25.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 294/38

1.1

Esitatud ettepanek määruse kohta, millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning mis kehtestab kemikaalide registreerimise, hindamise, kasutusse lubamise ja piiramise korra (1), vallandas ulatusliku arutelu, mis hõlmas Euroopa institutsioone, siseriiklikke ametiasutusi, keemiatööstust ja teisi tööstusharusid, samuti ametiühinguid ja paljusid valitsusväliseid organisatsioone.

1.2

Nimetatud arutelu raames leidsid käsitlemist mitmed komitee eelnevas arvamuses (2) tehtud ettepanekud, sealhulgas eelkõige kolm nõudmist:

1.3

Kaks komisjoni ja UNICE (Euroopa Tööandjate Föderatsioon) ning CEFIC'i (Euroopa Keemiatööstuse Keskliit) vastastikuse mõistmise memorandumi raames teostatud uurimust on kaasa aidanud konkreetsete tööstussektorite probleemide paremale mõistmisele. Kõnealustest mõju-uuringutest nähtub, et kuigi esialgu väljendatud hirmud olid liialdatud, on ikka veel kahtlusi, mis ajendavad jätkama jõupingutusi süsteemi tõhususe ja kooskõlastuse tõstmise nimel.

1.3.1

Ärinõustamisfirma KPMG läbiviidud uuringu (Business Impact Case Study  (3)) tähtsamad tulemused olid järgmised:

1.3.2

Uuringus uute liikmesriikide (ULR) (4) kohta tõdetakse, et REACHi alased teadmised on veel piiratud ning nenditakse järgmisi kriitilisi aspekte:

1.4

Kõnealuse uuringu tulemused ja toimuv arutelu on esile tõstnud mõned aspektid, mida asjaomased majandustegevuses osalejad peavad kriitilisteks ja mille suhtes komitee soovib anda oma täiendava panuse tihedas kooskõlas nõukogu ja Euroopa Parlamendi jooksvate töödega.

2.1

Määruse ettepanekus loobutakse senisest elukaugest vahetegemisest “olemasolevate ainete”, s.o kõigi keemiliste ainete, mille olemasolu turul oli registreeritud juba enne 1981. aasta septembrit, ja “uute ainete” vahel, s.o pärast antud kuupäeva turule lastud ainete vahel. Puhasainete või valmististe koostisesse kuuluvate ainete suhtes (artikkel 5), mida toodetakse või imporditakse suuremas koguses kui üks tonn aastas (artikli 5 lõike 1 teine lõik), kehtestatakse registreerimiskohustus. Määratletakse ka põhimõte, et ühenduses toota või ühendusse importida võib ainult registreeritud kemikaale (artikli 19 lõige 1).

2.2

Üleminekukorraldus kehtib praegu toodetavate või siseturule viidud ainete suhtes (mille arv on hinnanguliselt 30 000), mille jaoks võetakse järkjärguliselt kasutusele tootja või importija kohta aastas ühenduses toodetud või ühendusse imporditud kogusel põhinev registreerimissüsteem (artikkel 21). Üleminekukorralduses on ette nähtud, et registreerimiskohustus jõustub suuremate koguste korral (üle 1 000 tonni aastas) ja praegu 1. ja 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või teratogeenseks liigitatud ohtlike ainete korral kolme aasta pärast, koguse korral vähemalt 100 tonni aastas kuue aasta pärast ja koguse korral vähemalt 1 tonn aastas üheteistkümne aasta pärast.

2.3

Kogusest sõltuvat lähenemist on kahtluse alla seatud erinevate argumentide toel. Muuhulgas toodi välja, et seeläbi muutuks võimatuks registreerimise ajaline diferentseerimine vastavalt iga aine tegelikele riskidele. Ainete riskipõhine järjestus oleks teaduslikult ja majanduslikult küll pigem õigustatud, kuid selle kindlaksmääramiseks tuleks teostada järkjärguline menetlus loomuomase ohtlikkuse (hazard) ja kokkupuutega (exposure) seotud ohtude väljaselgitamiseks ning lõpuks riskide hindamine (assessment) ning teostada vastavat riskijuhtimist (risk management).

