15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/9

(1)

Vastaspooltel on kohustus kaitsta ennast tuletislepingute vastaspoolte krediidiriski eest, võttes tagatist juhul, kui kõnealused tuletislepinguid ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. Käesolevas määruses sätestatakse standardid tagatise õigeaegse, täpse ja asjakohaselt eraldatud vahetamise kohta. Kõnealuseid standardeid tuleks kohaldada kohustuslikus korras tagatise suhtes, mida vastaspooled peavad käesoleva määruse kohaselt võtma või andma. Vastaspooltel, kes lepivad kokku tagatise võtmises või andmises viisil, mis läheb kaugemale käesoleva määruse nõuetest, peaks olema õigus valida, kas vahetada või mitte sellist tagatist vastavalt käesolevatele standarditele.

(2)

Vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 nõudeid, peaksid selliste finantssektoriväliste vastaspooltega sõlmitavate börsiväliste tuletislepingute riskijuhtimismenetluste kehtestamisel, kes jäävad allapoole kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud kliirimiskünnist, võtma arvesse selliste üksuste erinevaid riskiprofiile. Seepärast on asjakohane lubada vastaspooltel kindlaks määrata, kas vastaspoole krediidiriski, mis tuleneb sellistest finantssektorivälistest vastaspooltest, kes jäävad allapoole kõnealust kliirimiskünnist, on vaja maandada tagatise vahetamise kaudu. Kuna võib eeldada, et kolmandas riigis asutatud finantssektorivälistel vastaspooltel, kes jääksid allapoole kliirimiskünnist, kui nad oleksid asutatud liidus, on samad riskiprofiilid nagu liidus asutatud finantssektorivälistel vastaspooltel, kes jäävad allapoole kliirimiskünnist, tuleks õigusliku arbitraaži vältimiseks kohaldada mõlemat liiki üksuste suhtes sama lähenemisviisi.

(3)

Mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute vastaspooli tuleb kaitsta teise vastaspoole võimaliku makseviivituse riski eest. Seepärast tuleb kasutada kahte liiki tagatisi, et nõuetekohaselt juhtida riske, millele kõnealused vastaspooled on avatud. Üks neist on variatsioonitagatis, mis kaitseb vastaspooli nende börsiväliste tuletislepingute praeguse turuväärtusega seotud riskide eest. Teine on alustamise tagatis, mis kaitseb vastaspooli võimaliku kahju eest, mis võib tuleneda tuletisinstrumentide positsiooni turuväärtuse muutusest ajavahemikul variatsioonitagatise viimasest vahetamisest enne vastaspoole makseviivitust kuni hetkeni, mil börsivälised tuletislepingud asendatakse või vastav risk maandatakse.

(4)

Kuna kesksetel vastaspooltel võib olla liidu õiguse kohane krediidiasutuse tegevusluba, tuleb makseviivituse haldamise protsessi ajal kesksete vastaspoolte sõlmitavad mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud käesoleva määruse nõuete kohaldamisest kõrvale jätta, sest selliste lepingute suhtes juba kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 (2) sätteid ja käesoleva määruse sätteid seetõttu nende suhtes ei kohaldata.

(5)

Mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul, mis hõlmavad riskipreemia eelnevat maksmist lepingu toimimise tagamiseks, ei ole riskipreemiat saaval vastaspoolel (optsiooni müüja) praegust või võimalikku tulevast vastaspoolega seotud riski. Seega on selliste lepingute turuhinnas hinnatud väärtus juba kaetud kõnealuse riskipreemia maksmisega. Kui tasaarvestatavate tehingute kogum hõlmab selliseid optsioonipositsioone, peaks optsiooni müüja saama otsustada mitte võtta alustamise tagatist või variatsioonitagatist sellist liiki börsiväliste tuletislepingute puhul seni, kuni ta ei ole avatud mis tahes krediidiriskile. Riskipreemiat maksev vastaspool (optsiooni ostja) peaks seevastu võtma nii alustamise tagatist kui ka variatsioonitagatist.

(6)

Kuigi vastaspoolte vahel sõlmitavates kahepoolsetes lepingutes ette nähtud vaidluste lahendamise menetlused on kasulikud vaidluste kestuse ja sageduse vähendamise seisukohast, peaksid vastaspooled tagatise summa üle peetavate vaidluste korral nõudma esimesena sisse vähemalt summa, mida ei vaidlustata. See maandab vaidlustatud tehingutest tulenevat riski ja tagab seega, et mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud tagatakse vastavalt käesolevale määrusele võimalikult suurel määral.

(7)

Selleks et tagada võrdsed tingimused eri jurisdiktsioonides juhul, kui liidus asutatud vastaspool sõlmib mittekeskselt kliiritava börsivälise tuletislepingu kolmandas riigis asutatud vastaspoolega, tuleks alustamise tagatis ja variatsioonitagatis vahetada mõlemas suunas. Liidus asutatud vastaspoolte suhtes, kes teevad tehinguid kolmandas riigis asutatud vastaspooltega, tuleks jätkuvalt kohaldada kohustust hinnata kahepoolsete lepingute täitmisele pööratavust ja eraldamislepingute tulemuslikkust.

(8)

Vastaspooltel tuleks lubada kohaldada tagatise vahetamisel minimaalset ülekandesummat, et vähendada operatsioonilist koormust seoses väikeste summade vahetamisega riskipositsioonide väikese muutuse korral. Samas tuleks tagada, et sellist minimaalset ülekandesummat kasutatakse operatsioonilise vahendina ja mitte vastaspoolte vahelise tagamata krediidiliinina. Seepärast tuleks kindlaks määrata minimaalse ülekandesumma maksimaalne tase.

(9)

Mõnel juhul võib operatsioonilistel põhjustel olla asjakohasem kehtestada alustamise tagatise ja variatsioonitagatise puhul eraldi minimaalsed ülekandesummad. Sellisel juhul peaks vastaspooltel olema võimalik kokku leppida eraldi tagatise ja variatsioonitagatise minimaalsed ülekandesummad. Eraldi minimaalsete ülekandesummade summa ei tohiks siiski ületada minimaalse ülekandesumma maksimaalset taset. Praktilistel põhjustel peaks olema võimalik määrata minimaalne ülekandesumma kindlaks valuutas, milles tagatist tavaliselt vahetatakse ja mis ei pruugi olla euro.

(10)

Mõne kolmanda riigi jurisdiktsioonis ette nähtud kohaldamisala võib erineda määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisalast seoses nõuetega, mida kohaldatakse mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul võetava tagatise suhtes. Kui käesoleva määrusega nähtaks ette, et piiriüleste tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul tagatise arvutamine hõlmaks üksnes mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid, mida reguleeritakse määrusega (EL) nr 648/2012, peaksid eri jurisdiktsioonides asuvad vastaspooled nõutavaid arvutusi tegema kaks korda, et võtta arvesse toodete erinevaid määratlusi või ulatust vastavate võimendustagatise nõuete puhul. See võib tagatiste arvutamist moonutada. Lisaks võib see suurendada vaidluste riski. Piiriülestes tasaarvestatavate tehingute kogumites laiema tootevaliku lubamine, mis hõlmaks kõiki börsiväliseid tuletislepinguid, mille puhul on ühes või teises jurisdiktsioonis ette nähtud tagatise vahetamine, soodustaks sujuvamat tagatise võtmise protsessi. Selline lähenemisviis on kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 kohase süsteemse riski vähendamise eesmärgiga, kuna võimendustagatise nõudeid kohaldatakse laiema tootevaliku suhtes.

