EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010R0822

Komisjoni määrus (EL) nr 822/2010, 17. september 2010 , millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 198/2006 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta) seoses kogutavate andmete, valimi moodustamise ning täpsuse ja kvaliteedi nõuetega EMPs kohaldatav tekst

OJ L 246, 18.9.2010, p. 18–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 16 Volume 002 P. 172 - 186

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/822/oj

18.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 822/2010,

17. september 2010,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 198/2006 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta) seoses kogutavate andmete, valimi moodustamise ning täpsuse ja kvaliteedi nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1552/2005 (ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta), (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 8 lõiget 2 ja artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1552/2005 kehtestatakse ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva ELi statistika koostamise ühine raamistik.

(2)

Komisjoni 3. veebruari 2006. aasta määruses (EÜ) nr 198/2006 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta) (2) on määratletud konkreetsed andmed, mida on vaja koguda kutseõpet andvate ja mitteandvate ettevõtete kohta ja kutseõppe erinevate vormide kohta, nõuded valimi ja täpsuse kohta, kogutavate andmete kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruannete struktuur.

(3)

Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2) (3) jõustumist tuleb vastu võtta üksikasjalik NACE Rev.2 ja suuruskategooriad, kuhu tulemusi saab jagada.

(4)

Komisjon peaks määratlema konkreetsed andmed, mida on vaja koguda kutseõpet andvate ja mitteandvate ettevõtete kohta ning kutseõppe erinevate vormide kohta.

(5)

Tuleb vastu võtta rakendusmeetmed seoses ettevõtetes korraldatava kutseõppe kohta kogutava ja statistilisel otstarbel edastatava Euroopa statistika kvaliteedinõuete, kvaliteediaruannete ülesehituse ja andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalike meetmetega.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas, (4) on määratletud uus statistiline vahend täiskasvanute elukestvas õppes osalemise mõõtmiseks.

(7)

Pidades silmas vajadust parandada ettevõtetes toimuvat kutseõpet käsitlevate tulemuste kvaliteeti ja vähendada ettevõtete statistilist koormust ning arvestades teavet, mida saadakse määruse (EÜ) nr 452/2008 abil, on asjakohane muuta kodifitseerimisskeemi ning valimi moodustamise, täpsuse ja kvaliteedi nõudeid.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 198/2006 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 198/2006 I, II, III ja V lisa asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. september 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.

(2)  ELT L 32, 4.2.2006, lk 15.

(3)  ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(4)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 227.


LISA

1.

Määruse (EÜ) nr 198/2006 I lisa asendatakse järgmisega.

„I LISA

MUUTUJAD

Märkused tabeli juurde

Tulbas „muutuja rühm” leiduvate väärtuste „tuumikmuutuja” ja „võtmemuutuja” kohta antakse selgitusi III lisas. Väärtus „ID” tähistab määratud muutujat (ei tohi puududa). Tulbas „muutuja liik” tähistab „QL” jah/ei tüüpi kvalitatiivset muutujat, „QM” kvalitatiivset muutujat, millel on mitu kategooriat, nagu on kirjeldatud tabelis, ja „QT” kvantitatiivset muutujat. Täiendõppe all mõeldakse kutsealast täiendkoolitust. NACE viitab tegevusalale vastavalt NACE Rev 2-le.

1.   Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: valimi karakteristikud

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

COUNTRY

ID

 

Riigikood

REGION

ID

 

Piirkonna määraja NUTS – 1. tasand

REFYEAR

ID

 

Vaatlusaasta

RESPID

ID

 

Ettevõtte registrikood

RESPWEIGHT

ID

 

Statistiline kaal Kaks kohta pärast koma; eraldamiseks kasutada „.”

