Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32008D0946

2008/946/EÜ: Komisjoni otsus, 12. detsember 2008 , millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade karantiininõuetega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7905 all) (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 337, 16.12.2008, p. 94–101 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 01/07/2022

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/946/oj

16.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/94

KOMISJONI OTSUS,

12. detsember 2008,

millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade karantiininõuetega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7905 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/946/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 10 lõike 4 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (2) eriti selle artiklit 25 ja artikli 61 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2006/88/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt peavad kõnealuse direktiivi IV lisa II osas loetletud taudidele vastuvõtlikud vesiviljelusloomad kasvatamise või varude taastootmise eesmärgil mingi konkreetse taudi suhtes taudivabaks tunnistatud teise liikmesriiki, kalakasvatustsooni või -piirkonda sissetoomiseks olema pärit liikmesriigist, kalakasvatustsoonist või -piirkonnast, mis on samuti selle taudi suhtes taudivabaks tunnistatud. Kõnealuse direktiivi artikli 44 lõike 4 kohaselt kohaldatakse sama nõuet alade suhtes, kus rakendatakse konkreetse taudiga seotud seire- või likvideerimisprogrammi.

(2)

Direktiivi 2006/88/EÜ artikli 17 lõike 1 kohaselt peavad kõnealuse direktiivi IV lisa II osas loetletud taude edasi kandvad vektorliigid, keda tuuakse kasvatamise või varude taastootmise eesmärgil sisse selle taudi suhtes taudivabaks tunnistatud liikmesriiki, kalakasvatustsooni või -piirkonda, olema pärit kas teisest liikmesriigist, kalakasvatustsoonist või -piirkonnast, mis on samuti selle taudi suhtes taudivabaks tunnistatud, või olema piisava aja jooksul hoitud karantiinirajatises, mille vesi ei sisalda asjaomast patogeeni, kui teaduslike andmete või praktiliste kogemuste põhjal võib arvata, et see on piisav vähendamaks konkreetse taudi edasikandumise ohtu tasemeni, mil taudi edasikandumine on välistatud. Direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõike 4 kohaselt kohaldatakse sama nõuet alade suhtes, kus rakendatakse konkreetse taudiga seotud seire- või likvideerimisprogrammi.

(3)

Direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud taude edasi kandvate võimalike vektorliikide loetelu ning tingimused, mille alusel tuleb kõnealuseid liike käsitada vektorliikidena kõnealuse direktiivi artikli 17 tähenduses, on sätestatud komisjoni 12. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1251/2008 (millega rakendatakse direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu) (3) I lisas.

(4)

Direktiivi 2006/88/EÜ artikli 20 lõikes 1 on sätestatud, et erandina kõnealuse direktiivi artiklist 16 paigutatakse kõnealuse direktiivi IV lisa II osas loetletud taudidele vastuvõtlike liikide hulka kuuluvad looduslikud veeloomad, kes on püütud liikmesriikidest, kalakasvatustsoonidest või -piirkondadest, mida ei ole taudivabaks tunnistatud, enne nende sisseviimist selle taudi suhtes taudivabaks tunnistatud liikmesriiki, kalakasvatustsooni või -piirkonda nõuetekohastesse käitistesse pädeva asutuse järelevalve all karantiini piisavalt pikaks ajaks, et vähendada taudi leviku ohtu vastuvõetava tasemeni. Direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõike 4 kohaselt kohaldatakse sama nõuet alade suhtes, kus rakendatakse konkreetse taudiga seotud seire- või likvideerimisprogrammi.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1251/2008 artiklite 10 ja 11 kohaselt võib selliseid vektorliikide hulka kuuluvaid veeloomi ja looduslikke veeloomi, kes on ette nähtud pidamiseks kasvandustes, ülekandealadel, püügitiikides ja avatud dekoratiivrajatistes, ning taudidele vastuvõtlikke dekoratiivkalu, kes on ette nähtud pidamiseks suletud dekoratiivrajatistes, importida konkreetse taudi suhtes taudivabaks tunnistatud liikmesriiki, tsooni või piirkonda või konkreetse taudi puhul rakendatava seire- või likvideerimisprogrammiga hõlmatud aladele, ilma et nad peaksid olema pärit taudivabaks tunnistatud aladelt, kui nad on olnud piisavalt pikka aega direktiiviga 2006/88/EÜ ettenähtud karantiinis. Direktiivi 91/496/EMÜ artikli 10 lõike 1 esimese taande kohaselt võib karantiini teostada kolmandas riigis.

