32003D2318

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2318/2003/EÜ,

5. detsember 2003,

millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2004–2006) info- ja sidetehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Otsustega nr 253/2000/EÜ [4] ja 1999/382/EÜ [5] kehtestatud Socrates ja Leonardo da Vinci haridus- ja koolitusprogrammide eesmärkide hulka kuuluvad vastavalt avatud ja kaugõppe arendamine ning info- ja sidetehnoloogiate kasutamine.

(2) Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsil 2000 toimunud Lissaboni kohtumise (Lissaboni ülemkogu) järeldustes rõhutati vajadust kohandada Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid teadmistel põhineva majanduse vajadustega ning nimetati uute põhioskuste, eelkõige infotehnoloogiate valdkonda kuuluvate oskuste edendamist üheks sellise uue lähenemisviisi kolmest põhikomponendist.

(3) Komisjoni poolt mais 2000 vastuseks Lissaboni ülemkogu väljakutsele käivitatud algatuse "e-õpe: homse hariduse kavandamine" kinnitas Euroopa Ülemkogu oma kohtumisel Feiras juunis 2000. Oma kohtumisel Stockholmis märtsis 2001 märkis Euroopa Ülemkogu algatuse positiivseid tulemusi.

(4) E-õppe tegevuskavas töötati välja e-õppe algatuse (infrastruktuurid ja seadmed, koolitus, kvaliteetne Euroopa sisu ja teenused ning koostöö kõigil tasanditel) 10 põhimeedet, mis koondavad ühenduse erinevaid programme ja vahendeid, et suurendada nendevahelist sidusust ja parandada kasutajate juurdepääsu neile.

(5) Euroopa Parlament võttis 15. mail 2001 komisjoni kummagi teatise kohta vastu resolutsiooni [6], tõdedes et e-õppe algatus aitab tugevdada Euroopa teadusruumi ja Euroopa ühtset turgu täiendava Euroopa ühtse hariduspiirkonna ideed, ja kutsudes üles seda algatust arendama uue, kindlal õiguslikul alusel oleva eriprogrammi kaudu, et vältida olemasolevate programmide kordamist ning suurendada ühenduse meetmete nähtavust ja lisandväärtust.

(6) Nõukogu 13. juuli 2001. aasta resolutsiooniga e-õppe kohta [7] kinnitatakse see algatus ja kutsutakse komisjoni üles jätkama ja intensiivistama selles valdkonnas võetavaid meetmeid.

(7) Komisjon võttis 21. novembril 2001 vastu teatise "Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine", näidates e-õppe potentsiaali uute haridusvõimaluste kättesaadavaks tegemisel ja juhtimisel.

(8) Euroopa Ülemkogu märtsis 2002 Barcelonas toimunud kohtumise järeldustes kutsuti üles üleeuroopalise sõpruskoolide meetme käivitamisele ja neile järeldustele järgnes komisjoni poolt Euroopa Ülemkogu Sevilla kohtumisel esitatud aruanne Interneti kasutamise kohta sõpruskoolide edendamisel ning Interneti- ja arvutikasutajate sertifikaat keskkooliõpilaste jaoks.

(9) On vaja tegelda sotsiaalse tõrjutuse probleemiga, mis tuleneb mõnede üksikisikute võimetusest kasutada täielikult ära infoühiskonna info- ja sidetehnoloogiaid ja Internetti, nn digitaalse lõhega, mis sageli puudutab noori inimesi, puuetega isikuid ja vanureid ning juba muul viisil tõrjutud sotsiaalseid rühmi.

(10) On vaja pöörata suurt tähelepanu õpetajate haridusele ja täiendõppele, et nad oleksid võimelised kasutama klassis Internetti ning info- ja sidetehnoloogiaid kriitilisel ja kasvatuslikult vastutustundlikul viisil.

(11) Tuleks pöörata suurt tähelepanu soolistele erinevustele e-õppe kasutamisel ning võrdsete võimaluste edendamisele selles valdkonnas.

(12) E-õpe võib aidata liidul vastata infoühiskonna väljakutsetele, parandada õppe kvaliteeti, hõlbustada juurdepääsu õpperessurssidele, tegelda erivajadustega ning tõhustada õpet ja koolitust töökohal, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes.

(13) Bologna deklaratsioonis, millele 29 Euroopa haridusministrit kirjutasid alla 19. juunil 1999, toodi esile vajadus kõrghariduse Euroopa mõõtme järele koos e-õppe mõõtme arendamise tähtsusega.

(14) Euroopa Liit peaks pöörama suurt tähelepanu virtuaalkõrgharidusele, et täiendada vahetusprogrammide tegevust Euroopa Liidus ja koos kolmandate riikidega.

(15) On vaja tugevdada ja täiendada olemasolevaid vahendeid ja pidada e-õppe rolli silmas ka haridus- ja koolitusvaldkonna vahendite uue põlvkonna ettevalmistamisel.

(16) Ühenduse meetmete lisandväärtuse suurendamiseks on vaja tagada käesoleva otsuse ja muude vastavate ühenduse õigusaktide, poliitika ja tegevuse, eriti otsusega nr 1513/2002/EÜ [8] kehtestatud kuuenda teadusuuringute raamprogrammi infoühiskonnatehnoloogiate temaatilise prioriteedi raames rakendatud meetmete sidusus ja vastastikune täiendavus.

(17) Euroopa Liidu kandidaatriigid ja EMP/EFTA riigid peaksid olema võimelised e-õppe programmis osalema. Muude kolmandate riikide eksperdid ja haridusasutused peaksid olema võimelised osalema kogemustevahetuses nende kolmandate riikidega tehtava koostöö raames.

(18) Komisjon ja liikmesriigid peaksid omavahelises koostöös e-õppe programmi regulaarselt kontrollima ja hindama, et võimaldada eelkõige meetmete rakendamise prioriteetide muutmist. Hindamine peaks hõlmama sõltumatute ja erapooletute organite poolt teostatavat välist hindamist.

(19) Kuna liikmesriigid ei saa küllaldaselt saavutada kavandatavate meetmete eesmärki, eelkõige Euroopa koostöö edendamist hariduse ja koolituse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks, mida vajalike meetmete riikidevahelise mõõtme tõttu on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20) Käesoleva otsusega kehtestatakse e-õppe programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta) [9] punkti 33 tähenduses.

(21) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [10]

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse e-õppe programm, mitmeaastane programm Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks info- ja sidetehnoloogiate tõhusa kasutamise kaudu, edaspidi "programm".

2. Kõnealust programmi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

1. Kõnealuse programmi üldine eesmärk on toetada ja arendada info- ja sidetehnoloogiate kasutamist Euroopa haridus- ja koolitussüsteemides hariduse kvaliteeti parandava tegurina ja olulise elemendina nende süsteemide kohandamisel infoühiskonna vajadustega elukestva õppe raames.

2. Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a) kindlaks määrata asjaomased osalejad ja teavitada neid viisidest, kuidas kasutada e-õpet digitaalse kirjaoskuse edendamisel, ning aidata sellega kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse ja isikliku arengu tugevdamisele ja soodustada kultuuridevahelist dialoogi;

b) kasutada e-õppe potentsiaali Euroopa mõõtme tõhustamisel hariduses

c) luua mehhanismid Euroopa toodete ja teenuste kvaliteedi arendamise toetamiseks ning heade tavade vahetuseks ja üleandmiseks;

d) kasutada e-õppe potentsiaali õpetamismeetodite uuendamisel, pidades silmas õppeprotsessi kvaliteedi parandamist ja õppijate iseseisvuse suurendamist.

Artikkel 3

Programmi sekkumisvaldkonnad

1. Programmi eesmärke järgitakse järgmistes sekkumisvaldkondades lisas kirjeldatud tegevussuuniste kohaselt:

a) digitaalse kirjaoskuse edendamine:

selle valdkonna meetmed on suunatud info- ja sidetehnoloogiate kasutamisele koolides ja laiemalt elukestvas õppes eeskätt nende osas, kellel oma geograafilise paiknemise, sotsiaalse olukorra või erivajaduste tõttu ei ole kerge nendele tehnoloogiatele juurde pääseda. Eesmärk on leida häid näiteid ja luua koosmõju nende paljude siseriiklike ja Euroopa tegevustega, mis toimuvad nimetatud sihtrühmade heaks.

b) Euroopa virtuaalkõrgharidus:

selle valdkonna meetmetega püütakse saavutada virtuaalmõõtme paremat integratsiooni kõrghariduses. Eesmärk on soodustada uute organisatsioonimudelite (virtuaalkõrghariduse) arendamist Euroopa kõrgharidusele ja Euroopa vahetus- ja koostöökavadele (virtuaalliikuvus), võttes aluseks olemasolevad Euroopa koostööraamistikud (Erasmus programm, Bologna protsess) ja andes nende töövahenditele (Euroopa ainepunktide ülekande süsteem, Euroopa magistriõpe, kvaliteedi tagamine, liikuvus) e-õppe mõõtme;

c) e-sõpruskoolid Euroopas ja õpetajate koolituse edendamine:

selle valdkonna meetmetega toetatakse ja arendatakse koolide võrgustumist, et võimaldada kõikidel Euroopa koolidel luua pedagoogilised partnerlussuhted muude Euroopa koolidega, edendada uuenduslikke koostöömeetodeid, vahetada kvaliteetseid lähenemisviise hariduse valdkonnas ning tõhustada keeleõpet ja kultuuridevahelist dialoogi; lisaks on selle valdkonna meetmed suunatud õpetajate ja koolitajate kutseoskuste ajakohastamisele info- ja sidetehnoloogiate pedagoogilises ja ühiskasutuses heade tavade vahetuse ja levitamise ning riikide- ja valdkondadevaheliste koostööprojektide teostamise kaudu;

d) transversaalsed meetmed:

selle valdkonna meetmed on suunatud e-õppe edendamisele Euroopas ja nende alus on e-õppe tegevuskava järelevalve. Eesmärgid on heade ja uuenduslike tavade ning projektide ja programmide tulemuste levitamine, edendamine ja üleandmine ning mitmesuguste osalejate koostöö eeskätt avaliku ja erasektori partnerluse tõhustamise teel.

2. Need meetmed rakendatakse lisas sätestatud menetluste kohaselt ja järgmiste vajaduse korral kombineeritavate lähenemisviiside kaudu:

a) toetus katseprojektidele, millel on potentsiaalne strateegiline mõju haridus- ja koolitustavadele ja selged väljavaated pikaajaliseks järjepidevuseks;

b) toetus meetodite, vahendite ja tavade arendamisele ning hariduses ja koolituses kasutatavate e-õppe mudelite kavandamise ja kasutamisega seotud suundumuste analüüsile;

c) toetus Euroopa võrgustike ja partnerlussuhete uuenduslikele meetmetele, mis on ette nähtud toodete ja teenuste kavandamise ja kasutamise uuendamise ja kvaliteedi tõhustamiseks ja mille alus on info- ja sidetehnoloogiate asjakohane kasutamine hariduses ja koolituses;

d) toetus Euroopa võrgustikele ja partnerlussuhetele, mis edendavad ja tugevdavad Interneti ja info- ja sidetehnoloogiate pedagoogilist ja hariduskasutust, ning heade tavade vahetusele. Need tegevused on kavandatud tagamaks, et õpetajatel ja õpilastel oleksid tehnilised oskused Interneti ning info- ja sidetehnoloogiate kasutamiseks ja et nad suudaksid oma oskusi kasutada ka pedagoogilisel, kriitilisel ja vastutustundlikul viisil;

e) toetus Euroopa koostööle, e-õppe toodete üleandmisele ning heade tavade levitamisele ja vahetusele;

f) tehniline ja haldusabi.

Artikkel 4

Programmi rakendamine ja koostöö liikmesriikidega

1. Komisjon:

a) tagab programmi kuuluvate ühenduse meetmete rakendamise vastavalt lisale;

b) tagab koosmõju teiste ühenduse programmide ja meetmetega hariduse, teadusuuringute, sotsiaalpoliitika ja piirkondliku arengu valdkonnas;

c) tõhustab ja hõlbustab koostööd e-õppe valdkonnas tegevust arendavate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Liikmesriigid määravad vajalikud kontaktisikud, kes teevad tihedat koostööd komisjoniga e-õppe kasutamise ja tavadega seotud asjakohaste andmete osas.

Artikkel 5

Rakendusmeetmed

1. Järgmised käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 nimetatud menetluskorra kohaselt:

a) iga-aastane tööplaan, sealhulgas prioriteedid, ning valikukriteeriumid ja -menetlused ja tulemused;

b) aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi erinevate meetmete vahel artiklite 9 ja 10 kohaselt;

c) programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise meetmed.

2. Kõik muud käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 6 lõikes 3 nimetatud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikkel 6

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude asjakohaste ühenduse õigusaktide, poliitika ja meetmetega, eelkõige Socrates ja Leonardo da Vinci haridus- ja koolitusprogrammidega ja programmiga "Noored".

2. Komisjon tagab tõhusad sidemed ja vajaduse korral koordineeritud meetmed kõnealuse programmi ning hariduse ja koolituse uute tehnoloogiate valdkonna programmide ja meetmetega, eelkõige kuuenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamistegevuse vastavate meetmetega.

Artikkel 8

Rahastamine

1. Programmi rakendamise finantsraamistikuks artiklis 1 sätestatud ajavahemikul määratakse 44 miljonit eurot.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 9

Eelarve jaotus

Eelarve jaotus meetmete vahel on järgmine:

a) e-õpe digitaalse kirjaoskuse edendamiseks: ligi 10 % kogu eelarvest;

b) Euroopa virtuaalkõrgharidus: ligi 30 % kogu eelarvest;

c) e-sõpruskoolid Euroopas ja õpetajate koolituse edendamine: ligi 45 % kogu eelarvest;

d) transversaalsed meetmed ja e-õppe tegevuskava järelevalve: kuni 75 % kogu eelarvest;

e) tehniline ja haldusabi: kuni 75 % kogu eelarvest.

Artikkel 10

EMP/EFTA riikide ja Euroopa Liidu kandidaatriikide osalemine

EMP/EFTA riikide ja Euroopa Liidu kandidaatriikide programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse ühenduse ja nende riikide vahelisi suhteid reguleerivate dokumentide vastavate sätete kohaselt.

Artikkel 11

Koostöö kolmandate riikidega

Komisjoni algatusel kutsutakse muude kui artiklis 10 nimetatud kolmandate riikide eksperte osalema konverentsidel ja koosolekutel, välja arvatud artiklis 6 nimetatud komitee koosolekud.

Sõidu- ja elamiskulude hüvitamiseks kohaldatavate komisjoni määruste kohaselt eraldatud vahendid ei või ületada 0,5 % programmi kogu eelarvest.

Artikkel 12

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon kontrollib käesolevat programmi regulaarselt koostöös liikmesriikidega. Kontroll hõlmab lõikes 2 nimetatud aruannet ja eritegevust.

2. Komisjon tagab programmi lõppemisel selle välise hindamise. See hindamine on ette nähtud erinevate meetmete asjakohasuse, tõhususe ja mõju kontrollimiseks ning selles võetakse arvesse ka programmi üldist mõju. Eritähelepanu pööratakse sotsiaalse ühtekuuluvuse ja võrdsete võimaluste küsimustele.

Lisaks vaadeldakse selles hinnangus kõnealuse programmi ja muude asjakohaste ühenduse õigusaktide, poliitika ja meetmete raames rakendatavate meetmete vastastikust täiendavust.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele 2007. aasta lõpuks järelhindamise aruande.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. detsember 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Lunardi

[1] ELT C 133, 6.6.2003, lk 33.

[2] ELT C 244, 10.10.2003, lk 42.

[3] Euroopa Parlamendi 8. aprilli 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 233 E, 30.9.2003, lk 24) ja Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta otsus nr 253/2000/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi Socrates teine etapp (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1). Otsust on muudetud otsusega 451/2003/EÜ (ELT L 69, 13.3.2003, lk 6).

[5] Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta otsus 1999/382/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kutseõppemeetmete programmi Leonardo da Vinci teine etapp (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33).

[6] EÜT C 34 E, 7.2.2002, lk 153.

[7] EÜT C 204, 20.7.2001, lk 3.

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

[9] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (EÜT L 147, 14.6.2003, lk 25).

[10] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

1. TEGEVUSSUUNISED

Tegevussuunised on vahend, mille abil rakendatakse programmi üldeesmärk: tõhustada e-õppe arendamist ja asjakohast kasutust Euroopas ning aidata kaasa liikmesriikide pingutustele selles valdkonnas. Tegevussuunised on struktureeritud programmi rakendamise nelja valdkonna kohaselt.

Tegevussuunis 1: "Digitaalse kirjaoskuse edendamine"

Selle valdkonna meetmed peavad hõlmama nii kontseptuaalseid kui praktilisi küsimusi alates digitaalse kirjaoskuse mõistmisest kuni konkreetsetele sihtrühmadele suunatud heastavate meetmeteni. Digitaalne kirjaoskus kuulub nende oluliste oskuste ja pädevuste hulka, mida on vaja aktiivseks osalemiseks infoühiskonnas ja uues meediakultuuris. Lisaks on digitaalne kirjaoskus seotud meediakirjaoskuse ja sotsiaalse pädevusega, sest neil on sellised ühised eesmärgid nagu kodanikuaktiivsus ja info- ja sidetehnoloogiate vastutustundlik kasutus.

a) Heade tavade kindlakstegemine ja levitamine digitaalse kirjaoskuse edendamisel. Erilist tähelepanu pööratakse õppevõimaluste paremale kättesaadavusele nende isikute puhul, kellel ei ole vahetut juurdepääsu info- ja sidetehnoloogiatele, erinevatele kognitiivsetele ja didaktilistele lähenemisviisidele ja erinevatele õppestiilidele, erivajaduste rahuldamisele näiteks immigrantide, haiglaravil olevate laste või puuetega isikute osas ning huvitavate ja motiveerivate lähenemisviiside kasutamisele.

b) Teadlikkuse suurendamise meetmed selle valdkonna Euroopa võrgustike kaudu. Programm toetab Euroopa võrgustike, ühenduste, riigiasutuste, avaliku sektori/erasektori partnerite jm poolt võetavaid meetmeid, toetades nendevahelisi kontakte ja heade tavade vahetust.

Tegevussuunis 2: "Euroopa virtuaalkõrgharidus"

Selle tegevussuunise eesmärk on tuua Euroopa kõrghariduse valdkonna algatustesse e-õppe mõõde, aidates kaasa Euroopa kõrghariduse piirkonna loomisele.

a) Olemasolevate, eeskätt virtuaalse liikuvusega seotud vahendite arendamine füüsilist liikuvust täiendava ja tugevdava tegurina (virtuaalne Erasmus), tunnustamis- ja kinnitamiskavade (Euroopa ainepunktide ülekande süsteemil põhinevad), info- ja juhendamisteenuste ning muude virtuaalsete ja tavapäraste mudelite koosmõjude arendamine. Need projektid peaksid põhinema institutsioonidevahelistel kokkulepetel, laiendades või täiendades võimaluse korral olemasolevaid koostöökokkuleppeid ühenduse liikuvusprogrammide raames.

b) Riikidevaheline virtuaalkõrgharidus. Programm toetab vähemalt kolme liikmesriigi kõrgharidusasutuste poolt soovitatavaid strateegilisi projekte. Tuleks välja töötada e-õppe koostöömudelid, pidades silmas järgmist: mitme ülikooli ühiste õppekavade väljatöötamise kavandamine, kaasa arvatud omandatud pädevuse hindamine, kinnitamine ja tunnustamine siseriikliku korra kohaselt, ulatuslikud virtuaalse liikuvuse katsed lisaks füüsilisele liikuvusele ning uuenduslike kaherežiimiliste õppekavade arendamine nii tavapäraste kui on-line õppemeetodite alusel.

c) Euroopa kõrghariduse e-õppe mudelid. Nende projektidega tuleks arendada Euroopa kõrgharidusasutuste koostöö uusi mudeleid, võttes eriti arvesse jätkukoolitust ja erialast enesetäiendamist, õppe tugiteenuste arendamist, õpetajate, koolitajate ja muude haridustöötajate koolitust e-õppe pedagoogilise kasutuse valdkonnas, kvaliteedi tagamise meetodite uurimist, e-õppe rakendamisega kõrghariduses seotud organisatsiooniliste muutuste ja võimalike riskide parema mõistmise arendamist, kõrghariduses kasutatava e-õppe valdkonna avaliku sektori/erasektori partnerluse Euroopa mudelite arendamist ning uute partnerlussuhete ja rahastamismudelite läbi avanevate võimaluste arendamist.

