52011DC0021

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 26.1.2011

KOM(2011) 21 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus

1. SISSEJUHATUS. MIKS TULEB RESSURSSE KASUTADA TÕHUSALT?

Euroopa ja terve maailma majandus ning meie elukvaliteet sõltub loodusvaradest. Loodusvarade hulka kuuluvad toorained nagu kütused, mineraalid ja metallid, kuid ka toit, pinnas, vesi, õhk, biomass ja ökosüsteemid. Neid ressursse vajatakse üha rohkem. Praeguse suundumuse jätkudes suureneb maailma elanikkond 2050. aastaks 30 % ehk ligikaudu 9 miljardi inimeseni. Õigus püüelda arenenud riikidele omase heaolu ja tarbimise taseme poole on ka arenguriikide ja tärkava turumajandusega riikide elanikel. Viimastel aastakümnetel on selgunud, et loodusvarade intensiivne kasutamine on hakanud avaldama survet meie koduplaneedile ja muudab küsitavaks varustuskindluse. Me ei saa enam jätkata loodusvarade kasutamist senises mahus.

Neid muutusi arvestades on kõige olulisem suurendada ressursitõhusust, et tagada Euroopas töökohtade loomine ja majanduskasvu jätkumine. See aitab luua uusi suuri majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Välja tuleb töötada uued tooted ja teenused ning leida võimalused sisendite ja jäätmete tekke vähendamiseks ning olemasolevate ressursside haldamise parandamiseks, samuti tuleb muuta otstarbekamaks tarbimisharjumused, tootmisprotsessid, haldus- ja äritegevuse meetodid ning logistika. See aitaks stimuleerida tehnoloogilist innovatsiooni, luua uusi töökohti kiiresti arenevas keskkonnahoidliku tehnoloogia sektoris, muuta ELi kaubandus jätkusuutlikuks muu hulgas uute eksporditurgude avamise teel ning tuua säästlikumate toodete kaudu kasu ka tarbijatele.

Ressursitõhususe suurendamine võimaldab ELil täita palju eesmärke. Sellest on eriti palju kasu võitluses kliimamuutuste vastu ning see võimaldab täita eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80–95 %. Ressursitõhususe suurendamine aitab kaitsta ka väärtuslikke ökoloogilisi varasid, nendega seotud teenuseid ning praeguste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteeti. See aitab meil tagada põllumajanduse ja kalanduse sektori tugeva ja säästva arengu ning vähendada toiduga kindlustamatust arenguriikides. Kuna ressursitõhususe suurendamisega saab vähendada sõltuvust kütusest ja materjalidest, mille varud aina vähenevad, saab sellega ühtlasi parandada Euroopa toorainega varustamise kindlust ja suurendada ELi majanduse võimet tulla toime ka energia ja toorme maailmahinna edasise tõusu tingimustes.

Ettevõtjatele ja investoritele on vaja selget orientiiri, mida pakuks nägemus sellest, kuhu Euroopa soovib jõuda 2050. aastaks, ning pikemaajalise poliitikaraamistiku kehtestamine. Selleks et suunata Euroopa õigele teele ja kiirendada üleminekut, on oluline täpsemalt suunata järgmise kümne aasta tegevust.

2. Euroopa 2020. aasta strateegia ja juhtalgatus „Ressursitõhus Euroopa”

Selleks et me saaksime reaalselt kasu loodusvarasid tõhusalt kasutava ja vähese CO2-heitega majanduse eelistest, tuleb täita kolm tingimust.

- Esiteks tuleb koordineerida tegevust eri poliitikavaldkondades ning selleks on vaja poliitilist nähtavust ja toetust.

- Teiseks tuleb tegutseda kiiresti, kuna investeeringute tegemisel on pikk ettevalmistusaeg. Mõned meetmed aitavad kiirendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti võrdlemisi kiiresti, kuid teiste puhul tuleb teha eelnevaid investeeringuid, mis tasuva end ära alles pikema aja jooksul ning millest on ELi majandusele kasu aastakümneteks.

- Kolmandaks tuleb edendada tarbijate üleminekut ressursitõhusamale tarbimisele, et tagada pidev innovatsioon ja suuremast tõhususest tulenevate eeliste kasutamine.

Ressursitõhusa Euroopa juhtalgatus on üks seitsmest Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusest, mille eesmärk on suunata Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele[1]. Tegemist on Euroopa peamise majanduskasvu stimuleerimise ja töökohtade loomise strateegiaga, millel on ka Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu toetus[2]. Liikmesriigid ja ELi institutsioonid teevad koostööd selle nimel, et koordineerida tegevust vajalike struktuurireformide elluviimiseks.

Ressursitõhusa Euroopa juhtalgatusega luuakse poliitikaraamistik, millega toetatakse üleminekut ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele, mis võimaldab:

- parandada majanduse toimimist, vähendades samas loodusvarade kasutamist;

- leida ja luua uusi majanduskasvu- ja innovatsioonivõimalusi ning tugevdada Euroopa Liidu konkurentsivõimet;

- tagada peamiste loodusvaradega varustamise kindlus;

- võidelda kliimamuutustega ja piirata mõju, mida avaldab loodusvarade kasutamine keskkonnale.

Et muuta Euroopa ressursitõhusaks, tuleb arendada tehnoloogiat, teha suuri muudatusi energia-, tööstus-, põllumajandus- ja transpordisüsteemides ning muuta ka tootjate ja tarbijate käitumist. Et anda ettevõtjatele investeerimiseks vajalik kindlustunne ning tagada arukate ja tulevastele põlvkondadele kasulike investeeringute tegemine, tuleb tegutsema hakata kohe. Vaja on tagada reguleeriv raamistik, mis püsiks stabiilsena ka pikemas perspektiivis. Ressursitõhusus võimaldab ka vähendada kulusid, kuna väheneb materjali- ja energiatarve. See aga võimaldab olla tulevikus konkurentsivõimelisem.

EL on juba näidanud, et suudab oma ressursitõhusust parandada. Ringlussevõtt on muutnud ELi ettevõtete ja kodude jaoks tavaliseks. Alates 1990. aastast on EL vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid üle 10 % ning tema majandus on seejuures kasvanud umbes 40 %. Kuna ELi energiatõhusus on suurenenud ja kasutusele on võetud uusi energiaallikaid, väheneb sõltuvus fossiilkütustest. Kuid ELi arengut tuleb veelgi kiirendada, laiendada tegevust ka muudesse valdkondadesse ning kasutada kõiki võimalusi, et edendada eduka strateegia abil konkurentsivõimet, töökohtade loomist ja heaolu.