(6)

Tagamaks et karantiini paigutamine vähendab direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud taudide leviku ohtu vastuvõetava tasemeni, tuleks sätestada üksikasjalikud karantiinieeskirjad.

(7)

Ühenduse karantiinirajatised kuuluvad direktiivi 2006/88/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis c esitatud määratluse „vesiviljelustootmisettevõtted” alla. Ühenduse loomade tervisliku seisundi huvides peavad kolmandates riikides asuvad karantiinirajatised vastama samasugustele nõuetele nagu on vesiviljelustootmisettevõtete suhtes sätestatud direktiivis 2006/88/EÜ.

(8)

Kui vesiviljelusloomad paigutatakse karantiini ühenduses, on väga oluline jälgida vesiviljelusloomasaadetiste vedu karantiinirajatisse, tagamaks, et karantiini paigutatavad loomad transporditakse ohutult otse karantiinirajatisse.

(9)

Karantiinirajatised tuleb ehitada ja neid tuleb hallata nii, et välditakse taudide levikut karantiiniüksuste ning karantiinirajatiste ja muude vesiviljelustootmisettevõtete vahel.

(10)

Teatavad ühenduses karantiiniga seotud tegevused kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (4) artikli 2 punktis 1 esitatud määratluse „ametlik kontroll” alla. Seetõttu tuleks ühenduses teostatava karantiini kulude suhtes kohaldada kõnealuse määruse artiklit 27, kus on sätestatud, et liikmesriigid võivad koguda lõive või makse, et katta ametlikest kontrollidest tulenevaid kulusid.

(11)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatakse järgmiste sätetega ette nähtud karantiininõuded:

a)

direktiivi 2006/88/EÜ artiklid 17 ja 20 ning

b)

määruse (EÜ) nr 1251/2008 IV peatükk ja selle määruse IV lisas esitatud näidissertifikaadid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„karantiinirajatis” – rajatis:

a)

kus teostatakse vesiviljelusloomade karantiini;

b)

milles on üks või mitu karantiiniüksust ning

c)

millele on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 punktis 4 määratletud pädev asutus andnud karantiinirajatisena tegutsemise loa ja mille ta on kandnud registrisse vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artiklitele 4 ja 6 ning mis vastab käesoleva otsuse I lisas karantiinirajatistele esitatud miinimumnõuetele;

2.

„karantiiniüksus” – karantiinirajatise tegevuslikult ja füüsiliselt eraldiseisev üksus, kus hoitakse ainult ühe ja sama saadetise vesiviljelusloomi, kelle tervislik seisund on ühesugune, ning vajaduse korral ka sentinell-vesiviljelusloomi;

3.

„sentinell-vesiviljelusloomad” – vesiviljelusloomad, keda kasutatakse karantiinis diagnostilise abina;

4.

„loetletud taudid” – direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas loetletud taudid;

5.

„heakskiidetud veeloomatervishoiuspetsialist” – veeloomade tervishoiu alase ettevalmistusega spetsialist, kelle pädev asutus on määranud tema nimel karantiinirajatiste ametlike erikontrollide läbiviijaks.

II   PEATÜKK

VESIVILJELUSLOOMADE KARANTIIN KOLMANDATES RIIKIDES

Artikkel 3

Imporditingimused

Kui vesiviljelusloomasaadetiste ühendusse importimise tingimuseks on määruse (EÜ) nr 1251/2008 IV peatüki kohaselt nende karantiini paigutamine, imporditakse kõnealused saadetised ühendusse üksnes siis, kui kõnealuses peatükis sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Kolmandates riikides teostatava karantiini tingimused

1.   Karantiin tuleb teostada artikli 2 lõike 1 punkti c kohases karantiinirajatises.

2.   Karantiinirajatis peab olema pädeva asutuse järelevalve all ning kõnealune asutus peab:

a)

külastama karantiinirajatist vähemalt kord aastas;

b)

veenduma, et karantiinirajatis vastab käesolevas otsuses sätestatud tingimustele;

c)

kontrollima heakskiidetud veeloomatervishoiuspetsialisti tegevust ning

d)

kontrollima loa andmise aluseks olnud tingimuste jätkuvat täitmist.

3.   Vesiviljelusloomade suhtes tuleb kohaldada järgmistes artiklites sätestatud karantiininõudeid:

a)

taudidele vastuvõtlike liikide puhul artikleid 13, 14 ja 15;

b)

vektorliikide puhul artikleid 16 ja 17.

