NAT/885
Õigus tervislikule keskkonnale
Euroopa Liidus
ARVAMUS
Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
„Õigus tervislikule keskkonnale Euroopa Liidus,
eelkõige Ukraina sõja kontekstis“
(omaalgatuslik arvamus)
Raportöör: Ozlem Yildirim
|
Täiskogu otsus
|
27/10/2022
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 52 lõige 2 –
|
|
|
omaalgatuslik arvamus
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
13/04/2023
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
61/0/0
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.123. juunil 2022 sai Ukrainast ELi kandidaatriik. Kui Ukraina ühineb ELiga, on ta territooriumi poolest ELi suurim või suuruselt teine liikmesriik. Ukraina suurel territooriumil on mitmekesised ökosüsteemid: bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadi andmetel moodustab Ukraina 6 % Euroopa territooriumist, ent seal asub 35 % selle bioloogilisest mitmekesisusest.
1.2Sõja tekitatud keskkonnakahju hõlmab ökosüsteemi seisundi halvenemist, õhu- ja veereostust ning põllu- ja karjamaade saastumist. Aruannete kohaselt on alates sõja algusest tulekahjudes hävinud 200 000 hektarit metsa, süttinud on 680 000 tonni fossiilkütuseid ja laskemoona tõttu on saastunud 180 000 kuupmeetrit pinnast. Sõda on kahjustanud kaitsealasid ja hävitanud veepuhastusjaamu. Konflikti tõttu on süttinud üle 100 metsatulekahju, paisates õhku 33 miljonit tonni süsinikdioksiidi.
1.3Kui võtta aluseks õigusekspertide esitatud ja 2021. aasta juunis avaldatud määratlus, näib Venemaa tegevus olevat ökotsiid. Komitee on kutsunud üles kodifitseerima „ökotsiidi“ – nagu selle on määratlenud ökotsiidi õigusliku määratluse sõltumatu eksperdirühm – ELi õiguse raames kuriteona. Ökotsiidikuriteo tunnistamine läbivaadatud ELi keskkonnakuritegude direktiivis toob kaasa muudatusi õigusaktides ka väljaspool Euroopa Liitu, eelkõige Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, mis võib aidata Venemaad teataval määral vastutusele võtta, kajastades tekitatud keskkonna- ja ökoloogilist kahju.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
1.4rõhutab tungivat vajadust parandada põhiõigustega seonduvat keskkonnakaitset Euroopa Liidus ja mujal. Olukorda on teravdanud Ukrainas toimuva sõja põhjustatud keskkonnakahju, sealhulgas kahju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, ökosüsteemi seisundi halvenemine, õhu- ja veereostus ning põllu- ja karjamaade saastumine, ohustades otseselt põllumajandustootmist ja paljastades ülemaailmse toiduga kindlustatuse haavatavuse;
1.5juhib tähelepanu Venemaa sissetungi keskkonna- ja sotsiaalsele mõjule ning sellele, et oluline ja vajalik on toetada nende tagajärgede dokumenteerimist, kaardistamist ja mõõtmist, püüdlusi kaitsta keskkonda õiguslike vahenditega, vastutusele võtmise tagamist, aluse panemist keskkonnahoidlikule ja kestlikule sõjajärgsele taastumisele ning rahaliste vajaduste hindamist keskkonnahoidlikuks taastumiseks ette nähtud vahendite ümberjaotamisel;
1.6kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma meetmeid, et teha kindlaks Venemaa Ukrainas alustatud ebaseadusliku sõja kahjulik keskkonnamõju ja selle mõju inimõigustele. Komisjon ja nõukogu peavad toetama kodanikuühiskonna jõupingutusi Venemaa põhjustatud keskkonnakahju, sealhulgas keskkonnakuritegude dokumenteerimisel ning edendama kodanikuühiskonna rolli Ukraina ülesehitamisel;
1.7rõhutab, et EL peab aitama kaitsta Ukraina keskkonda ja heastada sõjast põhjustatud keskkonnakahju. Komitee on jätkuvalt seisukohal, et kõik ülesehitustööd tuleb ellu viia kooskõlas ILO rahvusvaheliste standardite ja sotsiaalse tingimuslikkuse põhimõtetega;
1.8toonitab, et inimeste tervist ja keskkonna kvaliteeti ei saa teineteisest lahutada – ökosüsteemide, loomade ja inimeste tervis on omavahel seotud – ning et EL peab seda õigust kaitsma. Keskkonnaseisundi halvenemine on terviseprobleemide peamine põhjus. Näiteks mürareostus põhjustab aastas 12 000 surmajuhtumit. Keskkonna ja inimeste tervise omavaheline seotus on eriti ilmne ka toiduga kindlustatuse valdkonnas;
