52010PC0730

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 3.12.2010

KOM(2010) 730 lõplik

2010/0351 (NLE)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Iirimaale Euroopa Liidu rahalise abi andmise kohta

SEK(2010) 1516 lõplik

SELETUSKIRI

Iirimaa on viimasel ajal sattunud finantsturgudel suureneva surve alla, mis peegeldab suurenevat muret Iirimaa rahanduse jätkusuutlikkuse pärast. Praegune kriis on mõjunud rängalt ka Iirimaa avaliku sektori finantsolukorrale. Meetmed pangandussektori toetamiseks, sealhulgas suured kapitalisüstid, on palju kaasa aidanud riigi rahanduse olukorra halvenemisele, mis on tingitud majanduslangusest. Praegune turuosaliste murelikkus peegeldab peamiselt asjaolu, et Iiri riigi ja pangandussüsteemi maksevõime on kriisiolukorras muutunud lahutamatult seotuks; nimetatud murede pärast on Iiri riigivõlakirjade tulusust tulnud järsult suurendada, samas kui Iiri pangandussüsteem on rahvusvaheliste turgude vahenditest sisuliselt ära lõigatud ja on pidanud üha suuremas ulatuses hankima raha eurosüsteemist.

Arvestades suuri majandus- ja finantsraskusi, palus Iirimaa valitsus 21. novembril 2010 ametlikult rahalist abi Euroopa Liidult, euroala liikmesriikidelt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), et toetada meetmeprogrammi, mille eesmärk on taastada usaldus ja võimaldada majandusel tagasi pöörduda jätkusuutliku kasvu teele ning tagada Iirimaa, euroala ja ELi finantsstabiilsus. Komisjoni ja nõukogu esitatud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmiprojekti eesmärk on taastada finantsturgude usaldus Iirimaa pangandussektori ja riigi võlakirjade vastu. Projektil on kolm peamist koostisosa. Esimene on finantssektori strateegia, mis hõlmab pangandussektori põhjalikku vähendamist, finantsvõimenduse vähendamist ja reorganiseerimist, mida täiendatakse rekapitaliseerimisega. Teine osa on ambitsioonikas eelarve konsolideerimise strateegia, milles on esitatud üksikasjalikud konsolideerimismeetmed, mille eesmärk on saavutada valitsemissektori koguvõla kindel vähenemine keskpikas perspektiivis. Kolmas osa on ulatuslik struktuursete reformide kava, nimelt tööjõuturul, et hõlbustada kohandumist ja suurendada majanduse kasvuvõimalusi.

Programm hõlmab ajavahemikku 2010–2013. Programmi finantspakett katab rahastamisvajadused kuni 85 miljardi euro ulatuses; see hõlmab kuni 35 miljardit eurot pangandussüsteemi toetamiseks ja kuni 50 miljardit eurot, millega kaetakse võimalikud riigieelarve rahastamise vajadused. Pool panganduse tugimeetmetest (17½ miljardit eurot) rahastatakse Iirimaa panusest riigikassa rahapuhvri kaudu ja riikliku pensionireservi fondi investeeringutest. Liidult on palutud Iirimaale abi nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 407/2010 loodud Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames summas kuni 22,5 miljardit eurot. See oleks osa Iirimaale antavast Euroopa partnerite üldisest toetusest mahus 45 miljardit eurot koos IMFi laenuga 19,5 miljardit SDRi (umbes 22,5 miljardit eurot), mis antakse laiendatud rahastamisvahendi ( Extended Fund Facility ) raames. Sellisel taustal võimaldaks ELi abi andmine Iirimaale nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 407/2010 loodud Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames summas kuni 22,5 miljardit eurot toetada majanduse tagasipöördumist jätkusuutliku kasvu juurde, tagaks pangandussüsteemi korraliku toimimise ning ELi ja euroala finantsstabiilsuse. ELi abi antaks üle kuni 13 osamaksena ja selle andmine on seotud majanduspoliitiliste tingimustega. Majandusabi on vaja anda samasugustel tingimustel, kui IMF annab oma abi.

