52004DC0541

Brüssel 30.7.2004

KOM(2004) 541 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime kohta[SEC(2004)1028]

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Käesolevas teatises esitab komisjon oma seisukoha interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime kohta vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) artikli 18 lõikele 3.

Komisjon on vaadanud küsimuse läbi kahes etapis. 1. etapis avaldas komisjon 2004. aasta märtsis aruteluks personali töödokumendi SEC (2004) 346 interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime kohta.

Käesolev teatis põhineb avaliku arutelu tulemustel. Käesoleva teatise alusanalüüs on esitatud mõjude hindamise laiendatud aruandes, mis on välja antud dokumendina SEC (2004) 1028.

Vastavalt raamdirektiivi artikli 18 lõikele 3 peab komisjon uurima artikli 18 mõjusid seoses interaktiivsete televisiooniteenustega. Kui üks või mitu liikmesriiki ei suuda saavutada piisavat koostalitlusvõimet ega tagada kasutajate valikuvabadust, võib komisjon seada eesmärgiks teatavate standardite kohustuslikuks tegemise.

Avaliku arutelu tulemused on vastuolulised selles suhtes, kas on tõhusalt saavutatud piisav koostalitlusvõime. Arvestades tehnoloogia- ja turukeskkonna keerukust, turul tegutsejate erinevaid seisukohti seoses koostalitlusvõimega ning raamdirektiivi rakendamise hilinemist paljudes liikmesriikides, leiab komisjon, et läbivaatamise esmane eesmärk on määrata kindlaks, kas oleks vaja teha kohustuslikuks ühe või mitme standardi järgimine.

Komisjon jõuab järeldusele, et praegu puudub selge vajadus teha standardid kohustuslikuks ning küsimus tuleks läbi vaadata 2005. aastal. Seni pannakse ette võtta mitmeid edendamismeetmeid, et aidata kaasa selliste interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste kasutuselevõtule, mille puhul kasutatakse MHP-standardit ( Multimedia Home Platform ), mis on ainus ELi standardimisasutuste poolt rakendusliideste jaoks vastu võetud avatud standard. Kõnealused meetmed hõlmavad MHP-standardi rakendamist käsitleva liikmesriikide töörühma loomist, kinnitust selle kohta, et liikmesriigid suudavad kooskõlas riigiabi eeskirjadega doteerida tarbijatele interaktiivse televisiooni vastuvõtuseadmeid, ja tootja omanduses olevatele tehnoloogiatele juurdepääsu kontrollimist.

Komisjon püüab tagada, et Euroopa kodanikud saaksid kasu interaktiivsete televisiooniteenuste üha laialdasemast valikust ja leiab, et praegu on võimalik turu arengut toetada kõige paremini siis, kui jätkatakse nende sätete kohaldamist, mille suhtes Euroopa Parlament ja nõukogu on raamdirektiivis juba kokku leppinud.

1. TAUSTTEAVE

Interaktiivse televisiooniga lisandub varasemale videosignaalide edastamise ja vastuvõtmisega piirdunud digitaaltelevisioonile veel üks funktsioon. Tegemist on rakendusega, mis edastatakse koos videopildiga ja mida töödeldakse vastuvõtjas asuva tarkvaraga, mida nimetatakse rakendusliideseks (API-liides). Praegu kasutatakse Euroopas rohkem kui 32 miljonit digitaalvastuvõtjat,[1] millest vähemalt 25 miljonit on interaktiivsed.[2]

Interaktiivse televisiooni turg on arenenud ilma Euroopa API-standardita. Algselt oli Euroopas viis olulist rakendusliidest, millest ühtegi Euroopa standardimisasutus ei olnud standardinud. Ühe rakendusliidese jaoks ette nähtud sisu ja rakendusi ei olnud võimalik kasutada teistsugust rakendusliidest sisaldava vastuvõtja puhul.[3]

