52011DC0220

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 20.4.2011

KOM(2011) 220 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Programmi „Aktiivsed noored” vahehindamine

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Programmi „Aktiivsed noored” vahehindamine

SISSEJUHATUS

Programm „Aktiivsed noored” (Eestis tuntud kui programm „Euroopa noored”), mille eesmärk on tugevdada Euroopa liidu noorte koostööd, hõlmab aastaid 2007–2013. Programmi loomist käsitleva, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsuse nr 1719/2006/EÜ[1] artikli 15 kohaselt peab komisjon esitama hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning kõnealuse programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.

See aruanne on koostatud sõltumatu välishindamise alusel ja programmis osalevate riikide poolt komisjonile esitatud programmi rakendamise aruannete põhjal.

Sõltumatu hindamise aruandega saab tutvuda järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports

PROGRAMMI EESMÄRGID

Programmi „Aktiivsed noored” rakendamine alates 2007. aastast:

- on loonud noortele mitteformaalse õppe võimalusi, et arendada nende oskusi ja pädevusi (tööturul läbilöömise võimalusi) ja ka kodanikuaktiivsust (osalemist kodanikuühiskonnas),

- on pakkunud noorteorganisatsioonide liikmetele ja noorsootöötajatele koolitus- ja koostöövõimalusi selleks, et suurendada noorsootöötajate professionaalsust ja noorsootöö Euroopa dimensiooni üle kogu Euroopa.

Seda on tehtud järgides programmi „Aktiivsed noored” järgmisi üldeesmärke:

1. „noorte kodanikuaktiivsuse üldine edendamine ja eelkõige nende Euroopa kodanikuks kujunemise toetamine;

2. noortes solidaarsuse arendamine ning sallivuse edendamine eelkõige ELi sotsiaalse sidususe tugevdamiseks;

3. vastastikuse mõistmise soodustamine erinevate riikide noorte vahel;

4. noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi parandamisele ja noortevaldkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse parandamisele kaasaaitamine;

5. Euroopa koostöö edendamine noortevaldkonnas”,

mis „täiendavad ühenduse teiste tegevusvaldkondade eesmärke, eelkõige elukestva õppe (sh kutsehariduse, mitteformaalse ja informaalse õppimise) valdkonnas ning teistes valdkondades, nagu kultuur, sport ja tööhõive”.

OLULISEMAD ARVULISED NÄITAJAD

Programmi „Aktiivsed noored” olulisemad arvulised tulemused kolme aasta (2007–2009) seisuga on järgmised (vt lisa):

- programmis on osalenud üle 380 000 inimese (278 000 noort ja 102 000 noorsootöötajat);

- toetuse saamiseks esitatud 42 700 projektist on toetatud 21 800 projekti (2008. aastal esitati võrreldes 2007. aastaga 14% võrra rohkem projekte ja 2009. aastal esitati võrreldes 2008. aastaga 18% võrra rohkem projekte). Toetatud projektide osakaal langes 52%lt 2007. aastal 43%le 2009. aastal.

- programmi „Aktiivsed noored” elluviimisega tegeles aastas umbes 20 000 inimest (noorteorganisatsioonide liikmed, mitteformaalsetesse rühmadesse kuuluvad noored, riiklike asutuste töötajad…), kelle hulgas 2009. aasta andmete analüüsi kohaselt olid aastast aastasse põhiliselt uued tegijad (ainult 28% 2009. aasta toetusesaajatest oli saanud toetust juba ka 2008. aastal).

Programmi „Aktiivsed noored” jaoks eraldati aastateks 2007–2009 tegevusassigneeringutena 405,4 miljonit eurot (360,9 miljonit eurot EUR27 aastaeelarvest ja 44,5 miljonit eurot lisaassigneeringutena, need sisaldasid ka osamakse EFTA/EMP ja kandidaatriikidelt) ja see summa kasutati täielikult ära.

Arvestades projektide suurt arvu ja seda, et toetusesaajad peavad olema vahetus läheduses, haldavad programmi „Aktiivsed noored” põhiosas (81% eelarve ulatuses) detsentraliseeritult programmis osalevates riikides loodud riiklikud asutused. Kaheksa riiklikku asutust (lisaks sellele, et nad esindavad oma riiki) moodustavad nn SALTOd (Support, Advanced Learning and Training Opportunities) – keskused, mis osutavad tugiteenuseid kõigile riiklikele asutustele, valmistades ette konkreetseid geograafilisi piirkondi või temaatilisi pädevusi). Programmi „Aktiivsed noored” raames toetatakse neid keskusi ka selleks, et nad teavitaksid noortele avanevatest võimalustest kogu Euroopas (Eurodesk võrgustik).