2010/0351 (NLE)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Iirimaale Euroopa Liidu rahalise abi andmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 11 mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism[1];

ning arvestades järgmist:

1. Iirimaa on viimasel ajal sattunud finantsturgudel suureneva surve alla, mis peegeldab suurenevat muret Iirimaa rahanduse jätkusuutlikkuse pärast, arvestades ulatuslikke riiklikke toetusmeetmeid nõrgenenud finantssektori toetamiseks. Kuna Iiri omamaine pangasüsteem on väga suures ulatuses seotud kinnisvara- ja ehitusprojektidega, on see osutatud sektorite kokkuvarisemise tagajärjel kandnud suuri kahjumeid. Praegusel majandus- ja pangandussektori kriisil on olnud väga suur mõju ka Iirimaa rahandusele, mis on veelgi tugevdanud majanduslanguse mõju. Vähenevad maksutulud ja tsükliliste kulude suurenemine, eelkõige seoses suureneva töötusega, on aidanud suurendada valitsemissektori üldist suurt puudujääki ja põhjustanud võla järsku kasvu, vaatamata sellele, et enne kriisi olid asjaomased näitajad suhteliselt head ning alates 2008. aasta keskpaigast on rakendatud viis olulist eelarve konsolideerimise meetmepaketti. Meetmed pangandussektori toetamiseks, sealhulgas suured kapitalisüstid, on riigi rahanduse olukorda oluliselt halvendanud. Praegune turuosaliste murelikkus peegeldab peamiselt asjaolu, et Iiri riigi ja pangandussüsteemi maksevõime on kriisiolukorras muutunud lahutamatult seotuks; nimetatud murede pärast on Iiri riigivõlakirjade tulusust tulnud järsult suurendada, samas kui Iiri pangandussüsteem on rahvusvaheliste turgude vahenditest sisuliselt ära lõigatud ja on pidanud üha suuremas ulatuses hankima raha eurosüsteemist.

2. Arvestades suuri majandus- ja finantsraskusi, mida põhjustavad Iirimaa valitsusest olenematud erandlikud juhtumid, palus Iirimaa valitsus 21. novembril 2010 ametlikult rahalist abi Euroopa Liidult, euroala liikmesriikidelt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), et toetada majanduse tagasipöördumist jätkusuutliku kasvu teele, tagada pangandussüsteemi korralik toimimine ning ELi ja euroala finantsstabiilsus. Tehnilisel tasandil saavutati 28. novembril 2010 kokkulepe laiaulatusliku meetmepaketi kohta aastateks 2010–2013.

3. Komisjoni ja nõukogu esitatud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi (edaspidi: „programm”) projekti eesmärk on taastada finantsturgude usaldus Iirimaa pangandussektori ja riigivõlakirjade vastu, mis võimaldab majandusel pöörduda tagasi jätkusuutliku kasvu teele. Osutatud eesmärkide saavutamiseks on programmis kolm peamist koostisosa. Esimene on finantssektori strateegia, mis hõlmab pangandussektori põhjalikku vähendamist, finantsvõimenduse vähendamist ja reorganiseerimist, mida täiendatakse rekapitaliseerimisega vajalikus ulatuses. Teine on ambitsioonikas eelarve konsolideerimise strateegia, mille aluseks on Iirimaa valitsuse poolt 24. novembril 2010 avaldatud riiklik majanduse elavdamise kava aastateks 2011–2014. Selles on esitatud üksikasjalikud eelarve konsolideerimise meetmed, mille eesmärk on saavutada valitsemissektori koguvõla kindel vähenemine keskpikas perspektiivis. Valitsus on võtnud kohustuse vähendada eelarvepuudujääk alla 3 % SKP-st aastaks 2015; sellise muudetud tähtaja seadis nõukogu [7.] detsembril 2010. Kolmandaks esitatakse programmis, samuti toetudes riiklikule majanduse elavdamise kavale, ulatuslik struktuursete reformide kava, nimelt tööjõuturul, et hõlbustada kohandumist ja suurendada majanduse kasvuvõimalusi. Valitsus palub rahalist abi ELilt, euroala liikmesriikidelt ning taotleb kahepoolseid laene Ühendkuningriigilt, Rootsilt, Taanilt ja IMF-lt, et toetada seda ambitsioonikat meetmepaketti.

