52007DC0756

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.11.2007

KOM(2007) 756 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA KESKPANGALE

Kuues aruanne euroala tulevaseks laienemiseks tehtavate praktiliste ettevalmistuste kohta {SEK(2007) 1574}

1. SISSEJUHATUS

Pärast nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsust, mille kohaselt Küpros ja Malta täidavad vajalikke tingimusi euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2008[1], on praktilised ettevalmistused euro kasutuselevõtuks mõlemas riigis praeguseks lõppenud. Käesolevas aruandes käsitletakse kõnealuseid ettevalmistusi, eelkõige euro sularaha kasutuselevõttu majanduses, erasektori ettevalmistuste kulgu ja avalikku arvamust euro kasutuselevõtu kohta Küprosel ja Maltal.

Lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud tehnilisemad üksikasjad ettevalmistuste kohta mõlemas riigis ja teistes asjaomastes liikmesriikides.

Käesolev aruanne järgneb 2004. aasta novembrist kuni 2007. aasta juulini esitatud viiele aruandele euroala tulevaseks laienemiseks tehtavate praktiliste ettevalmistuste kohta.[2]

2. ETTEVALMISTUSTE OLUKORD

2.1. Küpros

2.1.1. Kuidas võetakse Küprose majanduses kasutusele euro sularaha ja kuidas kõrvaldatakse ringlusest Küprose nael?

Euro kasutuselevõtul Küprosel osaleb Küprose naelalt eurole üleminekul eraisikuna või ettevõtete või avalike asutuste kaudu ligikaudu 775 000 elanikku. Euro füüsilise kasutuselevõtu ja Küprose naela ringlusest kõrvaldamise eest vastutab Küprose keskpank.

Ringlusse tulevad euro rahatähed ja mündid

Selleks et vahetada ringluses olevad Küprose naelad eurodeks, on Küprose keskpanga hinnangu kohaselt vaja 60,7 miljonit euro rahatähte (väärtusega 1 190 miljonit eurot) ja 395 miljonit euromünti (väärtusega 100,26 miljonit eurot).

Kooskõlas Euroopa Keskpanga otsusega, mille kohaselt võivad euroalaga liituvad riigid laenata vajaliku koguse euro rahatähti eurosüsteemist ja maksta need pärast üleminekut tagasi oma tarnekorralduse alusel toodetud euro pangatähtedega, tarnis Küprose keskpank oktoobris Kreeka keskpangalt euro rahatähti.

Küprose euromüntide vermijaks valiti pärast avalikku pakkumismenetlust Soome rahapaja. Masstootmine algas pärast nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsust, mille kohaselt võib Küpros võtta euro kasutusele 1. jaanuaril 2008. Ligikaudu 60 % müntidest saabus konteinerveosega oktoobri keskel, samas kui ülejäänud 40 % toimetatakse kohale novembri lõpuks.

Eelvarustamine ja eelvarude edasiandmine

Sujuva sularahavahetuse ettevalmistamiseks eelvarustab Küprose keskpank kommertspankasid euro rahatähtede ja müntidega enne eurole ülemineku päeva.[3] Euromüntide puhul algas eelvarustamine 22. oktoobril ja euro rahatähtede puhul 19. novembril. Küprose keskpanga hinnangul tarnitakse pangandussektorile enne eurole ülemineku päeva rahatähtede kogus, mille väärtus on ligikaudu 80 % Küprose majanduses käibele tulevate euro rahatähtede väärtusest (st 48,4 miljonit rahatähte väärtusega ligikaudu 950 miljonit eurot), kusjuures müntide puhul tarnitakse kogus, mille väärtus on 64 % käibele tulevate müntide väärtusest (st 251,2 miljonit münti väärtusega ligikaudu 64 miljonit eurot). Eelvarustamine hõlmab peaaegu kõiki Küprose pangakontoreid, millest igaüks teenindab keskmiselt ligikaudu 860 elanikku.