RESPEXTRA1

ID

 

Lisamuutuja 1 (vt III lisa)

RESPEXTRA2

ID

 

Lisamuutuja 2 (vt III lisa)

RESPEXTRA3

ID

 

Lisamuutuja 3 (vt III lisa)

SP_NACE

ID

 

Valikukava tegevusvaldkonna kategooria

SP_SIZE

ID

 

Valikukava suuruskategooria

SP_NSTRA

ID

 

Valikukava – ettevõtete arv kihis, muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, s.t üldkogum

SP_N

ID

 

Valikukava – valimi raamistikust valitud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis

SP_SUB

ID

 

Alavalimi indikaator, mis näitab, kas ettevõte kuulub alavalimisse

N_RESPST

ID

 

Vastanud ettevõtete arv kihis muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis

N_EMPREG

ID

 

Tööga hõivatud isikute arv vastavalt registrile

INTRESP

ID

 

Vastamise indikaator (valimiühiku liik)

INTMETHOD

ID

 

Andmete kogumise meetod

INTLANG

ID

 

Andmete kogumise keel

2.   Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: taustandmed

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

A1

Tuumik

QL

Kehtiv NACE CODE

A2tot

Tuumik

QT

Töötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril

A2m

 

QT

Meestöötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril

A2f

 

QT

Naistöötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril

A3

Võtme

QT

Töötajate koguarv eelneva aasta 31. detsembril

A4

Võtme

QT

Tööga hõivatud isikute töötatud töötundide arv vaatlusaastal

A5

Võtme

QT

Kõikide tööga hõivatud isikute tööjõukulu (otsene + kaudne) kokku vaatlusaastal

A6

 

QL

Uute või märkimisväärselt paranenud toodete või teenuste või tootmismeetodite kasutuselevõtt või toodete või teenuste turustamine vaatlusaastal

3.   Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: täiendõppe strateegiad

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

A7

 

QL

Oma või ühiskasutuses koolituskeskus

A8

 

QL

Ettevõttes täiendõppe korraldamise eest vastutav isik või üksus

A9

 

QL

Ettevõtte tulevase oskuste vajaduse hindamine

A10

 

QM

Tulevastele vajadustele reageerimine, kasutades

 

 

 

Praeguste töötajate pidev täiendõpe

 

 

 

Uute töötajate värbamine, kellel on sobiv kvalifikatsioon, oskused ja pädevus

 

 

 

Uute töötajate värbamine koos spetsiaalse koolitusega

 

 

 

Ettevõttesisene ümberkorraldus, et paremini kasutada olemasolevaid oskusi ja pädevusi

A11a

 

QM

Töötajate tulevaste oskus- ja koolitusvajaduste selgitamine

 

 

 

Jah, põhiliselt struktureeritud intervjuu abil

 

 

 

Jah, põhiliselt muude meetodite abil

 

 

 

Ei

A11b

 

QM

Töötajate tulevaste oskus- ja koolitusvajaduste selgitamine keskendub järgmisele:

 

 

 

Ametid ja ametirühmad

 

 

 

Oskused ja pädevused

 

 

 

Tööülesanded ja tegevused

 

 

 

Formaalsed kvalifikatsioonid

A12

 

QM

Oskused ja pädevused, mis on olulised paari järgmise aasta jooksul

 

 

 

Üldine IT oskus

 

 

 

Professionaalne IT oskus

 

 

 

Juhtimisoskus

 

 

 

Meeskonnatöö-, klienditeeninduse-, sotsiaaloskus

 

 

 

Probleemide lahendamise oskus

 

 

 

Kontorijuhatamise oskus

 

 

 

Võõrkeeleoskus

 

 

 

Tehnilised, praktilised või tööga seotud oskused

 

 

 

Suulise või kirjaliku väljenduse oskus

 

 

 

Arvutamis- ja/või kirjaoskus

 

 

 

Ei ükski neist

 

 

 

Ei tea

A13

 

QL

Täiendõppe kavandamine ettevõttes kirjaliku koolituskava või -programmi koostamise abil

A14

 

QL

Iga-aastane koolituseelarve, mis hõlmab eraldisi täiendõppele

A15

 

QL

Riigi, sektori või muul tasandil sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepped, mis hõlmasid täiendõppe pakkumist

A16a

 

