Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

SOC/574

Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud

ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

„Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud“
[omaalgatuslik arvamus]

Raportöör: Pavel Trantina

Kaasraportöör: José Antonio Moreno Díaz

Täiskogu otsus	15/02/2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 29 lõige 2 –
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	07/11/2018
Vastuvõtmine täiskogus	12/12/2018
Täiskogu istungjärk nr	539
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	149/09/13

1.Järeldused ja soovitused

1.1Komitee on seisukohal, et sisseränne avaldab head mõju elanikkonna ja tööjõu kasvule. Kui rahvastiku loomulik iive muutub negatiivseks, aitab sisseränne hoida kogu elanikkonna ja tööjõu stabiilsena. Sellegipoolest ei ole sisseränne parim lahendus Euroopa elanikkonna vananemise tagajärgedega tegelemiseks. See võib siiski leevendada tööjõu ja oskuste puudust, mis ei ole seotud demograafiliste protsessidega.

1.2Sisserände puudumine Euroopas tähendaks järgmist:

-liikmesriikide majandus kannataks märkimisväärselt, tööturg võivad sattuda vastuolulise pinge alla, terved tööstusharud läheksid pankrotti, põllumajanduslik tootmine väheneks ja ehitussektor ei suudaks nõudlusega toime tulla;

-demograafilised probleemid teravneksid, pensionisüsteemid muutuksid jätkusuutmatuks, tervishoiu- ja hoolekandesektor kukuks kokku, teatavatel aladel kiireneks rahvastikukadu, sotsiaalne ühtekuuluvus halveneks;

-seadusliku rände täielik keelustamine viiks sisuliselt ebaseadusliku rände kiire tõusuni, mis tooks omakorda kaasa liigseid julgeoleku-, repressiooni- ja korrakaitsemeetmeid, põhjustades suuri kulusid. See suurendaks musta tööturu osakaalu, ärakasutamist ja kaasaegset orjandust ning meeleheitlikke perekonna taasühinemise püüdlusi;

-praegusega võrreldes suureneks veelgi enam rassism ja ksenofoobia ning ajutise elaniku staatuse ja rändaja taustaga inimesed, sealhulgas teine ja kolmas põlvkond, muutuksid laialt levinud usaldamatuse ja pahameele sihtmärkideks.

1.3Seevastu saab vastuvõtvates riikides teha kindlaks järgmise rändepotentsiaali: kui kohapeal ei ole piisavalt noori, saab täita vabad töökohad ja oskuste erinevused ning säilitada majanduskasv ja elanikkonna vananemisega seotud teenused. Pensionilõhe saab kõrvaldada uute noorte võõrtöötajate panuse abil. Sisserändajad toovad endaga kaasa energia ja innovatsiooni. Vastuvõtvaid riike rikastab kultuuriline ja etniline mitmekesisus. saab taaselustada väheneva rahvaarvuga piirkondi, sealhulgas koolid, mida saab ümber kujundada; arengumaad saavad kasu rahasaadetistest (maksed, mille sisserändajad koju saadavad), mis ületavad nüüd sageli välisabi; Tagasipöörduvad rändajad toovad kaasa säästud, oskused ja rahvusvahelised kontaktid.

1.4Kogu rände potentsiaali ärakasutamine nõuab lähenemisviisi, mis aitab muu hulgas paremini sisserändajate oskusi kasutada. Komitee on veendunud, et seda peavad toetama asjakohane oskuste valideerimise poliitika ja mehhanismid ning kutsub ELi ja liikmesriike üles nende kiiret arengut toetama. Lisaks oleks oskuste partnerluste nõuetekohane rakendamine kolmandate riikidega kasulik nii ELile kui ka rändajate päritoluriikide jaoks.