2.4

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on seepärast seiskohal, et kogusepõhine prioriteetide seadmise meetod — kuigi eelnevast arvamusest (5) nähtub, et see on ligikaudne (6) — on kõige sobivam taotletavate eesmärkide saavutamiseks ja praeguse, üldiselt vähetõhusaks peetava süsteemi asendamiseks. Väljapakutud süsteem võtab nimelt arvesse ka eriti murettekitavaid aineid, nagu näiteks 1. ja 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või teratogeenseks liigitatud aineid. Komisjoni valitud kogusepõhine lähenemine (võimaliku kokkupuute ligikaudne indeks) ei jäta tähelepanuta loomuomast ohtlikkust ning näib olevat lihtsamini rakendatav ja läbipaistev ning ka sobivam asjaomastele pooltele piisava õiguskindluse tagamiseks.

3.1

Väljapakutud määruse struktuur on Euroopa majandus-ja sotsiaalkomitee arvates liiga keerukas ja raskesti mõistetav. See põhjustab vähemalt osaliselt paljudes ettevõtjates nõutust, et mitte öelda hirmu, eriti tööstusharudes, mis tegelikult ei tooda keemilisi aineid, või siis importijates, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes ja tarneahela järgmise etapi kasutajates, kelle käsutuses ei ole puhuti ei vajalikke teadmisi ega tehnilisi struktuure kirjeldamaks vajadusel erilisi kasutusviise ja vastavate ohtude haldamist. Mahukad tehniliste andmetega lisad kujutavad endast lisatakistust REACH süsteemi täielikuks mõistmiseks ja rakendamiseks.

3.2

Sellest tulenevalt väljendab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee lootust, et lähtuvalt esimesel lugemisel kaasatud arvamustest ja esitatud muudatusettepanekutest püüdleks ka komisjon määruse mõistetavuse parandamise poole ja kaalub sel eesmärgil, kas määrust ei oleks võimalik peatükkide ja artiklite järjestuse muutmisega ümber korraldada. Esmajärjekorras tuleks täpsemate definitsioonide abil selgitada rakendusala ja grupierandeid, registreerimistähtaegu ja kogusest sõltuvaid kohustusi.

3.3

Kui tootjate/importijate kohustused on kord sõltuvalt tootmismahust ja tootmisprotsessi tunnustest kindlaks määratud, siis muutuvad mõistetavamaks ka juriidiliselt ja praktiliselt keerukamad küsimused, nagu andmete ühise kasutamise mehhanismid, pädevused ja teavitamine turustusahela ulatuses või siis tarneahela järgmise etapi kasutajate kohustused ja pädevused.

3.4

Edasi teeb komitee ettepaneku, et lisasid, mis oma olemuselt ei ole õigusakti osad (näiteks lisa X), küll nimetataks selgesõnaliselt ja et nad moodustaksid järelikult praktilise lähtepunkti, ent need koostaksid ühiselt asjaomaste sektorite ametiasutused ning eksperdid — vastavalt saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitlevas direktiivis sätestatud parimale võimalikule tehnikale (BAT) ja viitedokumentidele parima võimaliku tehnika kohta (BREF) (7). Mida lihtsamalt ja arusaadavamalt korraldatakse kõnealune tohutu tehnilise teabe hulk, seda tõenäolisemaks muutub ettevõtete kohustuste ning seoses nende täitmisega tekkivate kulude korrektne hindamine. Kõnealune eristamine võimaldab lisaks kiiremini kohaneda tehnoloogilise ja teadusliku progressiga ja lihtsustada menetlusi.

3.5

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab komisjoni tehtud pingutusi praktiliste suuniste väljatöötamiseks niinimetatud REACHi rakendusprojektide (RIP) valdkonnas; komitee omistab antud vahenditele märkimisväärset tähtsust ettepaneku teostatavuse suhtes, kuna need võimaldavad sidusrühmadel ja asjaomastel ametiasutustel teemasse süveneda ja süsteemi toimimist paremini mõista.