Sellest tulenevalt tekkisid probleemid, mis olid seotud koostalitlusvõime puudumisega (hõlmates nii tehnilise koostalitlusvõime ja juurdepääsuga seotud küsimusi) ja tarbija valikuvabaduse võimalike piirangutega, mis võis takistada teabe vaba liikumist, meediakanalite paljusust ja kultuurilist mitmekesisust. Kõnealused probleemid võiks kokku võtta järgmiselt. Tarbijad ei ole võimelised ostma universaalset standardvastuvõtjat, mis suudab vastu võtta kõiki tasuta levitatavaid ja tasulisi interaktiivseid televisiooniteenuseid, vaid on sunnitud kasutama tootja omanduses olevaid rakendusliideseid sisaldavaid kallimaid vastuvõtjaid. Ringhäälinguorganisatsioonidel on raske arendada ja edastada interaktiivseid teenuseid, kuna neil tuleb pidada läbirääkimisi tootja omanduses olevate API-tehnoloogiate kasutamist kontrollivate vertikaalselt integreeritud võrguoperaatoritega.

Kõnealuste probleemide tõttu lisati direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikkel 18 „Interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime“.

Artikli 18 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid ärgitama interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste ja -seadmete pakkujaid kasutama avatud rakendusliidest.

Artikli 18 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid ärgitama rakendusliideste omanikke tegema teatavaks kogu teabe, mis võimaldaks interaktiivse digitaaltelevisiooni osutajatel pakkuda kõiki nende rakendusliideste toetatavaid teenuseid täielikult toimival kujul.

Artikli 18 lõige 1 on kooskõlas ELi ühtse turu avatud standardeid soodustava üldpoliitikaga. Artikli 18 lõikes 2 tunnistatakse tõsiasja, et turul kasutatakse tootja omanduses olevate rakendusliideste standardeid, ja püütakse tagada tehniliste spetsifikaatide läbipaistvus, et infosisu pakkujad saaksid luua kõnealuste tootja omanduses olevate standardite kohaselt toimivaid interaktiivseid rakendusi.

Artikli 18 lõike 3 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse artikli mõju 24. juuliks 2004 ja võib pärast seda võtta meetmeid, et kehtestada standard vastavalt raamdirektiivi artiklis 17 esitatud volitustele.

2001. aasta detsembris toimunud Euroopa Parlamendi täiskogul võttis komisjon raamdirektiivi artikli 17 alusel suulise kohustuse lisada MHP-standardid nende Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate standardite loetellu, mille kasutamist liikmesriigid peavad soodustama.

Protsess

Komisjon alustas läbivaatamise ettevalmistamist kohe pärast raamdirektiivi vastuvõtmist, tehes sõltumatule konsulteerimisettevõttele ülesandeks uurida võimalikke põhimõttelisi valikuid ja volitades Euroopa standardimisasutusi välja selgitama, kuidas edasine standardimine võiks parandada koostalitlusvõimet.[4] MHP-standardid lisati avaldatud loetellu.[5] Samuti märkis komisjon, et koostalitlusvõimet aitaks kindlasti saavutada MHP-standardite ulatuslik kasutuselevõtt.[6]

Komisjoni talitused käivitasid 2004. aasta märtsis avaliku arutelu komisjoni personali töödokumendi SEC (2004)346 (edaspidi „töödokument") alusel. Arutelu hõlmas avalikku ärakuulamist ja Euroopa Parlamendi liikmete korraldatud mitteametlikku seminari.

2. TURUL TEGUTSEJATE SEISUKOHAD

Arutelus osalesid paljud erinevad turul tegutsejad, näiteks tootjad, võrguoperaatorid, ringhäälinguorganisatsioonid ja rakendusliidese pakkujad, samuti tarbijaühingud ja muud konkreetseid seisukohti kaitsvad isikud. Kokku saadi 51 üksuselt üle 350 lehekülje hoolikalt põhjendatud seisukohti, mis osutab kõnealuse arutelu tähtsusele tootmisharu jaoks. Seisukohad jagunevad kahte põhirühma.

2.1. Standardite kehtestamise pooldajad

Avatud standardite, sh MHP-standardi kohustusliku kehtestamise pooldajad leiavad, et tarbija tasandil ei ole koostalitlusvõimet veel saavutatud. Nad peavad seda koostalitlusvõime kõige olulisemaks aspektiks, kuna sellega tagatakse tarbijate jaoks teenuste ja seadmete maksimaalselt suur valik. Praegu on turg killustatud ega suuda saavutada ühtse standardiga seotud eeliseid.

