Traditsiooniline nimetus

Keel

Vein (1)

Kokkuvõtlik määratlus / kasutustingimused (2)

Asjaomane kolmas riik

Appellation d'origine contrôlée

prantsuse

KPN

(1, 4)

Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendi „kaitstud päritolunimetus” asemel

Gecontroleerde oorsprongsbenaming

hollandi

KPN

(1, 4)

Landwijn

hollandi

KGT

(1)

Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendi „kaitstud geograafiline tähis” asemel

Vin de pays

prantsuse

KGT

(1)

Гарантирано наименование запроизход (ГНП)

(guaranteed designation of origin)

bulgaaria

KPN

(1, 3, 4)

Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendite „kaitstud päritolunimetus” ja „kaitstud geograafiline tähis” asemel

14.4.2000

Гарантирано и контролиранонаименование за произход (ГКНП)

(guaranteed and controlled designation of origin)

bulgaaria

KPN

(1, 3, 4)

Благородно сладко вино (БСВ)

(noble sweet wine)

bulgaaria

KPN

(3)

Pегионално вино

(Regional wine)

bulgaaria

KGT

(1, 3, 4)

Jakostní šumivé víno stanovené oblasti

tšehhi

KPN

(4)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest, kusjuures piirkonnas valmistatava kvaliteetvahuveini jaoks kasutatav vein on valmistatud viinamarjade kasvupiirkonnas ning saagikuse piirmäära pole ületatud; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele.

Jakostní víno

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on toodetud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; viinamarjade suhkrusisaldus on vähemalt 15 % NM; viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud asjaomases veinipiirkonnas, vein vastab rakendatavates õigusaktides sätestatud kvaliteedile.

Jakostní víno odrůdové

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast, viinamarjavirdest; vein on valmistatud kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest või kvaliteetveinide segamisel nii, et ei kasutata rohkem kui kolme sorti.

Jakostní víno známkové

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast, viinamarjavirdest ning võimaluse korral asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest.

Jakostní víno s přívlastkem, millele järgneb:

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast või viinamarjavirdest ning võimaluse korral asjaomase piirkonna või all-piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud viinamarjadest, mille päritolu, suhkrusisaldust ja massi ning vajaduse korral sorti või sorte või nakatumist väärishallituse vormis hahkhallituse Botrytis cinerea P.-ga on amet kontrollinud ning need vastavad asjaomase kvaliteetveini ja täiendiklassi nõuetele või erineva täiendiga kvaliteetveinide segule esitatavatele nõuetele; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; vein on ametis klassifitseeritud kvaliteetveinina, millel on üks järgmistest täienditest:

Pozdní sběr

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on toodetud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; viinamarjade suhkrusisaldus on vähemalt 21° NM; viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud asjaomases veinipiirkonnas, vein vastab rakendatavates õigusaktides sätestatud kvaliteedile.

Víno s přívlastkem, millele järgneb täiend:

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast või viinamarjavirdest ning võimaluse korral asjaomase piirkonna või all-piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud viinamarjadest, mille päritolu, suhkrusisaldust ja massi ning vajaduse korral sorti või sorte või nakatumist väärishallituse vormis hahkhallituse Botrytis cinerea P.-ga on amet kontrollinud ning need vastavad asjaomase kvaliteetveini ja täiendiklassi nõuetele või erineva täiendiga kvaliteetveinide segule esitatavatele nõuetele; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; vein on ametis klassifitseeritud kvaliteetveinina, millel on üks järgmistest täienditest:

Jakostní likérové víno

tšehhi

KPN

(3)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud samas piirkonnas, kus viinamarjad on koristatud, vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele.

Zemské víno

tšehhi

KGT

(1)

Vein, mis on valmistatud Tšehhi Vabariigi territooriumil koristatud viinamarjadest, mis sobivad asjaomases piirkonnas kvaliteetveini valmistamiseks või mis kuuluvad sorti, mis esineb kohaldatavates õigusaktides loetletud sortide hulgas; kohaldatavate õigusaktide järgi võib veini märgistada üksnes kaitstud geograafilise tähisega; geograafilise tähisega veini valmistamiseks võib kasutada üksnes viinamarju, millest vein on valmistatud ja mille suhkrusisaldus on vähemalt 14° NM ja mis on koristatud geograafilises üksuses, mis on geograafilise tähise aluseks, ning vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; muude kui kehtivates õigusaktides nimetatud geograafiliste üksuste nime kasutamine on keelatud.

Víno originální certifikace (VOC või V.O.C.)

tšehhi

KPN

(1)

Vein peab olema toodetud veinipiirkonnas või sellest väiksemal territooriumil; tootja peab kuuluma ühendusse, mis on kehtivate sätete kohaselt volitatud andma luba kasutada originaalitõendiga veini nimetust; vein vastab vähemalt kehtivates õigusaktides kvaliteetveini suhtes sätestatud nõudmistele, vein vastab tingimustele, mis on sätestatud otsuses, millega reguleeritakse luba anda originaalitõendiga veini nimetust; lisaks peab vein vastama eri veinisortide suhtes kehtestatud nõuetele.

Regional vin

taani

KGT

(1, 3, 4)

Vein või vahuvein, mis on valmistatud Taanis kehtivate riiklike sätete kohaselt. „Regional vin'i” suhtes on tehtud organoleptiline ja analüütiline uuring. Selle loomus ja omadused tulenevad osaliselt tootmispiirkonnast, kasutatavatest viinamarjadest ning tootjate ja veinivalmistaja oskustest.

Prädikatswein (Qualitätswein mit Prädikat (3)), millele järgneb täiend:

saksa

KPN

(1)

Üldine kategooria eritäiendiga veinide jaoks, mille virdel on teatav minimaalne tihedus ja mida ei ole rikastatud (ei šaptaliseeritud ega kangendatud kontsentreeritud viinamarjavirdega); nimetusele lisatakse üks järgmistest väljenditest:

Qualitätswein, millele võib vajaduse korral lisada: b.A. (Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete)

saksa

KPN

(1)

Kindlaks määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus / Oechsle kraadid).

Qualitätslikörwein, millele lisatakse: b.A. (Qualitätslikörwein bestimmter Anbaugebiete) (4)

saksa

KPN

(3)

Kindlaks määratud piirkonna kvaliteetliköörvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus / Oechsle kraadid).

Qualitätsperlwein, millele lisatakse: b.A. (Qualitätsperlwein bestimmter Anbaugebiete) (4)

saksa

KPN

(8)

Kindlaks määratud piirkonna kvaliteetpoolvahuvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus / Oechsle kraadid).

Sekt b.A. (Sekt bestimmter Anbaugebiete) (4)

saksa

KPN

(4)

Kindlaks määratud piirkonna kvaliteetvahuvein.

Landwein

saksa

KGT

(1)

Veini kvaliteedi tagab suhteliselt kõrge virde tihedus.

Winzersekt (4)

saksa

KPN

(1)

Kvaliteetvahuvein, mis on valmistatud kindlas viinamarjakasvatuspiirkonnas veinist, mis on valmistatud selles samas viinamarjakasvatusettevõttes koristatud viinamarjadest; nimetus käib ka tootjarühma kohta.

Ονομασία Προέλευσης Ανωτέρας Ποιότητας (ΟΠΑΠ)

(appellation d’origine de qualité supérieure)

kreeka

KPN

(1, 3, 4, 15, 16)

Piirkonna või asula nimi, mille puhul on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

[L.D. 243/1969 ja L.D. 427/76 veinitoodete edendamise ja kaitse kohta]

Ονομασία Προέλευσης Ελεγχόμενη (ΟΠΕ)

(appellation d'origine contrôlée)

kreeka

KPN

(3, 15)

Lisaks nõuetele, mis kehtivad ka „appellation d’origine de qualité supérieure'i” puhul, peavad siia kategooriasse kuuluvad veinid vastama järgmistele nõuetele:

[L.D. 243/1969 ja L.D. 427/76 veinitoodete edendamise ja kaitse kohta]

Οίνος γλυκός φυσικός

(vin doux naturel)

kreeka

KPN

(3)

Vein, mis kuulub „appellation d'origine contrôlée” või „appellation d’origine de qualité supérieure'i” kategooriasse ja vastab järgmistele nõuetele:

[L.D. 212/1982 Päritolunimetusega „Samos” veini registreerimise kohta]

Οίνος φυσικώς γλυκύς

(vin naturellement doux)

kreeka

KPN

(3, 15, 16)

Vein, mis kuulub „appellation d'origine contrôlée” või „appellation d’origine de qualité supérieure'i” kategooriasse ja vastab järgmistele nõuetele:

[L.D. 212/1982 Päritolunimetusega „Samos” veini registreerimise kohta]

ονομασία κατά παράδοση

(appellation traditionnelle)

kreeka

KGT

(1)

Vein on valmistatud eranditult Kreeka geograafilisel territooriumil ja lisaks:

[P.D. 514/1979 vaiguveinide tootmise, kontrolli ja kaitse kohta ning M.D. 397779/92 väljendi „Verntea Traditional Designation of Zakynthos” kasutamise tingimuste kohta]

τοπικός οίνος

(vin de pays)

kreeka

KGT

(1, 3, 4, 11, 15, 16)

Piirkonna või asula nimi, mille puhul on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

[C.M.D. 392169/1999 Üldeeskirjad mõiste „vin de pays” kasutamise kohta lauaveinide tähistamisel, aktiga C.M.D. 321813/2007 muudetud kujul].

Denominación de origen (DO)

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Piirkonna, ala, asula või koha nimi, mille suhtes on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Tšiili

Denominación de origen calificada (DOCa)

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Kategooriasse „denominación de origen calificada” kuuluv vein vastab lisaks kategooria „denominación de origen” nõuetele veel järgmistele nõuetele:

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Vino de calidad con indicación geográfica

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud teatud piirkonnas, alal, asulas või kohas seal kasvanud viinamarjadest ning veini mingi omadus, maine või tunnusjooned tulenevad geograafilistest teguritest või inimtegevusest või mõlemast ning on seotud viinamarjade kasvatamise, veini valmistamise või laagerdamisega. Sellist veini tähistatakse väljendiga „vino de calidad de”, millele järgneb asjaomase piirkonna, ala, asula või koha nimi, kus see on valmistatud.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Vino de pago

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Märgib eriliste pinnaseomaduste ja mikrokliima poolest väljapaistvat kohta või põllumaad, mis erineb ümberkaudsetest aladest ja on tuntud, kusjuures nime tuntus on seotud sellega, et seal kasvatatakse viinamarju, millest valmistatakse eriliste omaduste ja tunnusjoontega veini, ning mille piirid on kindlaks määratud pädeva asutuse poolt vastavalt piirkonna iseärasustele kehtestatud eeskirjadega. Selle piirid ei tohi kattuda haldusüksuse või haldusüksuste (kui haldusüksusi, mille territooriumil asjaomane koht või põllumaa on, on rohkem kui üks) piiridega ega neid ületada. Veini valmistamisega seotud tuntusest võib rääkida juhul, kui „pago” nime on kasutatud sellelt saadud veini turustamiseks tavapäraselt vähemalt viie aasta jooksul. Kõik viinamarjad, mida kasutatakse „vino de pago” valmistamiseks, peavad olema pärit asjaomasest pagost ning vein peab olema valmistatud, ladustatud ja vajaduse korral laagerdatud muudest veinidest eraldi.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Vino de pago calificado

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Juhul kui kogu pago territoorium on mõne kaitstud päritolunimetuse suhtes kindlaks määratud piirkonna osa, võib selle tähistamiseks kasutada väljendit „vino de pago calificado”, kui vein vastab asjaomase päritolunimetuse puhul kehtestatud nõuetele ja on selles piirkonnas registreeritud.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Vino de la tierra

hispaania

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Traditsioonilise nimetuse „vino de la tierra” kasutamise tingimused (koos geograafilise tähisega):

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, dekreet 1126/2003)

Vino dulce natural

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 6)

Vino Generoso

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 8)

Tšiili

Vino Generoso de licor

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 10)

Appellation d'origine contrôlée

prantsuse

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15, 16)

Haldusüksuse nimi, mida kasutatakse seal valmistatud veini tähistamiseks, kusjuures veini omapära ja tunnused tulenevad peamiselt või terviklikult asjaomasest geograafilisest piirkonnast, sealhulgas sellele omastest looduslikest tingimustest ja inimtegevusest, toode on laialdaselt tuntud ning selle tootmise suhtes kohaldatakse kontrollimenetlust, mis koosneb sidusrühmade identifitseerimisest, tootmistingimuste ja toodangu kontrollimisest.

Alžeeria

Šveits

Tuneesia

Appellation […] contrôlée

prantsuse

Appellation d'origine vin délimité de qualité supérieure

prantsuse

Vin doux naturel

prantsuse

KPN

(3)

Kangendatud vein, st vein, mille alkoholkäärimine on katkestatud neutraalse veinialkoholi lisamise teel. Sel viisil suurendatakse veini alkoholisisaldust, säilitades enamuse viinamarjades looduslikult sisalduvast suhkrust.

Sõltuvalt sellest, kas tegu on valge, roosa või punase veiniga, toimub kangendamine alkoholkäärimise kindlas etapis, vajaduse korral koos matsereerimisega.

