21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/48

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Samuti näeb määrus (EÜ) nr 1467/97 ette sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 rakendamiseks, mis on muutunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuste poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5, mis on muutunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5, nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta arvab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis on muutunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast aruannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis on muutunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Slovakkial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu esitas komisjon Slovakkia kohta sellekohase arvamuse nõukogule 11. novembril 2009 (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Slovakkia puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses esitatud järeldustele.

(7)

Slovakkia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt ulatub valitsemissektori eelarve kavandatav puudujääk 2009. aastal 6,3 %ni SKPst ning ületab seega kontrollväärtust 3 % SKPst ega ole selle lähedal. Kavandatavat kontrollväärtuse ületamist saab pidada erakordseks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk muu hulgas tingitud tõsisest majandussurutisest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks reaalne SKP 2009. aastal vähenema 5,8 %. Kuigi 3 % kontrollväärtuse ületamine kajastab peamiselt majandussurutise tõsidust, tuleneb see ka märkimisväärsest struktuurse eelarveseisundi halvenemisest alates 2005. aastast. Lisaks ei saa kontrollväärtuse kavandatud ületamist pidada ajutiseks, sest komisjoni talituste 2009. aasta prognoosi kohaselt moodustab valitsemissektori eelarve puudujääk 2010. aastal 6 % SKPst, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Slovakkia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt jääb valitsemissektori koguvõlg oluliselt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst ja peaks 2009. aastal moodustama ligikaudu 30 % SKPst. Komisjoni talituste sügisprognoosi kohaselt peaks võlasuhe kiirelt tõusma ning jõudma 2011. aastal – eeldusel, et poliitikat ei muudeta – 42,7 %ni SKPst.

(9)

Kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega juhitakse komisjoni aruandes tähelepanu pensionisüsteemi reformile, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kogumispensioni kohustuslikku sammast. Kuigi kõnealuse reformi rakendamise tõttu halveneb eelarveseisund ajutiselt, paraneb oluliselt riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Slovakkia ametiasutuste hinnangute kohaselt ulatuvad selle reformi netokulud 2009.–2011. aastal 1,1 %ni SKPst ja suurenevad 2012. aastal 1,2 %ni SKPst. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile võib kõnealust lineaarselt vähenevat kulu võtta arvesse üleminekuperioodil ja ainult juhul, kui eelarvepuudujääk jääb kontrollväärtuse lähedale. Kuna puudujääk ei ole ajavahemikul 2009–2011 kontrollväärtuse lähedal, ei saa pensionireformi kulusid arvesse võtta.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Slovakkia puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,