EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007PC0699

Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (SEK(2007) 1472) (SEK(2007) 1473)

/* KOM/2007/0699 lõplik - COD 2007/0249 */

52007PC0699

Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (SEK(2007) 1472) (SEK(2007) 1473) /* KOM/2007/0699 lõplik - COD 2007/0249 */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 13.11.2007

KOM(2007) 699 lõplik

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet

(esitanud komisjon)(SEK(2007) 1472)

(SEK(2007) 1473)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU PÕHJUSED JA EESMÄRGID. ÜLDINE TAUST

Tõhusa ühtse telekommunikatsioonituru areng on ELis kõrgeima poliitilise prioriteediga küsimus. Info- ja sidetehnoloogiasektor ning koos sellega telekommunikatsioonisektor annab veerandi Euroopa üldisest majanduskasvust. Tehnoloogia arengu ja piiriülese äritegevuse ajastul, mil kasvab tarbijate nõudlus geograafilisest asukohast sõltumatute elektrooniliste sideteenuste järele, muutub tõelise telekommunikatsiooni siseturu saavutamine Euroopa konkurentsivõime seisukohalt hädavajalikuks. Ilma konkurentsivõimelise ja tõhusa telekommunikatsiooni infrastruktuurita on vähe võimalusi üleeuroopaliste teenuste arendamiseks.

Liikmesriikide telekommunikatsiooniturgude täielik avanemine konkurentsile 1998. aastal ergutas nii turule sisenevate kui ka turgu valitsevate operaatorite investeeringuid ja uuendustegevust ning see on Euroopa kodanikele andnud käegakatsutavaid eeliseid suurema valiku, madalamate hindade, parema kvaliteedi ning uute tava- ja mobiilteenuste suureneva valiku näol.

See on saavutatud ELi reguleeriva raamistiku abil, mille kavandamisel peeti silmas kolme eesmärki – edendada konkurentsi, konsolideerida elektroonilise side siseturgu ning tuua kasu tarbijatele ja kasutajatele. Raamistik koosneb viiest direktiivist, mis jõustusid 2003. aasta juulis.

Parema õigusloome põhimõtte kohaselt nõutakse kehtivas raamistikus, et komisjon annaks korrapäraselt aru selle toimimisest. Esimeses, 2006. aasta juuni aruandes[1] esitati ettepanekud raamistiku muutmiseks ja algatati ühtlasi neljakuuline avalik arutelu. See ulatuslik ja igakülgne läbivaatamise protsess tõi esile mitu olulist lahendamist vajavat probleemi, eelkõige ELi eeskirjade ebajärjekindla kohaldamise ja siseturu regulatiivse killustatuse. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele elektroonilist sidet reguleerivate õigusaktide ühtlustamisel takistab õigusliku lähenemise ebajärjekindlus 27 riigi reguleeriva asutuse tegevuses – mis erineb oluliselt pädevuse, sõltumatuse ning rahaliste vahendite ja inimressursside poolest – tehnoloogia arengut ning ettevõtted tajuvad seda üha enam takistusena riikidevaheliste või üleeuroopaliste teenuste osutamisel. Lisaks sellele ei peaks Euroopa kodanikud maksma kõrgemat hinda põhjusel, et mitmes liikmeriigis tegutsevate äriühingute kulud on kunstlikult suured.

Selleks et aidata neid takistusi ületada, teeb komisjon ettepaneku luua uus sõltumatu asutus, mis teeb tihedat koostööd riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga. Uues asutuses, mis annab aru Euroopa Parlamendile, on reguleerivate asutuste nõukogu, kuhu kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide reguleerivate asutuste juhid ja mis asendab Euroopa reguleerivate asutuste töörühma[2]. Asutus annab komisjonile eksperdiabi, eelkõige reguleerivate otsuste ettevalmistamisel raamdirektiivi artiklis 7 sätestatud korras ning siseturu edasiarendamisel, parandades ELi eeskirjade kohaldamise järjepidevust, ning tegutseb elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste eksperdikeskusena ELi tasandil. Uus asutus võtab üle ka Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ülesanded, aidates ületada mitmeid ENISA tegevuses ilmsiks tulnud probleeme[3].

Käesolev ettepanek täiendab veel kaht ettepanekut muuta direktiive, millest koosneb elektroonilise side reguleeriv raamistik[4]. Neile kolmele ettepanekule on lisatud mõju hindamine[5].

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Käesolev määrus täiendab viit direktiivi, mis moodustavad ELi elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku. Raamdirektiivi kavandatud muudatused muudavad turuanalüüsi korra sujuvamaks, kuid seda lihtsustamist tuleb täiendada spetsialiseeritud ja sõltumatu eksperdiasutuse loomisega, mis aitab komisjonil hinnata tulevaste turgude tehnilist keerukust. Loadirektiivi kavandatud muudatustega kehtestatakse uued menetlused kasutusõiguste ühtlustamiseks ELi tasandil ning piiriüleste teenuste osutajate valimiseks. Uus asutus on nende menetluste rakendamise vahend. Universaalteenuste direktiivi muudatused hõlbustavad puudega kasutajate juurdepääsu elektroonilisele sidele, sealhulgas hädaabiteenustele, ja nende kasutamist. Amet tegutseb nende küsimuste lahendamise keskusena ELi tasandil.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Kavandatud määruse eesmärgid on kooskõlas uuendatud Lissaboni strateegiaga kasvu ja tööhõive edendamiseks suurema konkurentsivõime kaudu, komisjoni i2010 algatusega ja selle eesmärgiga luua ühtne Euroopa inforuum ning siseturu tugevdamist käsitleva komisjoni strateegiaga. Käesoleva ettepaneku eesmärk on parandada elektroonilise side siseturu toimimist.

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjoni talitused algatasid 2005. aasta lõpus kaheetapilise arutelu reguleeriva raamistiku läbivaatamise üle. Teine avalik arutelu algatati teatise avaldamisega 2006. aasta juunis, see kestis neli kuud ja lõppes 27. oktoobril 2006. Laekus 224 vastust erinevatelt huvitatud isikutelt nii EList kui ka väljastpoolt ELi.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Avalikus arutelus väljendati järgmisi peamisi muresid: i) raamistiku rakendamises on liikmesriigiti märkimisväärseid erinevusi. Siseturu killustumine erinevateks reguleerimissüsteemideks takistab investeeringuid, millele tuleks suureks kasuks ühtne ja prognoositav reguleerimine kogu ELis. Paljud juhtisid tähelepanu asjaolule, et eeskirjade väga erinev kohaldamine takistab siseturust täieliku kasu saamist; ii) praegune lähenemisviis teatavat liiki piiriüleste teenuste osutajate valimisele ja lubade andmisele ei sobi kokku uute teenuse väljatöötamiseks vajaliku mastaabiefekti kasutamisega. Eelkõige just tegelike kogu ühendust hõlmavate teenuste puhul on vaja luua paremini kooskõlastatud süsteem sageduste ja numbrite kasutusõiguste andmiseks. ELi konkurentsivõime suurendamise ja mastaabiefekti saavutamise tähtsusele kogu ühendust hõlmavate teenuste puhul juhiti tähelepanu ka Euroopa reguleerivate asutuste töörühma vastuses volinik Redingile; iii) Euroopa reguleerivate asutuste töörühma potentsiaalseid eriteadmisi tuleks paremini kasutada. „Väikseima ühise nimetaja” lähenemisviisi vältimiseks peetakse vajalikuks Euroopa reguleerivate asutuste töörühma reformi, mis võimaldaks tal vajaduse korral paremini kaasa aidata järjepidevusele ja ühtlustamisele.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku ja sellega seotud ettepanekute koostamisel on komisjon lähtunud välisekspertide mitmesuguste uurimuste tulemustest.

Neid uuringuid kirjeldatakse seonduvas mõju hindamises ning need hõlmavad nii majanduslikku modelleerimist kui ka sidusrühmade arvamuse uuringut.

Uurimused on kättesaadaval aadressil:

http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/library/ext_studies/index_en.htm

- Mõju hindamine

Mõju hindamine käsitleb võimalusi parima õigusliku mudeli valimiseks, et saavutada elektroonilise side ühtne turg järjepideva ja tõhusa reguleerimise teel ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Aruandes vaadeldakse kolme poliitikavalikut, mis hõlmavad erinevat institutsioonilist korraldust ja sellest tulenevat erinevat volituste jaotust liikmesriikide ametiasutuste ja ELi vahel, ning hinnatakse nende peamisi mõjusid.

Kavandatud ameti kulude ja tulude analüüs näitab, et konservatiivse stsenaariumi kohaselt võib amet oma poliitikavaldkondades tuua majanduslikku kasu, mis ületab tema eelarvelisi kulusid 10–30 korda (st kasu on suurusjärgus 250–800 miljonit eurot). Kui realiseeruvad üleeuroopaliste turgude optimistlikumad stsenaariumid, võib kasu ulatuda 550–1 400 miljoni euroni.

Selle kasu üks peamisi allikaid on reguleerimisega seotud riski vähendamine tänu ameti panusele. Isegi reguleerimisega seotud riski marginaalne vähenemine (umbes 10 %) kogu Euroopas kajastuks tööstusharu jaoks madalamates kapitalikuludes. Lisaks sellele kiirendab ameti kaasamine raadiosageduste kasutusõiguste eraldamist üleeuroopaliste teenuste jaoks; kui seda liiki suurprojektide rakendamist saab kiirendada kas või ühe aasta võrra, võib selle majanduslik tulu ulatuda mitmesaja miljoni euroni.

Mõju hindamise aruanne on kättesaadav aadressil:http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/library/public_consult/index_en.htm#communication_review

SÕLTUMATU MEHHANISM RIIKIDE REGULEERIVATELE ASUTUSTELE KOOSTÖÖKS JA OTSUSTE TEGEMISEKS: EUROOPA ELEKTROONILISE SIDE TURU AMET

3.1. Euroopa reguleerivate asutuste töörühma kogemused tuleb edasi arendada ametlikuks koostööstruktuuriks

Vaatamata elektroonilise side turu viimaste aastate arengule i) on Euroopa reguleeriva raamistiku rakendamine riiklikul tasandil endiselt märkimisväärselt ebaühtlane, mis toob kaasa Euroopa turgude killustatuse ja takistab investeeringute tegemist; ii) puudub tõhus mehhanism selliste olemuselt piiriüleste teenuste valimise ja lubamise kooskõlastamiseks nagu mobiilsideteenused ja IP-teenused.

2004. aastal moodustas komisjon sõltumatu nõuanderühma ehk Euroopa reguleerivate asutuste töörühma, mille eesmärk oli lihtsustada konsultatsioone, kooskõlastamist ja koostööd riikide reguleerivate asutuste vahel ning nende asutuste ja komisjoni vahel. Euroopa reguleerivate asutuste töörühm on viimasel aastal esitanud komisjonile arvamusi funktsionaalse eraldamise ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude reguleerivate põhimõtete kohta ning korraldanud mitu avalikku arutelu Euroopa reguleerivate asutuste töörühma pakutud ühiste seisukohtade üle (nt eraldatud juurdepääsu hulgimüük, IP-kõne ja bitivoo ühendus). Kõik Euroopa reguleerivate asutuste töörühma ühtsed lähenemisviisid põhinevad siiski konsensusel, mistõttu need on raskelt ja aeglaselt saavutatavad. Neid on tõepoolest võimatu saavutada, kui eri reguleerivate asutuste arvamused ja huvid on märkimisväärselt erinevad. Sellest tuleneva ebajärjekindla koostöö tõttu on Euroopa reguleerivate asutuste töörühma dokumendid mitme olulise ja vaieldava küsimuse puhul olnud üsna üldist laadi.

Euroopa reguleerivate asutuste töörühma praeguse lähenemisviisi, mille puhul on praktikas tavaliselt vaja kokkuleppele jõudmist 27 reguleeriva asutuse vahel, teeb veelgi keerukamaks sellise paralleelse organi olemasolu, nagu seda on sõltumatute reguleerivate asutuste töörühm, mille tegevus kattub Euroopa reguleerivate asutuste töörühma tegevusega. Sõltumatute reguleerivate asutuste töörühma kuulub Euroopa Liidu 27 liikmesriiki ja seitse muud Euroopa riiki[6] ning kuigi ta mõjutab ühenduse regulatiivseid lähenemisviise, ei ole tal kohustust rakendada ühenduse õigust ega kohustust anda komisjonile aru. Praegune struktuur ei anna piisavalt tulemusi, kuna organisatsioon ei ole optimaalne ei järjepidevate ELi lähenemisviiside saavutamise kiiruse ja tõhususe osas ega ka vastutuse ja läbipaistvuse osas.

Komisjon on hinnanud eri variante nõutavate ülesannete organiseerimiseks, sealhulgas ka seda, kas komisjon suudaks neid ülesandeid ise täita. Ühtlustamiseks kesktasandil oleks vaja erialaseid teadmisi kõigi 27 riigi turu kohta. Praktikas oleks ainult riikide reguleerivatel asutustel põhineval organil kohaliku olukorra kohta sellised üksikasjalikud teadmised, mida on vaja edu saavutamiseks nendes küsimustes. Lisaks on riikide reguleerivad asutused paljudel juhtudel juba iseenesest olulised organid; seepärast on mõeldamatu, et komisjonil oleksid riikide reguleerivate asutuste asendamiseks vajalikud vahendid ja asjatundlikkus.