1.9kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama ühtsele turule toodavate toiduainete ja põllumajandustoodete kontrollimeetodeid, pöörates erilist tähelepanu Ukraina sõjast põhjustatud keskkonnareostuse tuvastamisele, et tagada kõigi Euroopa kodanike tervis ja meie keskkond;
1.10rõhutab, et õigus tervislikule keskkonnale on eluliselt tähtis inimeste sotsiaalse ja majandusliku heaolu jaoks Euroopas ja kogu maailmas. Hinnanguliselt sõltub umbes 40 % maailma töökohtadest tervislikust kliimast ja ökosüsteemist. Võttes arvesse rahvusvahelist õigusraamistikku ja seda karmi reaalsust, ei ole üllatav, et Euroopa Liit on vastu võtnud arvukalt õigusakte, et EL saaks täita oma kohustust tagada õigus tervislikule keskkonnale;
1.11julgustab kõiki liikmesriike ja Euroopa institutsioone suurendama oma jõupingutusi, et parandada olemasolevate õiguslike vahendite tõhusust, kuna sellest jääb praktikas sageli vajaka. Paljud näited kohtuvaidlustest, mille puhul vaidlustatakse liikmesriikide või ELi enda ebaõnnestumised sellistes valdkondades nagu puhas õhk, kliima, kalapüük või vesi, annavad tunnistust sellest, et ametiasutustel ei õnnestu selle õiguse järgimist tagada.
2.Üldised märkused
2.1Õigus tervislikule keskkonnale seoses Venemaa sõjaga Ukrainas ja Ukraina ühinemisega ELiga
2.1.116. märtsil 2022 arvas Euroopa Nõukogu ministrite komitee Venemaa viivitamata oma organisatsioonist välja. Seega, samal ajal kui EL pidas läbirääkimisi oma ühinemise üle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, ei olnud Venemaa sellega 16. septembrist 2022 enam seotud. See on märkimisväärselt vähendanud inimõiguste kaitse ulatust Euroopa kontinendil. Sissetungi ajal ja kuni 16. septembrini 2022 oli konventsioon aga Venemaa suhtes siduv ning vaatamata Venemaa järgnenud lahkumisele rahvusvahelistest institutsioonidest, kehtisid ja jäävad Venemaa suhtes kehtima mitmed rahvusvahelised kohustused. Need puudutavad mitte ainult inimõigusi, vaid ka keskkonda – muu hulgas on Venemaa oma agressiooni käigus eiranud rahvusvahelisest kliimamuutuste raamkonventsioonist ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tulenevaid kohustusi.
2.1.2Oluline on tagada inimõiguste ja keskkonna kaitse ülejäänud Euroopas – mitte ainult ELi 27 liikmesriigis, kus liidu ühinemine konventsiooniga tugevdab inimõiguste kaitset, vaid ka ülejäänud 19 Euroopa Nõukogu liikmesriigis, sealhulgas Ukrainas.
2.1.3See on veelgi olulisem olukorras, kus 23. juunil 2022 sai Ukrainast ELi kandidaatriik. Kui Ukraina ühineb ELiga, on see territooriumi poolest ELi suurim või suuruselt teine liikmesriik. Ukraina suurel territooriumil on mitmekesised ökosüsteemid: bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadi andmetel moodustab Ukraina 6 % Euroopa territooriumist, ent seal asub 35 % selle bioloogilisest mitmekesisusest. Lisaks on viimase aasta jooksul sattunud tohutu surve alla nii riigi põllumajandusmaa – mis on äärmiselt oluline ülemaailmse toidutarne jaoks – kui ka ulatuslik fossiilkütuste taristu, millest teatavad naaberliikmesriigid on oma energiavarustuses eriti sõltuvad.
2.1.4Kui võtta aluseks õigusekspertide esitatud ja 2021. aasta juunis avaldatud määratlus, näib Venemaa tegevus olevat ökotsiid. Alates 2001. aastast kuulub Ukraina kriminaalseadustikku ka ökotsiid. Komitee on kutsunud üles kodifitseerima „ökotsiidi“ – nagu selle on määratlenud ökotsiidi õigusliku määratluse sõltumatu eksperdirühm – ELi õiguse raames kuriteona. Ökotsiidikuriteo tunnistamine läbivaadatud ELi keskkonnakuritegude direktiivis toob kaasa arengusuundumused õigusaktides ka väljaspool Euroopa Liitu, eelkõige Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, mis võib aidata Venemaad teataval määral vastutusele võtta, kajastades tekitatud keskkonna- ja ökoloogilist kahju.
