52006DC0122

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.3.2006

KOM(2006) 122 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2007. aasta poliitiline strateegiaUsalduse tõstmise meetmed

SISUKORD

Usalduse tõstmise meetmed 3

I osa 2007. aasta esmatähtsad meetmed 6

1. Heaolu 6

2. Solidaarsus 8

3. Julgeolek ja vabadus 10

4. Euroopa üleilmses koostöös 11

5. Euroopa avaliku halduse ja parema õigusliku reguleerimise ellurakendamine 14

II osa Inimressursside ja rahaliste vahendite üldraamistik aastal 2007 14

1. Inimressursid 14

1.1. Laienemisega seotud ressursside suurendamine 14

1.2. Osalemine keskses tööjõureservis 15

1.3. Nelja poliitilise prioriteedi saavutamiseks kasutatavad inimressursid 15

2. Rahalised vahendid 16

Usalduse tõstmise meetmed

Euroopa koos oma kodanikega on läbimas suurte väljakutsete perioodi. Tegutsemine on Euroopa parim võimalus nendega toimetulekuks. Kodanike usaldus Euroopa Liidu tegevuse vastu põhineb sellel, mida ja kuidas Euroopa Liit teeb. Komisjon on oma keskseks eesmärgiks seadnud tõhusa poliitika rakendamise. Et see oleks võimalik, peab Euroopa Liit tegutsema tõelise partnerluse põhimõttel, tagades, et Euroopa poliitika areng, selle kindlaksmääramine ja rakendamine tugineb täieliku poliitilise konsensuse põhimõttele.

2007. aasta toob kaasa Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise, eeldusel et nad vastavad algusest peale ühenduse õigustiku täielikuks rakendamiseks vajalikele tingimustele. Euroopa tuleviku ja põhiseaduse lepingu üle peetava diskussiooni käigus ning Rooma lepingu 50. aastapäeva puhul on loomulikult tähelepanu keskmes Euroopa Liidu laiemad väärtused ja eesmärgid ning see, kuidas uuenev liit suudab vastata tänapäeva eurooplaste pürgimustele. Ilmne näide vastusest neile pürgimustele on uute programmide algatamine 2007.–2013. aasta eelarve raames. See peaks olema ka märk Euroopa diskussiooni edasiseks kulgemiseks keskenduda eelkõige sellele, mida peaks Euroopa tegema tuginedes d emokraatia, d iskussiooni ja d ialoogi kavale „ D “. Tõhus teavitamine Euroopa küsimustes ja jätkuv dialoog kodanikega on aluseks kodanike usalduse tagasivõitmisel. Teavitamistegevus saab 2007. aastal hoogu juurde, sest Euroopa Liidu alase teabevahetuse tegevuskava on suures jaos rakendunud ja konsultatsioonid Euroopa kommunikatsioonipoliitika valge raamatu üle on saanud tegelikkuseks.

Heaolu, solidaarsuse ja julgeoleku strateegilised eesmärgid, mis võeti vastu käesoleva komisjoni koosseisu tegevuse alguses, pakuvad ELi meetmetele ühtset poliitilist raamistikku. Praeguste väljakutsete ja ootustega silmitsi seismiseks on need sobivamad kui kunagi enne . Neis kutsutakse üles tugeva Euroopa ülesehitamisele ja määratletakse selleks vajalikud tegevussuunad. Nende eesmärkide nimel koostööd tehes suudavad Euroopa institutsioonid luua tõelisi lisaväärtusi ning pakkuda Euroopa inimestele käegakatsutavaid tulemusi.

Aasta poliitilise strateegia eesmärk on esile tuua esmased prioriteedid, mis moodustavad 2007. aasta meetmete tuumiku. Seda tehes tuleb silmas pidada nende jätkuvust aastast aastasse. 2007. aasta esmatähtsad meetmed ei hõlma tingimata kahtteist kuud. Mõned viiakse ellu 2005. ja 2006. aastal vastuvõetud otsuste ja siis alustatud konsultatsioonide tulemusena. Paljud viiakse lõpule ja rakendatakse hiljem. Seepärast on oluline näha neid meetmeid osana kooskõlastatud ning läbipõimunud poliitilise arengu protsessist, mis koosneb mitmesuguste valdkondade eraldiseisvatest meetmetest Euroopas või väljaspool seda ja mis moodustab Euroopa laiemate eesmärkide täitmise alustala.

2007. aastal on praeguse komisjoni koosseisu tegevus poolel teel. Mõned praeguse komisjoni koosseisu esmased poliitilised algatused on jõudnud rakendusstaadiumisse. Uued suunad määravad selle komisjoni koosseisu tegevuse teise poole. 2007. aasta on määrava tähtsusega viie aasta strateegiliste eesmärkide seadmisel. Aega on vähe ja 2007. aasta peab näitama tegelikke tulemusi. Märgatavad edusammud on olulised Euroopa mitmesuguste mitmeaastaste strateegiate usaldusväärsuse tagamiseks. Põhieesmärk on majanduskasvu jätkumine ning rohkemate ja paremate töökohtade loomine Euroopas. Kodanikud muretsevad eelkõige oma töökohtade pärast ja see peab jääma Euroopa peamiseks prioriteediks. Praeguse komisjoni koosseisu põhiliseks tegevuseesmärgiks jääb loomulikult laienenud Euroopa Liidu tõhus toimimine ning ühenduse poliitika ja eeskirjade täielik kohaldamine liikmesriikides. Nimetatud kesksed meetmed on alus, mille peale saavad toetuda uued poliitilised prioriteedid.

Meetmete raamistik

Oma tegevuse algusest saadik on praegune komisjoni koosseis koos oma ELi partneritega seadnud Euroopa poliitikale uued olulised suunad ning jätkanud pingutusi kesksete pikaajaliste sihtide elluviimisel. Need moodustavad nüüd 2007. aasta uute algatuste tausta.

- Uuendatud Lissaboni strateegia näitas taas selgesti Euroopa ees seisvat ülesannet tagada majanduskasv ja töökohtade olemasolu ning rõhutas seda veelkord. Selle tulemuseks olid esimesed riiklikud reformikavad 2006. aastal, mis moodustasid riikliku panuse majandusreformi rakendamisel, ning ELi tasemel võetavad meetmed ühenduse Lissaboni programmi raames. Stabiilsuse ja kasvu pakti ülevaatamine, läbivaadatud sotsiaalmeetmete kava ning jätkusuutliku arengu strateegia läbivaatamine toetasid seda. Uus ühtekuuluvuspoliitika ja uus maaelu arengu fond keskendusid samuti väga selgelt kasvu ja töökohtade tagamise ülesandele.

- Hampton Courti mitteametlikul tippkohtumisel 2005. aasta oktoobris toodi samuti esile ELi liidrite ühine seisukoht ELi meetmete kesksete teemade kohta ülelimastuvas maailmas : teadus- ja arendustegevus, kõrgkoolid, demograafilised probleemid, energia, ränne ja turvalisus. Nendele teemadele lisandusid järgnevatel kuudel uued algatused, sealhulgas Euroopa tehnoloogiainstituudi loomine, Euroopa üleilmastumisega kohanemise fondi asutamine ning energiateemalise rohelise raamatu esitlus, kuid need algatused tuleb nüüd sobitada Euroopa kesksete meetmete hulka.

- Kui läbirääkimised uute finantsperspektiivide üle on lõppenud, esitatakse selles rahalised meetmed, mis on ette nähtud pikaajaliste poliitiliste prioriteetide elluviimise vahenditeks Euroopa Liidu jaoks järgmise seitsme aasta vältel.

- Euroopa Liidu eriline roll vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehti teatavaks Haagi programmis , milles määrati kindlaks Euroopa Liidu mitmeaastane tegevuskava selles valdkonnas. See määrab ELi meetmete põhisuunad nimetatud valdkonnas ja 2007. aastal sõnastatakse need põhisuunad käesoleva aasta juunis esitatava esimese aastatulemuste kokkuvõtte põhjal uuesti.

- Euroopa Liit on teinud ettevalmistused edasise üleilmse heaolu, solidaarsuse ja turvalisuse täiendavate eesmärkide kogumi loomiseks, mille eesmärgiks on avatud turgude, suurema konkurentsivõime ja eeskirjadele tugineva rahvusvahelise süsteemi kaudu uute võimaluste ning suurema dünaamilisuse tagamine kodu- ja välismaal. Naabruspoliitika on nüüd vahendiks, mille abil viia ellu välispoliitikat kõrvuti laienemisprotsessiga, ning alustaud on ühinemisläbirääkimisi Horvaatia ja Türgiga. Euroopa konsensus arengupoliitika valdkonnas on esimene tõeline poliitiline raamistik, mis on kokku lepitud kõigi institutsioonidega.

Edasise Euroopa diskussiooni käigus Euroopa Liidu ette kerkivad küsimused leiavad vastuse ainuüksi dünaamilise Euroopa Liidu taustal, tuues kirjeldatud poliitilises raamistikus Euroopa jaoks kaasa tõelised muutused.

Eesmärkide elluviimine

2007. aastal tuleb komisjonil need ülesanded ellu viia – panna ülesannete täitmine käima täiskiirusel. Komisjon asub rakendama juba kokkulepitud põhimõtteid, töötab välja uusi algatusi, et neid ülesandeid täita ning paneb paika praeguse komisjoni mandaadi teise poole tegevuse põhimõtted.

Strateegilised eesmärgid, nagu heaolu, solidaarsuse ja turvalisuse kindlustamine Euroopa Liidus ning kogu maailmas, jäävad komisjoni tegevuse nurgakivideks. Kõigis neis valdkondades mõjutab Euroopa Liidu tegevus otseselt Euroopa kodanike jaoks esmatähtsaid küsimusi. Kõikehõlmava eesmärgina jääb püsima rohkemate ja paremate töökohtade kindlustamiseks vajalik majanduskasv. Kui Euroopa tahab säilitada usaldusväärsust, peab Lissaboni strateegia mõju olema nähtav ning makromajanduse positiivset tendentsi tuleb ära kasutada, et sillutada muutuste teed. Euroopa peab haarama kinni igast võimalusest, et kiirendada reforme ja neid ellu viia.

2007. aasta näitab ka praeguse komisjoni koosseisu teise tegevuspoolaja uusi suundumusi. Komisjon valmistub tulevikuks, tehes tõsiseid ettevalmistusi Euroopa Liidu eelarve põhjalikuks läbivaatamiseks, mille tulemuste alusel koostatakse valge raamat aastateks 2008–2009.

2007. aasta poliitiline strateegia määrab kindlaks kõigi kolme strateegilise eesmärgi täitmiseks kavandatud esmatähtsad meetmed ja on üheks nende eesmärkide täitmise etapiks. Nimetatud uued algatused käivitatakse paralleelselt tööga, mida tehakse juba kindlaksmääratud ja elluviidava poliitika konsolideerimisel ja rakendamisel. Edu neis valdkondades eeldab, et Euroopa Liidus kehtivat poliitikat juhitakse jätkuvalt hästi. Lõpus määratakse kindlaks vahendid, mida on vaja Euroopa Liidu poliitika juhtimiseks ning selle kohandamiseks laienenud Euroopa vajadustega.

Uute algatuste järgimisel võetakse täiel määral arvesse vajadust, et Euroopa meetmed peavad vastama kõrgetele kvaliteedinõuetele. Euroopa algatused peavad olema ühtsed, keskmesse suunatud ja õigesti hinnatud. Komisjon on võtnud kohustuseks viia läbi algatuste mõju hindamine, et veenduda meetmete õigustatuses. Vastutus parema õigustiku reguleerimise eest jaguneb Euroopa institutsioonide vahel ja kõik institutsioonid vastutavad selle eest, et otsused ellu viidaks.

Aasta poliitiline strateegia võimaldab vaadata ettepoole. Dialoog, mis seetõttu Euroopa institutsioonide vahel tekib, on oluline, et nõuetekohaselt ette valmistada 2007. aasta tegevust, mille aluseks on jagatud arvamus selle kohta, mida ja kuidas Euroopa peaks pakkuma. Komisjon esitab käesoleva strateegia partnerluse vaimus ning jääb ootama Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi selle kohta, kuhu peaks Euroopa suunama oma energia 2007. aastal.

I OSA 2007. AASTA ESMATÄHTSAD MEETMED

1. Heaolu

Komisjoni peamine strateegia majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel pikaajalises perspektiivis on praeguseks korralikult välja töötatud. Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament kinnitasid 2005. aastal uuendatud Lissaboni strateegia. 2006. aastal viiakse riiklike reformikavadega strateegia rakendamine uuele tasemele ja määratakse, millele keskenduvad meetmed tulevikus. Komisjon jätkab riiklike meetmete toetamist ja toimib vajaduse korral ühenduse tasemel, et 2007. aasta võiks olla aasta, mil Lissaboni strateegia hakkab andma käegakatsutavaid tulemusi . Toodi esile neli prioriteetset valdkonda:

- teadmised: kindla eesmärgiga parandada Euroopa hariduse, teadusuuringute ja uuendustegevuse süsteeme kui majanduskasvu käivitajaid;

- ettevõtlus: eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, et tagada keskkond ja juurdepääs rahalistele vahenditele, mis aitavad realiseerida Euroopa ettevõtluspotentsiaali;

- tööhõive ja vananemine: kasutada Euroopa kodanike oskusi võimalikult hästi kogu nende elu jooksul;

- energeetika: esitada ühtne lähenemine energiaga varustamise kindlustamise ja selle tõhusa kasutuse kohta.

Need on 2007. aasta algatuste nurgakivid. ELi poliitika peab olema Lissaboni lähenemise toetamisel ühtne. Komisjon jätkab seega riigiabi andmise tegevuskavade rakendamist. Komisjon püüab tasakaalustada töökohtade paindlikkuse ja tööhõive tagamise küsimusi. Samuti järgib komisjon energia rohelise raamatu seisukohti ning esitab üksikasjalikumaid ettepanekuid Euroopa energiaturu parandamiseks. Samal ajal on majanduskasvu kindlustamisel oluline eurotsooni tulemuslikkus. Kuna 2007. aastal võib euro kasutusala laieneda, aitab komisjon igakülgselt asjaomaseid liikmesriike sujuva ning hästi ettevalmistatud eurole ülemineku tagamisel. Komisjon jätkab ka juba pooleliolevate lähenemiste rakendamist erinevates poliitikavaldkondades, rõhutades ühtse turu olulisust, seda eelkõige teenuste ja transpordi olulistes valdkondades. Kaupade siseturu regulatiivse lähenemise ühtlustamine, sealhulgas tõhusa ja ühtse kontrollisüsteemi loomine, tagab kõikjal Euroopas ühenduse õigustiku samaväärsse rakendamise. Lisaks sellele aitab seadusliku rände tõhus juhtimine oluliselt kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide elluviimisel

Heaolu: 2007. aastaks kavandatud põhimeetmed Lissaboni strateegia Aasta tulemuste hindamine ja edasiste meetmete valdkondade määramine. Uute programmide algatamine aastateks 2007–2013: seitsmes teadusuuringute raamprogramm; konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm; Galileo; üleeuroopalised võrgud; Marco Polo; elukestev õpe; toll ja maksud. Meetmed, millega suurendatakse liikmesriikide ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse, eelkõige uuenduslike kaupade ja teenuste turu toetamise teel, meetmed teadlaste jaoks atraktiivse ühtse turu loomiseks ning kõrgkoolides läbiviidavate teadusuuringute edendamiseks. Euroopa kosmoseprogrammi algatamine. Tööhõive Määratluse „töökohtade paindlikkus ja tööhõive tagamine“ teatavaks tegemine: eesmärgiga saavutada tasakaal töökohtade paindlikkuse ja tööhõive tagamise vahel. Majandus- ja rahaliidu juhtimine Stabiilsuse ja lähenemisprogrammide suurenev järelevalve ja süvenev dialoog liikmesriikidega, kes tõenäoliselt täidavad euro kasutusalaga liitumise tingimused. Euro kasutusala toimimise edasine areng uuendatud stabiilsuse ja kasvu pakti alusel ning suurenev poliitiline koostöö. Energeetika ja transport Ettevalmistus Euroopa energiaturgude observatooriumi loomiseks. Elektrienergia ja gaasi siseturu toimimise toetamise meetmed. Ühendvedude logistika tegevuskava, eesmärgiga vähendada liiklusummikuid ja transpordikulusid. NAIADES tegevuskavas ettenähtud meetmed, millega edendatakse siseveetransporti ja selle kaubanduspotentsiaali kasutamist. Ühtne turg Soodustused (järelmeetmed riikliku ja erasektori koostöö ning EÜ riigihanke ja soodustuste rohelise raamatu valdkonnas). Makseteenuste valdkond – luua aastaks 2010 ühtne Euroopa maksepiirkond. Jätkuvad meetmed tõelise finantsteenuste siseturu loomiseks. Kapitali ja kontrolli proportsionaalsus (üks hääl aktsia kohta), et paremini tasakaalustada osanike rahalist osalust ja nende kontrolliõigust börsifirmades. Edendada traadita turgude, vahendite ja teenuste majanduskasvu, tagades ELi ühtse lähenemise raadiospektrite jaotusele. Kaitsta turge, kehtestades uued eeskirjad kaitseotstarbeliste toodete hangete ja nende üleviimise protseduuride lihtsustamise suhtes, selleks et kõrvaldada turu killustatus ja suurendada asjaomase sektori konkurentsivõimet. Seaduslik ränne: Ettepanekud tööjõu rände kohta, eelkõige kõrgetasemeliste oskustööliste vastuvõtu lihtsustamise kohta (järelmeede seadusliku rände poliitikakava valdkonnas). |

- 2. Solidaarsus

Majanduskasv peab toimuma käsikäes majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, kõrgetasemelise keskkonna ja inimeste kaitsega, pilguga tulevastele põlvkondadele ja austusega ühiste väärtuste vastu – see on jätkusuutliku arengu läbiv joon. Paljudes valdkondades on Euroopa Liit oma tulevikunägemuses kokku leppinud, olles läbi vaadanud sotsiaalmeetmete kava ja olles kokku leppinud läheneda rahvastiku vananemise küsimusele Euroopa tasandil. 2007. aastal lisanduvad uue põlvkonna solidaarsusprogrammid, mille keskmes on uus ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu areng. Institutsioonidevahelised läbirääkimised ja neile järgnev reformide rakendamine veini, puuvilja, juurvilja, banaanide ning suhkru ühtse turu korralduse valdkonnas võimaldavad nimetatud põhivarade jätkusuutlikumat haldamist. 2007. aastal peab Euroopa näitama, et ühtekuuluvus, solidaarsus ja keskkonnakaitse käivad käsikäes majanduskasvu ning töökohtade kindlustamise eesmärgiga . Seepärast on oluline selle eesmärgi täitmiseks uuel eelarveperioodil vajaminevate ühtekuuluvuskulude reserveerimine. Erilist tähelepanu pööratakse järgmisele:

- Loodusvarade jätkusuutliku haldamise ja kaitse edendamine, keskendudes peamiselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise piiramisele.

- Ettepanekud ELi merenduspoliitika valdkonnas, millega kaasneb kõikehõlmav lähenemine merendusega seotud tegevusalade jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõimele

- Energeetika valdkond, kus rõhutatakse eelkõige taastuvate energiaallikate edendamist.

- ELi kliimamuutusega seotud kohustuste täitmine, ajakohastades ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.

- 2007. aasta on Euroopa võrdsete võimaluste aasta ja selle raames kutsutakse üles konkreetseteks meetmeteks, mis aitavad lihtsustada nende kodanike elu, kes seisavad vastamisi perekonnaga või kohtuotsuse täideviimisega seotud probleemidega.

Samal ajal on oluline säilitada kehtiva õiguse järelevalve näiteks järgmistes valdkondades: sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, tööjõu vaba liikumine ja tööõigus.

Solidaarsus: 2007. aastaks kavandatud põhimeetmed Uute programmide algatamine aastateks 2007–2013: Euroopa Regionaalarengu Fond; ühtekuuluvusfond; Euroopa Sotsiaalfond; Euroopa üleilmastumisega kohanemise fond; maaelu arengu programmid; Euroopa Kalandusfond; „Progress“; „Leife +“; „Aktiivsed noored“, „Kultuur 2007“; „Meedia 2007“; „Kodanikud Euroopale“; solidaarsus ja rändevoogude juhtimine; põhiõigused ja õigusasjad. Sotsiaalne solidaarsus Läbivaadatud direktiiv ettevõtete ülemineku kohta. Sotsiaalpartnerite konsultatsioonid piiriüleste kollektiivläbirääkimiste kohta. Töötajate teavitamise- ja nõustamisalaste õigusaktide lihtsustamine. Järelmeetmed tööõiguse arengu rohelise raamatu valdkonnas. Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate strateegia sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning sõltumatu eluviisi kindlustamiseks vananevas ühiskonnas. Justiits- ja siseküsimused Järelmeetmed pärimist ja testamente, abieluvara korda ja arveldusarvete arestimist käsitlevate roheliste raamatute valdkonnas. Roheline raamat ja tegevuskava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teise etapi käivitamise kohta. Roheline raamat kohtuotsuste tulemusliku jõustamise kohta. Miinimumstandardid andmete kogumise ja töötlemise kohta eesmärgiga võimaldada vastastikust tunnustamist. Teatis uimastipoliitika ning uimastite kasutamisel ja uimastiturgudel valitsevate uute suundade avastamise, nende järelevalve ja neile reageerimiseks vajalike mehhanismide kohta. Teatis andmekaitsedirektiivi tähtsamate sätete parema ning ühtlustatuma tõlgendamise kohta. Varade jätkusuutlik haldamine ja kasutamine ning keskkonnakaitse ELi heitkogustega kauplemise kava läbivaatamine ja ettepanek süsiniku sidumise ja geoloogilise ladustamise kohta. Keskkonnasõbralike riigihangete valdkonnas uus algatus säästva tootmise ja tarbimise tegevuskava osana. Kahjulike gaaside vaba söetehnoloogia arendamise ja tutvustamise uued struktuurid. Uue ELi keemiaameti asutamine Helsingis ja uue kemikaalide määruse (REACH) rakendusmääruste vastuvõtmine. Elupaikade ja lindude direktiivide läbivaatamine eesmärgiga kohandada neid vastavalt uutele teaduslikele seisukohtadele. Edasise merenduspoliitika rohelise raamatu koostamise arutelude lõpetamine ja sellekohase tegevuskava esitamine. |

- 3. Julgeolek ja vabadus

Julgeoleku tagamisele ja kohtusüsteemi kindlustamisele ning kaasaja riskide haldamisele tuleb tõhususe saavutamiseks läheneda Euroopa tasandil. 2005. aastal pandi Haagi programmi raames paika vabaduse, julgeoleku ja õiguse areng Euroopas aastateks 2005–2009. Selle esimene hindamine viiakse läbi 2006. aasta teisel poolel.

- 2007. aasta põhieesmärk on ränne ja piirikontroll, sealhulgas uute liikmesriikide vahelise sisepiirikontrolli kaotamine ja Schengeni ala laiendamine pärast seda, kui on kontrollitud vajalike tingimuste täitmist ning kehtestatud kõrvalmeetmed. Peale selle tahaks lisada järgmist:

- võitlus kuritegevuse ja vägivalla vastu on olulise tähtsusega, et vähendada kuritegevuse võimalusi ära kasutada piirideta Euroopat.

- Teised meetmed keskenduvad õiglase ja tõhusa kriminaalmenetluse tagamise püüdlustele kogu ELis.

Tõhusam ennetustegevus tagab kodanike turvalisuse ja kaitse . Koostöös liikmesriikide, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega keskendub EL kaitsele haiguste eest, samuti ELi kiire reageerimisvõime arendamisele seoses raskete terrorismirünnakute või muude katastroofidega. Turvalisuse kontrolli ja kiirguskaitse tagamise alase uue lähenemise tulemusena muutub rangemaks ka tuumarajatiste kontroll.