QL

Töötajate esindajad/komiteed, kes on hõlmatud pideva täiendõppe juhtimises

A16b

 

QM

Aspektid, mida töötajate esindajad/komiteed käsitlevad

 

 

 

Koolituse eesmärgi püstitamine

 

 

 

Kriteeriumide kehtestamine osalejate või spetsiaalsete sihtrühmade valimiseks

 

 

 

Koolituse vorm/tüüp (nt sise-/väliskursused; muud vormid, nagu juhendajaga töö käigus õppimine)

 

 

 

Koolituse sisu

 

 

 

Koolituse eelarve

 

 

 

Väliste koolitajate valimine

 

 

 

Koolitustulemuste hindamine

A17

 

QM

Teabeallikad täiendõppe kohta

 

 

 

Avalikud teabekeskused/-talitused ja ametiasutused

 

 

 

Erakoolitajad

 

 

 

Töötajad/töötajate esindajad

 

 

 

Muu

 

 

 

Ei kasuta ühtki neist teabeallikaist

4.   Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: täiendõppe karakteristikud

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

B1a

Tuumik

QL

Ettevõttesiseste täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastal

B1b

Tuumik

QL

Väliste täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastal

B2a

Tuumik

QL

Juhendajaga töö käigus õppimise pakkumine vaatlusaastal

 

 

QT

Juhendajaga töö käigus õppimises osalejate arv

B2b

Tuumik

QL

Tööalase rotatsiooni pakkumine vaatlusaastal

 

 

QT

Osalejate arv tööalases rotatsioonis, vahetustes, lähetustes ja õppekülastustes

B2c

Tuumik

QL

Osalemine konverentsidel/töörühmades vaatlusaastal

 

 

QT

Osalejate arv konverentsidel/töörühmades

B2d

Tuumik

QL

Osalemine õppe- ja kvaliteediringides vaatlusaastal

 

 

QT

Õppe- ja kvaliteediringides osalejate arv

B2e

Tuumik

QL

Kavandatud koolitus iseõppimise/e-õppe teel vaatlusaastal

 

 

QT

Iseõppimises/e-õppes osalejate arv

B3

 

QL

Täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastale eelnenud aastal

B4

 

QL

Täiendõppe muude vormide pakkumine vaatlusaastale eelnenud aastal

B5a

 

QL

Täiendõppe rahastamiseks tehtud maksed vaatlusaastal

 

 

QT

Täiendõppe rahastamiseks ette nähtud maksete maht (eurodes)

B5b

 

QL

Täiendõppe läbiviimiseks saadud summad vaatlusaastal

 

 

QT

Täiendõppe läbiviimiseks saadud summade maht (eurodes)

B6

 

QM

Meetmed, millest ettevõte kasu saab

 

 

 

Maksustiimulid (maksutoetused, maksuvabastused, maksukrediidid, maksusoodustused, maksu edasilükkamised)

 

 

 

Summad koolitusfondidelt (riiklikelt, piirkondlikelt, sektoripõhistelt)

 

 

 

ELi toetused (nt Euroopa Sotsiaalfond)

 

 

 

Valitsuse toetused

 

 

 

Muud allikad

 

 

 

Ei ükski neist

5. ja 6. osa tuleb kasutada ettevõtete puhul, kes pakkusid vaatlusaastal täiendõppekursusi [(B1a või B1b) = JAH].

7. osa tuleb kasutada kõikide koolitusettevõtete puhul vaatlusaastal, s.t:

ettevõtted, kes pakkusid täiendõppekursusi 2010. aastal [(B1a või B1b) = JAH], või

ettevõtted, kes pakkusid teisi täiendõppe vorme [(B2a või B2b või B2c või B2d või B2e) = JAH].

8. osa tuleb kasutada ettevõtete puhul, kes täiendõpet ei paku.