(11)

Vastaspooled võivad otsustada võtta tagatist rahas ning sel juhul ei tuleks tagatise suhtes kohaldada mis tahes väärtuskärbet, tingimusel et tagatise valuuta vastab lepingu valuutale. Kui aga alustamise tagatis võetakse rahas valuutas, mis erineb lepingu valuutast, võib valuutade mittevastavusega kaasneda valuutarisk. Seepärast tuleks rahas muus valuutas võetud alustamise tagatise suhtes kohaldada valuutade mittevastavusega seotud väärtuskärbet. Kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikuga ei ole vaja teha väärtuskärbet rahas võetud variatsioonitagatise puhul, isegi kui makse on tehtud muus valuutas kui lepingu valuuta.

(12)

Alustamise tagatise nõude taseme kehtestamisel käsitlesid Baseli pangajärelevalve komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon selgesõnaliselt kahte aspekti, nagu on kajastatud ka nende 2015. aasta märtsi raamistikus mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide tagatisnõuete kohta („Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistik“). Esimene aspekt käsitleb alustamise tagatise nõude täitmiseks kasutatavate kõrge krediidikvaliteediga ja likviidsete varade kättesaadavust. Teine aspekt on proportsionaalsuse põhimõte, kuna väiksemaid finantssektori ja finantssektoriväliseid vastaspooli võivad alustamise tagatise nõuded mõjutada ebaproportsionaalselt. Võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks käesoleva määrusega kehtestada künnis, mis on täpselt sama kui Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikus ja millest allpool ei ole kaks vastaspoolt kohustatud alustamise tagatist vahetama. See peaks vähendama märkimisväärselt väiksemate osaliste kulusid ja operatsioonilist koormust ning lahendama mure kõrge krediidikvaliteediga ja likviidsete varade kättesaadavuse pärast, kahjustamata määruse (EL) nr 648/2012 üldiseid eesmärke.

(13)

Kuigi künnised tuleks alati arvutada grupi tasandil, tuleks investeerimisfonde käsitleda erijuhtumina, sest neid võib valitseda üksainus investeerimisjuht ja neid võib kajastada ühe grupina. Kui fondid on eraldi olevad varakogumid ja kui neid ei taga, garanteeri või toeta muul viisil muud investeerimisfondid või nende valitseja ise, on nad riskide seisukohast ülejäänud grupi suhtes suhteliselt kaugel. Seepärast tuleks selliseid investeerimisfonde käsitleda kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikuga künniste arvutamisel eraldiseisvate üksustena.

(14)

Alustamise tagatise osas on käesoleva määruse nõuetel tõenäoliselt märkimisväärne mõju turu likviidsusele, sest tagatiseks antud varasid ei saa mittekeskselt kliiritavate börsivälise tuletislepingu kehtivuse ajal realiseerida või muul viisil uuesti kasutada. Sellised nõuded kujutavad endast olulist muutust turutavas ja nendega kaasnevad teatavad operatsioonilised ja praktilised raskused, millega tuleb uute nõuete jõustumisel toime tulla. Võttes arvesse, et variatsioonitagatis juba hõlmab tegelikke kõikumisi mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute väärtuses kuni makseviivituse hetkeni, peetakse proportsionaalseks kohaldada alustamise tagatise nõuete suhtes künnist, milleks on kehtivate lepingute tinglik brutoväärtus 8 miljardit eurot. Kõnealust künnist kohaldatakse grupi tasandil või juhul, kui vastaspool ei kuulu gruppi, ühe üksuse tasandil. Kehtivate lepingute summeeritud tinglikku brutoväärtust tuleks kasutada asjakohase võrdlusalusena, pidades silmas, et see on asjakohane näitaja mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute portfelli suuruse ja keerukuse mõõtmiseks. See on ka võrdlusalus, mida on lihtne jälgida ja esitada. Kõnealused künnised on ka kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikuga mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute jaoks ja järelikult ka rahvusvaheliste standarditega.

(15)

Lepingutest tulenevaid või sellistele vastaspooltele tekkivaid riskipositsioone, kes on tagatistest püsivalt või ajutiselt vabastatud või osaliselt vabastatud, tuleks summeeritud tingliku brutoväärtuse arvutamisel samuti arvesse võtta. See tuleneb asjaolust, et vastaspoole portfelli suuruse ja keerukuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõiki lepinguid. Seepärast on vastaspoole portfelli suuruse, ulatuse ja keerukuse kindlaksmääramisel olulised ka mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud, mis võidakse käesoleva määruse nõuetest vabastada, ning seetõttu tuleks ka neid künniste arvutamisel arvesse võtta.

(16)

On asjakohane sätestada eriline riskijuhtimismenetlus teatava riskiprofiiliga teatavat liiki mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute jaoks. Kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikuga tuleks eelkõige variatsioonitagatise vahetamist ilma alustamise tagatiseta käsitada füüsiliselt arveldatavate välisvaluutalepingute puhul tagatise asjakohase vahetamisena. Kuna erinevate valuutade intressimäära vahetustehingud võib jagada järjestikusteks välisvaluutaforvarditeks, peaks alustamise tagatis katma ainult intressimäära.

(17)

Arvesse tuleks võtta takistusi, millega pandikirjade emitendid või tagatiste kogumid tagatiste andmisel kokku puutuvad. Seepärast ei peaks pandikirjade emitendid või tagatiste kogumid olema teatavatel konkreetsetel tingimustel kohustatud tagatist andma. See peaks võimaldama pandikirjade emitentidele või tagatiste kogumitele mõningast paindlikkust ja tagama samal ajal, et nende vastaspoolte riskid on piiratud. Kuna variatsioonitagatise makset võidakse käsitada võlakirja omaniku nõuete suhtes kõrgema nõudeõiguse järguga nõudena ning see võib kujuneda õiguslikuks takistuseks, võivad pandikirjade emitentidel või tagatiste kogumitel olla õiguslikud takistused mitterahalise alustamise või variatsioonitagatise andmiseks või võtmiseks või rahalise variatsioonitagatise andmiseks. Samamoodi võidakse alustamise tagatise asendamise või tagasivõtmise võimalust käsitada võlakirja omaniku samade piirangutega nõuete suhtes kõrgema nõudeõiguse järguga nõudena. Ei ole aga piiranguid, mis takistaksid pandikirjade emitendil või tagatiste kogumil tagastada variatsioonitagatisena võetud raha. Pandikirjade emitentide või tagatiste kogumite vastaspooled peaksid seetõttu olema kohustatud andma variatsioonitagatise rahas ja neil peaks olema õigus saada see osaliselt või täielikult tagasi, kuid pandikirjade emitendid või tagatiste kogumid peaksid olema kohustatud andma variatsioonitagatise ainult sellise rahasumma jaoks, mille nad varem saanud olid.

(18)

Vastaspooled peaksid alati hindama oma tasaarvestus- ja eraldamislepingute täitmisele pööratavust. Kui kõnealune hinnang osutub kolmanda riigi õigusraamistiku puhul negatiivseks, peaksid vastaspooled toetuma tagatiste vastastikusest andmisest erinevatele korraldustele. Rahvusvaheliste standarditega kooskõla tagamiseks, et vältida seda, et liidu vastaspoolte jaoks muutub kõnealuste jurisdiktsioonide vastaspooltega kauplemine võimatuks, ja tagada liidu vastaspooltele võrdsed tingimused, on asjakohane kehtestada miinimumkünnis, millest allpool saavad vastaspooled kõnealustes jurisdiktsioonides asutatud vastaspooltega kaubelda alustamise või variatsioonitagatist vahetamata. Kui vastaspooltel on võimalus tagatisi võtta ja nad saavad tagada, et võetud tagatise puhul saab erinevalt antud tagatisest käesoleva määruse sätteid järgida, peaksid liidu vastaspooled olema alati kohustatud tagatist võtma. Riskipositsioonid, mis tulenevad selliste kolmandate riikide jurisdiktsioonides asutatud vastaspooltega sõlmitud lepingutest, mis ei ole nende jurisdiktsioonide õiguslike takistuste tõttu kaetud ühegi tagatise vahetamisega, tuleks piirata piirmäära seadmisega, sest kapitali ei käsitata samaväärsena tagatise vahetamisega seoses mittekeskselt kliiritavatest börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskipositsioonidega ning kapitalinõudeid ei kohaldata kõigi selliste vastaspoolte suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaseid võimendustagatise nõudeid. Tuleks kehtestada piirmäär, mida on lihtne arvutada ja kontrollida. Selleks et vältida süsteemse riski tekkimist ja seda, et selline spetsiifiline käsitlus tekitab võimaluse käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidumiseks, tuleks piirmäär kehtestada konservatiivsel tasemel. Kõnealuseid käsitlusi peetaks piisavalt konservatiivseteks, kuna tagatiste kõrval on ka muid riski maandamise tehnikaid.