On kaalutud ka võimalust uuendada Euroopa reguleerivate asutuste töörühma nii, et sellel oleks hääletusõigus enamusotsuste tegemiseks. Vaatamata raskustele, mis tekiksid kõigile vastuvõetava hääletussüsteemi rakendamisel, ei saaks selline organ vastu võtta selle liikmetele siduvaid otsuseid. Kehtiva asutamislepingu alusel võib selline roll olla üksnes komisjonil. Lisaks sellele esinevad tõsised institutsioonilised piirangud seoses Euroopa reguleerivate asutuste töörühma laiendamisega nii, et saavutada sellise laienenud rolli jaoks vajalik pädevus. Euroopa reguleerivate asutuste töörühma mis tahes laienemiseks oleks vaja olemasolevate vahendite märkimisväärset suurendamist, et ta saaks oma ülesandeid täita, kuna praegune Euroopa reguleerivate asutuste töörühma eesistumise rotatsioonisüsteem ei ole enam piisav (tegevdirektori nimetamine, sekretariaadi suurendamine, ametlik töökord otsuste tegemisel jne). Euroopa reguleerivate asutuste töörühma rolli tugevdamiseks vajalikud vahendid ei saa tulla väljastpoolt, kuna komisjon peab olema kindel, et selle arvamused ja nõuanded on läbipaistvad, vastutustundlikud ja sõltumatud. Näiteks ei saa uuenenud Euroopa reguleerivate asutuste töörühm olla komisjoni seaduslik nõuandev asutus, kui selle tegevus põhineks sõltumatute reguleerivate asutuste töörühma kaudu saadud vahenditel. Tegelikkuses saab Euroopa reguleerivate asutuste töörühm suurendada oma nõuandvat rolli komisjoni puhul vajalikul viisil ainult siis, kui sellest saab ühenduse asutus, mille suhtes kehtivad samad haldus- ja eelarve-eeskirjad kui kõikide teiste ühenduse asutuste suhtes (personalieeskirjad, finantsmäärus, kohustus anda aru parlamendile jne).

Komisjon on seepärast jõudnud järeldusele, et nõutavaid ülesandeid saab kõige paremini täita sõltumatu ja komisjoniväline eraldi üksus, mis tugevdab riikide reguleerivate asutuste volitusi, võttes üle Euroopa reguleerivate asutuste töörühma funktsioonid ning andes neile kindla ja läbipaistva aluse ühenduse õiguses. Kõnealune organ esitaks komisjonile arvamusi ja annaks nõu seoses mitmete Euroopale huvi pakkuvate oluliste otsustega, kuigi see teeks ka iseseisvaid otsuseid Euroopa telefoninumeratsioonivälja haldamise kohta.

Kavandatud ülesanded täiendaksid, kuid ei dubleeriks riikide reguleerivate asutuste poolt Euroopa tasandil täidetavaid reguleerivaid ülesandeid. Amet tagab vahendid tõhusa koostöö sisseseadmiseks komisjoni ja riikide reguleerivate asutuste vahel küsimustes, mille puhul on vaja kooskõla Euroopa tasandil: turu määratlemine, analüüs ja abinõud; raadiospektri kasutamise ühtlustamine; riikidevaheliste turgude määratlemine; teenuse kvaliteet. Samal ajal tagab see kulutõhusa platvormi selliste üleeuroopaliste küsimuste käsitlemiseks, mis oma ulatuse tõttu jääksid isegi laienenud Euroopa reguleerivate asutuste töörühma tegevusalast välja ja mis hõlmaksid näiteks võrgu- ja infoturvet, hädaabinumbri 112 rakendamist ja Euroopa telefoninumeratsioonivälja haldamist.

Kavandatud amet oleks nurgakiviks kindlale ja ühtsele raamistikule, mille raames riikide reguleerivad asutused saaksid teha koostööd nende põhimõtete kohaselt, mille komisjon on määratlenud Euroopa reguleerivate asutuste tegevusraamistikku käsitlevas institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus[7].

3.2 Uue ameti põhiülesanded

Amet täiendaks Euroopa tasandil riikide reguleerivate asutuste poolt riiklikul tasandil täidetavaid reguleerivaid ülesandeid järgmistes küsimustes.

- Riikide reguleerivate asutuste koostööle raamistiku loomine. Selle eesmärk on parandada elektroonilise side turu reguleerimise ja võrgu terviklikkusega seotud piiriüleste küsimuste käsitlemist. Amet loob riikide reguleerivate asutuste koostööks vajalikud menetlused, eelkõige seoses teabevahetuse, nõustamise ja tehnilise toega. Ametil oleksid volitused tegutseda vahendajana riikide reguleerivate asutuste vahelistes piiriülestes vaidlustes ja töötada välja lahendused. Kõnealune raamistik edendaks ka koostööd ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide reguleerivate asutuste vahel.

- Turu määratlemise, analüüsi ja abinõude rakendamise regulatiivne järelevalve. Ametil oleks komisjoni suhtes üldiselt nõuandev roll turu reguleerimist käsitlevates küsimustes ja ta võib anda mittesiduvaid suuniseid, et edendada häid tavasid riikide reguleerivate asutuste seas. Amet esitaks arvamuse riikide reguleerivate asutuste meetmete eelnõude kohta, milles käsitletakse nende võimalikku mõju ühtsele turule ja kokkusobivust ühenduse õigusega, ning vajaduse korral lisaks arvamusele muudatusettepanekud. Need arvamused esitatakse viivitamata komisjonile ja need kiidetakse heaks liikmete lihthäälteenamusega.

- Riikidevaheliste turgude määratlemine. Amet tagab tõhusa ja proportsionaalse mehhanismi, mille abil reageerida kasvavate piiriüleste turgudega seotud küsimustele, mis käsitlevad kasvavat mobiilsust, Interneti-põhiste teenuste (nt IP-kõne) suurenenud levikut, satelliidipõhiseid teenuseid ning tava- ja mobiilteenuste lähenemist. Amet vastutab ka rändlusteenuste (nii kõne- kui ka andmesideteenused) arengu järelevalve eest.

- Nõustamine raadiosageduste ühtlustamise küsimustes. Amet suurendaks raadiospektripoliitika kiirust ja tõhusust pideva analüüsi ja aruandluse abil, määratledes uute teenuste potentsiaali ja nende arendamise vahendid, pidades registrit spektrikasutuse kohta kogu ELis, andes nõu lubade andmisega seotud ühiste menetluste kohta, pakkudes tehnilist tuge spektri kasutusõiguste taotluste valikul ja andes nõu kasutusõiguste tühistamise kohta, kui loatingimusi ei täideta.

- Numeratsiooni haldamisega seotud otsustusõigus ja numbriliikuvust käsitlevad nõuanded. Amet vastutab Euroopa telefoninumeratsioonivälja haldamise ja arendamise eest; selle hulka kuuluvad numbrid, mille puhul kasutatakse ühte ELi prefiksit (3883), mida saab anda organisatsioonidele, kes soovivad luua ühe üleeuroopalise kõnekeskuse. Lisaks sellele teeks amet koostööd riikide reguleerivate asutustega ja liikmesriikidega numeratsiooni ja numbriliikuvust käsitlevates Euroopaga seotud küsimustes, koostades muu hulgas aruandeid Euroopa hädaabinumbri 112 arendamise kohta, määratledes numeratsioonialad piiriüleste teenuste puhul, määratledes uute teenuste potentsiaali ja nende arendamise vahendid ning andes nõu lubade andmisega seotud ühiste menetluste kohta.

- Võrgu- ja infoturve. Amet võtab üle olemasoleva Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti ülesanded. Sellega tugevdab ta võrgu terviklikkuse tagamist käsitlevate ja praegu riikide reguleerivate asutuste pädevusse kuuluvate kohustuste ning võrgu- ja infoturbekultuuri loomist käsitlevate ja praegu ENISA pädevusse kuuluvate kohustuste vahelist seotust.

- Üldised teavitamis- ja nõuandekohustused. Amet peaks esitama elektroonilise side sektori arengut käsitleva aastaaruande (uute teenuste pakkumine ja turuleviimine, konkurentsi arendamine, riikide regulatiivse olukorra läbivaatamine, kohaldatud abinõud, teave apellatsioonimenetluste kohta jne). Lisaks sellele jälgiks amet koostalitlusvõimet ja e-juurdepääsu Euroopas ning esitaks selle kohta aruandeid; amet annaks ka soovitusi riiklikul tasandil võetavate meetmete kohta, mis aitaks eelkõige paremini rahuldada puudega ja vanemate inimeste vajadusi.

3.3 Ettepaneku õiguslik külg

- Õiguslik alus

EÜ asutamislepingu artikkel 95.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Liikmesriigid ei suuda üksinda piisavalt saavutada kavandatud meetme eesmärke.

- Praeguses reguleerivas raamistikus käsitletakse teenuselubade andmist liikmesriigi tasandil ning 27 riigi reguleerivale asutusele on antud märkimisväärne diskretsioon, komisjonile aga piiratud järelevaatav ja kooskõlastav roll. See tähendab, et siseturg on endiselt killustatud 27 erinevaks reguleerimissüsteemiks. See takistab piiriüleste teenuste arengut ning ettevõtjad peavad sarnastel asjaoludel tegutsema erinevates tingimustes. Praktikas on mitmed riikide reguleerivate asutuste käsitletavad reguleerimisküsimused kogu ELis ühised (nt uute teenuste reguleerimine, reguleerimist käsitleva aruandluse aspektid, numeratsiooniga seotud küsimused, ELis reisivatele puudega inimestele mõeldud seadmete ja teenuste toimimine jne)[8]. Mastaabiefekti ja konkurentsivõimelise siseturu edendamiseks on otsustava tähtsusega luua neis valdkondades ELi ühine praktika ja eriteadmised, et edendada järjepidevust ja vajaduse korral ühtlustamist. Seda nõuet saab tulemuslikult ja tõhusalt täita üksnes praeguse institutsioonilise mudeli ning liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni ülesannete jaotuse täiustamise teel. Seda saab saavutada ainult ELi tasandil võetavate meetmetega.

- Ühenduses piiriüleste teenuste osutamise arendamine on üks loadirektiiviga ettenähtud läbivaatamise eesmärke[9]. Ulatuslik avalik arutelu tõi esile pakilise vajaduse lihtsustada ettevõtjate jaoks kogu ühendust hõlmavate teenuste pakkumist, kõrvaldades mõned praeguse lähenemisviisiga kaasnevad olulised tõkked[10]. Paljusid piiriüleseid teenuseid ei saa järjepidevalt reguleerida ega mastaabiefekti saavutamise seisukohalt käsitleda üksikute liikmesriikide meetmetega.

Ühenduse tasandi meetmed, mis parandaksid siseturu reguleerimise järjepidevust ja vähendaksid mitmes riigis tegutsevate äriühingute kulusid, oleksid oma ulatuse tõttu selgelt kasulikud ja avaldaksid positiivset mõju võrreldes liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega. Kavandatud meetmete eesmärke saab seega paremini saavutada ühenduse tasandil.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest ametile antakse nõuandev roll, et aidata komisjonil rakendada elektroonilise side valdkonna poliitikat.

- Ameti loomisega integreeritakse riikide reguleerivate asutuste vaheline (praegu Euroopa reguleerivate asutuste töörühmas toimuv) koostöö ühenduse süsteemi. Töökorraldust on selgelt vaja parandada nii, et teatavaid ülesandeid, mida praegu täidab Euroopa reguleerivate asutuste töörühm – sisuliselt riikide reguleerivate asutuste nõuandefoorum, millel puudub institutsiooniline suutlikkus teha ühiseid otsuseid –, täidaks ELi tasandil üks spetsialiseeritud organ, kes tegutseb ühenduse institutsioonilise struktuuri raames. Oma ülesannete täitmisel pakub amet komisjonile tehnilisi eriteadmisi ja aitab siseturu edendamiseks ette valmistada reguleerivaid otsuseid; neid tegevusi täiendab ENISA võrgu- ja infoturbetöö kavandatud ülevõtmine.

- Ameti reguleerivate asutuste nõukogu koosneb riikide reguleerivate asutuste juhtidest ning tegutseb ühenduse huvides. Kavandatud süsteem võimaldab komisjonil koondada ja kasutada eriteadmisi, mida pakuvad riikide reguleerivad asutused, kellel on täpsem ülevaade kodumaistest turgudest ja asjaoludest, ning tugevdada koostööd komisjoni ja riikide reguleerivate asutuste vahel. Kõnealune süsteem täiendab riikide reguleerivate asutuste volitusi reguleeriva raamistiku rakendamisel riigi tasandil.

- Kogu ühendust hõlmavate teenuste osutamiseks antakse sageduste ja numbrite kasutusõigusi endiselt riigi tasandil, kasutades ühiselt kokkulepitud lähenemisviisi, mida kohaldatakse vaid teatavate kogu ühendust hõlmavate teenuste (nt satelliiditeenuste) suhtes. Samuti antakse kogu ühendust hõlmavate teenuste lube endiselt riigi tasandil, kasutades ühiselt kokkulepitud lähenemisviisi. Käesolevas ettepanekus ei käsitleta siiski sageduste ja numbrite kasutusõiguste andmist riigisiseste teenuste osutamiseks, mis jääb riikide reguleerivate asutuste ülesandeks.

See tähendab, et ameti roll ei lähe soovitud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, parandades samas kooskõlastamist mõnes kogu ühendust hõlmavas põhivaldkonnas.

Kuna kavandatud õigusakti hakatakse ühenduses kohaldama vahetult, sest tegemist on määrusega, on ühendusele, liikmesriikide valitsustele ja ettevõtjatele langev finants- ja halduskoormus minimaalne ning ettepaneku eesmärgiga proportsionaalne.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Vahetult kohaldatav määrus on kavandatud liiki ameti loomiseks sobiv õigusakt.

MÕJU EELARVELE

Eeldatakse, et pärast tegevuse alustamist on ametil 134 täistööajale taandatud alalist töötajat. See hõlmab ENISA ülesannete ja vahendite ülevõtmist 2011. aastal. Aastaeelarve on hinnanguliselt 10 miljonit eurot esimesel aastal ning alates kolmandast aastast 28 miljonit eurot. Lisaks ühenduse panusele võib amet nõuda mõne teenuse eest tasu. Ameti osutatud teenuste eest saadud tulu kasutatakse tema tegevuse rahastamiseks[11].

Nende kuludega tuleks võrrelda säästu, mis saadakse ENISA ühendamisel kavandatud ametiga. ENISA praegune aastaeelarve on umbes 8 miljonit eurot.

TÄIENDAV TEAVE

- Lihtsustamine

Ettepanek on osa uuest süsteemist, millega lihtsustatakse ja tõhustatakse olemasolevat regulatsiooniprotsessi nii ametiasutuste kui ka turuosaliste jaoks. Amet täiustab otsustamisprotsessi ja hõlbustab koostööd komisjoni ja riikide reguleerivate asutuste vahel, lähtudes ühistest eesmärkidest ja menetlustest. Ameti loomisega kaasneb praeguse, raamdirektiivi artikli 7 kohase automaatse teatamise süsteemi leevendamine, mis võimaldab oluliselt vähendada tööstusharu, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni menetluskoormust, ning komisjon sekkub ainult tõsistel juhtudel. Ametil on oluline roll selliste juhtumite tehnilise keerukuse hindamisel ning siseturul lahenduste ja järjepidevate tulemuste tagamisel.