Järgmise sammuna peavad kommertspangad tagama, et sularahatehingutega seotud ettevõtted, eelkõige jaemüüjad, saaksid enne eurole ülemineku päeva piisavalt euro sularaha (eelvarude edasiandmine), mis võimaldab neil alates euro kasutuselevõtu kuupäevast tagastada vahetusraha ainult eurodes. See aitab viia miinimumini ajavahemik, mil euro sularaha ja omavääringus sularaha käibivad paralleelselt. Eelvarude edasiandmise üksikasjad on sätestatud pankade ja nende klientide vahelistes kokkulepetes, milles määratakse kindlaks edasiandmise ajakava, debiteerimise kuupäev, vajalik kindlustuskaitse ja tagatisnõuded. Kuigi Küprose keskpank ja kommertspangad on kõigile sularahatehinguid teostavatele ettevõtetele selgitanud eelvarude edasiandmise vajalikkust, on ettevõtete esimesed euro sularaha tellimused olnud eeldatust oluliselt väiksemad. Seepärast võetakse ettevõtete innustamiseks täiendavaid meetmeid, mis on juba andnud positiivseid tulemusi. Spetsiaalselt riigipühaks kuulutatud 31. detsembril varustavad pangad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid euro väiksemate sularahakogustega. Tuleks jätkata jõupingutusi, et tagada eelvarude edasiandmine piisaval tasemel.

Eelvarude edasiandmise raames on alates 3. detsembrist 2007 saadaval 40 000 pakendatud mündikomplekti (stardikomplekti) ettevõtjate tarbeks (iga komplekti väärtus 172 eurot) ja 250 000 minikomplekti laiema üldsuse varustamiseks (iga komplekti väärtus 17,09 eurot). Komplektide pakend on lihtne, et tagada müntide kasutamine maksmisel ja vältida nende kollektsioneerimist.

Lisaks vahetavad mõned pangad alates 1. novembrist oma klientidele Küprose naelu euro rahatähtedeks vahetuskursi alusel ja ilma vahetustasudeta, et üldsus saaks valmistuda eurodes maksmiseks alates eurole ülemineku päevast.

Sularaha kasutuselevõtmine majanduses alates 1. jaanuarist 2008

Enamik euro rahatähti suunatakse ringlusse sularahaautomaatide kaudu. Küprose krediidiasutused haldavad ligikaudu 550 sularahaautomaati, millest peaaegu kõik asuvad pangahoonetes, mistõttu saab neid pärast rahatähtedest tühjenemist koheselt täita. Mõned suurpangad on teatanud, et nad seadistavad oma sularahaautomaadid ümber 31. detsembri õhtul. Vähemalt 70 % sularahaautomaatidest seadistatakse ümber väljastama ainult euro rahatähti hiljemalt eurole ülemineku päeva kella 1.00-ks, samas kui ülejäänud 30 % seadistatakse ümber sama päeva keskpäevaks. Tavatingimustes võetakse sularahaautomaatide kaudu sularaha välja ligikaudu 170 000 korda nädalas, koguväärtuses ligikaudu 22 miljonit eurot (keskmiselt, 2006. aasta andmed).

Eurole ülemineku päevale järgnevatel esimestel nädalatel väljastatakse sularahaautomaatide kaudu ainult 10 ja 20 euroseid rahatähti, et vähendada vahetusraha kogust, mida jaemüüjad peavad sularahatehingute puhul tagastama.[4] Samal põhjusel on pangad kohustunud väljastama eurole ülemineku päevale järgneval esmasel ajavahemikul oma kontorites ainult väikse nimiväärtusega rahatähti (peamiselt 5, 10 ja 20, maksimaalselt 50 euroseid rahatähti).

Jaemüügisektor on euromüntide kasutuselevõtu peamine kanal, kuna müntide vahetamine pangakontorites ei ole tavapärane. Omavääringus sularaha „korduvkasutamise” vältimiseks tuleb jaemüügisektoris alates eurole ülemineku päevast tagastada vahetusraha ainult eurodes.

Omavääringus sularaha tagastamine

Seoses omavääringus sularaha tagastamisega tõhustas Küprose keskpank kampaaniat, milles kutsutakse kodanikke üles kasutama omavääringus sularahavarusid või hoiustama need alates 2007. aasta oktoobrist pangas. Küprose keskpanga hinnangu kohaselt on käesoleva aasta lõpul ringluses 80,9 miljonit omavääringus rahatähte ja 472,7 miljonit omavääringus münti. Eeldatakse, et enamik kõnealustest rahatähtedest ja ligikaudu pool müntidest tagastatakse varem või hiljem Küprose keskpanka.

1. jaanuaril 2008, mis on riigipüha, on kõikides piirkondades avatud mitu keskse asukohaga pangakontorit, et hõlbustada Küprose naelte vahetamist eurodeks.