4.   Vesiviljelusloomad vabastatakse karantiinist üksnes pädeva asutuse kirjalikul loal.

Artikkel 5

Tegevusloa andmine kolmandates riikides asuvatele karantiinirajatistele

1.   Pädevalt asutuselt tegevusloa saamiseks peavad karantiinirajatised vastama:

a)

õigusnormidele, mis on vähemalt samaväärsed direktiivi 2006/88/EÜ artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimustega;

b)

käesoleva otsuse I lisas karantiinirajatistele esitatud miinimumnõuetele.

2.   Igale tegevusloa saanud karantiinirajatisele tuleb anda registreerimisnumber.

3.   Tuleb koostada tegevusloa saanud karantiinirajatiste loetelu ja edastada see komisjonile.

Artikkel 6

Kolmandates riikides asuvate karantiinirajatiste tegevuslubade peatamine ja tühistamine

1.   Kui pädev asutus on saanud teate, et karantiinirajatises kahtlustatakse loetletud taudi(de) esinemist, peab ta:

a)

viivitamata peatama kõnealuse rajatise tegevusloa;

b)

tagama, et taudi(de) kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks vajalikud meetmed võetakse kooskõlas II lisa punktiga 3.

2.   Lõike 1 kohast peatamist ei tohi lõpetada enne:

a)

kui on ametlikult välistatud asjaomas(t)e loetletud taudi(de) kahtlus või

b)

kui asjaomas(t)e loetletud taudi(de) likvideerimine karantiinirajatises on edukalt lõpetatud ja asjakohased karantiiniüksused on puhastatud ja desinfitseeritud.

3.   Pädev asutus peab viivitamata tühistama karantiinirajatise tegevusloa, kui rajatis ei vasta enam artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Komisjoni tuleb sellest viivitamata teavitada.

Artikkel 7

Karantiinirajatiste loetelud

Komisjon edastab liikmesriikidele kõik uued ja ajakohastatud karantiinirajatiste loetelud, mis talle saadetakse artikli 5 lõike 3 kohaselt, ning teeb need avalikkusele kättesaadavaks.

III   PEATÜKK

VESIVILJELUSLOOMADE KARANTIINI PAIGUTAMINE ÜHENDUSES

Artikkel 8

Tõend

1.   Kui ühendusse imporditavad vesiviljelusloomasaadetised kavandatakse paigutada karantiini ühenduses, peab importija või tema esindaja esitama karantiinirajatise eest vastutava isiku allkirjaga kirjaliku tõendi, milles kinnitatakse, et vesiviljelusloomad paigutatakse karantiini.

2.   Lõikes 1 ette nähtud tõend peab:

a)

olema koostatud vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille piiripunktis toimub veterinaarkontroll; kõnealune liikmesriik võib oma keele kasutamise asemel lubada siiski mõne muu ühenduse ametliku keele kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge ühte liikmesriigi ametlikku keelde;

b)

sisaldama karantiinirajatise registreerimisnumbrit.

3.   Lõikes 1 ette nähtud tõend:

a)

peab jõudma piiripunkti enne saadetise saabumist või

b)

peab olema esitatud piiripunktis importija või tema esindaja poolt enne vesiviljelusloomade vabastamist piiripunktist.

Artikkel 9

Vesiviljelusloomade otsevedu karantiinirajatistesse

Kui ühendusse imporditavad vesiviljelusloomasaadetised kavandatakse paigutada karantiini ühenduses, transporditakse need piiripunktist otse karantiinirajatisse.

Kui transportimiseks kasutatakse sõidukeid, peavad need olema piiripunkti riikliku veterinaararsti poolt võltsimiskindla plommiga suletud.

Artikkel 10

Vesiviljelusloomade veo seire

1.   Kui ühendusse imporditavad vesiviljelusloomasaadetised kavandatakse paigutada karantiini ühenduses:

a)

teavitab piiripunkti riiklik veterinaararst ühe tööpäeva jooksul pärast saadetise piiripunkti saabumist karantiinirajatise eest vastutavat pädevat asutust saadetise päritolust ja sihtkohast nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ (5) artikli 20 lõikes 1 ette nähtud arvutisüsteemi (edaspidi „TRACES-süsteem”) kaudu;

b)

karantiinirajatise eest vastutav isik teatab ühe tööpäeva jooksul pärast saadetise karantiinirajatisse saabumist kõnealuse rajatise eest vastutavale pädevale asutusele saadetise saabumisest;

c)

karantiinirajatise eest vastutav pädev asutus teatab TRACES-süsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist kõnealusesse karantiinirajatisse talle punktis a osutatud saadetise saatmisest teatanud piiripunkti riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest.