2.1.5Euroopa Parlament võttis 19. jaanuaril 2023 vastu resolutsiooni, milles nõutakse Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu loomist. Komitee toetas seda oma täiskogu veebruari istungjärgul. Resolutsiooni tekstis viidatakse kahel korral keskkonnaküsimustele. Esiteks tunnistatakse selles seost sõja ning looduskeskkonnale ja kliimale tekitatud pikaajalise kahju vahel. Teiseks nõutakse selles rahvusvahelise registri loomist, milles muu hulgas registreeritaks ulatuslik ja tõsine kahju looduskeskkonnale ja kliimale, et aidata kindlaks määrata tulevane kahjuhüvitis tekitatud kahju eest. Sellega seoses on oluline rõhutada ja tugevdada keskkonnakahju tähtsust sõjarelvana ning võtta selliste kuritegude eest vastutusele.
2.1.6Sõja tekitatud keskkonnakahju hõlmab ökosüsteemi seisundi halvenemist, õhu- ja veereostust ning põllu- ja karjamaade saastumist. Näiteks kahe Venemaa gaasijuhtme lekked Läänemeres võivad avaldada enneolematut mõju kliimale ja muudele keskkonnaaspektidele. Alates sõja algusest on tulekahjudes hävinud 200 000 hektarit metsa, süttinud on 680 000 tonni fossiilkütuseid ja laskemoona tõttu on saastunud 180 000 kuupmeetrit pinnast. Sõda on kahjustanud kaitsealasid ja hävitanud veepuhastusjaamu. Konflikti tõttu on süttinud üle 100 metsatulekahju, paisates õhku 33 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Venemaa pommirünnakud hävitavad Ukraina bioloogilist mitmekesisust. Ukraina ekspertide hinnangul ulatub Venemaa põhjustatud keskkonnakahju 24 miljardi euroni.
2.1.7Sõda Ukrainas tekitab enneolematuid ja pikaajalisi keskkonnaprobleeme. Samuti mõjutab see negatiivselt Ukraina rahva ja sealsete tulevaste põlvkondade füüsilist ja vaimset tervist, puutumatust ja heaolu. See mõju kumuleerub haavatavate rühmade puhul ning erilist tähelepanu tuleb pöörata sõja psühholoogilisele mõjule ja vaimse tervise probleemidele. Sõda põhjustab õhu, vee ja pinnase saastumist ning mürasaastet, mis kõik mõjutab selle ohvreid põlvkondade vältel. Nagu sõja tagajärjed, on ka keskkonnaseisundi halvenemise mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele, eriti õhu, pinnase ja vee saastumise mõju, teadaolevalt põlvkondadeülene. Nende tagajärgede all ei kannata üksnes lapsed, kes elavad praegu Ukrainas või on sealt põgenenud – kannatavad ka tulevased põlvkonnad.
2.1.8See muudab eriti asjakohaseks Ukraina noorteliikumiste ja -organisatsioonide jõupingutused tuua kuuldavale oma põlvkonna hääl. On oluline, et nende hääl ja seisukohad moodustaksid osa ülesehituspüüdlustest.
2.1.9Kahju meie ühisele ökosüsteemile, nagu mulla degradeerumine, ohustab otseselt tulevast põllumajandustootmist ja paljastab ülemaailmse toiduga kindlustatuse haavatavuse. Eelkõige ei toeta kaubaturu praegune struktuur meile vajaliku kestliku majanduse saavutamist ega kestliku arengu, kliimaeesmärkide ja õiglase üleminekuga seotud eesmärke, mis on kehtestatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ja Euroopa rohelises kokkuleppes, vaid töötab aktiivselt nende vastu.
2.1.10Kodanikuühiskonnal oli enne sõda Ukraina looduskeskkonna kaitsmisel oluline roll. Sõda on drastiliselt mõjutanud kodanikuühiskonna tegutsemissuutlikkust. Paljud keskkonnakaitsjad on pidanud põgenema või sõjategevusse tõmmatud. Need, kes saavad veel oma tegevust jätkata, on keskendunud Venemaa agressioonisõja keskkonnatagajärgede dokumenteerimisele. Nende osalemine on äärmiselt oluline Ukraina keskkonna taastamisel ja selle tagamisel, et Ukraina võtaks üle ELi keskkonnaõiguse, mis võimaldaks tal ELiga liituda.