3.6

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ootab edasisi jõupingutusi tööstus- ja erialaorganisatsioonide ning ametiühingute kaasamiseks, et kohapeal hakkaks arenema tõeline koostöö ametiasutuste, ettevõtete, erialaorganisatsioonide ja ametiühingute vahel süsteemi tõhusa ellurakendamise nimel. Kõnealuses seoses on soovitav tugistruktuuride nagu näiteks riigisiseste tugivõrgustike rajamine, millega komisjon praegu tegeleb.

4.1

Artiklis 26 on sätestatud eelregistreerimise kohustus järk-järgult registrisse kantavate (phase in) ainete suhtes, mille kohaselt peab iga REACHi registreerimissüsteemi kuuluva aine potentsiaalne kasutaja esitama agentuurile ettenähtud andmed vähemalt 18 kuud enne kolmeaastase tähtaja lõppemist koguste korral 1 000 tonni või enam või siis enne kuueaastase tähtaja lõppemist koguste korral üks tonn või enam. Alla 1-tonniste koguste tootjad/importijad või tarneahela järgmise etapi kasutajad võivad vabatahtlikult kaasa aidata andmete ühiskasutusele.

4.2

Artikli 26 lõikes 1 sätestatud andmerühm moodustab sobiva aluse puhasainete kohaste andmete ühiskasutuse soodustamiseks ning seega võimalikeks kokkulepeteks nende ühiseks edastamiseks ja vajalike katsete ühiseks teostamiseks (vastava kulude kokkuhoiuga). Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse kohaselt ei võimalda andmed aine ohupotentsiaali hindamist ja seega ka mitte uute kriteeriumite väljaselgitamist prioriteetide seadmiseks registreerimisel. Kõnealuste eesmärkide huvides tuleks nõuda esitatavate ja kogutavate andemete loetelu laiendamist, millega kaasneb mitte ainult ajakulu suurenemine, vaid ka suurem rahaline ja haldustehniline koorem, mis võib osutuda liigseks väiksemate tootjate, importijate ning ka andmeid haldavate agentuuride jaoks.

4.3

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on seisukohal, et erinevate arvesse tulevate ettepanekute hulgast tuleks eelistada neid, mille abil on võimalik kinni pidada põhieesmärkidest ja praegu sätestatud tähtaegadest (millega välditakse ebakindlust ja segadust asjaomaste ettevõtete hulgas) ning piirata mõju juhtumianalüüside põhjal potentsiaalselt ebasoodsaimas olukorras olevatele ettevõtetele.

1.

väljapakutud süsteemi alla kuuluvad ained;

2.

rakendusala — seejuures tuleb eelkõige määratleda kriteeriumid ning ettenähtud grupierandid (mis praegu on hõlmatud määruse erinevate artiklitega);

3.

ühe ja sama aine tootjate, importijate ja tarneahela järgmise etapi (erialaste ja tööstuslike) kasutajate vahelisest teabevoost tulenevad kohustused;

4.

aine registreerimiseks konsortsiumide moodustamise mehhanismid, stiimulid ja preemiad.

Mõiste “aine” definitsioon: teostatud juhtumianalüüsid kinnitasid, et REACH süsteemi alla kuuluvate (eelkõige anorgaaniliste) ainete osas valitseb tõepoolest suur ebakindlus.

5.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab seda, et koostatakse spetsiaalne REACHi rakendusprojekt (RIP), et selgitada ametiasutustele ja ettevõtetele, millised ained kuuluvad tõepoolest REACH süsteemi alla.

5.2

Rakendusala: kasulik oleks, kui käitlejad saaksid tugineda täpsete andmetega ülevaatele ainerühmadest, mis on registreerimiskohustusest vabastatud — eelkõige sellistest, mis on reguleeritud juba kehtivate teiste ühenduse õigusaktide sätetega, mis suudavad tagada REACHi ülima eesmärgi — tervise- ja keskkonnakaitse. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee jagab seisukohta, et kattuvusi ja neist tulenevaid dubleerivaid kohustusi tuleb vältida, ja loodab, et asjakohaste täpsete andmete abil kõrvaldatakse kõik järelejäänud kahtlused.