Pangad vahetavad Küprose naela rahatähti ja münte eurodeks tasuta kuni 30. juunini 2008, rahatähtede puhul kuni 1 000 ning müntide puhul kuni 50 Küprose naela kliendi ja tehingu kohta. Küprose keskpank jätkab omavääringus rahatähtede tasuta vahetamist kuni kümne aasta jooksul ja müntide vahetamist kuni kahe aasta jooksul pärast eurole üleminekut.

Tšekid, kassaaparaadid

Küprosel kirjutatakse välja ligikaudu 25 miljonit tšekki aastas. Kuna pärast 31. detsembrit 2007 Küprose naeltes kirjutatud tšekid ei ole kehtivad, on pangad alustanud oma klientide varustamist euro tšekiraamatutega, mida kasutatakse juba praegu.

Ligikaudu 19 000 Küprose naeltes toimivat kassaaparaati seadistatakse ümber eurodes kasutamiseks 1. jaanuaril 2008. Kassaaparaadid, mida kasutatakse restoranides ja hotellides ning mille kaudu peaks olema võimalik teostada kaardimaksetehinguid kogu aastavahetuse jooksul, seadistatakse ümber kohe kell 00:01 eurole ülemineku päeval.

Euro kaitsmine võltsimise vastu

Kehtestatud on euro rahatähtede ja müntide võltsimisvastane raamistik.[5] Küprose eksperdid on osalenud ka asjakohastel koolitustel ning komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Europoli töörühmades.

2.1.2. Kui hästi on ettevõtted valmis euro kasutuselevõtuks?

2007. aasta septembris korraldas Euroopa Komisjon koostöös Küprose ametiasutustega Küprose ettevõtete hulgas Eurobaromeetri uuringu, mis oli järg 2007. aasta jaanuaris läbiviidud samalaadsele uuringule.[6] Tulemused osutavad, et Küprose ettevõtted on eurole üleminekuks hästi valmis ja ei ole ettevalmistuste käigus kogenud suuremaid probleeme. 2007. aasta septembri keskpaigaks olid peaaegu kõik ettevõtted (97 %) alustanud ettevalmistusi eurole üleminekuks, enamik neist olid alustanud ettevalmistusi juba 2007. aasta aprillis (88 %).

Üle 88 % kõigist ettevõtetest, kes teostavad oma klientidega sularahatehinguid, märkisid, et pangad varustavad neid euro rahatähtedega enne eurole ülemineku päeva. Neli ettevõtet viiest (80 %) leiab, et nende IT-süsteemid (nt raamatupidamis-, arvete esitamise ja palgasüsteemid) on valmis eurole üleminekuks kohe 1. jaanuaril 2008.

Rohkem kui üheksa ettevõtet kümnest on teadlikud kohustusest esitada alates 2007. aasta septembrist hinnad nii eurodes kui ka Küprose naelades ning valdaval enamusel ettevõtetest ei ole selle kohustuse täitmisega märkimisväärseid probleeme. Hinnapoliitika osas ostutavad septembris läbiviidud uuringu tulemused positiivsele suundumusele. Ligikaudu 17 % ettevõtetest märkis, et hindade ümberarvutamisel eurodesse (nt „psühholoogilised” hinnad nagu 5,99 Küprose naela, mis pärast vahetuseeskirjade kohaldamist annaksid tulemuseks ümardamata summa eurodes) ümardavad nad hinnad peamiselt allapoole (3 % ettevõtetest märkis seda jaanuaris), samas kui ainult 3 % ettevõtetest kavatseb ümardada hinnad peamiselt ülespoole (16 % jaanuaris). Selliste ettevõtete osakaal, kes kavatsevad täpselt kohaldada vahetuseeskirju ilma täiendava ümardamiseta, suurenes 28 %lt jaanuaris 51 %le septembris.

