2005R0489 — ET — 31.03.2005 — 000.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	▼C1 KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 489/2005, 29. märts 2005, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumiskeskuste kindlaksmääramise ja koorimata riisi ülevõtmise kohta sekkumisametite poolt ▼B (EÜT L 081, 30.3.2005, p.26)

Parandatud:

►C1	Parandus, EÜT L 316, 2.12.2005, lk 28  (489/05)

---

▼B

▼C1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 489/2005,

29. märts 2005,

millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumiskeskuste kindlaksmääramise ja koorimata riisi ülevõtmise kohta sekkumisametite poolt

Artikkel 1

Sekkumiskeskused

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 6 lõike 2 osutatud sekkumiskeskused on loetletud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Sekkumisameti poolt teostatav kokkuost

1.  Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikes 1 kehtestatud kokkuostuperioodi jooksul võib iga vähemalt 20tonnise ühenduse piirides kasvatatud koorimata riisi partii pakkuja esitada selle partii sekkumisametile kokkuostuks.

Partii peab koosnema ühe sordi riisist.

Liikmesriikidel on õigus suurendada esimeses lõigus kirjeldatud partii miinimumkogust.

2.  Kui partii tarnitakse mitmes osas (veoauto, praam, raudteevagun jne), peab iga osa olema vastavuses käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud miinimumnõuetega, minemata vastuollu artikliga 12.

Artikkel 3

Nõutavad miinimumomadused

1.  Sekkumiseks vastu võetav koorimata riis peab olema veatu, seaduslikul teel omandatud ning standardse turustuskvaliteediga.

2.  Koorimata riis loetakse veatuks, seaduslikul teel omandatuks ning standardse turustuskvaliteediga, kui:

3.  Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse määratluse “mitmesugused prügilisandid” all võõrkehi, mis pole riis.

Artikkel 4

Hinnatõusud ja -alandamised

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikega 2 kehtestatud hinnatõuse ja -alandamisi kohaldatakse lähtuvalt sekkumise käigus omandatava koorimata riisi ostuhinnast, korrutades seda vastava tõusu või -alandamisprotsendiga, mis arvestatakse järgmiselt:

Artikkel 5

Sekkumiskõlblikud kogused

Alates turustusaastast 2004/2005 on iga turustusaasta sekkumiskõlbliku koorimata riisi kogused jaotatud ositi iga tootjaliikmesriigi kohta (osa nr 1) vastavalt V lisas esitatud tabelile ja osa nr 1 alla mitte kuuluvatest kogustest moodustuv üks ühine osa kogu ühenduse jaoks (osa nr 2).

Artikkel 6

Ettevõtjatepoolsed müügipakkumised

1.  Kõik tehtavad müügipakkumised esitatakse sekkumisametile kirjalikult, soovitatavalt elektroonilisel teel, sekkumisameti poolt koostatud näidisvormi kohaselt.

Pakkumised võetakse vastu ainult juhul, kui nad on esitatud osa nr 1 puhul 1.–9. aprillini ja osa nr 2 puhul 1.–9. juunini.

2.  Nõuetele vastav pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

3.  Kõik tootjatest liikmesriikide sekkumisametitele tehtavad pakkumised esitatakse selle liikmesriigi sekkumiskeskusele, mis on pakkumise ajal koorimata riisi asukohale kõige lähemal. Käesoleva määruse rakendamise raames mõistetakse “lähima sekkumiskeskuse” all tootjaliikmesriigis asuvat keskust, kuhu koorimata riisi saab vedada kõige väiksemate kuludega.

4.  Kord esitatud pakkumisi ei saa hiljem muuta ega tagasi võtta.

5.  Juhul kui sekkumiseks laekunud pakkumist käsitletakse mittelaekununa, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast pakkujat 10 tööpäeva jooksul pakkumise laekumisest.

Artikkel 7

Koguse määramine

1.  Hiljemalt maikuu esimeseks tööpäevaks arvestab liikmesriigi pädev ametiasutus kas osa nr 1 all pakutav üldkogus ületab saadaolevat kogust või mitte. Ületamise korral arvestab see ametiasutus kuue komakoha täpsusega võimalikke pakutavaid koguseid iseloomustava jaotuskoefitsiendi. Saadud koefitsient fikseeritakse võimalikule suure väärtusega, mis võimaldab arvestades iga pakkumise miinimumkogust, üldkogusel jääda saadaoleva kogusega võrdseks või alla selle. Juhul kui ületamist ei täheldata määratakse koefitsiendi väärtuseks 1.