Julgeolek: 2007. aastaks kavandatud põhimeetmed Uued programmid aastateks 2007–2013: julgeolek ja vabaduste kaitse; põhiõigused ja õigusasjad; kiirreageerimise ja valmisoleku rahastamisvahend; uus solidaarsusfond; tervishoid ja tarbijakaitse. Justiits- ja siseküsimused Schengeni infosüsteemi (SIS II) ja viisainfosüsteemi (VIS) käivitamine, sealhulgas biomeetria ja sellega seotud nõukogu otsus piirikontrolli kaotamise kohta uute liikmesriikidega ja nende vahel. Algatused: tunnistajate ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohtumenetluses koostööd tegevate isikute kaitse; tulirelvade ekspordi/impordi litsentseerimise süsteem. Teatised, mis käsitlevad juriidiliste isikute läbipaistvust, et vähendada nende haavatavust organiseeritud kuritegevuse sissetungimise suhtes; piiratud või keelatud kaupadega ebaseadusliku piiriülese kauplemise vastu võitlemist; jälitusteabel põhineva õiguskaitse meetmete edendamist kogu Euroopa Liidus. Tervishoid ja ohutus Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) teenistuse käivitamine maakasutuse seire, kriisiohjamise ja ookeaniseire eesmärgil. Ühenduse raamistiku väljatöötamine ohutute, kõrgkvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste jaoks, tugevdades koostööd liikmesriikide vahel ja tagades selguse ja kindlustunde seoses ühenduse õiguse kohaldamisega tervishoiuteenuste ja ravi suhtes. Euroopa struktuuride tugevdamine ja lihtsustamine terviseohtudele reageerimise eesmärgil, eelkõige gripiepideemia küsimustega tegelevate ametnike kõrgetasemelise Euroopa võrgustiku loomise abil. Uus ELi loomatervishoiu strateegia, mis hõlmab haiguste ennetamise poliitikat, suurendab sidusust ELi muu poliitkaga ja parandab rahaliste vahendite kasutamist. |

- 4. Euroopa üleilmses koostöös

Euroopa institutsioonid peavad jätkama oma strateegiliste eesmärkide praktilist edendamist ja kaitsmist väljaspool oma piire. Ühtegi neist eesmärkidest ei saa Euroopa saavutada üksinda . Kõik Euroopa välispoliitika põhisuunad mõjutavad otseselt nende eesmärkide saavutamist:

- Kaubanduses peaksid 2007. aastal hakkama vilja kandma Doha vooru tulemused, mis peavad selgelt näitama solidaarsust arenevate riikidega, tagades samas uute turgude avamise ühenduse kaupadele ja teenustele.

- 2007 peaks olema aasta, mil Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad Euroopa Liiduga, kui nad täidavad õigel ajal vajalikud tingimused ühenduse õigustiku täielikuks rakendamiseks alates ühinemise esimesest päevast. Komisjon lõpetab oma hindamistöö 2006. aasta maiks ning Euroopa Nõukogu peaks tegema lõpliku otsuse sel aastal.

- Lääne-Balkani stabiliseerimisprotsessi edu, arvestades eelkõige Kosovo staatuse selgitamist, ning Türgi ja Horvaatiaga peetavatel läbirääkimistel tähtsate peatükkide avamine annavad olulise panuse Euroopa üldisesse julgeolekusse ja stabiilsusse ning pikaajalise heaolu aluste tugevdamisse.

- Suhetes Euroopa naaberriikidega edendatakse sidemeid partnerriikidega tegevuskavade rakendamise ning piirkondliku ja piiriülese koostöö kaudu. Reguleerivate raamistike lähendamise raames on põhiteemaks energeetika, et soodustada kaubandust ja investeeringuid.

- Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste lõpetamisega algab Euroopal suhetes oma AKV partneritega uus etapp, mille käigus tugevdatakse piirkondliku lõimumise dünaamikat ja luuakse võimas arengu soodustamise vahend ennustatavate kaubanduseeskirjade, suurte turgude loomise ja vastavalt AKV riikide vajadustele kohandatud abimeetmete ühendamise kaudu.

- EL peab jätkama ka oma jõupingutusi tõhusama ja konsolideerituma reageerimise nimel, et kiiresti võtta konfliktide ennetamiseks, kriisiohjamiseks ja rahu tagamiseks kasutusele vahendid ja hankida ekspertarvamus. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata reformidele, mis tehakse partnerriikides inimõiguste ja demokraatia valdkonnas, ja täpsemale valimisvaatlusele.

Nende eesmärkide saavutamisel on otsustav tähtsus sellel, kuidas suurem ühtsus ja tõhustatud abi konkreetselt väljenduvad ELi välistegevuses . Ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ühenduse välispoliitika ja sisepoliitika välisaspektid peavad koos paremini toimima.