Praegune sageduste või numbrite kasutusõiguste andmise süsteem, mille puhul igas liikmesriigis, kus teenuseid pakutakse, kehtivad erinevad õiguslikud ja menetluslikud nõuded, võib olla äärmiselt keerukas ja koormav ettevõtjatele, kes soovivad osutada kogu ühendust hõlmavaid teenuseid. Igas liikmesriigis erinevate (näiteks kasutusõiguste kestuse ja nendega kaasnevate tingimustega seotud) nõuete täitmine muudab üleeuroopaliste teenuste kavandamise, neisse investeerimise ja nende osutamise keerukaks. Suured erinevused kasutusõiguste saamise menetlustes heidutavad turule sisenejaid ja takistavad siseturu toimimist. See argument toetab kooskõlastatumat lähenemisviisi ettevõtjate valimisele sageduste ja numbrite riigisiseste kasutusõiguste andmiseks.

Ettepanek on ühenduse õigustiku ajakohastamist ja lihtsustamist käsitleva komisjoni programmi osa.

- Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

- Euroopa Majanduspiirkond (EMP)

Kavandatav õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust ja peaks seetõttu laienema EMPle.

ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS

I peatükk. Sisu, reguleerimisala, mõisted ja ülesanded

Artiklid 1 ja 2: nähakse ette määruse reguleerimisala, mis hõlmab elektroonilise side siseturu toimimise parandamist Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomisega, ning ameti loomine.

Artikkel 3: sätestatakse ameti ülesanded, nagu arvamuste esitamine kas omal algatusel või komisjoni taotlusel ning komisjoni abistamine tehniliste nõuannete andmise, uuringute korraldamise, teabe ja aruannete kogumisega jne.

II peatükk. Ameti ülesanded, mis on seotud siseturu tugevdamisega

Artikkel 4: nähakse ette küsimused, millega amet tegeleb, et soodustada reguleeriva raamistiku ühtset kohaldamist.

Artikkel 5: reguleeritakse ametiga nõupidamist seoses riikide turgude ja abinõude määratlemise ja analüüsiga. Amet peab esitama ettenähtud tähtaja jooksul oma arvamuse, kui komisjon on väljendanud tõsiseid kahtlusi raamdirektiivi artikli 7 alusel teatatud meetme eelnõu kohta.

Artikkel 6: kui riigi reguleeriv asutus ei esitanud turu analüüsi nõutud tähtaja jooksul, võib komisjon taotleda, et amet annaks seoses asjaomase riigi turuga nõu ja abi.

Artikkel 7: amet analüüsib riikidevahelist turgu pärast seda, kui komisjon on riikidevahelise turu kindlaks määranud vastavalt raamdirektiivi artikli 15 lõikele 4.

Artikkel 8: ameti numeratsiooniga seotud ülesanded, sealhulgas Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) haldamine ja arendamine, ühtlustatud numeratsioonialade haldamine (nt 116-ga algavate numbrite reserveerimistaotluste käitlemine vastavalt komisjoni otsusele 2007/116/EÜ) ning taotluse korral numbrite liikuvusega seotud kohustuste kohta arvamuse avaldamine.

Artikkel 9: amet abistab komisjoni, vaadates igal aastal üle riigi tasandil võetud meetmed Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 tutvustamiseks. Komisjoni taotlusel esitab amet arvamuse numbri 112 rakendamisega seotud tehniliste küsimuste kohta.

Artikkel 10: amet abistab komisjoni kõikides küsimustes, mis on seotud elektrooniliste sideteenuste osutamiseks kasutatavate sageduste tehniliste ja majanduslike aspektidega.

Artikkel 11: amet aitab kindlaks teha kogu ühendust hõlmavaid teenuseid, mille puhul oleks kasulik ühine valikukord. Teenus peab vastama teatavatele tingimustele selleks, et oleks tegemist kogu ühendust hõlmava teenusega. Näiteks peaks teenuste järele olema nõudlus rohkem kui ühes liikmesriigis ning asjaomased teenused peaksid oma omaduste poolest olema piiriülesed ning seega alluma reguleerimisele ELi või piirkonna, mitte aga riigi tasandil.

Artikkel 12: sätestatakse nende ettevõtjate kindlakstegemine, kes võivad kasutusõigust kasutada kogu ühendust hõlmavate teenuste osutamiseks. Amet korraldab valikukorra raames konkursi ja esitab oma arvamusega ettepaneku ettevõtja (ettevõtjate) kohta, kellele tuleks kasutusõigused anda.

Artikkel 13: ametil on oma roll ühise valikukorra raames antud kasutusõiguste tühistamises.

Artikkel 14: amet aitab kaasa võrgu- ja infoturbekultuuri arendamisele, täites teatavaid ülesandeid, mida varem täitis ENISA.

Artikkel 15: loetletakse juhtumid, mil amet võib tegutseda omal algatusel.

III peatükk. Ameti täiendavad ülesanded

Artiklid 16 ja 17: halduskulude korvamiseks kogub amet mõne osutatava teenuse eest haldustasusid. Ühise valikukorra puhul nõuab amet ka liikmesriikide nimel sisse haldustasusid ja sageduste kasutusõiguste tasusid, mille ta seejärel liikmesriikidele ümber jaotab.

Artikkel 18: riigi reguleeriva asutuse taotlusel esitab amet riikide reguleerivatele asutustele soovitusi nende poolt piiriüleste küsimuste korral võetavate meetmete kohta.

Artiklid 19–21: ametil on oma roll liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelises teabelevis ja -vahetuses. Amet võib osaleda ühenduse tehnilise arengu analüüsimisel. Amet avaldab elektroonilise side sektori arengut käsitleva aastaaruande, milles ta määratleb siseturu väljakujundamist takistavad allesjäänud tõkked. Ametil on oma roll teabe kogumises, sagedusteaberegistri (registrisse kantavad andmed on sätestatud lisas) ning mobiilside rändlusteenuse andmebaasi haldamises ja avaldamises.

Artikkel 22: amet abistab komisjoni e-juurdepääsetavuse küsimustes ja avaldab aastaaruande meetmete kohta, mis tuleb võtta, et parandada puudega lõppkasutajate juurdepääsu elektroonilistele sidevõrkudele ja –seadmetele.

IV peatükk. Ameti struktuur

Artikkel 24: ameti organisatsiooni struktuuri kuulub kuus organit: haldusnõukogu, reguleerivate asutuste nõukogu, direktor, võrguturbe ülem, alaline sidusrühm ja apellatsiooninõukogu.

Artiklid 25 ja 26: haldusnõukogu vastutab direktori ja võrguturbe ülema ametisse määramise, ameti iga-aastase tööprogrammi ja eelarve vastuvõtmise, ameti tegevust käsitleva üldaruande heakskiitmise ning ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmise eest. Amet annab oma tegevusest korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile.

Artiklid 27 ja 28: reguleerivate asutuste nõukokku kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes juhib sõltumatut riigi reguleerivat asutust ja vastutab reguleeriva raamistiku igapäevase kohaldamise eest liikmesriigis, ning direktor. Komisjon võib reguleerivate asutuste nõukogu koosolekutel osaleda ilma hääleõiguseta. Reguleerivate asutuste nõukogu vastutab ameti tehniliste otsuste tegemise eest sellistes valdkondades nagu võimalike kasutusõiguste omanike kindlaksmääramine, raamdirektiivi artiklis 7 sätestatud korraga seotud juhtumites arvamuste avaldamise eest jms. Arvamused ja otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

Artiklid 29 ja 30: direktor vastutab täielikult ametile antud ülesannete täitmise eest ja on ameti seaduslik esindaja. Direktor vastutab ka eelarve koostamise ja rakendamise, tööprogrammi projekti koostamise ning personaliküsimuste eest[12].

Artikkel 31: võrguturbe ülem vastutab ameti ülesannete kooskõlastamise eest ning iga-aastase tööprogrammi koostamise eest võrgu- ja infoturbe valdkonnas. Ta annab aru direktorile ning teda toetab alaline sidusrühm (artikkel 32).

Artiklid 33 ja 34: nähakse ette apellatsiooninõukogu, mille ülesanne on tagada, et isikud, keda mõjutavad ameti otsused numeratsiooni valdkonnas, saaksid kasutada vajalikke õiguskaitsevahendeid.

Artiklid 36–53 hõlmavad tavapäraseid tegevusega seotud ja haldusküsimusi, sealhulgas eelarvet, juurdepääsu dokumentidele ja läbipaistvust, ameti õiguslikku seisundit, personali, kolmandate riikide osalemist jms.

Artikkel 55: käsitleb komisjoni hinnangut ameti saavutatud tulemustele tema volitusi ja eesmärki silmas pidades; hinnang antakse viis aastat pärast ameti tegevuse tegelikku algust. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

2007/0249 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[13],

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[14],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[15],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[16]

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv),[17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv),[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv),[19] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)[20] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)[21] (edaspidi ühiselt „raamdirektiiv ja eridirektiivid”) eesmärk on luua ühenduses elektroonilise side siseturg, tagades tugevama konkurentsi abil investeeringute, innovatsiooni ja tarbijakaitse kõrge tase.

2. Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistikuga luuakse riikide reguleerivate asutuste jaoks reguleerimissüsteem ning nähakse ette, et kõnealused asutused teevad koostööd omavahel ja komisjoniga, et tagada järjepideva reguleerimispraktika areng ja reguleeriva raamistiku järjepidev kohaldamine kogu ühenduses.

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet[22] (edaspidi „ENISA määrus”) loodi 2004. aastal viieks aastaks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), mille eesmärk on tagada ühenduse võrgu- ja infoturbe kõrge ja tõhus tase ning töötada Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtjate ning avaliku sektori organisatsioonide jaoks välja võrgu- ja infoturbekultuur ning selle kaudu toetada siseturu sujuvat toimimist.

4. Riikide reguleerivatel asutustel on raamdirektiivi rakendamisel märkimisväärne diskretsiooniõigus, mille aluseks on nende asjatundlikkus kohalike turutingimuste küsimustes, kuid nimetatud diskretsiooniõiguse kasutamisel tuleb arvestada vajadusega tagada ühtse reguleerimispraktika areng ja reguleeriva raamistiku järjepidev kohaldamine, et aidata tõhusalt kaasa siseturu arengule ja väljakujundamisele.

5. Arvestades vajadust kohaldada asjaomaseid eeskirju järjepidevalt kõikides liikmesriikides, moodustas komisjon otsusega 2002/627/EÜ[23] Euroopa reguleerivate asutuste töörühma, mis nõustab ja abistab komisjoni siseturu konsolideerimisel ja moodustab üldisemalt ühenduslüli riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel.

6. Euroopa reguleerivate asutuste töörühm on andnud positiivse panuse, aidates kaasa järjepideva reguleerimispraktika väljakujunemisele niivõrd, kuivõrd see on olnud võimalik. Euroopa reguleerivate asutuste töörühm on oma olemuselt siiski vaba ühendus, mis tugineb peamiselt vabatahtlikule koostööle ja mille praegune institutsiooniline staatus ei kajasta riikide reguleerivate asutuste suurt vastutust reguleeriva raamistiku rakendamisel.

7. Seetõttu on riikide reguleerivate asutuste asjatundlikkust ja kogemust ühendava ning selgelt määratletud pädevusega asutuse asutamiseks vaja tugevamat institutsioonilist alust, et kõnealuse asutuse tegevuse kvaliteet tagaks talle autoriteedi tema liikmete ja reguleeritava sektori silmis.

8. Vajadust tugevdada järjepideva reguleerimispraktika tagamise mehhanisme, et kujundada välja elektroonilise side ja elektrooniliste teenuste siseturg, on rõhutatud 2002. aasta reguleeriva raamistiku rakendamist käsitlevate komisjoni aruannete järeldustes[24] ning avalikus arutelus komisjoni 29. juuni 2006. aasta teatise üle nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist[25]. Sellega nimetati elektroonilise side siseturu jätkuv puudumine kõige tähtsamaks küsimuseks, mis tuleb reguleeriva raamistiku reformiga lahendada. Regulatiivne killustatus ja riikide reguleerivate asutuste nõrgalt kooskõlastatud tegevusest tulenev ebajärjekindlus võivad ohustada sektori konkurentsivõimet, samuti piiriülesest konkurentsist ning riikidevahelistest ja isegi kogu ühendust hõlmavatest teenustest tulenevat olulist kasu tarbijatele.

9. Ebatõhusate lahendusteni viivad ja siseturu tõkkeid loovad eelkõige viivitused turuanalüüside tegemisel vastavalt direktiivile 2002/21/EÜ (raamdirektiiv), riikide reguleerivate asutuste erinevad lähenemisviisid kohustuste kehtestamisele turuanalüüsiga kindlaks tehtud tõhusa konkurentsi puudumise kõrvaldamiseks, kasutusõigustega seotud heterogeensed tingimused, erinevad valikukorrad ja ühenduse piires erinevad numbrid kogu ühendust hõlmavate teenuste puhul ning riikide reguleerivate asutuste probleemid piiriüleste vaidluste lahendamisel.

10. Komisjoni 1. juuni 2007. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) hindamise kohta”[26] esitati hinnang välisekspertide aruandele,[27] milles hinnati ENISA tegevust alates selle loomisest, samuti ENISA juhatuse soovitused seoses ENISA määrusega ning algatati avalik arutelu. Nimetatud eksperdiaruande peamised järeldused kinnitasid ENISA loomise ja tema algsete eesmärkide aluseks olnud põhimõtete kehtivust ning eelkõige ENISA panust elektroonilise side tõelise siseturu saavutamisse.