2.1.3. Milliseid meetmeid võetakse, et vältida hinnatõusuga seotud kartusi eurole ülemineku ajal?

Vastavalt viimasele Eurobaromeetri uuringule, mis käsitles avalikku arvamust euro kasutuselevõtu kohta, kardavad ikka 74 % vastanutest Küprosel eurole üleminekuga kaasnevat hinnatõusu.[7] Seda on ainult pisut vähem võrreldes 2007. aasta aprillis korraldatud uuringu tulemustega, mille kohaselt jagas kõnealust kartust 78 % vastanutest.[8]

Viimaste kuude jooksul on Küprose ametiasutused täiendavalt tugevdanud meetmeid, et tagada hindade stabiilsus ja tõsta tarbijate usaldust eurole ülemineku vastu. Hindade esitamine kahes vääringus (Küprose naeltes ja eurodes) muutus ettevõtete jaoks kohustuslikuks alates 1. septembrist 2007. Kõnealuse kohustuse täitmist jälgivad üle riigi tähelepanelikult viis euro vaatluskeskust, kust saadetakse pidevalt rohkem kui 100 inspektorit eri jaemüügipunktidesse. Euro vaatluskeskusesse kuulub kümme liiget, sealhulgas piirkonnavolinik, valitsuse, tarbijaühenduste, ametiühingute ja ärisektori esindajad. Ligikaudu 80 % jaemüüjatest täitis algusest peale riiklike õigusnormidega kehtestatud nõuet esitada hinnad kahes vääringus, samas kui ülejäänud ettevõtetele anti kõnealuse nõude täitmiseks abi. Üldine tagasiside hindade kohustusliku esitamise kohta kahes vääringus on olnud positiivne ning on hindade parema esitamise kaudu aidanud kaasa hinna läbipaistvuse suurendamisele.

Ligikaudu 7 130 ettevõtet, sealhulgas eelkõige suuremad jaemüüjad ja pangad, on kohustunud täitma õiglase hinnakujunduse koodeksit, mille valitsus andis välja 2007. aasta juulis. Neil on lubatud kasutada koodeksi logo oma kauplustes ja kontorites, juhul kui nad täidavad koodeksi nõudeid, teostavad ülemineku õiglaselt ja ei ürita sellest kasu saada. Rahandusministeerium avaldab koodeksit täitma kohustunud ettevõtete loetelu eurole üleminekut käsitleval riiklikul veebilehel ja riigi teatajas. Koodeks kehtib kuni 10. juulini 2008.

Rahandusministeerium ning kaubandus- ja tööstusministeerium koostöös statistikateenistuste ja Küprose tarbijaühendusega teostavad alates 2007. aasta septembrist järjepidevalt hindade järelevalvet. Statistikateenistused järgivad eelkõige selliseid tooteid sisaldava ostukorvi hinnamuutusi, mille puhul teistest riikidest saadud kogemused osutavad, et hinda võidakse põhjendamatult tõsta. Tarbijate teavitamiseks avaldatakse kord kuus madalaimate hindadega kaupu pakkuvate jaemüügipunktide loetelu.

Lisaks teostab ja avaldab Küprose tarbijaühendus turu-uuringuid, analüüsides ligikaudu 80 000 toote hinnamuutusi 11 000 jaemüügipunktis. Esimesed tulemused, mis käsitlevad ajavahemikku 2007. aasta juulist septembrini, osutavad, et ligikaudu 80 % toodete hind oli stabiilne või langes, samas kui ülejäänud 20 % toodete puhul täheldati eri ulatuses hinnatõusu. Tarbijaühendus kavatseb avaldada märkimisväärsemad hindade tõstmise juhud ajakirjanduses koos asjaomase jaemüüja põhjendustega.

2.1.4. Kui hästi on kodanikud valmis euro kasutuselevõtuks?

Küpros on oluliselt suurendanud eurole üleminekuga seotud teabevahetust viimastel kuudel. Rahandusministeerium ja Küprose keskpank teevad tihedat koostööd ettevõtjate, tarbijaorganisatsioonide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga.

Üldsust on teavitatud massimeediakampaaniate kaudu, mida on osaliselt rahastanud Euroopa Komisjon. Peamised edastatavad sõnumid on seotud vahetuskursi kindlaksmääramisega, õiglase hinnakujunduse koodeksiga, hindade kahes vääringus esitamisega, omavääringus sularahavarude kasutamisega ja tarbijate teadlikkuse suurendamisega. Kampaaniad viidi läbi kõigi meediakanalite kaudu, peamiselt kasutati televisiooni (ligikaudu 2 500 teavituskorda), raadiot (ligikaudu 6 500 korda) ja ajakirjandust (ligikaudu 200 korda).