4. Vastavalt komisjoni praegustele nominaalse SKP kasvu prognoosidele (1,4 % aastal 2011, 2,7 % aastal 2012 ja 3,8 % aastal 2013), on fiskaalse kohandamise ajakava, mis on täpsustatud nõukogu [7.] detsembri 2010. aasta soovituses Iirimaale vastavalt asutamislepingu artikli 126 lõikele 7 kooskõlas võla ja SKP suhte järgmise muutumisega: 98,9 % aastal 2010, 113,5 % aastal 2011, 120,0 % aastal 2012 ja 121,8 % aastal 2013. Võla ja SKP suhe stabiliseeruks seega aastal 2013 ja hakkaks pärast seda vähenema, eeldades, et eelarvepuudujääk edaspidi väheneb. Võla dünaamikat mõjutavad mitmed eelarvevälised tehingud, mis kavakohaselt suurendavad võla ja SKP suhet 5,3 protsendipunkti SKPst 2011. aastal ja 0,8 protsendipunkti 2012. aastal ning vähendavad seda 1,3 protsendipunkti SKPst 2013. aastal. Need hõlmavad kavandatud kapitalisüste pankadesse 2011. aastal, sularahareservide vähendamist ning erinevusi kogunenud ja sularahas väljamakstavate intressimaksete vahel.

5. Komisjoni hindas Euroopa Keskpangaga konsulteerides, et Iirimaa vajab rahastamist üldsummas 85 miljardit eurot 2010. aasta detsembrist kuni 2013. aasta lõpuni. Olenemata olulisest eelarvekohandamisest võib valitsemissektori rahastamisvajaduse katmiseks programmi täitmise ajal kuluda kuni 50 miljardit eurot. See hõlmab lõppeva tähtajaga pikaajaliste laenude pikendamist 0 % kuni 2011. aasta lõpuni, 20 % aastal 2012 ja 80 % aastal 2013. Tehakse ka lühiajaliste laenude pikendamise konservatiivseid hinnanguid. Iiri pangandussüsteemi vastu püsiva usalduse taastamise programmis esitatud finantssektori strateegias on ette nähtud kuni 35 miljardi euroni ulatuv panganduse toetamise kava. See hõlmab kohest kuni 10 miljardi euro suurust kapitalisüsti teatavatesse pankadesse, et tõsta nende 1. taseme põhikapitali määr 12 %-ni, rahastada varasemaid finantsvõimenduse vähendamise toetamise meetmeid, võttes ka arvesse riigivarade juhtimise ametile (National Asset Management Agency, NAMA) antavate täiendavate laenude kärpimist. Edasised tingimuslikud kapitali eraldamised summas kuni 25 miljardit eurot peaksid andma kindlustunde, et pangad suudavad rahuldada oma jooksvaid ja tulevasi kapitalivajadusi. Tegelikud rahastamisvajadused võivad siiski olla oluliselt väiksemad, eelkõige siis, kui turutingimused oluliselt paranevad ja programmi täitmise ajal ei teki suuri ootamatuid panganduskahjumeid.

6. Programmi rahastatakse välisallikatest ja kasutatakse Iirimaa finantspuhvreid. Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 407/2010 loodud Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames Iirimaale antav ELi abi ulatub 22,5 miljardi euroni. See oleks osa Iirimaa Euroopa-partnerite 45 miljardi euro suurusest kogutoetusest. Lisaks Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames antavale abile hõlmavad laenud Iirimaa ELi-partnerriikide panuseid Euroopa finantsstabiilsusvahendisse (17,7 miljardit eurot) ning Ühendkuningriigilt, Rootsilt ja Taanilt kahepoolsete laenudena saadavat toetust (kokku 4,8 miljardit eurot). Lisaks on Iirimaa taotlenud IMFilt laenu 19,5 miljardit SDRi (umbes 22,5 miljardit eurot), mis antakse laiendatud rahastamisvahendi ( Extended Fund Facility ) raames. Iirimaa panus on 17,5 miljardit eurot ja see saadakse riigikassa rahapuhvri kaudu ja riikliku pensionireservi fondi investeeringutest. Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu antakse toetust tingimustel, mis on sarnased IMFi abi andmise tingimustega.

7. Nõukogu peaks korrapäraselt läbi vaatama Iirimaa rakendatava majanduspoliitika, eelkõige seoses Iirimaa stabiilsusprogrammi iga-aastase ajakohastamisega ja riikliku reformiprogrammi rakendamisega, samuti seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega.