Programmi „Aktiivsed noored” mõnede harude puhul, mida on vaja hallata tsentraliseeritult, Euroopa tasandil, teeb seda Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA).

HINDAMINE

Menetlused

Vahehindamise aluseks on:

- liikmesriikide ja muude osalevate riikide hindamisaruanded (riikide aruanded);

- sõltumatu välishindaja koostatud aruanne, mis lisaks eelnimetatud riikide aruannete ja komisjoni teostatud pideva järelevalve tulemustele, kasutas enda läbiviidud uurimise tulemusi. Välishindamise teostas komisjoniga 2006. aastal hankemenetluse tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel ECORYS.

Välishindamine baseerus järgmistel tegevustel:

- dokumentide analüüs;

- intervjuud (eelkõige toetusesaajatega, riikide ametiasutuste ja riiklike asutuste esindajatega);

- noorte fookusrühmad;

- komisjoni 2010. aasta jaanuaris algatatud uuringu tulemuste kasutamine, mille valim võeti[2] 4550 osaleja hulgast (noored, noorsootöötajad ja noorteorganisatsioonide liikmed). Sellega mõõdeti, kuidas programm on mõjutanud noorte osalejate õppetulemusi ja kodanikuaktiivsust;

- ECORYSi poolt 2010. aasta juunis algatatud veebiküsitlus 3920 noore osaleja hulgas;

- veebiküsitlus 2000 programmis mitte osalenud noore hulgas (kontrollgrupp);

- riikide aruannete analüüs.

Hindajate järeldused

Hindajad andsid väga positiivse hinnangu programmi „Aktiivsed noored” mitmetele aspektidele, nt asjakohasusele, täiendavusele, lisaväärtusele ning tõhususele ja tulemuslikkusele. Nende hinnangut toetasid enamasti ka riiklike asutuste koostatud aruannete järeldused.

Rõhutati mitmeid paranemisi võrreldes varasema programmiga, kuid sekkumise loogikas esines siiski veel mõningaid puudusi ja programmi „Aktiivsed noored” peeti endiselt keerukaks.

Hindajad jõudsid ka järeldusele, et programmi „Aktiivsed noored” puhul on osalejate ütluste kohaselt ja muude kavadega võrreldes nn klientide rahulolu väga hea. Programmis „Aktiivsed noored” osalejate rahulolu väga positiivseid näitajaid kinnitab ka võrdlemine selles programmis mitte osalenute (kuid muude kavade raames finantseeritavates noorteprojektides osalenute) valikrühma rahulolu tasemega.

Asjakohasus, täiendavus ja lisaväärtus

Programm „Aktiivsed noored” keskendub probleemidele, mis olid kindlaks tehtud programmi vastuvõtmise ajaks (vähene osalus ühiskondlikus elus ja tööhõive küsimused). Noored osalejad ja muud huvirühmad pidasid asjakohaseks paljusid meetmeid. Pidades silmas praeguseks tuvastatud probleeme on mõned huvirühmad soovinud, et tulevikus keskendutaks enam tööhõive küsimustele. Probleemi analüüsimisel selgus, et selle küsimusega võiks tõesti põhjalikumalt tegeleda (ilma et osalemise eesmärgid selle all kannataksid), arvesse tuleks võtta ka programmi meetmete täiendavust seoses muude programmide tegevusega. Noorsootöötajate toetamist peetakse asjakohaseks, sest see aitab kaasa noorsootöö kvaliteedi tõstmisele ja selle tunnustamisele, samuti mitteformaalse õppe kvaliteedi tõstmisele. Noorteorganisatsioonid leiavad, et programm „Aktiivsed noored” on asjakohane, sest ta võimaldab neil katsetada innovaatilisi lähenemisviise ja aitab suurendada nende võimekust.

Programm „Aktiivsed noored” on hästi ümbritsetud ELi noortele suunatud muude meetmetega, mis programmi loomise ajal olemas olid. Samuti on programm suures osas täiendav hiljem vastuvõetud strateegiate, näiteks noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö uuendatud raamistikule aastateks 2010–2018[3] ja juhtalgatusele „Noorte liikuvus”[4].