2.1.11Keskkonnakaitse ning mõju igapäevaelule ja tervisele on ukrainlaste jaoks jätkuvalt olulised. Avaliku arvamuse küsitluse kohaselt leiab 95,2 % vastanutest, et looduse taastamine on Ukraina sõjajärgse ülesehitamise oluline osa.
2.1.12Piisava rahvusvahelise toetusega võib Venemaa rünnakutes hävitatud Ukraina rasketööstuse taristu hävitamise muuta Ukraina jaoks võimaluseks kasutada ära oma päikese- ja tuulepotentsiaal. See võimaldaks tööstuse alternatiivsete elektriallikatega paremini ja keskkonnahoidlikumalt üles ehitada, tuues kasu nii oma kodanikele kui ka inimestele väljaspool riigipiire, mis omakorda tugevdaks oluliselt Ukraina positsiooni ELiga ühinemise läbirääkimistel.
2.1.13Praegu püsib olukord ebastabiilsena. Tuleviku suhtes valitseb tõsine ebakindlus. Lisaks drastilisele inim- ja humanitaarkatastroofile tekitavad küsimusi Ukraina ülesehitamise lõplik maksumus ja see, mil määral on võimalik Venemaad selle eest vastutusele võtta. Euroopa Liidul on siin oluline roll. Komitee resolutsioonis
„Sõda Ukrainas ning selle majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju“
rõhutati, et sõja keskkonnamõju, mis on tekkinud pommirünnakute, nafta- ja gaasilekete ning keemiatehastes või tuumajaamades toimunud vahejuhtumite tagajärjel, on nii Ukraina kui ka ELi ja ülejäänud maailma jaoks väga murettekitav. Sellel keskkonnamõjul on paratamatult pikaajalised tagajärjed inimeste tervisele ja ökosüsteemidele. Sõja keskkonnamõju on elanikkonnale reaalne oht: saaste likvideerimiseks võib kuluda aastaid, mis suurendab vähktõve, hingamisteede haiguste ja laste arengu hilistumiste riski, hoiatavad ÜRO eksperdid. Üks mureallikas on ka reproduktiivtervis. Komitee on rõhutanud, et EL peab aitama kaitsta Ukraina keskkonda ja heastada sõjast põhjustatud keskkonnakahju. Komitee on jätkuvalt seisukohal, et kõik ülesehitustööd tuleb ellu viia kooskõlas ILO rahvusvaheliste standardite ja sotsiaalse tingimuslikkuse põhimõtetega. Komitee on teinud ettepaneku, et EL reageeriks selliste programmide nagu RescEU ja LIFE kaudu, kooskõlastades meetmeid riiklike, piirkondlike ja kohalike mehhanismidega ning tehes koostööd erasektori ja valitsusväliste organisatsioonidega.
2.1.14Sõda jätkub, ent piiriülene koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonide, valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel on oluline piiriülese keskkonnakahju kaardistamiseks ja jälgimiseks, et hinnata kahju ja rahaliste vajaduste ulatust, sütitada investeeringuid ja paigutada ümber vahendeid Ukraina kestlikuks ja sotsiaalseks taastamiseks. Kaardistamise osas on Euroopa Keskkonnaamet toetanud meetmeid, mille abil parandada suutlikkust koguda teavet sõjaeelse keskkonnaseisundi kohta, et kasutada seda seireprotsesside lähtealusena.
2.1.15Komisjon ja nõukogu peavad toetama kodanikuühiskonna jõupingutusi Venemaa tekitatud keskkonnakahju, sealhulgas keskkonnakuritegude dokumenteerimisel. EL peab samuti tagama, et tema püüdlused Ukraina ülesehitamise toetamiseks ennetaksid ja leevendaksid sõja kohutavat ökoloogilist ja keskkonnamõju, et edendada inimõiguste järgimist.
2.1.16ELi jõupingutused peavad samuti tagama, et Ukraina ja ELi majandus ei sõltuks enam fossiilkütustest ning et ülesehitamispüüdlustega eemaldutaks fossiilkütuste taristust. EL peab samuti tagama, et Ukraina suudaks täita oma rolli ülemaailmses toidusüsteemis ja – pidades silmas Ukraina ühinemist ELiga – et ELil oleks võimalik täita Pariisi kokkuleppest ja Kunming-Montreali elurikkuse raamistikust tulenevaid kohustusi. EL peaks samuti hoolitsema selle eest, et tema sanktsiooniprogrammidel oleks keskkonnale positiivne mõju. Valitsusvälised organisatsioonid on näiteks nõudnud selliste sanktsioonide rakendamist, mis mitte ainult ei nõrgendaks Venemaa suutlikkust jätkata ebaseaduslikku sõda, vaid ka tema võimet saada kasu ebaseaduslikust, reguleerimata ja teatamata kalapüügist.
2.2ELi õiguslik kohustus kaitsta õigust tervislikule keskkonnale
2.2.128. juulil 2022 võttis ÜRO Peaassamblee vastu pöördelise resolutsiooni, milles ta tunnistab õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale kui inimõigusele
. Selles kutsutakse riike, rahvusvahelisi organisatsioone, ettevõtjaid ja kõiki muid sidusrühmi üles suurendama jõupingutusi, et tagada kõigile puhas, tervislik ja kestlik keskkond. Resolutsiooni poolt hääletasid ELi 27 liikmesriiki ning valdav enamus muid riike. Nagu komitee 2021. aasta teabearuandes „Keskkonnakaitse kui põhiõiguste austamise eeltingimus“, tunnistatakse ka ÜRO Peaassamblee resolutsioonis, et keskkonnaseisundi halvenemine, kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, kõrbestumine ja jätkusuutmatu areng on ühed kõige pakilisematest ja tõsisematest ohtudest, mis ei võimalda praegustel ja tulevastel põlvkondadel kõiki inimõigusi tegelikult kasutada. Muu hulgas kutsutakse resolutsioonis selliseid rahvusvahelisi organisatsioone nagu Euroopa Liit üles tõhustama rahvusvahelist koostööd ja suutlikkuse suurendamist ning jätkama heade tavade jagamist, et laiendada jõupingutusi tagada kõigile puhas, tervislik ja kestlik keskkond.
2.2.2Õigusega tervislikule keskkonnale tunnistatakse põhjapanevat seost keskkonna ja inimeste tervise vahel. Inimeste tervist ja keskkonna kvaliteeti ei saa teineteisest lahutada – ökosüsteemide, loomade ja inimeste tervis on omavahel seotud – ning EL peab seda õigust kaitsma. Keskkonnaseisundi halvenemine on terviseprobleemide peamine põhjus. Näiteks 2019. aastal põhjustasid tahked peenosakesed 307 000, lämmastikdioksiid 40 400 ja osooniga kokkupuude 16 800 enneaegset surmajuhtumit. Loomulikult ulatub probleem õhukvaliteedist kaugemale. Näiteks mürareostus põhjustab aastas 12 000 surmajuhtumit. Keskkonna ja inimeste tervise omavaheline seotus on eriti ilmne ka toiduga kindlustatuse valdkonnas.
2.2.3Kui rääkida sellest, kuidas riigiülesel tasandil tunnustatakse õigust tervislikule keskkonnale, siis on ELi õiguskord ülemaailmselt esirinnas. Aluslepingute sätetes (põhiõiguste harta artikkel 37 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 11) kõrvuti paljude muude sätetega (eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 3 ja artikli 21 lõige 2, ELi toimimise lepingu artikkel 191, samuti põhiõiguste harta muud sätted) tunnustatakse läbivalt õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale. Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt on see kohustus Euroopa Liidu institutsioonidele alati siduv ja seda kohaldatakse liikmesriikide suhtes liidu õiguse rakendamisel. Euroopa Parlament on nõudnud, et „hartas [tuleks] tunnustada õigust tervislikule keskkonnale“ ja et „EL peaks juhtima algatust, mille kohaselt toetatakse sarnast õigust ka rahvusvahelisel tasandil“.
2.2.4Põhiõiguste harta artikli 52 lõike 3 kohaselt on EL kohustatud järgima ka konventsiooni sätteid, kui harta sätted vastavad konventsiooni sätetele. Eelkõige eraelu, perekonnaelu ja kodu austamise õiguse kaudu (harta artikkel 7, konventsiooni artikkel 8) on Euroopa Inimõiguste Kohus väidetavalt juba tunnustanud õigust turvalisele ja tervislikule keskkonnale. See tähendab mitte ainult negatiivseid kohustusi (kohustus mitte kahjustada õigust tervislikule keskkonnale), vaid ka positiivseid kohustusi võtta meetmeid, näiteks õhukvaliteedi osas, et tagada selle õiguse järgimine. Need kohustused on veelgi enam täitmisele pööratavad pärast ELi ühinemist konventsiooniga, nagu seda nõutakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 2. Euroopa Parlamendi eeskujul on Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsunud üles koostama konventsiooni protokolli, milles tunnustataks sõnaselgelt õigust ohutule, puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale. Sellega loodaks täitmisele pööratav õigus ELi 27 liikmesriigis ja 19 kolmandas riigis, mis on samuti Euroopa Nõukogu liikmed.