Vin de pays

prantsuse

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15, 16)

Geograafilise tähisega veinid, mis vastavad kehtivates aktides sätestatud tootmistingimustele, millega kehtestatakse muu hulgas maksimaalne saagikus, minimaalne alkoholisisaldus, viinamarjasort ja ranged analüütilised nõuded.

Denominazione di origine controllata (D.O.C.)

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)

„Denominazone di origine controllata” tähistab geograafilist viinamarjakasvatuspiirkonda, mida iseloomustab eriline toodang, ning seda kasutatakse tuntud kvaliteetveini märgistuses, kui veini omadused tulenevad geograafilisest keskkonnast ja inimtegevusest. Asjaomases seaduses nähakse ette, et Itaalias võib päritolunimetuse väljendamisel kasutada lühendit „D.O.C.”, mis viitab eelnimetatud kõrge kvaliteediga ja traditsioonilise päritoluga veinile.

[Seadus nr 164, 10.2.1992]

Kontrollierte Ursprungsbezeichnung

saksa

Kontrolirano poreklo

sloveeni

Denominazione di origine controllata e garanttia (D.O.C.G.)

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)

Sama, mis D.O.C., kuid sisaldab veel sõna „garantita”, mistõttu kasutatakse seda veinide juures, mis on eriti hinnatavad ning mille puhul on vähemalt viie aasta jooksul olnud õigus kasutada tavalist päritolunimetust. Neid turustatakse kuni 5-liitristes mahutites, mis viseeritakse valitsuse märgiga, et suurendada tarbijate kindlustunnet.

[Seadus nr 164, 10.2.1992]

Kontrollierte und garantierte Ursprungsbezeichnung

saksa

Kontrolirano in garantirano poreklo

sloveeni

Vino dolce naturale

itaalia

KPN

(1, 3, 11, 15)

Traditsiooniline nimetus, mida kasutatakse mõnede kuivatatud viinamarjadest valmistatud ja kõrge looduslikku päritolu jääksuhkru sisaldusega veinide (kangendamata) kirjeldamiseks ja klassifitseerimiseks.

Nimetuse kasutus on sätestatud kehtivates veini käsitlevates õigusaktides.

Indicazione geografica tipica (IGT)

itaalia

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)

10. veebruari 1992. aasta seaduse nr 164 kohaselt kasutatav nimetus, mis tähistab veinide geograafilist päritolu, kusjuures selle kasutamine eeldab, et veini iseloom ja kvaliteet on seotud viinamarjade kasvupiirkonnaga.

Landwein

saksa

Vin de pays

prantsuse

Deželna oznaka

sloveeni

Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας

Προέλευσης (ΟΕΟΠ)

(Controlled Designation of Origin)

kreeka

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Tähistab kaitstud päritolunimetusega veine.

Κ.Δ.Π.403/2005 Αρ.4025/19.8.2005/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ (Ι)

Κ.Δ.Π.212/2005 Αρ.3896/26.4.2005/Ε.Ε. Παρ.ΙΙΙ (Ι)

Κ.Δ.Π.706/2004 Αρ.3895/27.8.2004/Ε.Ε. Παρ.ΙΙΙ (Ι)

Τοπικός Οίνος

(Regional Wine)

kreeka

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Tähistab kaitstud geograafilise tähisega veine.

Κ.Δ.Π. 704/2004 Αρ.3895/27.8.2004/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ(Ι)

Crémant de Luxembourg

prantsuse

KPN

(4)

[Valitsuse 4. jaanuari 1991. aasta määrus] Veini tootmisel tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest:

Marque nationale, millele lisatakse:

prantsuse

KPN

(1, 4)

(W):

„Marque nationale Moselle luxembourgeoise” (Riiklik märge päritolutähisega veinidele) kehtestati valitsuse 12. märtsi 1935. aasta määrusega. Väljend „Marque nationale – appellation contrôlée” neljakandilisel sildil, mis on kinnitatud pudeli tagaküljele, kinnitab, et riik on veini tootmist ja kvaliteeti kontrollinud. Selle annab välja Marque nationale'i amet. Seda nimetust saavad taotleda üksnes Luksemburgist pärit veinid, mida ei ole segatud mujalt pärit veiniga ning mis vastavad riiklikele ja Euroopa tasandi nõuetele. Samuti tuleb sellise tähisega veini turustada pudelis ning viinamarjad peavad olema kasvanud ja veiniks töödeldud Luxemburgi viinamarjakasvatuspiirkonnas. Veini kohta tehakse korrapäraselt analüütilisi ja organoleptilisi uuringuid.

(SW):

Vahuveinide „Marque nationale” kehtestati Luksemburgis valitsuse 18. märtsi 1988. aasta määrusega, milles on ette nähtud, et:

Minőségi bor

ungari

KPN

(1)

Tähendab „kvaliteetvein” ja sellega tähistatakse kaitstud päritolunimetusega veine.

Védett eredetű bor

ungari

KPN

(1)

Tähistab kaitstud päritolunimetusega veini.

Tájbor

ungari

KGT

(1)

Tähendab „maakonnavein” ja sellega tähistatakse kaitstud geograafilise tähisega veine.

Denominazzjoni ta’ Origini Kontrollata (D.O.K.)

malta

KPN

(1)

[Government Gazette nr. 17965, 5. september 2006]

Indikazzjoni Ġeografika Tipika (I.G.T.)

malta

KGT

(1)

[Government Gazette nr. 17965, 5. september 2006]

Landwijn

hollandi

KGT

(1)

Viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud Madalmaade territooriumil. Sildil võib viidata provintsile, kus viinamarjad on koristatud. Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus peab olema 6,5 % või rohkem. Sellise veini tootmiseks tuleb kasutada Madalmaade riiklikus viinamarjasortide loendis nimetatud viinamarjasorte.

Districtus Austriae Controllatus (DAC)

ladina

KPN

(1)

Sellise nimetusega kvaliteetvein peab vastama regionaalse komitee kehtestatud nõuetele (sordid, maitse, alkoholisisaldus jne)

Prädikatswein, millele vajaduse korral järgneb järgmine täiend:

saksa

KPN

(1)

Tegemist on kvaliteetveiniga, mille eri kategooriad määratakse kindlaks viinamarjade loodusliku suhkrusisalduse ja korjetingimuste järgi. Kangendamine ja magustamine ei ole lubatud.

Ausbruch/Ausbruchwein: Valmistatud üleküpsenud ja botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille minimaalne looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 27° Klosterneuburger Mostwaage järgi (KMW); ekstraktsiooni parandamiseks võib lisada värsket virret või veini.

Auslese/Auslesewein: Valmistatakse hoolikalt valitud viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on 21° KMW.

Beerenauslese/Beerenauslesewein: Valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille minimaalne looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 25° KMW.

Kabinett/Kabinettwein: Valmistatakse täielikult küpsenud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 17° KMW.

Schilfwein, Strohwein: Viinamarjad peavad enne pressimist olema vähemalt kolme kuu jooksul looduslikul teel pillirool või õlgedel kuivanud; suhkrusisaldus peab olema vähemalt 25° KMW.

Spätlese/Spätlesewein: Valmistatakse täielikult küpsenud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 19° KMW.

Trockenbeerenauslese: Viinamarjad peavad olema suuremalt jaolt botrytisega nakatatud ning looduslikult kokku tõmbunud ning nende suhkrusisaldus peab olema vähemalt 30° KMW.

Eiswein: Viinamarjad peavad olema koristamise ja pressimise ajal looduslikult külmunud ning virde suhkrusisalds peab olema vähemalt 25° KMW.

Qualitätswein besonderer Reife und Leseart, millele vajaduse korral järgneb järgmine täiend:

Qualitätswein

saksa

KPN

(1)

Vein peab olema valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et minimaalne suhkrusisaldus on 15° KMW ja maksimaalne saagikus 6 750 l/ha. Veini võib turustada ainult kvaliteetveini kontrollnumbriga varustatult.

Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer

Landwein

saksa

KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et minimaalne suhkrusisaldus on 14° KMW ja maksimaalne saagikus 6 750 l/ha.

Denominação de origem (D.O.)

portugali

KPN

(1, 3, 4, 8)

Piirkonna või koha geograafiline nimi või traditsiooniline nimetus, millega vajaduse korral seondub geograafiline päritolu, ning millega tähistatakse selles piirkonnas või kohas kasvanud viinamarjadest valmistatud veini, mille omapära ja tunnused tulenevad suures osas või terviklikult geograafilistest teguritest, sealhulgas looduslikest tingimustest ja inimtegevusest, ning mille tootmine toimub kindlaks määratud piirkonnas või asjaomases geograafilises piirkonnas.

[Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]

Denominação de origem controlada (D.O.C.)

portugali

KPN

(1, 3, 4, 8)

Päritolunimetusega veinitoodete märgistuses võib kasutada järgmisi väljendeid: „Denominação de Origem Controlada” või „DOC”.

[Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]

Indicação de proveniência regulamentada (I.P.R.)

portugali

KPN

(1, 3, 4, 8)

Riigi, piirkonna või koha nimi või traditsiooniline nimetus, millega vajaduse korral seondub geograafiline päritolu, ning millega tähistatakse veini, mille valmistamiseks kasutatavad viinamarjad on, kui tegemist on piirkonna või kohaga, koristatud vähemalt 85 % ulatuses kõnealuses kohas või piirkonnas, eeldusel et veini maine, mõni omadus või muu tunnus tuleneb peamiselt geograafilisest päritolust ning veini tootmine toimub kõnesolevas kohas või piirkonnas.

[Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]

Vinho doce natural

portugali

KPN

(3)

Kõrge suhkrusisaldusega vein, mis on tehtud hiliskorje või väärishallitusega nakatunud marjadest.

[Portaria nr 166/1986, 26.6.1986]

Vinho generoso

portugali

KPN

(3)

Liköörvein, mida on traditsiooniliselt toodetud Douro, Madeira, Setúbali ja Carcavelose piirkonnas ning mida kutsutakse vastavalt järgmiste nimedega: Vinho do Porto või Porto või nimetuse tõlge muusse keelde, Vinho da Maderia või Madeira või nimetuse tõlge muusse keelde, Moscatel de Setúbal või Setúbal ja Carcavelos.

[Decreto-Lei nr 166/1986, 26.6.1986]

Vinho regional

portugali

KGT

(1)

Geograafilise tähisega veinitoodete märgistuses võib kasutada järgmisi väljendeid: „Vinho Regional” või „Vinho da Região de”.

[Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]

Vin cu denumire de origine controlată (D.O.C.), millele järgneb:

rumeenia

KPN

(1, 3, 8, 15, 16)

Päritolunimetusega veinid, mis peavad olema valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud kindlaks määratud piirkonnas, mida iseloomustavad teatavad ilmastiku-, pinnase- ja päikesevalguse juurdepääsu omadused, mis soodustavad toote kvaliteeti; samuti peavad veinid vastama järgmistele nõuetele:

Vastavalt viinamarjade küpsusastmele ja saagi kvaliteediomadustele klassifitseeritakse päritolunimetusega veine järgmisel viisil:

DOC – CIB – päritolunimetusega vein, mis on saadud väärishallitusega viinamarjadest.

Vin spumant cu denumire de origine controlată (D.O.C.)

rumeenia

KPN

(5, 6)

Kaitstud päritolunimetusega vahuvein, mis on toodetud viinamarjadest, mis on kasvatatud kindlates viinamarjaistandustes, kus toormaterjalina kasutatav vein on valmistatud, ning mille edasine turustuseelne menetlemine on toimunud lubatud alal.

Vin cu indicație geografică

rumeenia

KGT

(1, 4, 9, 15, 16)

Geograafilise tähisega vein, mis on valmistatud kindlaks määratud piirkonna kindlates viinamarjaistandustes kasvatatud viinamarjades, ning vastab järgmistele tingimustele:

Viinamarjakasvatusvööndis B toodetud veinide puhul peab tegelik alkoholisisaldus olema vähemalt 9,5 mahuprotsenti ning viinamarjakasvatusvööndites CI ja CII toodetud veinide puhul 10 mahuprotsenti. Üldalkoholisisaldus ei tohi ületada 15 mahuprotsenti.

Kakovostno vino z zaščitenim geografskim poreklom (kakovostno vino ZGP), millele vajaduse korral lisatakse Mlado vino

sloveeni

KPN

(1)

Vein on valmistatud täielikult küpsenud viinamarjadest ning selle naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti (viinamarjakasvatusvööndi CII puhul vähemalt 9,5 %) ja maksimaalne saagikus 8 000 l/ha. Samuti on kohustuslik analüütiline ja organoleptiline uuring.

Kakovostno peneče vino z zaščitenim geografskim poreklom (Kakovostno vino ZGP)

sloveeni

KPN

(1)

Vein, mis on saadud kahekordsel kääritamisel ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti, nii et kuvee üldalkoholisisaldus ei ole alla 9 mahuprotsendi.

Penina

sloveeni

Vino s priznanim tradicionalnim poimenovanjem (vino PTP)

sloveeni

KPN

(1)

Kvaliteetveinidele esitatavad tingimused on kehtestatud ministri käskkirjaga, mis on antud ekspertide üksikasjaliku aruande põhjal (sordid, alkoholisisaldus, saagikus jne).

Renome

sloveeni

Vrhunsko vino z zaščitenim geografskim poreklom (vrhunsko vino ZGP), millele vajaduse korral lisatakse:

sloveeni

KPN

(1)

Vein peab olemas valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et minimaalne sukrusisaldus on 83 Oechsle kraadi KMW ja maksimaalne saagikus 8 000 l/ha. Rikastamine, magustamine, hapestamine ja hapetustamine ei ole lubatud. Samuti on kohustuslik analüütiline ja organoleptiline uuring.