Täiendavuse seisukohast märgitakse, et programm „Aktiivsed noored” täiendab ka elukestva õppe programme, sest selles keskendutakse mitteformaalsele haridusele ja ta on suunatud noorsootöötajatele, kes toetavad noori. Lisaks on programmi eesmärgid seotud programmide „Kodanike Euroopa” ja „Kultuur” omadega, kuigi programmi „Aktiivsed noored” kohaldamisala on erinev, sest selles keskendutakse mitteformaalsele õppele ja programmi sihtrühmaks on noored. Asjaolu, et programm keskendub just väheste võimalustega noorte kaasamisele, on teine tegur, mis muudab selle programmi teistega võrreldes unikaalseks.

Ka riiklike programmide osas on see programm tihtipeale täiendav. Programmis osalevate riikide olukord on väga erinev nii poliitika kui ka muude programmide kättesaadavuse osas. Mõnedes riikides on riiklikud meetmed, mis on võrreldavad programmi „Aktiivsed noored” omadega ja millega toetatakse just noorte algatusi ja vabatahtlikku tööd. Teatavate riikide jaoks on programm „Aktiivsed noored” peamiselt täiendav vahend, sest selles keskendutakse mitteformaalsele õppele ja see hõlmab osalevate riikide vahelist teadmiste- ja kogemustevahetust, pakub õppimisvõimalusi teistes riikides ning paneb rõhku kodanikuühiskonnale ja sotsiaalsele kaasatusele. On ka kolmas rühm riike, kus peaaegu puuduvad otse noortele suunatud programmid ja milledes programm „Aktiivsed noored” kompenseerib selle sihtrühma rahastamise puudujääke.

Lisaväärtuse kohta märgitakse, et programmi „Aktiivsed noored” olulisim kasutegur on see, et ta lihtsustab rahvusvahelist koostööd noortevaldkonnas. Lisaks on antud positiivne hinnang teatavatele aspektidele, nt mitteformaalse õppe osakaal, noorte aktiivne osalemine ja võimalus Euroopa kohta enam teada saada, samuti faktile, et ühe sihtrühma moodustavad need noored inimesed, kellel on vähem võimalusi. Noorteorganisatsioonide ja noorsootöötajate jaoks oli oluliseks lisaväärtuseks kogemustevahetus rahvusvahelisel tasandil, kultuuride- ja rahvusteülene õpe ning võrgustikud ja koolitusvõimalused. Noored ise peavad koostöö aspekti, rahvusvahelist mõõdet ja tegevuste laia valikut programmi „Aktiivsed noored” olulisteks lisaväärtusteks.

Kogemuste vahetus ja koostöö on programmi „Aktiivsed noored” üks väärtuslikemaist elementidest, mida ei saa riiklike ja piirkondlike programmidega nii lihtsalt teostada. Sama kehtib programmi „Aktiivsed noored” liikuvuse eesmärgi osas. Meetmeid, mida saab rakendada vaid ühes riigis (näiteks noorsooalgatuste alla kuuluvad meetmed), peetakse sageli programmi „Aktiivsed noored” esimeseks sammuks ja kuna osalemiseks vajalik piir on väga madal, on see eriti oluline väheste võimalustega noorte jaoks. Lisaväärtuseks peetakse seega pigem rahvusvahelist tasandit.

Mõjusus

Programm „Aktiivsed noored” on täitnud edukalt oma eesmärgid seoses noortega ja tal on olnud hea ühiskondlik mõju, mis ulatub kaugemale mitteformaalsest õppest. Ehkki kõik meetmed aitavad oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele, on siiski erinevusi selles, kuivõrd suur osa on erinevatel allmeetmetel. Noorte vahetusprojektid aitavad eesmärke saavutada eelkõige selles mõttes, et nad tugevdavad ELi kuulumise ja demokraatlikus elus osalemise tunnet; Euroopa vabatahtliku teenistuse suurim panus on tööhõivealane, samuti aitab ta kaasa noorte isiklikule arengule, liikuvusvõimaluste suurenemisele ja keeleoskuse paranemisele, noorsooalgatused aitavad eelkõige suurendada noorte ettevõtlikkust ja loovust. Sertifikaat Youthpass (mis on mõeldud programmi „Aktiivsed noored” kaudu saadud õpitulemuste hindamiseks) on kasulik selleks, et parandada noorte võimalusi tööturul.

Programm „Aktiivsed noored” on olnud edukas projektide toetamisel, mis on suunatud väiksemate võimalustega noortele. On ka teisi, laialdasema mõjuga meetmeid, mis on mõeldud selle sihtrühmani jõudmiseks, näiteks ühiskonda kaasamise alane koolitus ja teavitustegevus. Võib siiski olla, et vähem soodsas olukorras olevaid noori on võimalik veelgi enam kaasata, kui noorteorganisatsioone julgustataks selle sihtrühmaga rohkem tegelema.