(19)

Selleks et kaitsta sellise olukorra eest, kus tagatist ei saa kohe pärast vastaspoole makseviivitust realiseerida, on vaja alustamise tagatise arvutamisel arvesse võtta ajavahemikku alates viimasest tagatise üleandmisest sellise tasaarvestatavate tehingute kogumi katteks, kuhu kuuluvad lepingud makseviivituses oleva vastaspoolega, kuni lepingute arveldamiseni ja tekkinud tururiski uuesti maandamiseni. Seda ajavahemikku nimetatakse riski võimendustagatise perioodiks ja see on sama vahend, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 272 punktis 9 seoses krediidiasutuste vastaspoole krediidiriskiga. Kuna kahe määruse eesmärgid on erinevad ja määruses (EL) nr 575/2013 on kehtestatud eeskirjad riski võimendustagatise perioodi arvutamiseks ainult omavahendite nõuete puhul, peaks käesolev määrus sisaldama riski võimendustagatise perioodi käsitlevaid erieeskirju, mida on vaja mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute riskijuhtimismenetluse kontekstis. Riski võimendustagatise perioodi puhul tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaselt vajalikke tagatiste vahetamise protsesse.

(20)

Nii alustamise kui ka variatsioonitagatist tuleks vahetada üldiselt mitte hiljem kui tehingu tegemise päevale järgneva tööpäeva lõpus. Variatsioonitagatiste vahetamise tähtaja pikendamine on lubatud, kui seda tasakaalustab asjakohane riski võimendustagatise perioodi arvutus. Kui alustamise tagatise nõuet ei kohaldata, tuleks lubada pikendamist juhul, kui võetakse täiendav variatsioonitagatis asjakohases summas.

(21)

Alustamise tagatise mudelite väljatöötamisel ja asjakohase riski võimendustagatise perioodi arvutamisel peaksid vastaspooled võtma arvesse vajadust omada mudeleid, mis hõlmavad turu likviidsust, turuosaliste arvu ja asjaomaste börsiväliste tuletislepingute mahtu. Samal ajal on vaja töötada välja mudel, millest mõlemad pooled aru saavad, mida nad saavad taasluua ja millele nad saavad vaidluste lahendamisel toetuda. Seepärast peaks vastaspooltel olema lubatud mudelit kalibreerida ja riski võimendustagatise perioodi arvutada üksnes turutingimuste põhjal, ilma et nad peaksid oma hinnanguid korrigeerima lähtuvalt konkreetsete vastaspoolte tunnustest. See omakorda tähendab, et vastaspooled võivad otsustada võtta vastastikku antavate alustamise tagatiste arvutamiseks vastu teistsugused mudelid ja et alustamise tagatiste summad ei pruugi olla sümmeetrilised.

(22)

Kuigi esialgset alustamise tagatise mudelit on vaja piisavalt sageli ümber kalibreerida, võib uue kalibratsiooniga kaasneda ootamatu võimendustagatise nõuete tase. Sel põhjusel tuleks kehtestada asjakohane ajavahemik, mil tagatisi võib endiselt varasema kalibratsiooni põhjal vahetada. See peaks andma vastaspooltele piisavalt aega täitmaks lisatagatise nõudeid, mis tulenevad ümberkalibreerimisest.

(23)

Tagatist tuleks käsitada vabalt üleantavana, kui tagatise andja makseviivituse korral puuduvad regulatiivsed või õiguslikud takistused või kolmanda isiku nõuded, sealhulgas kolmandast isikust kontohalduri nõuded. Teatavaid nõudeid (näiteks tagatise üleandmise kulud ja tasud) sellise pandiõiguse kujul, mis kehtestatakse regulaarselt kõigi väärtpaberiülekannete puhul, ei peaks käsitama takistustena, kuna see põhjustaks olukorra, kus takistus tuvastatakse alati.

(24)

Tagatist võtval vastaspoolel peaks olema tegevussuutlikkus tagatise andja makseviivituse korral tagatis realiseerida. Lisaks peaks tagatist võttev vastaspool saama kasutada realiseerimisest saadavat rahalist tulu selleks, et sõlmida samaväärne leping muu vastaspoolega või maandada tulenev risk. Tagatise võtja juurdepääs turule peaks seega olema eeltingimus, et ta saaks tagatise mõistliku aja jooksul kas maha müüa või seda repotehingus kasutada. See võimekus peaks olema tagatise andjast sõltumatu.

(25)

Võetud tagatise likviidsus ja krediidikvaliteet peavad olema piisavalt head, et tagatist võttev vastaspool saaks positsioonid likvideerida muu vastaspoole makseviivituse korral väärtuse märkimisväärsetest muutustest tingitud kahjumit kandmata. Tagatise krediidikvaliteeti tuleks hinnata, tuginedes tunnustatud metoodikale, näiteks krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingutele. Selleks et maandada mehhaaniliselt välisreitingutele tuginemise riski, tuleks siiski kehtestada mitu täiendavat kaitsemeedet. Need peaksid hõlmama võimalust kasutada heaks kiidetud sisereitingute mudelit ja viivitada reitingu alandamise tõttu mitteaktsepteeritavaks muutunud tagatise asendamisega, et tulemuslikult vähendada võimalikku „kaljuefekti“, mis võib tekkida liigse välistele krediidikvaliteedi hinnangutele tuginemise tõttu.

(26)

Kuigi väärtuskärped maandavad riski, et võetud tagatis ei ole piisav tagatisvajaduste katmiseks finantspingete ajal, on mitterahalise tagatise võtmisel vaja ka muid riski maandajaid, et tagada, et seda on võimalik tulemuslikult realiseerida. Eelkõige peaksid vastaspooled tagama, et võetud tagatis on mõistlikult hajutatud üksikute emitentide, emitentide liikide ja varaklasside osas.

(27)

Süsteemselt mitteoluliste vastaspoolte antud tagatise realiseerimise mõju finantsstabiilsusele on piiratud. Alustamise tagatise kontsentratsiooni piirmäärad võivad olla väikeste börsiväliste tuletisinstrumentide portfellidega vastaspoolte jaoks koormavad, kuna neil võib olla võimalik anda ainult piiratud hulgal aktsepteeritavaid tagatisi. Kuigi tagatise hajutamine on aktsepteeritav riski maandaja, ei peaks süsteemselt mitteolulised vastaspooled olema kohustatud tagatist hajutama. Süsteemselt olulised finantsasutused ja muud vastaspooled, millel on suured börsiväliste tuletisinstrumentide portfellid ja mis kauplevad üksteisega, peaksid kohaldama kontsentratsiooni piirmäärasid vähemalt alustamise tagatise, sealhulgas liikmesriikide võlaväärtpabereid hõlmava aktsepteeritava tagatise suhtes. Need vastaspooled on piisavalt arenenud tagatise üleandmiseks või mitmele turule ja emitendile juurdepääsemiseks, et antud tagatist piisavalt hajutada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artiklis 131 on sätestatud süsteemselt oluliste asutuste kindlaksmääramine liidu õiguse alusel. Määruse (EL) nr 648/2012 laia kohaldamisala tõttu tuleks aga kehtestada kvantitatiivne künnis, et kontsentratsiooni piirmäärade nõudeid kohaldataks ka selliste vastaspoolte suhtes, kes ei pruugi olemasolevatesse süsteemselt oluliste asutuste klassidesse kuuluda, kuid kelle suhtes tuleks kontsentratsiooni piirmäärasid siiski nende börsiväliste tuletisinstrumentide portfellide suuruse tõttu kohaldada.