Pozna trgatev: valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 92 Oechsle kraadi;

Izbor: valmistatud üleküpsenud ja botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 108 Oechsle kraadi;

Jagodni izbor: valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud valitud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 128 Oechsle kraadi;

Suhi jagodni izbor: valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 154 Oechsle kraadi;

Ledeno vino: viinamarjad peavad olema koristamise ja pressimise ajal looduslikult külmunud ning nende suhkrusisaldus peab olema vähemalt 128 Oechsle kraadi.

Arhivsko vino (arhiva): valmistatakse täielikult küpsenud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 83 Oechsle kraadi;

Slamno vino (vino iz sušenega grozdja): viinamarju tuleb enne pressimist pillirool või õlgedel kuivatada.

Vrhunsko peneče vino z zaščitenim geografskim poreklom (Vrhunsko peneče vino ZGP)

sloveeni

KPN

(1)

Vein, mis on saadud kahekordsel alkoholkääritamisel ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10,5 mahuprotsenti, nii et kuvee üldalkoholisisaldus ei ole alla 9,5 mahuprotsendi.

Penina

sloveeni

Deželno vino s priznano geografsko oznako (Deželno vino PGO), millele vajaduse korral lisatakse väljend Mlado vino

sloveeni

KGT

(1)

Vein on valmistatud täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti ja maksimaalne saagikus 12 000 l/ha. Samuti on kohustuslik analüütiline ja organoleptiline uuring.

Akostné víno

slovaki

KPN

(1)

Vein, mille riiklik kontrolliasutus on liigitanud kvaliteetveiniks või kvaliteedimärgiga veiniks, peab olema tehtud viinamarjadest, mille naturaalne suhkrusisaldus on vähemalt 16° NM, ei tohi ületada saagikuse piirmäära ning peab vastama erieeskirjades ette nähtud kvaliteedinõuetele.

Akostné víno s prívlastkom, millele lisatakse:

slovaki

KPN

(1)

Vein, mille riiklik kontrolliasutus on liigitanud täiendiga kvaliteetveiniks, peab vastama erieeskirjades ette nähtud kvaliteedinõuetele, ei tohi ületada saagikuse piirmäära, enne veinivalmistamist kontrollib riikliku kontrolliasutuse töötaja viinamarjade sorti, päritolu, looduslikku suhkrusisaldust, kaalu ja sanitaaromadusi; jälgitakse ka, et ei suurendataks loomulikku alkoholisisaldust ega reguleeritaks jääksuhkru hulka.

Akostné víno s prívlastkom jaguneb järgmiselt:

Esencia

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud Tokajská vinohradnícka oblasti kindlatest viinamarjaistandustest koristatud hallitanud viinamarjadest loomulikul teel eraldunud virde aeglase kääritamise teel. „Esencia” sisaldab suhkrut vähemalt 450 grammi liitri kohta ja suhkruvaba ekstrakti vähemalt 50 grammi liitri kohta. Veini laagerdatakse vähemalt kolm aastat, millest vähemalt kaks puust vaadis.

Forditáš

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud Tokajská vinohradnícka oblasti kindlatest viinamarjaistandustest koristatud ühe aastakäigu viinamarjadest saadud ning väärishallitusega viinamarjade pressimisjäägile valatud virde või veini alkoholkääritamise teel. Veini laagerdatakse vähemalt kaks aastat, millest vähemalt üks puust vaadis.

Mášláš

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud Tokajská vinohradnícka oblasti kindlatest viinamarjaistandustest koristatud ühe aastakäigu viinamarjadest saadud ning Samorodné või Výber'i settele valatud virde või veini alkoholkääritamise teel. Veini laagerdatakse vähemalt kaks aastat, millest vähemalt üks puust vaadis.

Pestovateľský sekt (5)

slovaki

KPN

(4)

Veini tootmistingimused vastavad üldistele kvaliteetveinide tootmise tingimustele, kuid lisaks peab veini valmistamise viimane etapp toimuma asjaomase viinamarjakasvataja juures. Kuvee osad peavad olema pärit ühest viinamarjakasvatuspiirkonnast.

Samorodné

slovaki

KPN

(1)

Vein, mis on toodetud Tokaj viinamarjasortide alkoholkääritamisel Tokajská vinohradnícka oblasti kindlatest viinamarjaistandustest, kui väärishallitusega viinamarjade (cibebas) jaoks pole tingimused soodsad. Veini võib ringlusesse lasta pärast kaheaastast laagerdumist, millest vähemalt üks aasta puidust vaadis.

Sekt vinohradníckej oblasti (5)

slovaki

KPN

(4)

Viinamarjakasvatuspiirkondade viinamarjaistandustes kasvatatud viinamarjade ühekordse või kahekordse kääritamise tulemusel saadud vahuvein, mis on valmistatud eranditult viinamarjakasvatuspiirkonnas, kus viinamarjad on koristatud, või sellega vahetult piirnevas piirkonnas, ning veini tootmine vastab kvaliteetvahuveini tootmise tingimustele.

Výber (3)(4)(5)(6) putňový

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud väärishallitusega viinamarjadele valatud virde alkoholkääritamisel, kusjuures virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 21° NM ning viinamarjad peavad pärinema Tokajská vinohradnícka oblasti kindlast viinamarjaistandustest, või väärishallitusega viinamarjadele valatud võrdväärse kvaliteedi ja sama aastakäigu veini alkoholkääritamisel, kusjuures vein peab olema pärit Tokajská vinohradnícka oblasti kindlast viinamarjaistandusest. Vastavalt väärishallitusega viinamarjade (cibebas) osakaalule liigitatakse Tokajský výber 3 kuni 6 putňový'ks. Veini laagerdatakse vähemalt kolm aastat, millest vähemalt kaks aastat puust vaadis.

Výberová esencia

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud väärishallitusega viinamarjade (cibebas) alkoholkääritamise teel. Koristamise ajal valitakse marjad eraldi välja ning neile valatakse kohe pärast töötlemist Tokajská vinohradnícka oblasti kindlast viinamarjaistandusest pärit viinamarjadest valmistatud virret või sama aastakäigu veini, mis sisaldab suhkrut vähemalt 180 grammi liitri kohta ja suhkruvaba ekstrakti 45 grammi liitri kohta. Veini laagerdatakse vähemalt kolm aastat, millest vähemalt kaks puust vaadis.

Quality (sparkling) wine

inglise

KPN

(1, 4)

Vein või vahuvein, mis on valmistatud Inglismaal ja Walesis kehtivate riiklike sätete kohaselt. „Quality wine'ina” märgistatud veini suhtes on tehtud organoleptiline ja analüütiline uuring. Selle loomus ja omadused tulenevad osaliselt tootmispiirkonnast, kasutatavatest viinamarjadest ning tootjate ja veinivalmistaja oskustest.

Regional (sparkling) wine

inglise

KGT

(1, 4)

Vein või vahuvein, mis on valmistatud Inglismaal ja Walesis kehtivate riiklike sätete kohaselt. „Regional wine'i” suhtes on tehtud organoleptiline ja analüütiline uuring. Selle loomus ja omadused tulenevad osaliselt tootmispiirkonnast, kasutatavatest viinamarjadest ning tootjate ja veinivalmistaja oskustest.

Колекционно

(collection)

bulgaaria

KPN

(1)

Vein, mis vastab special reserve'i nõudmistele ja mis on laagerdunud pudelites vähemalt ühe aasta ja mille kogus ei ületa poolt special reserve'i kogusest.

Ново

(young)

bulgaaria

KPN / KGT

(1)

Vein on toodetud tervikuna viinamarjadest, mis on saadud ühest korjest ja villitud enne aasta lõppu. Tähisega „new” võib seda turustada kuni järgmise aasta 1. märtsini. Sellisel juhul tuleb lisada sildile ka märge „viimane müügipäev – 1. märts…”. Pärast eespool nimetatud tähtaja möödumist ei või veini turustada tähisega „new” ning müümata vein tuleb kooskõlas kehtivate nõuetega pärast asjaomase aasta 31. märtsi ümber märgistada.

Премиум

(premium)

bulgaaria

KGT

(1)

Ühest sordist valmistatud vein, mis kujutab endast kogu viinamarjaistanduse parimate kvaliteediomadustega osa. Toodetav kogus ei tohi ületada 1/10 kogu saagist.

Премиум оук, или първо зареждане в бъчва

(premium oak)

bulgaaria

KPN

(1)

Uutes, kuni 500-liitristes tammevaatides laagerdunud vein.

Премиум резерва

(premium reserve)

bulgaaria

KGT

(1)

Ühest viinamarjasordist valmistatud vein, mis kujutab ühe viinamarjaistanduse parima saagiosa laagerdatud osa.

Резерва

(reserve)

bulgaaria

KPN / KGT

(1)

Ühest viinamarjasordist valmistatud vein, mida on laagerdatud vähemalt üks aasta alates korjeaasta novembrist.

Розенталер

(Rosenthaler)

bulgaaria

KPN

(1)

Vein, mis on toodetud soovitatavatest viinamarjasortidest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 22 massiprotsenti. Veini alkoholisisaldus on vähemalt 11°. Selle omadused tulenevad peamiselt viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisest vähemalt 30 päeva enne turule laskmist.

Специална селекция

(special selection)

bulgaaria

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud ühest viinamarjasordist, või on viinamarjasortide segu, mida on laagerdatud vähemalt kaks aastat alates spetsifikaadis määratud kuupäevast.

Специална резерва

(special reserve)

bulgaaria

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud ühest viinamarjasordist, või on viinamarjasortide segu, mida on laagerdatud alates spetsifikaadis määratud kuupäevast vähemalt üks aasta tammevaadis.

Archivní víno

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis lastakse ringlusse vähemalt kolm aastat pärast viinamarjade koristamist.

Burčák

tšehhi

KPN

(1)

Osaliselt kääritatud viinamarjavirre, mille tegelik alkoholisisaldus on suurem kui 1 mahuprotsent ja madalam kui kolm viiendiku üldalkoholisisaldusest.

Klaret

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud punase veini viinamarjadest ilma kestadel kääritamata.

Košer, Košer víno

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud juudi koguduse liturgilisel meetodil.

Labín

tšehhi

KGT

(1)

Punase veini viinamarjadest valmistatud vein, mis on valmistatud Czechi veinipiirkonnas ilma kestadel kääritamata.

Mladé víno

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis jõuab lõpptarbijani kõige hiljem selle kalendriaasta lõpuks, mille käigus kasutatavad viinamarjad on koristatud.

Mešní víno

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud liturgilisel meetodil ja vastab katoliku kiriku missal kasutamise nõuetele.

Panenské víno

tšehhi

KPN

(1)

Istanduse esimese korje saagist valmistatud vein; kusjuures esimeseks saagiks loetakse kolmandal aastal pärast taimede istutamist koristatud viinamarju.

Panenská sklizeň

tšehhi

Pěstitelský sekt (6)

tšehhi

KPN

(4)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vahuvein, mis vastab Euroopa Ühenduses kindlas piirkonnas viinamarjaistanduses valmistatud kvaliteetvahuveinide suhtes kehtivatele eeskirjadele.

Pozdní sběr

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on toodetud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; viinamarjade suhkrusisaldus on vähemalt 21° NM; viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud asjaomases veinipiirkonnas, vein vastab rakendatavates õigusaktides sätestatud kvaliteedile.

Premium

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mille puhul märgitakse viinamarjasordi nimi või väljend „výběr z hroznů”, „výběr z bobulí” või „výběr z cibéb”, ning mis on valmistatud viinamarjadest, millest vähemalt 30 % nakatunud väärishallituse Botrytis cinerea P-ga.,

Rezerva

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on laagerdunud vähemalt 24 kuud puust vaadis ja seejärel pudelis, millest punase veini puhul vähemalt 12 kuud vaadis ning roosa ja valge veini puhul vähemalt 6 kuud vaadis.

Růžák

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud viinamarjade või viinamarjavirrete segust valgetest, punastest või mustadest viinamarjadest.

Ryšák

tšehhi

Zrálo na kvasnicích,

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistamise käigus jäetud vähemalt kuueks kuuks veinisettele.

Krášleno na kvasnicích

tšehhi

Školeno na kvasnicích

tšehhi

Affentaler

saksa

KPN

(1)

„Blauer Spätburgunderi” sordist valmistatud punase kvaliteetveini ja Prädikatswein'i päritolu tähistav väljend, mida võib kasutada Bühli linna aladel Altschweieris, Bühlis, Eisentalis ja Neusatzis, Bühlertalis ning Baden-Badeni aladel Neuweieris.

Badisch Rotgold

saksa

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud kindlas viinamarjakasvatuspiirkonnas Badenis (purustatud) valge veini viinamarjasortide segamisel punase veini sortidega.

Classic

saksa

KPN

(1)

Punane vein või valge kvaliteetvein, mis on valmistatud eranditult piirkonnale iseloomulikust klassikalisest veiniviinamarjasordist; kasutatava virde minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 1 mahuprotsendi võrra suurem kui selles viinamarjakasvatuspiirkonnas, kus viinamarjad on koristatud, ette nähtud minimaalne naturaalne alkoholisisaldus; üldalkoholisisaldus on vähemalt 11,5 mahuprotsenti; jääksuhkru sisaldus ei ületa 15 g/l ega ole rohkem kui kahekordne happesisaldus; märgitakse viinamarjasort, aastakäik aga mitte maitseomadusi.