Kõigile ettevõtjatele on levitatud õiglase hinnakujunduse koodeksiga ja hindade kahes vääringus esitamisega seotud reklaammaterjali (plakatid, infolehed jne), koolides ja sotsiaaltöötajatele on korraldatud esitlusi ning koolides on läbi viidud konkursse. Ametiasutused ajakohastavad regulaarselt eurole üleminekut käsitlevat riiklikku veebilehte ja teavitavad järjepidevalt ajakirjandust. Teatavaid sihtrühmi (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ohustatud elanikerühmad, naised, noored) teavitatakse plakatite ja infolehtede kaudu (vaegnägijaid „kõnekaartide” abil), samuti aitavad teha teavitamistööd euro vaatluskeskused ja neli mööda saart sõitvat „eurobussi”. Tasuta telefoniliini kasutatakse ligikaudu 500 korda nädalas.

Augustis kohandasid Küprose ametiasutused teavitamisstrateegiat ja palusid teabevahetusagentuuril muuta massimeediakampaaniate sisu, et paremini kajastada selliste sihtrühmade vajadusi, kes on euro kasutuselevõtuga kaasneva kasu suhtes skeptilisel seisukohal.

Viimane eurobaromeetri uuring kinnitab, et toetus eurole üleminekule (mis esialgu oli madal) Küprosel suureneb: ligikaudu 44 % vastanutest märkis, et nad on isiklikult rahul või pigem rahul, et Küprose naela asemel võetakse kasutusele euro (2007. aasta septembris andis sama vastuse 40 % ja 2006. aasta septembris 32 % vastanutest).

On alust eeldada, et Küprosel praegu läbiviidav teavituskampaania aitab suurendada toetust euro kasutuselevõtu suhtes. Muud tegurid kinnitavad seda: 67 % vastanutest leidis, et neid on piisavalt hästi või väga hästi teavitatud, mis on võrreldes varasemate näitajatega (2007. aasta aprillis 47 % ja 2006. aasta septembris 39 %) oluliselt parem tulemus. Samuti on veelgi paranenud teadmised euro põhinäitajate ning majandus- ja rahaliidu kohta.

2.1.5. Kokkuvõte

Viimaste kuude jooksul on Küpros saavutanud märkimisväärset edu eurole üleminekuga seotud praktiliste ettevalmistuste tegemisel ning näib üldiselt olevat euro kasutuselevõtuks valmis. Selleks et võimaldada ettevõtjatel, eelkõige jaemüüjatel, tagastada alates eurole ülemineku päevast vahetusraha ainult eurodes, peaksid Küprose keskpank ja kommertspangad jätkama jõupingutusi, et veenda ettevõtjaid eelvarude edasiandmise vajalikkuses. Teavitustegevust tuleks veelgi tõhustada, et suurendada toetust euro kasutuselevõtule.

2.2. Malta

2.2.1. Kuidas võetakse Malta majanduses kasutusele euro sularaha ja kuidas kõrvaldatakse ringlusest Malta liir?

Maltal on Malta liirilt eurole üleminekuga seotud ligikaudu 400 000 elanikku. Selleks et vahetada ringluses olevad Malta liirid euro sularahaks, on Malta keskpanga hinnangu kohaselt vaja 41,51 miljonit euro rahatähte (väärtusega 799 miljonit eurot) ja 140 miljonit euromünti (väärtusega 39,29 miljonit eurot).

Malta keskpank laenas üleminekuks vajalikud euro rahatähed Itaalia keskpangalt. Malta euromündid vermiti Pariisi rahapajas ja need tarniti Maltale 2007. aasta septembri keskpaigast oktoobri lõpuni.

Kommertspankade eelvarustamine euro sularahaga algas 15. septembril. Kokku tarnitakse enne eurole ülemineku päeva 107 pangakontorile üle kogu riigi ligikaudu 92,5 % Malta majanduses ringlusse tulevatest rahatähtedest (38,43 miljonit rahatähte väärtusega 749 miljonit eurot) ja ligikaudu 71 % euromüntidest (99,12 miljonit münti väärtusega 27,81 miljonit eurot).

Malta keskpanga hinnangul tarnivad pangad enne eurole ülemineku päeva alates 1. detsembrist 2007 ettevõtetele eelvarude edasiandmise kokkulepete alusel 4,5 % ringlusse tulevatest rahatähtedest ja 19,5 % müntidest. Eelvarude edasiandmine hõlmab 33 000 stardikomplekti ettevõtete tarbeks (iga komplekti väärtus 131 eurot) ja 330 000 minikomplekti kodanike varustamiseks (iga komplekti väärtus 11,65 eurot), kusjuures komplektid on pankades kättesaadavad alates vastavalt 1. ja 10. detsembrist 2007.