2.   Kui piiripunkti eest vastutavale pädevale asutusele esitatakse kinnitus selle kohta, et ühenduse karantiinirajatisse saatmiseks ettenähtuna deklareeritud vesiviljelusloomad ei ole kolme päeva jooksul alates saadetise eeldatavast karantiinirajatisse saabumise ajast sinna jõudnud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid.

Artikkel 11

Ühenduses teostatava karantiini tingimused

Kui vesiviljelusloomasaadetiste direktiivi 2006/88/EÜ artikli 17 või 20 kohase turule viimise või kõnealuste saadetiste määruse (EÜ) nr 1251/2008 IV peatüki kohase ühendusse importimise tingimuseks on nende karantiini paigutamine ühenduses, peavad saadetised vastama järgmistele tingimustele:

a)

karantiin peab kogu oma ulatuses toimuma ühes ja samas ühenduse karantiinirajatises;

b)

vesiviljelusloomade suhtes tuleb kohaldada järgmistes artiklites sätestatud karantiininõudeid:

i)

taudidele vastuvõtlike liikide puhul artikleid 13, 14 ja 15;

ii)

vektorliikide puhul artikleid 16 ja 17;

c)

vesiviljelusloomad vabastatakse karantiinist üksnes pädeva asutuse kirjalikul loal.

Artikkel 12

Meetmed loetletud taudi(de) kahtluse või kinnituse korral

1.   Kui karantiini ajal kahtlustatakse taudi(de) esinemist karantiinirajatises, siis pädev asutus:

a)

võtab vajalikud proovid ja analüüsib neid II lisa punkti 3 kohaselt;

b)

tagab, et enne laboritulemuste saamist ei viida ühtegi vesiviljeluslooma karantiinirajatisse ega sealt välja.

2.   Kui karantiini ajal leiab kinnitust asjaomas(t)e loetletud taudi(de) esinemine, tagab pädev asutus, et:

a)

kõik asjaomastesse karantiiniüksustesse paigutatud vesiviljelusloomad kõrvaldatakse ja likvideeritakse, võttes arvesse asjaomas(t)e loetletud taudi(de) levimise ohtu;

b)

asjaomased karantiiniüksused puhastatakse ja desinfitseeritakse;

c)

asjaomastesse karantiiniüksustesse ei paigutata 15 päeva jooksul pärast lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist ühtegi vesiviljeluslooma;

d)

asjaomaste karantiiniüksuste vett käideldakse viisil, millega inaktiveeritakse tõhusalt asjaomase loetletud taudi tekitaja.

3.   Erandina lõike 2 punktist a võib pädev asutus lubada karantiinirajatises hoitud vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimist tingimusel, et vesiviljelusloomade tervislikku seisundit sihtkohas ei ohusta asjaomane/asjaomased loetletud taud(id).

4.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.

IV   PEATÜKK

KARANTIINITINGIMUSED

1.   JAGU

Taudidele vastuvõtlikud liigid

Artikkel 13

Karantiini kestus taudidele vastuvõtlike liikide puhul

1.   Kalad paigutatakse karantiini vähemalt 60 päevaks.

2.   Koorikloomad paigutatakse karantiini vähemalt 40 päevaks.

3.   Molluskid paigutatakse karantiini vähemalt 90 päevaks.

Artikkel 14

Uuringud, proovide võtmine, analüüside tegemine ja diagnoosimine

1.   Asjaomas(t)e loetletud taudi(de) puudumise kinnitamiseks peavad II lisas osutatud uuringute, proovivõtu, analüüside ja diagnoosimise tulemused olema negatiivsed.

2.   Uuringuteks, proovivõtuks, analüüside tegemiseks ja diagnoosimiseks võib kasutada sentinell-vesiviljelusloomi, välja arvatud juhul kui karantiinis hoitakse Marteilia refringens’i nakkusele vastuvõtlikke liike.

3.   Pädev asutus määrab kindlaks kasutatavate sentinell-vesiviljelusloomade arvu, võttes arvesse karantiinis hoitavate vesiviljelusloomade arvu, karantiiniüksuse suurust ning asjaomas(t)e loetletud taudi(de) tunnuseid ja liikide omadusi.