Turujõud ei suuda tõenäoliselt tagada piisavat koostalitlusvõimet ilma ametivõimude sekkumiseta. Tootjate üks oluline eesmärk on jõuda piisavalt suurte müügimahtudeni Euroopas, et saavutada mastaabisääst. Sellised lahendused nagu näiteks kavandatav PCF-süsteem ( Portable Content Format ), mis võimaldab infosisu üks kord kirjutada ja seda mitme rakendusliidese kaudu kasutada, on kasulikud, kuid ei lahenda probleemi tasuta levitatava ringhäälingu organisatsioonide jaoks. Kõnealuste ringhäälinguorganisatsioonide jaoks on juurdepääsueeskirjad kompromisslahenduseks meediakanalite paljususe ja valikuvabaduse suhtes. Ringhäälinguorganisatsioonid sõltuvad senini teenuste tarnimisel vaatajatele vahendajatena tegutsevatest võrguoperaatoritest. Analoogselt GSMi juhtumiga peaksid ametivõimud küsimusse rohkem sekkuma.

Tänu avatud standarditele, sh MHP-standardile, suureneks tarbijate valikuvabadus ja õiguskindlus, mille tulemusena väheneksid vastuvõtjate hinnad ja kiireneks üleminek analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile. Kui ringhäälinguorganisatsioonid ei peaks võitlema tootja omanduses olevatest rakendusliidestest tingitud asjatu takistusega, paraneks teabeedastus ja tänu sellele suureneks meediakanalite arv. Teenuste uuendamine ei sõltuks enam rakendusliideste omanikest. Osad pooldajad on arvamusel, et liikmesriikidel peaks kas olema võimalus nõuda ühtse rakendusliidese kasutamist oma territooriumil või et kogu ELis on lubatud kasutada ainult avatud ja standarditud rakendusliideseid. Avatud standardeid ei tohiks kehtestada ainult tasuta levitatava maismaatelevisiooni suhtes, kuna sellega ei lahendata tootja omanduses olevate rakendusliideste põhjustatud vahendajaprobleemi kaabel- ja satelliitleviedastuse puhul. Loetellu tuleks kanda ka muud standardid, kui need ei kattu loetelus juba esitatud standarditega.

Üldmärkustes keskenduti interaktiivse televisiooni võimalusele toetada Lissaboni tegevuskava, nagu rõhutati Euroopa Ülemkogu Sevilla kohtumisel, ja kritiseeriti töödokumenti, kuna selles ei käsitleta tasuta levitatava televisiooni sotsiaalset osaähtsust. Kõnealust seisukohta toetasid peamiselt turul tegutsevad tasuta levitatava ringhäälingu organisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus digitaaltelevisioon on vähem arenenud, ning üks suurtootja.

2.2. Standardite kehtestamise vastased

Kõnesolev rühm väitis, et koostalitlusvõime on juba saavutatud. Nemad mõistavad koostalitlusvõimet teisiti e tegemist on ühtede ja samade interaktiivsete teenuste kättesaadavusega eri jaotuskanalite kaudu. Peajaama- ja võrgulahendused võimaldavad teisaldada infosisu erinevaid rakendusliideseid kasutatavate süsteemide vahel. Need hõlmavad süsteeme, mis on võimelised looma rakendusi mitmete erinevate rakendusliideste jaoks ( multiple authoring ), või kavandatavat PCF-süsteemi.