11. Samal ajal tehti kindlaks hulk probleeme, sealhulgas eriti organisatsiooni struktuuri, töötajate arvu ja oskuste jagunemise ning logistiliste raskustega seotud probleemid. ENISA põhiülesanded peaksid kujunema nii, et need moodustaksid ameti keskse komponendi, mis peaks eesmärkide ja ülesannete selge määratlemisega tagama nende eesmärkide ja ülesannete tõhusama, sihikindlama ja kulutõhusama täitmise kooskõlas parema õigusloome põhimõttega üheainsa ameti poolt, mis on pädev ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku küsimustes.

12. Seega on vaja asutada uus ühenduse asutus, Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (edaspidi „amet”). Amet aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks amet usaldusväärse teabekeskusena.

13. Amet peaks eriteadmiste koondamise kaudu tugevdama riikide reguleerivate asutuste suutlikkust, asendamata seejuures nende olemasolevaid funktsioone ja dubleerimata juba tehtavat tööd, et selle kaudu omakorda abistada komisjoni selle ülesannete täitmisel.

14. Amet peaks asendama Euroopa reguleerivate asutuste töörühma ja tegutsema riikide reguleerivate asutuste ainsa koostööfoorumina nende asutuste kõikide reguleerivast raamistikust tulenevate ülesannete täitmisel.

15. Amet tuleks luua ühenduse olemasoleva institutsioonilise struktuuri ja volituste jaotuse raames. Amet peaks olema tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne. Selleks on vajalik ja asjakohane luua juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus, mis täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid.

16. Amet peaks tuginema riikide ja ühenduse jõupingutustele ning seega täitma oma ülesandeid täielikus koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga ning olema avatud kontaktidele tööstusharu, tarbijarühmade ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.

17. Käesolev määrus ja sellega loodav amet peaksid moodustama ühenduse elektroonilise side reguleeriva raamistiku lahutamatu osa. Seoses sellega on ametil eriti oluline roll mehhanismides, mis on ette nähtud elektroonilise side siseturu konsolideerimiseks ja teatavatel asjaoludel turuanalüüside tegemiseks.

18. Amet peaks seega nõustama komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi vastavalt ühenduse elektroonilise side reguleerivale raamistikule ja aitama sellega kaasa raamistiku tõhusale rakendamisele.

19. Amet peaks abistama komisjoni numbriliikuvusega seotud ühenduse kohustuste võimaliku laiendamise puhul. Kõnealune laiendamine võib seonduda eelkõige teisaldatava teabe ulatusega või nende võrkude liigiga (st tavatelefoni- või mobiiltelefonivõrk), mille vahel numbreid ja teavet teisaldatakse. Kõnealuste kohustuste muutmisel tuleks arvesse võtta hindu tarbijate ja ümberlülitamiskulusid ettevõtjate jaoks, samuti liikmesriikide kogemusi.

20. Amet peaks abistama komisjoni, vaadates igal aasta läbi liikmesriikide võetud meetmed kodanike teavitamiseks Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 olemasolust ja kasutamisest. Amet teeb iga-aastases läbivaatuses kindlaks parima tava ja allesjäänud kitsaskohad ning aitab kaasa Euroopa Liidus reisivate kodanike kaitse- ja julgeolekutaseme parandamisele.

21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)[28] eesmärke silmas pidades võib komisjon küsida ametilt sõltumatut eksperdiabi seoses raadiosageduste kasutamisega ühenduses. Kõnealune abi võib hõlmata konkreetseid tehnilisi uuringuid, samuti raadiosageduste poliitika meetmete majandusliku või sotsiaalse mõju hindamist ja analüüsi. Abi võib hõlmata ka otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 rakendamisega seotud küsimusi, mille puhul komisjon võib paluda ametilt teavet Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) komisjoni poolt antud volituste kasutamise tulemuste kohta.

22. Tehnika ja turu areng on küll suurendanud elektrooniliste sideteenuste kasutamisvõimalusi väljaspool üksikute liikmesriikide geograafilisi piire, kuid on oht, et nende teenuste kasutamise erinevad õiguslikud ja reguleerivad tingimused, mis tulenevad liikmesriikide õigusaktidest, takistavad üha enam selliste piiriüleste teenuste osutamist. Seepärast peaks ametil olema peamine roll kõnealuste teenuste ühtlustatud loatingimuste kehtestamisel nii üldlubade, raadiosageduste kasutusõiguste kui ka numbrite kasutamise õiguste puhul, samuti komisjoni nõustamisel kõnealuste ühtlustatud tingimuste saavutamiseks direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) alusel võetavate meetmete üksikasjades.

23. Amet peaks eelkõige hindama vajadust kohaldada ühtlustatud tingimustel antavate kasutusõiguste puhul ühenduse tasandil ühist valikukorda, andma komisjonile nõu kõnealuse valikukorra puhul kohaldatavate tingimuste ja kriteeriumide kohta ning võtma vastu ja hindama ettevõtjate taotlusi kõnealuste kasutusõiguste saamiseks. Amet peaks komisjonile vajaduse korral nõu andma ka seoses kõnealuste kasutusõiguste tühistamisega.

24. Amet peaks tegutsema Euroopa tasandil võrgu- ja infoturbe eksperdikeskusena, mis annaks suuniseid ja nõu Euroopa Parlamendile, komisjonile või liikmesriikide määratud pädevatele asutustele. Sidevõrkude ja infosüsteemide turvalisus ja töökindlus on endiselt ühiskonna üks peamisi huvisid ning ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku üks põhielement. Siseturu sujuvat toimimist võib ohustada raamdirektiivi ja eridirektiivide turbesätete erinev kohaldamine. Komisjoni ja liikmesriikide taotlusel tehnilist nõu andva ameti arvamus peaks hõlbustama nende direktiivide järjepidevat kohaldamist riigi tasandil.

25. Elektrooniliste sideteenuste osutajatele võib kehtestada loasüsteemi haldamise ja kasutusõiguste andmise eest haldustasusid. Lisaks haldustasudele võib raadiosageduste ja numbrite kasutamise eest kohaldada kasutustasu. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks haldustasusid ja kasutustasusid ühise valikukorra raames sisse nõudma ja liikmesriikidele ümber jaotama amet.

26. Kui ettevõtjate vahel tekivad piiriülesed vaidlused elektroonilise side reguleerivast raamistikust tulenevate õiguste või kohustuste üle, peaks ametil olema võimalus uurida vaidluse tausta ja andma asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele nõu meetmete kohta, mida neil oleks ameti arvates kõige asjakohasem võtta vaidluse lahendamiseks vastavalt reguleeriva raamistiku sätetele.

27. Amet peaks kaasa aitama parima reguleerimispraktika arengule ning elektroonilise side sektorit reguleerivate eeskirjade järjepidevale kohaldamisele, hõlbustades teabevahetust riikide ametiasutuste vahel ja tehes asjakohase teabe avalikkusele hõlpsalt kättesaadavaks. Ametil peaks olema võimalus käsitleda majandus- ja tehnilisi küsimusi ning juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, et vastata areneva infoühiskonna majanduslikele ja tehnilistele väljakutsetele, näiteks sellistes valdkondades nagu võrgu- ja infoturve ning raadiosagedustuvastamise seadmed.

28. Et täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid ja paremini mõista elektroonilise side valdkonna probleeme, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonna praegusi ja edaspidiseid riske, peab amet suutma analüüsida praegust ja edaspidist arengut. Sel eesmärgil võib amet koguda asjakohast teavet, eelkõige võrgu käitamist või teenuseid oluliselt mõjutanud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisi käsitlevat teavet riikide reguleerivatelt asutustelt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 13a lõikele 3, samuti küsimustike abil.

29. Kogu ühendust hõlmava elektrooniliste sideteenuste reguleerimisega seotud teabe jagamise ja vahetamise keskusena ning läbipaistvuse edendamiseks ning kõnealuste teenuste osutajate ja kasutajate halduskoormuse vähendamiseks peaks amet pidama avalikkusele juurdepääsetavat registrit, mis sisaldab andmeid sageduste kasutamise kohta ühenduses, kasutades selleks iga liikmesriigi korrapäraselt esitatavaid standardandmeid. Et parandada reguleeritud rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmise jaehindade läbipaistvust ühenduses ning aidata rändlusklientidel teha otsuseid mobiiltelefoni kasutamise kohta välismaal, peaks amet tagama, et huvitatud isikutele tehakse kättesaadavaks ajakohastatud teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ,[29] kohaldamise kohta, ning avaldama igal aastal järelevalve tulemused.

30. Ametil peaks olema ka võimalus tellida oma ülesannete täitmiseks vajalikke uuringuid, tagades samas, et tema sidemed komisjoni ja liikmesriikidega hoiavad ära töö dubleerimise.

31. Komisjonil peaks olema võimalus nõuda ametilt selliste konkreetsete lisaülesannete täitmist ameti pädevuse piires, mis aitavad kaasa ühenduse elektroonilise side reguleeriva raamistiku eesmärkide saavutamisele.

32. Ameti struktuur peaks olema sobiv talle määratud ülesannete täitmiseks. Selles osas annavad kogemused samalaadsete ühenduse asutustega teatavaid suuniseid, kuid struktuur tuleks kohandada ühenduse elektroonilise side reguleerimise süsteemi konkreetsetele vajadustele. Eelkõige tuleb täielikult arvesse võtta riikide reguleerivate asutuste konkreetset rolli ja sõltumatust.

33. Ametil peaksid olema vajalikud volitused reguleerimisülesannete täitmiseks tõhusal ja eelkõige sõltumatul viisil. Kajastades olukorda riikide tasemel, peaks reguleerivate asutuste nõukogu tegutsema sõltumatult kõikidest muudest turuhuvidest ning mitte küsima ega võtma vastu juhiseid üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraisikult.

34. Ameti sujuvaks toimimiseks on vaja, et direktor nimetataks ametisse tema pädevust, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ja turgude alaseid asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ametisisest tööd paindlikult. Direktor peaks tagama ameti ülesannete tõhusa ja sõltumatu täitmise.

35. Selleks et tagada ameti ülesannete tulemuslik täitmine, tuleks ameti direktorile anda vajalikud volitused, et ta saaks vastu võtta kõik arvamused reguleerivate asutuste nõukogu nõusolekul ja tagada ameti tegevuse kooskõla asjakohaste üldpõhimõtetega.

36. On vaja tagada, et ameti otsustest mõjutatud isikutel oleksid vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebemehhanism, et ameti otsuste peale oleks võimalik kaevata spetsialiseeritud apellatsiooninõukogule, mille otsuste peale on omakorda võimalik kaevata Euroopa Kohtusse.

37. Lisaks sõltumatusest ja läbipaistvusest lähtuvatele tegevuspõhimõtetele peaks amet olema organisatsioon, mis on avatud kontaktidele tööstusharu, tarbijate ja teiste huvitatud sidusrühmadega. Amet peaks tõhustama erinevate võrgu- ja infoturbe valdkonnas tegutsejate koostööd, korraldades muu hulgas korrapäraselt nõupidamisi tööstusharu, teaduskeskuste ja teiste asjaomaste sidusrühmadega ning luues kontaktvõrgustiku ühenduse asutuste, liikmesriikide määratud avaliku sektori asutuste, erasektori ja tarbijaorganisatsioonide vahel.

38. Ameti menetlustega tuleks seetõttu tagada, et ametil on juurdepääs elektroonilise side sektori erialastele teadmistele ja kogemustele, eelkõige sellistes tehniliselt keerukates ja kiirelt muutuvates valdkondades nagu võrgu- ja infoturve.

39. Selleks et tagada vajalike eriteadmiste ja kogemuste kasutamine ameti võrgu- ja infoturbega seotud ülesannete täitmisel, tuleks ametisse määrata võrguturbe ülem. Tuleks luua alaline sidusrühm, kes annab nõu võrguturbe ülemale, ergutab kõnealuse valdkonnaga seotud kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning peab korrapärast dialoogi erasektori, tarbijaorganisatsioonide ja teiste sidusrühmadega.

40. Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks ametil olema autonoomne eelarve. Euroopa Liidu üldeelarvest makstavate subsiidiumide suhtes jätkatakse ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist. Lisaks peaks raamatupidamist auditeerima Euroopa Kontrollikoda vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)[30] artiklile 91.

41. Amet peaks vajaduse korral nõu pidama huvitatud isikutega ja andma neile võimaluse esitada meetmete eelnõude kohta mõistliku aja jooksul märkusi.

42. Komisjonil peaks olema võimalus kehtestada rahatrahve ettevõtjatele, kes ei esita teavet, mida amet vajab oma ülesannete tõhusaks täitmiseks. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tagama sobiva raamistiku ettevõtjatele tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamiseks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral.

43. Oma reguleerimisala, eesmärkide ja ülesannete raames peaks amet eelkõige järgima ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid seoses tundliku sisuga dokumentide käsitlemisega. Vajaduse korral tuleb tagada käesoleva määruse raames ühtne ja turvaline teabevahetus.

44. Amet peaks kohaldama asjaomaseid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele,[31] ja üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[32].

45. Kolmandad riigid peaksid saama osaleda ameti töös kooskõlas ühendusega sõlmitavate asjaomaste lepingutega.

46. Tuleks tagada ameti pädevusse kuuluvate ENISA ülesannete sujuv üleandmine.

47. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[33].

48. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus kohandada käesoleva määruse lisas määratletud teavet tehnika või turu arenguga. Kuna need meetmed on üldist laadi ja nendega muudetakse käesoleva määruse mitteolulisi osi, tuleb need vastu võtta kontrolliga regulatiivmenetluse teel, mis on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a.

49. Kuna kavandatud meetme eesmärke, st elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremat toimimist ja kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengut ei ole võimalik piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil, vaid need on käesoleva määruse üleeuroopalise ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA, MÕISTED JA ÜLESANDED

ARTIKKEL 1 SISU JA REGULEERIMISALA

50. Luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.

51. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule ning kõrgetasemelisele ja tõhusale võrgu- ja infoturbele.

52. Amet täidab oma ülesandeid Euroopa elektroonilise side reguleerimise süsteemis koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga.

53. Oma tegevuses ja eelkõige oma arvamuste koostamisel lähtub amet samadest eesmärkidest, mis on direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikliga 8 antud riikide reguleerivatele asutustele.