Teistel juhtudel, kus võimalik pakutav üldkogus ületab saadaolevat, liidetakse üle jääv kaubakogus osa nr 2 all väljendatud kogusele.

Liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab komisjoni rakendatavast jaotuskoefitsiendi suurusest, pakutavast üldkogusest ning üle jäävast osa nr 2 alla kantavast kogusest, hiljemalt esimeses lõigus nimetatud tähtajale järgneval päeval. Komisjon avalikustab selle teabe oma veebilehel niipea kui võimalik.

Hiljemalt teisel päeval pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaega teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest konkursile, kus saadaolev kogus võrdub jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava kogusega. Kui see kogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, võrdsustatakse see nulliga.

2.  Mis puutub osasse nr 2, siis peavad liikmesriigid hiljemalt juulikuu esimeseks tööpäevaks teavitama komisjoni pakutavatest kogustest ning täpsustatud miinimumkogustest. See teavitamine toimub elektroonilisel teel VI lisas esitatud mudeli täitmisel. Teavitamine peab toimuma ka juhul, kui ühtegi kogust pole pakutud.

Komisjon kogub kokku kõik liikmesriikidest laekunud pakkumised ning arvestab, kas pakkumiste kogusumma ületab saadaoleva koguse või mitte. Juhul kui pakutava kauba kogumaht ületab saadaoleva koguse, määrab komisjon nende koguste vastuvõtmiseks jaotuskoefitsiendi kuue komakoha täpsusega. Nimetatud koefitsient fikseeritakse kõrgeima võimaliku väärtusega, mis võimaldab määrata, võttes arvesse igas pakkumises nimetatud väikseimaid koguseid, kas kogu pakutav kogus on väiksem või võrdne saadaoleva kogusega. Kui see kogus aga pakkumises märgitud kogust ei ületa, rakendatakse koefitsienti väärtusega 1.

Hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast rakendatava koefitsiendi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest konkursile, kus saadaolev kogus võrdub jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava kogusega. Kui see kogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, võrdsustatakse see nulliga.

3.  Artikli 6 lõike 2 punktis i nimetatud tagatisraha vabastatakse proportsionaalselt pakkumisele esitatud, kuid mitte ülevõetavale kogusele. Ülevõetav kogus vabastatakse tagatisrahast tervenisti peale selle koguse 95protsendilist vastuvõtmist vastavalt artiklis 9 sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Veokulud

1.  Pakkuja kannab kauba veokulud hoidlast, kus nad on pakkumise esitamise ajal ladustatud, kuni lähima sekkumiskeskuseni.

2.  Kui sekkumisamet ei võta koorimata riisi üle lähimas sekkumiskeskuses, kannab lisanduvad veokulud sekkumisamet.

3.  Lõigetes 1 ja 2 käsitletavate kulude ulatuse määrab sekkumisamet.

Artikkel 9

Tarnimine

1.  Sekkumisamet määrab kindlaks tarnekuupäeva ja ülevõtva sekkumiskeskuse ning teavitab sellest viivitamatult avalduse esitajat. Need tingimused võib vaidlustada kahe tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist.

2.  Kauba tarnimine sekkumiskeskusesse peab toimuma enne pakkumise saamise kuule järgneva kolmanda kuu lõppu ja igal juhul hiljemalt jooksva turustusaasta 31. augustiks.

Järgustatud tarnete korral tuleb partii viimane osa tarnida vastavalt esimese lõigu ettekirjutustele.

3.  Sekkumisamet võtab kauba üle pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 10

Sekkumisameti poolne ülevõtmine

1.  Sekkumisamet võtab pakutud riisi üle, kui sekkumisamet või selle volitatud esindaja on kindlaks teinud sekkumislattu toimetatud kaupade artiklites 2 ja 3 ette nähtud miinimumkoguse ja omadused vastavalt artikliga 12 kehtestatud nõuetele.

2.  Tarnitud kogus kaalutakse pakkuja ja sekkumisameti esindaja juuresolekul, kellel ei tohi olla mingeid suhteid pakkujaga. Sekkumisameti esindaja võib olla laopidaja.

3.  Juhul kui sekkumisametit esindab laopidaja, teostab viimane kontrolli ise 30 päeva jooksul pärast tarnimist. Vähemalt massi kontrollimisel tuleb kasutada mahumõõtmist.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud järgmisel kaalumisel registreeritud puuduvate kogustega, võrreldes arvepidamises (ülevõtmisel) registreeritud massiga.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kaalutakse kaup viivitamata. Kui kindlaks tehtud mass on väiksem kui arvepidamises registreeritud mass, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja; vastupidisel juhul kannab kaalumiskulud sekkumisamet.

Artikkel 11

Ülevõtmine pakkuja laos

1.  Sekkumisamet võib võtta koorimata riisi üle kohas, kus riis on ladustatud pakkumise esitamise ajal, ja mitte pakkuja nimetatud sekkumisametis. Sellisel juhul peab ülevõetav kaup olema ladustatud muust kaubast eraldi.

Kauba vastuvõtukuupäevaks märgitakse artikliga 14 ette nähtud ülevõtmisprotokollis nimetatud miinimumomaduste märkimise kuupäeva.

2.  Juhul kui üleandmine toimub vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib koguse teha kindlaks laoseisuarvestuse põhjal, mis peab olema koostatud kutsealastele ja sekkumisametite nõuetele vastavalt, tingimusel et:

Registreeritakse mass, mis on märgitud laoseisuarvestusse, ja mida on kohandatud võttes arvesse erinevusi kaalumise käigus kindlaks tehtud niiskusesisalduse ja tüüpilise proovi põhjal kindlaks tehtud niiskusesisalduse vahel.

Sekkumisamet teeb mahukontrolli 30 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 6 %.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud järgmisel kaalumisel registreeritud puuduvate kogustega, võrreldes äridokumentides (ülevõtmisel) registreeritud massiga.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kaalub laopidaja kauba viivitamata. Kui kindlaks tehtud mass on registreeritust väiksem, kannab kaalumiskulud laopidaja. Vastasel korral kannab kulud EAGGF.

Artikkel 12

Kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine

1.  Sekkumiseks võetava toote vastavust kvaliteedinõuetele kontrollitakse vastavalt artiklile 3 järgmiselt: sekkumisamet võtab proovi avalduse esitaja või seaduslikult volitatud esindaja juuresolekul.

Igal proovivõtmisel võetakse kolm, vähemalt 1 kg suuruse massiga proovi, mis on ette nähtud:

Tüüpilise proovi saamiseks võetavate proovide hulk saadakse pakutava partii jagamisest 10tonnisteks osadeks. Kõik proovid on ühesuguse kaaluga. Tüüpiline proov saadakse proovideks võetud koguse jagamisel kolmeks.

Vastavust nõutavatele tingimustele kontrollitakse tüüpilise proovi alusel laos, kus ülevõtmine toimub.

2.  Juhul kui kauba ülevõtmine toimub mujal kui pakkuja laos, võetakse lõikes 1 nimetatud tüüpiliseks proovid vajalikud proovid eraldi igast osatarnest (veoauto, praam, raudteevagun).

Tarne korral kontrollitakse enne partii jõudmist sekkumislattu iga osatarne puhul ainult niiskusesisaldust, prügilisandite hulka ja seda, et partiis ei ole elus putukaid. Kui hiljem kontrolli lõpus siiski ilmneb, et osatarne ei vasta kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldutakse partii ülevõtmisest. Kogu partii saadetakse tagasi pakkuja kulul.

Kui liikmesriigi sekkumisamet suudab enne tarne lattujõudmist kontrollida iga osatarne vastavust kõikidele kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldub ta kõigi otsetarnete ülevõtmisest, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele.

3.  Kui kauba ülevõtmine, vastavalt artiklile 11, toimub pakkuja laos, teostatakse kontroll pakutava partii tüüpilise proovi põhjal, nagu see on ette nähtud lõikes 1.

Kontrollimisel tuleks kindlaks teha kauba vastavus kvaliteedi miinimumnõuetele. Vastasel korral partiid üle ei võeta.

Artikkel 13

Kauba omaduste määramine

1.  Kui kaup võetakse pärast vastavalt artiklile 12 tehtud kontrolli vastu, määratletakse kauba täpsed omadused pakkujale makstava hinna kindlaksmääramiseks. Pakutud partiile määratakse hind artiklis 12 määratletud tüüpiliste proovide kontrolli tulemuste kaalutud keskmise põhjal.

Pakkujale teatatakse kontrolli tulemus artiklis 14 ette nähtud ülevõtmisprotokollis.

2.  Kui pakkuja vaidlustab lõike 1 kohaselt hinna määramiseks tehtud kontrolli tulemused, teeb pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud laboratoorium kauba omaduste täiendava üksikasjaliku analüüsi uute tüüpiliste proovide põhjal, mis koosnevad võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest proovidest. Tulemus on nende tüüpiliste proovide kontrolli tulemuste kaalutud keskmine.

