32003R1192

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1192/2003,

3. juuli 2003,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta, [1] eriti selle artikli 3 lõiget 2 ja artikli 4 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 91/2003 artiklile 3 võib komisjon kohandada kõnealuse määruse mõisteid.

(2) Raudteeveo statistika ühtlustamiseks on vaja ette näha täiendavad mõisted, et koguda andmeid kõikides liikmesriikides ühiste mõistete alusel.

(3) Määruse (EÜ) nr 91/2003 artikli 4 kohaselt võib komisjon kohandada lisade sisu.

(4) Tabelis H1 esitatud kirjeldusi on vaja muuta, et statistika katvus oleks selgelt väljendatud.

(5) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 91/2003 vastavalt muuta.

(6) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [2] loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 91/2003 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) andmeid esitav riik — Eurostatile andmeid edastav liikmesriik;

2) riigi ametiasutused — riigi statistikaasutused ja muud liikmesriigis ühenduse statistika koostamise eest vastutavad organid;

3) raudtee — raudteest koosnev ühendustee, mis on üksnes raudteesõidukitele kasutamiseks;

4) raudteesõiduk — üksnes raudteel sõitev liikumisvahend, mis liigub kas oma jõuallika abil (vedurid) või mida veavad teised sõidukid (reisivagunid, mootorvaguni haakevagunid, pagasivagunid ja kaubavagunid);

5) raudtee-ettevõtja — riigi osalusega või eraettevõtja, mis osutab kaupade ja/või reisijate raudteeveoteenust. Nende hulka ei arvata ettevõtjaid, kelle põhitegevus on osutada teenuseid reisijate vedamiseks metrooga, trammiga ja/või kergraudteel;

6) kaupade raudteevedu — kaupade liikumine laadimiskohast mahalaadimiskohta raudteesõidukitel;

7) reisijate raudteevedu — reisijate liikumine pealeminekukohast mahatulekukohani raudteesõidukitel. Siia alla ei kuulu reisijatevedu metrooga, trammiga ja/või kergraudteel;

8) metroo (tuntakse ka "allmaaraudtee" nime all) — reisijateveoks ettenähtud elektriraudtee, millel on suur läbilaskevõime ja oma trasside kasutamise ainuõigus, mitmest vagunist koosnevad rongid ja mida iseloomustab suur kiirus ja järsk kiirendus, keerukas signaalimine ning raudteeületuskohtade puudumine, mis võimaldab tihedat rongiliiklust ja suurt perrooni koormust. Metroosid iseloomustavad ka lühikesed vahemaad jaamade vahel, mis tavaliselt on 700 kuni 1200 meetrit. "Suur kiirus" viitab kiirusele võrreldes trammide ja kergraudteega ning vastab antud juhul kiirusele umbes 30-40 km/h lühematel marsruutidel ja 40-70 km/h pikematel marsruutidel;

9) tramm — reisijate maanteesõiduk, mis on ette nähtud rohkem kui üheksale inimesele (kaasa arvatud juht), mis on ühendatud elektrikontaktliinidega või käivitatavad diiselmootori abil ning mis sõidavad rööbasteel;

10) kergraudtee — reisijate vedamiseks ettenähtud raudtee, mis kasutab sageli elektrimootoriga rööbassõidukeid, mis liiguvad üksikult või lühikeses rongis kinnitatud kaherööpalisel raudteel. Üldjuhul on jaamade/peatuste vaheline kaugus lühem kui 1200 meetrit. Võrreldes metroodega on kergraudteel kergemad konstruktsioonid, mis on kavandatud väiksemale liiklusmahule ja üldjuhul madalamatele kiirustele. Mõnikord on raske teha täpset vahet kergraudtee ja trammi vahel; trammid ei ole tavaliselt maanteeliiklusest eraldatud, samas kui kergraudtee võib olla muudest süsteemidest eraldatud;

11) siseriiklik vedu — raudteevedu kahe koha vahel (laadimis-/pealeminekukoht ja mahalaadimis-/mahaminekukoht), mis asuvad andmeid esitavas riigis. See võib hõlmata transiiti läbi teise riigi;

12) rahvusvaheline vedu — raudteevedu, mis toimub andmeid esitavas riigis asuva koha (laadimis-/pealeminekukoht või mahalaadimis-/mahaminekukoht) ja teises riigis asuva koha (laadimis-/pealeminekukoht või mahalaadimis-/mahaminekukoht) vahel;

13) transiit — raudteevedu läbi andmeid esitava riigi territooriumi kahe koha vahel (laadimis-/pealeminekukoht ja mahalaadimis-/mahaminekukoht), mis asuvad väljaspool andmeid esitava riigi territooriumit. Transiidiks ei loeta vedusid, mis hõlmavad andmeid esitava riigi piiril kaupade/reisijate laadimist/pealeminekut või mahalaadimist/mahaminekut ühelt veoliigilt teisele;

14) rongireisija — mis tahes isik, kaasa arvatud rongi personal, kes kasutab raudteetransporti. Liiklusõnnetuste statistikast jäetakse välja reisijad, kes üritavad liikuva rongi peale minna või sealt maha tulla;

15) reisijate arv — rongireisijate sooritatud reiside arv, kus iga reis määratletakse liikumisena peaminekukohast mahaminekukohani üleminekuga ühelt raudteesõidukilt teisele või ilma üleminekuta. Kui reisijad kasutavad rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja teenuseid, arvestatakse neid võimaluse korral vaid üks kord;

16) reisijakilomeeter — mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaa;