Ehrentrudis

saksa

KPN

(1)

Tunibergi piirkonnas „Blauer Spätburgunderi” viinamarjasordist valmistatud roosade kvaliteetveinide ja kõrgeima kvaliteediga veinide päritolu kinnitav nimetus.

Federweisser

saksa

KGT

(1)

Osaliselt kääritatud viinamarjavirre Saksamaalt (geograafilise tähisega) või muudest ELi riikidest; geograafilise tähisena kasutatakse viidet Landweini viinamarjakasvatuspiirkonnale; „Federweißer”: üldine nimetus osaliselt kääritatud viinamarjavirdele, võttes arvesse nimekuju piirkondlikke erinevusi.

Hock

saksa

KGT

(1)

Geograafilise tähisega valge vein Reini viinamarjakasvatuspiirkonnast, samuti jääksuhkrusisaldus poolmagusatel veinidel; väljendi päritolu: „Hock” tähistab angloameerika maades Reini piirkonna veini, nimetus tuleb ilmselt kohanimest „Hochheim” (Maini jõe ääres Rheingau viinamarjakasvatuspiirkonnas).

Liebfrau(en)milch

saksa

KPN

(1)

Traditsiooniline nimetus valge Saksamaa kvaliteetveini kohta, mis koosneb vähemalt 70 % ulatuses Nahe, Rheingau, Rheinhesseni või Pfalzi „Rieslingi”, „Silvaneri”, „Müller-Thurgau” ja „Kerneri” viinamarjasordi segust. Jääksuhkrusisalduselt poolmagus vein. Vein läheb peaaegu eranditult ekspordiks.

Riesling-Hochgewächs (7)

saksa

KPN

(1)

Valge kvaliteetvein, mis on valmistatud eranditult „Rieslingi” viinamarjasordist; veini valmistamiseks kasutatava virde naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 1,5 % kõrgem kui asjaomases viinamarjakasvatuspiirkonnas või selle osas, kus viinamarjad on koristatud, nõutav naturaalne alkoholisisaldus. Kvaliteedikatsel on see saanud kvaliteedihindeks vähemalt 3,0.

Schillerwein

saksa

KPN

(1)

Württembergi viinamarjakasvatuspiirkonnas valmistatud vein; kvaliteetvein, mille värvus varieerub kahvatupunasest kuni helepunaseni ja mis on toodetud valge veini viinamarjasortide (ka purustatult) segamisel punase veini viinamarjasortidega (ka purustatult). Schillerweini põhjal võib valmistada ka veine „Schillersekt b.A.” ja „Schillerperlwein b.A.”.

Weissherbst

saksa

KPN

(1)

Kindlas viinamarjakasvatuspiirkonnas valminud kvaliteetvein või Prädikatswein (eritäiendiga vein), mille puhul on kasutatud ühteainust punase veini viinamarjasorti ja mis on 95 % ulatuses valmistatud kergelt pressitud virdest; koos nimetusega „Weißherbst” tuleb näidata ära veiniviinamarjasordi nimi; väljendit võib samuti kasutada koduse kvaliteetvahuveini valmistamiseks veinist, mille puhul on lubatud kasutada nimetust „Weißherbst”.

Αγρέπαυλη

(Agrepavlis)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud, ning istanduses on olemas hoone, mille kohta sobib kasutada nimetust „Agrepavlis”.

Αμπέλι

(Ampeli)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud.

Αμπελώνας(ες)

(Ampelonas (-ès))

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud.

Αρχοντικό

(Archontiko)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud, ning istanduses on olemas hoone, mille kohta sobib kasutada nimetust „archontiko”.

Κάβα

(Cava)

kreeka

KGT

(1, 3, 8, 11, 15, 16)

Veini laagerdumine on toimunud kontrollitud tingimustes.

Από διαλεκτούς αμπελώνες

(Grand Cru)

kreeka

KPN

(3, 15, 16)

Vein on valmistatud eranditult valitud istandustest koristatud viinamarjadest, mille puhul on lubatud saagikuse piirmäär väga madal.

Ειδικά Επιλεγμένος

(Grande réserve)

kreeka

KPN

(1, 3, 15, 16)

Veinid, mis on laagerdunud kontrollitud tingimustes teatud kindla aja.

Κάστρο

(Kastro)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud, ning istanduses on ajalooline kindlus või selle varemed.

Κτήμα

(Ktima)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud ühe ettevõtja hallatavast istandustest, mis asub asjaomasel kaitstud viinamarjaalal.

Λιαστός

(Liastos)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 15, 16)

Vein on valmistatud osaliseks veetustamiseks päikese kätte või varju jäetud viinamarjadest.

Μετόχι

(Metochi)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud kloostri juurde kuuluva ettevõtja hallatavast istandustest, mis ise asub väljaspool kloostri territooriumi.

Μοναστήρι

(Monastiri)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud kloostrile kuuluvast istandusest.

Νάμα

(Nama)

kreeka

KPN / KGT

(1)

Magus vein, mida kasutatakse armulaual.

Νυχτέρι

(Nychteri)

kreeka

KPN

(1)

Vein, mis kannab „Santorini” KPN-i ja on valmistatud eranditult „Thira” ja „Thiresia” saartel, ning laagerdatud vähemalt kolm kuud vaadis.

Ορεινό κτήμα

(Orino Ktima)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud ühe ettevõtja hallatavast istandusest, mis asub vähemalt 500 m üle merepinna.

Ορεινός αμπελώνας

(Orinos Ampelonas)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud eranditult viinamarjadest, mis on koristatud istandusest, mis asuvad vähemalt 500 m üle merepinna.

Πύργος

(Pyrgos)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud, ning istanduses on olemas hoone, mille kohta sobib kasutada nimetust „Pyrgos”.

Επιλογή ή Επιλεγμένος

(Réserve)

kreeka

KPN

(1, 3, 15, 16)

Valitud veinid, mis on laagerdunud kontrollitud tingimustes teatud kindla aja.

Παλαιωθείς επιλεγμένος

(Vieille réserve)

kreeka

KPN

(3, 15, 16)

Valitud liköörveinid, mis on laagerdunud kontrollitud tingimustes teatud kindla aja.

Βερντέα

(Verntea)

kreeka

KGT

(1)

Traditsioonilise nimetusega vein, mis on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud Zakynthose saarelt, kus toimub ka veini valmistamine.

Vinsanto

ladina

KPN

(1, 3, 15, 16)

Vein, mis kannab „Santorini” KPN-i, ja on valmistatud Thira ja Thirasia saartel Santo Erini-Santorini kompleksis viinamarjadest, mida on päikese käes kuivatatud.

Amontillado

hispaania

KPN

(3)

Kuiv, terava lõhnaga, pähkline, mahe ja täidlane, kulla või merevaigu värvusega liköörvein (vino generoso), millel on „Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda” või „Montilla-Morilese” KPN ja mille tegelik alkoholisisaldus on 16–22°. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

Añejo

hispaania

KPN / KGT

(1)

Vein on laagerdunud kokku vähemalt 24 kuud kuni 600-liitrises tammevaadis või pudelis.

hispaania

KPN

(3)

„Malaga” KPN liköörvein, mis on laagerdunud vähemalt kolm kuni viis kuud.

Chacolí-Txakolina

hispaania

KPN

(1)

„Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina”, „Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina” ja „Chacolí de Álava-Arabako Txakolina” KPN-i veinid, mis on valmistatud peamiselt „Ondarrabi Zuri” ja „Ondarrabi Beltza” viinamarjasordist. Veini tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9,5 mahuprotsenti (11 mahuprotsenti valge vaadis laagerdunud veini puhul), lenduvate hapete sisaldus kuni 0,8 mg/l ning üldine väävlisisaldus 180 mg/l (140 mg/l punase veini puhul)

Clásico

hispaania

KPN

(3, 16)

Veinid, mille jääksuhkrusisaldus on rohkem kui 45 g/l.

Tšiili

Cream

inglise

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda”, „Montilla-Morilese”, „Málaga” ja „Condado de Huelva” KPN-i liköörveinid, mille värvus võib ulatuda merevaigust kuni mahagonini ning mille jääksuhkrusisaldus on vähemalt 60 g/l kohta. Vein on laagerdunud tammevaadis süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt või aastakäigu kaupa vähemalt kaks aastat.

Criadera

hispaania

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda”, „Montilla-Morilese”, „Málaga” ja „Condado de Huelva” KPN-i liköörveinid, mida on laagerdatud piirkonnas traditsioonilise „criaderas y soleras” süsteemi kohaselt.

Criaderas y Soleras

hispaania

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda”, „Montilla-Morilese”, „Málaga” ning „Condado de Huelva” KPN-i liköörvein, mida laagerdatakse tavaliselt üksteise kohale asetatud tammevaatides (mille kohta kasutatakse nimetust „criadera”), kus noor vein segatakse esimeses vaadis osa kaupa juba mõnda aega laagerdunud veiniga, kuna osa selles olnud veinist segatakse omakorda järgmises vaadis oleva veiniga jne, kuni jõutakse viimase vaadini (mida nimetatakse „solera”), kus veini laagerdumine lõpule jõuab.

Crianza

hispaania

KPN

(1)

Muu vein peale vahu-, poolvahu- ja liköörveini, mis vastab järgmistele tingimustele:

Dorado

hispaania

KPN

(3)

Laagerdunud „Rueda” ja „Malaga” KPNi liköörveinid.

Fino

hispaania

KPN

(3)

Järgmiste omadustega „Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla Sanlúcar de Barrameda” ja „Montilla Morilese” KPN-i liköörvein (vino generoso): õle värvi, kuiv, mõrkjas, õhuke ja aromaatne. Vein on laagerdunud koos „õitsvate” pärmidega (flor) süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

Fondillón

hispaania

KPN

(16)

„Alicante” KPN-i vein, mis on valmistatud „Monastrelli” sordi üleküpsenud viinamarjadest, mille puhul on tagatud suurepärased kvaliteediomadused ja puhtus. Kääritamisel kasutatakse üksnes looduslikku pärmi ning veini tegelik alkoholisisaldus (vähemalt 16 mahuprotsenti) peab olema tervikuna looduslikku päritolu. Veini on vähemalt kümme aastat tammevaadis laagerdatud.

Gran reserva

hispaania

KPN

(1)

Muu vein peale vahu-, poolvahu- ja liköörveini, mis vastab järgmistele tingimustele:

Tšiili

hispaania

KPN

(4)

„Cava” KPN-i vahuveinide minimaalne laagerdumisaeg on 30 kuud alates „tiraje'st” kuni „degüelle'ni”.

Lágrima

hispaania

KPN

(3)

„Malaga” KPN-i magus vein, mis valmistatakse pressitud viinamarjadest ilma mehhaanilise sekkumiseta nõrgunud virdest. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt või aastakäigu kaupa vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

Noble

hispaania

KPN / KGT

(1)

Vein on laagerdunud kokku vähemalt kaheksateist kuud kuni 600-liitrises tammevaadis või pudelis.

hispaania

KPN

(3)

„Malaga” KPN-i liköörvein, mis on laagerdunud vähemalt kaks kuni viis aastat.

Oloroso

hispaania

KPN

(3)

Järgmiste omadustega „Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla Sanlúcar de Barrameda” ja „Montilla Morilese” KPN-i liköörvein (vino generoso): täidlane, külluslik ja sametine, aromaatne, jõuline, kuiv või poolkuiv, mahagoni värvusega vein, mille tegelik alkoholisisaldus on 16–22°. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

Pajarete

hispaania

KPN

(3)

„Málaga” KPN-iga magus või poolmagus vein, mis on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt või aastakäigu kaupa vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

Pálido

hispaania

KPN

(3)

„Condado de Huelva” liköörvein (vino generoso), mida on laagerdatud rohkem kui kolm aastat bioloogilisel teel ja mille tegelik alkoholissialdus on 15–17 mahuprotsenti.

hispaania

KPN

(3)

„Rueda” KPN-i liköörvein, mida on laagerdatud vähemalt neli aastat, millest vähemalt kolm viimast tammepuuvaadis.

hispaania

KPN

(3)

„Málaga” KPN-i vein, mis on valmistatud „Pedro Ximenezi” ja/või „Moscateli” sordist ilma arrope't lisamata (keedetud veinivirre); veini ei laagerdata.

Palo Cortado

hispaania

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla Sanlúcar de Barrameda” ja „Montilla Morilese” KPN-iga liköörvein (vino generoso), mis organoleptiliste omaduste poolest sarnaneb lõhnalt amontilladoga ning maitselt ja värvuselt olorosoga ning mille tegelik alkoholisisaldus on 16–22 mahuprotsenti. Laagerdamine toimub kahes etapis: esmalt bioloogiline protsess, koos „õitseva pärmiga”, ja teiseks oksüdeeriv laagerdamine.

Primero de Cosecha

hispaania

KPN

(1)

„Valencia” KPN-i vein, mis on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud saagikoristamise perioodi esimese kümne päeva jooksul, ning vein on villitud 30 päeva jooksul pärast valmimist, kusjuures sildil tuleb näidata aastakäik.