5.3

Teabevoog: REACH on tõhus vaid siis, kui toimib hästi teabevoog kemikaali tarneahela eelmise ja järgmise etapi osaliste vahel. Teabe edastamata jätmise korral eelnevale ja järgnevale tasandile ning erinevate tootmissektorite vahel on võimatu võtta sobivaid riskihaldamise ja töötajate, tarbijate ja keskkonnakaitse meetmeid. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee toetab lähenemist, et on täiesti õigustatud nõuda tootjalt/importijalt, et ta annaks vajadusel hinnangu kokkupuutestsenaariumidele ja ohtudele “määratletud kasutuse” puhul ning seejuures käituks “heas usus” ja “vajaliku hoolikusega”, mis on selged ja kohtupraktikas kindla koha omandanud mõisted.

5.3.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on seisukohal, et agentuuri kogutud andmed registreeritud ja hiljem ka hindamise läbinud ainete kohta tuleks pärast kogu konfidentsiaalse teabe ja kõigi ärisaladuste kõrvaldamist anda üldiselt kõigi ettevõtjate käsutusse (praegu on sätestatud kõnealuse teabe edastamine ainuüksi tootjatele, importijatele, konkreetse aine kasutajatele ja seda vaid asjaomase aine kohta), samuti töötajate esindajatele ja erialaorganisatsioonidele, kellele antud andmed nende tegevuses kasuks võiksid tulla (meditsiini-, turva-, hädaabiteenistus jne).

5.4

Andmete ühiskasutus: Järk-järgult registrisse kantavate (phase in) ainete osas on määruse ettepanekus ette nähtud osalemine foorumis, mille raames vahetavad teavet kõik teatud aine tootjad ja importijad, kes on teostanud eelneva registreerimise. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab kõnealust lähenemist ja selle taga olevat eesmärki viia miinimumini korduvad katsed, ka mitteloomkatsed.

5.5

Komitee kinnitab oma seisukohta, et tuleb vältida testide dubleerimist — ja seda mitte ainult loomkatsete puhul. Otstarbekad oleksid tegevused arvutitoega mudelite ja QSAR (kvantitatiivne struktuuri ja aktiivsuse suhe) tüüpi sõelumismeetodite ning testide ja hindamismeetodite väljaarendamiseks, mis oleksid alternatiiviks loomkatsetele. Seejuures tuleks uurida, milliste menetlustega oleks võimalik kiirendada selliste testide valideerimist ja kasutamist juba enne nende ametlikku ja lõplikku loa andmist pädevate organite poolt.

5.6

Kulud/kulutõhusus: süsteemi rakendamisel tuleks selgesõnaliselt arvesse võtta ettevõtete eesmärki vähendada kulusid, et saavutada kooskõla Lissaboni strateegia ja säästva arengu strateegiaga, mida komitee on alati toetanud. REACHi põhiväljakutse seisneb paralleelselt tervise- ja keskkonnakaitse eesmärkidega ka konkurentsivõime eesmärgi järgimises. Eriti tuleb silmas pidada, et registreerimiskulude jagamisel ei koormataks liigselt üksikuid tarneahela osi või siis mõnd tööstussektorit, kus valitseb eriti karm konkurents või esineb suuremaid struktuurilisi nõrkusi.

5.7

Kuna 60 % registreerimisel tekkivatest otsekuludest seondub nõutavate testidega, omistab komitee suurt tähtsust REACHi mehhanismidele, mille abil ettevõtteid julgustatakse vabatahtlikult kasutama ühiselt tulemusi ja teostama ühiselt teste. Sama tähtis on tasakaalustatud ja ühtne raamistik, mille järgi kõik, kes kasutavad juba varem või ühiselt kogutud andmeid, osalevad kulude katmises.