Kõnealuse rühma arvates on koostalitlusvõime tundlik turunõudluse suhtes. Nõudluse korral muutuvad interaktiivsed rakendused kättesaadavaks mitmete erinevate jaotuskanalite kaudu. Näitena võib tuua hasart- ja videomängud ning ilmaennustuse. Ühtne universaalvastuvõtja on kõrgete kulude tõttu ebatõenäoline ja tarbetu, kuna samaaegselt edastatakse eri võrkude kaudu; ent tehnilised takistused siiski puuduvad. Ametivõimude sekkumise kohta väitsid nad, et Euroopa digitaaltelevisiooniturg on ametivõimude ettevaatliku seadusandliku suhtumise tõttu dünaamilisem kui USA turg. Arvestades teabeedastuse reguleerimist, on juurdepääsueeskirjad meediakanalite paljususe ja kasutaja valikuvabaduse tagamiseks täiesti piisavad. Standardite tagantjärele kehtestamine varasemaid, tootja omanduses olevatesse süsteemidesse tehtud olulisi investeeringuid kahjustaval viisil vähendaks tulevasi investeeringuid uuenduslike tehnoloogiate järgmistesse põlvkondadesse.

Kõnealuste turul tegutsejate üldmärkustes toetati töödokumendis esitatud seisukohta, et seoses keerukama digitaaltelevisiooniga muutuvad paljud tegurid, võrreldes lihtsama analoogmudeliga. Nad pooldavad võimalust teha uuendusi standarditud edastustehnoloogiate, näiteks Interneti põhjal. Üks ainus tehnoloogia ei ole asjakohane kõikide liikmesriikide erinevates turuolukordades. Komisjon peaks standardite rakendamise piisavuse hindamisel arvestama praegust turu vastuvõtusuutlikkust ja koostalitlusvõimet kogu väärtusahelas. Enne 3–5 aasta möödumist ei tohiks teha lõplikku otsust rakendamise piisavuse kohta.

Kõnealuse rühma arvates kaaluvad avatud standardite kehtestamise kulud üles nendest saadava kasu. MHP-standardi kehtestamine stimuleeriks turgu edendama interaktiivsete omadusteta vastuvõtjaid, pidades silmas MHP-vastuvõtjate lisakulusid ja suure nõudluse puudumist interaktiivsete televisiooniteenuste järele.

Kõnaluseid seisukohti toetasid põhiliselt turul tegutsevad tasulise satelliittelevisiooni ja kaabellevivõrgu operaatorid ning sagedamini nendest liikmesriikidest, kus digitaaltelevisioon on hästi arenenud ja kus kasutatakse palju tootja omanduses olevate rakendusliidestega varustatud vastuvõtjaid. Samasse rühma kuulusid ka tarkvara- ja infotehnoloogiaettevõtted, kaasa arvatud rakendusliideste omandiõiguse valdajad, ning üks suurtootja.

2.3. Muud seisukohad

Ametivõimude väljendatud seisukohtadest ilmnes, kas nende digitaaltelevisiooniturud on hästi arenenud ja sellest tulenevalt kasutatakse seal palju tootja omanduses olevate rakenduslidestega varustatud vastuvõtjaid, või vähem arenenud. Kõige paremini arenenud interaktiivse televisiooniga riikidest pärit andmeesitajad pidasid koostalitlusvõime taset üldiselt rahuldavaks.

Siseriiklikud ja Euroopa tarbijaorganisatsioonid pooldasid koostalitlusvõime saavutamiseks avatud standardite kehtestamist.

Mitmed suuremad Itaalia ettevõtjad toetasid avalikul ärakuulamisel MHP-standardit, kuid olid skeptilised selle kehtestamise suhtes. Itaalias doteerib valitsus taasesituskanaliga varustatud MHP-vastuvõtja tarbijahinda, millega vähendatakse MHP lisakulusid. Selliste vastuvõtjate hind on samasugune nagu odavamat API-tehnoloogiat kasutatavate vastuvõtjate hind teistel turgudel.

3. KOMISJONI ANALÜÜS JA SEISUKOHT

3.1. Artikli 18 senine mõju

Raamdirektiivi ülevõtmisne on viibinud,[7] mistõttu on liiga vara esitada üldhinnangut artikli 18 lõike 3 mõju kohta. Sidekomitee ringhäälingualase alltöörühma aruteludest selgub, et paljudes liikmesriikides tehakse tööd koostalitlusvõime saavutamiseks töötasandil ja et sageli on see seotud maapealse digitaaltelevisiooni rakendamisega

