EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013CN0317

Kohtuasi C-317/13: 7. juunil 2013 esitatud hagi — Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu

ELT C 226, 3.8.2013, p. 7–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 226, 3.8.2013, p. 3–3 (HR)

3.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 226/7


7. juunil 2013 esitatud hagi — Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-317/13)

(2013/C 226/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Parlament (esindajad: F. Drexler, A. Caiola, ja M. Pencheva)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

tühistada nõukogu 7. märtsi 2013. aasta otsus 2013/129/EL 4-metamfetamiini suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (1);

säilitada nõukogu otsuse 2013/129/EL tagajärjed, kuni see asendatakse uue, nõuetekohasel kujul vastu võetud õigusaktiga;

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Kõigepealt tuletab Euroopa Parlament meelde, et vaidlustatud otsuse preambul viitab järgmistele õiguslikele alustele: nõukogu 10. mai 2005. aasta otsuse 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta (2) artikli 8 lõige 3 ja Euroopa Liidu toimimise leping. Parlament järeldas sellest, et nõukogu pidas vaikimisi silmas varasema EL lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c.

Parlament esitab oma tühistamishagi põhjenduseks kaks väidet.

Esiteks väidab parlament, et nõukogu nimetas oma otsuse õiguslikuks aluseks EL lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c, mis tunnistati kehtetuks alates Lissaboni lepingu jõustumisest. Seetõttu ei saab vaidlustatud otsuse aluseks olla vaid 2005/387/JSK. Viimane kujutab endast teisest õiguslikku alust ning on seega ebaseaduslik.

Teiseks, eeltoodut arvesse võttes leiab parlament, et ühisotsuste tegemise puhul rikuti olulisi menetlusnorme. Ühelt poolt, kui EL lepingu artikli 34 lõike 2 punkt c oleks olnud kohaldatav, oleks parlament enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist pidanud konsulteerima vastavalt EL lepingu artikli 39 lõikele 1. Parlament on seisukohal, et nii see ei olnud. Teiselt poolt, kui kohaldada tuleb Lissaboni lepinguga sisse viidud sätteid, oleks parlamendi pidanud kaasama õigusloomemenetlusse ELTL artikli 83 lõike 1 alusel. Ühel või teisel juhul, kuna parlament ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel kaasatud, siis on tegemist menetlusnormide olulise rikkumisega.

Lõpetuseks, kui Euroopa Kohus peaks otsustama vaidlustatud otsus tühistada, leiab parlament, et ELTL artikli 264 teise lõigu alusel tuleb säilitada vaidlustatud otsuse tagajärjed, kuni see asendatakse uue, nõuetekohasel kujul vastu võetud õigusaktiga.


(1)  ELT L 72, lk 11.

(2)  ELT L 127, lk 32.


Top