Enamik noorteorganisatsioone märgivad, et programm „Aktiivsed noored” on hästi kaasa aidanud noortele suunatud meetmete kvaliteeditoetuse süsteemi arendamisele ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse parandamisele, samuti Euroopa koostöö edendamisele noortevaldkonnas. Enamik noorteorganisatsioone ja noorsootöötajaid on kaasatud heade tavade vahetusse, loodud on võrgustikud. Kõige enam hinnatakse rahvusvahelist dimensiooni ja teadmisi on saadud mitteformaalse õppe kohta töös noortega. Seega on aruannetes üldiselt märgitud, et noorsootöö kvaliteet on paranenud.

Programmi „Aktiivsed noored” mõju riikide seadusandlusele on väike. Loodetakse, et programmi mõju riikide noortepoliitikale ja noorsootööle suureneb, sest riiklikud asutused on järjest enam kaasatud poliitika kujundamisse.

Rohkem kui kolmandik noori on kuulnud programmist „Aktiivsed noored” või selle meetmetest[5]. Samas leiavad nii programmis osalejad kui mitteosalejad, et see programm ei ole piisavalt nähtaval või piisavalt hästi reklaamitud, millest võib järeldada, et paranemisruumi jätkub.

Programmi „Aktiivsed noored” mõju osalejatele ja noorsootöötajatele on jätkusuutlik, programmi lõppedes osaletakse jätkuvalt üritustel, valitsusväliste organisatsioonide järelmeetmetes ja ka liikuvus on jätkuvalt suurem. Organisatsioonide partnerluse ja võrgustike osas on jätkusuutlikkus erinev, kuid noorte võrgustike puhul on see siiski püsinud.

Programm „Aktiivsed noored” on oluline toetatavate meetmete tüübi pikaajalise jätkusuutlikkuse osas. Neid meetmeid programmi puudumisel muudest vahenditest tõenäoliselt rahaliselt toetada ei saaks. Huvirühmadel puuduvad üldjuhul praeguse majanduskliima tingimustes täiendavad rahalised vahendid. Seega on kaasrahastamise taseme suurendamise võimalused piiratud. Samas tuleks võimaluse korral nõuda kaasrahastamist, sest see soodustab omanditunnet ja aitab kaasa rahaliste vahendite leidmisele.

Tõhusus

Programmi „Aktiivsed noored” rahaliste vahendite kasutusmäär on kõrge, sest huvirühmad on programmis osalemisest väga huvitatud.

Sellegipoolest tunduvad programmi „Aktiivsed noored” halduskulud olevat suhteliselt kõrged, see on põhjendatud, sest programmis osaleb palju noorteorganisatsioone, kes taotlevad raha esmakordselt ja on sageli kogenematud rohujuuretasandi organisatsioonid. Riiklikud asutused on välja töötanud kõrgetasemelised toetusmeetmed, mis aitavad oluliselt kaasa ka nende organisatsioonide suutlikkuse tõstmisele. Kuna projektid on mahult väikesed, on nende arv suhteliselt suur ja nende hulgast tuleb teha valik, vaja on sõlmida lepingud ja teostada programmide järelevalvet. Ning veel, aastas on viis taotluse esitamise vooru, et taotluste esitamise võimalusi oleks palju ja õiget hetke ei lastaks mööda. Seega läheb halduskulusid vaja, et toetada seda, et programmiga „Aktiivsed noored” tegeletaks aktiivselt ja et programmi suutlikkus oleks vastavuses selle eesmärkidega.

Eelarve on jaotatud asjakohaselt ja riiklikel asutustel on teatud osas võimalik eelarvet paindlikult allmeetmete vahel jaotada, nii et see jaotus vastaks tegelikele vajadustele. Üldjuhul on riiklikel asutustel piisavalt personali oma ülesannete täitmiseks, mõningatel juhtudel peetakse halduskoormust suhteliselt suureks, samas enamik sooviks saavutada rohkem. Parandused teatud vahendite, näiteks järelevalve vahendi YouthLink puhul ilmselt aitaksid halduskoormust vähendada.

Taotlusmenetlus ei ole tekitanud olulisi probleeme seoses valikuprotseduuride ega sellekohase teabega, kus taotlus esitada (tsentraliseeritult või mitte). Taotlusvormi täitmise ja aruannete esitamise halduskoormust peetakse üldiselt projekti eelarveliste vahendite suhtes kõrgeks. Neid protseduure oleks vaja lihtsustada, kasutada neis vähem erialaslängi ja pakkuda seejuures võimalust, et taotlusi ja aruandeid saaks esitada elektrooniliselt.