4.   Sentinell-vesiviljelusloomad:

a)

kuuluvad asjaomas(t)ele loetletud taudi(de)le vastuvõtlikesse liikidesse ning võimaluse korral ja võttes arvesse loomade elutingimusi, on kõige vastuvõtlikumas eluetapis;

b)

on pärit asjaomas(t)e taudi(de) suhtes taudivabaks tunnistatud liikmesriigist, tsoonist või piirkonnast, kolmandast riigist või selle osast;

c)

ei ole asjaomas(t)e loetletud taudi(de) vastu vaktsineeritud;

d)

paigutatakse karantiiniüksusesse vahetult enne karantiiniks ettenähtud vesiviljelusloomade saabumist või nende saabumisel ja hoitakse kokkupuutes kõnealuste loomadega samades zootehnilistes ja keskkonnatingimustes.

Artikkel 15

Kontroll

Pädev asutus kontrollib karantiinitingimusi iga vesiviljelusloomasaadetise puhul vähemalt karantiiniperioodi alguses ja lõpus.

Kõnealuse kontrolli tegemisel pädev asutus:

a)

veendub soodsate keskkonnatingimuste olemasolus asjaomas(t)e loetletud taudi(de) laboratoorseks avastamiseks;

b)

kontrollib karantiini ajal suremuse arvestust;

c)

kontrollib vajaduse korral vesiviljelusloomi karantiiniüksustes.

2.   JAGU

VEKTORLIIGID

Artikkel 16

Vektorliikide suhtes kohaldatavad karantiininõuded

1.   Vektorliiki kuuluvad loomad paigutatakse karantiini vähemalt 30 päevaks.

2.   Karantiiniüksuses vahetatakse vett vähemalt kord päevas.

Artikkel 17

Kontroll

Pädev asutus kontrollib karantiinitingimusi iga vesiviljelusloomasaadetise puhul vähemalt karantiiniperioodi alguses ja lõpus.

Kõnealuse kontrolli tegemisel pädev asutus:

a)

kontrollib karantiini ajal suremuse arvestust;

b)

kontrollib vajaduse korral vesiviljelusloomi karantiiniüksustes.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Üleminekusäte

Kuni diagnostikameetodite vastuvõtmiseni vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artikli 49 lõikele 3 analüüsitakse karantiini ajal asjaomas(t)e loetletud taudi(de) puudumise tõendamiseks võetud proove kooskõlas Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni vesiviljelusloomade diagnostiliste testide käsiraamatu viimase versiooni vastavas loetletud taudi/taude käsitlevas peatükis sätestatud diagnostikameetoditega.

Artikkel 19

Kohaldamise kuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 20

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(2)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(3)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 41.

(4)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(5)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

I LISA

Karantiinirajatiste miinimumnõuded

A   OSA

Ülesehituse ja varustusega seotud nõuded

1)

Karantiinirajatis peab olema eraldi valdus, mis on muudest karantiinirajatistest, kasvandustest ja molluskikasvatusaladest kaugusel, mille määrab kindlaks pädev asutus ohuanalüüsi alusel, mille puhul on võetud arvesse asjaomas(t)e loetletud taudi(de) epidemioloogiat. Karantiinirajatis võib siiski asuda kasvanduses või molluskikasvatusalal.

2)

Karantiiniüksused peavad olema ehitatud nii, et nendevaheline veevahetus on välistatud. Lisaks sellele peab iga karantiiniüksuse vee väljalaskesüsteem olema projekteeritud nii, et see välistab karantiiniüksuste või muude sama kasvanduse või molluskikasvandusala üksuste võimalikku ristsaastumist.

3)

Karantiiniüksuste veevarustus peab olema vaba asjaomas(t)est loetletud taudi(de)st.

4)

Kui karantiiniüksuste äravoolusüsteem asub liikmesriigis, tsoonis või piirkonnas, kolmandas riigis või selle osas, mis on tunnistatud loetletud taudi(de)st vabaks, või kus rakendatakse loetletud taudi(de)ga seoses seire- või likvideerimisprogrammi, peab see sisaldama pädeva asutuse heakskiidetud heitveekäitlussüsteemi. Heitveekäitlussüsteem peab:

a)

käitlema kogu karantiiniüksuse heitvett ja kõiki jäätmeid viisil, mis inaktiveerib tõhusalt asjaomas(t)e loetletud taudi(de) tekitaja;

b)

olema varustatud tõrkekindlate tagavaraseadmetega, et tagada pidev töö ja täielik kaitse.

5)

Karantiiniüksused peavad olema ehitatud nii, et oleks välistatud kokkupuude teiste loomadega, kes võiksid levitada asjaomast/asjaomaseid loetletud taudi/taude.

