(1)

Keskkonnaalastes tegevusprogrammides ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ (3) vastuvõetud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks eesmärk on saavutada selline õhukvaliteedi tase, mis ei kahjustaks ega ohustaks märkimisväärselt inimeste tervist ega keskkonda.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 191 lõikes 2 sätestatakse, et liidu keskkonnapoliitika seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust.

(3)

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatud vedelkütustes (4), on sätestatud liidus kasutatava raske kütteõli, gaasiõli, laeva kerge kütteõli ja laeva diislikütuse maksimaalne lubatud väävlisisaldus.

(4)

Suure väävlisisaldusega laevakütuse põletamise tõttu laevanduses tekkiv heide saastab õhku vääveldioksiidi ja tahkete osakestega, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda ning tekitavad happevihma. Käesolevas direktiivis sätestatud meetmete puudumisel oleks laevanduses tekkiv heide peagi suurem kui kõikidest maapealsetest allikatest tekkiv heide.

(5)

Kai ääres seisvate laevade tekitatud õhusaaste on suur probleem paljude sadamalinnade jaoks, kes teevad pingutusi, et saavutada liidu õhukvaliteedi piirnorme.

(6)

Liikmesriigid peaksid edendama kaldal toodetava elektrienergia kasutamist, sest tavaliselt toodetakse tänapäeva laevadel elektrienergiat lisamootoritega.

(7)

Direktiivi 1999/32/EÜ kohaselt peab komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru direktiivi rakendamise kohta ja esitama koos aruandega võimalikud ettepanekud direktiivi muutmiseks, eelkõige seoses SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades kasutatava laevakütuse väävlisisalduse vähendamisega, kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames tehtava tööga.

(8)

2008. aastal võttis IMO vastu resolutsiooni muuta 1997. aasta protokolli (millega muudetakse 1973. aasta rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni, mida on muudetud selle juurde kuuluva 1978. aasta protokolliga („MARPOL”)) VI lisa, milles on esitatud laevade õhusaaste vältimise eeskirjad. MARPOLi muudetud VI lisa jõustus 1. juulil 2010.

(9)

MARPOLi muudetud VI lisaga kehtestatakse muu hulgas laevakütustele rangemad väävlisisalduse piirnormid nii SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades (1,00 % alates 1. juulist 2010 ja 0,10 % alates 1. jaanuarist 2015) kui ka väljaspool nimetatud piirkondi asuvatel merealadel (3,50 % alates 1. jaanuarist 2012 ja põhimõtteliselt 0,50 % alates 1. jaanuarist 2020). Oma rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt peab enamik liikmesriike nõudma laevadelt alates 1. juulist 2010 SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades maksimaalselt 1,00 % väävlisisaldusega kütuse kasutamist. Selleks, et tagada järjepidevus rahvusvahelise õigusega ja uute üleilmselt kehtestatud väävlisisalduse normide nõuetekohane jõustamine liidus, tuleks direktiivi 1999/32/EÜ sätted MARPOLi muudetud VI lisaga kooskõlla viia. Laevades kasutatava kütuse minimaalse kvaliteedi tagamiseks kooskõlas kütuse- või tehnoloogiapõhise nõude täitmisega ei tohiks lubada liidus kasutada laevakütust, mille väävlisisaldus ületab üldist normi 3,50 massiprotsenti, välja arvatud kütused, mida tarnitakse suletud süsteemides heitevähendusmeetodeid kasutavate laevade tankimiseks.

(10)

MARPOLi VI lisa on võimalik muuta SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade osas IMO menetluste kohaselt. Juhul kui MARPOLi IV lisas tehakse SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade piirnormide osas muudatusi või erandeid, peaks komisjon neid muudatusi arvesse võtma ja vajaduse korral esitama viivitamatult vajaliku ettepaneku vastavalt ELi toimimise lepingule, et viia direktiiv 1999/32/EÜ täielikult kooskõlla IMO eeskirjadega SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade osas.

(11)

Uute heitekontrolli piirkondade määramine peaks toimuma vastavalt MARPOLi VI lisa kohasele IMO menetlusele, tuginedes põhjendatud argumentidele, mis lähtuvad keskkonna- ja majanduslikest põhjendustest ja mida toetavad teadusandmed.

(12)

Vastavalt MARPOLi muudetud VI lisa eeskirjale 18 peaksid liikmesriigid püüdma tagada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate laevakütuste kättesaadavuse.

(13)

Arvestades keskkonnapoliitika ning laevanduses tekkiva saaste ülemaailmset ulatust, tuleks sätestada ülemaailmsel tasandil rangemad heitenormid.