Seoses artikli 18 lõikega 2 märgitakse, et suhteliselt vähestes liikmesriikides on nende territooriumil asuvaid või neid esindavaid rakendusliidese pakkuijaid, mistõttu enamiku liikmesriikide jaoks on kõnealune säte väikese tähtsusega. Komisjoni andmetel ei ole ükski reguleeriv asutus saanud ametlikku kaebust selle kohta, et mõni rakendusliidese omanik ei suuda kättesaadavaks teha sellist teavet, mida interaktiivse digitaaltelevisiooni osutajad vajavad, et pakkuda kõiki nende rakendusliideste toetatavaid teenuseid täielikult toimival kujul. Rakendusliideste omandiõiguse valdajate sõnul on nende eesmärgiks tagada, et kõik konkreetse süsteemi kasutajad saaksid sellest maksimaalset kasu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, kuna on teisigi konkureerivaid rakendusliideseid.

Komisjoni arvates on kõige suurem mõju olnud artikli 18 sättel, mille kohaselt tuleb 2004. aasta juuliks läbi vaadata koostalitlusvõime ja selle mõju tarbija valikuvabadusele. See on sundinud turul tegutsejaid pidama põhjalikke koostalitlusvõimet käsitlevaid läbirääkimisi. Nii standardite kehtestamise poolt kui ka selle vastu olevad turul tegutsejad toetasid standardimisasutusi märkimisväärselt kahe koostalitlusvõimet käsitleva aruande koostamisel. Turul tegutsejad on omistanud kõnealusele küsimusele suurt tähtsust, olenemata sellest, missugune on nende seisukoht seoses juriidilise nõude laadiga ja kuidas nõuet kõige paremini täita.

Arutelu käigus ei ilmnenud, et teabe vaba liikumine, meediakanalite paljusus ja kultuuriline mitmekesisus oleks märkimisväärselt ja põhjendatult ohus. Komisjon peab siiski silmas hiljuti Euroopa Parlamendis väljendatud poliitilisi probleeme.[8]

3.2. Põhiküsimused

Arutelul esitatud arvamused jagunevad selgelt kahte rühma. Tasuta levitatava ringhäälingu organisatsioonid vastandavad end satelliit- ja kaabeltelevisioonioperattoritele ning infotehnoloogiaettevõtetele. Mõlemad pooled eeldavad toetust põhiliselt elektrooniliste tarbekaupade tootjalt.

Arutelu tuumaks on üldiste huvide ja turujõudude vaheline seos. Tasuta levitatava ringhäälingu organisatsioonide, eelkõige avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ülesanne on järgida selliseid olulisi üldist huvi pakkuvaid eesmärke nagu näiteks meediakanalite paljusus ja kultuuriline mitmekesisus, mida saavutatakse programmide kavandamise ja levitamise kohustuste abil. Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamisel on oluline osa võrguoperaatoritel, tehes nüüdisaegsete sidevõrkude väljaarendamiseks vajalikke investeeringuid. Kumbki osapool püüab näidata oma osatähtsust seoses kõnealuse tegevusega, kui mõnda vastaspoole tegevusviisi peetakse piiravaks.

Tasuta levitatava ringhäälingu organisatsioonide konkreetne probleem on seotud digitaalinfrastruktuuriga varustatud ringhäälinguteenuste edastamise vertikaalse integratsiooniga. Vertikaalse integratsiooni tõttu võib näiteks tekkida olukord, kus tarbijad on kohustatud kasutama tootja omanduses olevaid tehnoloogiaid konkreetsel digitaalplatvormil või võidakse kasutada turuvõimu. Tootja omanduses olevate tehnoloogiate kasutamine tuleb läbi vaadata konkurentsiõiguse alusel. Mõnedel juhtudel võib vertikaalse integratsiooni tulemuseks olla suurem majanduslik tasuvus.[9]

Euroopa sotsiaalmudelis on keskne koht sellistel üldistel huvidel nagu kultuuriline mitmekesisus ja meediakanalite paljusus, samal ajal kui majanduslik tasuvus on vajalik selleks, et tagada liidu konkutrentsivõime ning üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks ja digitaaltelevisioonile üleminuks vajalikud vahendid. Euroopa Liidus eristatakse selliste kahekordsete poliitiliste eesmärkide saavutamisel infosisu reguleerimist, millega püütakse tagada üldisi huvisid, ja teabeedastuse reguleerimist, millega püütakse edendada konkurentsivõimelist turgu kui uuenduste loomise ja uute investeeringute ligimeelitamise vahendit. Kõnealused kaks poliitikat haakuvad rakendusliidese puhul, mistõttu on arutelu nii tuline.

3.3. Koostalitlusvõime ja raamdirektiivi artikli 18 lõige 3

Art. Vastavalt raamdirektiivi artikli 18 lõikele 3 peab komisjon uurima artikli 18 mõjusid. Kui piisavat koostalitlusvõimet ei ole saavutatud, võib komisjon alustada artiklis 17 sätestatud menetluse, millega võidakse teha kohustuslikuks teatavad standardid.

Koostalitlusvõimet ei ole määratletud raamdirektiivis ega sellega seotud direktiivides. Lisaks koostalitlusvõime käsitlemisele raamdirektiivi artiklites 17 ja 18 käsitletakse seda universaalteenuse direktiivi[10] artiklis 24, kus kõnealune mõiste hõlmab välisseadmete ühendamiseks ettenähtud avatud liidesepistmikku.

Preambuli põhjenduses 31, millel põhineb artikkel 18, kajastatakse koostalitlusvõime eri aspekte:

soodustada tuleks interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõimet tarbija tasandil, et tagada teabe vaba liikumine, meediakanalite paljusus ja kultuuriline mitmekesisus;

avatud rakendusliidesed suurendavad koostalitlusvõimet, s.o interaktiivse sisu teisaldamist edastusmehhanismide vahel, kusjuures sisu funktsionaalsus säilib täielikult.

Silmas pidades töödokumendis kirjeldatud keerukat töökeskkonda ja arvestades avaliku arutelu käigus ilmnenud seisukohti, jõuab komisjon järeldusele, et läbivaatamise eesmärk on välja selgitada, kas ühe või mitme API-standardi kohustuslikuks tegemine ühe või mitme turusektori suhtes on praegu põhjendatud.

Standardite võimalikku kohustuslikuks tegemist käsitlevate erinevate tegevuskavade tagajärgi on uuritud käesolevale teatisele lisatud mõjude hindamise laiendatud aruandes. Ettepanekud, mille kohaselt üksikud liikmesriigid võiksid teha ühe või mitu API-standardit kohustuslikuks, on vastuolus ühtse turuga. Selline tegevus takistaks liikmesriikidevahelist kaubavahetust.

Tehes MHP-standardi teatavaks kuupäevaks kohustuslikuks ELi tasandil, oleks võimalik tagada seadmete ja teenuste tehniline koostalitlusvõime, kuid nagu eespool mainitud, peaksid infosisu pakkujad ikkagi pidama läbirääkimisi võrkudele ja nendega seotud teenustele juurdepääsu suhtes. Enamik märkuste esitajaid tunnistab, et selline tegevus tekitaks probleeme praegu turul juba hinnanguliselt olevale 25 miljonile rakendusliidesega varustatud teleri lisatarvikule ning ükski oluline ettevõtja ei tee ettepanekut sellel tasemel sekkumise kohta. Silmas pidades raamdirektiiviga seotud läbirääkimisi, on ebatõenäoline, et kõnealune ettepanek leiaks vajalikku liikmesriikide toetust.

Komisjon jõuab järeldusele, et turu praeguses arenguetapis puuduvad piisavad põhjused kehtestada standardid kogu ELis ja et raamdirektiivi artikli 18 sätete täieliku mõju ilmnemiseks kulub veel aega. Samuti oleks vaja välja selgitada, kas tootja omanduses olevaid rakendusliideseid kasutavate operaatorite vahendustegevusega seotud probleemide tõttu esitatakse reguleerivatele asutustele ametlikke kaebusi.