6)

Kogu varustus peab olema puhastatav ja desinfitseeritav ning vajalikud puhastamis- ja desinfitseerimisvahendid peavad olema kättesaadavad.

7)

Karantiinirajatise või selle eri üksuste sisse- ja väljakäikude juurde peavad olema paigaldatud hügieenitõkked.

8)

Igal karantiinirajatise karantiiniüksusel peab olema oma varustus, et vältida eri karantiiniüksuste ristsaastumist.

B   OSA

Korraldusnõuded

1)

Karantiinirajatist käitav vesiviljelustootmisettevõtja peab lepingu või aktiga tagama heakskiidetud veeloomatervishoiuspetsialisti teenused.

2)

Iga karantiini panemiseks ette nähtud vesiviljelusloomasaadetise puhul:

a)

tuleb karantiiniüksust puhastada ja desinfitseerida ning hoida seejärel vesiviljelusloomadest tühjana vähemalt seitse päeva enne uue saadetise sisseviimist;

b)

peab karantiiniaeg algama vesiviljelusloomasaadetise viimase looma sisseviimisest karantiiniüksusesse.

3)

Sissetoodavate ja väljaviidavate saadetiste ristsaastumise vältimiseks tuleb võtta asjakohaseid meetmeid.

4)

Karantiinirajatisse ei tohi siseneda kõrvalised isikud.

5)

Karantiinirajatisse sisenevad isikud peavad kandma kaitseriietust ja kaitsejalanõusid.

6)

Ei tohi esineda selliseid personali või varustuse kokkupuuteid, mis võivad põhjustada karantiinirajatiste või karantiiniüksuste, või karantiinirajatiste ja kasvanduste või molluskikasvatusalade vahelist saastumist.

7)

Saadetise kättesaamisel tuleb mootorsõidukeid ja seadmeid, sealhulgas paake, mahuteid ja vett käidelda viisil, mis inaktiveerib tõhusalt asjaomas(t)e loetletud taudi(de) tekitaja.

8)

Surnud ja kliiniliste haigustunnustega vesiviljelusloomi peab heakskiidetud veeloomatervishoiuspetsialist kliiniliselt kontrollima ning surnud ja kliiniliste haigustunnustega vesiviljelusloomade representatiivset valimit tuleb analüüsida pädeva asutuse määratud laboris.

9)

Vajalikke analüüsi-, proovivõtu- ja diagnostikameetodeid tuleb rakendada pädeva asutusega konsulteerides ja tema järelevalve all.

10)

Lisaks direktiivi 2006/88/EÜ artiklis 8 sätestatud andmete registreerimise kohustusele peab karantiinirajatis pidama arvestust:

a)

töötajate sisenemise/väljumise aja kohta;

b)

sissetuleva vee ja vajaduse korral heitvee käitlemise kohta;

c)

kõikide karantiinis hoidmist mõjutavate ebatavaliste tingimuste kohta (elektrikatkestused, ehitusvead, halvad ilmastikuolud);

d)

analüüsimiseks esitatud proovide võtmise kuupäevade ja analüüsitulemuste kohta.

II LISA

Uuringud, proovide võtmine, analüüside tegemine ja diagnoosi panemine vesiviljelusloomade puhul

1)

Vesiviljelusloomade puhul tehakse uuringuid, võetakse proove, tehakse analüüse ja pannakse diagnoos, tagades asjaomas(t)e loetletud taudi(de) laboris avastamiseks soodsate keskkonnatingimuste olemasolu karantiinirajatises kogu karantiiniperioodi jooksul.

2)

Karantiini ajal võetakse proove 15 päeva jooksul enne karantiiniaja lõppu järgmistelt vesiviljelusloomadelt:

a)

kui kasutatakse sentinell-vesiviljelusloomi, tuleb võtta proovid kõikidelt kõnealustelt loomadelt;

b)

kui sentinell-vesiviljelusloomi ei kasutata, tuleb võtta proovid vajalikult arvult vesiviljelusloomadelt, et tagada asjaomas(t)e loetletud taudi(de) avastamine 95 % täpsusega 10 % kontroll-levimuse puhul (alati vähemalt 10 looma).

3)

Kui artiklis 18 ei ole sätestatud teisiti, tuleb karantiini ajal võetud proove analüüsida pädeva asutuse määratud laborites direktiivi 2006/88/EÜ artikli 49 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud diagnostikameetoditega.
Top