(14)

Reisilaevad tegutsevad enamjaolt sadamates või ranniku lähedal ning neil on märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks et parandada sadama- ja rannikualade õhu kvaliteeti, peavad kõnealused laevad kasutama maksimaalselt 1,50 % väävlisisaldusega laevakütust, kuni hakkavad kehtima rangemad väävlisisalduse normid kõigi laevade suhtes liikmesriikide territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkonnas.

(15)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 193 ei tohiks käesolev direktiiv takistada liikmesriike säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid, et ergutada laevakütuse maksimaalset väävlisisaldust käsitlevate sätete kiiret rakendamist, kasutades näiteks heitevähendusmeetodeid väljapool SOx-heitkoguste kontrolli piirkondi.

(16)

Märkimisväärse heite vähendamise potentsiaaliga uutele mootoritehnoloogiatele ülemineku hõlbustamiseks merendussektoris peaks komisjon uurima veel viise, kuidas võimaldada ja ergutada laevades gaasimootorite kasutamist.

(17)

Direktiivi 1999/32/EÜ eesmärkide saavutamiseks peab laevakütuste väävlisisaldusega seotud kohustuste täitmine olema tagatud nõuetekohase riikliku sunniga. Direktiivi 1999/32/EÜ rakendamisel saadud kogemused on näidanud vajadust jõulisema kontrolli- ja täitesüsteemi järele, et tagada direktiivi nõuetekohane rakendamine. Selleks peab liikmesriik tagama nii turul oleva või laevades kasutatavast laevakütusest piisavalt sagedase ja nõuetekohase proovivõtmise kui ka laevade logiraamatute ja kütusemahuti saatelehtede kontrollimise. Samuti peab liikmesriik kehtestama tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate trahvide süsteemi direktiivi 1999/32/EÜ sätete täitmata jätmise puhuks. Teabe suurema läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane näha ette, et laevakütuse kohalike tarnijate register tehakse avalikult kättesaadavaks.

(18)

Direktiivi 1999/32/EÜ kohane liikmesriikide aruandlus on osutunud ebapiisavaks, et kontrollida direktiivi järgimist, sest puuduvad ühtlustatud ja küllaldaselt täpsed sätted liikmesriikide aruannete sisu ja vormi kohta. Seepärast tuleb ühtlustatud aruandluse tagamiseks üksikasjalikumalt täpsustada aruannete sisu ja vormi.

(19)

Pärast seda, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)) (5), milles on uuesti sõnastatud tööstusheiteid käsitlevad liidu õigusaktid, tuleb vastavalt muuta direktiivi 1999/32/EÜ raske kütteõli maksimaalset väävlisisaldust käsitlevaid sätteid.

(20)

Eriti SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades võib laevakütuse väävlisisalduse madalate piirnormide järgimine tuua vähemalt lühiajaliselt kaasa kõnealuse kütuse hinna märkimisväärse tõusu ning kahjustada nii lähimereveo konkurentsivõimet võrreldes muude transpordiliikidega kui ka SOx-heitkoguste kontrolli piirkondadega piirnevate riikide tööstuse konkurentsivõimet. Mõjutatud ettevõtjatel tekkivate nõuetele vastavuse kulude vähendamiseks tuleb leida sobilikud lahendused, näiteks lubada kasutada alternatiivseid kulutõhusamaid nõuetele vastavuse tagamise meetodeid kui nõuetele vastavuse tagamine kütuse valimisega, ning neid vajaduse korral toetada. Komisjon jälgib hoolikalt, sealhulgas liikmesriikide aruannete kaudu, kuidas laevandussektor täidab kütuse uusi kvaliteedinorme, eelkõige seoses sellega, kas meretransport võib asenduda maismaatranspordiga, ning teeb vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete kohta selle suundumuse peatamiseks.

(21)

Oluline on piirata meretranspordilt maanteeveole üleminekut, sest kui suureneb maanteedel transporditavate kaupade osakaal, läheks see paljudel juhtudel vastuollu liidu kliimamuutuse valdkonna eesmärkidega ning sageneksid liiklusummikud.

(22)

Uute vääveldioksiidi heite vähendamise nõuetega kaasnevad kulud võivad viia meretranspordilt maanteeveole üleminekuni ja sellel võib olla negatiivne mõju tööstuse konkurentsivõimele. Komisjon peaks selliste vahendite nagu Marco Polo programmi või üleeuroopalise transpordivõrgu pakutavad võimalused täielikult ära kasutama, et teistele transpordivahenditele ümbersuunamise ohu vähendamiseks sihipärast abi pakkuda. Liikmesriigid võivad pidada vajalikuks toetada käesolevast direktiivist mõjutatud ettevõtjaid kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega.