Tegevussuunis 3: "E-sõpruskoolid alg- ja keskkoolide tasandil Euroopas ja õpetajate koolituse edendamine"

See tegevussuunis peaks hõlbustama Interneti kaudu toimuvat sõpruskoolide tegevust ja edendama õpetajate koolitust, stimuleerima pedagoogiliste partnerlussuhete loomist mujal Euroopas asuvate koolidega ning tõhustama keeleõpet ja kultuuridevahelist dialoogi. Meede on peamisel suunatud alg- ja keskkoolidele.

a) Olemasolevate algatuste kindlakstegemine ja analüüs. Selle meetmega tuleks analüüsida olemasolevaid tavasid. Sellega tehakse kindlaks head näidisprojektid haridusliku multimeedia ja sidevõrgustike kasutamisel sõpruskoolide toetamiseks eeskätt mitmekeelsete ja -kultuuriliste projektide osas. See võimaldab juhtumiuuringuid, hindamismaterjale ja meetodeid õpetajate abistamiseks info- ja sidetehnoloogiate kasutamisel uuenduslikes koostöömeetodites, nagu virtuaalsed klassid, ühiste õppekavade arendamine õpetajate täiendkoolituseks, valdkondadevahelised lähenemisviisid või ühiste õpetusvahendite ja rahaliste vahendite kasutamine.

b) E-sõpruskoolide toetusvõrgustik. Selle võrgustiku moodustavad Euroopa koostöö valdkonnas kogemusi omavad õpetajad või koolitajad. Võrgustik pakub pedagoogilist toetust ja juhiseid, partnerite otsimise vahendeid ja teenuseid, kogemuste vahetamise meetodeid ja olemasolevatel kodulehekülgedel põhinevat Interneti jaoturit sõpruskoolide meetme jaoks.

c) Õpetajate ja muude haridustöötajate täiendõppe koostöövõrgustike toetamine. Need võrgustikud põhinevad info- ja sidetehnoloogiate pedagoogilise kasutuse eest vastutavatel asutustel. Nende tegevus keskendub haridus- ja koolitussüsteemide konkreetseid tulevikueesmärke käsitlevas aruandes välja toodud esimuspiirkondadele. Erilist tähelepanu pööratakse soodsate tingimuste loomisele info- ja sidetehnoloogiate poolt pakutavate võimaluste ärakasutamiseks uuenduslikes koostöömeetodites, haridusvõimaluste ja lähenemisviiside vahetuses ja koolitusmaterjalide ühises arendamises.

d) Edendamis- ja sidemeetmed. Algatuse edu põhineb dünaamilisel sidemeetmel, mille alus on kodulehekülg ja mis muu hulgas hõlmab atraktiivse visuaalse kujundi kavandamist, trükis avaldamist, pressiavaldusi, kooliprojekte käsitlevate teabelehtede koostamist, sündmuste käivitamist ja lõpetamist ning konkursse ja auhindu.

Tegevussuunis 4: "Transversaalsed meetmed ja e-õppe tegevuskava järelevalve"

Lisaks võimaldatakse selliste transversaalsete meetmete rahastamist nagu:

a) toetus e-õppe tegevuskava aktiivsele järelevalvele. See meede võimaldab Euroopa Liidu e-õppe meetmete suuremat sidusust ja nähtavust vastavate materjalide, nagu aruannete ja uuringute levitamise, samalaadsete eesmärkidega või samalaadseid metodoloogiaid kasutavate projektide rühmitamise ja kogemustevahetuse, võrgustumise ning muude tegevuskavaga hõlmatud tegevuste võimaliku koosmõju kaudu;

b) e-õppe portaali alalhoidmine. Portaal võimaldab lihtsat koondjuurdepääsu Euroopa tegevusele e-õppe valdkonnas ning olemasolevatele infoallikatele, kataloogidele, andmebaasidele või teadmisvaramutele ning hõlbustab kasutajasõbralikku juurdepääsu Euroopa Liidu programmidele, projektidele, uuringutele, aruannetele ja töörühmadele;