5.8

Seepärast teeb Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ettepaneku muuta ebapiisavaks või tasakaalustamatuks peetavaid andmeid kulude kohta. See kehtib eelkõige järgmise suhtes:

6.1

Arutusel olnud ettepanekute hulgas sai teatud toetuse osaliseks Ungari ja Ühendkuningriigi esitatud ja nõukogus põhjalikult läbiarutatud kontseptsioon “üks aine, üks registreerimine” (One Substance, One Registration). Kõnealuse põhimõttega võib nõustuda, kuna niisugune kontseptsioon võimaldaks otsustavalt vähendada teostatavate testide hulka ja väldiks dubleerimist paljude uuringute läbiviimisel, ent püsima jäävad kahtlused seoses konkreetsete rakendusvõimalustega.

6.1.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tõdeb järgmisi nõrkusi või siis lahendamata probleeme seoses kontseptsiooniga:

6.1.2

Lisaks sellele ei anna süsteem “üks aine, üks registreerimine” mingit kindlust võimaluse osas ühiseks ohuga kokkupuute määratlemiseks ja ohtude iseloomustamiseks ning haldamiseks, kui see on nõutav. Problemaatiline kui mitte võimatu on, et erinevad käitlejad nõustuksid ühise määratlusega. See jätaks ruumi otsustamaks vajaduse üle teostada registreerimine osaliselt eraldi, mis oleks vastuolus kontseptisooni “üks aine, üks registreerimine” aluspõhimõttega.

6.2

Kõige hiljutisem Malta ja Sloveenia esitatud ettepanek ainete kohta koguses üks kuni kümme tonni järgib lihtsustamise ja kulude vähendamise eesmärki, mis tuleks kasuks kõnealuses valdkonnas tegutsevatele käitlejatele (tihti VKEd). Kõnealuse ettepaneku raames ei soovitata muudatusi määruse ettepaneku olulistes aspektides (muuhulgas kogusepõhine liigitus ja tähtajad), vaid pakutakse välja töökorraldus, mis tundub lihtsa ja paindlikuna.

6.2.1

Ettepaneku põhipunktid on järgmised:

6.2.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab asjaolu, et ei ole sätestatud praegustest erinevaid kogusepõhiseid tähtaegu ega nõuta olemasoleva teabe ja/või V lisas loetletud testidega seotud andmete kogumist, kui just agentuur seda ei soovita. Tõepoolest tuleks toonitada, et prioriteetide seadmise kriteeriumide ilmnemisel alustatakse kontrollimist, mille käigus võib agentuur nõuda lisateavet või –teste konkreetsete küsimuste selgitamiseks või — kui tekivad tõsised kahtlused aine ohtude suhtes — algatada hindamisprotseduuri.

6.3

Erilist tähelepanu väärib Rootsi ettepanek toodetes kasutatud ainete kohta, muuhulgas laialt levinud kahtluste tõttu artikli 6 praktilise rakendamise suhtes. Rootsi ettepaneku raames tuuakse esile järgmised olulised aspektid:

6.3.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee nõustub mõningate väljapakutud meetmetega, tagamaks lähenemist, mille abil on võimalik bürokraatia ja kulude liigse suurenemiseta järgida tervise- ja keskkonnakaitse eesmärki. See puudutab eelkõige järgmist:

6.3.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee toetab ka ettepanekut artikli 6 rakendamise alguse ettepoole nihutamiseks, kui on läbitud rida etappe ja järgitud vabatahtlikke kokkuleppeid, mis tõendavad selle praktilist rakendatavust (vastavalt sektori sidusrühmade ettepanekule).

6.4

Lõpetuseks kinnitab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee vajadust tugevdada agentuuri rolli (nagu juba komitee eelnevas arvamuses (8) märgitud) ja nõustub seega vastava Prantsusmaa ettepanekuga (Shape the Agency for Evaluation — SAFE), eelkõige seoses kavatsusega lisada agentuuri pädevusalasse määruse ettepanekus sätestatud kolm hindamistüüpi (väljapakutud katsete, esitatud toimikute ja ainete endi hindamine) ning samuti seoses kavatsusega, mille kohaselt oleks agentuuril vahetu vastutus prioriteetselt hinnatavate ainete pidevalt kaasajastatava tööprogrammi (Rolling Plan) eest.

