31979L0007

Nõukogu direktiiv,

19. detsember 1978,

meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas

(79/7/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega [4] näeb artikli 1 lõikes 2 ette, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu sätted, mis määratlevad kõnealuse põhimõtte sisu, ulatuse ja kohaldamise korra, selleks et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärguline rakendamine sotsiaalkindlustuse valdkonnas; asutamisleping ei ole sätestanud selleks vajalikke erivolitusi;

võrdse kohtlemise põhimõtet sotsiaalkindlustuse valdkonnas tuleks esmalt rakendada riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides, mis pakuvad kaitset haiguse, invaliidsuse, vanaduse, tööõnnetuste, kutsehaiguste ja töötuse puhul ning sotsiaalabis, kuivõrd see on ette nähtud eespool mainitud skeemide täiendamiseks või asendamiseks;

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei piira nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad naiste kaitset seoses raseduse ja sünnitusega; selles suhtes võivad liikmesriigid vastu võtta erisätteid naiste kohta, et kaotada ebavõrdne kohtlemine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on sotsiaalkindlustuse valdkonnas meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte (edaspidi "võrdse kohtlemise põhimõte") järkjärguline rakendamine artiklis 3 ettenähtud sotsiaalkindlustuse ja muu sotsiaalkaitse valdkondades.

Artikkel 2

Käesolevat direktiivi kohaldatakse töötava elanikkonna — see tähendab töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate ning selliste töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate, kelle tegevus on katkenud haiguse, õnnetuse või sunnitud töötuse tõttu, samuti tööotsijate — ning pensionile jäänud või invaliidistunud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

Artikkel 3

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a) riiklike sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad kaitset järgmistel juhtudel:

- haigus,

- invaliidsus,

- vanadus,

- tööõnnetused ja kutsehaigused,

- töötus;

b) sotsiaalabi suhtes, kuivõrd see on ette nähtud punktis a nimetatud skeemide täiendamiseks või asendamiseks.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata toitjakaotus- ega perehüvitisi käsitlevate sätete suhtes, välja arvatud perehüvitiste puhul, mis on määratud lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel makstavate hüvitiste suurendamise teel.

3. Selleks et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine kutsealastes kindlustusskeemides, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu sätted, mis määratlevad kõnealuse põhimõtte sisu, ulatuse ja kohaldamise korra.

Artikkel 4

1. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti seoses perekonnaseisuga, ning eelkõige siis, kui kõne all on:

- skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused,

- sissemakse kohustus ja sissemaksete arvutamine,

- hüvitiste arvutamine, sealhulgas abikaasa ja ülalpeetavate puhul suurendatava hüvitise arvutamine, ning hüvitise saamise õiguse kestuse ja säilitamise tingimused.

2. Võrdse kohtlemise põhimõte ei piira nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad naiste kaitset seoses raseduse ja sünnitusega.

Artikkel 5

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate õigus- ja haldusnormide tühistamine.

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad oma siseriiklikes õigussüsteemides meetmed võimaldamaks isikutel, kes leiavad, et neid on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu õigusvastaselt koheldud, taotleda oma õiguste kaitset kohtu kaudu, olles vastava võimaluse korral esmalt pöördunud teiste pädevate organite poole.

Artikkel 7

1. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust selle reguleerimisalast välja arvata:

a) pensioniea kindlaksmääramine vanaduspensioni ja väljateenitud pensioni määramiseks ja selle võimalikud mõjud teistele hüvitistele;

b) vanaduspensioniskeemidega seotud eelised, mis antakse lapsed üles kasvatanud isikutele; õiguste omandamine hüvitiste saamiseks perioodide eest, mil töö oli katkestatud;

c) õiguse andmine vanadus- või invaliidsushüvitise saamiseks naissoost abikaasa tuletatud õiguste põhjal;

d) pikaajaliste invaliidsus-, vanadus-, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste suurendamine ülalpidamisel oleva naissoost abikaasa puhul;

e) tagajärjed, mis tulenevad sellest, et enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist on kasutatud valikuõigust, mille kohaselt ei omandata õigusi ega kanta kohustusi riiklike sotsiaalkindlustusskeemide alusel.

2. Liikmesriigid kontrollivad perioodiliselt üle lõike 1 kohaselt reguleerimisalast väljaarvatud valdkonnad, et neis valdkondades toimuvat sotsiaalset arengut silmas pidades kindlaks teha, kas asjaomaste väljaarvamiste säilitamine on põhjendatud.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kuue aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud õigus- ja haldusnormide teksti, kaasa arvatud meetmed, mis on võetud vastavalt artikli 7 lõikele 2.

Liikmesriigid teatavad komisjonile olemasolevate sätete säilitamise põhjustest artikli 7 lõikes 1 viidatud valdkondades ja võimalustest nende hilisemaks läbivaatamiseks.

Artikkel 9

Seitsme aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest edastavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku teabe, võimaldamaks komisjonil koostada nõukogule esitamiseks aruanne käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja teha ettepanek selliste edasiste meetmete kohta, mida võidakse nõuda võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 1978

Nõukogu nimel

eesistuja

H.-D. Genscher

[1] EÜT C 34, 11.2.1977, lk 3.

[2] EÜT C 299, 12.12.1977, lk 13.

[3] EÜT C 180, 28.7.1977, lk 36.

[4] EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40.

--------------------------------------------------