(28)

Pensioniskeemide suhtes kohaldatakse kahepoolseid tagatise nõudeid. Samas on oluline vältida sellistest nõuetest tingitud liigset koormust nende skeemide oodatavatele tulemustele ja seeläbi tulevaste pensionäride pensionihüvitistele. Pensioniskeemide kohustused pensionäride ees on nomineeritud kohalikus valuutas ja nende investeeringud peavad seetõttu olema nomineeritud samas valuutas, et vältida välisvaluuta mittevastavuse kulusid ja riske. Seepärast on asjakohane näha ette, et kontsentratsiooni piirmäärasid ei kohaldata pensioniskeemide suhtes samal viisi kui muude vastaspoolte suhtes. Asjakohase riskijuhtimismenetluse olemasolu on siiski asjakohane, et jälgida ja käsitleda kõnealusest erikorrast tulenevaid võimalikke kontsentratsiooniriske. Nende sätete kohaldamist pensioniskeemide suhtes tuleks turusuundumusi silmas pidades jälgida ja läbi vaadata.

(29)

Rahalise tagatise eraldamise raskusi tuleks arvesse võtta, võimaldades vastaspooltel anda piiratud alustamise tagatis raha kujul ja võimaldades kontohalduritel see rahaline tagatis reinvesteerida. Kontohalduri hoitav raha on aga kontohalduri kohustus tagatise andnud vastaspoole ees, mis põhjustab tagatise andnud vastaspoolele krediidiriski. Seetõttu tuleks süsteemse riski vähendamiseks kohaldada alustamise tagatisena raha kasutamise suhtes hajutamisnõudeid vähemalt süsteemselt oluliste asutuste puhul. Süsteemselt olulised asutused peaksid olema kohustatud kas piirama võetava rahalise alustamise tagatise summat või hajutama riskipositsioone, kasutades rohkem kui üht kontohaldurit.

(30)

Tagatise väärtus ei peaks olema märkimisväärses positiivses korrelatsioonis tagatise andja krediidivõimelisusega või aluseks oleva mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide portfelliga, sest see kahjustaks võetud tagatise pakutava kaitse tulemuslikkust. Seepärast ei tohiks tagatise andja või temaga seotud üksuste emiteeritud väärtpabereid tagatisena aktsepteerida. Vastaspooled peaksid samuti olema kohustatud jälgima, et võetud tagatist ei ohustaks muus vormis korrelatsioonirisk.

(31)

Makseviivituses mitteoleval vastaspoolel peaks olema võimalik alustamise või variatsioonitagatiseks võetud varad realiseerida piisavalt lühikese aja jooksul, et kaitsta end vastaspoole makseviivituse korral mittekeskselt kliiritavatest börsivälistest tuletislepingutest tingitud kahjumi eest. Seepärast peaksid varad olema väga likviidsed ja neid ei tohiks ohustada ülemäärane krediidi-, turu- või valuutarisk. Kui need riskid mõjutavad tagatise väärtust, tuleks kohaldada asjakohaselt riskitundlikke väärtuskärpeid.

(32)

Tagatise õigeaegse üleandmise tagamiseks peaks vastaspooltel olema tulemuslikud operatsioonilised protsessid. See eeldab, et tagatiste kahesuunalise andmise protsessid on piisavalt üksikasjalikud, läbipaistvad ja usaldusväärsed. Kui vastaspooled ei suuda lisatagatise nõude tõhusat arvutamist, sellest teatamist ja selle vormistamist käsitlevas tegevusraamistikus kokku leppida ja seda kehtestada, võib see tekitada vaidlusi ja ebaõnnestunud tagatiste vahetamist, mis võib põhjustada börsiväliste tuletislepingute alusel tagamata riskipositsioone. Seetõttu on oluline, et vastaspooled kehtestaksid tagatiste üleandmist käsitlevad selged sisemised põhimõtted ja nõuded. Kõik asjaomased sisemised sidusrühmad, kes peavad kõrvalekaldumiseks loa andma, peaksid kõrvalekalded kõnealustest põhimõtetest põhjalikult läbi vaatama. Lisaks tuleks kõik tagatiste vahetamise suhtes kohaldatavad tingimused täpselt ja üksikasjalikult usaldusväärsel, kiirel ja süstemaatilisel viisil dokumenteerida.

(33)

Õiguskindluse tagamiseks peaksid mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid sõlmivad vastaspooled sõlmima tagatiste vahetamise lepingu. Tagatiste vahetamise leping peaks seetõttu hõlmama vastaspoolte kõiki materiaalseid õigusi ja kohustusi, mida mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatakse.

(34)

Tagatis kaitseb tagatist võtvat vastaspoolt tagatist andva vastaspoole makseviivituse korral. Mõlemad vastaspooled vastutavad aga ka selle tagamise eest, et võetud tagatise hoidmise viis ei suurendaks tagatist võtva vastaspoole makseviivituse korral antud ülemäärase tagatise kaotamise riski tagatist andva vastaspoole jaoks. Seepärast peaks vastaspoolte kahepoolne leping võimaldama mõlemal vastaspoolel õigel ajal tagatisele juurde pääseda, kui neil on selleks õigus, mistõttu ongi selles valdkonnas vaja eraldamise ja lepingu tulemuslikkuse hindamise eeskirju, milles võetakse arvesse iga jurisdiktsiooni õiguslikke piiranguid ja turutavasid.

(35)

Võetud alustamise tagatiste edasitagamine, uuesti tagatiseks andmine või uuesti kasutamine põhjustaks vastaspooltele uusi riske, mis on tingitud kolmandate isikute nõuetest varadele makseviivituse korral. Õiguslikud ja operatsioonilised takistused võivad tagatise tagastamise tagatise algse võtja või kolmanda isiku makseviivituse korral edasi lükata või isegi võimatuks muuta. Selleks et säilitada raamistiku tõhusus ja tagada vastaspoole krediidiriskide asjakohane maandamine, et tohiks võetud alustamise tagatiste edasitagamist, uuesti tagatiseks andmist või uuesti kasutamist niisiis lubada.

(36)

Arvestades raha eraldamise raskusi, praeguseid rahalise tagatise vahetamise tavasid teatavates jurisdiktsioonides ja vajadust tugineda väärtpaberite asemel rahale teatavates olukordades, kus operatsioonilised piirangud võivad väärtpaberite üleandmist takistada, peaks võetud rahalist alustamise tagatist hoidma alati keskpank või kolmandast isikust krediidiasutus, sest see tagab eraldatuse lepingu kahest vastaspoolest. Kõnealuse eraldatuse tagamiseks ei tohiks kolmandast isikust krediidiasutus kuuluda kummagi vastaspoolega samasse gruppi.

(37)

Kui vastaspool teavitab asjaomast pädevat asutust oma kavatsusest kasutada grupisiseste tehingute vabastust, peaks vastaspool selleks, et pädev asutus saaks otsustada, kas vabastuse tingimused on täidetud, esitama kõik dokumendid, sealhulgas kogu asjakohase teabe, mida pädeval asutusel on hindamise lõpetamiseks vaja.

(38)

Grupil on piisavalt usaldusväärne ja tugev riskijuhtimismenetlus, kui täidetud on teatavad tingimused. Grupp peaks tagama grupisiseste riskipositsioonide korrapärase jälgimise ning grupisisestest börsivälistest tuletislepingutest tulenevate kohustuste õigeaegne arveldamine peaks olema tagatud grupi tasandil selliste seire- ja likviidsusvahendite põhjal, mis on kooskõlas grupisiseste tehingute keerukusega.