Ressursitõhusa Euroopa juhtalgatuse abil luuakse integreeritud strateegiline lähenemisviis, millega tagatakse, et 2020. aasta strateegia raames juba kindlaks määratud konkreetsed meetmed aitavad saavutada ka pikemaajalisi, 2050. aasta eesmärke, ning et vajaduse korral võetakse eesmärkide saavutamiseks veel täiendavaid meetmeid. See võimaldab veelgi süvendada laiapõhjalisele strateegiale omast sünergiat ning saavutada hästi informeeritud poliitika raames kompromisse. Selleks tuleb järjekindlalt analüüsida põhjuseid, miks mõningaid loodusvarasid ei kasutata tõhusalt. Seejärel on võimalik hakata integreerima ressursitõhususe põhimõtet teistesse poliitikavaldkondadesse ja töötada välja vahendid, millega poliitikakujundajad saaksid suunata tegevust ja jälgida edusamme. See aitab tagada, et riigi-, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, sidusrühmad ja kodanikud toetavad eesmärke ning osalevad nende saavutamisel.

3. Sünergia ärakasutamine ja kompromisside saavutamine

Euroopa ressursitõhususe suurendamiseks kasutatav lähenemisviis on kõikehõlmav ja sidus vaid juhul, kui õnnestub saavutada sünergia eri valdkondades võetavate meetmete vahel ja kompromiss eri poliitikavaldkondade eesmärkide vahel.

Sünergia seisneb tavaliselt näiteks järgmises:

- paljud jätkusuutliku majanduskasvuga vahetult seotud sektorites loodud töökohad on sageli kindlamad, neil on suur ekspordipotentsiaal ja nende kaudu luuakse majanduslikku väärtust;

- kliimamuutuste vastu võitlemise ja energiatõhususe edendamise meetmed võivad suurendada energiajulgeolekut ja vähendada naftašokkide tekkimise ohtu;

- vähese CO2-heitega tehnoloogiad võimaldavad vähendada heitkoguseid ning parandada õhu kvaliteeti, vähendada müra ja edendada rahvatervist;

- energia ja muude ressursside maksustamise ja nende tarbimise subsideerimisega saab käitumist suunata tarbimise vähendamise ja tõhustamise suunas ning muuta riigi rahandust selliselt, et väheneb tööjõu maksustamine, mis omakorda soodustab töökohtade loomist ja majanduskasvu;

- ringlussevõtu määra suurendamine aitab vähendada esmaste toorainete nõudlust, suurendada nende väärtuslike materjalide taaskasutust, mis muidu jääksid kasutamata, ning vähendada kaevandamisest ja töötlemisest tulenevat energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside teket;

- toodete kujunduse parandamine võimaldab vähendada nõudlust energia ja toorainete järele, suurendada toodete vastupidavust ja hõlbustada nende ringlussevõttu. See stimuleerib ka innovatsiooni ning ärivõimaluste ja uute töökohtade loomist;

- energiatõhususe suurendamine vähendab esmajoones energia tootmise vajadust ja nõudlust infrastruktuuri järele. See omakorda leevendab survet võtta kasutusele uut maad. Näiteks kui ELi energiatarbimine väheneks 1 %, muutuksid ülearuseks 50 keskmist söeelektrijaama või 25 000 tuuleturbiini.

Ressursitõhususe poliitika raames on vaja leida kompromiss eri poliitikavaldkondade eesmärkide vahel. Selleks et teha praegu ja pikemas perspektiivis õiged valikud, tuleb läbi vaadata väärtusahela ja kogu ressursside kasutamise olelusring, ning leida sobiv tasakaal eri prioriteetide vahel. Valikuvõimaluste hindamiseks ja tegevuse suunamiseks on poliitikakujundajatel vaja teavet. Siin on mõned näited:

- kui ei jätkata vajalike parandusmeetmete võtmist, võivad siseriiklikul turul kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tehtavad ühepoolsed jõupingutused mõjutada energiamahuka tootmise konkurentsivõimet ning põhjustada energiamahuka tootmise, sellest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja töökohtade viimist teistesse riikidesse;

- tootmisprotsesside täppisajastamine vähendab toodete ladustamise vajadust, kuid võib põhjustada transpordi intensiivsuse suurenemist. Sama kehtib ka jäätmete kogumise ja ringlussevõtu suhtes;

- keskkonnahoidlike sõidukite kasutuselevõtt vähendab fossiilkütuste kasutamist, kuid suurendab nõudlust elektrienergia ja teatavate toorainete järele. Seejuures tuleb arvestada, et teatavate toorainete (näiteks elektroonikakomponentide ja kütuseelementide valmistamiseks kasutatavad haruldased muldmetallid, patareide tootmiseks kasutatav liitium) suhtes on kehtestatud tarnepiirangud ja neid leidub vaid vähestes maailma paikades;

- maa kasutamise nimel võivad konkureerida toiduainete tootmine ja energia tootmine ning mõlemate jaoks võidakse soovida kasutada maad, kus kaitstakse bioloogilist mitmekesisust või mis osutab ökosüsteemi teenuseid, nagu atmosfääris oleva süsiniku neelamine;

- paremate isolatsioonimaterjalide kasutamine võib märkimisväärselt vähendada hoonete kütmiseks vajaliku energia hulka, kuid nende materjalide tootmiseks võib kuluda rohkem energiat;

- tuumaenergia laialdasem kasutuselevõtt võib vähendada CO2-heidet, kuid samal ajal tuleb parandada tuumaohutust ja tuumajäätmete käitlemist ning tõhusamalt takistada tuumarelvade levikut;

- vee magestamise abil saab lahendada veevarustuse probleeme, kuid see võib suurendada fossiilkütuste tarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet.

4. Ressursitõhusa Euroopa juhtalgatuse komponendid

Juhtalgatuse peamine eesmärk on leppida kokku pikaajaline toimimisviis ja tagada, et asjakohastes poliitikavaldkondades arvestatakse tasakaalustatult ka energiatõhususe eesmärkidega. See looks investeerimiseks ja innovatsiooniks vajaliku kindlustunde. Juhtalgatus jääb pikaks ajaks paljusid poliitikavaldkondi hõlmavaks raamistikuks, mida võetakse arvesse kliimamuutuste, energeetika, transpordi, tööstuse, toorainete, põllumajanduse, kalanduse, bioloogilise mitmekesisuse ja regionaalarengu valdkonna poliitiliste tegevuskavade koostamisel. Nendes valdkondades toimuvat tegevust tuleb hästi kooskõlastada.