7.1

Komitee arvates tuleb veel süvendada tarneahela analüüsi ja ka erinevate mõjude analüüsi selle eri osades. Keemiliste ainete valdkonnaülese kasutamise tagajärjel tekib olukord, et üks ja sama ettevõte võib olla samaaegselt nii tootja kui järgmise etapi kasutaja. Teisisõnu võib ettevõttel olla rohkem kui üks roll, mis on REACH süsteemi raames ette nähtud tootjate/importijate ja tarneahela järgmise etapi kasutajate jaoks.

7.1.1

Igas tootmisprotsessis võidakse kasutada keemilisi abiaineid ja -valmistisi. Nende registreerimiskohustus on pandud aga kas otsetarnijale või mõnele talle tarneahelas eelnevale lülile, kui just tarneahela järgmise etapi kasutaja ei kasuta ainet määratletud kasutusviisist erinevalt või siis tarnijat kasutusviisist eelnevalt teavitamata.

7.2

Kõnealuses seoses tekkivate probleemitüüpide tunnuste väljaselgitamiseks tundub mõistlik eristada kuue peamise käitlejatüübi vahel, kellel on erinev roll tarneahelas:

7.3

Keemiliste toorainete (nt etüleen või butadieen) tootjate/importijate arv on küllaltki piiratud ja nad töötavad suurte kogustega, mistõttu kehtib neile õigustatult esimene registreerimistähtaeg, millega seotud kuludel on siiski küllalt väike mõju nende käibele.

7.4

Mitte-keemiatööstuse suured ettevõtted (eriti raua- ja terasetööstus, paberi- ja tsemenditehased) on tarneahela järgmise etapi kasutajad, kuna nad kasutavad oma tootmisprotsessis arvukalt abi- ja lisaaineid ning –valmistisi, ja samas on nad praeguse definitsiooni kohaselt ka ainete tootjad/importijad. Vabaks antud ainete täpsema definitsiooni puudumisel, mis oleks aga soovitav, on kõnealustele ettevõtetele suuremalt osalt juba esimesel üleminekuajal pandud registreerimise kohustus.

7.5

Käesoleva dokumendi koostamise ajal saadi uusi andmeid registreerimisele kuuluvaid keemilisi aineid või valmistisi tootvate VKEde kohta. Sellele vaatamata ei ole kasutada olevate andmete alusel võimalik luua täielikku ja üksikasjalikku pilti olukorrast. Kindel on, et registreerimiskohustus pannakse märkimisväärsele hulgale VKEdele (mõni tuhat), ent ei ole veel teada, kui paljude ainete ja milliste koguste osas ja seega, millised on seoses sellega kohustused ja registreerimistähtajad. Uued mõju-uuringud näitavad, et registreerimiskulud võivad avaldada suurt mõju seda tüüpi ettevõtete konkurentsivõimele ning teatud ainete turul püsimisele. Komitee tervitaks kõnealuste aspektide tähelepanelikku jälgimist, seda ka eeldatava negatiivse mõju tootmis- ja tarneahela järgmiste etappide ettevõtetele suure ulatuse tõttu.

7.6

Ainete segajad, s.t valmististe formuleerijad, kes kasutavad üheainsa valmistise jaoks mitmeid aineid, on tõenäoliselt seotud suure hulga ainete registreerimistega, mida ei ole omandatud siseturult. Läbiviidud uuringud on tõendanud, et formuleerijaid on eelkõige mures andmete ja teabe edastamise aspekti pärast, mille raames võidakse avalikustada konfidentsiaalset teavet tootmise kohta. Eelkõige võiks kõigi tootes sisalduvate ainete koodi teatavaks tegemine võimaldada järeldusi valmistist ja ohustada seega konkurentsivõimet. Kõnealuses seoses teeb Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ettepaneku rakendada nimetatud nõuet ainult ohtlikeks liigitatud ainete puhul.