Välistegevus: 2007. aastaks kavandatud põhimeetmed Uued programmid aastateks 2007–2013: liitumiseelne rahastamisvahend; Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend; arengukoostöö ja majanduskoostöö rahastamisvahend; stabiilsusvahend. Laienemine, naabruspoliitika ja Venemaa Jälgimine, kuidas endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik täidab Kopenhaageni kriteeriume Serbia ja Montenegroga sõlmitud lepinguliste suhete läbivaatamine ja Kosovo staatuse selgitamine Küprose türgi kogukonna rahalise toetamise ja kaubanduse läbivaatamine Läbirääkimised Ukrainaga uue lepingu suhtes, mis asendab praeguse partnerlus- ja koostöölepingu Läbirääkimiste alustamine Venemaaga uue lepingu suhtes, mis asendab praeguse partnerlus- ja koostöölepingu Lähis-Ida rahuprotsessi ning muude „külmutatud“ konfliktide lahendamise jätkuv toetamine Rahvusvahelised suhted laiemalt Majanduspartnerluslepingute sõlmimine kuue AKV piirkonnaga, mille jõustumine oleks võimalik 1. jaanuaril 2008. Suhkrureformist mõjutatud AKV riikide toetamise kiirendamine. Doha läbirääkimiste lõpetamine ja lepingute täitmise alustamine. Parandatakse veelgi Euroopa Komisjoni suutlikkust reageerida nõukoguga kooskõlastatult rahvusvahelistele kriisidele – looduslikele või inimese põhjustatuile. Tugevdatakse ELi abi tõhusust, kavandades seda üheskoos liikmesriikidega. Suurendatakse ELi sisepoliitilist panust, et ELi tasandil rakendada aastatuhande arengueesmärkide tegevuskava, mis käsitleb ühtseid arengupoliitilisi eesmärke. Uue ELi-Hiina raamlepingu läbirääkimised. Viis aastat pärast 2002. aastal toimunud säästva arengu tippkohtumist: ELi edu hindamine seoses võetud kohustustega ja peamiste sõlmküsimuste tuvastamine järgnevaks viieks aastaks. Taastuvate energiaallikate rahvusvahelise rahastu rakendamine ja kliimamuutuse vastu võitlemisel rahvusvahelise tegevuse edusammude koondamine. Kolmandate riikidega koostöö parandamine seoses rände haldamisega; kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist käsitlevate ühiste standardite vastuvõtmine ja tagasivõtulepingute pikendamine. Ühenduse toiduohutusalase koolituse käivitamine, mis on avatud osavõtjatele arengumaadest, ühenduse standardite edendamine ja nende selgemaks muutmine ning ohutu toidu rahvusvahelise kaubanduse edendamine. |

- 5. EUROOPA AVALIKU HALDUSE JA PAREMA ÕIGUSLIKU REGULEERIMISE ELLURAKENDAMINE

Komisjon on saavutanud märkimisväärset edu oma kohustuse täitmisel, mille ta on võtnud seoses parema õigusliku reguleerimisega. Ta on keskendunud oma poliitiliste ja õiguslike ettepanekute kvaliteedi parandamisele nende süstemaatilise majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku mõju hindamise teel. Ta on võtnud ka kohustuse jätkuvalt parandada mõju hindamise süsteemi ning komisjoni mõjuhindamise kogemuse välishindamise tulemused on aluseks 2007. aasta arutelule.

Teine tähtis parandusvaldkond on lihtsustamine . 2007. aastal võetakse vastu otsused paljude lihtsustamisalgatuste kohta, mis on esitatud 3aastases programmis. Kõnealune programm hõlmab mitmesuguseid valdkondi: keskkond (nt jäätmed, tööstusheitmed ja osoonikiht), tööstus (nt ehitus-, mootorsõiduki-, kosmeetika- ja meditsiiniseadmete sektor), tööõiguse ajakohastamine, tarbijaõiguste edendamine ja siseturu põhisektorid (finantsteenuste reguleerimine, loomasöötade ja toiduainete märgistamine). Lihtustamise eesmärk ei piirdu üksnes Euroopa-siseste küsimustega, vaid on ka aastateks 2007–2013 kavandatud välisrahastamisvahendite uue ülesehituse aluseks. Komisjon jätkab ka ühenduse õigusaktide jõustamisega seotud tegevuse parandamist, tõhustades liikmesriikidega peetavaid dialooge, et tagada õigusaktide rakendamine õigel ajal ning nende tõhus ja õiguspärane kohaldamine, sealhulgas juhtumid, mis väärivad käsitlemist eelisjärjekorras. Komisjon jagab vastutust parema õigusloome eest nõukogu ja parlamendiga. Et püüdlustel parema õigusliku reguleerimise nimel oleks tulemusi, on tarvis kõigi osaliste jõupingutusi.