Pikaajalise raamistiku moodustavad omavahel kooskõlastatud tegevuskavad,[3] milles:

- kirjeldatakse ELi tegevust, mis aitaks kujundada aastaks 2050 vähese CO2-heitega majanduse, vähendada üleilmse kliimamuutuste vastase võitluse raames kasvuhoonegaaside heitkogust 80–95 % võrra ning ühtaegu suurendada energiajulgeolekut, edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja toetada töökohtade loomist;

- analüüsitakse, kuidas kujundada aastaks 2050 vähese CO2-heitega, ressursitõhus, turvaline ja konkurentsivõimeline ELi energiasüsteem. See annaks vajaliku kindluse investoritele, teadlastele, poliitikakujundajatele ja reguleerivatele ametiasutustele;

- esitatakse nägemus, kuidas kujundada aastaks 2050 vähese CO2-heitega, ressursitõhus, turvaline ja konkurentsivõimeline transpordisüsteem, kus kõrvaldatakse siseturul esinevad takistused, kasutatakse keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ja ajakohastatakse transpordivõrkusid;

- määratakse kindlaks keskmise pikkusega ja pikema ajavahemiku eesmärgid ja nende saavutamise vahendid, eesmärgiga kaotada majanduskasvu sõltuvus loodusvarade kasutamisest ja selle keskkonnamõjust.

Keskmise tähtajaga meetmed peaksid olema kooskõlas pikaajalise raamistikuga. Osa neist meetmetest on juba kindlaks määratud, nimelt:

- kuni 2020. aastani kehtiv energiatõhususe kava, mille raames kehtestatakse meetmed, mille abil säästa kõikides sektorites 20 % energiat, ning võetakse vastu õigusaktid energiatõhususe ja säästlikkuse suurendamiseks;

- ettepanekud korraldada järgmise ELi eelarve raames ümber ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, energia infrastruktuur ja üleeuroopalised transpordivõrgud, et ühtlustada kõnealustes valdkondades kehtivad nõuded ressursitõhusa ja säästlikuma, vähese CO2-heitega majanduse kujundamise nõuetega;

- uus, kuni 2020. aastani kehtiv ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia, mille eesmärk on vältida edasisi kahjusid, mida põhjustab ökosüsteemidele avaldatav surve, ning taastada bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenuste toimimine;

- tooraineturu- ja tooraineprobleemide lahendamise meetmed,[4] mille raames hinnatakse muu hulgas korrapäraselt eriti tähtsate toorainetega varustamist ja kujundatakse välja kaubanduspoliitika, mille abil tagada jätkusuutlik varustamine maailmaturgudel leiduvate toorainetega. Need meetmed võimaldavad suurendada ELi tooraine- ja välispoliitika sidusust ning muu hulgas edendada arenguriikides head valitsemistava, tegevuse läbipaistvust ja lisaväärtuse loomist kohapeal. Meetmete eesmärk on edendada toorainete hankimist, ringlussevõttu, uurimist, innovatsiooni ja asendamist ELis;

- strateegia ELi muutmiseks ringlussevõtmise traditsiooniga ühiskonnaks, et vähendada jäätmete teket ja kasutada neid ressursina;

- varajased kliimamuutustega kohanemise meetmed, et vähendada ohtu ökosüsteemidele ja inimeste tervisele, toetada majandusarengut ja aidata infrastruktuuril toimida ka vältimatult toimuvate kliimamuutuste tingimustes;

- veepoliitika, millega on muudetud esmatähtsaks vee säästmine ja veetõhususe suurendamine, et meil oleks piisavalt kvaliteetset vett, et vett kasutatakse säästvalt ja vähese ressursikuluga ning et lõppkokkuvõttes lastakse keskkonda tagasi vastuvõetava kvaliteediga vesi.

Lisateavet ELi ja liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta võib saada Euroopa 2020 strateegiat käsitleva komisjoni teatise[5] ressursitõhusa Euroopa juhtalgatust kirjeldavast osast. Allpool on lahtris esitatud konkreetsed näited ELis juba võetavatest meetmetest. Komisjoni veebisaidil[6] on esitatud veel näiteid liikmesriikide ja rahvusvaheliste partnerite ressursitõhususe meetmete ning ettevõtete eri valdkondi hõlmava tegevuse kohta.

Konkreetseid näiteid ELis juba võetavate meetmete kohta Euroopa 2020. aasta strateegias sisalduva juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames on tõdetud, et ökoinnovatsiooni võib märkimisväärselt stimuleerida, kehtestades rangemad keskkonnaeesmärgid ja -standardid, millega seatakse auahned sihid ja tagatakse pikaajaline prognoositavus. Näiteks võib tuua Kyoto protokolli. Euroopa Patendiameti ja ÜRO Keskkonnaprogrammi tehtud analüüs on näidanud, et pärast protokolli vastuvõtmist 1997. aastal on puhta energeetika tehnoloogiatele väljastatud märkimisväärselt rohkem patente kui fossiilkütuse tehnoloogiatele[7]. ELi kliimamuutuste ja energiapaketiga on kehtestatud on veelgi ulatuslikumad eesmärgid. Selles on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine sobiva hinnataseme abil ning kehtestatud eesmärgid, millest lähtub edasine tegevus uute tehnoloogiate edendamise ja energiavarustuse mitmekesistamise alal. Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem on näide sellest, kuidas on võimalik rakendada turujõude ressursside tõhusama kasutamise stimuleerimiseks. Innovatsiooni ning tulevase majanduskasvu eeldusi parandaks ka see, kui CO2 hind sisaldaks süsinikdioksiidi heiteid tekitavate ressursside maksumust. 2008. aastal vaadati ELis läbi jäätmete õigusraamistik, võttes aluseks toote tervikliku olelusringi alates tekitamisest kuni kõrvaldamiseni, pöörates peatähelepanu jäätmetekke vältimisele, korduvkasutamisele, ringlussevõtule ja taaskasutamisele (nn jäätmehierarhiale). Liikmesriikidel tuleb koostada jäätmekäitluse kava, mis hõlmab jäätmetüüpi, -kogust, -allikaid ja kogumissüsteeme. Selleks et katkestada majanduskasvu ja jäätmetekke vaheline seos, tuleb koostada jäätmetekke vältimise kavad. Jäätmekäitluse tõhustamisega saab CO2-heidet märkimisväärselt vähendada. Nii näiteks kõrvaldatakse ELis igal aastal 5,25 miljardi euro eest taaskasutuskõlblikke materjale nagu paber, klaas, plast, alumiinium ja teras. Kui need materjalid võetaks ringlusesse, saaks CO2-heidet vähendada 148 miljoni tonni võrra aastas. Olmejäätmete parema käitlemisega saaks kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks võrreldes 1995. aastaga vähendada 92 miljoni tonni. Kui Euroopa riikides võetaks ringlusse 70 % jäätmetest, võimaldaks see luua vähemalt 500 000 töökohta. Prognoositakse, et esimesed üheksa meedet, mis võetakse ökodisaini direktiivi alusel energiatõhususe valdkonnas, vähendavad energiatarbimist aastaks 2020 umbes 340 TWh ehk umbes 77 keskmise elektrijaama toodangu võrra. 2010. aasta juulis jõustus uuesti sõnastatud hoonete energiatõhususe direktiiv, mis peaks võimaldama aastaks 2020 vähendada ELi lõplikku energiatarbimist umbes 5 %. Häid tulemusi annavad ka ELi teiste poliitikavaldkondade meetmed, eelkõige Ühtekuuluvusfondist ja struktuurifondidest energiatõhususe programmide rahastamise võimaldamine. Prantsusmaa kasutab ELi vahendeid näiteks selleks, et vähendada rohkem kui poole võrra korterelamute energiakulu ruutmeetri kohta. |

