Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Glossary of summaries

    Seadusandlik erimenetlus

    Seadusandliku erimenetluse korral on nõukogu ainus seadusandja selle asemel, et olla võrdsetel alustel kaasseadusandja (kaasotsustamismenetlus) koos Euroopa Parlamendiga Euroopa Komisjoni tehtud õigusakti ettepaneku üle otsustamisel (seadusandlik tavamenetlus, mida kasutatakse enamiku ELi õigusaktide korral).

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 289 lõikes 2 on sätestatud, et aluslepingute konkreetsetes artiklites määratletud erijuhtudel on nõukogu ainus seadusandja ja parlament on kohustatud

    • andma heakskiidu komisjoni ettepanekule;
    • selle üle konsulteerima.

    Nõusolekumenetlus

    Selle menetluse kohaselt

    • võib Euroopa Parlament seadusandliku ettepaneku absoluutse häälteenamusega heaks kiita või tagasi lükata, kuid ta ei saa ettepanekut muuta;
    • puudub nõukogul volitus Euroopa Parlamendi arvamust muuta.

    Seda menetlust kasutatakse uute diskrimineerimise vastu võitlemise õigusaktide ettepanekute tegemisel.

    ELi toimimise lepingu artikliga 352 antakse Euroopa Parlamendile vetoõigus, kui aluslepingu seda sätet kasutatakse õigusliku alusena komisjoni ettepaneku vastuvõtmiseks.

    Menetlust kasutatakse ka järgmistel juhtudel:

    • teatavate rahvusvaheliste lepingute vastuvõtmine, mille üle EL peab läbirääkimisi (nt kaubanduskokkulepped ühe või mitme kolmanda riigi või rahvusvaheliste organisatsioonidega (ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 või ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktis a loetletud lepingud));
    • uute liikmesriikide ELiga ühinemine;
    • põhiõiguste raske rikkumine (ELi lepingu artikkel 7);
    • riik soovib EList välja astuda (ELi lepingu artikkel 50).

    Konsulteerimismenetlus

    Selle menetluse kohaselt

    • võtab nõukogu seadusandliku ettepaneku vastu alles pärast seda, kui Euroopa Parlament on oma arvamuse esitanud;
    • Euroopa Parlament võib komisjoni seadusandliku ettepaneku heaks kiita, tagasi lükata või muudatusi teha, kuid nõukogul ei ole õiguslikku kohustust seda arvesse võtta;
    • Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse seoses õigusloomega mitteseotud menetlusega, kui rahvusvaheliste lepingute üle on peetud läbirääkimisi ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames;
    • Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse seoses konkreetsete valdkondade õigusaktidega, nagu konkurentsipoliitika (ELi toimimise lepingu artikkel 103) ja kaudse maksustamise ühtlustamine (ELi toimimise lepingu artikkel 113).

    LISATEAVE:

    Top