Rancio

hispaania

KPN

(1, 3)

Veinid, mida on laagerdatud oksüdeerival viisil puust või klaasist mahutites järskude temperatuurimuutusega ja õhuga kokkupuutes.

Raya

hispaania

KPN

(3)

„Montilla Morilese” KPN-i liköörvein, mis sarnaneb olorosole, kuid on sellest nõrgema lõhna ja maitsega. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

Reserva

hispaania

KPN

(1)

Muu vein peale vahu-, poolvahu- ja liköörveini, mis vastab järgmistele tingimustele:

Tšiili

Sobremadre

hispaania

KPN

(1)

„Vinos de Madrid'i” KPN-i valged veinid, mis tänu erilisele valmistusmeetodile sisaldavad süsinikdioksiidi, mis on pärit virde kääritamisest kestata ja purustatud viinamarjadel.

Solera

hispaania

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda”, „Montilla-Morilese”, „Málaga” ja „Condado de Huelva” KPNi liköörveinid, mida on laagerdatud „criaderas y soleras” süsteemi kohaselt.

Superior

hispaania

KPN

(1)

Vein, mille valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest pärinevad 85 % asjaomasest kindlaks määratud piirkonnast.

Tšiili

Lõuna-Aafrika Vabariik

Trasañejo

hispaania

KPN

(3)

„Malaga” KPN liköörvein, mis on laagerdunud rohkem kui viis aastat.

Vino Maestro

hispaania

KPN

(3)

„Málaga” KPN-i vein, mis saadakse virde ebatäieliku kääritamise teel, kuna enne käärimist lisatakse sellele 7 % veinialkoholi. See muudab käärimise väga aeglaseks ja lõpetab protsessi 15–16° alkoholisisalduse juures, nii et 1 liitri kohta jääb 160–200 g suhkrut käärimata. Vein on laagerdunud kuni 1 000-liitrises tammevaadis süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt või aastakäigu kaupa vähemalt kaks aastat.

Vendimia Inicial

hispaania

KPN

(1)

„Utiel-Requena” KPN-i vein, mis on valmistatud korjeperioodi esimese kümne päeva jooksul koristatud viinamarjadest ja mille alkoholisisaldus on 10–11,5 mahuprotsenti; veini erilised omadused, sealhulgas kerge süsinikdioksiidi sisaldus, tulenevad veini noorusest.

Viejo

hispaania

KPN / KGT

(1)

Vein, mida on laagerdatud vähemalt 36 kuud oksüdeerival viisil valguse, hapniku või soojuse või nende kombinatsiooni toimel.

hispaania

KPN

(3)

„Condado de Huelva” KPN-i liköörvein (vino generoso), millel on järgmised omadused: täidlane, külluslik ja sametine, aromaatne, jõuline, kuiv või poolkuiv, mahagoni värvusega vein, mille tegelik alkoholisisaldus on 15–22°. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

Vino de Tea

hispaania

KPN

(1)

„La Palma” KPN-i põhjaosa vein, mis on laagerdunud kuni kuus kuud kanaari männist (Tea) vaadis. Tegelik alkoholisisaldus on valgete veinide puhul 11–14,5 mahuprotsenti, roosade veinide puhul 11–13 mahuprotsenti ja punaste veinide puhul 12–14 mahuprotsenti.

Ambré

prantsuse

KPN

(3)

29. detsembri 1997. aasta dekreedi artikkel 7: KPN „Rivesaltes”: selleks et omandada õigus kasutada kaitstud päritolunimetust „Rivesaltes” koos täiendiga „ambré” peavad valged veinid olema laagerdunud oksüdeerivas keskkonnas kuni korjele järgneva aasta 1. septembrini.

Clairet

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Bourgogne”, KPN „Bordeaux”: kahvatu punane või roosa vein.

Claret

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Bordeaux”: väljend, millega märgitakse kahvatut punast veini.

Tuilé

prantsuse

KPN

(3)

29. detsembri 1997. aasta dekreedi artikkel 7: selleks et omandada õigus kasutada kaitstud päritolunimetust „Rivesaltes” koos täiendiga „tuilé” peavad punased veinid olema laagerdunud oksüdeerivas keskkonnas kuni korjele järgneva aasta 1. septembrini.

Vin jaune

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Arbois”, KPN „Côtes du Jura”, KPN „L'Etoile”, KPN „Château-Châlon”: vein on valmistatud riiklikes eeskirjades ette nähtud sortidest: käärimine on aeglane, laagerdamine toimub tammevaadis vähemalt kuus aastat ilma vaati vahepeal täitmata („ouillage”).

Château

prantsuse

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 7,8,9,15,16)

Piirkonna ja veini tüübiga seotud ajalooline väljend, mida tohib kasutada juhul, kui sellise nimega valdus tegelikult olemas on.

Tšiili

Clos

prantsuse

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 7,8,9,15,16)

Tšiili

Cru artisan

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Médoc”, KPN „Haut-Médoc”, KPN „Margaux”, KPN „Moulis”, KPN „Listrac”, KPN „St Julien”, KPN „Pauillac”, KPN „St Estèphe”: väljend on seotud veini kvaliteedi, selle ajaloo ning piirkonnaga tervikuga, viidates veini kohale asjaomase piirkonna hierarhias.

Cru bourgeois

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Médoc”, KPN „Haut-Médoc”, KPN „Margaux”, KPN „Moulis”, KPN „Listrac”, KPN „St Julien”, KPN „Pauillac”, KPN „St Estèphe”: väljend on seotud veini kvaliteedi, selle ajaloo ning piirkonnaga tervikuga, viidates veini kohale asjaomase piirkonna hierarhias.

Tšiili

Cru classé, millele vajaduse korral järgneb väljend Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Barsac”, KPN „Côtes de Provence”, KPN „Graves”, KPN „Saint-Emilion grand cru”, KPN „Médoc”, KPN „Haut-Médoc”, KPN „Margaux”, KPN „Pessac-Leognan”, KPN „Saint Julien”, KPN „Pauillac”, KPN „Saint Estèphe”, KPN „Sauternes”: väljend on seotud veini kvaliteedi, selle ajaloo ning piirkonnaga tervikuga, viidates veini kohale asjaomase piirkonna hierarhias.

Edelzwicker

saksa

KPN

(1)

„Alsace'i” KPN-i vein, mis saadakse ühe või mitme viinamarjasordi spetsifikaadi kohasel segamisel.

Grand cru

prantsuse

KPN

(1, 3, 4)

Väljend on seotud veini kvaliteediga ja seda tohib kasutada õigusaktides ette nähtud kaitstud päritolunimetusega veinide puhul, kusjuures kollektiivselt võib kõnesolevat väljendit kasutada kaitstud päritolunimetuse osana.

Tšiili

Šveits

Tuneesia

Hors d’âge

prantsuse

KPN

(3)

KPN „Rivesaltes”, „Banyuls”, „Rasteau” ja „Maury”: kasutatakse veinide puhul, mis on laagerdunud vähemalt viis aastat pärast valmimist.

Passe-tout-grains

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Bourgogne”: mis tuleb spetsifikaadi kohaselt kahest erinevast viinamarjasordist.

Premier Cru

prantsuse

KPN

(1, 4)

Väljend on seotud veini kvaliteediga ja seda tohib kasutada õigusaktides ette nähtud kaitstud päritolunimetusega veinide puhul, kusjuures kollektiivselt võib kõnesolevat väljendit kasutada kaitstud päritolunimetuse osana.

Tuneesia

Primeur

prantsuse

KPN

(1)

Veinid, mille turustamise alguse kuupäev vastab korjeaasta novembri kolmandale neljapäevale.

prantsuse

KGT

(1)

Veinid, mille turustamise alguse kuupäev vastab korjeaasta oktoobri kolmandale neljapäevale.

Rancio

prantsuse

KPN

(1, 3)

KPN „Grand Roussillon”, KPN „Rivesaltes”, KPN „Rasteau”, KPN „Banyuls”, KPN „Maury”, KPN „Clairette du Languedoc”: väljend viitab veini tüübile ja valmistusmeetodile ning seda võib kasutada mõne kvaliteetveini puhul seoses vanuse ja istanduse pinnasele esitatud nõudmistega.

Sélection de grains nobles

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Alsace”, KPN „Alsace Grand Cru”, KPN „Condrieu”, KPN „Monbazillac”, KPN „Graves supérieur”, KPN „Bonnezeaux”, KPN „Jurançon”, KPN „Cérons”, KPN „Quarts de Chaume”, KPN KPN „Sauternes”, KPN „Loupiac”, KPN „Côteaux du Layon”, KPN „Barsac”, KPN „Sainte Croix du Mont”, KPN „Côteaux de l’Aubance”, KPN „Cadillac”: vein on valmistatud käsitsi korjatud ja eraldi valitud viinamarjadest. Selle eesmärk on valida välja üliküpsed, väärishallitusega nakatunud või kõrge kasvades kõrge suhkrukontsentratsiooni saavutanud marjad.

Sur Lie

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Muscadet”, KPN „Muscadet Coteaux de la Loire”, KPN „Muscadet-Côtes de Grandlieu”, KPN „Muscadet-Sèvre et Maine”, KPN „Gros Plant du Pays Nantais”: teatavatele tingimustele (teatud saagikus, alkoholisisaldus) vastav vein, mida hoitakse kuni korjeaastale järgneva aasta 1. märtsini veinisettel.

prantsuse

KGT

(1)

KGT „Vin de pays d’Oc”, KGT „Vin de pays des Sables du Golfe du Lion”: teatavatele tingimustele vastav vein, mida hoitakse kuni villimiseni, mis leiab aset enne talve lõppu, vaadis veinisettel.

Vendanges tardives

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Alsace”, KPN „Alsace Grand Cru”, KPN „Jurançon”: väljend viitab veini tüübile ja valmistusmeetodile ning seda võib kasutada üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini puhul, mis vastab tiheduse ja alkoholisisalduse nõuetele.

Villages

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Anjou”, KPN „Beaujolais”, KPN „Côte de Beaune”, KPN „Côtes de Nuits”, KPN „Côtes du Rhône”, KPN „Côtes du Roussillon”, KPN „Mâcon”: väljend on seotud veini kvaliteediga ja seda tohib kasutada õigusaktides ette nähtud kaitstud päritolunimetusega veinide puhul, kusjuures kollektiivselt võib kõnesolevat väljendit kasutada kaitstud päritolunimetuse osana.

Vin de paille

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Arbois”, KPN „Côtes du Jura”, KPN „L'Etoile”, KPN „Hermitage”: väljend on seotud valmistusviisiga, mis seisneb riiklikes eeskirjades kehtestatud sortidest viinamarjade valimise ja nende kuivatamisega kuue nädala jooksul õlemattidel või nööridele riputatuna. Vein peab laagerduma vähemalt kolm aastat alates pressimisest, sealhulgas puust vaadis vähemalt 18 kuud.

Alberata

itaalia

KPN

(1)

Erimõiste, mis viitab „Aversa” veinidele. See tähendab väga vana viinapuu kasvatamise meetodit, mida asjaomasel juhul on kasutatud.

Vigneti ad alberata

Amarone

itaalia

KPN

(1)

Ajalooline mõiste, mida kasutatakse „Valpolicella” veinide puhul. Seda kasutatakse antiikajast peale märkimaks päritolukohta teatud kindlal meetodil – kuivatatud viinamarjadest kogu suhkru kääritamise teel – valmistatud veinide puhul. Valmistusviis selgitab ka nime „Amarone” (mõrkjas). See on eristuv ja laialdaselt tuntud nimetus, mis on piisav toote identifitseerimiseks.

Ambra

itaalia

KPN

(3)

Mõiste viitab „Marsala” veinide valmistusviisile ja rohkem või vähem sügavale merevaigukollasele värvusele. Eriline värvus tuleb pikaajalisest valmistusprotsessist, mis hõlmab laagerdumist ja edasist küpsemist, millega kaasneb polüfenoolide ja värvainete hulga märgatav kahanemine redoksreaktsiooni teel.

Ambrato

itaalia

KPN

(1, 3)

Mõiste on seotud valmistusviisiga ja veini vähem või rohkem sügava merevaiguvärvusega, mis iseloomustavad „Malvasia delle Lipari” ja „Vernaccia di Oristano” veine. Eriline värvus tuleb pikaajalisest valmistusprotsessist, mis hõlmab laagerdumist ja edasist küpsemist, millega kaasneb polüfenoolide ja värvainete hulga märgatav kahanemine redoksreaktsiooni teel.

Annoso

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Controguerra” veinide puhul. See viitab erilisele valmistusviisile, mille puhul viinamarjad kuivatakse ja veini laagerdatakse enne turustamist puust vaadis vähemalt 30 kuud.

Apianum

ladina

KPN

(1)

Väljend, mida kasutatakse „Fiano di Avellino” veini puhul. See väljend on klassikalist päritolu. See viitab sellele, et kasutatavad viinamarjad on mesilaste ihaldamisobjektiks.

Auslese

saksa

KPN

(1)

Vt. traditsioonilist nimetust „scelto”. Väljend, mida kasutatakse „Caldaro” ja „Caldaro Classico – Alto Adige” veinide juures.

Buttafuoco

itaalia

KPN

(1, 6)

Väljend viitab teatud kindale veinitüübile „Oltrepò Pavese” piirkonna alampiirkonnas. Seda kasutatakse juba vanast ajast, et tähistada eriliste omadustega toodet, mis on vastavalt tähendusele suuteline „tuld sülgama”.