Ressursse kasutatakse sageli vähetõhusalt ka seetõttu, et ühiskonnale ei ole kättesaadav teave ressursside kasutamise tegeliku maksumuse kohta. Ettevõtjad ja üksikisikud ei saa seega oma käitumist kohandada. Loodusvarade tõhusama kasutamise ja majanduse üldise konkurentsivõime parandamise poliitikameetmete puhul tuleb pöörata suuremat tähelepanu sobiva hinnataseme saavutamisele ja muuta need tarbijatele, näiteks transpordi, energia ja vee kasutajaile läbipaistvaks. Hinnad peaksid kajastama kulusid, näiteks keskkonna- ja tervisekulusid), mida ressursi kasutamine ühiskonnale põhjustab, ega tohiks luua äraspidiseid stiimuleid. Sellega seoses võib otsustavat rolli mängida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, näiteks nn arukate mõõdikute kasutuselevõtmine.

Lisaks tuleb koordineerida ELi avalikku toetust teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, et parandada vajaliku tehnoloogia kättesaadavust ja tulemuslikkust. Eelnevalt tuleb siiski analüüsida, kuidas vähendada võimalikku negatiivset mõju, mis võib ilmneda mis tahes uue tehnoloogia puhul.

ELi tööstuse ressursitõhususe suurendamise ja tema tööstuse konkurentsivõime parandamise poliitika peaks olema hästi tasakaalustatud ja pakkuma lahendusi nii nõudluse (näiteks keskkonnasäästlike riigihangete ja tarbijate parema teavitamise kaudu) kui ka pakkumise probleemidele. Ressursitõhusus on paljude valdkondlike strateegiate üks, kuigi mitte ainus põhielement. Iga poliitikavaldkonda ja iga poliitikavahendit tuleb põhjalikult analüüsida, kasutades asjakohaseid hindamise ja mõjuhinnangu meetodeid. Põhjalikult tuleb analüüsida meetmete kulu ja tasuvust, et iga juhtumi puhul eraldi kindlaks määrata kõige asjakohasem strateegia.

5. Teadmusbaasi tugevdamine ja analüütilise käsituse järjepidev kohaldamine

Käesolevas dokumendis kirjeldatud juhtalgatuse raames tehtavaid algatusi tuleb võimaluse korral analüüsida vastavalt ühistele eeldustele, parameetritele ja lähtepõhimõtetele ning keskmist ja pikemat ajavahemikku hõlmavatele ühistele nägemustele. See võimaldab tagada, et kõik poliitilised otsused põhinevad analüüsi tulemustel ning et kõikides asjakohastes sektorites võetakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja muude eemärkide täitmiseks kulutõhusaid meetmeid.

Esimese sammuna esitab komisjon 2011. aasta alguses kliima-, energia- ja transpordipoliitika ühised näidisstsenaariumid kuni aastani 2050. 2. lisas on esitatud ühistel eeldustel ja parameetritel põhinev võrdlusstsenaarium ning mõningad erinevad stsenaariumid, mida praegu kontrollitakse ja mis võivad osutuda kasulikuks ressursitõhususe valdkonna eri aspektide puhul. Näidisstsenaariumide loomise esimesed tulemused näitavad, et ELis suudetakse 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga vähendada 80 %, kui kasutada CO2 kogumise ja ladustamise tehnoloogiaid, taastuvaid energiaallikaid, tuumaenergiat ja elektripaigaldisi ning kui CO2 hind on asjakohane, kui infrastruktuur ja turud toimivad hästi ning kui vajalikud tehnoloogiad on laialdaselt kasutusele võetud. Esialgsed näidisstsenaariumid kinnitavad, et kui poliitika, infrastruktuur, tehnoloogia ja turg arenevad vajalikus suunas, vähenevad elektri tootmisel, olmes ja tööstuses tekkivad heited üle 80 %, transpordisektori heited ligikaudu 60 % ja põllumajandussektori heited ligikaudu 40 %.

Näidisstsenaariumide loomine on eriti keeruline seetõttu, et ressursitõhususe suurendamine nõuab meetmete võtmist paljudes valdkondades. Praegu olemasolevad stsenaariumid käsitlevad ainult teatavaid poliitikavaldkondi ja sektoreid, näiteks energeetika ja transport. Need ei saagi täielikult kajastada loodusvarade kasutamise mõju ökosüsteemidele, ettevõtetele, majandusele ega ühiskonnale tervikuna, samuti ei saa need kajastada poliitikameetmete vastastikust mõju. Komisjon kavatseb teha täiendavaid analüüse, et hinnata kogu majandusele avalduvaid kõiki mõjusid ja parandada oma suutlikkust koostada näidisstsenaariume ka muudes valdkondades, kus on võimalik ressursse tõhusamalt kasutada, näiteks põllumajandus, tööstus ja keskkond.