5.   Täiendõpet pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppes osalejad, teemad ja koolitajad

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

C1tot

Võtme

QT

Täiendõppekursustel osalejate arv

C2m

 

QT

Täiendõppekursustel osalejate arv – mehed

C2f

 

QT

Täiendõppekursustel osalejate arv – naised

C3tot

Võtme

QT

Kõikidel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)

C3i

 

QT

Asutusesisestel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)

C3e

 

QT

Asutusevälistel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)

C4

 

QT

Töötervishoidu ja -ohutuse käsitlevatel kohustuslikel kursustel osalemiseks kasutatud koolitustundide osakaal

C5

 

QL

Käsitletud teemad

 

 

 

Üldised IT oskused

 

 

 

Professionaalsed IT oskused

 

 

 

Juhtimisoskused

 

 

 

Meeskonnatöö-, klienditeeninduse-, sotsiaaloskus

 

 

 

Probleemide lahendamise oskus

 

 

 

Kontorijuhatamise oskus

 

 

 

Võõrkeeleoskus

 

 

 

Tehnilised, praktilised või tööga seotud oskused

 

 

 

Suulise või kirjaliku väljenduse oskus

 

 

 

Arvutamis- ja/või kirjaoskus

 

 

 

Ei ükski neist

C5Main

 

QL

Peamine teema (koolitustundide mahu alusel)

C6

 

QL

Koolitajad (välised kursused)

 

 

 

Koolid, kolledžid, ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused

 

 

 

Avalik-õiguslikud õppeasutused (rahastatakse või juhitakse valitsuse poolt, näiteks täiskasvanute hariduskeskus)

 

 

 

Erakoolitusasutused

 

 

 

Eraettevõtted, kelle põhitegevusala ei ole koolituse korraldamine

 

 

 

Tööandjate ühendused, kaubanduskojad, sektorisse kuuluvad asutused

 

 

 

Ametiühingud

 

 

 

Muud koolitajad

C6Main

 

QL

Peamine koolitaja (koolitustundide mahu alusel)

6.   Täiendõpet pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppe maksumus

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

C7a

 

QL

Tasud

 

 

QT

Täiendõppekursuste kulud – tasud ja maksed töötajatele korraldatud kursuste eest (eurodes)

C7b

 

QL

Reisikulud

 

 

QT

Täiendõppekursuste kulud – reisi- ja elamiskulud (eurodes)

C7c

 

QL

Asutusesiseste koolitajate töötasud

 

 

QT

Täiendõppekursuste kulud – asutusesiseste koolitajate töötasud (eurodes)

C7d

 

QL

Kulud koolituskeskusele, õppematerjalidele jne.

 

 

QT

Täiendõppekursuste kulud – koolituskeskus või ruumid ja õppematerjalid täiendõppekursuste läbiviimiseks (eurodes)

C7sub

 

QL

Ainult vahesumma olemasolu (alakategooriad puuduvad)

 

Võtme

QT

Täiendõppekursuste kulud, vahesumma (eurodes)

PAC

Võtme

QT

Töötaja eemaloleku kulud – arvutatakse (PAC=C3tot*A5/A4 (eurodes)

C7tot

Võtme

QT

Täiendõppe kogukulu – arvutatakse (C7sub + B5a – B5b (eurodes)

7.   Täiendkõppekursusi või muid täiendõppe vorme pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppe kvaliteet, tulemused ja probleemid

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

D1

 

QM

Aspektid, mis peaksid tagama täiendõppe kvaliteedi

 

 

 

Asutuseväliste koolitajate sertimine (nt riiklike registrite kasutamine)

 

 

 

Asutusesiseste koolitajate pidev koolitamine

 

 

 

Täiendõpe ja sertimine põhinevad riiklikel/sektoripõhistel standarditel või raamistikel

 

 

 

Muu

 

 

 

Konkreetseid aspekte ei ole

D2a

 

QM

Täiendõppe tulemuste hindamine

 

 

 

Jah, kõigi tegevuste puhul

 

 

 

Jah, mõne tegevuse puhul

 

 

 

Ei, tõend osalemise kohta on piisav

D2b

 

QM

Hindamismeetodid

 

 

 

Sertimine pärast kirjalikku või praktilist testi

 