(39)

Selleks et grupisiseste tehingute vabastus oleks kohaldatav, peab olema kindel, et ükski kohaldatava õiguse seadusandlik, regulatiivne, haldus- või muu kohustuslik säte ei saa grupisisestel vastaspooltel seaduslikult takistada täita oma kohustust kanda üle rahalisi vahendeid või täita kohustust või tasuda väärtpaberite eest grupisiseste tehingute tingimuste alusel. Grupisisestel vastaspooltel või grupil ei tohiks olla ka ühtki operatsioonilist või äritava, mis võib põhjustada selle, et vahendid ei ole maksekohustuste täitmiseks kättesaadavad, kuna nende tähtajad saabuvad päeva kaupa, või et vahendite kiire elektrooniline ülekandmine ei ole võimalik.

(40)

Käesolev määrus sisaldab mitut üksikasjalikku nõuet, mida grupp peab täitma, et saada vabastus tagatise andmisest grupisiseste tehingute puhul. Lisaks nendele nõuetele peab grupp juhul, kui üks kahest gruppi kuuluvast vastaspoolest asub kolmandas riigis, mille kohta ei ole veel määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohast samaväärsuse otsust, vahetama kõigi sellises kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjatega tehtavate grupisiseste tehingute puhul variatsiooni- ja asjakohaselt eraldatud alustamise tagatisi. Selleks et vältida võimendustagatise nõuete ebaproportsionaalset kohaldamist ja võttes arvesse kliirimiskohustuste suhtes kohaldatavaid sarnaseid nõudeid, tuleks käesolevas määruses näha ette kõnealuse konkreetse nõude hilisem rakendamine. See annaks piisavalt aega samaväärsuse hindamise protsessi lõpuleviimiseks ja sellega ei kaasneks vahendite ebatõhus eraldamine gruppidele, mille tütarettevõtjad asuvad kolmandates riikides.

(41)

Proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades peaks väiksemate portfellidega ja seega ka üldiselt väiksemate tehingutega vastaspooltel olema rohkem aega oma sisemiste süsteemide ja protsesside kohandamiseks käesoleva määruse nõuete täitmise eesmärgil. Selleks et saavutada sobiv tasakaal mittekeskselt kliiritavatest börsivälistest tuletisinstrumentidest tulenevate riskide maandamise ja käesoleva määruse proportsionaalse kohaldamise vahel ning saavutada rahvusvaheline kooskõla ja minimeerida õigusliku arbitraaži võimalusi turuhäirete vältimise eesmärgil, on vaja nõuete järk-järgulise kasutuselevõtu perioodi. Käesoleva määrusega kehtestatud nõuete järk-järgulise kasutuselevõtu perioodi puhul võetakse arvesse Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikus kokku lepitud ajakava, mis kehtestati liidu krediidiasutusi hõlmavast kvantitatiivsest mõju-uuringust lähtuvalt.

(42)

Komisjoni delegeeritud määruses (*1) on selgitatud füüsiliselt arveldatavate välisvaluutaforvardite määratlust liidus. Seda määratlust aga praegu ei kohaldata ja need tooted on liidus erinevalt määratletud. Seepärast on selleks, et vältida liidus ebavõrdsete tingimuste loomist, vaja, et vastavate riski maandamise tehnikate kasutamine oleks kooskõlas asjaomase delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevaga. Riski maandamise tehnikate kasutuselevõtmisel liigsete viivituste ärahoidmiseks on sätestatud ka konkreetne kuupäev, millest alates asjaomaseid nõudeid tuleks igal juhul kohaldada.

(43)

Vältimaks turu killustumist ja tagamaks liidus asutatud vastaspooltele võrdsed tingimused maailma tasandil ning tunnistades asjaolu, et mõnedes jurisdiktsioonides ei kohaldata aktsiaoptsioonide ja aktsiaindeksioptsioonide puhul variatsiooni- ja alustamise tagatise vahetamise suhtes samaväärseid võimendustagatise nõudeid, tuleks kõnealuseid tooteid käsitlema hakata järk-järgult. Niisugune üleminekuperiood annab aega regulatiivse arengu jälgimiseks muudes jurisdiktsioonides ja selle tagamiseks, et liidus on asjakohased nõuded vastaspoole krediidiriski maandamiseks seoses kõnealuste lepingutega, ning samal ajal õigusliku arbitraaži vältimiseks.

(44)

Õiguskindluse huvides ja finantsturgude võimalike häirete vältimiseks on asjakohane täpsustada olemasolevate lepingute käsitlemist.

(45)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(46)

Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldasid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsisid võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning küsisid arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogult, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (6) artikli 37 kohaselt asutatud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (7) artikli 37 kohaselt asutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(47)

Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 10 lõike 1 viiendas, kuuendas ja seitsmendas lõigus, määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 10 lõike 1 viiendas, kuuendas ja seitsmendas lõigus ning määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 10 lõike 1 viiendas, kuuendas ja seitsmendas lõigus sätestatud korra kohaselt sisaldab käesolev määrus juba regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu muudatusi, mille Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitavad kooskõlas komisjoni muudatusettepanekutega komisjonile eelnõu ametliku arvamuse vormis uuesti,

a)

tagatise aktsepteeritavus mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul vastavalt 2. jaole;

b)

tagatise arvutamine ja võtmine mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul vastavalt 3. jaole;

c)

tagatise haldamine ja eraldamine mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul vastavalt 5. jaole;

d)

tagatise korrigeeritud väärtuse arvutamine vastavalt 6. jaole;

e)

teabe vahetamine vastaspoolte vahel ning lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetluste puhul erandite lubamine ja kajastamine;

f)

II peatükis sätestatud erandite kohta kõrgemale juhtkonnale aru andmine;

g)

kõikide selliste lepingute tingimused, mille vastaspooled peavad sõlmima hiljemalt samal hetkel, kui nad sõlmivad mittekeskselt kliiritava börsivälise tuletislepingu, sh tasaarvestuse lepingu tingimused ning tagatise vahetamise lepingu tingimused kooskõlas artikliga 3;

h)

vahetatava tagatise likviidsuse perioodiline kontroll;

i)

tagatise õigeaegne taasvõõrandamine tagatist võtvalt vastaspoolelt tagatist andva vastaspoole makseviivituse korral ning

j)

börsivälistest tuletislepingutest, mis on grupisisesed tehingud, tulenevate riskipositsioonide korrapärane jälgimine ja kõnealustest lepingutest tulenevate kohustuste õigeaegne täitmine.

a)

vastaspoolte vahel tekkivad mis tahes maksekohustused;

b)

maksekohustuste tasaarvestuse tingimused;

c)

mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute makseviivituse sündmused või muud lõpetamissündmused;

d)

kõik maksekohustuste jaoks kasutatavad arvutusmeetodid;

e)

lõpetamise korral maksekohustuste tasaarvestuse tingimused;

f)

lõpetamise korral õiguste ja kohustuste ülekandmine;

g)

mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute tehinguid reguleeriv õigus.

a)

nõutava tagatise tase ja liik;

b)

eraldamiskord;

c)

tasaarvestatavate tehingute kogum, millega tagatise vahetamine on seotud;

d)

lisatagatise nõuetest teatamise ning nende kinnitamise ja korrigeerimise menetlused;

e)

lisatagatise nõuete arveldamise menetlused igat liiki aktsepteeritava tagatise puhul;

f)

tagatise arvutamise ja hindamise menetlused, meetodid, ajakava ja ülesannete jaotus;

g)

makseviivitusena käsitatavad sündmused või lõpetamissündmused;

h)

mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatav õigus;

i)

tagatise vahetamise lepingu suhtes kohaldatav õigus.

a)

raha, mis on kontole krediteeritud mis tahes vääringus, või samalaadsed rahalised nõuded, nagu näiteks rahaturu hoiused;

b)

kuld standardiseeritud hoiu- ja üleandmiskõlbulikes kullakangides;

c)

liikmesriikide keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid;

d)

liikmesriikide selliste piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste emiteeritud võlaväärtpaberid, kelle vastu olevaid nõudeid käsitatakse nõuetena kõnealuse liikmesriigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2;

e)

liikmesriikide selliste avaliku sektori üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid, kelle vastu olevaid nõudeid käsitatakse nõuetena kõnealuse liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 116 lõikele 4;

f)

muud liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste emiteeritud võlaväärtpaberid kui punktis d osutatud väärtpaberid;

g)

muud liikmesriikide avaliku sektori üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid kui punktis e osutatud väärtpaberid;

h)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolsete arengupankade emiteeritud võlaväärtpaberid;

i)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 loetletud rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud võlaväärtpaberid;

j)

kolmandate riikide keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid;

k)

kolmandate riikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste emiteeritud võlaväärtpaberid, mis vastavad punktide d ja e nõuetele;

l)

muud kolmandate riikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste emiteeritud võlaväärtpaberid kui punktides d ja e osutatud väärtpaberid;

m)

krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud võlaväärtpaberid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (8) artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakirjad;

n)

äriühingute võlakirjad;

o)

kõrgeima nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punkti 61 tähenduses, mis ei ole edasiväärtpaberistamine kõnealuse määruse artikli 4 punkti 63 tähenduses;

p)

vahetusvõlakirjad, tingimusel et need saab vahetada üksnes aktsiate vastu, mis kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 lõike 8 punkti a kohaselt kindlaks määratud indeksisse;

q)

aktsiad, mis kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 lõike 8 punkti a kohaselt kindlaks määratud indeksisse;

r)

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) aktsiad või osakud, tingimusel et täidetud on artiklis 5 sätestatud tingimused.

a)

varasid ei ole emiteerinud tagatist andev vastaspool;

b)

varasid ei ole emiteerinud üksused, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub tagatist andev vastaspool;

c)

varad ei ole muul viisil avatud mis tahes märkimisväärsele korrelatsiooniriskile, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 lõike 1 punktides a ja b.

a)

aktsiatel või osakutel on igapäevane noteeritud hind;

b)

eurofondid investeerivad üksnes varadesse, mida aktsepteeritakse vastavalt artikli 4 lõikele 1;

c)

eurofondid täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132 lõikes 3 sätestatud kriteeriume.

a)

tagatist võtva vastaspoole lõike 3 kohased sisereitingud;

b)

tagatist andva vastaspoole lõike 3 kohased sisereitingud, kui see vastaspool on asutatud liidus või kolmandas riigis, kus tagatist andva vastaspoole suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet, mida kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 127 hinnatakse samaväärseks liidu õiguse kohase järelevalvega;

c)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 98 määratletud tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang või kõnealuse määruse artiklis 137 osutatud ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang.

a)

aste 4 või üle selle lõikes 1 osutatud varade puhul;

b)

üle astme 4 lõikes 2 osutatud varade puhul.

a)

nendega keelatakse vastaspooltel vahetamast täiendavaid varasid, millel on hinnangu kohaselt lõikes 3 osutatud krediidikvaliteet;

b)

nendega kehtestatakse ajakava, mille kohaselt asendatakse varad, millel on hinnangu kohaselt lõikes 3 osutatud krediidikvaliteet ja mis on juba vahetatud tagatisena, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kahte kuud;

c)

nendega määratakse krediidikvaliteedi aste, mille puhul tuleb viivitamata asendada lõikes 3 osutatud varad;

d)

nendega lubatakse vastaspooltel suurendada asjaomase tagatise väärtuskärpeid, niivõrd kuivõrd tagatist ei ole asendatud vastavalt punktis b osutatud ajakavale.

a)

artikli 4 lõike 1 punktides b, f, g ja l–r osutatud varaklassidest, mille on emiteerinud üksainus emitent või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, võetava alustamise tagatise koguväärtus ei tohi ületada järgmistest väärtustest suurimat:

b)

artikli 4 lõike 1 punktides o, p ja q osutatud varaklassidest võetava alustamise tagatise koguväärtus juhul, kui kõnealuse artikli punktides p ja q osutatud varaklassid on emiteerinud määruses (EL) nr 575/2013 määratletud krediidiasutused või investeerimisühingud, ei ületa järgmistest väärtustest suurimat:

a)

artikli 4 lõike 1 punktides c–l osutatud varaklassidest, mille on emiteerinud üksainus emitent või samas riigis asuvad emitendid, võetava alustamise tagatise koguväärtus ei tohi ületada 50 % kõnealuselt vastaspoolelt võetud alustamise tagatisest;

b)

Kui alustamise tagatis võetakse rahas, siis tuleb punktis a osutatud 50 % kontsentratsiooni piirmääras võtta arvesse ka riskipositsioone, mis tulenevad tagatist haldavast kolmandast isikust või selle raha kontohaldurist.

a)

globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 131;

b)

muud süsteemselt olulised ettevõtjad vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 131;

c)

vastaspooled, kes ei ole pensioniskeemid ja kelle puhul võetava tagatise koguväärtus ületab 1 miljard eurot.

a)

kui uus mittekeskselt kliiritav börsiväline tuletisleping täidetakse või lisatakse tasaarvestatavate tehingute kogumisse;

b)

kui olemasolev mittekeskselt kliiritav börsiväline tuletisleping lõppeb või kui see arvatakse välja tasaarvestatavate tehingute kogumist;

c)

kui olemasolev mittekeskselt kliiritav börsiväline tuletisleping käivitab muu makse või ülekande kui tagatiste andmine ja võtmine;

d)

kui alustamise tagatis arvutatakse artikli 11 lõikes 1 osutatud standardmeetodi kohaselt ja olemasolev leping liigitatakse järelejäänud tähtaja vähenemise tõttu IV lisa punktis 1 osutatud varaklasside seisukohast ümber;

e)

kui arvutust ei ole tehtud viimase kümne tööpäeva jooksul.

a)

kui kaks vastaspoolt asuvad samas ajavööndis, põhineb arvutamine eelmise tööpäeva tasaarvestatavate tehingute kogumil;

b)

kui kaks vastaspoolt ei asu samas ajavööndis, põhineb arvutamine tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvatel sellistel tehingutel, mis tehti enne sellise ajavööndi eelmise tööpäeva kella 16:00, kus kell 16:00 jõudis kätte varem.

a)

sellel tööpäeval, mis on artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud arvutamise kuupäev;

b)

kui täidetud on lõike 2 tingimused, kahe tööpäeva jooksul pärast artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud arvutamise kuupäeva.

a)

tasaarvestatavate tehingute kogumid, kuhu kuuluvad tuletislepingud, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse kohast alustamise tagatise nõuet, kui tagatist andev vastaspool on hiljemalt variatsioonitagatise arvutamise kuupäeval teinud aktsepteeritava tagatise ettemakse, mis arvutati samal viisil, kui on ette nähtud artikli 15 kohase alustamise tagatistel, mille jaoks tagatist võttev vastaspool on kasutanud riski võimendustagatise perioodi, mis on vähemalt võrdne arvutamise kuupäeva ja tagatise võtmise kuupäeva vahele jäävate päevade arvuga, arvutamise kuupäev ja tagatise võtmise kuupäev kaasa arvatud;

b)

tasaarvestatavate tehingute kogumid, kuhu kuuluvad lepingud, mille suhtes kooskõlas käesoleva määrusega kohaldatakse alustamise tagatise nõuet, kui alustamise tagatist on kohandatud ühel järgmisel viisil:

a)

mudel hõlmab riskitegureid, mis vastavad valuutadele, milles need tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvad lepingud on nomineeritud;

b)

mudel hõlmab intressiriskitegureid, mis vastavad valuutadele, milles need lepingud on nomineeritud;

c)

intressikõver on jagatud vähemalt kuueks tähtajaklassiks peamiste valuutade ja turgude suhtes olevate intressiriskipositsioonide puhul;

d)

mudel kajastab eri intressikõverate vahel ja eri tähtajaklasside vahel liikumise riski;

e)

mudel hõlmab eraldi riskitegureid vähemalt iga aktsia, aktsiaindeksi, kauba või kaubaindeksi puhul, mis on nende lepingute puhul oluline;

f)

mudel kajastab riski, mis tuleneb vähem likviidsetest positsioonidest ja piiratud hinnaläbipaistvusega positsioonidest realistlike turustsenaariumide raames;

g)

mudel kajastab riski, mida mudeli muud elemendid muul viisil ei kajasta ja mis tuleneb tuletislepingutest, mille alusavaraklass on krediidirisk;

h)

mudel kajastab sarnaste, kuid mitte identsete aluseks olevate riskitegurite vahelise muutuse riski ning lõpptähtaegade mittevastavusest tingitud väärtuse muutuse riski;

i)

mudel kajastab peamisi mittelineaarseid sõltuvusi;

j)

mudel hõlmab sellise järeltestimise metoodikaid, mis hõlmab mudeli tulemuste statistilisi teste;

k)

mudel määrab kindlaks, millised sündmused käivitavad mudeli muutmise, kalibreerimise või muud parandusmeetmed.

a)

ajavahemik, mis võib kesta variatsioonitagatise viimasest vahetamisest vastaspoole makseviivituseni;

b)

hinnanguline ajavahemik, mida on vaja, et asendada kõik tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvad mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud või maandada nendest tulenev risk, võttes arvesse sellise turu likviidsust, kus kõnealust liiki lepingutega kaubeldakse, mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute kogumahtu sellel turul ja kõnealusel turul osalejate arvu.

a)

olemasolevad andmed on ebapiisavad või ei kajasta tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluva börsivälise tuletislepingu või börsiväliste tuletislepingute portfelli tegelikku volatiilsust;

b)

asendusväärtuse kasutamise tulemusel saadav tagatise tase on konservatiivne.

a)

intressimäär, valuuta ja inflatsioon;

a)

aktsiad;

b)

krediit;

c)

kaup ja kuld;

d)

muu.

a)

mudeli algne valideerimine sobiva kvalifikatsiooniga isikute poolt, kes on sõltumatud mudeli välja töötanud isikutest;

b)

järelvalideerimine, kui alustamise tagatise mudelis on tehtud oluline muudatus ning vähemalt kord aastas;

c)

korrapärane auditeerimisprotsess, et hinnata järgmist:

a)

need võimaldavad teadlikul kolmandal isikul mõista alustamise tagatise mudeli ülesehitust ja toimimist;

b)

nendes on esitatud alustamise tagatise mudeli peamised eeldused ja piirangud;

c)

nendes on kindlaks määratud asjaolud, mille korral alustamise tagatise mudeli eeldused enam ei kehti.

a)

hoitava tagatise väärtuse igapäevane hindamine vastavalt 6. jaole;

b)

õiguslik kord ja tagatise hoidmise struktuur, mis võimaldab juurdepääsu saadud tagatisele, kui seda hoiab kolmas isik;

c)

kui alustamise tagatist hoiab tagatise andja, siis hoitakse seda tagatist maksejõuetuse suhtes kaitstud depookontodel;

d)

mitterahalist alustamise tagatist hoitakse vastavalt lõigetele 3 ja 4;

e)

rahalist alustamise tagatist hoitakse keskpankade või selliste krediidiasutuste rahakontodel, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

f)

kasutamata tagatise kättesaadavus makseviivituses oleva vastaspoole likvideerijale või muule maksejõuetusametnikule;

g)

alustamise tagatis on õigeaegselt vabalt üleantav tagatist andvale vastaspoolele tagatist võtva vastaspoole makseviivituse korral;

h)

mitterahaline tagatis on üleantav ilma regulatiivsete või õiguslike piiranguteta või kolmandate isikute nõueteta, sealhulgas tagatist võtva vastaspoole likvideerija või kolmandast isikust kontohalduri nõueteta, välja arvatud õigus hoiukontode ja muude selliste tasude ja kulude katmiseks, mida tavapäraselt kohaldatakse kõigi väärtpaberite suhtes kliiringsüsteemis, kus sellist tagatist võidakse hoida;

i)

mis tahes kasutamata tagatis tagastatakse tagatist andvale vastaspoolele täielikult, välja arvatud tagatise võtmise ja hoidmise käigus kantud kulud.

a)

asendamine tehakse kooskõlas artikli 3 kohase vastaspoolte vahelise lepingu tingimustega;

b)

alternatiivne tagatis on aktsepteeritav vastavalt 2. jaole;

c)

alternatiivse tagatise väärtus on piisav, et täita kõik tagatisnõuded pärast mis tahes asjakohast väärtuskärbet.

a)

kolmandast isikust haldaja või kontohalduri raamatupidamisarvestuses;

b)

muude õiguslikult siduvate lepingutega.

a)

kui tagatist hoiab tagatist võttev vastaspool omandiõiguse alusel, eraldatakse see tagatist võtva vastaspoole omandis olevatest muudest varadest;

b)

kui tagatist hoiab tagatist andev vastaspool muu kui omandiõiguse alusel, eraldatakse see tagatist andva vastaspoole omandis olevatest muudest varadest;

c)

kui tagatist hoitakse kontohalduri või muu kolmandast isikust haldaja raamatupidamisarvestuses, eraldatakse see selle kolmandast isikust haldajale või kontohaldurile kuuluvatest varadest.

a)

hinnangute integreerimine vastaspoole riskijuhtimisprotsessi, vähemalt kord aastas;

b)

hinnanguliste väärtuskärbete integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;

c)

hinnangute arvutamise protsessi mis tahes märkimisväärse muudatuse valideerimine;

d)

hinnangute arvutamisel kasutatud andmeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse kontroll;

e)

volatiilsuseelduste täpsus ja asjakohasus.

a)

viimasest variatsioonitagatise võtmisest tulenev variatsioonitagatis, mis on arvutatud vastavalt artiklile 10, sealhulgas mis tahes ülemäärane tagatis;

b)

viimasest alustamise tagatise võtmisest tulenev alustamise tagatis, mis on arvutatud vastavalt artiklile 11, sealhulgas mis tahes ülemäärane tagatis.

a)

mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletisinstrumendid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaseid võimendustagatise nõudeid;

b)

lepingud, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

a)

füüsiliselt arveldatud börsivälised tuletislepingud, mis hõlmavad üksnes kahe erineva valuuta vahetamist kindlaks määratud kuupäeval tulevikus vahetust hõlmava lepingu sõlmimise kuupäeval kokkulepitud fikseeritud vahetuskursiga (valuutaforvardid);

b)

füüsiliselt arveldatud börsivälised tuletislepingud, mis hõlmavad üksnes kahe erineva valuuta vahetamist kindlaks määratud kuupäeval vahetust hõlmava lepingu sõlmimise kuupäeval kokkulepitud fikseeritud vahetuskursiga ja kahe valuuta tagasivahetamist hilisemal kuupäeval vahetust hõlmava lepingu sõlmimise kuupäeval kokkulepitud fikseeritud vahetuskursiga (välisvaluuta vahetustehing);

c)

selliste mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute vahetamine, mille alusel vastaspooled vahetavad üksnes põhisumma ja intressimaksed ühes valuutas põhisumma ja intressimaksete vastu teises valuutas kindlaks määratud ajahetkedel vastavalt kindlaks määratud valemile (valuuta vahetustehing).

a)

fondid on fondi maksejõuetuse või pankroti seisukohast eraldiseisvad eraldatud varakogumid;

b)

eraldatud varakogumeid ei taga, garanteeri või toeta muul viisil rahaliselt muud investeerimisfondid või nende valitsejad.

a)

kumbki vastaspool ei kuulu ühtegi konsolideerimisgruppi;

b)

vastaspooled kuuluvad erinevatesse konsolideerimisgruppidesse;

c)

mõlemad vastaspooled kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.

a)

fondid on fondi maksejõuetuse või pankroti seisukohast eraldiseisvad eraldatud varakogumid;

b)

eraldatud varakogumeid ei taga, garanteeri või toeta muul viisil rahaliselt muud investeerimisfondid või nende valitsejad.

a)

variatsioonitagatist ei anna pandikirja emitent ega tagatiste kogum, vaid see võetakse selle vastaspoolelt rahas ja tagastatakse selle vastaspoolele õigel ajal;

b)

alustamise tagatist ei anta ega võeta.

a)

börsivälist tuletislepingut ei lõpetata pandikirja emitendi või tagatiste kogumi kriisilahenduse või maksevõimetuse korral;

b)

pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega sõlmitud börsivälise tuletislepingu vastaspool kuulub vähemalt samasse nõudeõiguse järku kui pandikirja omanik, välja arvatud juhul, kui pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega sõlmitud börsivälise tuletislepingu vastaspool on lepingulised kohustused täitmata jätnud või mõjutatud pool või kui ta loobub samasse nõudeõiguse järku kuulumise õigusest;

c)

börsiväline tuletisleping on registreeritud või kajastatud pandikirjade tagatiste kogumis vastavalt siseriiklikele pandikirju käsitlevatele õigusaktidele;

d)

börsivälist tuletislepingut kasutatakse üksnes tagatiste kogumi intressimäärade või valuutade mittevastavuste maandamiseks seoses pandikirjaga;

e)

tasaarvestatavate tehingute kogum ei hõlma börsiväliseid tuletislepinguid, mis ei ole seotud pandikirjade tagatiste kogumiga;

f)

pandikiri, millega börsiväline tuletisleping on seotud, vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele;

g)

sellise pandikirja tagatiste kogumi suhtes, millega börsiväline tuletisleping on seotud, kohaldatakse regulatiivset tagatisnõuet vähemalt 102 %.

a)

artikli 2 lõikes 3 osutatud õiguslikus läbivaatamises leidis kinnitust, et tasaarvestuse lepingut, ja kui see on olemas, tagatise vahetamise lepingut ei saa igal ajal täie kindlusega täitmisele pöörata;

b)

artikli 19 lõikes 6 osutatud õigusliku läbivaatamise käigus leidis kinnitust, et artikli 19 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud eraldamisnõudeid ei saa täita.

a)

kohaldatakse lõike 1 punkti a ja vajaduse korral punkti b;

b)

lõike 1 punktides a ja b osutatud õiguslike läbivaatamiste käigus leidis kinnitust, et tagatise võtmine vastavalt käesoleva määrusele ei ole võimalik, isegi mitte brutoarvestuses;

c)

lõike 3 kohaselt arvutatav suhtarv on alla 2,5 %.

a)

konsolideerimisgrupi, kuhu vastaspool kuulub, mis tahes selliste kehtivate börsiväliste tuletislepingute tinglike väärtuste summa, mis olid sõlmitud pärast käesoleva määruse jõustumist ja mille puhul ei ole võetud tagatist kolmandas riigis asutatud vastaspooltelt, kelle suhtes kohaldatakse lõike 2 punkti b;

b)

konsolideerimisgrupi, kuhu vastaspool kuulub, kõigi kehtivate börsiväliste tuletislepingute tinglike väärtuste summa, välja arvatud börsivälised tuletislepinguid, mis on grupisisesed tehingud.

a)

kogu teave, mida on vaja, et hinnata, kas vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 6, 7, 8, 9 või 10 sätestatud tingimused on täidetud;

b)

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 (10) artikli 18 lõikes 2 osutatud teave ja dokumendid.

a)

kas erand on täielik või osaline;

b)

osalise erandi korral selge teave erandi piirangute kohta.

a)

vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 6, 7, 8, 9 või 10 sätestatud tingimused, mis ei ole täidetud;

b)

kokkuvõtlik põhjendus selle kohta, miks ollakse seisukohal, et sellised tingimused ei ole täidetud.

a)

valuutakontroll;

b)

regulatiivne, haldus-, õigus- või lepinguline raamistik, mis takistab vastastikust finantstoetust või oluliselt mõjutab vahendite ülekandmist grupisiseselt;

c)

täidetud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (11) kohased varajase sekkumise, maksevõime taastamise ja kriisilahenduse mis tahes tingimused, mistõttu näeb pädev asutus ette takistuse omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks;

d)

vähemusosaluste olemasolu, mis piirab konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste otsustusõigust;

e)

vastaspoole õigusliku struktuuri laad, mis on kindlaks määratud põhikirjas ja sisekorras.

a)

koormamata või likviidsete varade ebapiisav kättesaadavus asjaomasele vastaspoolele asjaomasel tähtajal;

b)

operatsioonilist laadi takistused, mis tegelikult takistavad sellist ülekandmist või tagasimaksmist tähtajaks.

a)

alates ühe kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast vastaspoolte puhul, kellest mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 3 000 miljardi euro või kellest mõlemad kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 3 000 miljardi euro;

b)

alates 1. septembrist 2017, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 2 250 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 2 250 miljardi euro;

c)

alates 1. septembrist 2018, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 1 500 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 1 500 miljardi euro;

d)

alates 1. septembrist 2019, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 750 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 750 miljardi euro;

e)

alates 1. septembrist 2020, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 8 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 8 miljardi euro.

a)

alates kolme aasta möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, kui asjaomase kolmanda riigi suhtes ei ole määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel võetud kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu samaväärsust käsitlevat otsust;

b)

kui asjaomase kolmanda riigi suhtes on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel võetud kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu samaväärsust käsitlev otsus, alates järgmistest kuupäevadest hiliseimast:

a)

üks vastaspool on asutatud kolmandas riigis ja teine vastaspool on asutatud liidus;

b)

kolmandas riigis asutatud vastaspool on kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool;

c)

liidus asutatud vastaspool on üks järgmistest:

d)

mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikele 3;

e)

mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi;

f)

täidetud on III peatüki tingimused.

a)

alates ühe kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast vastaspoolte puhul, kellest mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 3 000 miljardi euro või kellest mõlemad kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 3 000 miljardi euro;

b)

muude vastaspoolte puhul alates kuupäevast, mis on kahest järgmisest hiliseim: 1. märts 2017 või ühe kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

a)

31. detsember 2018, kui punktis b osutatud määrust veel ei kohaldata;

b)

kuupäev, mil jõustub komisjoni delegeeritud määrus, (*2) millega määratakse kindlaks teatavad tehnilised elemendid seoses finantsinstrumentide määratlusega füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite puhul, või lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kuupäev, olenevalt sellest, kumb neist on hilisem.

a)

see on artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud vastaspoolte puhul kajastatud 2016. aasta märtsi, aprilli ja mai viimase tööpäeva seisuga;

b)

see on artikli 36 lõike 1 kõigis punktides osutatud aastatel kajastatud märtsi, aprilli ja mai viimase tööpäeva seisuga;

c)

see hõlmab kõiki konsolideerimisgrupi üksuseid;

d)

see hõlmab kõiki konsolideerimisgrupi mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid;

e)

see hõlmab kõiki konsolideerimisgrupi grupisiseseid mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid, kusjuures igat lepingut võetakse arvesse üks kord.

a)

fondid on fondi maksejõuetuse või pankroti seisukohast eraldiseisvad eraldatud varakogumid;

b)

eraldatud varakogumeid ei taga, garanteeri või toeta muul viisil rahaliselt muud investeerimisfondid või nende valitsejad.