c) infomeetmed Euroopa võrgustike kaudu. Selle meetmega toetatakse Euroopa e-õppe valdkonna võrgustikke ja vastavaid tegevusi, nagu sihtotstarbelised konverentsid, seminarid või kõige tähtsamaid e-õppe teemasid (kvaliteedi tagamine) käsitlevad töörühmad, ja soodustatakse Euroopa tasandi arutelu ja heade tavade vahetust selles valdkonnas;

d) Euroopa e-õppe järelevalve-, analüüsi- ja prognoosivahendite kavandamine ja arendamine koostöös Eurostati ja Euroopa Investeerimispangaga.

Lisaks võib kõnealune programm edendada vastastikuseid meetmeid hariduses ja koolituses kasutatavate info- ja sidetehnoloogiate hea ja mõjusa kasutusega seotud rahvusvaheliste projektidega, nagu OECD või Unesco projektid.

Tehnilise abi meetmed

Lisaks toetatakse programmi teostamist meetmetega, mille eesmärk on tulemuste levitamine (nt trükis avaldamine, viitamine Internetis, projektide ja sündmuste tutvustamine) ja vahetus, kasutades vajaduse korral strateegilisi uuringuid üleskerkinud probleemide või võimaluste kohta või mis tahes muude võtmeküsimuste kohta, mis on olulised e-õppe arengule Euroopas. Programm toetab ka kasutajate ja osalejate tagasisidet ning programmi lõplikku hindamist.

2. RAKENDUSMEETODID JA EELARVEKORRALDUS

Rahastamine tagatakse pakkumis- ja konkursikutsete alusel.

100 %line rahastamine võimaldatakse ostetavatele teenustele (nt juhtumiuuringud või eksperdid) ja võimalikule panusele tulevase rakendusameti jaoks, mille asutamist kaalutakse.

Meetmeid rahastatakse järgmiselt:

- subsiidiumid, mis katavad kuni 80 % abikõlblikest kuludest, koos muude avaliku ja/või erasektori vahenditega koostööprojektidele, nagu struktureerivat laadi uuenduslikud projektid (kõik tegevussuunised),

- subsiidiumid, mis katavad kuni 80 % abikõlblikest kuludest kõrgharidusasutuste poolt juhitavatele e-õppe partnerlustele, mille eesmärk on e-õppe mõõtme ja Euroopa kõrghariduse uute mudelite loomine (tegevussuunis 2),

- 100 %line rahastamine sõpruskoolide toetusstruktuurile, kaasa arvatud Interneti jaotur, koostöös liikmesriikidega loodav Euroopa pedagoogilise toetuse võrgustik, edendamis- ja levitamismeetmed ja kõik muud vajalikud toetusmeetmed, nagu olemasolevate sõpruskavade läbivaatamine või ad hoc partneriotsinguvahendi loomine. Subsiidiume 50–80 % ulatuses antakse liikmesriikide meetmete edendamiseks ja levitamiseks (tegevussuunis 3),

- Subsiidiumid 50–80 % ulatuses kuludest, mis on seotud info- ja sidemeetmetega, nagu seminarid, külaskäigud, ühisaruanded, eksperdihinnangud ja samalaadsed levitamise ja teadmiste vahetamise meetmed (kõik tegevussuunised).

Ettepanekus esitatud mehhanismid järgivad üldjoontes ühenduse tavapäraseid lähenemisviise seoses toetuste ja kaasrahastamisega; rahastamine toimub üksikasjaliku rahastamistaotluse alusel. Tegevuse mõningaid osi, nagu toetusvõrgustikud ja sõpruskoolide meetme keskkodulehekülg, rahastab täielikult ühendus. Rahastamine tagatakse pakkumis- ja konkursikutsete alusel.

Programmi juhib komisjon, keda võimalikult abistab tulevane rakendusamet, mille asutamist kaalutakse. Eraldised on ette nähtud nende kulutuste katmiseks, mis hõlmavad programmi eesmärgiga otseselt seotud uuringuid, ekspertide koosolekuid, teavet, konverentse ja väljaandeid, ning nende kulutuste katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma riigiasutuste ülesandeid.

--------------------------------------------------