31998L0080

Nõukogu direktiiv 98/80/EÜ,

12. oktoober 1998,

millega täiendatakse ühist käibemaksusüsteemi ja muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ — investeeringukulda käsitlev erikord

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 99,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

17. mail 1977 vastuvõetud kuuendat nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) [4] kohaselt on kullaga seotud tehingud põhimõtteliselt maksustatavad, kuigi ajutise erandi alusel, mis on sätestatud nimetatud direktiivi artikli 28 lõikes 3 seoses F lisa punktiga 26, võivad liikmesriigid jätkata selliste tehingute vabastamist maksust, mis käsitlevad muud kulda kui tööstusotstarbeline kuld; selle ajutise erandi kohaldamine mõningates liikmesriikides põhjustab teatavaid konkurentsimoonutusi;

kulda ei kasutata mitte üksnes tootmissisendina, vaid seda omandatakse ka investeerimise eesmärgil; tavaliste maksustamiseeskirjade kohaldamine on suureks takistuseks selle kasutamisele finantsinvesteeringuteks, mistõttu on õigustatud erilise maksustamiskorra kohaldamine investeeringukulla suhtes; selline kord suurendaks ka ühenduse kullaturu rahvusvahelist konkurentsivõimet;

kullatarned investeerimise eesmärgil on oma laadilt samasugused nagu muud finantsinvesteeringud, mis on tihtipeale maksust vabastatud kuuenda direktiivi praeguste sätete kohaselt, ja seetõttu on maksust vabastamine ilmselt sobivaim maksustamislahendus investeeringukulla tarnete puhul;

investeeringukulla määratlus peaks hõlmama üksnes väga puhast, kindlaksmääratud vormi ja kaaluga kulda, millega kaubeldakse kullaturgudel, ja kuldmünte, mille väärtus vastab eeskätt nendes sisalduva kulla hinnale; kuldmüntide puhul tuleks selguse tagamiseks koostada igal aastal loend nõuetekohastest müntidest, mis annab kindlust selliste müntidega kauplevatele ettevõtjatele; ettevõtjate õiguskindlus eeldab sellesse loendisse arvatud müntide pidamist käesolevas direktiivis sisalduvatele maksuvabastustingimustele vastavana kogu selle aasta vältel, mil loend kehtib; selline loend ei piira müntide, sealhulgas äsja vermitud ja loendisse mittekuuluvate, kuid käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele vastavate müntide vabastamist sõltuvalt juhtumist;

kuna maksuvabastus põhimõtteliselt ei anna sisendilt makstud maksu mahaarvamise õigust, samas kui kulla väärtuselt võidakse maksu võtta eelnevates tehingutes, tuleks lubada selline sisendilt makstud maks maha arvata, et kindlustada erikorra eelised ja vältida konkurentsimoonutusi imporditud investeeringukulla suhtes;

võimalus kasutada kulda nii tööstus- kui ka investeerimisotstarbel eeldab, et ettevõtjatel oleks võimalus valida tavaline maksustamine juhul, kui nende tegevuseks on kas investeeringukulla tootmine või kulla muutmine investeeringukullaks või sellise kulla hulgimüük, kui nad oma hariliku tegevuse käigus tarnivad kulda tööstuslikuks otstarbeks;

kulla kahene kasutus võib pakkuda uusi võimalusi maksupettusteks ja maksudest kõrvalehoidumiseks, mistõttu liikmesriigid peavad võtma tõhusaid järelevalvemeetmeid; seetõttu on soovitatav, et ettevõtjad peaksid arvestust ja säilitaksid dokumente ühiste miinimumnõuete kohaselt, kuigi liikmesriik võib lugeda need nõuded täidetuks, kui kõnealune teave on muude ühenduse õigusnormide kohaselt juba olemas;

kogemused on näidanud, et enamiku sellise kulla tarnete puhul, mis ületab teatava puhtusemäära, võib tagasipööratud maksustamismehhanism aidata vältida maksupettusi, samas vähendades tehingute rahastamisvajadust; sellise mehhanismi kasutamise lubamine liikmesriikides on põhjendatud; kuuenda direktiivi artiklis 23 nähakse kulla impordi puhul samamoodi ette, et maksu ei maksta impordihetkel, tingimusel et see on märgitud kõnealuse direktiivi artikli 22 lõike 4 kohases deklaratsioonis;

liikmesriigi reguleeritaval kullaturul tehtavate tehingute puhul on nende tehingute suure hulga ja kiiruse tõttu vaja täiendavaid lihtsustusi nende maksualases käsitlemises; liikmesriikidel lubatakse jätta erikord kohaldamata, peatada maksude kogumine ja jätta arvestuspidamisnõuded kohaldamata;

kuna uus maksustamiskord asendab kuuenda direktiivi artikli 12 lõike 3 punkti e ja F lisa punkti 26 kehtivaid sätteid, tuleks need sätted välja jätta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