7.6.1

Seetõttu on selge, et artikli 34 lõiget 4 kohaldatakse eelkõige formuleerijatele. Selle kohaselt peavad vastavalt lisa XI-le ka tarneahela järgmise etapi kasutajad välja töötama kemikaaliohutuse aruanded (CSR — Chemical Safety Report) kasutuste kohta, mida ei ole kajastatud kokkupuutestsenaariumis ja mida kirjeldatakse tarnija edastatud valmistises kasutatud toorainete ohutuskaardil (SDS — Safety Data Sheet). Formuleerijad peavad täitma ka (juba praegu kehtivas õigusaktides sätestatud) kohustust koostada ohutuskaart nende turustatavate valmististe kohta, niivõrd kui need liigitatakse direktiivis 99/45/EÜ ohtlikeks.

7.7

Töötleva tööstuse, välja arvatud keemiatööstuse väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on eelkõige tarneahela järgmise etapi kasutajad, seda harvem ainete (mille registreerimise kohustus on nagunii pandud tootjale/importijale), ent sagedamini valmististe osas. Nende käsutuses on asjaomane ohutuskaart (SDS) ja vajadusel ka kemikaaliohutuse aruanded (CSR), mis võimaldab ainete turvalist kasutust ja tõhusat riskijuhtimist. Kõnealusele ettevõtete rühmale langeb eelkõige kaudne rahaline koorem suurenenud bürokraatia ja uute formaalsuste kujul.

7.8

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee väljendab soovi, et — nagu on selgitatud juba punktis 3.6 — kohapeal tegutsevad tööstus- ja erialaorganisatsioonid ning ametiühingud jälgiksid aktiivselt ja lihtsustaksid rakendusprotsesse ning võtaksid sealjuures enesele teavitamise ülesande, mis on kindlasti kasulik määruse täielikuks ellurakendamiseks, ning erijuhtudel soodustaksid ettevõtete kaasamist konsortsiumitesse.

8.1

Mõjuhindamine keskendus senini põhiliselt REACH süsteemi kuludele ja teostatavusele. Positiivse mõju töökaitsele ning tervisele ja keskkonnale üldiselt kvantitatiivsed hinnangud pole kas piisavalt ulatuslikud või puuduvad need hoopis. Paljud käitlejad kaebavad, et REACH asetab neile liigse koorma, ja nõuavad seepärast põhimõttelisi muudatusi. Mõned tööstusharud ja suured kaubandusketid annavad määruse ettepanekule kuludest ja bürokraatiast hoolimata positiivse hinnangu.

8.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on oma eelnevas arvamuses juba väljendanud komitee seisukohta tootmisprotsesside ja toodete kvaliteedi ja ohutusega seotud lisandväärtuse suhtes ning teeb ettepaneku uurida kõnealuseid aspekte põhjalikumalt, seda ka seoses keskkonna- ja tervisealase tegevuskavaga (9). Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee toetab kavatsust viia kõnealusel teemal läbi mõned spetsiifilised uuringud, näiteks Euroopa Ametiühingute Töötervishoiu ja Tööohutuse Tehnilise Büroo algatatud uuring REACHi mõju kohta tervisekaitsele töökohal (naha- ja hingamisteede haigused).

8.3

Direktiiv töötajate ohutuse kaitse kohta sätestab juba ohuga kokkupuute stsenaariumide ja kasutatud ainete ohutu käitlemise definitsiooni, ent selle ellurakendamine ei ole alati rahuldav. REACH süsteem laiendab kättesaadavat andmehulka ja kujutab endast seepärast kaheldamatult edusammu töötajate ohutuse ja tervise paremaks tagamiseks kõigis tootmissektorites. Ulatuslike ja dokumenteeritud ohutuskaartide ning kemikaaliohutuse hinnangute ohtlike ainete kohta kättesaadavus on kindlasti otstarbekas, ent seejuures ei tohi unustada, et antud dokumendid on tulevikus kättesaadavad suurema arvu ainete kohta ja neid levitatakse laiemalt majandustegevuses osalejate hulgas.