Teadmusbaasi tugevdamiseks on samuti tarvis arendada edasi poliitikat ja koostada mõjuhinnanguid. Selleks tuleb jätkata strateegiate hindamist ja koguda andmeid terve olelusringi kohta, kasutades muu hulgas ära teadusuuringute raamprogrammide meetmeid eri valdkondades. Seda silmas pidades tuleb välja töötada sidusamad ja läbipaistvamad keskkonnamõju hindamise meetodid.

6. Ressursitõhususe küsimus muutub üha olulisemaks kogu maailmas

Kuna põhilised keskkonnaküsimused nagu kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisuse, maakasutus, metsade hävitamine, tarbimis- ja tootmistavade välismõjud, konkurentsivõime, varustuskindlus ja juurdepääs on üleilmsed, tuleb ELil ressursitõhususe küsimusi hakata lahendama rahvusvahelisel tasandil koostöös peamiste partneritega, sealhulgas kandidaat- ja naaberriikidega. Sellel on mitu head põhjust.

Esiteks mõistetakse rahvusvahelisel tasandil üha paremini haruldaste muldmetallide, kalapüügipiirkondade, maa, energia, vee ja teiste ressurssidega varustamise katkemise vältimise strateegilist tähtsust. Tehnoloogia areng võib sõltuda mujal maailmas leiduvatest peamistest toorainetest, näiteks liitiumist elektriautode akude puhul.

Teiseks võivad üleilmsel tasandil kooskõlastatud meetmed aidata pidurdada üleilmse nõudluse kasvu. Seetõttu peaks ressursitõhusus olema kesksel kohal meie välissuhetes eeskätt nende riikidega, kes tarbivad palju ressursse, näiteks tärkava turumajandusega riigid. Kuna tärkava turumajandusega riikide tähtsus energia tarbijaina üha suureneb, mõjutavad just nemad üha rohkem energiakasutust terves maailmas. Sama kehtib muude oluliste toorainete kohta. See mõjutab terve maailma tarnekorraldust ning samuti Euroopa tootjate, investorite ja tarbijate huve tärkava turumajandusega riikides.

Kolmandaks saab rahvusvahelise koostöö raames vahetada oskusi, tehnoloogiat ja head tava. Partnerid teevad suuri jõupingutusi oma ressursitõhususe suurendamiseks. Jaapanis kasutatakse näiteks kolmikmõistet „vähendamine, korduvkasutamine ja ringlussevõtt” (inglise keeles 3Rs: reduce, reuse, recycle ), Hiinas on koostatud uus viieaastane keskkonnasäästlike tehnoloogiate kava, mille raames tehakse suuri investeeringuid, ning Lõuna-Koreas edendatakse loodussäästliku majanduskasvu kava. ELil tuleb veelgi laiendada tööd nendes valdkondades, et tugevdada oma üleilmset konkurentsivõimet ja saada sellest käegakatsutavat kasu. Nendes valdkondades on võimalik teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Euroopa Komisjon edendab näiteks ressursitõhususe alast koostööd Hiinaga sellistes valdkondades nagu energiavõrgud, energia tootmine ja ehitussektor. Koostöö toimub ministrite tasandi dialoogi, konkreetsete teadusprogrammide ja ekspertide kohtumiste kaudu.

EL peaks kasutama oma väliskaubandussuheteid ja jätkama jõupingutusi tööstusele võrdsete tingimuste loomiseks, toorainete jätkusuutliku tarnimise tingimuste parandamiseks ning keskkonnakaupade ja –teenustega kauplemise liberaliseerimiseks, tagades selle kaudu tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime. Keskkonnasäästliku tehnoloogia laiem kasutamine aitaks säästa keskkonda ja suurendada tootmisprotsesside tõhusust ning kasutada maailma nappisid loodusvarasid kõige tõhusamalt.

Euroopa Liit on väga huvitatud rahvusvaheliste partneritega ressursitõhususe alase koostöö süvendamisest. See aitaks ELil viia loodusvaradest sõltuvates arenguriikides ellu säästva arengu edendamise ja vaesuse vähendamise tulemuslikke strateegiaid. Lisaks soodustaks see energia tootmise ja edastamise keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ohjeldada seega maailma ressursinõudluse kasvu. 2012. aastal toimuval säästva arengu alasel rahvusvahelisel konverentsil Rio+20 keskendutakse keskkonnasäästlikule majandusele ja keskkonnaalasele juhtimisele. ELil on konverentsi raames hea võimalus arutada ressursitõhususe küsimusi oma partneritega kogu maailmas.

7. Juhtimine ja edusammude seire

ELil on vaja ressursitõhususe suurendamise edusammude seire ja mõõtmise vahendeid. Euroopa 2020. aasta strateegias on juba esitatud mõned peamised kriteeriumid nagu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20 % (ja sobivate tingimuste korral ka 30 %), energia tootmine taastuvatest energiaallikatest 20 % ulatuses ja energiatõhususe suurendamine 20 %. Kuid näitajaid on vaja ka sellistes aspektides nagu loodusvarade kättesaadavus, nende asukoht, nende kasutamise tõhusus, jäätmete tekke ja ringlussevõtu määr ning mõju keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Komisjon teeb tööd selle nimel, et töötada seireks ja analüüsiks vajalikud asjakohased näitajad välja näiteks säästva arengu valdkonna näitajate eeskujul.

Selleks et tootmise ja tarbimise ressursitõhusus ELis paraneks, on oluline tagada tõhus juhtimine ja edusammude seire. Juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” raames toimuv tegevus on tihedalt seotud Euroopa 2020. aasta strateegia muude juhtalgatustega, eelkõige tööstuspoliitika, innovatiivse liidu, digitaalse tegevuskava ning uute oskuste ja töökohtade tegevuskavaga,[8] samuti nende kavade alusel liikmesriikides toimuva tegevusega.

Meetmeid juhitakse ja nende seiret teostatakse Euroopa 2020. aasta strateegia raames. Sellesse integreeritakse ka Euroopa Liidu säästva arengu strateegia asjakohased elemendid vastavalt ELi poliitika ja liikmesriikide riiklike reformikavade kohase poliitika analüüsile, mis esitatakse iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames[9]. See toimub nn Euroopa poolaasta raames 2012. aastal.

8. Kokkuvõte

ELil tuleb poliitika kujundamisel seada esiplaanile ressursitõhusus. See on ELi jaoks nii vajadus kui ka võimalus. Juhtalgatusega on sätestatud raamistik, mis võimaldab pikaajaliste strateegiate alusel parandada ressursitõhusust energeetika, kliimamuutuste, teaduse ja innovatsiooni, tööstuse, transpordi, põllumajanduse, kalanduse ja keskkonnapoliitika valdkonnas.