8. ELi rahalist abi peaks haldama komisjon. Iirimaaga kokkulepitud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused tuleks kindlaks määrata vastastikuse mõistmise memorandumis. Üksikasjalikud finantstingimused tuleks sätestada laenulepingus.

9. Komisjon peaks kontrollima kohapeal käies ja Iirimaa asutuste esitatavate kvartaliaruannete abil korrapäraselt, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud.

10. Programmi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi konkreetsetes valdkondades.

11. ELi rahalise abi toel rahastatavad tehingud peaksid olema kooskõlas ELi poliitika ja õigusega. Finantseerimisasutuste toetamisel tuleb järgida ELi konkurentsieeskirju.

12. Abi tuleks anda selleks, et toetada programmi edukat rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

13. Liit annab Iirimaale laenu kuni 22,5 miljardit eurot maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga 7,5 aastat.

14. Rahalist abi antakse kolme aasta jooksul alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse jõustumist.

15. Komisjon teeb ELi rahalise abi Iirimaale kättesaadavaks kuni 13 osamaksena. Osamakse võidakse välja maksta ühe summana või mitmes osas. Esimese osamakse osade tagasimaksetähtaeg võib olla pikem kui lõikes 1 osutatud maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg. Sellistel juhtudel määratakse edasiste osade tagasimaksetähtajad selliselt, et pärast kõikide osamaksete väljamaksmist saavutataks lõikes 1 esitatud maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg.

16. Esimese osamakse tegemise tingimuseks on laenulepingu ja vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumine.

17. Iirimaa maksab iga osa eest ELi rahastamise tegeliku summa pluss marginaali 292,5 baaspunkti, mille tulemusel tingimused on sarnased IMFi toetuse maksmise tingimustega.

18. Lisaks nõutakse Iirimaalt sisse määruse nr 407/2010 artiklis 7 osutatud kulud.

19. Kui see on vajalik laenu rahastamiseks, on lubatud intressimäära vahetustehingute arukas sõlmimine kõrgeima krediidikvaliteedi astmega vastaspooltega.

20. Komisjon otsustab edasiste osamaksete suuruse ja tegemise. Osamaksete osade suuruse otsustab komisjon.

Artikkel 2

21. Komisjon haldab abi viisil, mis on kooskõlas Iirimaa kohustuste ja nõukogu soovitustega, eriti Iirimaale antud soovitustega seoses riikliku reformikava ning stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega.

22. Komisjon lepib Iirimaa asutustega artikli 3 kohaselt kokku rahalise abiga seotud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused. Kõnealused tingimused sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis on kooskõlas lõikes 1 osutatud kohustuste ja soovitustega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse komisjoniga sõlmitavas laenulepingus.

23. Komisjon kontrollib korrapäraselt, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud. Selleks annavad Iirimaa asutused kogu vajaliku teabe komisjoni käsutusse ning teevad komisjoniga täielikku koostööd. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomiteed laenude võimalikust refinantseerimisest või finantstingimuste ümberkorraldamisest.

24. Iirimaa võtab vastu ja rakendab täiendavad eelarve konsolideerimise meetmed, et tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, kui sellised meetmed on abiprogrammi ajal vajalikud. Iirimaa asutused peavad enne selliste täiendavate meetmete võtmist komisjoniga nõu.

Artikkel 3

25. Käesolevaga kiidetakse heaks Iirimaa asutuste koostatud kohandamisprogramm.

26. Edasised osamaksed tehakse tingimusel, et Iirimaa valitsus rakendab rahuldavalt Iirimaa stabiilsusprogrammile lisatavat kohandamisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelkõige täidab vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi. Osutatud tingimused hõlmavad muu hulgas käesoleva artikli lõigetega 4–9 ettenähtud meetmeid.

27. Üldine valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2011. aastal 10,6 %, 2012. aastal 8,6 % ja 2013. aastal 7,5 % kavandatavast SKPst, et saavutada eelarvepuudujäägi vähenemine alla 3 % SKPst 2015. aastaks. Eelarvepuudujäägi kavandatava iga-aastase vähendamise ajakava ei hõlma pankade abistamiseks võetavate valitsuse finantssektoristrateegia kohaste selliste meetmete võimalikku otsest mõju, mis on esitatud majandus- ja finantspoliitika memorandumis ja täpsustatud vastastikuse mõistmise memorandumis, mille kirjutavad alla komisjon ja Iirimaa asutused. Kõnealune kava on kooskõlas Eurostati esialgse seisukohaga Anglo Irish Bank’ile makstavate lihtvekslite intressimaksete kirjendamise aja kohta Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis (ESA95) ( Preliminary view on the ESA95 accounting treatment of time of recording of interest payments on promissory notes payable to Anglo Irish Bank );[2] esialgse seisukoha muutmisega muutuks puudujäägi vähendamise ajakava.