Interaktiivse televisiooni senine väike kaubanduslik edu ei ole innustanud turul tegutsejaid tagama, et kõik teenused oleksid kättesaadavad kõikide vastuvõtjate kaudu, kuigi seda oleks võimalik saavutada. Eeldatakse, et teenuste koostalitlusvõime areneb paraleelselt turu suurenemisega. Teenuste koostalitlusvõime miinimumnõudeks suureneval turul on võimalus toota interaktiivset infosisu nii, et seda saab kohandada erinevate rakendusliidestega. PCF-süsteem ja täiustatud tehnika lihtsustavad infosisu teisaldamist rakendusliideste vahel.[11] See ei välista muid koostalitlusviise, kaasa arvatud üleminekut tootja omanduses olevatelt standarditelt avatud standarditele, kui see on majanduslikult põhjendatud. Et nõudlus ei ole kindel, tehakse tarbijate valikuvabaduse tagamiseks ettepanek, et edaspidi oleksid kättesaadavad nii lihtsamad ja odavamad vaatamisseadmed kui ka keerulisemad ja kallimad lisavõimalustega seadmed.

Komisjon vaatab kõnealuse küsimuse läbi 2005. aasta teisel poolel. Vahepeal võib Euroopa tarbijatele tulla kasuks MHP-standardi edendamine.

3.4. Edendamismeetmed

3.4.1. Parem liikmesriikidevaheline kooskõlastatus seoses MHP-standardi rakendamisega

Komisjon moodustab kompleksse mõju saavutamiseks liikmesriikide töörühma. Killustatuse tõttu, mis on muu hulgas tingitud eri liikmesriikide turgude erinevatest arenguastmetest, on tootjatel raske saavutada mastaabisäästu. Eesmärk oleks kindlaks määrata meetmed, mis aitaksid MHP-standardil saavutada piisavalt suurt osakaalu ja kasutada mastaabisäästu, tänu millele väheneksid hinnad ja paraneksid kasutuselevõtu võimalused. Praegu takistavad MHP lisakulud selle laialdast kasutuselevõttu. Kõnealuse meetme eesmärk on aidata eelkõige väiksemaid liikmesriike.

3.4.2. Tarbija doteerimine

Üks võimalus vähendada tavapäraste standardsete lisavõimalustega ( execution engines ), näiteks MHPga, varustatud seadmete tarbijate lisakulusid on doteerida tarbijahinda. Tarbijahinda doteeritakse juba Itaalias, kus doteeritavate MHP-vastuvõtjate jaemüügihind on samaväärne vanema ja odavama rakendusliidesega varustatud digitaalvastuvõtja hinnaga muudel, paremini välja kujunenud siseriiklikel turgudel. Kehtestatud tingimustega stimuleeritakse üldsust ka ostma pigem interaktiivset taasesituskanaliga varustatud vastuvõtjat kui ilma kõnealuste funktsioonideta lihtvastuvõtjat. Seetõttu peaksid liikmesriigid doteerima tarbijahinda. Sellised tarbijahinna doteerimised peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed, nendest tuleb teatada komisjonile ja need peavad olema kookõlas riigiabi eeskirjadega. Need peaksid olema ajutised ja vähenema proportsionaalselt vastuvõtjate hinna langemisega, et vältida ülekompenseerimist. Käesolev algatus ei hõlma ettevõtjatele antavaid toetusi, millest tuleb teatada komisjonile ettenähtud korras.

3.4.3. Euroopa Liidu Teatajas avaldatav standardite loetelu

Komisjon soovib loetelu ajakohastamise korral lisada sinna kaks vaatamisseadme standardit MHEG 5 ja WTVML, kui Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI) on need vastu võtnud. Läbivaadatud loetelu esitatakse sidekomiteele arvamuse saamiseks kooskõlas raamdirektiivi artikliga 17.

Muud standardimisülesande M331 1. etapis määratletud tööprogrammi raames tekkinud standardid lisatakse standardite loetellu, kui need on kättesaadavad. Sellised standardimistulemused võivad töödokumendi kohaselt parandada koostalitlusvõimet.