Riiklike asutuste ja täitevasutuse (EACEA) vaheliste ülesannete jaotus on üldiselt selge, sealhulgas juhtudel, kus meetmeid rakendatakse mõlemal tasandil. Edasine detsentraliseerimine võiks sellegipoolest kasuks tulla. Tsentraliseeritud rakendamine on endiselt soovitav a) allmeetmete puhul, mille eelarve on liiga piiratud, et neid detsentraliseeritud tasandil tõhusalt rakendada, ja b) projektide puhul, kus osalevad ELi tasandi huvirühmad / toetusesaajad.

Varasema programmiga võrreldes on haldusvahendeid oluliselt parandatud. Järelevalve jaoks on välja töötatud näitajad ja standardvormid. Toetusesaajad on väga rahul programmi „Aktiivsed noored” rakendamise struktuuriga.

Programmi „Aktiivsed noored” üldmõju

Nii riikide esitatud aruannete kui ka Euroopa tasandil läbiviidud hindamisaruannete põhjal võib teha järelduse märkimisväärse ühtlustumise kohta, eelkõige seoses programmi „Aktiivsed noored” mõjuga.

Programmis „Aktiivsed noored” osalemist peetakse suurepäraseks teadmiste omandamise kogemuseks: „programm aitab kaasa mitteformaalse õppe ja võtmepädevuste arendamise edendamisele. Veelgi enam, (…) „see aitab suurendada arusaama, et mitteformaalne õpe on eraldi oskuste omandamise valdkond,” arvatakse Saksamaal. „Toetusesaajad leiavad, et programm on muutnud nende elu, aidanud tõsta haridustaset ja leida paremaid töövõimalusi,” leitakse Ühendkuningriigis.

Sedalaadi teadmiste omandamise kogemus mitteformaalses keskkonnas loob silla formaalse hariduse ja koolituse juurde: „Programm „Aktiivsed noored” pakub osalejatele võimalusi, mida nad formaalse hariduse süsteemis ei saaks. Need lisavõimalused toovad kaasa ka selle, et need osalejad, kes formaalses haridussüsteemis hästi hakkama ei saa, soovivad innukamalt haridusteed jätkata või formaalsesse haridussüsteemi tagasi pöörduda. Programmi meetmetes osalemine tundub seetõttu olevat vahend, mis kergendab raskesti ligipääsetavate rühmade tagasipöördumist õppimise juurde, aidates kaasa riikliku prioriteedi saavutamisele (teise taseme ülemise astme haridus 95 %le sihtrühmast),” arvatakse Taanis. „Laiem sotsiaalne mõju ja kõrvalefekt programmi puhul seisneb selles, et ta soodustab innovatsiooni ja suurendab noorte motiveeritust hariduse omandamisel,” leitakse Madalmaades.

Ühiskonnaelus osalemise ja kodanikuaktiivsuse kohta on öeldud: „Euroopa noortepoliitika seisukohast on programm „Aktiivsed noored” oluline haridusalane instrument, millega äratada huvi Euroopa sotsiaalse ja poliitilise olukorra ning kodanike käitumisharjumuste vastu, mis põhinevad Euroopa väärtustel” (Rumeenia). „Need meetmed aitavad parandada noorte suhtumist ELi. (…) Programm „Aktiivsed noored” aitab paljuski tõsta osalejate sotsiaalset teadlikkust, suurendab nende vastutustunnet ja küpsust” (Taani).

Riiklikes aruannetes öeldakse programmi „Aktiivsed noored” avatuse kohta väiksemate võimalustega noorte osas: „Töötutele noortele on suunatud konkreetseid meetmeid. Tehakse koostööd Eesti Töötukassaga” (Eesti). „Paljude noorte puhul on see esimene kord, kui nad on väljaspool Rootsit või isegi väljaspool oma kodurajooni” (Rootsi).