54. Ameti eesmärgid ja ülesanded ei piira liikmesriikide võrgu- ja infoturbega seotud pädevust, mis jääb Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisalast välja, eelkõige Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotisega hõlmatud pädevust. Igal juhul ei piira ameti tegevuseesmärgid ja ülesanded tegevust, mis on seotud avaliku julgeoleku, riigikaitse ning riigi tegevusega kriminaalõiguse ja riigi julgeoleku valdkonnas, sealhulgas riigi majandusliku heaoluga, kui see on seotud riigi julgeoleku küsimustega.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 2, direktiivi 2002/19/EÜ artiklis 2, direktiivi 2002/20/EÜ artiklis 2, direktiivi 2002/22/EÜ artiklis 2, direktiivi 2002/58/EÜ artiklis 2 ja otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Artikkel 3Ameti ülesanded

Amet teeb käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel järgmist:

55. esitab komisjoni taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab komisjoni, pakkudes talle kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;

56. abistab ühendust, liikmesriike ja riikide reguleerivaid asutusi suhetes, aruteludes ja suhtluses kolmandate isikutega;

57. annab reguleerimisküsimustes nõu turul tegutsevatele ettevõtjatele ja riikide reguleerivatele asutustele;

58. vahetab, levitab ja kogub teavet ning teeb uuringuid tema tegevusega seotud valdkondades;

59. annab nõu ja osutab abi komisjonile ja igale liikmesriigi määratud pädevale asutusele ameti pädevusse jäävates võrgu- ja infoturbe küsimustes;

60. teeb üksikotsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) numbrite kasutusõiguste andmisega;

61. abistab komisjoni nende ettevõtjate valimisel, kellele antakse raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi;

62. nõuab sisse ja jaotab ümber raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud;

63. annab riikide reguleerivatele asutustele soovitusi piiriülestes vaidlustes ja e-juurdepääsetavuse küsimustes.

II PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED, MIS ON SEOTUD SISETURU TUGEVDAMISEGA

ARTIKKEL 4 AMETI ROLL REGULEERIVA RAAMISTIKU KOHALDAMISEL

64. Amet esitab komisjoni taotlusel arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.

65. Amet toetab eelkõige raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, abistades komisjoni selliste soovituste või otsuste ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19.

66. Lõikes 1 osutatud küsimused hõlmavad järgmist:

67. riikide reguleerivate asutuste meetmete eelnõud, mis on seotud turu määratlemisega, märkimisväärse turujõuga ettevõtjate määramisega ning abinõude kehtestamisega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 7;

68. üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisus ja terviklikkus, kaasa arvatud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisega seotud küsimused, vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 13a ja direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) artiklile 4;

69. riikidevaheliste turgude kindlaksmääramine vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 15;

70. standardimisküsimused vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 17;

71. konkreetsete siseriiklike turgude analüüsid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16;

72. läbipaistvus ja lõppkasutajatele teabe avaldamine vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 21;

73. teenuse kvaliteet vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 22;

74. hädaabinumbri 112 tõhus rakendamine vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 26;

75. numbrite andmisega seotud küsimused vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10 ning juurdepääs numbritele ja teenustele ühenduses vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 28;

76. numbriliikuvus vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 30;

77. puuetega lõppkasutajate juurdepääsu parandamine elektroonilistele sideteenustele ja -seadmetele vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 33;

78. meetmed, mida riikide reguleerivad asutused võtavad kooskõlas direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikliga 5 ning artikli 8 lõikega 3;

79. läbipaistvusmeetmed, mis on seotud eraldatud juurdepääsuga kliendiliinile vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklile 9;

80. digitaaltelevisiooni- ja raadioteenustele juurdepääsu tingimused vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklile 6 ning interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 18;

81. raadiosagedusalaste küsimustega seotud meetmed vastavalt otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artiklitele 4 ja 6;

82. vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklitele 6a ja 6b:

i) raadiosageduste või numbrite kasutusõigusega seotud ühtlustatud tingimused;

ii) kooskõlastatud või ühtlustatud korras antud kasutusõiguste muutmine või tühistamine;

iii) piiriülese potentsiaaliga teenuseid pakkuvate ettevõtjate valimine, kellele võib anda individuaalsed raadiosageduste või numbrite kasutusõigused.

83. Lisaks täidab amet artiklites 5–23 sätestatud eriülesandeid.

Artikkel 5Ametiga konsulteerimine riigisiseste turgude määratlemise ja analüüsimisega ning abinõudega seotud küs imustes

84. Komisjon teavitab ametit, kui ta kavandab meedet vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 7 lõigetele 4 ja 8.

85. Amet esitab komisjonile arvamuse asjaomase meetme eelnõu kohta nelja nädala jooksul pärast teavitamist. Arvamus sisaldab üksikasjalikku ja objektiivset analüüsi selle kohta, kas meetme eelnõu kujutab endast tõket ühtse turu jaoks, ning selle kokkusobivuse kohta ühenduse õigusega, eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 osutatud eesmärkidega. Vajaduse korral juhib amet tähelepanu muudatustele, mis tuleb meetme eelnõus teha nende eesmärkide kõige tõhusamaks saavutamiseks.

86. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 6Liikmesriikide turgude läbivaatamine ameti poolt

87. Kui amet saab komisjonilt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 lõikele 7 taotluse analüüsida mõne liikmesriigi konkreetset asjaomast turgu, esitab ta komisjonile selle kohta arvamuse ning vajaliku teabe, sealhulgas avaliku arutelu ja turuanalüüsi tulemused. Kui amet leiab, et konkurents kõnealusel turul ei ole tõhus, lisab ta oma arvamusele pärast avalikku arutelu meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb tema arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.

88. Amet võib enne oma arvamuse esitamist komisjonile nõu pidada asjaomase riigi konkurentsiasutustega.

89. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 7Riikidevaheliste turgude määratlemine ja analüüs

90. Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse riikidevaheliste turgude asjakohase määratlemise kohta.

91. Kui komisjon on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikele 4 määranud kindlaks riikidevahelise turu, kohustub amet seda koostöös riikide reguleerivate asutustega vastavalt nimetatud direktiivi artikli 16 lõikele 5 analüüsima ning esitama komisjonile selle kohta arvamuse.

92. Kui amet teeb järelduse, et konkurents asjaomasel riikidevahelisel turul ei ole tõhus, lisab ta oma arvamusele meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb tema arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.

93. Enne arvamuse esitamist kooskõlas lõikega 1 või 3 peab amet nõu riikide reguleerivate asutuste ja riikide konkurentsiasutustega ning korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 42 avaliku arutelu.

94. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõigetes 1–4 osutatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 8Numbrite ühtlustamine ja liikuvus

95. Ametil on võimalus teha otsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) kuuluvate numbrite kasutusõiguste andmisega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10. Ta vastutab ka Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) haldamise ja arendamise eest nende liikmesriikide nimel, kellele on antud prefiks 3883.

96. Amet täidab ühtlustatud numeratsioonialade juhtimise ja haldamisega seotud ülesandeid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 10 lõikele 4.

97. Amet teeb riikide reguleerivate asutustega koostööd küsimustes, mis on seotud ühenduse numeratsiooniressursside väärkasutamisega või nendega seotud pettustega, eelkõige piiriüleste teenuste puhul. Ta võib esitada arvamuse meetme kohta, mille võib ühenduse või riigi tasandil võtta pettuse ja väärkasutamise ning muude tarbijatele numeratsiooniga seoses muret tekitavates küsimustes.

98. Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse numbrite liikuvust või abonentide tunnusandmeid käsitlevate kohustuste ulatuse ja tehniliste parameetrite ning sellega seotud võrkudevahelise teabevahetuse kohta ja selliste kohustuste ühenduse tasandile laiendamise asjakohasuse kohta.

Artikkel 9Euroopa hädaabinumbri 112 rakendamine

99. Amet vaatab igal aastal direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 26 lõike 4 alusel saadud teabe põhjal läbi meetmed, mille liikmesriigid on võtnud oma kodanike teavitamiseks Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 olemasolust ja kasutamisest. Läbivaatamise tulemused lisatakse artikli 21 lõikes 2 osutatud aastaaruandesse.

100. Amet esitab komisjonile taotluse korral vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 26 arvamuse Euroopa hädaabinumbri 112 rakendamisega seotud tehniliste küsimuste kohta.

101. Enne arvamuse esitamist vastavalt lõikele 2 peab amet nõu riikide pädevate asutustega ja korraldab kooskõlas artikliga 42 avaliku arutelu.

Artikkel 10Nõustamine raadiosageduste küsimustes seoses elektroonilise sidega

102. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu ning korraldab uuringuid ja hindamisi raadiosageduste kasutamise kohta ühenduse elektroonilises sides, eelkõige selle tehniliste ja majanduslike aspektide kohta.

103. Lõikes 1 osutatud tegevust võib korraldada otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) rakendamisega seotud küsimustes ning see ei piira nimetatud otsuse artikliga 4 ette nähtud ülesandejaotust.

104. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artikli 6 lõikes 3 osutatud ühiste poliitika eesmärkide püstitamise kohta, kui need on seotud elektroonilise side sektoriga.

105. Amet avaldab aastaaruande raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris ja poliitika kohta, määratledes potentsiaalsed vajadused ja ülesanded.

Artikkel 11Üldlubade ja kasutusõigustega seotud tingimuste ja valikukorra ühtlustamine

106. Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikliga 6a ette nähtud rakendusmeetmete ulatuse ja sisu kohta. Selleks võib amet eelkõige hinnata, millist kasu võib elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtne turg saada rakendusmeetmetest, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6a, ning määrata kindlaks potentsiaalselt kogu ühendust hõlmavad teenused, millele kõnealused meetmed võivad tulla kasuks.

107. Kui amet esitab vastavalt lõikele 1 arvamuse ühise valikukorra rakendamise kohta kasutusõiguste puhul, mis jäävad direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b reguleerimisalasse, tuleb selles arvamuses eelkõige:

108. määrata kindlaks elektroonilised sideteenused, mille piiriülesel osutamisel ühenduses tuleks kasutada sagedusi või numbreid, mille kasutamise õigused antakse ühise valikukorra raames ja ühtsetel tingimustel;

109. määrata kindlaks numbrid või numeratsioonialad, mida võiks selliste teenuste puhul kasutada;

110. hinnata tegelikku või potentsiaalset nõudlust selliste teenuste järele ühenduses ning

111. määratleda ühise valikukorra raames antavate kasutusõiguste arvu piirangud, mida ta peab sobivaks, ja korra, mille kohaselt valitakse ettevõtjad, kellele need õigused antakse, võttes vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 7 sätestatud põhimõtteid.

112. Komisjoni taotlusel selgitab või täiendab amet iga lõike 1 alusel esitatud arvamust taotluses määratud aja jooksul.

Artikkel 12Ettevõtjate valimise ettepanek

Amet teeb vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b järgmist:

113. võtab vastu ja vaatab läbi ettevõtjate taotlused raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste saamiseks ning nõuab neilt sisse ühise valikukorra raames kehtestatud haldustasud;

114. korraldab ühise valikukorra raames konkursi ning teeb ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kellele võib menetluse tingimuste kohaselt anda individuaalsed kasutusõigused;

115. esitab komisjonile aruande üksikasjalike andmetega laekunud taotluste kohta, kirjeldades taotluste läbivaatamist, tehes ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kes on kõige sobivamad saama individuaalseid kasutusõigusi, ning põhjendades oma valikut viitega asjakohase rakendusmeetmega ette nähtud valikukriteeriumidele.

Artikkel 13Ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tühistamine

Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.

Arvamuses tuleb analüüsida seda, kas kõnealuste õigustega seotud tingimusi on tõsiselt ja korduvalt rikutud.

Artikkel 14Võrgu- ja infoturve

Lisaks artikli 4 lõike 3 punktis b ning artikli 19 lõigetes 4 ja 5 osutatud ülesannetele soodustab amet võrgu- ja infoturbekultuuri arengut, toimides eelkõige järgmiselt:

116. hõlbustades komisjoni ja liikmesriikide koostööd võrgu- ja infoturbe probleemide ennetamise, käsitlemise ja lahendamise ühise metoodika arendamisel;

117. nõustades komisjoni võrgu- ja infoturbe valdkonnas tehtud teadusuuringute ning riskiennetustehnoloogia küsimustes ning edendades riskide hindamist, koostalitlusvõimelisi riskijuhtimislahendusi ning uuringuid riskijuhtimislahenduste kohta era- ja avaliku sektori organisatsioonides ja

118. toetades ühenduse koostööd kolmandate riikidega ning vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada ülemaailmselt ühtset lähenemisviisi võrgu- ja infoturbe küsimustele.

Artikkel 15 Omaalgatus

Amet võib omal algatusel esitada komisjonile arvamuse artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 12, 14, 21 ja 22 osutatud küsimustes.

III PEATÜKK

AMETI TÄIENDAVAD ÜLESANDED

ARTIKKEL 16 AMETI TEENUSTE EEST MÄÄRATUD HALDUSTASUDE SISSENÕUDMINE

119. Komisjon määrab artikli 54 lõikes 2 osutatud korras ja ameti arvamuse alusel kindlaks haldustasud, mis määratakse ettevõtjatele, kes kasutavad ameti teenuseid. Amet nõuab need haldustasud sisse.

120. Haldustasud kehtestatakse igale ettevõtjale eraldi objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalsel viisil, mis muudab võimalikult väikseks lisahalduskulud ja muud kaasnevad tasud.

121. Lõikes 1 osutatud haldustasudega võib katta:

122. ametile valikukorra juhtimisel vastavalt artiklile 12 tekkinud halduskulud;

123. kaebuste läbivaatamise vastavalt artiklile 34;

124. ametile Euroopa telefoninumeratsioonivälja haldamisel vastavalt artiklile 8 tekkinud halduskulud.

Kõik tasud on väljendatud ja tuleb maksta eurodes.

125. Haldustasud määratakse kindlaks summas, mis tagab, et sellega on põhimõtteliselt võimalik katta kõik osutatud teenuste kulud.

126. Amet avaldab igal aastal oma halduskuludest ja -tasudest ülevaate. Kui tasude ja kulude kogusummad erinevad, esitab ta komisjonile arvamuse, näidates ära tasude asjakohased kohandused.

Artikkel 17Ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasude ning määratud haldustasude sissenõudmine ja ümberjaotamine

127. Kui ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud on ettevõtjatele kehtestatud direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b alusel, vastutab nende sissenõudmise ja ümberjaotamise eest amet.

Amet jaotab kasutustasud laekumisel ümber enda ja asjaomaste liikmesriikide vahel vastavalt tähtaegadele ja määradele, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b.

Kui komisjon ei ole tähtaegu ega suhtarve kindlaks määranud, jaotatakse kasutustasud ümber nende liikmesriikide elanikkonna suuruse alusel, kes pidid viimasel lõppenud aastal enne valikukorra kasutuselevõtmist andma välja kasutusõigusi.

128. Amet vastutab haldustasude sissenõudmise ja ümberjaotamise eest, mis on ühise valikukorra raames valitud ettevõtjatele kehtestatud ühiste tingimuste täitmist jälgivate riikide reguleerivate asutuste halduskulude katmiseks.

Amet jaotab esimeses lõigus osutatud haldustasud nende laekumisel asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele ümber vastavalt nende esitatud väärtustele.

Artikkel 18Piiriülesed vaidlused

129. Kui amet saab direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 21 alusel riigi reguleerivalt asutuselt taotluse soovituseks mõne vaidlusküsimuse lahendamise kohta, teatab ta sellest kõikidele vaidluspooltele ning asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele.

130. Amet uurib vaidluse põhjusi ning palub selle pooltelt ja asjaomastelt riikide reguleerivatelt asutustelt asjakohast teavet.

131. Amet esitab oma soovituse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud erandlike asjaolude korral. Soovituses määratletakse meetmed, mille puhul amet leiab, et asjaomasel riigi reguleerival asutusel on asjakohane neid vastavalt raamdirektiivi ja/või eridirektiivide sätetele võtta.

132. Amet võib soovituse andmisest keelduda, kui ta leiab, et direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 8 kohaselt on vaidlust õigeaegselt võimalik paremini lahendada muude mehhanismidega. Sellisel juhul teatab ta sellest viivitamata vaidluspooltele ja asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele.

Kui vaidlust ei ole nelja kuu jooksul lahendatud või kui vaidluspooled ei ole kasutanud muid mehhanisme, toimib amet riigi reguleeriva asutuse taotlusel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

Artikkel 19 Teabe kogumine, vahetamine ja levitamine

133. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonnas.

134. Amet soodustab teabevahetust ning edendab häid reguleerimistavasid ja tehnika arengut ühenduses eelkõige järgmisega:

135. kogudes, töödeldes ja avaldades teavet elektrooniliste sideteenuste tehniliste omaduste, kvaliteedi ja hindade ning ühenduse elektroonilise side turgude kohta,

136. tellides või korraldades uurimusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ning nende reguleerimise ja kaitsmise kohta ning

137. korraldades või edendades koolitamist kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.

138. Amet teeb selle teabe avalikkusele hõlpsasti kättesaadavaks.

139. Amet kogub eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 13a alusel asjakohast teavet, et analüüsida olemasolevaid ja kujunevaid riske. Ta analüüsib eelkõige ELi tasandil selliseid riske, mis võivad mõjutada elektrooniliste sidevõrkude töökindlust ja kättesaadavust ning nendes levitatava ja vahetatava teabe autentsust, terviklikkust ja konfidentsiaalsust, ning esitab analüüsitulemused liikmesriikidele ja komisjonile.

140. Amet toetab kõigi kasutajate teavitamist ning õigeaegse, objektiivse ja arusaadava teabe kättesaadavust, sealhulgas võrgu- ja infoturbe küsimustes, edendades selleks muu hulgas kasutusel olevate heade tavade, kaasa arvatud kasutajate hoiatamise meetodite vahetamist, ning püüdes luua kooskõla avaliku ja erasektori algatuste vahel.

Artikkel 20 Sagedusteaberegistri ja mobiilside rändlusteenuse andmebaasi haldamine

141. Avalikkusele tehakse ühise teabepunkti kaudu kättesaadavaks register, mis annab teavet raadiosageduste kasutamise kohta liikmesriikides, et tagada ühenduses raadiosageduste kasutamise teabe ühtlustatud kättesaadavus. Liikmesriigid annavad registrile teavet raadiospektri kasutamise kohta korrapäraselt ja vastavalt ameti sellekohasele taotlusele. Amet vastutab registri haldamise ja avaldamise eest. Registris hoitakse käesoleva määruse lisas täpsustatud teavet ja igasugust muud teavet, mida amet peab asjakohaseks. Komisjon võib võtta rakendusmeetmeid lisa kohandamiseks tehnika või turu arenguga. Rakendusmeetmed, millega muudetakse käesoleva määruse mitteolulisi osi, võetakse vastu artikli 54 lõikes 3 sätestatud korras.

142. Amet vastutab sellise andmebaasi haldamise ja avaldamise eest, mis sisaldab teavet mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindade kohta ühenduses, sealhulgas vajaduse korral andmeid ühenduse äärepoolseimates piirkondades tehtud ja vastuvõetud rändluskõnede erikulude kohta. Amet jälgib selliste hindade arengut ning avaldab selle kohta aastaaruande.

Artikkel 21Elektroonilise side sektori jälgimine ja aruandlus

143. Amet jälgib elektroonilise side turu arengut ning eelkõige enim kasutatud toodete ja teenuste jaehindu.

144. Amet avaldab elektroonilise side sektori arengut, sealhulgas tarbijate küsimusi käsitleva aastaaruande, milles ta määratleb elektroonilise side siseturu väljakujundamist takistavad allesjäänud tõkked. Aruandes tuleb samuti esitada ülevaade ja analüüs, mis käsitleb liikmesriikide poolt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 4 lõike 3 alusel antud teavet vaidluste lahendamise riiklike menetluste kohta, ning teave selle kohta, kui palju kasutatakse liikmesriikides direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 34 osutatud kohtuväliseid menetlusi.

145. Amet võib koos aastaaruande avaldamisega esitada komisjonile arvamuse meetmete kohta, mida võiks võtta lõikes 1 osutatud küsimuste läbivaatamisel tuvastatud probleemide lahendamiseks.

146. Amet avaldab korrapäraselt aruande direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 18 osutatud interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime kohta.

Artikkel 22Elektrooniliste sideteenuste juurdepääsetavus

147. Amet nõustab komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel elektrooniliste sideteenuste ja lõppseadmete koostalitlusvõime, juurdepääsetavuse ja kasutatavuse parandamise ning eelkõige piiriülese koostalitlusvõime küsimustes. Selleks moodustab ta liikmesriikide, elektroonilise side ettevõtjate ühenduste, lõppkasutajate ühenduste ning puuetega lõppkasutajate ühenduste esindajatest töörühma. See töörühm käsitleb ka puuetega ja vanemate lõppkasutajate erivajadusi.

148. Amet avaldab liikmesriikide antud teabe ja ametile direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 33 lõike 3 alusel laekunud teabe põhjal aastaaruande meetmete kohta, mis on võetud elektrooniliste sideteenuste ja -seadmete juurdepääsetavuse parandamiseks puuetega lõppkasutajate jaoks. Aruandes määratletakse meetmed, mida võiks ühenduse või riiklikul tasandil võtta juurdepääsetavuse parandamiseks. Vajaduse korral võib amet anda soovitusi meetmete kohta, mida võiks võtta riiklikul tasandil.

Artikkel 23Täiendavad ülesanded

Amet võib komisjoni taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid.

IV PEATÜKK

AMETI STRUKTUUR

ARTIKKEL 24 AMETI KOOSSEIS

Ameti koosseisu kuuluvad:

149. haldusnõukogu,

150. reguleerivate asutuste nõukogu,

151. direktor,

152. võrguturbe ülem,

153. alaline sidusrühm,

154. apellatsiooninõukogu.

Artikkel 25Haldusnõukogu

155. Haldusnõukogusse kuulub kaksteist liiget. Neist kuus nimetab ametisse komisjon ning kuus nõukogu. Halduskogu liikmed nimetatakse ametisse viisil, mis tagab kõrgeimate pädevuse ja sõltumatuse nõuete täitmise ning ulatuslikud asjakohased teadmised. Ametiaeg on viis aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

156. Haldusnõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.

157. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Ameti direktor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti. Haldusnõukogu tuleb korraliseks istungiks kokku vähemalt kaks korda aastas. Ta tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võib koosolekule kutsuda vaatlejana isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Sekretariaaditeenuseid osutab haldusnõukogule amet.

158. Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest.

159. Igal liikmel on üks hääl. Töökorras sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige saab teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid.

Artikkel 26Haldusnõukogu ülesanded

160. Haldusnõukogu nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ametisse direktori, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.

161. Haldusnõukogu nimetab pärast direktoriga nõupidamist kooskõlas artikli 31 lõikega 2 ametisse võrguturbe ülema.

162. Haldusnõukogu nimetab ametisse reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 27 lõikes 1.

163. Haldusnõukogu nimetab ametisse apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõikes 1.

164. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga nõupidamist ja pärast reguleerivate asutuste nõukogult artikli 28 lõike 3 kohase heakskiidu saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist.

165. Haldusnõukogu kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 36–38.

166. Haldusnõukogu otsustab pärast komisjonilt nõusoleku saamist, kas võtta vastu annakuid, annetusi või toetusi teistest ühenduse allikatest.

167. Haldusnõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet direktori ja võrguturbe ülema suhtes.

168. Haldusnõukogu kehtestab vajaduse korral ameti personalipoliitika vastavalt artikli 49 lõikele 2.

169. Haldusnõukogu võtab vastavalt artiklile 47 vastu erisätted, mis on vajalikud, et rakendada ameti dokumentidele juurdepääsu õigust.

170. Haldusnõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne reguleerivate asutuste nõukogu poolt heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal.

171. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

172. Haldusnõukogu esitab komisjonile arvamuse haldustasude kohta, mida amet võib oma artiklis 16 sätestatud ülesannete täitmisel ettevõtjatelt nõuda.

Artikkel 27Reguleerivate asutuste nõukogu

173. Reguleerivate asutuste nõukokku kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes juhib riigi sõltumatut reguleerivat asutust, mis vastutab reguleeriva raamistiku igapäevase kohaldamise eest liikmesriigis, ning direktor ja komisjoni hääleõiguseta esindaja. Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab ühe asendusliikme.

174. Direktor on reguleerivate asutuste nõukogu esimees.

175. Reguleerivate asutuste nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam reguleerivate asutuste nõukogu liikmed.

176. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel peale direktori ja komisjoni esindaja on üks hääl.

177. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra.

178. Talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.

179. Sekretariaaditeenuseid osutab reguleerivate asutuste nõukogule amet.

Artikkel 28 Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded

180. Enne artiklites 4–23 osutatud ja tema pädevusvaldkonda kuuluvate arvamuste, soovituste või otsuste vastuvõtmist esitab reguleerivate asutuste nõukogu arvamuse direktorile. Lisaks annab reguleerivate asutuste nõukogu direktorile suuniseid direktori ülesannete täitmiseks.

181. Reguleerivate asutuste nõukogu esitab oma arvamuse direktorikandidaadi kohta vastavalt artikli 26 lõikele 1 ja artikli 29 lõikele 2. Nõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Direktor selliste arvamuste koostamisel või hääletamisel ei osale.

182. Vastavalt artikli 26 lõikele 5 ja artikli 30 lõikele 4 ning kooskõlas artikli 37 alusel koostatud eelarveprojektiga kinnitab reguleerivate asutuste nõukogu ameti järgmise aasta tegevuse tööprogrammi.

183. Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks aastaaruande eraldi reguleerimistegevuse osa, nagu on sätestatud artikli 26 lõikes 11 ja artikli 30 lõikes 9.

Artikkel 29Direktor

184. Ametit juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni, haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast pädevusest ei küsi direktor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.

185. Direktori nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

186. Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjon koostab üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu hinnangu. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:

187. ametiülesannete täitmine direktori poolt;

188. ameti ülesanded ja nõuded järgmisteks aastateks.

189. Haldusnõukogu võib pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.

Haldusnõukogu teatab direktori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

Kui direktori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue direktori ametisse nimetamiseni.

190. Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

191. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda direktorit üles esitama oma ülesannete täitmise aruannet.

Artikkel 30 Direktori ülesanded

192. Direktor esindab ametit ning vastutab selle juhtimise eest.

193. Direktor valmistab ette haldusnõukogu töö. Ta osaleb haldusnõukogu töös hääleõiguseta.

194. Direktor võtab vastu artiklites 4–23 osutatud arvamused, soovitused ja otsused, mis vajavad reguleerivate asutuste nõukogu nõusolekut.

195. Direktor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle enne sama aasta 30. juunit reguleerivate asutuste nõukogule ja komisjonile.

Direktor esitab tööprogrammi enne 1. septembrit haldusnõukogule vastuvõtmiseks.

196. Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu ja võrguturbe ülema suunistele ning vajaduse korral haldusnõukogu halduskontrollile.

197. Direktor võtab kõik vajalikud meetmed, võttes eelkõige vastu sise-eeskirjad ja avaldades teatiseid, et tagada ameti toimimine käesoleva määruse sätete kohaselt.

198. Direktor koostab artikli 37 kohaselt ameti tulude ja kulude eelarvestuse ning vastutab artikli 38 kohaselt ameti eelarve täitmise eest.

199. Direktor koostab igal aastal ameti tegevust käsitleva aastaaruande projekti, mis sisaldab ameti reguleerimistegevust käsitlevat osa ning finants- ja haldusküsimusi käsitlevat osa.

200. Ameti töötajate suhtes teostab direktor artikli 49 lõikes 3 sätestatud õigusi.

Artikkel 31Võrguturbe ülem

201. Võrguturbe ülem vastutab ameti ülesannete koordineerimise eest seoses võrgu- ja infoturbega. Võrguturbe ülem tegutseb direktori alluvuses ja annab direktorile oma tegevuse kohta aru. Ta valmistab oma tegevuse kohta igal aastal ette tööprogrammi.

202. Võrguturbe ülema nimetab viieks aastaks ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turbe valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon.