Ligikaudu 60 % kõigist sularahaautomaatidest (kokku 154) väljastavad alates 2008. aasta 1. jaanuari südaööst väikese nimiväärtusega rahatähti (peamiselt 10 ja 20 euroseid rahatähti). Sama päeva keskpäevaks väljastavad euro rahatähti 85 kuni 90 % sularahaautomaatidest, samas kui ülejäänud sularahaautomaadid seadistatakse ümber kella 16.00-ks. Keskmiselt võetakse sularahaautomaatide kaudu sularaha välja 306 000 korda nädalas, keskmise koguväärtusega 26,55 miljonit eurot.

Kuna Maltal on ringluses märkimisväärselt suurel hulgal sularaha, algatas Malta keskpank 2007. aasta septembris televisioonis ja ajakirjanduses reklaamikampaania, milles kutsutakse elanikke üles hoiustama üleliigset sularaha pankades, et vähendada omavääringus sularaha kogust, mida tuleb pärast eurole ülemineku päeva ümber vahetada. Hinnangu kohaselt tagastatakse alates 1. jaanuarist 2008 Malta keskpangale ligikaudu 37 miljonit praegu ringluses olevat omavääringus rahatähte ja 128 miljonit münti.

Kui euro rahatähed on kättesaadaval, on pangad alates 1. detsembrist kohustatud tasuta ja vahetuskursi alusel vahetama Malta liirides rahatähti ja münte eurodeks. Sellega võimaldatakse väikeettevõtetel vahetada Malta liirid eurodeks enne eurole ülemineku päeva. Üldsusele tuletatakse meelde, et euro muutub seaduslikuks maksevahendiks alles 1. jaanuaril 2008. Kõnealusest kuupäevast kuni 31. märtsini 2008 vahetavad kommertspangad oma klientidele omavääringus sularaha eurodeks vahetuskursi alusel tasuta ja teistele klientidele kuni 250 malta liiri väärtuses (582,34 eurot). Malta keskpank jätkab Malta liirides müntide ja rahatähtede vahetamist vastavalt kuni 1. veebruarini 2010 ja 1. veebruarini 2018.

Pangad on avatud 31. detsembril ja suletud 1. jaanuaril nagu tavaliselt. 2. ja 3. jaanuaril osutatakse ainult üldsusele sularaha hoiustamise, välisvaluuta vahetamise ja omavääringu eurodeks vahetamisega seotud letiteenuseid. 4. ja 5. jaanuaril pikendatakse pangakontorite lahtiolekuaega kella 16.00-ni. Täiendava lahtiolekuaja jooksul osutatakse ainult sularaha hoiustamise, välisvaluuta vahetamise ja omavääringu eurodeks vahetamisega seotud teenuseid.

Maltal kirjutatakse välja ligikaudu 12 miljonit tšekki aastas. Malta liirides enne 1. jaanuari 2008 välja kirjutatud tšekke saab kasutada maksmiseks tavapärase kuuekuulise kehtivusaja (alates väljakirjutamise hetkest) jooksul, juhul kui ei ole märgitud lühemat kehtivusaega. Malta liiri vääringus kontodelt enne 1. jaanuari 2008 välja kirjutatud tšekke lunastavad kommertspangad ka pärast kõnealust kuupäeva.

Kehtestatud on euro rahatähtede ja müntide võltsimisvastane raamistik.[9] Malta eksperdid on osalenud ka asjakohastel koolitustel ning komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Europoli töörühmades.

2.2.2. Kui hästi on ettevõtted valmis euro kasutuselevõtuks?

Augusti teisel poolel ja septembri alguses viis riiklik eurole ülemineku komitee (NECC) koostöös riikliku statistikaametiga läbi uuringu eurole ülemineku ettevalmistuste kohta Malta ärisektoris.[10] Peaaegu kõik (98 %) uuringus osalenud 908 ettevõttest (hõlmab ligikaudu 16 500 töötajat) teadsid, et euro võetakse kasutusele 1. jaanuaril 2008 ja enamik neist (56 %) oli teadlik, et paralleelkäibe ajavahemik, mille jooksul võib võtta makseid vastu Malta liirides, on üks kuu. Üheksa ettevõtet kümnest teadsid, et vahetusraha tuleb alates eurole ülemineku päevast tagastada ainult eurodes.