 

 

Rahulolu-uuring osalejate hulgas

 

 

 

Osalejate käitumise või tulemuslikkuse hindamine seoses koolituse eesmärkidega

 

 

 

Koolituse mõju hindamine/mõõtmine seoses asjaomaste üksuste või kogu ettevõtte tulemuslikkusega

 

 

 

Muu

D3

 

QM

Faktorid, mis piirasid täiendõppe pakkumist vaatlusaastal

 

 

 

Piiravad faktorid puuduvad: koolituste tase vastas ettevõtte vajadustele

 

 

 

Vajaliku kvalifikatsiooni, oskuste ja pädevustega inimeste värbamine

 

 

 

Raskused ettevõtte koolitusvajaduste hindamisel

 

 

 

Sobivate täiendõppekursuste puudumine turul

 

 

 

Täiendõppekursuste kõrge hind

 

 

 

Kutsealgõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele

 

 

 

Täiendõppele on eelnevatel aastatel pandud suurt rõhku

 

 

 

Töötajatel on vähe aega täiendõppes osalemiseks

 

 

 

Muud põhjused

8.   Koolitust mitte pakkuvate ettevõtete kohta kogutavad muutujad: põhjused, miks täiendõpet ei pakuta

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

E1

 

QM

Põhjused, miks vaatlusaastal täiendõpet ei pakutud

 

 

 

Olemasolevad kvalifikatsioonid, oskused ja pädevused vastavad ettevõtte praegustele vajadustele

 

 

 

Eelistati vajaliku kvalifikatsiooni, oskuste ja pädevustega inimeste värbamist

 

 

 

Raskused ettevõtte koolitusvajaduste hindamisel

 

 

 

Sobivate täiendõppekursuste puudumine turul

 

 

 

Täiendõppekursuste kõrge hind

 

 

 

Kutsealgõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele

 

 

 

Täiendõppele on eelnenud aastatel pandud suurt rõhku

 

 

 

Töötajatel ei ole aega täiendõppes osalemiseks

 

 

 

Muud põhjused

9.   Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: kutsealgõpe

Muutuja

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja kirjeldus

F1tot

Tuumik

QT

Kutsealgõppes osalenute koguarv ettevõttes vaatlusaastal

F2

 

QM

Kutsealgõppe pakkumise põhjused (kui F1Tot > 0)

 

 

 

Anda tulevastele töötajatele ettevõtte vajadustele vastav kvalifikatsioon

 

 

 

Valida parimad praktikandid tulevaseks tööks pärast kutsealgõppe läbimist

 

 

 

Asutusevälise värbamise puhul vältida võimalikku sobimatust ettevõtte vajadustega

 

 

 

Kasutada ära kutsealgõppes osalejate produktiivsust juba algõppe ajal

 

 

 

Muu (nt muuta ettevõte potentsiaalsete töötajate jaoks atraktiivsemaks)

Vabatahtlikud muutujad

Liikmesriigid võivad komisjonile (Eurostatile) edastada täiendavaid muutujaid vabatahtlikkuse alusel harmoneeritud vormingus, nagu on kirjeldatud artiklis 8 viidatud „Euroopa Liidu käsiraamatus”.”

2.

Määruse (EÜ) nr 198/2006 II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

VALIM

1.

Valikukava peamise allikana kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik) (1) viidatud ettevõtlusregistreid. Valikukavast võetakse üleriigiliselt representatiivne ettevõtete juhuslik kihtvalim.

2.

Valim jagatakse kihtideks NACE Rev.2 kategooria ja suuruskategooria järgi, vastavalt järgmistele miinimumnõuetele:

20 NACE Rev.2 kategooriat [B, C10-C12, C13-C15, C17-C18, C19-C23, C24-C25, C26-C28 and C33, C29-C30, C16+C31-32, D-E, F, G(45), G(46), G(47), I, H, J, K(64,65), K(66), L+M+N+R+S],

liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel katta ka muid sektoreid ning kasutada stratifitseerimiseks täiendavaid kategooriaid (nt O, P, ja Q),

3 ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–49) (50–249) (250 ja rohkem) alla 50 miljoni elanikuga riikide puhul,

6 ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–19) (20–49) (50–249) (250–499) (500–999) (1 000 ja rohkem) üle 50 miljoni elanikuga riikide puhul.