(23)

Vastavalt kehtivatele suunistele keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta ja piiramata tulevikus neis muudatuste tegemist, võivad liikmesriigid anda riigiabi käesolevast direktiivist mõjutatud ettevõtjatele, sealhulgas anda abi olemasolevate laevade moderniseerimiseks, kui sellised abimeetmed sobivad kokku siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108, eelkõige arvestades kehtivaid suuniseid keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta. Sellega seoses võib komisjon võtta arvesse, et teatavate heitevähendusmeetodite kasutamine on ulatuslikum kui käesoleva direktiivi nõuded, kuna lisaks vääveldioksiidi heitele vähendatakse ka muid heiteid.

(24)

Hõlbustada tuleks heitevähendusmeetodite kasutamist. Selliste meetoditega on võimalik saavutada vähemalt samaväärne või isegi suurem heite vähenemine kui madala väävlisisaldusega kütuse kasutamise korral, tingimusel et need meetodid ei avalda keskkonnale, näiteks mere ökosüsteemile märkimisväärset kahjulikku mõju ning et nende väljatöötamisel on rakendatud sobilikke heakskiitmis- ja kontrollimehhanisme. Liit peaks tunnustama juba väljatöötatud alternatiivseid meetodeid, näiteks pardal paiknevaid heitgaaside puhastussüsteeme või kütuse ja veeldatud maagaasi segu või biokütuste kasutamist. Tähtis on edendada uute heitevähendusmeetodite katsetamist ja arendamist, et muu hulgas piirata meretranspordilt maanteeveole üleminekut.

(25)

Heitevähendusmeetodite abil on võimalik heiteid vähendada olulisel määral. Komisjon peaks seega edendama nende tehnoloogiate katsetamist ja arendamist ning kaaluma muu hulgas tööstussektoriga kaasrahastatava ühisprogrammi loomist, mis põhineb sarnaste programmide (näiteks Clean Sky Programme) põhimõtetel.

(26)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega arendama edasi meetmeid, mis on kindlaks määratud komisjoni 16. septembri 2011. aasta töödokumendis meretranspordist tulenevate heitkoguste vähendamise ja säästva veetranspordi vahendite paketi kohta.

(27)

Alternatiivsete heitevähendusmeetodite, näiteks teatavat liiki puhastusseadmete rakendamisega võib kaasneda selliste jäätmete teke, mida tuleks nõuetekohaselt käidelda ega tohiks merre lasta. Kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) (6) ei ole läbi vaadatud, peaksid liikmesriigid tagama, et kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega on sadamates asjakohased vastuvõtmise seadmed heitgaaside puhastussüsteeme kasutavatele laevadele, mis vastavad viimaste vajadustele. Direktiivi 2000/59/EÜ läbivaatamisel peaks komisjon kaaluma laiendada heitgaaside puhastussüsteemidest tulevale heitele käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtet, et sadamatasudele ei lisata eritasu laevaheite eest.

(28)

Komisjon peaks oma õhukvaliteedipoliitika läbivaatamise raames 2013. aastal kaaluma võimalusi vähendada õhusaastet, sealhulgas liikmesriikide territoriaalvetes.

(29)

Direktiivi 1999/32/EÜ kohaldamise seisukohalt on olulised tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Liikmesriigid peaksid lisama karistuste hulka trahvid, mille arvutamise viisi abil tagatakse, et rikkumisest majanduslikku tulu saanud jääb tulust ilma ja et trahvid suurenevad järk-järgult korduvate rikkumiste puhul. Liikmesriigid teatavad komisjonile karistusi käsitlevad sätted.

(30)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte heitevähendusmeetodites kasutatavate samaväärsete heite piirnormide ja heitevähendusmeetodite kasutamise kriteeriumide muutmise kohta, et kohandada direktiivi 1999/32/EÜ sätteid teaduse ja tehnika arenguga viisil, mis tagab täieliku kooskõla IMO asjakohaste instrumentidega, ja direktiivi 1999/32/EÜ artikli 2 punktide 1, 2, 3, 3a, 3b ja 4, artikli 6 lõike 1a punkti b ja lõike 2 muutmise kohta, et kohandada kõnealuse direktiivi sätteid teaduse ja tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(31)

Selleks et tagada direktiivi 1999/32/EÜ rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (7).

(32)

On asjakohane, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) (8), loodud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee abistaks komisjoni heitevähendusmeetodite heakskiitmisel, mida ei ole käsitletud nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (9).

(33)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise avaldusega selgitavate dokumentide kohta (10) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(34)

Seepärast tuleks direktiivi 1999/32/EÜ vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõike 2 punkt h asendatakse järgmisega:

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

5)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

6)

Artiklit 4a muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklid 4b ja 4c asendatakse järgmistega:

8)

Lisatakse järgmised artiklid:

(*4)   EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25."

(*5)   EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.” "

9)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

10)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikkel 8 jäetakse välja.

12)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

(*6)   ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.” "

13)

Lisatakse järgmine artikkel:

14)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

15)

Direktiivi 1999/32/EÜ lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisaga.