15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/10

Raportöör:

Indrė Vareikytė

1.1

Euroopa Liidu tulevik sõltub teadusest ja innovatsioonist ning Euroopa vajab maailmas konkurentsivõime säilitamiseks 2020. aastaks ühe miljoni võrra rohkem teadlasi. Kui saavutatakse eesmärk investeerida 2020. aastaks 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevusse, on teadusuuringute abil võimalik luua 2025. aastaks 3,7 miljonit töökohta ja suurendada ELi aastast SKPd 795 miljardi euro võrra (1).

1.2

ELi kohustus on kõigis oma poliitikavaldkondades, sh teaduses ja innovatsioonis, edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja meeste võrdseid võimalusi. Euroopa tasandil kogutud andmetest selgub, et Euroopa teadusuuringute sektoris valitseb meeste ja naiste vahel silmatorkav ebavõrdsus (2).

1.3

Sooline tasakaal on hästi toimiva teadussüsteemi jaoks otsustava tähtsusega. Oma teaduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid ja EL tervikuna kasutama kogu oma inimkapitali.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama liikmesriikidele soovituse, mis sisaldaks ühiseid suuniseid ülikoolides ja teadusasutustes soolist võrdõiguslikkust edendava institutsioonilise muutuse tegemiseks, nagu kuulutati 2012. aastal Euroopa teadusruumi käsitlevas teatises.

1.5

Soovituses tuleks julgustada liikmesriike kõrvaldama õiguslikud ja muud tõkked, mis takistavad naisteadlaste värbamist, töökohal püsimist ja edutamist, tegelema soolise ebavõrdsuse probleemiga otsustusprotsessis ja tugevdama soolist mõõdet teadusprogrammides.

1.6

Komitee kutsub komisjoni samuti üles jätkuvalt arendama ja rakendama teadlikkuse tõstmise programme, mille eesmärk on meelitada rohkem tüdrukuid STEM-valdkondadesse (loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) ja naisi teadusuuringutesse.

1.7

Tuleb tagada aktiivsem koostöö komisjoni asjaomaste direktoraatide vahel (hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat).

1.8

Komitee soovitab lisaks koguda ja jagada Eurostati raames teadust ja innovatsiooni puudutavaid soo alusel eristatud andmeid.

1.9

Liikmesriigid peaksid võtma eesmärgiks parandada oma õigus- ja poliitikaraamistikku soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks teaduses, lähtudes Euroopa teadusruumi käsitlevas teatises ja programmis „Horisont 2020” antud soovitustest.

1.10

Komitee kutsub liikmesriike üles tagama, et nende kulutused teadus- ja arendustegevusele moodustaksid 3 % SKPst, nagu seati eesmärgiks strateegias „Euroopa 2020”.

1.11

Vastavalt Euroopa teadusruumi käsitlevale teatisele peaksid liikmesriigid tegema Euroopa struktuurifondid ja muud rahastamisskeemid kättesaadavaks ka institutsioonilisi muutusi algatavatele projektidele.

1.12

Teadusasutuste ja -organisatsioonide hindamine, akrediteerimine ja rahastamine peaksid olema seotud nende tulemustega soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

1.13

Liikmesriigid peaksid koos riiklike teadusasutuste ja sotsiaalpartneritega uurima võimalusi töö- ja eraelu tasakaalu tagamiseks, töötades välja ja rakendades peresõbralikke meetmeid nii mees- kui ka naissoost teadlastele.

1.14

Liikmesriigid peaksid toetama ja tugevdama dialoogi teadusasutuste, ettevõtete ja asjaomaste sotsiaalpartnerite vahel.

1.15

Komitee kutsub teadusasutusi ja ülikoole tagama soolist tasakaalu oma otsuseid langetavates, valikuid tegevates ja teistes asjaomastes instituutides.

1.16

Soolise võrdõiguslikkuse alal tehtud jõupingutused tuleb hõlmata teadusasutuste, ülikoolide ja nende instituutide planeerimisprotsessi.

1.17

Komitee soovib rohkem dialoogi teadusväljaannete kirjastajate ja toimetajatega, et kõrvaldada sooline erapoolikus teadusväljaannetest, juhtkirjadest, arvustustest ja ülevaateartiklitest ning suurendada naisteadlaste panust neisse.

2.1

2005. aastal seadis Euroopa Ülemkogu eesmärgi, et naised peaksid täitma avaliku sektori rahastatud teadusuuringutes 25 % juhtivatest ametikohtadest. Sellest hoolimata püsib otsuseid langetavatel ametikohtadel sooline ebavõrdsus: 2010. aastal juhtisid naised vaid 15,5 % kõrgharidusasutustest ning vaid 10 % ülikoolide rektoritest olid naised.

2.2

Majandusharudes ja teadusvaldkondades püsib horisontaalne segregatsioon. Naisteadlaste osakaal on suurem kõrgharidus- ja valitsussektoris kui ettevõtlussektoris. Kogu ELis on naiste osakaal professorite (kõrgeim akadeemiline aste) seas kõige suurem humanitaar- ja sotsiaalteadustes (vastavalt 28,4 % ja 19,4 %) ning kõige madalam inseneriteadustes ja tehnoloogias (7,9 %).

2.3

Naiste akadeemilisele karjäärile on jätkuvalt iseloomulik ka märkimisväärne vertikaalne segregatsioon. 2010. aastal oli naissoost üliõpilaste (55 %) ja kõrgkoolilõpetajate (59 %) osakaal meeste omast suurem, kuid doktorantide ja doktoriõppe lõpetanute hulgas oli mehi naistest rohkem (naissoost doktorantide osakaal oli 49 % ja doktoriõppe lõpetanute seas 46 %). Lisaks moodustasid naised akadeemilise karjääri madalamal astmel 44 % ja keskmisel astmel 37 % töötajatest ning korralistest professoritest oli naisi 20 %. Naiste alaesindatus on veelgi silmatorkavam loodus- ja inseneriteadustes, kus nad moodustasid vaid 33 % madalama astme akadeemilisest personalist, 23 % keskmise astme akadeemilisest personalist ja ainult 11 % korralistest professoritest (4).

2.4

Reaalse tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel on jätkuvalt põhitegur soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Naisteadlaste karjääri ei takista mitte ainult nn klaaslagi, vaid ka nn emaduse sein, sest neile langeb endiselt suurem osa hooldamiskohustustest ja majapidamistöödest.

2.5

Muud olulised takistused ja piirangud naiste värbamisel, töökohal püsimisel ja edutamisel Euroopa teadussüsteemis on järgmised: demokraatia ja läbipaistvuse puudumine värbamis- ja edutamisprotsessis, sooline erapoolikus töötulemuste hindamisel, otsustusorganite tegevuse läbipaistmatus ning püsivad stereotüübid tüdrukute/naiste ja teaduse kohta. Euroopa teadusasutusi on vaja veel põhjalikult moderniseerida, et tagada naiste ja meeste võrdsete võimaluste jaoks vajalikud struktuurilised tingimused.

3.1

Teadus ja innovatsioon on Euroopa majanduskasvu peamine tõukejõud ning Euroopa vajab maailmas konkurentsivõime säilitamiseks ühe miljoni võrra rohkem teadlasi. Teadus ja innovatsioon ei ole mitte ainult eeldused selleks, et Euroopa muutuks teadmusühiskonnaks, vaid need võivad luua 2025. aastaks ka 3,7 miljonit töökohta ja suurendada ELi aastast SKPd 795 miljardi euro võrra, kui saavutatakse eesmärk investeerida 2020. aastaks 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevusse (5).

3.2

Sooline võrdõiguslikkus on hästi toimiva teadussüsteemi jaoks otsustava tähtsusega. Oma teaduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid ja EL tervikuna kasutama kogu oma inimkapitali nii selle pakutavate annete kui ka ressursside mõttes. Naiste oskustest, teadmistest ja kvalifikatsioonist tulenevate kõigi võimaluste ärakasutamine annab hoogu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja Euroopa konkurentsivõimele, mis on elujõulise majanduse peamised tõukejõud.

3.3

Selleks, et kvaliteetne teadustegevus oleks ühiskonnale oluline, on vaja kaaluda tervet rida eri lahendusi. Kõige paremini saab seda tagada siis, kui teadusringkonnad on mitmekesised ning suudavad teha valdkonnasisest ja -ülest koostööd. Teadus ja haridus on poliitika kujundamise ja avaliku halduse lahutamatud osad ning annavad panuse kriitilisemasse, mitmekülgsemasse ja avatumasse avalikku mõttevahetusse (6).

3.4

Naistöötajate arvu suurendamine teadussektoris aitab edendada teadmiste ressursse, parandada teadmiste loomise kvaliteeti ning muuta sektori tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Uuringutest selgub, et heterogeensed uurimisrühmad on tugevamad ja innovaatilisemad kui homogeensed rühmad (7) ning uute ideede loomiseks on oluline meeskondade teadmiste ja sotsiaalse kapitali mitmekesisus (8). Lisaks kasutatakse teaduse, meditsiini, inseneriteaduste ja keskkonna soopõhistes uuendustes soolist analüüsi uute ideede, teenuste ja tehnoloogiate edendamise allikana (9).

3.5

Liikmesriikide sooliste indeksite võrdlemine näitab, et soolise võrdõiguslikkuse indeksis paremaid tulemusi saanud riigid investeerivad suurema osa oma SKPst teadus- ja arendustegevusse ning saavutavad paremaid tulemusi innovatsiooni valdkonnas.

3.6

Soolise analüüsi hõlmamine teadusesse ja arendustegevusse tagab selle, et teadusuuringute ja tänapäevaste uuenduste juures võetakse piisavalt arvesse nii naiste kui ka meeste vajadusi, käitumist ja hoiakuid. Uuringutest selgub, et soolise analüüsi hõlmamine sellesse valdkonda suurendab teaduse ja innovatsiooni asjakohasust ja kvaliteeti. See pakub samuti lisaväärtust ühiskonnale ja ettevõtlusele, kohandades teadust laia ja mitmekesise kasutajaskonna vajadustele ning luues kaasavamaid innovatsiooniprotsesse, nagu näitas soopõhiste uuenduste projekt (10).

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama liikmesriikidele soovituse, mis sisaldaks ühiseid suuniseid ülikoolides ja teadusasutustes soolist võrdõiguslikkust edendava institutsioonilise muutuse tegemiseks, nagu kuulutati 2012. aastal Euroopa teadusruumi käsitlevas teatises. Soovituses tuleks julgustada liikmesriike kõrvaldama õiguslikud ja muud tõkked, mis takistavad naisteadlaste värbamist, töökohal püsimist ja edutamist, tegelema soolise ebavõrdsuse probleemiga otsustusprotsessis ja tugevdama soolist mõõdet teadusprogrammides. See peaks sisaldama ka ulatuslikku loetelu Euroopa teadusruumi kuuluvate riikide kõige tõhusamatest näidetest.

4.2

Komitee kutsub komisjoni samuti üles jätkuvalt arendama ja rakendama teadlikkuse tõstmise programme, mille eesmärk on meelitada rohkem tüdrukuid STEM-valdkondadesse (loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) ja naisi teadusuuringutesse, ning samuti karjäärinõustamise ja -abi eriprogramme. Sellega seoses tuleb tagada aktiivsem koostöö komisjoni asjaomaste direktoraatide vahel (hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat). Selline koostöö võimaldab teha ühiseid jõupingutusi, et tagada paremad tulemused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning teaduses ja hariduses tervikuna.

4.3

Komisjon peaks tagama soolise tasakaalu ELi üliõpilaste ja teadlaste liikuvuskavades.

4.4

Komitee soovitab lisaks koguda ja jagada Eurostati raames teadust ja innovatsiooni puudutavaid soo alusel eristatud andmeid, et tagada usaldusväärsemad ja paremini võrreldavad näitajad ning sujuvamad andmete kogumise ja jälgimise protsessid, mis aitaks arendada välja 2015. aasta järgse strateegia naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta.

5.1

Komitee kutsub liikmesriike üles kohandama oma riiklikke soolise võrdõiguslikkuse meetmeid teaduse ja innovatsiooni valdkonnas ELi tasandil tehtud otsustega Euroopa teadusruumi ja programmi „Horisont 2020” kohta.

5.2

Komitee kutsub liikmesriike üles tagama, et nende kulutused teadus- ja arendustegevusele moodustaksid 3 % SKPst, nagu seati eesmärgiks strateegias „Euroopa 2020”. Praegu moodustavad ELi 28 liikmesriigi kulutused teadus- ja arendustegevusele keskmiselt 2,07 % (11), mis pidurdab majanduskasvu ja töökohtade loomist ning takistab teadusasutustel kasutamast kogu talendipagasit.

5.3

Liikmesriigid peaksid välja töötama ja ellu viima teadlikkuse tõstmise programme, mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et meelitada rohkem tüdrukuid STEM-valdkondadesse ja naisi teadusuuringutesse, alustades nende ainete propageerimist juba koolis.

5.4

Komitee leiab, et üks kõige tõhusamaid meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks hariduses ja teaduses on pakkuda rahalisi stiimuleid neile haridus- ja teadusasutustele, mis teevad kindlaid edusamme soolise tasakaalu saavutamisel. Liikmesriigid peaksid siduma teadusasutuste ja -organisatsioonide hindamise, akrediteerimise ja rahastamise nende tulemustega soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

5.5

Selleks et panna tugev alus ülimalt vajalikule struktuurilisele muutusele Euroopa teadusasutustes ja -organisatsioonides, peaksid liikmesriigid ja nende asjaomased asutused välja töötama metoodika soolise võrdõiguslikkuse meetmete tõhususe jälgimiseks ja hindamiseks.

5.6

Liikmesriigid peaksid koos oma vastavate teadus- ja haridusasutuste ja sotsiaalpartneritega uurima võimalusi töö- ja eraelu tasakaalu tagamiseks, töötades välja ja rakendades peresõbralikke meetmeid nii mees- kui naissoost teadlastele (nt lastehoiuteenused, kaugtöö, osaajatöö jne).

5.7

Komitee kutsub teadusasutusi tagama soolise tasakaalu oma otsuseid langetavates, valikuid tegevates ja teistes asjaomastes organites.

5.8

Soolise võrdõiguslikkuse alal tehtud jõupingutused tuleb hõlmata teadusasutuste, ülikoolide ja nende instituutide kavandamisprotsessi. Kõigil tasanditel tuleb koostada tegevuskavad, mis sisaldaksid iga-aastaseid aruandeid eesmärkide, meetmete ja tulemuste kohta. Teadusasutuste instituudid peavad aktiivselt kõnealuses protsessis osalema ja võtma vastutuse, otsustades ise oma eesmärkide ja meetmete üle. Ka naised peaksid selles kavandamises osalema, et tagada tähelepanu pööramine naisteadlastele ja nende huvivaldkondadele.

5.9

Teadus ja innovatsioon toovad ettevõtjatele palju kasu. Seepärast peaksid liikmesriigid toetama ja tugevdama dialoogi teadusasutuste, ettevõtjate ja asjaomaste sotsiaalpartnerite vahel. Selline dialoog tagaks rohkem ettevõtlusele suunatud teadustegevuse ja aitaks teadusasutustel oma eelarvevahendeid mitmekesistada.

5.10

Komitee soovib näha aktiivsemat dialoogi teadusväljaannete kirjastajate ja toimetajatega, et kõrvaldada sooline erapoolikus ning suurendada naisteadlaste panust teadusväljaannetesse, juhtkirjadesse, arvustustesse ja ülevaateartiklitesse.

5.11

Samuti tuleks tagada dialoog eri põlvkondade teadlaste vahel. See tugevdab teaduskoostööd ja pakub informaalse õppe võimalusi noortele teadlastele.

5.12

Juhtimine avaldab teadustegevusele suurt mõju ja mängib olulist rolli kvaliteedi arendamisel. Nii naistele kui ka meestele tuleb pakkuda koolitust nende ettevalmistamiseks kõrgetasemelistele ametikohtadele asumisel. Juhtivtöötajaid tuleb koolitada teadusvaldkonna soolise võrdõiguslikkusega seonduvates küsimustes, mis on omaette pädevusvaldkond.

5.13

Komitee pooldab rahvusvahelisi ja riiklikke auhinnaprogramme, nt UNESCO ja L'Oréali ühisprogramm „Naistele teaduses” (12), „Athena Swan” (13) ja teised algatused, sest need mitte ainult ei innusta naisi osalema teaduses ja asutusi ellu viima struktuurilisi muutusi, vaid neist saab väga tõhus teabevahetusvahend soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

6.1

Ühe lähenemisviisina on soolise tasakaalu parandamiseks kasutatud mõõdukalt positiivseid meetmeid, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus, tehes seda Euroopa Kohtu praktikaga seatud piirides. Selline tegevus võimaldab juhul, kui mitmel kandidaadil on peaaegu võrdne kvalifikatsioon, anda töötaja värbamisel eelise selle sugupoole esindajatele, kes moodustavad vähem kui 40 % sama kategooria ametikohtade töötajatest.

6.2

Teadusasutustel ja ülikoolidel on kaks erinevat viisi võimaliku soolise erapoolikuse vältimiseks inimeste tööle võtmisel. Esimene viis seisneb selles, et koostatakse juhised, et tagada ametisse määramise menetluste järelevalve teaduskonna nõukogu, soolise võrdõiguslikkuse ombudsmani või muu vastutava organi poolt. Teine viis on kohustada teaduskondi tööle värbamisest aru andma, et oleks võimalik koostada soopõhist statistikat ametikohale kandideerinud, kitsamasse valikusse jõudnud ja tööle võetud inimeste kohta. Oluline on võidelda värbamismenetluste mitteametliku iseloomu vastu, sest see kaldub töötama meeste kasuks. Siia kuuluvad mitteametlikud kutsed kandideerida ametikohale ja töökuulutuste kohandamine rohkem meeste kvalifikatsioonidele ja kogemustele vastavaks.

6.3

Võib luua kohandatud programme ja lastehoiukeskusi. Seda teavet saab kasutada töökuulutustes kandidaatide meelitamiseks. Samuti võib töökoha atraktiivsust mõlema soo jaoks suurendada võimalus vanemapuhkuse järgsele stipendiumile.

6.4

Mitmed Euroopa riigid on rajanud eraldiseisvad andmebaasid naisteadlastest ja -ekspertidest. Neist on eelkõige kasu siis, kui otsitakse kindlat spetsialisti või erioskustega teadlast uurimisrühma või asutusse, kus naised on alaesindatud.

6.5

Tuleks edendada soolise võrdõiguslikkuse arvestamist eelarve koostamisel, et tagada sootundlik eelarvete hindamine ja ressursside jagamine. See tähendab soolise mõõtme arvestamist eelarveprotsessi kõigil tasanditel, võimaldades võrdõiguslikkust jälgida ja hinnata ning vajadusel asjakohaselt sekkuda.

6.6

Tuleks luua spetsiaalsed riiklikud ja/või institutsionaalsed fondid, et pakkuda naisteadlastele rahalist toetust sellistes valdkondades, kus naiste osakaal on väike. Lisaks võib asutusi ja/või instituute, mis töötavad aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse edendamise nimel ja näitavad häid tulemusi, premeerida mitmesuguste motiveerivate programmide kaudu.

6.7

Soolise tasakaalu parandamiseks töötajate hulgas ja komiteedes võiks innustada instituute kutsuma külalisprofessoriteks ja komiteede liikmeteks kolmandate riikide naisteadlasi.

6.8

Tööandjad peaksid vältima kõrge spetsialiseerumistaseme nõuet teadurite ja järeldoktoriõppe teadurite kohtade täitmisel, et meelitada ligi rohkem potentsiaalseid kandidaate ning vältida kandidaatide liiga varast väljasõelumist.

6.9

Kõigis ametisse määramise komiteedes peaks olema naisi ja neis peaks valitsema sooline tasakaal. See võib kaasa aidata naiste kandideerimisele ja tööle võtmisele.

6.10

Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine ja sellekohased teadmised tuleks lisada juhtimisalase koolituse programmidesse. Soolise võrdõiguslikkuse alane ettevalmistus võib olla üks kriteerium vabade juhtivate ametikohtade täitmisel ning moodustada osa juhtivtöötajate hindamisest (14).

6.11

Väga oluline on hinnata asjakohaste näitajate abil soolist võrdõiguslikkust personaliküsimustes ja finantsressursside jaotamisel. Selle aluseks olevate andmete kogumine peab seepärast alati olema soo alusel eristatud.

6.12

Uurimisrühmad avaldavad teaduskeskkonnale innustavat mõju. Uuringud on näidanud, et erineva taustaga inimestest koosnevatel uurimisrühmadel on paremad võimalused oma teadusperspektiivi laiendamiseks. Samuti selgub uuringutest, et teadlaste segarühmade moodustamine loob paremad tingimused loovuseks ja innovatsiooniks ning suurendab publikatsioonide sagedust (15).

6.13

Stardipaketid, mis sisaldavad vahendeid projektide läbiviimiseks, varustuse hankimiseks ja teadusassistentide palkamiseks, võivad lihtsustada äsja tööle võetud naistel tegevuse alustamist teaduses. Kogemustest nähtub, et naised ei saavuta nii häid teadustöö tingimuste kokkuleppeid kui mehed. Stardipakettidega püütakse seda olukorda parandada ning nende kasutamist tuleks kindlasti kaaluda.