28. Lõigetes 7–9 täpsustatud meetmed võtab Iirimaa vastu enne näidatud aasta lõppu, kusjuures tähtajad aastateks 2011–2013 täpsustatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mille kirjutavad alla komisjon ja Iirimaa asutused. Iirimaa on valmis võtma täiendavaid eelarve konsolideerimise meetmeid, et vähendada puudujääk alla 3 % SKPst 2015. aastaks, kui tekib reaalne oht, et eelarve puudujääk võib kujuneda suuremaks lõikes 3 täpsustatud sihtnumbritest.

29. Usalduse taastamiseks finantssektoris rekapitaliseerib Iirimaa vajalikul viisil pangandussüsteemi, vähendab finantsvõimendust ja restruktureerib selle põhjalikult vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatule. Eelkõige Iirimaa:

a) võtab meetmed, et Allied Irish bank, Bank of Ireland, Educational Building Society ning Irish Life and Permanent vajaduse korral rekapitaliseeritaks omakapitali vormis, selleks et tagada kinnipidamine nõudest, et miinimumkapitalis oleks 10,5 % I taseme põhikapitali, arvestades 2011. aasta kapitali adekvaatsuse konservatiivse läbivaatamise tulemusi;

b) vabaneb osalusest kriisi ajal omandatud pankades võimalikult kiiresti ja sellisel viisil, mis sobiks finantsstabiilsusega ja riigi rahanduse huvidega;

c) rakendab eriplaani Anglo Irish Bank’i ja Irish Nationwide Building Society kriiside lahendamiseks, mille eesmärk on viia miinimumini nende eluvõimetute krediidiasutuste tegevusest tulenevad kapitalikulud.

30. Iirimaa võtab järgmised meetmed enne 2010. aasta lõppu:

Iirimaa võtab 2011. aastaks vastu sellise eelarve, mis hõlmaks eelarve konsolideerimise meetmeid kogusummas 6 miljardit eurot ja mille eesmärk oleks vähendada valitsemissektori üldist puudujääki vastavalt artikli 3 lõikes 3 osutatud ajakavale. Eelarves esitatakse eelarvetulu meetmed, millega hangitakse vähemalt 1 400 miljonit eurot 2011. aastal, kaasa arvatud üksikisiku tulumaksu puhul maksustamisastmete langetamine või samaväärsed meetmed, millest saadakse 945 miljonit eurot 2011. aastal; pensionide maksuvabastuse ja pensionidega seotud mahaarvamiste vähendamine summas 155 miljonit eurot 2011. aastal; üldiste maksukulutuste vähendamine summas 220 miljonit eurot 2011. aastal; aktsiiside ja mitmesuguste muude maksude suurendamine summas 80 miljonit eurot 2011. aastal. Lisaks täpsustatakse eelarves, et valitsus esitab meetodid, millest saadakse ühekordsete ja muude meetmetega vähemalt 700 miljonit eurot 2011. aastal. Eelarve hõlmab ka praeguste kulutuste vähendamist 2011. aastal vähemalt 2 090 miljoni euro võrra, sealhulgas: vähendatakse sotsiaalkaitsekulusid; vähendatakse avalikus teenistuses töötajate arvu; vähendatakse olemasolevaid avaliku teenistuse pensione progresseeruvalt, kuid keskmiselt üle 4 %; vähendatakse muid kulusid, sealhulgas kaupade ja teenuste ostmiseks, ja muid ülekandemakseid; võrreldes 2011. aastaks kavandatud plaanidega vähendatakse vähemalt 1 800 miljoni euro võrra avalikke kapitalikulutusi. Erijuhtudel kaalutakse tihedas koostöös komisjoniga muid meetmeid, millest saadavad säästud on võrreldavad eespool kirjeldatud meetmete abil saadavate säästudega.