Programmil „Aktiivsed noored” leitakse olevat tugev mõju noorsootöö professionaalsuse paranemisele: „Programmil on tugev haridusalane dimensioon, pidevalt tuleb juurde uusi ja pädevaid tegijaid riikliku ja Euroopa tasandi noortepoliitikasse. Programmi hulka kuuluvad koolitused on kvaliteetsed, väga hea suunitluse ja teemavalikuga” (Soome). Programmi lisaväärtus selle tegijate puhul on ühest küljest personalile pakutav (jätkuv) koolitus rahvusvahelise tasandi noorsootöö meetodite ja teemade alal ning teisest küljest võrgustike loomine ja edasi arendamine ning nende võrgustike laiendamine või neis pakutavate võimaluste profileerimine (Saksamaa). „Laienenud kättesaadavus on muutnud programmi atraktiivsemaks uute organisatsioonide jaoks, samuti nende noorte jaoks, kelle on vähem võimalusi tavaliste haridusprogrammideni jõudmiseks” (Rumeenia). „on ebatõenäoline, et programmi jätkataks, kui rahastamine lõpeb, sest Hollandi valitsus ei annaks raha selle asendamiseks, enamik toetusesaajatest märgib, et ilma rahata nad poleks projekti alustanud. Projekti tulemuste levitamine ja tutvustamine on läinud väga hästi” (Madalmaad).

Programmi elluviijad eri riikidest märgivad, et programmil on lai süsteemne mõju: „Programm „Aktiivsed noored” on loonud olulisi lisaväärtusi riiklikul tasandil. Ta on teadvustanud mitteformaalse õppe osa hariduses. (…) Lisaks (…) on see programm oluliselt kaasa aidanud Türgi noortepoliitika kujundamisele” (Türgi). „1. septembril 2010 vastuvõetud uus noorsootöö seadus tugineb osaliselt programmi rakendamise käigus saadud kogemustele, näiteks rõhutatakse selles informaalse ja mitteformaalse õppe osa noorsootöös” (Eesti). „mitteformaalne õpe on programmi kõige olulisem tahk ja väga hea vahend parandamaks noorte lülitumist kõrgkoolist tööellu. Programm on hästi seotud riiklike prioriteetidega ja tal o oluline roll nende toetamisel. Programmi vahendite abil käivitatud riiklike arengute hulgas võiks esile tuua riiklike kavade vastuvõtmist, nagu näiteks Euroopa vabatahtliku teenistuse näite varal loodud „Service volontaire d'orientation” (Luksemburg).

Programmi „Aktiivsed noored” olulisust riiklikus kontekstis iseloomustavad veelgi mitmed näited: „Programmil on väga oluline roll, sest valitsusel puudub riikliku tasandi ühtne noortepoliitika. Programm võimaldab rakendada Euroopa noortepoliitikat riiklikul tasandil ja muudab riikliku rakendusasutuse selle valdkonna oluliseks tegijaks Poolas. (...) [Programm] on kõige ulatuslikum meede mitteformaalse õppe edendamisel ja rakendamisel Poolas. (...) [Programmile] ei ole teatud valdkondades (mitmepoolne vahetus, eelkõige ELi mittekuuluvate riikidega) midagi kõrvale panna. (...) [Programm] pakub noorteorganisatsioonidele laialdasi arenguvõimalusi nii kaasrahastatavate meetmete mitmesuguste võimaluste kasutamiseks kui ka töötajate isiklikuks arenguks” (Poola). „Meetmete ja pakutavate tegevuse liikide lai valik annab sihtrühmadele palju võimalusi, mis riiklikus süsteemis puuduvad” (Taani). „Programmiga „Aktiivsed noored” toetatakse võimalusi, mida mujal ei ole, olgu see siis Euroopa vabatahtliku teenistuse ainulaadne kontseptsioon või noortele suunatud kohalike algatuste toetamine, mille kaudu noored saavad esimesi kogemusi projektijuhtimise vallas” (Tšehhi Vabariik). „Projektiga toetatakse meetmeid, mille jaoks mujalt peaaegu ei ole võimalik vahendeid saada” (Belgia- Madalmaad). „Projekt toetab Malta noorsoosektorit võimaldades noorteorganisatsioonidel organiseerida asju, mida programmi toetuseta teha ei saaks” (Malta).

PEAMISED SOOVITUSED JA KOMISJONI MÄRKUSED

Hindajad on esitanud mitmeid soovitusi, mis moodustavad väärtusliku tagasiside ja inspireerivad mõtlema nii käimasoleva programmi rakendamise kui ka tulevikus vastuvõetava programmi kontseptsiooni üle. Peamised esitatud soovitused on siinkohal välja toodud (kaldkirjas), lisatud on selgitus, kuidas komisjon kavatseb neile reageerida.

Tuleks suurendada järgmise programmi põhjendatust

Kuigi eelmise programmiga võrreldes oli programm paremini põhjendatud, on siiski veel võimalik programmi raames tehtavate sekkumiste loogikat parandada.