3.

Valimi suuruse määramisel peab tagama, et „koolitusega tegelevate ettevõtete” osatähtsuse hinnangule arvutatud 95%-lise protsendilise usaldusvahemiku pool pikkust oleks maksimaalselt 0,2 (pärast mittevastamise määra arvestamist valimis) igas ülalpool määratud 60 kihis (120 kihis, kui liikmesriigis on rohkem kui 50 miljonit elanikku).

4.

Valimi suuruse määramiseks võib kasutada järgmist valemit:

nh = 1/[c2 × teh + 1/Nh] / rh

kus:

rh

=

arvatav vastuste määr kihis h

c

=

poole usaldusvahemiku maksimaalne pikkus

teh

=

arvatav kutseõpet läbiviivate ettevõtete osakaal kihis h

Nh

=

ettevõtete koguarv (kutseõpet läbiviivad ja mitte läbiviivad ettevõtted) kihis h

3.

Määruse (EÜ) nr 198/2006 III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

ARVESTAMISE PÕHIMÕTTED JA TULEMUSTE KAALUMINE

Riigid peavad võtma kõik võimalikud meetmed, et osaline või täielik vastamata jätmine oleks minimaalne. Enne arvestamist peavad riigid kasutama kõiki mõistlikke vahendeid teiste andmeallikate kasutamiseks.

Tuumikmuutujad, mille korral ei ole väärtuste puudumine ega arvestamine lubatud, on järgmised:

A1, A2tot, B1a, B1b, B2a(QL), B2b(QL) B2c(QL), B2d(QL) B2e(QL), F1tot.

Võtmemuutujad, mille puhul tuleb vältida väärtuste puudumist ja mille puhul on arvestamine soovitatav, on järgmised:

A3, A4, A5, C1tot, C3tot, C7sub, C7tot, PAC.

Osalise vastamata jätmise korral soovitatakse arvestamist järgmistes üldistes piirides:

1.

kui andmed hõlmavad esitatud muutujatest alla 50 %, tuleb neid üldjuhul käsitleda täieliku vastamatajätmisena;

2.

eraldiseisva NACE Rev.2/suuruskategooria hindamine ei ole lubatud, kui rohkem kui 50 protsendil vastanud ettevõtetel puudub üle 25 % kvantitatiivsetest muutujatest;

3.

eraldiseisva NACE Rev.2/suuruskategooria hindamine ei ole kvantitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 50 %;

4.

eraldiseisva NACE Rev.2/suuruskategooria hindamine ei ole kvalitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 80 %.

Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutujad on määratletud I lisas.

Liikmesriigid peavad arvutama välja ja esitama kõikidele andmekirjetele omistatava kaalu koos abimuutujatega, mida võidi kaalumisel kasutada. Need abimuutujad tuleb vajadusel tähistada kui muutujad RESPEXTRA1, RESPEXTRA2, RESPEXTRA3. Kaalumismetoodikat tuleb üksikasjalikult kirjeldada kvaliteediaruandes.”

4.

Määruse (EÜ) nr 198/2006 I lisa asendatakse järgmisega.

„V LISA

KVALITEEDIARUANDE VORM

Liikmesriigid saadavad komisjonile kvaliteediaruanded, mis on koostatud vastavalt komisjoni (Eurostati) esitatud standardse kvaliteediaruande vormile. Kvaliteediaruandele tuleb lisada riikliku küsimustiku koopia.

1.   OLULISUS

Uurimuse rakendamine ja asjaolu, mil määral vastab statistika praeguste ja võimalike kasutajate vajadustele. See hõlmab kasutajate ja nende individuaalsete vajaduste kirjeldust, samuti hinnangut, kui suures ulatuses on neid vajadusi rahuldatud.