Nende viimaste analüüside tulemus on lõplik ja selle põhjal määratakse kindlaks pakkujale makstav hind. Kõnealuste uute analüüside kulud kannab kaotaja osapool.

Artikkel 14

Ülevõtmisprotokoll

Sekkumisamet koostab iga partii kohta ülevõtmisprotokolli. Pakkuja või tema esindaja võivad olla protokolli koostamise juures.

Protokollis märgitakse vähemalt:

Artikkel 15

Pakkujale makstava hinna määramine ja makseprotseduur

1.  Pakkujale makstav hind on hoidlasse tarnitud mahalaadimata kauba eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikele 2 kindlaksmääratud hind, mis kehtib esimese tarnepäeva fikseeritud kuupäeval, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 4 ette nähtud hinnatõuse ja -alandamisi ning käesoleva määruse artikli 8 sätteid.

Kui riis võetakse artikli 11 kohaselt üle pakkuja laos, tehakse makstav hind kindlaks pakkumise vastuvõtmise päeval kehtinud sekkumishinna põhjal, mida on kohandatud kohaldatavate hinnatõusude ja -alandamiste võrra ja millest on lahutatud kõige soodsaimad veokulud koorimata riisi ülevõtmiskoha ja lähima sekkumiskeskuse vahel ning laost äravedamise kulud. Kõnealused kulud määrab kindlaks sekkumisamet.

2.  Makse tehakse 32. ja 37. päeva vahel pärast artikli 10 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 osutatud ülevõtmise kuupäeva.

Artikli 13 lõike 2 kohaldamisel tehakse makse nii kiiresti kui võimalik pärast pakkuja teavitamist lõpliku analüüsi tulemustest.

Kui pakkuja peab esitama enne maksmist arve ja kui seda arvet ei esitata eelmises lõigus ettenähtud tähtaja jooksul, tehakse makse viie tööpäeva jooksul pärast arve tegelikku esitamist.

Artikkel 16

Ladustatud kauba kontroll

Ettevõtted, kes sekkumisametite nimel sisseostetud tooteid ladustavad, jälgivad pidevalt tooteid ja nende säilivust ning teavitavad sekkumisametit viivitamatult asjaomastest probleemidest.

Sekkumisamet kontrollib ladustatud kauba kvaliteeti vähemalt korra aastas. Selleks võib võtta proovi komisjoni määrusega (EÜ) nr 2148/96 ( 6 ) ette nähtud aastainventuuri ajal.

Artikkel 17

Radioaktiivse saastatuse kontroll

Riisi radioaktiivse saastatuse kontrolli teostatakse vaid juhtudel, kui olukord peaks seda teatava perioodi jooksul nõudma. Juhul kui radioaktiivse saastatuse kontroll peaks osutuma vajalikuks, teostatakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud kontrollimeetmete kestusele ja ulatusele.

Artikkel 18

Siseriiklik kord

Et võtta arvesse kõnealuses liikmesriigis valitsevaid eritingimusi, võtavad sekkumisametid vajaduse korral vastu ülevõtmise täiendava korra tingimused, mis on kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

Artikkel 19

Eelmiste määruste tühistamine

Käesolevaga tühistatakse määrused (EÜ) nr 708/98 ja (EÜ) nr 549/2000.

Artikkel 20

Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

SEKKUMISKESKUSED

---

II LISA

A.   TÖÖTLEMISJÄRGNE SAAGIS

B.   HINNATÕUS JA -ALANDAMINE TÖÖTLEMISJÄRGSE SAAGISE PUHUL

---

III LISA

---

IV LISA

---

V LISA

---

VI LISA

TEAVITAMISANDMED VASTAVALT ARTIKLI 7 LÕIKELE 2

Liikmesriik: …

Elektronpostiaadress artikli 7 lõikes 2 nimetatud teabe edastamiseks: AGRI-INTERV-RICE@CEC.EU.INT

---

( 1 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

( 2 ) EÜT L 98, 31.3.1998, lk 21. Määrus on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1107/2004 (ELT L 211, 12.6.2004, lk 14).

( 3 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

( 4 ) EÜT L 67, 15.3.2000, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1091/2004 (ELT L 209, 11.6.2004, lk 8).

( 5 ) ELT L 243, 27.9.2003, lk 92.

( 6 ) EÜT L 288, 9.11.1996, lk 6.