Komisjon kavatseb vähendada järgmise programmi raames pakutavate meetmete arvu, et muuta programm ühtsemaks ja lihtsamaks, suurendada selle arusaadavust ja nähtavust ning muuta tulemused paremini mõõdetavaks.

Tuleks kaaluda suurema tähelepanu pööramist tööhõive teemadele

Uued strateegiad, mille alusel järgmisi programme koostatakse, soovitavad tähelepanu pööramist tööhõive teemadele. Siiski tuleks seda teha nii, et osalemise ja kodanikuühiskonna eesmärgid ei jääks tagaplaanile.

2020. aasta Euroopa strateegia projekti „Noorte liikuvus” raames on komisjonil kavas keskenduda veelgi rohkem noortele suunatud haridusalastele meetmetele, eesmärgiga toetada kõige tõhusamal viisil oskuste ja pädevuste omandamist mitteformaalsete õpimeetmete käigus.

Tuleks jätkata toetuse andmist nii noorteorganisatsioonidele ja noorsootöötajatele kui ka otse noortele

Noorsootöö võimaluste suurendamine aitab tõsta meetmete kvaliteeti ja noorte osalemiseks mitteformaalses õpitegevuses on ikka veel vajalik rahastamine. Pragune jaotus on asjakohane ja toetuse suurendamine noorteorganisatsioonide ja noorsootöötajate kasuks noortele antavate toetuste arvel ei ole soovitav, sest neil ei ole palju teisi allikaid sedalaadi meetmetes osalemiseks.

Komisjon on samuti seisukohal, et ka järgmine programm peaks olema suunatud otse noortele, arvesse võetakse meetmete tõhusust ja asjaolu, et mõnes riigis on selle programmi raames pakutavad meetmed ainsaks võimaluseks mitut riiki hõlmava tegevuse jaoks. Teisest küljest tuleks kaaluda, millist mõju saavutataks noorsootöö laiendamisega. Järgmise programmiga püütakse saavutada õige tasakaal nende kahe eesmärgi vahel.

Youthpassi tuleks veelgi täiustada

Sertifikaadi Youthpass väärtustamiseks tuleks teha rohkem teavitustööd.

Sertifikaat Youthpass võeti kasutusele 2007. aastal ja alguses vaid osade programmi meetmete puhul . Nüüd kavatseb komisjon selle kasutusala laiendada.

Väiksemate võimalustega noortele suunatud kulutusi tuleks soodustada ja täpsemalt kirjeldada

Väiksemate võimalustega noortele suunatud täiendavaid rahastamisvõimalusi võiks rohkem soodustada ja täpsemalt kirjeldada.

Komisjon kavatseb seda soovitust tulevikus rahastamiseeskirjade koostamisel arvestada.

Uute teavitamisstrateegiate abil tuleks noortele suunatust veelgi parandada

Tundub, et noorteorganisatsioonid ja noorsootöötajad on piisavalt teadlikud. Programmi „Aktiivsed noored” nähtavuse ja tuntuse suurendamiseks tuleks leida uusi kanaleid, et jõuda laiema avalikkuseni. Selleks soovitatakse kasutada tutvustamistegevust koolides, Internetis (panna sinna teavet, mis noori rohkem huvitab) ja sotsiaalmeedias.

Komisjonil on kavas seda soovitust arvesse võtta kahest aspektist: rahastatud projektide tulemuste parema tutvustamise kaudu (selleks on olemas platvorm, mille abil tutvustatakse mitmesuguste Euroopa kultuuri- ja haridusalaste programmide tulemusi) ja programmi nähtavuse suurendamise kaudu (võimaluse korral uute sotsiaalmeedia vahendite kaasabil).

Tuleks kaaluda meetmeid halduskoormuse vähendamiseks

Suhteliselt väikese mahuga projektide (millesse on kaasatud rohujuure tasandi organisatsioonid) rahastamine, on vastavalt programmi õiguslikele alustele selle kindel eesmärk ning aitab ühest küljest kaasa programmi suutlikkuse tõstmisele, kuid teisest küljest kaasnevad sellega suhteliselt suur halduskoormus ja suured halduskulud. Soovitatakse uurida, kas halduskoormust saaks mõningate tõhusate meetmetega vähendada.