2.2.5Samuti tunnustatakse laialdaselt ELi suurt mõju ülemaailmsele keskkonnaalasele reguleerimisele. Mitmed ELi õiguse valdkonnad, mis puudutavad õigust tervislikule keskkonnale, eelkõige REACH-määruse kohased toksilisi aineid käsitlevad eeskirjad, on nn Brüsseli efekti musternäidised, mille puhul ELi eeskirjadest saavad ülemaailmsed standardid.
2.2.6Õigus tervislikule keskkonnale on eluliselt tähtis inimeste sotsiaalse ja majandusliku heaolu jaoks Euroopas ja kogu maailmas. Hinnanguliselt sõltub umbes 40 % töökohtadest maailmas tervislikust kliimast ja ökosüsteemist. Võttes arvesse rahvusvahelist õigusraamistikku ja seda karmi reaalsust, ei ole üllatav, et Euroopa Liit on vastu võtnud arvukalt õigusakte, et EL saaks täita oma kohustust tagada õigus tervislikule keskkonnale. ELi välisõhu kvaliteeti käsitlevad eeskirjad (direktiiv 2008/50/EÜ) on üks selge näide. Kohtujurist Juliane Kokott leidis, et „[v]älisõhu kvaliteedi normid täpsustavad seega liidu kaitsekohustusi, mis tulenevad põhiõiguste harta artikli 2 lõikes 1 sätestatud põhiõigusest elule ning ELL artikli 3 lõikes 3, harta artiklis 37 ja ELTL artikli 191 lõikes 2 sätestatud kõrgetasemelise keskkonnakaitse nõudest“. Inimeste tervise maksimaalseks kaitseks soovitab komitee viia ELi õhukvaliteedi standardid 2030. aastaks täielikult kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni ajakohastatud ülemaailmsete õhukvaliteedi suunistega.
2.2.7ELi keskkonnaalastes tegevusprogrammides, mida nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 3 alusel, tunnustatakse üha enam tervislikku keskkonda kui õigust. Kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis tunnistatakse sõnaselgelt: „Kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsate eesmärkide saavutamise eeltingimusena on vaja liikuda selles suunas, et tunnustataks õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale, nagu on sätestatud ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioonis 48/13“.
2.2.8Praktikas jääb aga sageli vajaka tõhususest ning komitee julgustab kõiki liikmesriike ja Euroopa institutsioone suurendama jõupingutusi olemasolevate õiguslike vahendite tõhususe parandamiseks. Paljud näited kohtuvaidlustest, mille puhul vaidlustatakse liikmesriikide või ELi enda ebaõnnestumised sellistes valdkondades nagu puhas õhk, kliima, kalapüük või vesi, annavad tunnistust sellest, et ametiasutustel ei õnnestu selle õiguse järgimist tagada.
2.2.9Seoses Venemaa sõjaga Ukrainas ja Ukraina ELiga ühinemise väljavaatega on olulisem kui kunagi varem, et EL ja selle liikmesriigid rakendaksid õigust tervislikule keskkonnale. See tähendab, et keskkonnakaitset prioriseeritakse samamoodi nagu muid õigusvaldkondi, näiteks konkurents või andmekaitse, kus EL on nii teoorias kui ka praktikas ülemaailmselt eeskujuks.
2.2.10Seda tehes on ELil võimalus tunnistada, et õigus tervislikule keskkonnale on põlvkondadeülene.
2.2.11Ei ole üllatav, et noorteliikumised nõuavad eriti häälekalt keskkonnakaitset. Keskkonnaseisundi halvenemise negatiivse mõju tõttu reproduktiivtervisele on ohus ka tulevaste põlvkondade olemasolu. EL peaks järgima nende liikmesriikide eeskuju, kes on loonud institutsioonid, mille eesmärk on kaitsta tulevaste põlvkondade huve. Selline ELi tasandi institutsioon aitaks tagada, et tulevased põlvkonnad saavad nautida sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, mida praegune keskkonnakaitse kaasa toob.
Brüssel, 13. aprill 2023
Peter Schmidt
põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees
_____________