8.4

Piisava tähelepanuta on jäänud ka tarneahela eri osaliste (ettevõtjad ja töötajad) haridus- ja kutseoskustega seotud vajadusi ning mõju läbipaistvusele ja tarbijateabele puudutav aspekt, mida tuleb tingimata arvesse võtta. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee pooldab igas mõttes aktiivseid meetmeid, nagu näiteks juba väljapakutud töötajate koolitusprogrammid ja mittekonfidentsiaalsete andmete kättesaadavaks tegemise mehhanismid. Kõnealused aspektid pääsevad REACH süsteemi rakendamise käigus kindlasti mõjule, ent optimaalse tõhususe saavutamiseks oleks soovitav töötada eelnevalt välja konkreetsed meetmed.

9.1

Üks REACH süsteemi eesmärkidest seisneb uuenduslikkuse edendamises. Komitee tervitab ettenähtud uute ainete võrdset kohtlemist, eelkõige viis aastat kehtivat (ja pikendatavat) vabastust registreerimiskohustusest, mis antakse uurimisjärgus olevatele ainetele, ning samuti koguste suurendamist seoses teavitamisega. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee pooldab siiski edasiste meetmete ja vahendite arendamist. Eelkõige teeb komitee ettepaneku võtta keemiauuringuid selgesõnaliselt arvesse 7. raamprogrammis, mille suhtes on hetkel käivitumas arutelu, ning kaaluda eriliste uuendustegevuse ja tehnosiirde stiimulite pakkumist potentsiaalselt väiksemate ohtudega ainete väljaarendamise eesmärgil.

9.2

Kahest hiljuti läbiviidud juhtumianalüüsist ilmneb, et ei ole oodata T&Ale eraldatud vahendite ulatuslikku ümberjaotamist või vähendamist. Sellega tuleb siiski arvestada, kuna teadusuuringutesse tehtavate investeeringute vahendite osas ei ole suurendamist ette nähtud. Nimetatud asjaolu võib koos kulude suurenemisega põhjustada uuendusvõime ja seega ka konkurentsivõime kahanemist. Kuna see võib osutuda eriti raskeks VKEde jaoks, peaksid ka liikmesriigid toetama kõnealuste ettevõtete uurimistegevust ja seejuures kasutama ära uusi VKEde tegevust soodustava riigiabi andmise eeskirju. Sellest, et küsitletud ettevõtted ei olnud oodatavatest võimalustest teadlikud, võib järeldada, et vältimatu koorma vähemalt osaliseks tasakaalustamiseks tuleb REACHist tulenevaid eeliseid paremini tutvustada.

9.3

REACHi mõju tootmissüsteemile avab tõenäoliselt uusi võimalusi paindlikumatele ja tõhusamatele ettevõtetele, mis jälgivad täpsemalt turuarenguid. Seejuures avaneb võimalus uute turuosade hõlvamiseks ja uute lahenduste leidmiseks kõige kriitilisemate ainete asemel, mis tuleks asendada. Omandatud kogemused võivad anda neile konkurentsieelise niipea, kui teisigi maailma piirkondi sunnitakse kohanema inimeste tervise ja keskkonnakaitsega rohkem arvestatavate tootmisstandarditega. Arvesse tuleb võtta ka REACHi mõju teadusuuringutele seoses vajadusega uute erialaste teadmiste järele (alates analüütilisest keemiast kuni arvutisimulatsioonide, toksikoloogia, uute katsemeetodite, pistelise kontrolli ja mõõtmistehnikate ning rakendustarkvara arenduseni).

9.4

Seaduste koostajad ja poliitikakujundajad peavad kõnealuseid protsesse arvesse võtma, et kõik ühenduse poliitika valdkonnad oleksid kooskõlas Lissaboni strateegia raames püstitatud konkurentsi- ja uuenduslikkuse ning mõjusa keskkonnakaitse eesmärkidega ning soodustaksid nende saavutamist. Komitee soovib, et ulatuslik ja kestev dialoog pädevate ametiasutuste ja sidusrühmade vahel aitaks kaasa tõhusate poliitiliste meetmete ja vahendite määratlemisele, mis kõrvuti turuseadustega edendaksid keemia uuenduslikku arengut ja arvestaksid tervise ja keskkonna kaitsega.