Cannellino

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Frascati” veinide ja nende valmistamisviisi kohta. Seda kasutatakse juba vanast ajast nimetatud veini kindla tüübi puhul, mis on valmistatud erineval viisil, mis võimaldab saada poolmagusat ja suud täitvat veini.

Cerasuolo

itaalia

KPN

(1)

Traditsiooniline ja ajalooline nimetus, mida kasutatakse „Cerasuolo di Vittoria” teatava veinitüübi puhul. Väljend kuulub kaitstud päritolunimetuse juurde, rõhutades aspekte, mis ei ole geograafiaga seotud. Mõiste on seotud veini valmistamise ja erilise värvusega. Väljend on seotud ka „Montepulciano d'Abruzzo” piirkonnaga ning seda kasutatakse sealsete veinide juures.

Chiaretto

itaalia

KPN / KGT

(1, 3, 4, 5, 6)

Väljend viitab valmistamisviisile ja erilisele värvusele, mille saavutab see punase veini viinamarjadest valmistatud vein.

Ciaret

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Monferrato” veinide juures ning see viitab toote erilisele värvusele; tõlkes tähendab see „kerge punane”.

Château

prantsuse

KPN

(1,3,4,5,6,8, 15, 16)

Väljend on viitab veinivalmistusettevõttele ning seda võib kasutada juhul, kui marjad on koristatud vein on valmistatud samas ettevõttes.

Tšiili

Classico

itaalia

KPN

(1, 3, 8, 11, 15, 16)

Väljendi kasutus on kehtestatud seadusega nr 164/1992. Seda kasutatakse muude kui vahuveinide puhul, et märkida kaitstud päritolunimetuse suhtes kindlaks määratud piirkonna kõige vanemat osa, kui selle suhtes kohaldatakse erinevaid eeskirju.

Tšiili

Dunkel

saksa

KPN

(1)

Väljend on seotud valmistusviisi ja asjaomase „Trentino” veini tüüpilise tumeda värvusega.

Fine

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse eranditult „Marsala” veinide puhul. See viitab erilisile valmistusviisile, mis hõlmab vähemalt 1-aastast laagerdumist, millest vähemalt 8 kuud puust vaadis.

Fior d’Arancio

itaalia

KPN

(1, 6)

Väljendit kasutatakse „Colli Euganei” teatava veinitüübi puhul: vahuveinid ja „passito'd” (st kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein). See viitab valmistamisviisile ja omapärastele lõhnaomadustele, mis tulenevad „Muscat” sordi viinamarjade kasutamisest.

Flétri

prantsuse

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „ Valle d'Aosta” / „Vallée d'Aoste” KPN veinide puhul. See viitab valmistusviisile ja toote omadustele, mis tulenevad osaliselt kuivatatud viinamarjade erilisest töötlemisest.

Garibaldi Dolce

itaalia

KPN

(3)

Ajalooline mõiste, mida kasutatakse „Marsala Superiore” KPN-i veinide märgistamiseks. Algselt kasutati seda väljendit selleks, et avaldada austust Garibaldile, kes neid veine maitses, kui ta Marsalas randus. Garibaldi hindas kõrgelt veini omadusi, mis tulenevad vähemalt kaheaastasest laagerdumisest puust vaadis.

GD

Governo all’uso toscano

itaalia

KPN / KGT

(1)

Algselt kasutati väljendit „Chianti” KPN-i ja „Chianti Classico” KPN-i veinidel. Hiljem on selle kasutus laienenud „Colli della Toscana Centrale” KGT veinile, mida valmistatakse samas tootmispiirkonnas. See viitab erilisele valmistusviisile, mida Toscanas kasutatakse ja mille puhul lisatakse veinile talve lõpus kuivatatud viinamarju, mis toovad kaasa täiendava käärimise.

Gutturnio

itaalia

KPN

(1, 8)

Ajalooline väljend viitab teatud kindale veinitüübile „Colli Piacentini” piirkonna alampiirkonnas. See viitab nimetatud punase veini valmistusviisile ja kõrgele kvaliteedile. Veini serveeriti Rooma ajal hõbepeekritest, mille nimi oli „Gutturnium”.

Italia Particolare

itaalia

KPN

(3)

Ajalooline mõiste, mis on seotud „Marsala fine” veinidega. Algselt toodeti „Marsalat” eranditult siseriikliku turu jaoks.

IP

Klassisch

saksa

KPN

(1)

„Caldaro” ja „Alto Adige” piirkonna traditsiooniline osa (alampiirkonnad „Santa Maddalena” ja „Terlano”).

(Vt mõistet „Classico”).

Klassisches Ursprungsgebiet

Kretzer

saksa

KPN

(1)

Väljend, mis viitab valmistusviisile ja tüüpilisele roosale värvusele.

Seda kasutatakse „Alto Adige”, „Trentino” ja „Teroldego rotaliano” teatavat tüüpi veini puhul.

Lacrima

itaalia

KPN

(1)

Väljendit tohib kasutada ainult „Lacrima di Morro d'Alba” veinide puhul päritolunimetuse lahutamatu osana. See viitab erilisele valmistusviisile, mille puhul saavutatakse toote kõrge kvaliteet viinamarjade õrna pressimisega.

Lacryma Christi

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5)

Ajalooline mõiste, mis on seotud „Vesuvio” veinidega. Traditsiooniliselt kasutati seda „Vesuvio” KPN-i teatavate veinide puhul (nii tavalised kui liköör- ja vahuveinid), mille valmistamisel kasutati erilist meetodit, mis seisneb viinamarjade õrnas pressimises ja tagab kõrge kvaliteedi; väljendil on ka religioosne sisu.

Lambiccato

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse teatud tüüpi „Castel San Lorenzo” veini puhul. See viitab toote tüübile ja erilisele tootmisviisile, mille puhul kasutatakse muskaatviinamarju ja matsereerimine toimub kontrollitud temperatuuril asjaomastes mahutites, mida traditsiooniliselt nimetatakse „Lambichhi”.

London Particolar

itaalia

KPN

(3)

Ajalooline mõiste, mis on seotud „Marsala Superiore” veinidega. Seda väljendit või asjaomast lühendit tarvitati algselt Inglismaa turu jaoks ette nähtud toote märgistamiseks. Ka inglise keele kasutamine on tavapärane ning see on sätestatud toote spetsifikaatides ja „Marsala” veinide eeskirjades. On hästi teada, et see liköörvein võlgneb oma nime tuntuse nii tootjatele kui ka Inglismaa edasimüüjatele, kes 1773. aastal Marsala avastasid ning asusid seda ainulaadset veini tootma ja turustama, muutes selle tuntuks üle kogu maailma ja eriti Inglismaal.

LP

Inghilterra

Occhio di Pernice

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse teatava „Vin Santo” tüübi puhul. See viitab tootmisviisile ja erilisele värvusele. Asjaomane tootmisviis, mis põhineb punase veini viinamarjade kasutamisel, võimaldab toota väga eripärast veini, mille värvus varieerub elavast kuni kahvatu roosani. Värv meenutab põldpüü (it. k „pernice”) silma värvi.

Oro

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse teatavate „Marsala” veinide puhul. See viitab erilisele värvusele ja valmistamisviisile, mille puhul ei ole ette nähtud keedetud virde kasutamine. See võimaldab saada kuldse värvusega rohkem või vähem elavat väga väärtuslikku veini.

Passito

itaalia

KPN / KGT

(1, 3, 15, 16)

Väljend viitab teatud tüüpi tootele ja selle toote valmistamise meetodile. Mõisted „passito” või „vino passito” ja „vino passito liquoroso” kasutatakse tavaliste ja liköörveinide juures, kui need on saadud loomulikul teel või konditsioneeritud tingimustes kuivatatud viinamarjade kääritamisel toote spetsifikaadi kohaselt. Seadusega nr 82/2006 laiendati mõiste kasutamist üleküpsenud viinamarjadele.

Vino passito

Vino Passito Liquoroso

Ramie

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse eranditult teatavat tüüpi „Pinerolese” veinide puhul. See viitab toote tüübile ja selle valmistamise meetodile, mis põhineb osaliselt kuivatatud viinamarjade kasutamisel.

Rebola

itaalia

KPN

(1, 15)

Väljendit kasutatakse eranditult teatavat tüüpi „Colli di Rimini” veinide puhul. See viitab valmistamisviisile ja toote tüübile, mille puhul veini värvus varieerub kuldsest merevaiguseni ja vein saadakse osaliselt kuivatatud viinamarjadest.

Recioto

itaalia

KPN

(1, 4, 5)

Ajalooline traditsiooniline nimetus, mida kasutatakse kolme Veneto piirkonna päritolunimetuse juures: KPN „Valpolicella”, KPN „Gambellara” ja KPN „Recioto di Soave”, mille tootmispiirkonnad asuvad väga lähestikku ja neil on ühesugused tavad, eelkõige Verona ja Vicenza provintsis. Nimi ise pärineb 5. sajandist. Tollased bukoolilised kirjanikud hindasid seda veini, mille tootmisala piirdus toona Verona provintsiga, väga kõrgelt ja kiitsid selle kuulsust; nime on sellele andnud kunagine mägipiirkond Retia, mis ulatus Verona ja Trento juurest kuni Como ja Valtellina aladeni. See väljend oli niisiis levinud juba väga vanal ning veel praegugi kasutatakse seda märkimaks veinivalmistusmeetodit, mille puhul kasutatakse kuivatatud viinamarju.

Riserva

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 15, 16)

Vein, mille puhul on kindlaks määratud nõutav laagerdumisaeg, mis on vähemalt kaks aastat punase veini ja üks aasta valge veini puhul, kusjuures edasine vaadis laagerdamine toimub vastavalt spetsifikaadile. Lisaks tavapärasele menetlusele tuleb spetsifikaadis kehtestada nõue märkida sildile aastakäik ning mitme aastakäigu segu puhul juhtnöörid veini säilitamiseks. Vahu- ja liköörveinide päritolunimetuste juures tohib seda väljendit kasutada kooskõlas toote spetsifikaadi ja ühenduse eeskirjadega.

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Cantavenna” KPN-i juures. See viitab tootmisprotsessile tervikuna ja veini erilisele värvusele. Lisaks sellele kasutatakse väljendit „Rubino” KPN-ide „Teroldego Rotaliano”, „Trentino” ja „Garda Colli Mantovani” juures, kus see märgib erilist värvust, mille toode saavutab.

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse teatavate „Marsala” veinide puhul. See viitab erilisele valmistusmeetodile, mille puhul on keelatud kasutada keedetud virret. Lisaks on sellel veinil eriline rubiinpunane värvus, mis vananedes võtab merevaigukarva läike.

Sangue di Giuda

itaalia

KPN

(4, 5, 8)

Ajaloolis-traditsiooniline nimetus, mis on seotud teatavat tüüpi Oltrepò Pavese piirkonna veiniga. Seda on kasutatud ammust aega teatava väga erilise punase värvusega, magusa, vahutava või kihiseva veini puhul, mis on nii maheda maitsega, et võib jooja tõesti ära petta, nagu kuulus apostel, kellele veini nimi viitab.

Scelto

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Caldaro”, „Caldaro Classico - Alto Adige” ja „Colli del Trasimeno” veinide juures. See viitab teatud tootele ja asjaomasele valmistusviisile, mille eripära algab juba viinamarjade valimise juures (seetõttu viitabki nimi tõlkes valiku tegemisele).

Sciacchetrà

itaalia

KPN

(1)

Ajalooline traditsiooniline nimetus, mida on tihedalt seotud „Cinque Terre'ga”. See viitab toote valmistamiseks kasutatud meetodile, sealhulgas viinamarjade pressimisele ja hoidmisele. Väljend tähendab tõlkes „pressi ja ära puutu”, mis võtabki väga hästi selle kvaliteetveini valmistamise meetodi kokku.

Sciac-trà

itaalia

KPN

(1)

Eelmise väljendi (Schiacchetrà) versioon. Erinevus on seotud veini tüübiga.

Spätlese

saksa

KPN / KGT

(1, 3, 15, 16)

Väljendit kasutatakse autonoomses Bolzano provintsis ning selle tähendus on sama mis väljendil „Vendemmia tardiva”.

Soleras

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse teatavate „Marsala” liköörveinide puhul. See viitab tootele ja erilisele valmistusviisile, mille puhul veini laagerdatakse puust vaadis vähemalt viis aastat. Kangendamine keedetud või kontsentreeritud virdega ei ole lubatud. Tulemuseks on puhas, looduslik toode, mis ei sisalda lisaaineid, isegi mitte veinist pärit lisaaineid, loomulikult välja arvatud alkohol, sest tegu on ju liköörveiniga.

Stravecchio

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse eranditult koos teatavat tüüpi „Marsala” KPN-i veinidega, mis kannavad tähistust „Virgin” ja/või „Soleras”. See viitab erilisele valmistusviisile, mille puhul veini laagerdatakse puust vaadis vähemalt 10 aastat.

Strohwein

saksa

KPN / KGT

(1, 3, 11, 15, 16)

Vt. traditsioonilist nimetust „Passito”.

Selle täpne tähendus „õlevein”.

See viitab teatavale valmistusviisile, mida kasutatakse Bolzano provintsis ja mille puhul kasutatakse viinamarju, mida on pärast koristamist kuivatud õlemattidel kooskõlas asjaomase spetsifikaadi tingimustega.

Superiore

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 15, 16)

Veinid, millel on suurepärased kvaliteediomadused ja mille valmistamise eeskirjad on palju rangemad kui muude veinide puhul. Täpsemalt kehtestatakse selliste veinide spetsifikaadis:

San Marino

Superiore Old Marsala

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse „Marsala Superiore” veinide puhul. See viitab tootele ja erilisele valmistusviisile, mille puhul veini laagerdatakse puust vaadis vähemalt kaks aastat. Nimes sisalduv ingliskeelne komponent on „Marsala” veinide puhul traditsiooniline ning see on „ette nähtud nii asjaomaste veinide spetsifikaadis kui ka õigusaktides”. Selle nimetuse olulisus ja prestiiž tuleneb nii tootjate kui ka Inglismaa edasimüüjate tegevusest, kuna viimased avastasid Marsala 1773. aastal ning asusid seda ainulaadset veini tootma ja turustama, muutes selle tuntuks üle kogu maailma ja eriti Inglismaal.

Torchiato

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Colli di Conegliano – Torchiato di Fregona” veinide puhul. See viitab toote teatud omadustele, mis tulenevad viinamarjade õrnast pressimisest.

Torcolato

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse teatavate „Breganze” veinide puhul.

See viitab toote teatud omadustele, mis tulenevad erilisest valmistusmeetodist, mille puhul on ette nähtud osaliselt kuivatatud viinamarjade kasutamine. Pärast koristamist riputatakse viinamarjad võredele kuivama, seejärel raputatakse neid ja asetatakse tagasi võrele. Nii saadakse kuivanud viinamarjad.

Vecchio

itaalia

KPN

(1, 3)

Väljendit kasutatakse KPN „Rosso Barletta”, KPN „Aglianico del Vuture”, KPN „Marsala”, KPN „Falerno del Massico” veinide juures. See viitab laagerdumistingimustele ning toote edasisele laagerdumisele ja küpsemisele.

Vendemmia Tardiva

itaalia

KPN / KGT

(1, 3, 15, 16)

Väljendit kasutatakse teatavat tüüpi veini puhul, kui viinamarjad on koristatud hiliskorjena. Viinamarjade kuivamine taimel ja edasine kuivatamine erinevate keskkonna- ja kliimatingimuste juures võimaldab saavutada erakordse kvaliteediga veini, millel on suur suhkrusisaldus ja intensiivne lõhn. Vein on erakordne. Sellist veini nimetatakse ka dessert- või meditatsiooniveiniks.

Verdolino

itaalia

KPN / KGT

(1)

Väljend viitab valmistusviisile ja erilisele rohelisele värvusele.

Vergine

itaalia

KPN

(1, 3)

Väljendit kasutatakse teatavate „Marsala” veinide puhul. See viitab teatavale erilisele tootele ja erilisele valmistusviisile, mille puhul on ette nähtud vähemalt viieaastane laagerdumine puust vaadis ning keelatud keedetud ja kontsentreeritud virde lisamine. See tähendab, et toode on puhas ja loomulik, ilma igasuguste, isegi viinapuust pärinevate lisaaineteta, välja arvatud loomulikult alkohol, mis on liköörveini puhul vajalik komponent.

Lisaks kasutatakse seda väljendit teatavate „Bianco Vergine Valdichiana” veinide puhul. Seda kasutatakse traditsioonilise valmistusviisi puhul, kui käärimine toimub ilma kestadeta, mis annab tulemuseks puhta ja loodusliku lõpptoote.

Vermiglio

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Colli dell'Etruria Centrale” veinide juures. See viitab nii erilistele kvaliteediomadustele kui ka erilisele värvusele.

Vino Fiore

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse teatavate valgete ja roosade veinide valmistusviisi kohta. Valmistusviis näeb ette viinamarjade õrna pressimise, nii et tulemus on erakordselt hõrk maitse, mis tõstab esile veini parimad küljed ehk „õied”, millele itaaliakeelne väljend viitab.

Vino Novello

itaalia

KPN / KGT

(1, 8)

Väljendit kasutatakse teatava erilise valmistusviisi kohta, mis hõlmab ka kindlat valmimispäeva, kui veini võib turustama hakata, milleks on korjeaasta 6. november.

Novello

Vin Santo

itaalia

KPN

(1)

Ajalooline traditsiooniline väljend, mida kasutatakse teatavate Toscana, Marche, Umbria, Emilia Romagna, Venno ja Trentino Alto Adige veinide kohta.

See viitab erilist tüüpi veinile ning asjaomasele keerukale valmistusviisile, mis hõlmab viinamarjade hoidmist ja kuivatamist sobivas õhutatud ruumides ning veini pikaajalist laagerdumist puust vaadis.

Nimetuse päritolu suhtes on palju hüpoteese, millest enamik paigutab selle keskaega. Kõige usutavam neist lähtub veini religioossest tähendusest. Seda veini usuti olevat ebatavaline ja omavat imelisi voorusi.

Seda kasutati laialt püha missa pidamiseks, mis selgitab ka kasutatavat väljendit (mis tõlkes tähendab „püha vein”).

Väljend on tänini kasutusel ning kõik sellega seonduvad üksikasjad on loetletud seda imelist ja ülemaailma kuulast veini tootvate KPNi-de spetsifikaadis.

Vino Santo

Vinsanto

Vivace

itaalia

KPN / KGT

(1, 8)

Väljend viitab valmistusviisile ja sel teel saadavale tootele. Vein on kihisev, sest sisaldab süsinikdioksiidi, mis tuleneb täiendavast loomulikust kääritamisest.

Αμπελώνας (-ες)

(Ampelonas (-es))

(Vineyard(-s))

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on korjatud ühele põllumajandusettevõttele kuuluvast istandusest, mille suurus on vähemalt 1 ha. Vein valmistatakse terviklikult samas ettevõttes asjaomases piirkonnas.

WPC – Board act 6/2006

(EC382/2007, L95, 5.4.2007)

Κτήμα

(Ktima)

(Domain)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on korjatud ühele põllumajandusettevõttele kuuluvast istandusest, mille suurus on vähemalt 1 ha. Vein on valmistatud terviklikult samas ettevõttes.

WPC – Board act 6/2006

(EC382/2007, L95, 5.4.2007)

Μοναστήρι

(Monastiri)

(Monastery)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on korjatud ühele põllumajandusettevõttele kuuluvast istandusest, mille suurus on vähemalt 1 ha. Asjaomases põllumajanduspiirkonnas asub klooster. Vein on valmistatud terviklikult samas ettevõttes.

WPC – Board act 6/2006

(EC382/2007, L95, 5.4.2007)

Μονή

(Moni)

(Monastery)

kreeka

KPN / KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 15, 16)

Château

prantsuse

KPN

(1)

Väljend viitab ettevõtte nimele, kusjuures viinamarjad peavad pärinema eranditult ettevõtte hallatavast valdusest ja vein peab olema valmistatud selles ettevõttes.

Tšiili

Grand premier cru

prantsuse

KPN

(1)

Vein, mille puhul võib kasutada riiklikku märget „Marque Nationale”, võib kanda ka ühte järgmistest kvaliteeditähistest: „Vin classé”, „Premier cru” või „Grand premier cru”, mida on kasutatud alates 1959. aastast. Loa märget kasutada annab asjaomane ametlik komitee, kes annab veinile hinde 20 punkti skaalal, pärast maitsmist igale veinile eraldi:

Tuneesia

Premier cru

Vin classé

Vendanges tardives

prantsuse

KPN

(1)

Väljendiga märgitakse hiliskorje veini, mis on valmistatud ühest järgmistest sortidest: „Auxerrois”, „Pinot blanc”, „Pinot gris”, „Riesling” või „Gewürztraminer”. Viinamarjad koristatakse käsitsi, kusjuures Rieslingi puhul peab naturaalne alkoholisisaldus vastama vähemalt 95 Oechsle kraadile ning muudest viinamarjadest valmistatud veinide puhul 105 Oechsle kraadile.

(Valitsuse 8. jaanuari 2001. aasta määrus)

Vin de glace

prantsuse

KPN

(1)

Väljendiga märgitakse jääveini, mis on valmistatud külmunud marjadest, mis on koristatud käsitsi temperatuuril –7 °C või alla selle. Veini valmistamiseks võib kasutada üksnes järgmisi viinamarjasorte: „Pinot blanc”, „Pinot gris” ja Riesling, ning virde naturaalne alkoholisisaldus peab vastama vähemalt 120 Oechsle kraadile.

(Valitsuse 8. jaanuari 2001. aasta määrus)

Vin de paille

prantsuse

KPN

(1)

Väljendiga märgitakse õleveini, mis on valmistatud ühest järgmistest sortidest: „Auxerrois”, „Pinot blanc”, „Pinot gris” või „Gewürztraminer”. Viinamarjad koristatakse käsitsi ja laotatakse seejärel vähemalt kaheks kuuks õlemattidele kuivama. Õlgi võivad asendada ka asjakohased raamid. Marjade tegelik alkoholisisaldus peab vastama vähemalt 130 Oechsle kraadile.

(Valitsuse 8. jaanuari 2001. aasta määrus)

Aszú (3)(4)(5)(6) puttonyos

ungari

KPN

(1)

Vein on valmistatud värske veini, virde või kääriva veini valamisel väärishallitusega marjadele (aszú) ning seda on laagerdatud vähemalt kolm aastat (millest kaks aastat vaadis). Samuti märgitakse suhkrusisaldus ja suhkruvabad komponendid. Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

Aszúeszencia

ungari

KPN

(1)

Bikavér

ungari

KPN

(1)

Vähemalt kolmest eri sordist valmistatud punane vein, mida on laagerdatud puust vaadis vähemalt 12 kuud; kohaliku tasandi määrusega võib kehtestada lisanõudeid. Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetustega „Eger”and „Szekszárd”.

Eszencia

ungari

KPN

(1)

Väärishallitusega nakatunud viinamarjade (aszú) mahl, mis voolab ilma pressimata välja vaadist, kuhu viinamarjad koristuse ajal pannakse. Jääksuhkrusisaldus: vähemalt 450 g/l. Suhkruvaba ekstrakt: vähemalt 50 g/l. Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

Fordítás

ungari

KPN

(1)

Vein on valmistatud veini valamisel sama aastakäigu väärishallitusega viinamarjade pressimisjäägile ning seda on vähemalt kaks aastat laagerdatud (üks aasta vaadis). Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

Máslás

ungari

KPN

(1)

Vein on valmistatud veini valamisel sama aastakäigu Tokaji Aszú settele ning seda on vähemalt kaks aastat laagerdatud (üks aasta vaadis). Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

Késői szüretelésű bor

ungari

KPN / KGT

(1)

Hiliskorje. Virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 204,5 g/l.

Válogatott szüretelésű bor

ungari

KPN / KGT

(1)

Vein on valmistatud valitud viinamarjadest. Virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 204,5 g/l.

Muzeális bor

ungari

KPN / KGT

(1)

Vein on vähemalt viis aastat pudelis laagerdunud.

Siller

ungari

KPN / KGT

(1)

Lühikesest matsereerimisperioodist johtuvalt väga heleda värvusega punane vein.

Szamorodni

ungari

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud väärishallitusega (aszú) ja tervetest marjadest ning mida on vähemalt kaks aastat laagerdatud (üks aasta vaadis). Virde suhkrusisaldus on vähemalt 230,2 g/l. Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

Ausstich

saksa

KPN / KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud ühel aastal koristatud viinamarjadest ning märgistuses tuleb anda teavet valikukriteeriumite kohta.

Auswahl

saksa

KPN / KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud ühel aastal koristatud viinamarjadest ning märgistuses tuleb anda teavet valikukriteeriumite kohta.

Bergwein

saksa

KPN / KGT

(1)

Vein on valmistatud astangul või järsul nõlval, mille langusnurk on rohkem kui 26 %, kasvanud viinamarjadest.

Klassik

saksa

KPN

(1)

Vein peab olema valmistatud ühel aastal koristatud viinamarjadest ning märgistuses tuleb anda teavet valikukriteeriumite kohta.

Classic

Heuriger

saksa

KPN / KGT

(1)

Vein tuleb müüa jäemüüjale enne viinamarjade koristuse aasta detsembri lõppu ja seda tohib müüja tarbijale kuni järgmise aasta märtsini.

Gemischter Satz

saksa

KPN / KGT

(1)

Vein on valmistatud eri valge või punase veini viinamarjade segust.

Jubiläumswein

saksa

KPN / KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud ühel aastal koristatud viinamarjadest ning märgistuses tuleb anda teavet valikukriteeriumite kohta.

Reserve

saksa

KPN

(1)

Veini alkoholisisaldus peab olema vähemalt 13 mahuprotsenti. Punase veini puhul ei või kvaliteetveini kontrollnumbrit eraldada enne koristusaasta aasta 1. novembrit ja valgete puhul koristusaastale järgneva aasta 15. märtsi.

Schilcher

saksa

KPN / KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud Steiermarkis ja kasutada tohib ainult Steirerlandi viinamarjapiirkonnas kasvanud „Blauer Wildbacher'i” sordi marju.

Sturm

saksa

KGT

(1)

Osaliselt kääritatud viinamarjavirre, mille alkoholisisaldus on vähemalt 1 mahuprotsent. Sturmi tohib turustada koristusaasta augustist detsembrini ning see peab turustamise ajal käärima.