Enamik ettevõtetest (55 %) peaks saama euro sularaha oma pankadelt enne 1. jaanuari 2008. Rohkem kui kolmandikul (37 %) ettevõtetest, kes ei kavatsenud eelvarude edasiandmisel osaleda (33 % kõigist ettevõtetest), on euro sularaha juba olemas või nad võtavad selle välja sularahaautomaatidest või pangakontoritest, samas kui neljandik ettevõtetest (26 %) ei tee sularahatehinguid.

Seoses IT-süsteemidega, mida tuleb eurole üleminekul kohandada, märkisid ettevõtted kõige sagedamini logistikasüsteeme, müügi- ja turundusrakendusi ning personali haldamise ja raamatupidamissüsteeme. Ligikaudu kolmandik ettevõtetest (31 %) oli oma raamatupidamissüsteemid euro kasutuselevõtuks juba ajakohastanud. See näitaja näib suhteliselt madal, samas tuleb silmas pidada, et märkimisväärne osa Malta ettevõtetest on väikeettevõtted (72 % kõigist ettevõtetest on füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei kasuta täiendavat tööjõudu ega IT-raamatupidamissüsteeme).

Riiklik eurole ülemineku komitee on algatanud ettevõtetele suunatud intensiivsed koolitusprogrammid, mille raames 70 nõustajat pakuvad otsekoolitust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, samas kui suurte ettevõtete puhul kohaldatakse „koolitada koolitajat” lähenemisviisi, mis võimaldab pakkuda eurole üleminekuga seotud koolitust järk-järgult ettevõtte siseselt.

2.2.3. Milliseid meetmeid võetakse, et vältida hinnatõusuga seotud kartusi eurole ülemineku ajal?

Ligikaudu kaks kolmandikku Malta elanikest (65 %) kardab ikka eurole üleminekuga seotud hinnatõusu ja 76 % elanikest peab tõenäoliseks, et kehtestatakse ebaõiglased hinnad. Kõnealuste kartuste leevendamiseks jätkab riiklik eurole ülemineku komitee tervikliku meetmetekogumi rakendamist.[11] Hindade esitamine nii Malta liirides kui ka eurodes muutus kohustuslikuks 11. juulil 2007 ning jääb kohustuslikuks kuni 30. juunini 2008. FAIRi (õiglase hinnakujunduse kokkulepped jaekaubanduses) algatust, mille alusel enam kui 6 500 ettevõtet (sh 80% jaemüügipunktidest) kohustusid mitte tõstma kaupade ja teenuste hindasid eurole ülemineku tõttu, täiendati hinna stabiilsuse kokkulepetega, mille riiklik eurole ülemineku komitee sõlmis paljude importijate, edasimüüjate ja tootjatega 2007. aasta augustis ja septembris. Kõnealuste kokkulepete alusel lubasid ettevõtted hoida paljude toodete ja teenuste hinnad teatava aja jooksul pärast eurole üleminekut stabiilsed. Malta ametiasutuste teostatav hindade järelevalve on hädavajalik, et hinnata hinnamuutusi ja teavitada tarbijaid, ning see peaks jätkuma 2008. aastal, kuni FAIRi algatus ja hindade esitamine kahes vääringus esitamine lõpetatakse.

2.2.4. Kui hästi on kodanikud valmis euro kasutuselevõtuks?

Riiklik eurole ülemineku komitee, kes vastutab eurole üleminekuga seotud teavitamisstrateegia rakendamise eest, algatas pärast lühikest pausi 2007. aasta augustis intensiivse ja tervikliku kampaania viimase etapi euro vahetu kasutuselevõtu kohta (nt millal hoiustada Malta liirid, kuidas kasutada eurokalkulaatorit). Osa sellest kampaaniast rahastab Euroopa Komisjon.

Ajalehtedes, ajakirjades, raadios, televisioonis, ootepaviljonides ja stendidel läbiviidavat massimeediakampaaniat toetatakse valitud sihtrühmadele suunatud meetmetega: eri piirkondades on asutatud nn „eurokeskused”, kus vastatakse elanike küsimustele, ohustatud elanikerühmade koolitajatele ja ärisektorile on koostatud infopakett ning keskkoolides korraldatakse euroteemalisi konkursse. Lisameetmed hõlmavad Maltal strateegilistesse kohtadesse paigutatud kolme suurt kella, mis näitavad euro kasutuselevõtuni jäävat aega, ning 1,5 minuti pikkuseid „eurouudised” Malta peamiste telejaamade õhtustes uudistesaadetes. Oktoobris korraldas Malta koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga konverentsi euro ning majandus- ja rahaliidu kohta.