Järgmise programmi rakendamist tuleks lihtsustada mitmeti (tuleks ühtlustada kavandatud meetmeid, leida kulutuste ja kasuteguri optimaalne tasakaal kontrollimisel ning võimalus kindlasummalise rahastamise lihtsamate viiside kasutuselevõtuks…), lihtsustamise eesmärk peaks olema parem kasutajasõbralikkus toetusesaajate seisukohast, kuid ka rakendusasutuste haldusressursside vähesem kulutamine. Mõned meetmed võetakse kasutusele juba praeguse programmi puhul.

Tuleks tõhustada järelevalvesüsteemi

Järelevalvesüsteemi ülekandmine üldisesse haldussüsteemi oleks kasulik.

Komisjon on juba alustanud protsessi, mille eesmärk on haldus- ja järelevalvesüsteemi üksikasjalikum määratlemine järgmise programmi puhul. Sellesse protsessi on kaasatud kasutajad ja riiklike asutuste esindajad.

KOMISJONI JÄRELDUSED

Selle vahepealse hindamise käigus antud positiivse hinnangu aluseks on programmi „Aktiivsed noored” raames toetust saanute mitmete kategooriate hulgas 2010. aastal läbiviidud järelevalveuuringu tulemustest, mis näitasid muu hulgas, et

- 77% noortest osalejatest õppisid, kuidas tulevikus paremini määratleda isiklikke või tööalaseid võimalusi ja 66% arvavad, et neil on tänu projektis osalemise kogemusele tööturul paremad võimalused;

- 88% noorsootöötajatest leidis, et nad said oskusi ja teadmisi, mida nad ei oleks saanud riiklikul tasandil korraldatud projektides osalemisest;

- 92% noorteorganisatsioonide liikmetest oli täielikult nõus või osaliselt nõus, et programmi „Aktiivsed noored” kaudu toetatavas projektis osalemine suurendas nende projektijuhtimisoskusi;

Komisjonil on kavas kõiki hindajate esitatud soovitusi rakendada, et parandada mõjusust ja tõhusust programmi puhul, kus toetuse saamiseks esitatud taotluste arv aastast aastasse aina kasvab. Mõnede soovituste puhul on kavas koostada tegevuskava, mille eesmärk on parandada praeguse programmi juhtimist, samas on teised mõeldud nende meetmete kirjeldamiseks, mida kavandatakse noortele Euroopa tasandil pärast praeguse programmi „Aktiivsed noored” lõpulejõudmist.

Lisa

Programm Aktiivsed Noored: 2007.–2009. tulemused

Täitmine (miljonites eurodes) | Väljavalitud projektide arv | Osalejate arv |

Euroopa noored |

1.1 | Noorte vahetused | 82 293 | 3947 | 123 286 |

1.2 | Toetus noorte algatustele | 29 244 | 3970 | 40 396 |

1.3 | Osalusdemokraatia projektid | 21 315 | 301 | 22 647 |

Euroopa vabatahtlik teenistus |

Euroopa vabatahtlik teenistus | 128 023 | 6675 | 16 491 |

Noored maailmas |

3.1 | Koostöö ELi naaberriikidega | 23 140 | 1511 | 40 807 |

3.2 | Koostöö muude riikidega | 7360 | 85 | - |

Noorte toetussüsteemid |

4.1 | Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide toetus noorsoo valdkonnas | 8965 | 275 | - |

4.2 | Toetus Euroopa noortefoorumile | 6855 | - | - |

4.3 | Noorsootöö aktivistide ja noorteorganisatsioonide koolitus ja võrgustamine | 37 634 | 4630 | 88 313 |

4.4 | Innovatsiooni ja kvaliteediedendamise projektid | 2 314 | 28 | - |

4.5 | Noorte ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate teavitamine | 2448 | 37 | - |

4.6 | Partnerlus projektid | 1950 | 30 | 11 785 |

4.7 | Toetus programmi struktuuridele | 39 552 | - | - |

4.8 | Programmi lisandväärtuse jaoks | 1311 | - | - |

Euroopa koostöö toetamine noortevaldkonnas |

5.1 | Noorte ja noortepoliitika eest vastutavate isikute kohtumised | 10 363 | 283 | 37 432 |

5.2 | Tegevuste toetamine, mille eesmärgiks on noorsoovaldkonna parem tundma õppimine ja mõistmine | 0,134 | - | - |

5.3 | Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega | 2476 | - | - |

Kokku | 405 377 | 21 772 | 381 157 |

[1] ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

[2] http://ec.europa.eu/youth/focus/focus1757_en.htm

[3] ELT C 311, 19.12.2009, lk 1.

[4] KOM(2010)0477 (lõplik), 15.9.2010.

[5] Mitteosalejate hulgas läbiviidud uuringu põhjal.