3.4.4. Tootja omanduses olevatele tehnoloogiatele juurdepääsu kontrollimine

Komisjon jätkab vajaduse korral liikmesriikide abiga kontrollimist, kuivõrd tootjatel on võimalik litsentseerida nende omanduses olevaid tehnoloogiaid. Üks võimalus saavutada ühtne universaalvastuvõtja on ühendada vastuvõtjas mitu üksteist täiendavat tehnoloogiat. Kõnealuste funktsioonide, näiteks tuunerite, standardimisel on ainsaks takistuseks kulud; samas on võimalik saada paremat ülevaadet selliste tootja omanduses olevate tehnoloogiate nagu näiteks rakendusliideste kättesaadavuse kohta. Juurdepääsu ja võrkude vastastikust sidumist käsitleva direktiivi[12] I lisaga ja artikliga 6 on juba kehtestatud nõue tingimusjuurdepääsusüsteemide pakkujatele tagada, et tarbijaseadmete tootjatele tuleb anda litsents õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

Komisjon jätkab olukorra jälgimist korrapärastes e-side paketi rakendamise aruannetes.

4. JÄRELDUS

Komisjon püüab tagada, et Euroopa kodanikud saaksid kasu üha suurema arvu edastusviiside kaudu kättesaadavate interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste suurenevast valikust ja leiab, et praegu on võimalik turu arengut toetada kõige paremini siis, kui jätkatakse nende sätete kohaldamist, mille suhtes Euroopa Parlament ja nõukogu on raamdirektiivis juba kokku leppinud. Lisaks vaadatakse tootja omanduses olevate tehnoloogiate kasutamine läbi konkurentsiõiguse alusel.

Komisjon võtab täiendava meetme, et soodustada MHP-standardi, s.o Euroopas praegu kõige kõrgetasemelisema avatud API-standardi, vabatahtlikku rakendamist.

Komisjon püüab jätkuvalt saavutada, et kõik liikmesriigid võtaksid täielikult ja tõhusalt üle artikli 18, kuid silmas pidades tegevuskeskkonna keerukust, turul tegutsejate erinevaid seisukohti ja raamdirektiivi rakendamise hilinemist paljudes liikmesriikides, jõuab ta järeldusele, et ei ole asjakohane kindlaks määrata artikli 18 lõike 3 kohaselt, kas on saavutatud piisav koostalitlusvõime või mitte. Käesolevas läbivaatamises ei ole kinnitatud seisukohta, et meediakanalite paljususe ja kultuurilise mitmekesisusega seotud probleeme on võimalik lahendada ainult ühtse rakendusliideste standardi kehtestamisega. Meediakanalite paljusust käsitleva arutelu olulisemad aspektid, eelkõige meediakanalite omandiline kuuluvus ja kontroll, kuuluvad liikmesriikide pädevusse.

Komisjon vaatab olukorra uuesti läbi 2005. aasta teisel poolel.

[1] ETSI TR 102 282, veebruar 2004, lk 11.

[2] Standardisation in digital interactive television (Interaktiivse digitaaltelevisiooni standardimine), konsulteerimisettevõtte Contest selgitus CENELECile, aprill 2003, lk 13.

[3] Tavapärase digitaaltelevisiooniedastuse puhul ei pea vastuvõtjas olema rakendusliidest. Rakendusliides kuulub lisavarustuse hulka. Lisaks on digitaaledastus täielikult standarditud ja Euroopas kasutatakse ainult ETSI standardeid.

[4] Viidatud dokumendi SEC(2004) 346 joonealustes märkustes 31, 32 ja 40.

[5] EÜT C 331, 31.12.2002, lk 32.

[6] Euroopa Parlamendi suuline küsimus O/2002/40.

[7] Rakendamiskuupäevaks 24. juuliks 2003 oli viis liikmesriiki 15st võtnud direktiivi üle oma siseriiklikusse õigusesse. 2004. aasta maikuu lõpuks ei olnud üheksa liikmesriiki 25st ülevõtmist lõpetanud.

[8] Resolutsioon P5_TA(2004)0373

[9] Nt kõrvaldades kahekordsed marginaalid.

[10] Direktiiv 2002/22/EÜ, EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.

[11] PCF-süsteem võib hõlmata 80% interaktiivsetest televisioonirakendustest, kuid mitte kõige keerukamaid, s.o elektroonilisi programmijuhiseid.

[12] Direktiiv 2002/19/EÜ, EÜT L 108, 24.4.2002, lk 12.