203. Võrguturbe ülema võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast direktoriga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

204. Haldusnõukogu võib pärast direktoriga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks

Artikkel 32Alaline sidusrühm

205. Võrguturbe ülem moodustab alalise sidusrühma, kuhu kuuluvad asjaomaseid sidusrühmi esindavad eksperdid eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist, tarbijarühmadest ning võrgu- ja sideturbe akadeemilised eksperdid. Võrguturbe ülem määrab kooskõlas direktoriga kindlaks eelkõige alalise sidusrühma koosseisu, liikmete arvu ja nimetamise ning töökorra.

206. Alalise sidusrühma esimees on võrguturbe ülem. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda haldusnõukogusse või reguleerivate asutuste nõukogusse.

207. Komisjoni esindajatel on õigus viibida rühma koosolekutel ning osaleda selle töös.

208. Alaline sidusrühm võib nõustada võrguturbe ülemat tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.

Artikkel 33Apellatsiooninõukogu

209. Apellatsiooninõukogusse kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kes valitakse riikide reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste riiklike või ühenduse institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus elektroonilise side sektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma esimehe.

210. Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametisse haldusnõukogu osalemiskutsele vastanute hulgast ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist.

211. Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei pea lähtuma ühestki juhisest. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist vastava otsuse.

212. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamise taotluse aluseks ei tohi olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest.

213. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõikes 4 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, välja arvatud juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

Artikkel 34Kaebused

214. Apellatsiooninõukogu vastutab ameti poolt artikli 8 lõikega 1 hõlmatud valdkondades vastu võetud otsuste või meetmete peale esitatud kaebuste üle otsustamise eest.

215. Apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja kvalifitseeritud häälteenamusega. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.

216. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

217. Kaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele ettevõtjale või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil amet oma meetme või otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

218. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

219. Apellatsiooninõukogu võib käesoleva artikli raames kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.

220. Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 35Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine

221. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

222. Kui amet ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.

223. Amet peab võtma vajalikud meetmed Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

V PEATÜKK

FINANTSNÕUDED

ARTIKKEL 36 AMETI EELARVE

224. Ameti tuludeks on:

225. tasud ameti osutatud teenuste eest;

226. osa loataotlejate poolt vastavalt artikli 17 sätetele makstud kasutustasudest;

227. ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse (komisjoni jaotis);

228. artikli 26 lõikes 7 nimetatud annakud, annetused või toetused;

229. liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vabatahtlik sissemakse.

230. Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

231. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

232. Kõik ameti tulud ja kulud tuleb igaks kalendriaastaga kattuvaks eelarveaastaks kalkuleerida ja eelarvesse kanda.

Artikkel 37Eelarve koostamine

233. Direktor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti haldusnõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist esitatakse direktori koostatud projekt reguleerivate asutuste nõukogule, kes võib projekti kohta arvamuse esitada.

234. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad asutused”) koos Euroopa ühenduste üldeelarve projektiga.

235. Komisjon sisestab kõnealusest kalkulatsioonist lähtudes ja asutamislepingu artikliga 272 ettenähtud korras Euroopa ühenduste üldeelarve esialgsesse projekti prognoosi, mida ta peab ametikohtade loetelu projekti ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks.

236. Eelarvepädevad asutused võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

237. Haldusnõukogu koostab ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa ühenduste üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

238. Haldusnõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui üks või teine eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist ametit sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.

Artikkel 38Eelarve täitmine ja kontroll

239. Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab direktor, kes täidab ka ameti eelarvet.

240. Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Ameti peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 128.

241. Komisjoni peaarvepidaja saadab kontrollikojale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 31. märtsil esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

242. Kui direktor on saanud kätte kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks haldusnõukogule.

243. Haldusnõukogu esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

244. Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

245. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

246. Direktor saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta hiljemalt 15. oktoobriks. Ta edastab vastuse ka haldusnõukogule, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

247. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor viimasele kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

248. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 15. maid aastal n + 2.

Artikkel 39Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga toimunud nõupidamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 40Pettusevastased meetmed

249. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[34].

250. Amet ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta[35] ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kõigi töötajate suhtes.

251. Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha ameti rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

VI PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 41 TEABE ANDMINE AMETILE

252. Elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad ettevõtjad annavad ametile selle nõudmisel igasugust selle käesolevas määruses ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, kaasa arvatud finantsteave. Ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning ameti nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Amet põhjendab oma teabenõuded.

253. Riikide reguleerivad asutused annavad ametile teavet, mida sellel on vaja oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kui nende teave on seotud teabega, mis on ettevõtjatelt saadud mõne riigi reguleeriva asutuse nõudmisel varem, teatatakse sellest vastavatele ettevõtjatele.

Artikkel 42Konsulteerimine

Kui amet kavatseb kooskõlas käesoleva määruse sätetega võtta meetmeid, konsulteerib ta vajaduse korral huvitatud isikutega ja annab neile võimaluse kavandatavat meedet mõistliku aja jooksul kommenteerida, välja arvatud artikliga 20 või artikliga 21 ette nähtud juhtudel. Amet teeb konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, kättesaadavaks avalikkusele.

Artikkel 43Järelevalve, jõustamine ja trahvid

254. Komisjon võib ettevõtjatele, kes ei anna artiklis 41 osutatud teavet, määrata rahatrahve. Trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

255. Ettevõtjate käesoleva määruse sätetest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutavad riikide reguleerivad asutused koostöös ametiga.

256. Kui käesoleva artikli alusel määratakse trahve, avaldab amet asjaomaste ettevõtjate nimed, trahvisummad ja trahvi määramise põhjused.

257. Euroopa Kohtul on asutamislepingu artikli 229 tähenduses täielik pädevus läbi vaadata otsused, millega on määratud trahv käesoleva artikli alusel.

Artikkel 44Huvide deklaratsioon

Ameti töötajad, kaasa arvatud direktor, võrguturbe ülem ning liikmesriikide lähetatud ajutised ametnikud, kirjutavad alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.

Artikkel 45Läbipaistvus

258. Amet tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

259. Amet tagab, et avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele antakse objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti kättesaadavat teavet vajaduse korral eelkõige ameti töötulemuste kohta. Amet avalikustab ka direktori ning liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike huvide deklaratsioonid ning ekspertide huvide deklaratsioonid.

260. Reguleerivate asutuste nõukogu võib direktori ettepanekul lubada huvitatud isikutel jälgida ameti mõne tegevusega seotud menetlust.

261. Amet sätestab oma sise-eeskirjades lõigetes 1 ja 2 nimetatud läbipaistvuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

Artikkel 46Konfidentsiaalsus

262. Amet ei avalda kolmandatele isikutele teavet, mille ta on saanud või mida ta töötleb ning mida on palutud kohelda konfidentsiaalselt.

263. Ameti nõukogude, direktori, välisekspertide ning töötajate, kaasa arvatud liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.

264. Amet sätestab oma sise-eeskirjades lõigetes 1 ja 2 nimetatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

265. Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, võtab amet kooskõlas otsusega 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom[36] meetmeid, et kaitsta konfidentsiaalsusnõuete kohaldamisalasse jäävat teavet, millele tal on juurdepääs või mille on talle edastanud liikmesriigid või nende reguleerivad asutused. Liikmesriigid võtavad samu meetmeid kooskõlas oma õigusaktidega. Ühenduse või ühe või mitme liikmesriigi oluliste huvide võimaliku kahjustamise tõsidust tuleb nõuetekohaselt silmas pidada. Liikmesriigid ja komisjon järgivad iga dokumendi koostaja määratud salastatuse taset.

Artikkel 47Juurdepääs dokumentidele

266. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001.

267. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed vastu kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse alustamist.

268. Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustega.

Artikkel 48Õiguslik seisund

269. Amet on juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus.

270. Tal on kõikides liikmesriikides kõige ulatuslikum juriidilisele isikule siseriiklike õigusaktidega omistatav õigus- ja teovõime. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

271. Ametit esindab direktor.

272. Ameti asukoht on […]. Kuni oma tööruumide valmimiseni tegutseb amet komisjoni ruumides.

Artikkel 49 Töötajad

273. Ameti töötajate, kaasa arvatud direktori ja võrguturbe ülema suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muudele teenistujatele kohaldatavaid teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.

274. Haldusnõukogu võtab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendusmeetmed.

275. Amet kasutab oma töötajate suhtes õigusi, mis on talle kui ametisse määravale asutusele antud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ja talle kui lepinguid sõlmivale asutusele antud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.

276. Haldusnõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.

Artikkel 50Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 51Ameti vastutus

277. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida amet või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

278. Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust ameti ees reguleerivad ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 52Isikuandmete kaitse

Isikuandmete töötlemisel järgib amet määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.

Artikkel 53Kolmandate riikide osalemine

Ameti töös võivad osaleda Euroopa riigid, kes on sõlminud ühendusega kokkuleppe, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte. Vastavalt kõnealuste kokkulepete asjakohastele sätetele töötatakse välja kord, millega nähakse eelkõige ette nende riikide ameti töös osalemise täpsed eeskirjad, eelkõige selle laad ja ulatus. See hõlmab eelkõige sätteid rahaliste osamaksete ja töötajate kohta. Osalemiskorras võib ette näha hääleõiguseta esindamise reguleerivate asutuste nõukogus.

Artikkel 54Sidekomitee

279. Komisjoni abistab käesoleva määruse sätete rakendamisel direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 22 kohaselt moodustatud sidekomitee.

280. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

281. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 55Hindamine

Komisjon avaldab viie aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust ning pärast seda iga viie aasta järel üldaruande ameti tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 56Üleminekusätted

282. Amet võtab 14. märtsil 2011 üle vastutuse kogu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti senise tegevuse eest, mis jääb käesoleva määruse kohaldamisalasse.

283. Vallasvara omandiõigus, mis kuulub lõikes 1 osutatud kuupäeval Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametile, antakse sellel kuupäeval üle ametile.

Artikkel 57Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [31. detsembril 2009].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja […] […]

LISA TEAVE REGISTRISSE KANTAVATE KASUTUSÕIGUSTE KOHTA

(vastavalt artiklile 20)

Teave kasutusõiguste kohta võib piirduda teabega sagedusribade kohta, mida kasutatakse elektrooniliste sideteenuste pakkumiseks ja mis on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 lõikele 3 üleantavad või mis eraldatakse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) kohases konkurentsil või võrdlusel põhinevas valikukorras.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[37] ning ärisaladust käsitlevate ühenduse ja liikmesriikide eeskirjadega annavad liikmesriigid sagedusribade kohta järgmist teavet:

284. sageduse kasutusõiguse omanik;

285. õiguse aegumise kuupäev või eeldatav kestus;

286. õiguse geograafiline ulatus vähemalt märkega, kas õigus on kohalik (st hõlmab üht jaama), piirkondlik või riiklik;

287. märge selle kohta, kas õigus on üleantav või mitte.

288. FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

ETTEPANEK EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUSE KOHTA, MILLEGA LUUAKSE EUROOPA ELEKTROONILISE SIDE TURU AMET

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: infoühiskond

Meetmed: elektroonilise side poliitika

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised rubriigid:

Kavandatakse uued haldus- ja tegevuskulude eelarveread:

09.02.04.01 EECMA halduskulud

09.02.04.02 EECMA tegevuskulud

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

2010 - 2015

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

09.02.04.01 | Mittekohust. | Liigendatud | JAH | EI | EI | Nr 1a |

09.02.04.02 | Mittekohust. | Liigendatud | JAH | EI | EI | Nr 1a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Kokku |

Tegevuskulud[38] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 4,570 | 8,221 | 10,590 | 10,590 | 33,971 |

Maksete assigneeringud | b | 4,570 | 8,221 | 10,590 | 10,590 | 33,971 |

Halduskulud |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | d | 3,509 | 10,827 | 12,410 | 12,410 | 39,156 |

Halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud | 8.2.5. | e | 2,085 | 4,050 | 4,500 | 4,500 | 15,135 |

Kokku | 5,594 | 14,877 | 16,910 | 16,910 | 54,291 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 10,164 | 23,098 | 27,500 | 27,500 | 88,262 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 10,164 | 23,098 | 27,500 | 27,500 | 88,262 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete[39] kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist 2009 | Olukord pärast meetme rakendamist |

Eelarverida | Tulud | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

a) Tulud absoluutväärtuses | - | - | - | - |

b) Tulude muutus | ( | - | - | - | - |

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punkt 8.2.1.

Aastane vajadus | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Personal kokku | 38 | 113 | 135 | 135 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Amet aitab raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side ning kõrgetasemelise ja tõhusa võrgu- ja infoturbe arengule. Amet tegutseb ELi tasandil elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste eksperdikeskusena, tuginedes riikide reguleerivate asutuste kogemustele. Amet võtab üle Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ülesanded.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindel kohaldamine parandab konkurentsi ja aitab kaasa konkurentsivõime suurenemisele.

Vajadus järgida erinevaid riiklikke tingimusi võib takistada riikidevaheliste teenuste arengut. Ühenduse tasandi menetlused vähendavad seda takistust ja ka ettevõtete halduskoormust.

Praegu ENISA-le antud ülesannete integreerimine suuremasse asutusse loob haldus- ja horisontaalsete ülesannete puhul sünergiat ning ühtlasi suurenevad sellega võrgu- ja infoturbe valdkonna ülesannete täitmiseks kättesaadavad ressursid.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Riikide ja riikidevaheliste turgude kindlaksmääramise ja analüüsiga seotud tegevuse puhul sobiv näitaja on komisjonile esitatud asjakohaste arvamuste arv.

Sageduste või numeratsiooniressursside kasutamise tingimuste ja menetluste kindlaksmääramise puhul näitab kõnealuste menetluste ja nendele järgnevate valikumenetluste arv, mil määral on saavutatud oodatud tulemus – riikidevaheliste teenuste lihtsustamine.