2007. aasta septembris läbiviidud viimase eurobaromeetri uuringu tulemused olid Malta puhul väga julgustavad, mis osutab, et ametiasutuste algatatud intensiivne ja terviklik teavituskampaania on olnud edukas. Suundumus on jätkuvalt positiivne ja toetus euro kasutuselevõtule on tõusnud heale tasemele. Ligikaudu 56 % vastanutest (2007. aasta aprillis 54 % ja 2006. aasta septembris 48 %) märkis, et nad on isiklikult rahul või pigem rahul, et Küprose naela asemel võetakse kasutusele euro, kusjuures see on asjaomaste riikide hulgas suuruselt teine näitaja. Toetuse tase jääb siiski oluliselt väiksemaks kui samal ajal Sloveenias.

Käimasoleva teavituskampaania mõju on Maltal märgata ka muudes valdkondades. Omaksvõetud teabe head näitajad on võrreldes aprillis läbiviidud uuringu tulemustega veelgi paranenud, kuigi ainult pisut: 74 % vastanutest leidis, et neid on piisavalt hästi või väga hästi teavitatud (71 % varem). 99 % vastanutest teab, et euro võetakse kasutusele 2008. aastal. Teadmised euro põhinäitajate ning majandus- ja rahaliidu kohta on mõnevõrra paranenud.

2.2.5. Kokkuvõte

Viimaste kuude jooksul on Malta tõhustanud eurole üleminekuga seotud praktilisi ettevalmistusi ja need on lõpule viinud ning üldiselt näib riik olevat euro kasutuselevõtuks valmis. Selleks et võimaldada ettevõtetel tagastada alates eurole ülemineku päevast vahetusraha ainult eurodes, tuleks pöörata erilist tähelepanu eelvarude nõuetekohasele edasiandmisele. Laiaulatuslikku teavitustegevust tuleks jätkata, et veelgi suurendada toetust euro kasutuselevõtule.

2.3. Teised liikmesriigid

Käesolevale aruandele lisatud komisjoni töödokumendis on esitatud ülevaade praktiliste ettevalmistuste olukorrast teistes liikmesriikides, kus ei ole veel eurot kasutusele võetud.

[1] Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsus vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal (ELT L 186, 18.7.2007, lk 29). Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsus vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal (ELT L 186, 18.7.2007, lk 32).

[2] KOM(2004) 748, 10. november 2004; KOM(2005) 545, 4 november 2005; KOM(2006) 322, 22 juuni 2006; KOM(2006) 671, 10. november 2006; KOM (2007)434, 16. juuli 2007.

[3] Eurole ülemineku päev on päev, mil euro rahatähed ja mündid tulevad käibele (Küprose ja Malta puhul 1. jaanuar 2008).

[4] Jaemüüjate sularahavajadus on euro kasutuselevõtule järgnevatel esimestel päevadel ja nädalatel tavapärasest märkimisväärselt suurem, kuna klientidelt saadavat omavääringus sularaha ei saa enam vahetusrahaks kasutada ning kuna kliendid kasutavad omavääringus sularaha maksmiseks tavapärasest rohkem, et sellest ilma pangas vahetamata vabaneda. Jaemüüjad vajavad vähem vahetusraha, kui eurodes maksvad kliendid kasutavad maksmiseks väikese nimiväärtusega rahatähti või maksavad täpse summa.

[5] Vt Neljas aruanne, lk 8, (http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/transition/transition_main_en.htm).

[6] Vt Flash Eurobarometers nr 200 ja 218. Kõik Eurobaromeetri uuringud on kättesaadavad aadressilt http://ec.europa.eu/public_opinion/euro_en.htm.

[7] Flash Eurobarometer nr 214, september 2007.

[8] Flash Eurobarometer 207.

[9] Vt Neljas aruanne, lk 11.

[10] Vt http://www.euro.gov.mt/page.aspx?ID=590

[11] Vt Viies aruanne, lk 7, (http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/transition/transition_main_en.htm).