2.   TÄPSUS

2.1.   Valikuvead

See hõlmab järgmist:

valikukava ja võetud valimi kirjeldus;

lõpliku kaalu arvestamise kirjeldus, mis hõlmab vastamata jätmise mudelit ja kasutatud abimuutujaid, nt Horvitzi-Thompsoni hinnangfunktsioon, hinnangute dispersioon sõltuvalt valimi kihtidest, dispersiooni hindamiseks kasutatav tarkvara. Abimuutujate või kasutatud teabe kirjeldus tuleb esitada aruandes, et Eurostat saaks uuesti arvutada lõpliku kaalu, kuna see on dispersiooni hindamiseks vajalik;

vastamata jätmise analüüsi korral kõrvalekallete kirjeldus valimis ja tulemustes.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

valimi aluseks võetud ettevõtete arv;

valimisse kuuluvate ettevõtete arv.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse vastavalt riigi valikukavale, rühmitamine toimub siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

variatsioonikordajad (2) järgmise võtmestatistika korral:

töötajate koguarv, täiendõpet pakkunud ettevõtete koguarv, täiendõpet pakkunud ettevõtete koguarvu osakaal ettevõtete koguarvust;

täiendõppekursusi pakkunud ettevõtete koguarv, täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust;

täiendõpet pakkunud ettevõtetes töötavate inimeste koguarv, täiendõppekursustel osalenute koguarv, täiendõppekursustel osalenute koguarvu osakaal töötajate koguarvust, täiendõppekursustel osalenute koguarvu osakaal täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarvust;

täiendõppekursuste kogukulud;

kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete koguarv, kutsealgõppes osalenute koguarv, kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete koguarvu osakaal ettevõtete koguarvust.

2.2.   Valimist sõltumatu viga

2.2.1.   Katvusvead

See hõlmab järgmist:

valimi koostamiseks kasutatud registri ja selle üldise kvaliteedi kirjeldus, registris sisalduv teave ja selle ajakohastamise sagedus;

vead, mis tulenevad valikukava ning sihtrühma ja alamrühmade vahelistest lahknevustest (ülekatvus, alakatvus, klassifikatsioonivead);

teabe saamise meetodid ja märkused klassifikatsioonivigade töötlemise kohta.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse vastavalt riigi valikukavale, rühmitamine toimub siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

ettevõtete arv;

selliste ettevõtete osakaal, mille puhul vaadeldud kihtide arv võrdub valimi kihtide arvuga.

2.2.2.   Mõõtevead

Vajaduse korral hinnata andmete kogumise käigus ilmnenud vigu, mis on põhjustatud näiteks järgnevast:

küsimustiku kavandamine (eeltestide tulemused või laboratoorsed meetodid; küsitlusstrateegiad);

aruannet esitav üksus/vastaja, võttes arvesse kasutatud andmete kogumise viisi (nt probleemid ettevõttest õige(te) vastaja(te) leidmisega ja sellega seotud strateegiad, mäluprobleemid, vead küsimustiku täitmisel, abi vastajatele). See hõlmab meetmete kirjeldust ja hinnangut neile meetmetele, mida võeti osalejaid käsitleva teabe kvaliteedi kindlustamiseks ja selle tagamiseks, et andmeid ei kogutaks osalejate sündmuste kohta;

vastava teabesüsteemi ja haldusallikate olemasolu/kasutamine ettevõttes, nt halduskontseptsiooni ja uuringukontseptsiooni vastavus (vaatlusperiood, üksikandmete kättesaadavus);

meetodid mõõtevigade arvu vähendamiseks, probleemid küsimustiku kui tervikuga või üksikute küsimustega.

2.2.3.   Töötlusvead

Andmete redigeerimisprotsessi kirjeldus, näiteks töötlemissüsteem ja kasutatavad vahendid, kodeerimis-, redigeerimis-, kaalumis- või tabulatsioonivead, kvaliteedikontroll makro-/mikrotasandil ning parandused ja halb redigeerimine.