"Artikkel 26b

Investeeringukulda käsitlev erikord

A. Määratlus

Ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist, tähendab käesolevas direktiivis "investeerimiskuld":

i) kulda, mis on kullaturgudel heakskiidetud kaaluga kangi või tahvli kujul ja mille puhtusaste on vähemalt 995 tuhandikku, olenemata sellest, kas see käibib väärtpaberite vormis. Liikmesriigid võivad erikorra kohaldamisalast välja jätta väikesed kangid või tahvlid, mille kaal on 1 g või vähem;

ii) kuldmünte:

- mille puhtusaste on vähemalt 900 tuhandikku,

- mis on vermitud pärast 1800. aastat,

- mis käibivad või on käibinud päritoluriigis seadusliku maksevahendina, ja

- mida müüakse tavaliselt hinnaga, mis ei ületa müntides sisalduva kulla turuväärtust rohkem kui 80 % võrra.

Selliseid münte ei käsitata käesolevas direktiivis müüdavat nende numismaatilise väärtuse põhjal.

Iga liikmesriik teatab komisjonile igal aastal enne 1. juulit ja alustades 1999. aastast müntidest, mis vastavad nende tingimustele ja millega kaubeldakse asjaomases liikmesriigis. Komisjon avaldab tervikliku loendi nendest müntidest Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias igal aastal enne 1. detsembrit. Avaldatud loendis sisalduvaid münte käsitatakse neid tingimusi täitvana kogu selle aasta vältel, mille kohta loend avaldatakse.

B. Investeeringukullatehinguid käsitlevad erisätted

C. Maksustamise valiku võimalus

D. Mahaarvamisõigus

1. Maksukohustuslasel on õigus maha arvata

a) maks, mis kuulub maksmisele või on makstud investeeringukullalt, mille on talle tarninud isik, kes on kasutanud C osa alusel valikuõigust, või mis on talle tarnitud G osas sätestatud korras;

b) maks, mis kuulub maksmisele või on makstud talle tarnitud või tema ühendusesiseselt hangitud või imporditud kullalt, mis ei ole investeeringukuld ja mille ta seejärel muudab või laseb muuta investeeringukullaks;

c) maks, mis kuulub maksmisele või on makstud talle osutatud teenustelt, milleks on kulla, sealhulgas investeeringukulla kuju, kaalu või puhtusastme muutmine,

kui maksukohustuslane seejärel tarnib seda kulda käesoleva artikli alusel maksuvabalt.

2. Maksukohustuslasel, kes toodab investeeringukulda või muudab kulda investeeringukullaks, on õigus maha arvata maks, mille ta peab maksma või on maksnud selle kulla tootmise või muutmisega seotud kaupade ja teenuste tarnetelt, ühendusesisestelt hangetelt või impordilt nii, nagu oleksid tema seejärel tehtavad, käesolevad artikli alusel vabastatud kullatarned maksustatavad.

E. Investeeringukullaga kauplejate erikohustused

F. Tagasipööratud maksustamise kord

G. Reguleeritud kullaturgudel tehtavaid tehinguid käsitlev kord

1. Artikli 29 kohast konsulteerimiskorda järgides võib liikmesriik mitte kohaldada selle erikorraga ette nähtud investeeringukulla maksuvabastust asjaomases liikmesriigis toimuvate teatavate investeeringukullatehingute suhtes, välja arvatud ühendusesisesed tarned või eksport:

a) mis tehakse selliste maksukohustuslaste vahel, kes on asjaomase liikmesriigi reguleeritud kullaturu liikmed, ja

b) mis tehakse asjaomase liikmesriigid reguleeritud kullaturu liikme ja mõne teise maksukohustuslase vahel, kes ei ole selle turu liige.

Nendel asjaoludel on need tehingud maksustatavad ja kohaldatakse järgmisi sätteid.

2. a) Punkti 1 alapunkti a kohaste tehingute puhul lubab liikmesriik lihtsustamiseks peatada maksu kogumise ja loobub käibemaksu kohta arvestuse pidamise nõudest.

b) Punkti 1 alapunkti b kohastes tehingutesuhtes kohaldatakse F osas kirjeldatud tagasipööratud maksustamise korda. Kui kullaturuväline isik ei oleks, kui mitte arvestada neid tehinguid, kohustatud ennast käibemaksukohustuslasena asjaomases liikmesriigis registreerima, täidab liige maksukohustused kullaturuvälise isiku eest selle liikmesriigi eeskirjade kohaselt."

Artikkel 2

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 12 lõike 3 punkt e ja F lisa punkt 26 jäetakse välja.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuaril 2000. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 12. oktoober 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Edlinger

[1] EÜT C 302, 19.11.1992, lk 9.

[2] EÜT C 91, 28.3.1994, lk 91.

[3] EÜT C 161, 14.6.1993, lk 25.

[4] EÜT L 145, 13.5.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/95/EÜ (EÜT L 338, 28.12.1996, lk 89).

[5] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

--------------------------------------------------