Järgmise sammuna teeb komisjon konkreetsed ettepanekud ressursitõhususe parandamiseks mitmesugustes poliitikavaldkondades. Ettepanekud on loetletud 1. lisas.

Komisjon kutsub nõukogu, Euroopa Parlamenti, liikmesriikide parlamente, Regioonide Komiteed, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, kandidaatriike ja sidusrühmi üles toetama nende ettepanekute edasiarendamist ja edendama ressursitõhusust.

1. lisa. Juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” 2011. aasta algatused[10] |

I kvartal 2011 | Tegevuskava vähese CO2-heitega majanduse kujundamiseks 2050. aastaks | Kavas visandatakse võimalused, kuidas kujundada ELi majandus 2050. aastaks ümber vähese CO2-heitega majanduseks ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 % võrra, parandades ELi energiajulgeolekut ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Muu hulgas nähakse ette ka vahe-eesmärgid, valdkondlikud meetmed ja meetmete mõju analüüs. |

I kvartal 2011 | Euroopa energiatõhususe kava aastani 2020 | Kavas määratakse kindlaks meetmed, mille abil hoitakse kõikides sektorites kokku 20 % energiat. Sellele lisaks esitatakse 2011. aasta III kvartalis energiatõhusust ja -säästu käsitlev direktiiv. |

I kvartal 2011 | Valge raamat transpordi tuleviku kohta | Dokumendis esitatakse nägemus sellest, kuidas kujundada aastaks 2050 vähese CO2-heitega, ressursitõhus, turvaline ja konkurentsivõimeline transpordisüsteem, kus kõrvaldatakse siseturul esinevad takistused, kasutatakse keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ja ajakohastatakse transpordivõrkusid. |

I kvartal 2011 | Teatis ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja strateegia kohta | Teatises määratakse kindlaks kohustused, mida EL peaks kaaluma seoses rahvusvaheliste jõupingutustega ja kasvava survega ökosüsteemidele. Strateegias seatakse mitu alameesmärki, mille alusel tegevus peaks toimuma. |

I kvartal 2011 | Teatis toormeturgude probleemide ja toorainete kohta | Teatises määratakse muu hulgas kindlaks tähtsaimad toorained ja integreeritud meetmed, mis võimaldavad tagada ELi jätkusuutliku varustamise EList ja maailmaturult pärit toorainetega, ning rõhutatakse kaubanduspoliitika rolli selles valdkonnas. Teatise eesmärk on edendada toorainete hankimist, ringlussevõttu, uurimist, innovatsiooni ja asendamist ELis. Sellega aidatakse suurendada ka ELi tooraine- ja välispoliitika sidusust. |

I kvartal 2011 | Energia maksustamise direktiivi läbivaatamine | Direktiivi läbivaatamisega ajakohastatakse energia maksustamise raamistikku, et toetada sellega paremini jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise ning ressursitõhusa, konkurentsivõimelise ja keskkonnasäästliku majanduse kujundamise prioriteetsete eesmärkide täitmist. |

II kvartal 2011 | Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava | Tegevuskava rajaneb muudel algatustel ja täiendab neid. Selle eesmärk on suurendada ressursside tootlikkust ning kaotada majanduskasvu ja ressursside kasutamise ning ressursside kasutamise keskkonnamõju vaheline seos. |

II ja III kvartal 2011 | Ühine põllumajanduspoliitika Ühine kalanduspoliitika Ühtekuuluvuspoliitika Energia infrastruktuuri rahastamisvahend TEN-T läbivaatamine | Ettepanekute eesmärk on korraldada need poliitikavaldkonnad ümber, eesmärgiga kohandada neid praegustele poliitilistele prioriteetidele, eriti Euroopa 2020 strateegiale ja käesolevas dokumendis käsitletavale juhtalgatusele. |

IV kvartal 2011 | Energia tegevuskava 2050. aastaks | Tegevuskavas esitatakse võimalikud arengustsenaariumid ELi energiasüsteemi kujundamiseks vähese CO2-heitega ressursitõhusaks süsteemiks ning analüüsitakse selle eesmärgi saavutamise poliitilisi aspekte. |

2011 | Arukad energiavõrgud | Tegemist on raamistikuga, mille alusel liikmesriigid loovad arukad energiavõrgud, et suurendada energiatõhusust, toetada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõttu ja luua elektrisõidukite infrastruktuur. |

2011 | Energiavarustuse kindlus ja rahvusvaheline koostöö | Esitatakse ELi energiapoliitika välismõõtme ulatuslik analüüs. |

2011 | Vee raamdirektiivi prioriteetsete ainete nimistu läbivaatamine | Vadatakse läbi selliste prioriteetsete ainete loetelu, mis kujutavad endast ohtu ELi veekeskkonnale või põhjustavad ohtu selle kaudu. |

2011 | ELi ehitussektori jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia | Strateegias esitatakse võimalused sektori konkurentsivõime tugevdamiseks, reageerides praegustele ja tulevastele ühiskondlikele probleemidele kuni 2020. aastani. |

2011 | Euroopa strateegia ja tegevuskava jätkusuutliku, biotehnoloogial põhineva majanduse kujundamiseks 2020. aastaks | Strateegiaga viiakse lõpule Euroopa teadusruumi väljakujundamine ja rakendatakse Euroopa innovatsioonialast partnerlust biomajanduse sektorites. Eesmärk on toetada biomajanduse erinevate sektorite ja poliitikavaldkondade integreerimist, parandada innovatsiooni raamtingimusi ning ergutada liikmesriikide teadus- ja arendustegevus- ning innovatsioonisüsteemide reformi. |

2011 | Transpordi strateegiline tehnoloogiakava | Tegemist on teadusuuringute, innovatsiooni ja tulemuste rakendamise keskmise tähtajaga strateegilise tegevuskavaga, milles visandatakse võimalused transporditehnoloogia kasutamiseks valges raamatus esitatud transpordi tulevikueesmärkide täitmiseks. Muu hulgas nähakse ette aruka liikuvuse Euroopa innovatsioonipartnerluse rakendamine. |

2011 | Kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalvet ja heitkogustealast aruandlust käsitlevate õigusaktide läbivaatamine | Õigusaktide läbivaatamise eesmärk on parandada Euroopa 2020. aasta strateegias esitatud olulise kliimaeesmärgi täitmise seiret ning vähendada halduskoormust. |