17) kaal — kaupade kogus tonnides (1000 kilogrammi). Arvesse võetav kaal sisaldab lisaks veetavate kaupade raskusele ka pakendite kaalu ning raudteed mööda kulgevate kombineeritud vedude puhul mahutite, vahetatavate osade, kaubaaluste ja maanteesõidukite omakaalu. Kui kaupu veetakse rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja teenuseid kasutades, arvestatakse kaupade kaalu võimaluse korral vaid üks kord;

18) tonnkilomeeter — kaubaveo mõõtühik, mis vastab ühetonnise (1000 kilogrammi) kaubakoguse raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaa;

19) rong — teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv ühe või mitme veduri või mootorvaguni poolt veetav raudteesõiduk või raudteesõidukid või eraldi sõitev mootorvagun. Tühja vedurit, st üksi sõitvat vedurit ei käsitata rongina;

20) rongikilomeeter — mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Kasutatavaks vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad;

21) rongi täislaadung — saadetis, mis koosneb ühest või mitmest vagunilastist, mille üks lähetaja on andnud ühes jaamas samaaegseks vedamiseks ning mis edastatakse rongi koosseisu muutmata ühele vastuvõtjale ühes sihtjaamas;

22) vaguni täislaadung — kaubasaadetis, mille vedamiseks kasutatakse üksnes vaguneid, olenemata sellest, kas kogu kandevõime on kasutatud või mitte;

23) TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) — standardühik, mis põhineb 20 jala pikkusel ISO konteineril (6,10 m), mida kasutatakse liiklusvoogude või läbilaskevõime statistiliseks mõõtmiseks. Üks ISO seeria 1 standardile vastav 40 jala pikkune konteiner võrdub 2 TEUga. Alla 20 jala pikkused vahetatavad osad vastavad 0,75 TEU-le, 20-40 jala pikkused vastavad 1,5 TEU-le ja üle 40 jala pikkused vastavad 2,25 TEU-le;

24) märkimisväärne õnnetus — õnnetus, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteesõiduk, mille tagajärjel vähemalt üks inimene hukkub või saab raskelt vigastada või mis kahjustab märkimisväärselt veeremit, rööbasrada, muid paigaldisi või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökodades, ladudes ja depoodes toimunud õnnetusi;

25) raske vigastuse põhjustanud õnnetus — õnnetus, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteesõiduk, mille tagajärjel vähemalt üks inimene hukkub või saab raskelt vigastada. Siia hulka ei arvata töökodades, ladudes ja depoodes toimunud õnnetusi;

26) hukkunud inimene — inimene, kes on õnnetuse (v.a enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul;

27) raskelt vigastatud inimene — vigastatud inimene, kes õnnetuse (v.a enesetapukatse) tagajärjel viibis haiglaravil üle 24 tunni;

28) ohtlike kaupade veoga seotud õnnetus — õnnetus või juhtum, millest tuleb teatada vastavalt RID/ADR punktile 1.8.5;

29) enesetapp — surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine vastavalt pädeva riikliku asutuse registreerimisele ja klassifitseerimisele;

30) enesetapukatse — raske vigastusega, kuid mitte surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine vastavalt pädeva riikliku asutuse registreerimisele ja klassifitseerimisele."

2. H lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. juuli 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pedro Solbes Mira

[1] EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1.

[2] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

--------------------------------------------------

LISA

H LISA

ÕNNETUSTE ANDMED

Muutujate loend ja mõõtühikud | õnnetuste arv (tabelid H1 ja H2)hukkunud inimeste arv (tabel H3)raskelt vigastatud inimeste arv (tabel H4) |

Vaatlusperiood | Aasta |

Sagedus | Igal aastal |

Tabelite loend ja iga tabeli liigendus | Tabel H1: märkimisväärsete õnnetuste arv ja raske vigastuse põhjustanud õnnetuste arv (mittekohustuslik) õnnetuse liikide järgiTabel H2: ohtlike kaupade veoga seotud õnnetuste arvTabel H3: hukkunud inimeste arv õnnetuse liikide ja inimrühmade järgiTabel H4: raskelt vigastatud inimeste arv õnnetuse liikide ja inimrühmade järgi |

Andmete edastamise tähtaeg | Viis kuud pärast vaatlusperioodi lõppu |

Esimene vaatlusperiood | 2004 |

Märkus | 1.Õnnetuse liigid on järgmised:kokkupõrked (välja arvatud õnnetused raudteeületuskohtades)rööbastelt mahasõidudõnnetused raudteeületuskohtadelliikuva veeremi põhjustatud õnnetused inimestegaveeremipõlengudmuukokkuÕnnetuse liik viitab esmasele õnnetusele.2.Tabelis H2 kasutatakse järgmist jaotust:selliste õnnetuste koguarv, milles osales vähemalt üks K lisaga hõlmatud kaubaloendis määratletud ohtlikke kaupu vedav raudteesõidukselliste õnnetuste arv, kus vabaneb ohtlikke aineid3.Inimrühmad on järgmised:reisijadtöötajad (sealhulgas töövõtjad)muukokku4.Tabelite H1-H4 kohased andmed esitatakse kõikide käesoleva määrusega hõlmatud raudteede kohta.5.Esimesel viiel käesoleva määruse kohaldamise aastal võivad liikmesriigid neid statistilisi andmeid esitada siseriiklike määratluste kohaselt, kui (artikli 11 lõikes 2 osutatud korras vastu võetud) ühtlustatud määratluste kohased andmed ei ole kättesaadavad. |

--------------------------------------------------