Ameti muude ülesannete (piiriülesed vaidlused, sagedusteaberegister, teabevahetus) puhul on meetmete tulemuslikkus otseselt nähtav nende teenuste kasutamisest ja tulemuslikkusest.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Igal aastal kontrollitakse ja hinnatakse ameti tööd lõppenud aasta osas üldise aastaaruande ning järgneva aasta osas aastase tööprogrammi alusel. Mõlemad dokumendid võtab vastu ameti haldusnõukogu ning esitab need Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Käesoleva ettepanekuga kaasnev komisjonipoolne mõju hindamine hõlmab eelhindamist, mis käsitleb Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti vajadusi ja probleeme, eesmärke, poliitikavalikuid (sealhulgas nendega seotud riske), majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning järelevalvekorda. Lisaks sellele on mõju hindamise I lisas esitatud ameti kulude ja tulude analüüs [40] .

Kulude ja tulude analüüs näitab, et konservatiivse stsenaariumi korral võib eeldada, et amet võib oma poliitikavaldkondades tuua majanduslikku kasu, mis ületab tema eelarvelisi kulusid 10–30 korda (st kasu on suurusjärgus 250–800 miljonit eurot). Kui realiseeruvad üleeuroopaliste turgude optimistlikumad stsenaariumid, võib kasu ulatuda 550–1 400 miljoni euroni.

Selle kasu üks peamisi allikaid on reguleerimisega seotud riski vähendamine tänu ameti panusele. Isegi reguleerimisega seotud riski marginaalne vähenemine (umbes 10 %) kogu Euroopas kajastuks tööstusharu jaoks madalamates kapitalikuludes. Lisaks sellele kiirendab ameti kaasamine raadiosageduste kasutusõiguste eraldamist üleeuroopaliste teenuste jaoks; kui seda liiki suurprojektide rakendamist saab kiirendada kas või ühe aasta võrra, võib selle majanduslik tulu ulatuda mitmesaja miljoni euroni.

Ameti loomist toetavad ka muud olulised kvalitatiivsed kaalutlused, mille rahalist suurust ei ole võimalik kulude ja tulude analüüsis adekvaatselt kindlaks määrata. Pikas perspektiivis on üks olulisemaid ametiga seotud majandusliku kasu liike tõenäoliselt konkurentsi võimaldamine mitmesuguste uute tehnoloogiliste platvormide vahel.

Amet aitaks ka oluliselt kaasa uurimis- ja arendusprojektidega kaasnevate reguleerimisega seotud riskide vähendamisele, mille tagajärjel tõenäoliselt suurenevad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja mis seega aitab turu suhtes tõhusalt ületada tegelike ja ühiskondlikult soovitavate investeeringute taseme vahelist lõhet.

Suurem osa kõnealusest kasust ei ole saavutatav praeguse – või tugevdatud – liikmesriikidevahelise kooskõlastamise teel (seda analüüsiti mõju hindamises alternatiivse variandina), mis põhineb Euroopa reguleerivate asutuste töörühma avatud kooskooskõlastusstruktuuril. Euroopa reguleerivate asutuste töörühma vastastikust eksperdihinnangut, mille puhul puudub vetoõigus, ei saa pidada sama usaldusväärseks mehhanismiks, et vähendada reguleerimisvigade ohtu kogu Euroopas või vähendada reguleerimise diskretsiooniteguritega seotud tajutavat turu ebakindlust.

Seega on ameti loomine isegi võimalike tulude ja seonduvate kulude suhtes kohaldatavate konservatiivsete stsenaariumide korral kulutõhus ja ELi eelarve seisukohast täielikult põhjendatud.

6.2.2. Vahe- või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Komisjon tegi ENISA vahehindamise ja avaldas selle välise hindamise aruande ning teatise,[41] milles ta andis oma hinnangu hindamistulemustele ja ENISA juhatuse soovitustele.

Hinnangus soovitati pikendada ENISA volitusi kauemaks kui praeguseks tähtajaks 2009. aastal. Organisatsioonilistes küsimustes soovitati eelkõige suurendada töötajate arvu, et saavutada kriitiline mass.

Selle soovituse saab täita, integreerides ENISA ülesanded suuremasse asutusse. Ühendatud asutus saab haldustöös ära kasutada mastaabiefekti, nii et nendeks ülesanneteks vajalike ressursside osakaal on oluliselt väiksem kui ENISA praeguse organisatsioonilise korralduse puhul.

Täiendavad sünergiat on võimalik luua, ühendades horisontaalsed tööülesanded, näiteks teabe loomise ja levitamise, koostöö ja koostöövõrgustike loomise, kogu ametit teenindavasse ühte osakonda.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Amet peab vastavalt oma asutamismäärusele koostama lõppenud aasta tööd käsitleva üldise aastaaruande, mis edastatakse liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Aruandes käsitletakse kõiki ameti võetud konkreetseid meetmeid ja esitatakse näitajad määruse kavandatud läbivaatamise raames võetud meetmete hindamiseks.

Viie aasta jooksul pärast ameti tegevuse alustamist tehakse kavandatud määruse rakendamise sõltumatu väline hindamine. Pärast algusetapi esialgset hindamist hinnatakse ameti tööd vähemalt iga viie aasta järel.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Et võidelda pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tuleks ameti suhtes, mis ühineb ka 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta, piiranguteta kohaldada määrust (EÜ) nr 1073/1999. Amet esitab asjakohased sätted viivitamata oma töötajatele.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

Eeldatakse, et pärast tegevuse alustamist on ametil 134 täistööajale taandatud alalist töötajat. See hõlmab ENISA ülesannete ja vahendite ülevõtmist 2011. aastal. Aastaeelarve on hinnanguliselt 10 miljonit eurot esimesel aastal ning alates kolmandast aastast 28 miljonit eurot.

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2010 | 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU |

TEGEVUSEESMÄRK NR 1: siseturu tugevdamine |

Määratlemine, analüüs, läbivaatamine, numbriliikuvus, Euroopa numeratsioon, piiriülesed vaidlused, võrgu- ja infoturve | 2,200 | 3,025 | 3,575 | 3,575 | 12,375 |

1. eesmärk kokku | 2,200 | 3,025 | 3,575 | 3,575 | 12,375 |

TEGEVUSEESMÄRK NR 2: kasutusõiguste ühtlustamine |

Kasutusõiguste tingimused ja kord, ettevõtjate valimine, haldusmenetlused | 1,100 | 1,650 | 2,475 | 2,475 | 7,700 |

2. eesmärk kokku | 1,100 | 1,650 | 2,475 | 2,475 | 7,700 |

TEGEVUSEESMÄRK NR 3: parima tava ja teabe levitamine |

Meede 1: Avaliku teabe süsteemid: sagedusteave, rändluse andmebaas jne | 0,.280 | 0,420 | 0,525 | 0,525 | 1,750 |

Meede 2: Teabevahetus, aruanded jne | 0,990 | 1,210 | 1,595 | 1,595 | 5,390 |

3. eesmärk kokku | 1,270 | 1,630 | 2,.120 | 2,120 | 7,140 |

TEGEVUSEESMÄRK NR 4: võrgu- ja infoturbealane tehniline nõustamine |

Tehniline analüüs ja nõustamine | 0 | 1,916 | 2,420 | 2,420 | 6,756 |

4. eesmärk kokku | 0 | 1,916 | 2,420 | 2,420 | 6,756 |

KULUD KOKKU | 4,570 | 8,221 | 10,590 | 10,590 | 33,971 |

Tegevuskulud kaetakse ameti eelarvesse makstavast ühenduse toetusest.

8.2. Ameti halduskulud

Halduskulud kaetakse ameti eelarvest, mida rahastatakse ameti eelarvesse makstavast ühenduse toetusest.

8.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Tabelis on esitatud ameti jaoks määratud personal. Lisaks sellele on komisjoni siseauditi talituse jaoks vaja üht täiendavat AD ametikohta.

Ametikoha liik | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud või ajutine personal | AD | 12 | 43 | 45 | 45 |

AST | 7 | 23 | 24 | 24 |

Koosseisuväline personal | 18 | 46 | 65 | 65 |

KOKKU | 37 | 112 | 134 | 134 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Täies ulatuses tegutseva ameti ülesandeid täitev personal on esitatud allpool olevas tabelis. (Tabelis ei ole esitatud komisjoni siseauditi talituse jaoks määratud täiendavat AD ametikohta.)

AD | AST | END | Lepinguline | Kokku |

Haldus ja juhtimine | Direktor | 1 | 1 | - | 1 | 3 |

Reguleerivate asutuste nõukogu, koostöö liikmesriikide ja komisjoniga, programmitöö | 3 | 1 | - | 3 | 7 |

Haldus ja juhtimine | 7 | 6 | - | 12 | 25 |

Haldus ja juhtimine kokku | 11 | 8 | 0 | 16 | 35 |

Tegevus | Turuanalüüs | 9 | 4 | 6 | 6 | 25 |

Ühtlustamine | 5 | 3 | 4 | 3 | 15 |

Võrgu- ja infoturve | 14 | 6 | 10 | 10 | 40 |

Teave ja kommunikatsioon, parim tava | 6 | 3 | 5 | 5 | 19 |

Tegevus kokku | 34 | 16 | 25 | 24 | 99 |

Kokku | 45 | 24 | 25 | 40 | 134 |

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( 44 ametikohta, mis on praegu antud ENISA-le, viiakse üle ameti koosseisu, kui ENISA ühendatakse ametiga 2011. aasta märtsis.

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

Komisjoni siseauditi talituse jaoks vaja üht täiendavat AD ametikohta.

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 |

Ametnikud ja ajutine personal | 2,340 | 7,839 | 8,190 | 8,190 |

Koosseisuväline personal (END, lepinguline personal jne) | 1,169 | 2,988 | 4,220 | 4,220 |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 3,509 | 10,827 | 12,410 | 12,410 |

Eeldatavad keskmised aastakulud on 117 000 eurot (koosseisuline personal), 68 000 eurot (END) ja 63 000 eurot (muud töötajad).

Kulud sisaldavad ameti personali ja täiendavat ametikohta siseauditi talituses.

8.2.5. Muud halduskulud

Järgmises tabelis on kirjeldatud halduskulude jaotumist, mis kaetakse ameti eelarvesse makstavast ühenduse toetusest, miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | KOKKU |

Infrastruktuur (hooned ja nendega seotud kulud), seadmed, tarvikud, side, infotehnoloogia jne | 1,100 | 2,200 | 2,450 | 2,450 | 8,200 |

Lähetused ja koosolekud | 0,485 | 0,750 | 0,850 | 0,850 | 2,935 |

Haldusteenused (tõlkimine, uuringud, konsultatsioonid jne) | 0,500 | 1,100 | 1,200 | 1,200 | 4,000 |

Muud halduskulud kokku | 2,085 | 4,050 | 4,500 | 4,500 | 15,135 |

Ühenduse osamaks

Määruse artikli 15 lõikega 2 nähakse ametile ette võimalus saada osa sageduste ja numbrite kasutusõiguste tasudest.

Tasude jaotus määratletakse eraldi dokumendis ja seda ei ole võimalik praegu kindlaks määrata. Ametile laekuva ühenduse osamaksu arvutamisel ei ole arvesse võetud võimalikke tulusid sellest allikast.

8.3. Komisjoni halduskulud

Komisjoni siseauditi talituse jaoks määratakse üks täiendav AD ametikoht.

Komisjoni muud ülesanded seoses ameti järelevalve ja haldamisega ei eelda täiendavaid ametikohti ega täiendavaid kulutusi lisaks ressurssidele, mis on nende ülesannete täitmiseks juba ENISA-le eraldatud ja mida kasutatakse praegu Euroopa reguleerivate asutuste töörühma tegevuse koordineerimiseks. Vastutav peadirektoraat võib ajutiselt lisada täiendavat personali või täiendava eelarve, jaotades ümber olemasolevaid ressursse.[pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] KOM(2006) 334.

[2] Euroopa reguleerivate asutuste töörühm loodi komisjoni 29. juuli 2002. aasta otsusega 2002/627/EÜ, mida on muudetud komisjoni 14. septembri 2004. aasta otsusega 2004/641/EÜ. Komisjon tühistab reguleerivate asutuste töörühma käsitleva otsuse, kui jõustub määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, ja amet saavutab täieliku tegutsemisvõime.

[3] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) hindamise kohta. KOM(2007) 285 (lõplik).

[4] KOM(2007) 697, KOM(2007) 698.

[5] SEK(2007) 1472.

[6] Sõltumatute reguleerivate asutuste töörühm koosneb 27 ELi liikmesriigi reguleerivast asutusest ja seitsme muu Euroopa riigi reguleerivast asutusest; need riigid on: Horvaatia, Island, Liechtenstein, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Norra, Šveits ja Türgi.

[7] KOM(2005) 59.

[8] Teatavate valdkondade reguleerivad otsused (nt trasside rajamise õiguse andmine) sõltuvad seevastu tugevalt kohalikest tingimustest.

[9] Artikkel 16.

[10] See küsimus tõstatati ka komisjoni 26. aprilli 2007. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa kosmosepoliitika kohta, KOM(2007) 212 (lõplik).

[11] Ühendkuningriigis ja Saksamaal hiljuti (2006. aastal) toimunud oksjonite põhjal võib eelhinnanguliselt öelda, et kogu ELi hõlmavateks elektroonilisteks sideteenusteks sobiva spektriosa väärtus on vahemikus 35–60 miljonit eurot. Kui ametile anda 1 % sellest, oleks tegemist 0,35–0,60 miljoni euro suuruse panusega. Kavandada võib mitu sellist spektriosa.

[12] Direktori ametisse nimetamise kohta vt ühenduse ametite juhtide nimetamise suunised (SEK(2005) 625).

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] ELT C […], […], lk […].

[15] ELT C […], […], lk […].

[16] ELT C […], […], lk […].

[17] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

[18] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

[19] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.

[20] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.

[21] EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.4.2006, lk 54).

[22] ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.

[23] EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38.

[24] KOM(2006) 68 (lõplik) ja KOM(2007) 155 (lõplik).

[25] KOM(2006) 334 (lõplik).

[26] KOM(2007) 285 (lõplik).

[27] „Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti hindamine”, ekspertide rühma lõpparuanne, IDC EMEA, 8.1.2007.

[28] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

[29] ELT L 171, 29.6.2007, lk 32.

[30] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

[31] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[32] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[33] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[34] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[35] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[36] EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

[37] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[38] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[39] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[40] SEK(2007) 1472 .

[41] Teatis Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) hindamise kohta, KOM(2007) 285, 1. juuni 2007.

Top