Canteiro

portugali

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse „Madeira” KPN aastakäigu veini kohta, mida on pärast kääritamist kangendatud ning laagerdatud vaadis vähemalt kaks aastat, selle kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse ning veini ei tohi villida enne kolme aasta möödumist.

[Portaria nr 125/98, 29.7.1998]

Colheita Seleccionada

portugali

KPN/KGT

(1)

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinidega, mis pakendatakse klaasist pudelisse, millel on erilised organoleptilised omadused ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 1 mahuprotsendi võrra suurem kui seadusega ette nähtud miinimum; veini kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse ning kohustuslik on märkida korje aasta.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

Crusted

inglise

KPN

(3)

Porto ja Douro veiniinstituudi poolt tunnustatud eriliste organoleptiliste omadustega portvein, mis on villimise ajal punase värvusega ja täidlase konsistentsiga; üksteist täiendavate organoleptiliste omadustega eri aastakäikude veinide segamise tulemusel saavutatakse peen lõhn ja maitse ning pudeli seintel tekib seetõttu edasise laagerdumise käigus sete (crosta).

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Crusting

Escolha

portugali

KPN/KGT

(1)

Väljendit võib kasutada geograafilise tähise ja päritolunimetustega veinide puhul, mis on pakendatud klaasist pudelisse, millel on erilised organoleptilised omadused ja mille kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

Escuro

portugali

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse „Madeira” KPN aastakäiguveini kohta, mis on jõuliselt aromaatne vein, mille värvus varieerub oranžist pruunikani, kusjuures värvainete oksüdeerumise ja vaadist eralduvate ainete tõttu kipuvad pruunikad toonid domineerima.

[Portaria nr 125/98, 29.7.1998]

Fino

portugali

KPN

(3)

Kvaliteetne ja elegantne vaadis laagerdatud „Madeira” KPN vein; milles on tasakaalus happed, täidlus ja aromaatsus.

[Portaria nr 125/98, 29.7.1998]

Kvaliteetne komplekssete maitse- ja lõhnaomadustega ning organoleptiliste omadustega portvein, mida kasutatakse üksnes koos traditsiooniliste väljenditega Tawny, Ruby ja White.

[Portaria nr 1484/2002, 22.11.2002]

Frasqueira

portugali

KPN

(3)

„Madeira” KPN vein, kus väljendile lisatakse aastakäik, et märkida veini, mis on saadud traditsioonilistest viinamarjasortidest, mida on vähemalt 20 aastat laagerdatud ning millel on erilised kvaliteediomadused; veini kohta tehakse enne ja pärast villimist asjaomasesse jooksvasse registrisse kanne.

[Portaria nr 125/98, 29.7.1998]

Garrafeira

portugali

KPN/ KGT

(1, 3)

Väljendit kasutatakse koos geograafilise tähisega või päritolunimetusega ja sellele lisatakse aastakäik; veinil on erilised organoleptilised omadused; punane vein on laagerdunud minimaalselt 30 kuud, millest 12 kuud klaaspudelis, valge ja roosa vein on laagerdunud vähemalt 12 kuud, millest vähemalt kuus kuud klaaspudelis; veini kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

KPN

(3)

KPN portvein, mis valatakse pärast vaadis laagerdumist klaasist mahutisse, kus laagerdumine jätkub veel vähemalt kaheksa aasta jooksul, seejärel villitakse vein pudelisse.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

KPN

(3)

„Madeira” KPN vein, millele lisatakse aastakäik, et märkida veini, mis on saadud traditsioonilistest viinamarjasortidest, mida on vähemalt 20 aastat laagerdatud ning millel on erilised kvaliteediomadused; veini kohta tehakse enne ja pärast villimist asjaomasesse jooksvasse registrisse kanne.

[Portaria nr 40/82, 15.4.1982]

Lágrima

portugali

KPN

(3)

Portvein, mille magususe tõttu saavutatakse 20° C juures tihedus 1 034–1 984.

[Decreto-Lei nr 166/86, 26.6.1986]

Leve

portugali

KPN/KGT

(1, 3)

Väljendit kasutatakse „Lisboa” KGT veini puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus vastab asjaomases viinamarjakasvatuspiirkonnas esitatavatele nõuetele, tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti, mittelenduvate hapete sisaldus, mida väljendatakse viinhappena, on vähemalt 4,5 g/l, ülerõhk ei ületa 1 baari ning ülejäänud analüütilised omadused on kooskõlas lauaveini suhtes üldiselt kehtestatud nõuetega.

[Portaria nr 426/2009, 23.4.2009]

Väljendit kasutatakse „Tejo” KGT veini puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus vastab asjaomases viinamarjakasvatuspiirkonnas esitatavatele nõuetele, tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10,5 mahuprotsenti, mittelenduvate hapete sisaldus, mida väljendatakse viinhappena, on vähemalt 4 g/l, ülerõhk ei ületa 1 baari ning ülejäänud analüütilised omadused on kooskõlas lauaveini suhtes üldiselt kehtestatud nõuetega.

[Portaria nr 445/2009, 27.4.2009]

Valge KPN portvein, mille alkoholisisaldus on vähemalt 16,5 mahuprotsenti.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

„Madeira” KPN vein, mis on vähese täidlusega kuid harmooniline.

[Portaria nr 125/98, 29.7.1998]

Nobre

portugali

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse koos päritolunimetusega „Dão” ning vein vastab Dão viinamarjakasvatuspiirkonna põhikirjas sätestatud nõuetele.

[Decreto-Lei nr 376/93, 05.11.1993]

Reserva

portugali

KPN/KGT

(1, 3, 4, 5)

Väljendit kasutatakse koos aastakäiguga geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide juures, mis pakendatakse klaasist pudelisse, millel on erilised organoleptilised omadused ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 0,5 mahuprotsendi võrra suurem kui seadusega ette nähtud miinimum; veini kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide ja vahuveinide juures, mis on laagerdunud pudelis 12 kuni 24 kuud ja mille sete eraldatakse transfeermeetodil või dégorgement-meetodil.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

Väljendit kasutatakse koos viitega aastakäigule geograafilise tähisega ja päritolunimetusega liköörveinide puhul, mis on villitud klaaspudelisse; veini ei või turustada enne kolme aastat ja selle kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

KPN

(1, 3, 4, 5)

Eriliste organoleptiliste omadustega portvein, mis on komplekssete maitse- ja lõhnaomadustega, mis on saavutatud eri vanusega veinide segamisel.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Viieaastase valmimistsükliga „Madeira” KPN vein.

[Portaria nr 125/98, 29.7.1998]

Reserva velha (ou grande reserva)

portugali

KPN/KGT

(1, 3, 4, 5)

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide ja vahuveinide juures, mis on laagerdunud pudelis vähemalt 36 kuud ja mille sete eraldatakse transfeermeetodil või dégorgement-meetodil.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

Ruby

inglise

KPN

(3)

Portvein, mis on värvuselt punane või erepunane. Nende veinide puhul pidurdatakse arengut, et säilitada sügav punane värvus ning noore veini puuviljane ja tugev maitse.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Lõuna-Aafrika (8)

Solera

portugali

KPN

(3)

„Madeira” KPN aastakäigu vein, mille puhul igal aastal villitakse pudelisse kuni 10 % olemasolevast veinist ja asendatakse puuduv kogus uue kvaliteetveiniga. Uut veini võib lisada kuni 10 korda, mispeale võib kogu olemasoleva veini ühe korraga pudelisse villida.

[Portaria nr 125/98, 29.7.1998]

Super reserva

portugali

KPN/KGT

(4, 5)

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide ja vahuveinide juures, mis on laagerdunud pudelis 24 kuni 36 kuud ja mille sete eraldatakse transfeermeetodil või dégorgement-meetodil.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

Superior

portugali

KPN/KGT

(1, 3)

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide juures, mis pakendatakse klaasist pudelisse, millel on erilised organoleptilised omadused ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 1 mahuprotsendi võrra suurem kui seadusega ette nähtud miinimum; veini kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega liköörveinide puhul, mis on villitud klaaspudelisse; veini ei või turustada enne viit aastat ja selle kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

Tawny

inglise

KPN

(3)

Punane portvein, mis on vähemalt seitse aastat laagerdunud puust vaadis. Selleks segatakse kokku veine, mis on laagerdunud eri kestvusega perioodi jooksul vaadis või tsisternis. Aja möödudes muutub veini värvus aegamisi kollakaspruuniks (tawny), poolkollakaspruuniks (medium tawny) või kergelt kollakaspruuniks (light tawny) ning lõhnas on tunda kuivatatud puuvilju ja puitu; mida vanem on vein, seda tugevamaks muutub aroom.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Lõuna-Aafrika (8)

Aastakäik, millele võib olla lisatud Late Bottle (LBV) või Character

inglise

KPN

(3)

Porto ja Douro Veiniinstituudi tunnustatud portvein, mis on valmistatud ühest viinamarjasordist; veini organoleptilised omadused on kõrge kvaliteediga, värvus on punane ja konsistents täidlane, veini maitse ja lõhn on peened. Väljendit „Late Bottled Vintage” või „LBV” võib kasutada alates korjest nelja aasta möödumisest ning villimine võib toimuda kuni kuuenda korjele järgneva aasta 31. detsembrini.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Vintage

inglise

KPN

(3)

Porto ja Douro Veiniinstituudi tunnustatud aastakäigu portvein, mis on valmistatud ühest viinamarjasordist; veini organoleptilised omadused on erakordsed, värvus on punane ja konsistents täidlane, veini maitse ja lõhn on peened. Väljendit „Vintage” võib kasutada alates korjest kahe aasta möödumisest ning villimine võib toimuda kuni kolmanda korjele järgneva aasta 30. juulini. Veini turustamine võib alata teise korjele järgneva aasta 1. maist.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Lõuna-Aafrika (8)

Rezervă

rumeenia

KPN / KGT

(1)

Vein on laagerdunud vähemalt kuus kuud tammevaadis ja vähemalt kuus kuud pudelis.

Vin de vinotecă

rumeenia

KPN

(1, 15, 16)

Vein on laagerdunud vähemalt ühe aasta tammevaadis ja vähemalt neli aastat pudelis.

Vin tânăr

rumeenia

KPN / KGT

(1)

Vein turustatakse sama aasta jooksul, mil ta on tunnustatud.

Mladé víno

slovaki

KPN

(1)

Vein on villitud enne veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade korjamise kalendriaasta lõppu. Vein on lubatud turule lasta alates korjeaasta novembri esimesest esmaspäevast.

Archívne víno

slovaki

KPN

(1)

Vein on laagerdunud vähemalt kolm aastat pärast koristamist kasutatavate viinamarjade koristamist.

Panenská úroda

slovaki

KPN

(1)

Viinamarjad on istanduse esimene saak. Esimeseks saagiks loetakse saaki, mis saadakse kolmandal või kõige hiljem neljandal aastal pärast taimede istutamist.

Mlado vino

sloveeni

KPN / KGT

(1)

Vein, mida ei või turule lasta enne 30 päeva möödumist korjest ja mitte hiljem kui 31. jaanuaril.

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimi

Sordinimi või selle sünonüüm

Riigid, kus võidakse sordinime või üht selle sünonüümi kasutada (1)

1

Alba (IT)

Albarossa

Itaalia°

2

Alicante (ES)

Alicante Bouschet

Kreeka°, Itaalia°, Portugal°, Alžeeria°, Tuneesia°, Ameerika Ühendriigid°, Küpros°, LAV

NB! Sordinime „Alicante” ei tohi kasutada iseseisva veininimetusena.

3

Alicante Branco

Portugal°

4

Alicante Henri Bouschet

Prantsusmaa°, Serbia ja Montenegro (6)

5

Alicante

Itaalia°

6

Alikant Buse

Serbia ja Montenegro(4)

7

Avola (IT)

Nero d'Avola

Itaalia

8

Bohotin (RO)

Busuioacă de Bohotin

Rumeenia

9

Borba (PT)

Borba

Hispaania°

10

Bourgogne (FR)

Blauburgunder

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (13-20-30), Austria (18-20), Kanada (20-30), Tšiili (20-30), Itaalia (20-30), Šveits

11

Blauer Burgunder

Austria (10-13), Serbia ja Montenegro (17-30),

12

Blauer Frühburgunder

Saksamaa (24)

13

Blauer Spätburgunder

Saksamaa (30), Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (10-20-30), Austria (10-11), Bulgaaria (30), Kanada (10-30), Tšiili (10-30), Rumeenia (30), Itaalia (10-30)

14

Burgund Mare

Rumeenia (35, 27, 39, 41)

15

Burgundac beli

Serbia ja Montenegro (34)

16

Burgundac Crni

Horvaatia°

17

Burgundac crni

Serbia ja Montenegro (11-30)

18

Burgundac sivi

Horvaatia°, Serbia ja Montenegro°

19

Burgundec bel

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik°

20

Burgundec crn

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (10-13-30)

21

Burgundec siv

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik°

22

Early Burgundy

Ameerika Ühendriigid°

23

Fehér Burgundi, Burgundi

Ungari (31)

24

Frühburgunder

Saksamaa (12), Madalmaad°

25

Grauburgunder

Saksamaa, Bulgaaria, Ungari°, Rumeenia (26)

26

Grauer Burgunder

Kanada, Rumeenia (25), Saksamaa, Austria

27

Grossburgunder

Rumeenia (37, 14, 40, 42)

28

Kisburgundi kék

Ungari (30)

29

Nagyburgundi

Ungari°