2.2.4.   Vastamatajätmisest tulenevad vead

Täieliku vastamatajätmise hindamine ja osalise vastamatajätmise hindamine ning seoses korduvkontaktidega võetud meetmete kirjeldus:

terviklik aruanne arvestusprotsessi, sealhulgas arvestamisel ja/või kaalumisel kasutatud meetodite kohta;

metoodilised märkused ja vastamatajätmise analüüsi tulemused või muud meetodid vastamatajätmise mõju hindamiseks.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse vastavalt riigi valikukavale, rühmitamine toimub siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

täieliku vastamise määr (3);

osalise vastamise määr (4) alljärgneva kohta, võttes arvesse kõiki vastajaid. Töötundide koguarv kõigi vastanute kohta ning summeeritud tööjõukulud kõigi vastanute kohta;

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad täiendõppekursusi, järgnevate andmete osas:

kursustel osalejate koguarv (mehed ja naised) täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete kohta;

täiendõppekursuste tundide koguarv täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete kohta, ettevõttesiseselt ja -väliselt korraldatud täiendõppe kursuste tundide arv täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete osas;

täiendõppekursuste kogukulud täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete osas;

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad kutsealgõpet, järgnevate andmete osas: kutsealgõppes osalejate arv kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete kohta.

3.   AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

Tabel, mis kajastab projekti kõikide etappide algus- ja lõppkuupäevi, näiteks välitööd (arvestades erinevaid andmete kogumise viise), meeldetuletused ja järelmeetmed, andmete kontrollimine ja redigeerimine, täiendav kinnitamine ja arvestamine, uuring vastamatajätmise kohta (vajaduse korral) ning hinnangud ja andmete edastamine Eurostatile ning riiklike tulemuste levitamine.

4.   KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

Ettevõtetele saadetavad tulemused, tulemuste levitamise kava, metoodiliste dokumentide koopia esitatud statistika kohta.

5.   VÕRRELDAVUS

Kõrvalekalded Euroopa standardküsimustikust ja artiklis 8 viidatud käsiraamatus esitatud määratlustest ning seotus teiste statistiliste allikatega (teatavate registrist kättesaadavate andmete kasutamine, uuringu seotus mõne teise riikliku uuringuga).

6.   KOHERENTSUS

Sama nähtuse või näitaja kohta tehtud statistika võrdlus teiste uuringute või allikatega ja töötajate arvu kooskõla hindamine struktuurilise ettevõtlusstatistikaga NACE Rev.2 rühma ja suurusrühma kohta.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse vastavalt riigi valikukavale, rühmitamine toimub siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

töötajate arv vastavalt struktuurilisele ettevõtlusstatistikale ja tööga hõivatud isikute arv CVTS kaudu;

erinevuste osakaal protsentides (SBS – CVTS) / SBS.

7.   KULUD JA KOORMUS

Koormuse ja tasuvuse analüüs riigi tasandil, võttes näiteks arvesse küsimustikule vastamiseks kulunud keskmist aega, probleemseid küsimusi ja muutujaid, muutujaid, mis on kõige kasulikumad/kasutumad täiendõppe kirjeldamisel riigi tasandil, riigisiseste andmekasutajate hinnangulist või tegelikku rahulolu taset, erinevat koormust väikestele ja suurtele ettevõtetele ning koormuse vähendamiseks tehtud pingutusi.


(1)  ELT L 61, 5.3.2008, lk 6.”

(2)  Variatsioonikordaja on hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja hinnanguks on valimi dispersiooni hinnangu ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja arvutamisel tuleb arvestada valikukava ja kihtide muutusi.

(3)  Täieliku vastamise määr on kogumisse kuuluvate vastajate arvu ja üldkogumile saadetud küsimustike arvu suhe.

(4)  Osalise vastamise määr muutuja kohta on olemasolevate andmete arvu suhe olemasolevate ja puuduvate andmete arvu (võrdub kogumisse kuuluvate vastajate arvuga).”


Top