31. Iirimaa võtab järgmised meetmed enne 2011. aasta lõppu:

a) avaliku teenistuse uute töötajate palka vähendatakse 10 %. Valitsus kaalub ka sobivat kohandamist, sealhulgas seoses avaliku teenistuse palgatabeliga, et leevendada kavandatud säästumeetmete tulemusel halduse tõhususe ja avalikus teenistuses töötajate arvu vähenemise võimalikke tagajärgi;

b) 2012. aastaks sellise eelarve vastuvõtmine, mis hõlmaks eelarve konsolideerimise meetmeid kogusummas 3,6 miljardit eurot ja mille eesmärk oleks vähendada valitsemissektori üldist puudujääki vastavalt artikli 1 lõikes 3 osutatud ajakavale. Eelarveprojektis peaksid olema esitatud tulude suurendamise meetmed, mis annaksid aastaga 1,5 miljardit eurot ja mis hõlmaksid muu hulgas järgmist: üksikisiku tulumaksu maksustamisastmete langetamine; erapensionide maksusoodustuste vähendamine; üldiste maksukulutuste vähendamine; uus omandimaks; kapitalikasumi maksu ja kapitali ülevõtmise maksu reform; CO2-maksu suurendamine. Eelarves nähakse ette kulutuste vähendamine 2012. aastal 2,1 miljardi euro võrra, mis hõlmab järgmist: sotsiaalkulutuste vähendamine; avaliku sektori teenistujate arvu vähendamine; avaliku sektori teenistujate pensionide ja muude kavakohaste kulutuste kohandamine ning kapitalikulude vähendamine;

c) viiakse lõpule sõltumatu hindamine, milles käsitletakse veevarustuse tagamise üleandmist kohalikelt omavalitsustelt veevarustusettevõttele, ja valmistatakse ette rakendamisettepanekud, et alustada kohustuste üleandmist aastail 2012–2013;

d) võetakse vastu õigusakt, millega riikliku pensioni iga tõstetakse 66 aastale 2014. aastal, 67 aastale 2021. aastal ja 68 aastale 2028. aastal, et suurendada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Lisaks reformitakse uute avalikku teenistusse astujate pensioniõigusi jõustumisega alates 2011. aastast. See hõlmab avaliku teenistuse teatavate töötajate kiirendatud pensionilemineku läbivaatamist ja pensionide indekseerimist vastavalt tarbijahindade muutumisele. Pensionide aluseks on töö ajal saadud keskmine sissetulek. Uute teenistusse astujate pensionilemineku iga seotakse riikliku pensionilemineku eaga;

e) võetakse meetmed, millega tugevdatakse usaldusväärset eelarvestrateegiat ja eelarveraamistikku. Iirimaa võtab vastu ja rakendab fiskaaleeskirja, millega iga täiendav ettenägematu sissetulek aastail 2011–2015 suunatakse eelarvepuudujäägi ja võla vähendamiseks. Vastavalt riiklikus majanduse elavdamise kavas aastateks 2011–2014 esitatud ettepanekule moodustab Iirimaa eelarve nõuandekomisjoni, kes hakkab sõltumatult hindama valitsuse eelarvepositsiooni ja –prognoose. Iirimaa võtab vastu eelarvepoliitilise vastutuse seaduse, millega luuakse keskpika ajavahemiku jaoks kulutuste raamistik, milles on mitmeks aastaks esitatud iga valdkonna kulutuste maksimumsummad. Seda tehes võtab Iirimaa arvesse kõiki läbivaadatud majandusliku juhtimise reforme ELi tasandil ja tugineb juba tehtud reformidele;

f) Iirimaa võtab vastu seadusemuudatused, millega kõrvaldatakse kaubandus- ja konkurentsipiirangud kaitstud sektorites, sealhulgas õigusabi, meditsiini ja farmaatsiaga seotud elukutsete alal;

g) Iirimaa siseriiklikud pangad rekapitaliseeritakse 1. taseme põhikapitali lähtetasemeni (12 %), võttes arvesse riigivarade juhtimise ametile (National Asset Management Agency, NAMA) antavate täiendavate laenude kärpimist ja varasemat finantsvõimenduse vähendamise rahastamist, milleks süsteemile tehakse kättesaadavaks 10 miljardit eurot. Rekapitaliseerimine toimub lihtaktsiate vormis (või Educational Building Society puhul samaväärsetes väärtpaberites);