Euroopa kodanike usalduse suurendamiseks vajab komisjon ka nüüdisaegset, tõhusat ja vastutusvõimelist haldust, et oma poliitikat ellu viia. Selle taustal jätkab ta oma jõupingutusi, et saada Euroopa Kontrollikojalt märkusteta positiivne järeldusotsus ELi eelarve finantsjuhtimise kohta ning suurendada raha kulutamise ja otsuste tegemise läbipaistvust.

II OSA INIMRESSURSSIDE JA RAHALISTE VAHENDITE ÜLDRAAMISTIK AASTAL 2007

1. Inimressursid

1.1. Laienemisega seotud ressursside suurendamine

Komisjoni hinnangul on eelarvepädevad institutsioonid kinnitanud, et aastatel 2003–2008 tuleb täiendavalt tööle võtta 3960 töötajat, et komisjonil oleks võimalik laiendada oma tööd kümnesse uude liikmesriiki ja täita oma institutsioonilisi ülesandeid. Pärast viimase nelja aasta jooksul tehtud taotlust täiendava 2680 töötaja kohta taotletakse 2007. aastal veel 640 uut töötajat. Vastavalt oma novembris esitatud teatisele, milles käsitletakse Bulgaaria ja Rumeenia liitumise mõju komisjoni inimressurssidele (hinnanguliselt 850 uut töötajat), taotleb komisjon 250 uut töökohta järgmisele 2007. aastaks kavandatud laienemisele toetudes. Kõnealune üldine ametikohade täitmine on hädavajalik, et tulla toime ühenduse programmide juhtimise ja kontrollimisega ning rakendada ühenduse õigustikku laienenud Euroopa Liidus. Komisjon kasutab uusi inimressursse laienemisjärgsete lisaülesannete täitmiseks ning oma nelja poliitilise prioriteedi saavutamiseks, niivõrd kui need on seotud laienenud liiduga.

1.2. Osalemine keskses tööjõureservis

Lisaks nimetatud uutele ametikohtadele peab komisjon hankima täiendavat tööjõudu nende prioriteetsete algatuste elluviimiseks, mis ei ole seotud laienemisega. Komisjon soovitab sel eesmärgil kasutada töötajate ümberpaigutamist nii osakondade sees kui nende vahel. Nagu eelnevatel aastatel, soovitatakse luua keskne ümberpaigutamisreserv, mille moodustamisel võetakse aluseks kogu töötajaskond ning reservi kuuluks töötajaskonnast 1%. Negatiivsete prioriteetide ja muude viiside väljaselgitamine, kuidas personali kasutada prioriteetidega seotud ülesannete täitmisel, jäävad uute ressursside taotlemisel põhitähtsaiks. Hajutamisest (üleeuroopalise transpordivõrgu täitevameti loomine) või tootlikkuse tõusust (näiteks nõudluse ennetamise abil tõlkevaldkonnas) tulenevad säästud suunatakse samuti prioriteetsetesse valdkondadesse. Komisjon eraldab ka ajutiste ülesannete jaoks ajutised töökohad, tehes tulevasteks aastateks nende jaotusmenetluse paindlikumaks ja dünaamilisemaks.

1.3. Nelja poliitilise prioriteedi saavutamiseks kasutatavad inimressursid

Allpool esitatud tabelis on prioriteetide ja allikate kaupa kokkuvõte inimressursside kohta, keda on vaja uute algatuste käivitamiseks või olemasolevate hoogustamiseks.

2007. aasta poliitilise strateegia prioriteedid | Laienemise ja iiri keelega seotud uued ressursid | Osakondadevaheline ümberpaigutamine | Osakondadesisene ümberpaigutamine | Prioriteetide jaoks ettenähtud ressursid kokku |

1. Heaolu | 98 | 30 | 67 | 195 |

2. Solidaarsus | 97 | 29 | 73 | 199 |

3. Julgeolek | 66 | 12 | 25 | 103 |

4. Välistegevus | 28 | 124 | 25 | 177 |

Käimasolevate toimingute viimine laienenud liitu (sealhulgas ühinemiseelsete meetmete järkjärguline kaotamine) | 614 | 50 | 151 | 815 |

KOKKU | 903 | 245 | 341 | 1489 |

Laienemisega seotud uute ressursside jaotus poliitikavaldkondade lõikes lõpetatakse 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ettevalmistamise käigus, kaasa arvatud jaotus ametikohtade loetelus esitatud töökohtade ja koosseisuväliste töökohtade lõikes.

2. Rahalised vahendid

Aasta poliitilise strateegia otsus sisaldab harilikult üksikasju konkreetsete algatuste jaoks eraldatud uute rahaliste vahendite kohta, mille esitamisel lähtutakse erinevustest, võrreldes olemasolevate rahastamisprogrammidega. Kuna rahastamisprogramm sõltub finantsperspektiividest, siis erandkorras ei käsitleta 2007. aasta poliitilises strateegias rahalisi vahendeid. Sellegipoolest valmib rahastamisprogramm koos esialgse eelarveprojektiga, seejärel kohandab komisjon seda niipea, kui on sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe finantsperspektiivide kohta.