2. lisa. ELi näidisstrateegiate kujundamise peamised eeldused ja parameetrite võimalikud teisendid (Iga eelduse või parameetri puhul on esitatud suurim ja väikseim lõpptulemus, et võimaldada selgitada välja nõrkused ja koostada poliitikastsenaariumid. Asjakohane teisend valitakse vastavalt konkreetse analüüsi suunitlusele.) |

Parameeter | Võrdlusstsenaarium (praegused suundumused ja praegune poliitika) | Väikseim võimalik tulemus | Suurim võimalik tulemus |

Poliitikavaldkonnad | Ainult praegused poliitikavaldkonnad ja meetmed, sealhulgas heitkogustega kauplemise süsteem, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20 % võrra ja heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorites kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine. | Kliimamuutustealane tegevus on killustatud – ELi-välised osalejad lähtuvad Kopenhaageni kokkuleppest. | Võitlus kliimamuutustega on üleilmselt kooskõlastatud, et saavutada 2°C eesmärk. |

SKP kasv | Euroopa 2020. aasta strateegias määratletud keskpikk periood. „Majanduse aeglane elavnemine”: vähenenud jõukusega Euroopa majanduskasv taastub; SKP kasvu määr vastab majanduse ja rahanduse peadirektoraadi 2009. aasta rahvastiku vananemise aruandes esitatud pikaajalistele prognoosidele. | „Kaotatud kümnend”: Euroopa on alatiseks kaotanud osa oma jõukusest ja edaspidise majanduskasvu eeldused. | „Majanduse jätkusuutlik elavnemine”: Euroopa on võimeline varasema majanduskasvu täielikult taastama ja kasutama oma potentsiaali veel enamgi. |

Fossiilkütuste hind | Naftabarreli hind on umbes 105 USD (2008) 2030. aastal ja 125 USD (2008) 2050. aastal; paralleelselt tõuseb gaasi ja söe hind. | Fossiilkütuse hind on sama kõrge kui võrdlusstsenaariumi puhul, kuid valitseb suur oht, et ressursi vähesuse tõttu tabavad majandust naftašokid (näiteks nafta hinna kahekordistumine). | Kliimamuutustega võitlemise üleilmsete meetmete tulemusel on naftabarreli hind madal, 80 USD 2030. aastal ja 70 USD 2050. aastal. |

CO2 kogumine ja säilitamine | 2020. aastaks on edukalt lõpule viidud ulatuslik demonstratsioon; alates 2020. aastast algab äriline kasutuselevõtt CO2 hinnast tingitud konkurentsiolukorrast sõltuvalt. | Väga aeglane kasutuselevõtt koos hinnalangusega, mida põhjustab demonstratsiooni venimine ja avalikkuse vähene toetus. | CO2 hinna kiire tõus loob kiirema juurutamise stiimuli. Laialdane rakendamine muu hulgas gaasi- ja tööstusprotsessides. |

Tuumaenergia tootmine | Uute tuumaelektrijaamade rajamine vanade asemele. Itaalias ja Poolas ehitatakse uued tuumaelektrijaamad. Belgias ja Saksamaal lõpetatakse järk-järgult tuumaenergia tootmine stsenaariumis täpsustatud õigusaktide kohaselt. | Tuumaenergia tootmisvõimsus väheneb, kuna avalikkus tuumaenergia tootmist ei toeta. | Ohutus- ja jäätmeprobleemid lahendatakse. Selle tulemusel suureneb avalikkuse toetus ja liikmesriigid rakendavad oma tuumaenergiapoliitika muudatused. |

Taastuvad energiaallikad | Tehnoloogia parem tundmaõppimine ja kulude edasine vähenemine koos haldustakistuste kõrvaldamisega. Väljakujunenud tehnoloogiate toetamise järkjärguline lõpetamine ning suurte investeeringute tegemine uutesse ja arukatesse võrkudesse. | Taastuvate energiaallikate poliitika vastab alusstsenaariumile, 2020. aasta järgseks ajaks uut poliitikat ei kehtestata. Mujal maailmas taastuvate energiaallikate alal saadud kogemustest eriti palju juurde ei õpita. | Kliimapoliitikat muudetakse rangemaks ning tugevdatakse liikmesriikide taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu toetamise poliitikat ja asjakohast Euroopa raamistikku. Näiteks suurendatakse toetusi, et edendada (arukate) võrkude laiendamist, mis võimaldaks vähendada kulusid ja õppida paremini tundma tehnoloogiat; päikeseenergia võrgupariteet saavutatakse ja see kinnistub turul kiiresti. |

Energiatõhusus | Energiatõhusust suurendatakse mõnevõrra. Majanduskasv muudetakse energia kasutamisest sõltumatuks, kuid kaugeltki kõiki majandusliku kokkuhoiu võimalusi ei kasutata ära. | Vähene rahastamine takistab energiasäästuvõimaluste rakendamist suure energiatarbimisega sektorites. | Jätkusuutliku kasvu stsenaariumi aitab teostada märkimisväärne investeerimine energiatõhusust parandavatesse tehnoloogiatesse ja lahendustesse, mis võimaldavad säästa palju energiat. |

Transport | Praegused suundumused jätkuvad ning kaubavedu kasvab sama kiiresti kui SKP ja reisijatevedu sellest pisut aeglasemalt eeskätt seetõttu, et jätkatakse olemasolevate autotehnoloogiate kasutamist. | Jätkuvad võrdlusstsenaariumi suundumused, kuid tehniline areng on aeglasem kui eeldatud. Vähese CO2-heitega tehnoloogiate (nagu elektriautode tootmise tehnoloogia) hinnalangus on oodatust väiksem. Puudub soodus poliitiline raamistik. | Edukas üleminek nõudluse juhtimisele, sobiva hinnataseme saavutamine ja tehnoloogilise innovatsiooni kiirenemine võimaldavad elektripaigaldised laialdaselt kasutusele võtta. |