h) võetakse vastu õigusaktid, millega reformitakse miinimumpalk niimoodi, et aidata kaasa töökohtade loomisele ja hoida ära moonutusi, mida tekitavad sektoripõhised miinimumpalgad, ning kokkuleppel komisjoniga viiakse läbi registreeritud töölepingute ( Registered Employment Agreements ) ja tööhõive reguleerimise korralduste ( Employment Regulation Orders ) raamistiku sõltumatu läbivaatamine;

i) reformitakse töötushüvitiste süsteemi, et suurendada stiimuleid varaseks tööleasumiseks. Tugevdatakse aktiveerimismeetmeid, et paremini kindlaks teha tööotsijate vajadusi, suurendada nende huvitatust ning töötada välja sanktsioonid, et tagada abisaajate tööotsimine või koolitustest osavõtmine; seda peab toetama tõhusam seire. Sanktsioonide mehhanism tuleb luua niimoodi, et see põhjustaks sissetuleku mõjusa vähenemise, kuid ei oleks ülemäära karistav;

j) avaldatakse põhjalik ülevaade eraisikute võlasüsteemist ja alustatakse tööd seaduste selliseks reformimiseks, millega tasakaalustataks võlausaldajate ja võlgnike huvid;

k) koostatakse elektrienergia- ja gaasisektori sõltumatu aruanne, et aidata kaasa avaliku sektori rahastamisele ning suurendada konkurentsi. Asutused arutavad komisjoniga sellise hindamise tulemusi, et seada sobivad eesmärgid;

l) konkurentsi suurendamiseks avatud turgudel reformitakse õigusakte, et luua mõjuvamaid hoiatusvahendeid, milleks nähakse ette võimalus kehtestada konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahve ja muid karistusi. Lisaks nõutakse, et konkurentsiasutus teeks kindlaks sektorid, kes on tegelikult väljaspool konkurentsiseaduste reguleerimisala, ning leiaks meetodid, kuidas toimida selliste erandite puhul;

m) jaemüügisektori kasvu soodustamiseks viib valitsus läbi uuringu, milles uurib jaemüügiettevõtete suurusele praegu kehtiva ülempiiri kaotamise majanduslikku mõju, et tõhustada konkurentsi ja langetada tarbijahindu. Uuringu tulemuste rakendamist arutatakse komisjoniga.

32. Iirimaa võtab järgmised meetmed enne 2012. aasta lõppu:

a) 2013. aastaks sellise eelarve vastuvõtmine, mis hõlmaks eelarve konsolideerimise meetmeid kogusummas 3,1 miljardit eurot ja mille eesmärk oleks vähendada valitsemissektori üldist puudujääki vastavalt artikli 1 lõikes 3 osutatud ajakavale. Eelkõige sisaldab eelarve meetmeid, millega suurendatakse tulusid vähemalt 1,1 miljardi euro võrra (kaasa arvatud ülekandmine 2012. aastast) ja mis hõlmavad järgmist: üksikisiku tulumaksu maksustamisastmete langetamine; erapensionide maksusoodustuste vähendamine; üldiste maksukulutuste vähendamine ja omandimaksu kehtestamine. Eelarves nähakse ka ette kulutuste vähendamine 2013. aastal vähemalt 2 miljardi euro võrra, sealhulgas: vähendatakse sotsiaalotstarbelisi kulusid; vähendatakse avalikus teenistuses töötajate arvu; kohandatakse avaliku sektori teenistujate pensione; kärbitakse muid programmikulutusi ning vähendatakse kapitalikulusid;

b) esitatakse parlamendile eelnõu, mille kohaselt reformitakse eraisikute võlasüsteemi, et paremini tasakaalustada võlausaldajate ja võlgnike huvisid.

33. Programmi tingimuste sujuvamaks rakendamiseks ja tasakaalustamatuse püsivaks kõrvaldamiseks annab komisjon pidevalt nõu ja juhendeid fiskaalsete, finantsturgude ja struktuurireformide kohta ning abiprogrammi raames vaatab korrapäraselt koos IMFiga ning konsulteerides Euroopa Keskpangaga läbi kokkulepitud meetmete tõhususe ning majandusliku ja sotsiaalse mõju ning soovitab vajalikke kohandusi, et suurendada kasvu ja töökohtade loomist, tagada eelarve vajalik konsolideerimine ja viia miinimumini kahjulik sotsiaalne mõju, pidades eelkõige silmas Iiri ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid.

Artikkel 4

Iirimaa avab Iirimaa Pangas erikonto liidu keskmise tähtajaga rahalise abi haldamise jaoks.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

SELGITUS EELARVEMÕJU KOHTA

(vrd sise-eeskirjade artikkel 16)

POLIITIKAVALDKOND: JAOTIS 01 – MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND

TEGEVUSVALDKOND: FINANTSTEHINGUD JA FINANTSINSTRUMENDID

MEETME NIMETUS: EUROOPA FINANTSSTABIILSUSMEHHANISM – RAHALINE ABI IIRIMAALE

1. ETTEPANEKU NIMETUS: ASJAOMANE ELARVERUBRIIK JA JAOTIS

01 04 01 03 Euroopa Liidu tagatis ELi laenudele, mis on võetud seoses Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu antava rahalise abiga

2. ÕIGUSLIK ALUS:

Aluslepingu artikli 122 lõige 2; nõukogu määrus nr 407/2010

3. EELARVEAASTA ÜLDANDMED (EURODES)

Sellesse punkti kirjendatakse Euroopa Liidu poolt antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla (põhiosa, intressid ja muud kulud) teenindamise juhul, kui võlgnik (Iirimaa) jätab täitmata oma lepingulised kohustused.

Eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise kasutamise korral. Eeldatakse, et tavaliselt eelarvetagatist ei kasutata.

3a – Jooksev aasta

Ei kohaldata

Kulukohustuste assigneeringud |

Esialgne assigneering eelarveaasta kohta |

Ümberpaigutamised |

Täiendav assigneering |

Koguassigneering |

Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud |

Saldo |

Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa |

3b – Ülekandmine

Ei kohaldata

Kulukohustuste assigneeringud |

Ülekandmine |

Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud |

Saldo |

Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa |

3c – Järgnev eelarveaasta

Ei kohaldata

Kulukohustuste assigneeringud |

Esialgne assigneering eelarveaasta kohta | p.m. |

Ümberpaigutamised |

Täiendav assigneering |

Koguassigneering |

Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud |

Saldo |

Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa | p.m. |

4. MEETME KIRJELDUS

Kavandatav keskmise tähtajaga rahaline abi Iirimaale hõlmab 22,5 miljardi euro suurust ELi laenu (rahastatakse rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt kaasatud ELi laenudest). See antakse rahvusvahelise finantspaketi taustal. Konkreetselt hõlmavad laenud Iirimaa ELi-partnerriikide panuseid Euroopa finantsstabiilsusvahendist (17,7 miljardit eurot) ning Ühendkuningriigilt, Rootsilt ja Taanilt kahepoolsete laenudena saadavat toetust (kokku 4,8 miljardit eurot). Lisaks on Iirimaa taotlenud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt laenu 19,5 miljardit SDRi (umbes 22,5 miljardit eurot), mis antakse laiendatud rahastamisvahendi ( Extended Fund Facility ) raames. Iirimaa panus on 17,5 miljardit eurot ja see saadakse riigikassa rahapuhvri kaudu ja riikliku pensionireservi fondi investeeringutest. ELi finantstoetus Iirimaale peaks toetama majanduse tagasipöördumist jätkusuutlikule kasvule ja tagama pangandussüsteemi korraliku toimimise. Samal ajal antakse selle abiga usalduse taastamise kaudu panus ELi ja euroala finantsstabiilsuse kaitsmisse.

Iirimaale laenu andmise eesmärgil kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt võetud ELi laenud on kaetud ELi eelarvega. Iirimaale antavate laenude põhisumma on 22,5 miljardit eurot.

Euroopa Liidu eelarvega antud tagatise struktuur võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmise juhul, kui Iirimaa ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagasimaksmise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta; EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1) artiklit 12.

5. KASUTATAV ARVUTUSMEETOD

Ei kohaldata.

6. MAKSEGRAAFIK (EURODES)

Ei kohaldata.

Rubriik | Assigneeringud | Maksed |

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | Järgmised eelarve-aastad |

aasta n |

aasta n+1 |

aasta n |

aasta n+1 |

Kokku |

[1] ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

[2] Vt http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/methodology/advice_member_states .