Õhu kvaliteet | Õhu kvaliteeti käsitlevad nõuded õigusaktides muudetakse järk-järgult rangemaks kehtiva õhu kvaliteedi direktiivi (2008/50/EÜ) nõuetest. Eelkõige kehtestatakse (uus) PM10 piirväärtus, (uus siduv) PM2.5 piirväärtus (vastavalt õhu kvaliteedi direktiivis aastaks 2020 sätestatud soovituslikele piirnormidele) ja (uued) osooni piirväärtused ning nähakse ette, et rakendamine algab 2020. aastal ja liikmesriigid täidavad nõuded 2030. aastaks. Seejärel muudetakse õhukvaliteedi õigusakte vähehaaval ja järk-järgult rangemaks. Kuigi liikmesriigid ei suuda õhu kvaliteedi nõudeid täielikult täita, ei mõjuta see kuni 2050. aastani oluliselt liikmesriikide elanike tervist ega keskkonda. | Olukord ei muutu. Rakendatakse praegusi (SO2, NOx, CO, tahkeid osakesi, osooni, benso(a)püreeni, raskmetalle käsitlevaid) õhukvaliteedi nõudeid sisaldavaid õigusakte ja liikmesriigid täidavad 2020. aastaks enamiku nõudeid. Seejärel muudetakse õhukvaliteedi õigusaktid rangemaks, kuid õhu kvaliteet 2050. aastaks tõenäoliselt eriti ei muutu ning see avaldab kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale. | Aastaks 2020 ja sellele järgnevaks ajaks lepitakse kokku rangemad õhu kvaliteedi nõuded (näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni õhu kvaliteedi suuniste alusel). Nende kohaselt muutub õhu kvaliteet järk-järgult selliseks, et see ei kahjusta oluliselt tervist ega keskkonda. Liikmesriigid rakendavad need nõuded 2050. aastaks edukalt ja täielikult. |

Bioloogiline mitmekesisus | Natura 2000 võrgustiku nõudeid rakendatakse ELis täielikult. Ühise põllumajanduspoliitika raames laiendatakse võrgustikku kuuluvate merealade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse alade ühendusi. | Natura 2000 võrgustiku nõudeid rakendatakse ELis ebapiisavalt ja Natura 2000 võrgustiku alad on nõrgalt seotud. | Sama nagu võrdlusstsenaariumi puhul, kuid kogu ELi bioloogilist mitmekesisust kaitstakse täielikult, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused on täielikult taastatud vastavalt ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidele ja rohelise infrastruktuuri põhimõtetele. |

Jäätmekäitlus | ELi olemasolevate jäätmealaste õigusaktide täielik rakendamine, eelkõige ringlussevõtu ja jäätmete vähendamise eesmärkide täielik täitmine. | Mõned liikmesriigid ei suuda täita ELi ringlussevõtu eesmärke ja jäätmete kogus väheneb aeglaselt. | Saavutatakse kõige kaugemale arenenud liikmesriikide jäätmetekke vältimise, korduvkasutamise ja ringlussevõtu tase ning ELi miinimumeesmärgid ületatakse ja jäätmete teket vähendatakse 15 %. Kõikides liikmesriikides lõpetatakse prügilate kasutamine. |

Magevesi | Üha suuremat osa EList ähvardab veepuudus ning põudasid esineb sagedamini ja laialdasemalt kui varem. Veekasutuse energeetiline jalajälg suureneb, muudest allikatest, näiteks magestamise kaudu saadava vee osakaalu suurenemise tõttu. Vee raamdirektiivi nõuded täidetakse ning enamiku vesikondade seisund muutub paremaks. | Suurt osa EList ähvardab veepuudus ning (kliimamuutuste süvenemise tõttu) esineb põudasid sagedamini ja laialdasemalt kui varem. Ka üleujutused on sagedasemad ja/või ulatuslikumad. Veekasutuse energeetiline jalajälg on suur. Vee raamdirektiivi nõuded täidetakse ainult osaliselt ja kõikide vesikondade seisund ei parane. | Kehtestatud on veenõudluse reguleerimise vahendid, et tagada olemasolevate ressursside optimaalne jaotamine kasutajate ja keskkonna vahel. Vee tarbimise energeetiline jalajälg on väike, kuna vett hallatakse säästvalt. |

Põllumajandus ja maakasutus | Põllumajandustootmine kasvab märkimisväärselt, kuid keskmine saagikus suureneb mõõdukalt, kuna arenguriikides rakendatakse kaasaegseid tehnoloogiaid järk-järgult. Eksportivaid riike on rohkem, kuid toidu ja energia nõudlus võib endiselt sundida maakasutust laiendama ning see toob omakorda kaasa metsade hävitamise ja uue maa (peamiselt rohumaa ja põllumajandustootmiseks vähem sobiva maa) kasutuselevõtu, mis põhjustab kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. | Põllumajandustootmine suureneb oluliselt, et toita ära terve maailma veelgi suurem ja jõukam rahvastik. Tehnoloogia aeglase arengu ja ekstensiivse põllumajanduse tõttu saagikus ei suurene, mistõttu peamiste teravilja eksportivate riikide toodang on turu nõudlusega võrreldes väike ja tootmine koondub suhteliselt vähestesse eksportivatesse riikidesse. Kliimamuutuste mõju võib püsivalt vähendada laialdaste maa-alade saagikust, mille tulemusel toiduainete hind tõuseb järsult ning see suurendab toiduga kindlustatuse probleeme. Kuna toidunõudlus on suur, jätkub metsade hävitamine ja suureneb haritava maa pindala. Intensiivsem põllumajandustootmine ja metsade hävitamine avaldab negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja põhjustab kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist. | Põllumajandustootmine suureneb märgatavalt, kuid saagikus suureneb samuti kiiresti näiteks seemnete ja juurte kvaliteedi parandamise tehnoloogia, kohtniisutuse jms tulemusel. Ka sel juhul suureneb nõudlus toidu ja energia järele, kuid vajadus võtta kasutusele uut maad on väiksem, mistõttu metsi hävitatakse vähem ja maaharimise eesmärgil võetakse kasutusele vähem uusi alasid (rohumaad ja põllumajandustootmiseks vähem sobivat maad). |

.

[1] EUROOPA 2020. AASTAL. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia. KOM(2010) 2020.

[2] Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta kohtumise järeldused, dokument EUCO 13/10. http://ec.europa.eu/eu2020/pdf/council_conclusion_17_june_en.pdf.

[3] Komisjoni tööprogrammil põhinev 2011. aasta ülevaade on esitatud 1. lisas.

[4] KOM(2011) 25.

[5] KOM(2010) 2020, lk 14–15.

[6] http://ec.europa.eu/resource-efficient-europe

[7] Vt http://www.epo.org/topics/issues/clean-energy/study.html.

[8] KOM(2010) 614, KOM(2010) 546, KOM(2010) 245 ja KOM(2010) 682.

[9] Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid, KOM(2011) 11.

[10] Vt komisjoni tööprogrammid 2010. ja 2011. aastaks (KOM(2010) 135 ja KOM(2010) 623).