1.5EL peaks võtma vastu poliitika- ja muud meetmed, et toetada turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ning tugevdada ka kaasatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

1.6Integratsiooni puudumine toob kaasa majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised ja poliitilised riskid ja kulud. Seega on investeerimine rändajate integreerimisse parim kindlustus võimalike tulevaste kulude, probleemide ja pingete vastu. Avalikus poliitikas tuleb tegeleda ELi ühiskonna eri elanikkonnarühmade hirmude, murede ja probleemidega, et vältida ELi vastaseid ja ksenofoobseid diskursusi. Selleks peab asjakohane poliitika sisaldama rändajate jaoks selgeid, järjepidevaid ja põhjendatud kohustusi, kuid ühtlasi ka rändevastase retoorika ja käitumise järjekindlat hukkamõistmist.

1.7Komitee rõhutab, et integratsiooni edendamine on oluline selleks, et tugevdada ELi põhiväärtusi ja põhimõtteid, kus mitmekesisus, võrdsus ja mittediskrimineerimine on otsustava tähtsusega. Integratsioon puudutab kogu ühiskonda, kaasa arvatud vastuvõtvasse riiki elama asuvaid rändajaid, olenemata nende staatusest või päritolust. Sellest hoolimata on eriti haavatavatele inimestele (nt pagulastele) vaja eraldi poliitikat ning kõigile sobiva ühtse lahenduse asemel võib parimaid tulemusi anda pigem kogukonnapõhine lähenemisviis ning kohandatud ja sihipärane toetus. Seetõttu on hädavajalik, et ELi liikmesriigid õpiksid üksteiselt ja püüdleksid ausalt sellise keskkonna edendamise poole, kus on võimalik saavutada rändajate integratsioon ja vältida riske.

2.Arvamuse taust ja eesmärk

2.1Euroopasse jõudnud suurimad rändevood pärast Teist maailmasõda on tekitanud kodanikes muret edasiste kontrollimatute rändevoogude pärast ja on näidanud, kui oluline on ühine lähenemisviis, et võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada ELi tegutsemisvõime. ELi liikmesriigid on seisnud silmitsi haldus-, finants- ja teabevahetusprobleemidega ning kodanike sellekohaste hirmudega. Kuigi osa poliitikuid on seda olukorda kuritarvitanud, on komitee veendunud, et kiiresti on vaja muuta rände narratiivi ja pöörduda tagasi faktidel põhineva mõistliku aruteluni. Pagulasi ja rändajaid ei tohiks käsitleda ohuna, vaid võimalusena edendada Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelit.

2.2Praegune poliitika, mis seab rändekontrolli välisasjade tegevuskavas kõige tähtsamale kohale, õõnestab ELi positsiooni välissuhetes ning muudab selle altiks väljapressimisele ja võib kaotada usaldusväärsuse inimõiguste valdkonnas. EL ja liikmesriigid peavad minema praeguse mudeli piiridest kaugemale ja tagama, et soodustataks seaduslikke sisenemisviise, mis hõlbustavad nõuetekohast rännet ja edukat kaasatust. Ohutud ja seaduslikud teed võivad leevendada survet ELi varjupaigasüsteemile.

2.3Niikaua kui ELi turud vajavad jätkuvalt tööjõudu, toimub ka ränne: kas seaduslik või muul viisil. Vähemasti osal kutsealadel nõudmine suureneb (hoolekandesektor, majapidamistööde valdkond, sotsiaalteenused, ehitussektor jne) 1 .

2.42017. aasta juunis toimunud kodanikuühiskonna päevadel esines liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini põhisõnavõtuga teemal „Globaalne Euroopa ning selle osatähtsus rahu ja stabiilsuse tagamisel“ 2 . Selles märkis ta, et Euroopa vajab rännet majanduslikel ja kultuurilistel põhjustel. Ta tegi komiteele ettepaneku koostada uuring või esitada aruanne rände puudumise kulude kohta, sest leidis, et kui ühekorraga kaoksid ära kõik rändajad, kukuksid meie majandussektorid kokku. Kõnealune aruanne väljendaks majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalejate vaateid selle kohta, milline näeks Euroopa välja ilma rändajateta. Käesolev omaalgatuslik arvamus on tema idee järg.

2.5Rändel on mitu tahku: see võib olla seaduslik, ebaseaduslik või nii, nagu see on viimase kolme aasta jooksul olnud pärast sõda Süürias ja mujal maailmas – humanitaarränne. Samuti on rändevood segunenud ning tööjõuränne võib olla hooajaline ning seotud nii füüsilise kui ka suuri kutseoskusi nõudva tööga. Käesolevas dokumendis keskendutakse peamiselt ohutule, korrakohasele ja ELi toetatud tööjõurändele (ja seonduvale perekonna taasühinemisele). Siiski uuritakse ka teisi ELi rändamise viise ning nende rändajate potentsiaalset panust, kes tulevad (ajutise) humanitaarrände (varjupaigataotlejad) ja ebaseadusliku rände raames.

3.Üldised märkused

3.1Demograafia – ELi elanikkonna vananemine ja vähenemine

3.1.121. sajandi alguses seisab Euroopa silmitsi rahvastiku vananemisega, kohaliku elanikkonna muutumatuna püsimise või isegi vähenemisega, suure tööpuudusega ja – mõnes peamises liikmesriigis – ka aeglase majanduskasvuga. Samal ajal on Euroopa üks peamisi rahvusvahelise rände sihtkohti 3 .

3.1.2Tööjõu hulga muutused on Euroopa Liidu üks peamisi probleeme. Kuigi tööjõupakkumine (tööjõu hulk) ei arene tööjõunõudlusest sõltumatult, saab tulevase tööjõu pakkumise suundumusi hinnata, kui kombineerida erinevaid tööjõus osalemise stsenaariume rahvastikuprognoosidega, nagu märgivad Euroopa demograafilise andmelehe 2018 autorid 4 . Praegune tööjõud Euroopa Liidus koosneb ligikaudu 245 miljonist töötajast. Selleks, et hinnata tulevast tööjõupakkumist kuni 2060. aastani, määratlesid autorid kolm tööjõus osalemise stsenaariumi, mis on vahemikus 214, 227 või 245 miljonit töötajat.

3.1.3Muude prognooside kohaselt, näiteks Euroopa Komisjoni 2017. aasta Göteborgi sotsiaaltippkohtumise teabeleht, on 2060. aastal iga eaka inimese kohta kaks tööealist inimest. Praegu on iga eaka inimese kohta neli tööealist inimest. See ohustab märkimisväärselt praeguse Euroopa sotsiaalmudeli säilitamisele.

3.1.4Teisest küljest avaldab ränne head mõju elanikkonna ja tööjõu kasvule. Kui rahvastiku loomulik iive muutub negatiivseks, aitab sisseränne hoida kogu elanikkonna ja tööjõu stabiilsena. Sisseränne võib leevendada ka tööjõu- ja oskuste puudust, mis ei ole seotud demograafiliste protsessidega. Nagu väidab Hamburgi Majandusuuringute Instituut (HWWI) oma aruandes „Euroopa sisserände kulud ja tulud“ 5 , ei ole sisseränne siiski lõplik lahendus Euroopa demograafilise vananemise tagajärgedega tegelemiseks (sest ka rändajad vananevad).

3.2Kolmandatest riikidest pärit tööjõu rände potentsiaal

Mõjud on järgmised 6 :

3.2.1Vastuvõtvates riikides:

-saab täita vabad ametikohad ja oskuste puudujäägid;

-on võimalik saavutada jätkuv majanduskasv;

-saab säilitada vananeva elanikkonnaga seotud teenuseid, kui ei ole piisavalt kohalikke noori;

-saab kaotada pensionilõhe uute noorte töötajate panusega, kes maksavad ka makse;

-sisserändajad toovad endaga kaasa energia ja innovatsiooni;

-vastuvõtvaid riike rikastab kultuuriline ja etniline mitmekesisus;

-saab taaselustada väheneva rahvaarvuga piirkondi, sealhulgas koolid.

3.2.2Päritoluriikides:

-arengumaad saavad kasu rahasaadetistest (maksed, mille sisserändajad koju saadavad), mis ületavad nüüd sageli välisabi 7 , aga ka kultuurivahetusest;

-väheneb töötus ja paranevad noorte rändajate tulevikuväljavaated;

-tagasipöörduvad rändajad toovad kaasa säästud, oskused ja rahvusvahelised kontaktid.

4.Sisserände puudumise kulud

4.1Majanduskasvu säilitamine ja tööturuvajaduste täitmine

4.1.1Sisserändel väljastpoolt ELi on nii otsene kui ka kaudne mõju majanduskasvule: näib olevat selge seos sisserändest tingitud tööjõu kasvu ja SKP koondnäitaja vahel. Näiteks on Rootsi viimastel aastatel andnud tuhandeid töölubasid infotehnoloogia arendajatele, marjakorjajatele ja kokkadele. Tööjõu sisseränne toob Rootsi majandusele olulist väärtust: sisserändajatest tööjõudu värbavate ettevõtete arv suureneb võrreldes teiste ettevõtetega kiiremini. Aastas toob väljastpoolt ELi/EEAd sisse rännanud tööjõud üle 1 000 miljoni euro Rootsi SKPsse ja üle 400 miljoni maksutulu 8 .

4.1.2Rändajad suurendasid aastatel 2004–2014 Euroopa tööjõudu 70 % 9 . Selles ulatuses on tööjõupuuduse mõju Euroopa majanduses ja üksikutes liikmesriikides raske määratleda. Lisaks sellele integreeritakse välismaal sündinud elanikkond tavaliselt sellistesse turuniššidesse (segmentimine), mis kasvavad kiiresti või on languses, ning pakuvad sellega suuremat paindlikkust, et vastata ELi tööturu nõudmistele.

4.1.3Sarnaselt osalevad rändajad ka iga riigi tööhõives ning aitavad sellega kaasa tarbimisele ja uute töökohtade loomisele. Sisserändajatest ettevõtjad aitavad kaasa majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele, äratades ellu sageli juba unarusse jäetud oskusi ja kutsealasid ning võttes üha rohkem osa lisaväärtusega kaupade ja teenuste pakkumisest 10 . Kui sisserändajatest ettevõtjate loovust ja innovatsioonivõimet on vaja tugevdada, soovitab komitee võtta erimeetmed ELi, liikmesriikide ja kohalikul tasandil. See tähendab kaotada diskrimineerimine ja luua kõigile võrdsed tingimused, et nad saaksid anda oma panuse kaasavasse majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomisse 11 .

4.1.4Komitee on samuti seisukohal, et arvestades nende erilist valmidust tegutseda hoolduse ning jagamis- ja ringmajanduse sektorites, võivad sotsiaalsed ettevõtted lisaks uutele töökohtadele julgustada ja toetada ka rändajate ja pagulaste ettevõtlust ning juurdepääsu majandustegevusele väljaspool ELi 12 .

4.1.5Sisserände rahalise mõju mõõtmine on keeruline küsimus. Siiski väidab OECD 13 , et rändajatel on viimase viiekümne aasta jooksul olnud neutraalne mõju eelarvele, s.o mis tahes kulud, mida nad võisid tekitada, kaeti kogutud maksude kaudu saadud kasumist.

4.1.6Oxford Economicsi uuringus 14 jõuti järeldusele, et võõrtöötajad olid aidanud säilitada piisava tööjõupakkumise, et soodustada 2004.–2008. aasta majandusbuumi. Näib, et võõrtööjõu olemasolu on aidanud osal ettevõtetel ellu jääda ning pole olnud vaja tootmist välismaale ümber paigutada (autorid tsiteerivad 600 ettevõttega uuringut, kus 31 % ütles, et sisserändajad olid olulised nende organisatsiooni ellujäämisel – näitaja, mis tõusis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ning põllumajanduse puhul 50 %ni).

4.1.7On selge, et sisseränne võib olla majanduslikult kasulik nii päritolu- kui ka vastuvõtvatele riikidele. Praeguste majandus- ja kaubandussüsteemide puhul saavad sellest aga kõige rohkem kasu rikkad ja võimsad riigid. Ränne võib ka kultuuriliselt inimesi lähendada ja edendada arusaamist, kuid kui ei tehta jõupingutusi kohalike inimeste, aga ka rändajate kogukondade seas esinevate arusaamatuste, eelarvamuste või müütide hajutamiseks, võib see tekitada pingeid.

4.2Oskuste erinevuste ületamine

4.2.1Komitee tellitud, Turumajanduse Instituudi (IME) 24. juulil 2018 avaldatud uuringu 15 kohaselt kaotab Euroopa majandus töötajate oskuste ja tööturu vajaduste erinevuse tõttu igal aastal üle 5 % tootlikkusest. Uuringus öeldakse, et see tähendab 80 eurosenti kaotust iga töötatud tunni kohta. Kutsealadest mõjutab see kõige teravamalt IT ja kommunikatsioonivaldkonda, arste ning üldisemalt ka teadus-, tehnoloogia- ja insenerivaldkonda. See nähtus mõjutab samuti õpetajaid, meditsiiniõdesid ja ämmaemandaid. Autorite sõnul süveneb see trend demograafilise languse ja tehnoloogia arengu tõttu. Oskuste erinevusi saab osaliselt vähendada tööjõu sisserände abil.

4.2.2Küll aga nõuab kogu rändepotentsiaali ärakasutamine selles valdkonnas lähenemisviisi, mis muu hulgas aitab paremini kasutada rändajate oskusi ja kutsealasid. Sisserändajad on tavaliselt pakutud ametikoha jaoks ülekvalifitseeritud 16 .

4.2.3Oskuste erinevusest võib osaliselt saada üle ainult siis, kui sisserändajad saavad oma oskusi ja kutsealasid valideerida. ELi valideerimismehhanismid on siiski veel välja kujunemas ja sõltuvad liikmesriikidest. ELi kutsekirjelduse koostamise vahendit ei kasuta liikmesriigid ega kohalikud tegutsejad piisavalt. Sellest hoolimata on olemas ka valitsusvälised algatused, näiteks Bertelsmann Stiftungi pädevuskaardid või kutsealane enesehindamine internetis 17 .

4.2.4Oskuste partnerluste nõuetekohane rakendamine kolmandate riikidega oleks kasulik nii ELile kui ka sisserändajate päritoluriikide jaoks.

4.3Hooldussektori säilitamine

4.3.1Tervishoiusektori tööjõupuudus on „tiksuv pomm“ Kriis 18 jätkub ning tööjõupuudus suureneb, kui ei võeta kohaseid poliitikameetmeid. Juba 1994. aastal nimetas komisjon hooldussektorit strateegiliseks valdkonnaks. 2010. aastal hoiatas ta, et 2020. aastaks on puudu kaks miljonit tervishoiutöötajat, kui ei võeta kiireid meetmeid tööjõu nappuse (kuni miljon töötajat pikaajalise hoolduse sektoris) leevendamiseks 19 .

4.3.2Paljudes liikmesriikides valitseb hooldustöötajate puudus. Nii seaduslike kui ka dokumentideta hooldustöötajate värbamine leevendab tööjõupuudust pikaajalise hoolduse sektoris. Eelkõige sõltuvad väga suurel määral peredes elavatest hooldustöötajatest Lõuna-Euroopa riikide hoolekandesüsteemid. Näiteks Itaalias moodustavad peredes elavad hooldustöötajatena töötavad rändajad ligikaudu kolm neljandikku koduhoolduse valdkonna tööjõust 20 .

4.3.3Kesk- ja Ida-Euroopa riike mõjutab tööjõupuudus hooldussektoris samamoodi kui suurenev nõudlus hooldusteenuste järele Lääne-Euroopas. Näiteks pakub Poola vaatamata tööjõupuudusele kodumaises hooldussektoris arvukalt peredes elavaid hooldustöötajaid teistele riikidele. Kõnealust nappust leevendatakse Ukrainast ja teistest ELi-välistest riikidest Poolasse saabuvate töötajate abil 21 .

4.3.4Samuti on oluline märgata naissoost rändajate märkimisväärset majanduslikku panust perekondadesse ja kogukondadesse tasustatud töö kaudu ning vajadust tegeleda naiste ja meeste ebavõrdsusega tööturul 22 . Uuringud näitavad, et enamik sisserändajatest naistöötajaid töötab teenustesektoris (nt toitlustus- majapidamis- ja tervishoiuvaldkonnas). Ebakorrapärane töö, vaegtööhõive ja ajutise töölepinguga töö võivad asetada naissoost rändajat ELi tööturul ebasoodsasse olukorda, ja edasi tuleks arendada meetmeid võrdse kohtlemise tagamiseks ja haavatavate inimeste kaitsmiseks.

4.4Maapiirkondade ja äärealade rahvastiku vähenemisega tegelemine

4.4.1Maapiirkondade, mäestike ja saarte rahvaarv väheneb, vallandades majandusliku ja sotsiaalse allakäiguspiraali, mis kogub aina hoogu, kui linnadesse rändab veel rohkem inimesi. Rahvastiku vähenemine vähendab kogukonnas liikuva raha hulka, mis omakorda mõjutab kohalike ettevõtete, kaupluste ja transpordiühenduste elujõulisust ning hädavajalike vahendite ja teenuste kättesaadavust.

4.4.2Mõnes ELi piirkonnas, näiteks Iirimaal või Brandenburgis, lahendatakse see sisserändajate asustamisega. Näiteks põllumajanduse puhul on Põhja-Iirimaal võõrtööjõu panus olnud otsustava tähtsusega, sest hoolimata tööjõupakkumisest ja vananevast tööjõust tingitud tõsistest probleemidest on sektor siiski püsima jäänud. Sisserännanud elanikkond on valmis võtma vastu töökohad, mille palgad ja tingimused on kohalik elanikkond tagasi lükanud, ning elama külades, kus on suur rahvastiku vähenemise oht, hoolimata asjaolust, et see võib olla äärmiselt reguleerimata sektor, kus on tööjõu ärakasutamise risk 23 .

4.4.3Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika raames pakutakse võimalusi aidata kohalikke maakogukondi rändajate saabumisel. Osa maaelu arengu organisatsioone on juhtinud tähelepanu võimalikule abile, mida maapiirkonnad saavad pakkuda rändajatele, kelle saabumine võib aidata taaselustada vähese rahvaarvuga ja/või majanduslangusega kimpus olevaid alasid. Euroopa Parlament on oma 2017. aasta uuringus 24 rõhutanud, kui tähtis on toetada rändajate sotsiaalset kaasamist ja integratsiooni tööturule.

4.5Kultuurilise mitmekesisusega tegelemine

4.5.1Võõrtööjõu puudus kahjustaks ELi riikide mitmekesisust ning tooks kaasa ksenofoobse ja enesega rahuloleva diskursuse, mis on vastuolus ELi juhtpõhimõtetega. Lisaks kaotaksime panuse selliste väärtuste laiendamisse nagu võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine, kus sisserändaja taustaga elanike nähtaval olek on aidanud viimastel aastatel edu saavutada.

4.6Seda kõike arvesse võttes tuleb ELi suunatud sisserände puudumist pidada ebarealistlikuks, teostamatuks ja äärmiselt kahjulikuks.

5.Integratsiooni puudumise kulud (ja kuidas neid vältida)

5.1Eespool märgitud rände täieliku potentsiaali ärakasutamiseks Euroopas ning samal ajal sellega seotud pikaajaliste riskide ning välditavate sotsiaal-majanduslike kulude minimeerimiseks on ülitähtis kehtestada tingimused sisserändajate edukaks integratsiooniks.

5.2Põhipunktid kõnealuse mõiste ELi käsitusest on loetletud 2004. aastal nõukogus vastu võetud ELi sisserändajate integreerimise poliitika ühistes aluspõhimõtetes 25 . Selles käsitletakse integratsiooni kui dünaamilist, liikmesriikide kõikide sisserändajate ja alaliste elanike vastastikusel kohandumisel põhinevat kahesuunalist protsessi. See on vastuolus laialt levinud eksiarvamusega, mille kohaselt on integratsioon nagu assimilatsioon – ühesuunaline protsess, mille käigus inimesed hülgavad oma rahvuslikud ja kultuurilised tunnused ning vahetavad need uue elukohariigi omade vastu 26 . Sellegipoolest, nagu on korratud kolmandate riikide kodanike lõimimise ELi 2016. aasta tegevuskavas, on ELis elamise ja osalemise hädavajalik eeldus mõista ja järgida selle põhiväärtusi 27 .

5.3Tuleb rõhutada, et integratsioon puudutab kõiki vastuvõtvas riigis elavaid rändajaid, olenemata nende staatusest või päritolust. Sellest hoolimata on eriti haavatavatele inimestele (nt pagulastele) vaja eraldi poliitikat, ning kõigile sobiva ühtse lahenduse asemel võib parimaid tulemusi anda pigem kogukonnapõhine lähenemine.

5.4Tööhõive on integreerimisprotsessi esmatähtis osa. Liikmesriigid ning majandus- ja sotsiaalpartnerid käsitlevad seega rändajate tööturule integreerimist prioriteedina. Võõrtööjõuvajadus on tõepoolest endiselt sisserände peamine liikumapanev jõud.

5.5Muude oluliste muutujate hulgas, mis määravad vastuvõtva riigi sisserändajate integratsiooni, on rändestaatuse kindlus ja prognoositavus, kodakondsuse saamise võimalused ja takistused, perekonna taasühinemise võimalused, keelekursuste kättesaadavus, keele- ja kultuuriteadmiste nõuded, poliitilised õigused ja iga ühiskonna üldine avatus ning tahe võtta sisserändajad vastu, neid abistada ja nendega suhelda, ning vastupidi.

5.6Lisaks sellele on sisserändajate integratsioon tihedalt seotud eri poliitikavaldkondadega, mis on seotud kaitse töökohal, eluaseme, tervishoiu, hariduse, naiste õiguste, võrdsuse ja mittediskrimineerimisega – kui nimetada vaid mõnda neist.

5.7Selleks, et olemasolevat poliitikat hinnata, loodi sisserändajate integratsioonipoliitika indeks (MIPEX), mis pakub võrreldavaid andmeid ELi liikmesriikide ja mitme teise riigi kohta 28 . Selle tulemused rõhutavad olemasolevaid lahknevusi liikmesriikide vahel, sealhulgas jätkuvat ida ja lääne lõhet.

5.8Sisserändajate integratsiooni puudumise stsenaariumi loogika järgi saab tuvastada järgmised riskid ja/või kulud.

5.8.1Majanduslikud

-Sisserändajate väljajätmine ametlikust tööjõust (ja deklareerimata töö suurenemine);

-selliste kulude suurenemine, mis on tingitud sotsiaalsetete probleemidega tegelemisest pärast nende ilmnemist, mitte neid ennetades;

-sisserändajate suutmatus oma potentsiaali täiel määral ära kasutada (kandub sageli üle järgmistele põlvkondadele).

5.8.2Sotsiaal-kultuurilised

-Vastuvõtva riigi väärtuste ja normidega mittesamastumine ega vastuvõtmine;

-sisserändajate ja vastuvõtvate kogukondade sotsiaal-kultuuriliste erinevuste süvenemine;

-sisserändajate struktuurne diskrimineerimine, kaasa arvatud teenuste piisava kättesaadavuse puudumine;

-suurenenud ksenofoobia ja vastastikune usaldamatus;

-keelebarjääride mitmekordistumine;

-ruumiline eraldatus, mis viib lõpuks getostumiseni;

-üldise sotsiaalse ühtekuuluvuse lagunemine.

5.8.3Turvalisusega seotud

-Vihakõnede ja vihakuritegude sagenemine;

-õiguskaitse vähenemine ja kuritegude määra võimalik tõus, ennekõike sotsiaalselt tõrjutud piirkondades;

-võimalik radikaliseerumine ja äärmuslike ideoloogiate suurem toetamine (nii sisserändajate kogukondades kui ka vastuvõtvas ühiskonnas).

5.9Ülaltoodut arvesse võttes on investeerimine sisserändajate integreerimisse parim kindlustus võimalike tulevaste kulude, probleemide ja pingete vastu.

5.10Asjakohane poliitika peaks sisaldama sisserändajate jaoks selgeid, järjepidevaid ja põhjendatud kohustusi, kuid ühtlasi ka rändevastase retoorika ja käitumise järjekindlat hukkamõistmist.

5.11Seetõttu on hädavajalik, et ELi liikmesriigid õpiksid üksteiselt ja püüdleksid ausalt sellise keskkonna edendamise poole, kus on võimalik saavutada sisserändajate integratsioon ja vältida eespool kirjeldatud riske.

5.12Tuleks selgelt välja öelda, et valitsuse juhitud jõupingutused sisserändajate kriminaliseerimiseks või muul viisil kõrvalejätmiseks, etnilise natsionalismi hoogustamine ja integratsioonimeetmete rahastamise vähendamine (sealhulgas ELi eraldatud vahendite jaotamata jätmine) – nagu hiljuti teatavates liikmesriikides täheldatud – on otseses vastuolus nende eesmärkidega ja võib pikas perspektiivis pöördumatut kahju tekitada.

5.13Integratsiooni edendamine on suure tähtsusega, et tugevdada ELi põhiväärtusi ja põhimõtteid, ennekõike mitmekesisust, võrdsust ja mittediskrimineerimist.

Brüssel, 12. detsember 2018

Luca Jahier
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)      Näiteks oli 2016. aastal 4,3 miljonist sisserändajast hinnanguliselt 2,0 miljonit kolmandate riikide kodanikud, 1,3 miljonit neid, kellel oli vastuvõtva ELi liikmesriigist erineva ELi liikmesriigi kodakondsus, umbes 929 000 inimest, kes rändasid ELi liikmesriiki, mille kodakondsus oli neil olemas (näiteks tagasipöörduvad välismaal sündinud kodanikud) ja umbes 16 000 kodakondsuseta inimest.

(2)   Federica Mogherini põhisõnavõtt 2017. aasta kodanikuühiskonna päevadel .

(3)       Rändeandmete portaal .

(4)     Euroopa demograafiline andmeleht 2018 .

(5)    „ The costs and benefits of European immigration “ (Euroopa sisserände kulud ja tulud), Econstor.

(6)      Ajendatuna „Rände plussidest ja miinustest“ (EMBRACE) ning lähtudes nende järeldustest.

(7)       Perspectives on Global Development 2017, OECD .

(8)      DAMVAD Analytics (2016): Labour immigration contributes to Swedish economic development (Tööjõu sisseränne aitab kaasa Rootsi majandusarengule).

(9)      OECD (2014): „Is migration good for the economy?“ (Kas ränne on majanduse jaoks hea?) Migratsioonipoliitika arutelud.

(10)      Rath, J., Eurofound (2011), “Promoting ethnic entrepreneurship in European cities”, Euroopa Liidu väljaannete talitus, Luxembourg.

(11)       ELT C 351, 15.11.2012, lk 16-20 .

(12) ELT C 283, 10.8. 2018, lk 1–8 .

(13)       International Migration Outlook 2013, OECD .

(14)    Tööhõive- ja koolitusministeerium, Ühendkuningriik: „The Economic, Labour Market and Skills Impacts of Migrant Workers in Northern Ireland“ (Põhja-Iirimaa võõrtöötajate majanduslikud, tööturu ja oskuste mõjud).

(15)    Komitee (2018): „ Skills Mismatches – An Impediment to the Competitiveness of EU Businesses “ (Oskuste mittevastavus – ELi ettevõtete konkurentsivõime takistused)“, (ISBN: 978-92-830-4159-7).

(16)      LABOUR-INT: „ Integration of migrants and refugees in the labour market through a multi-stakeholder approach “ (Rändajate ja pagulaste integeerimine tööturule paljusid sidusrühmi hõlmava lähenemisviisi abil).

(17)       Meine Berufserfahrung zählt .

(18)    UNI Europa UNICARE (2016).

(19)     Euroopa Komisjon (2013).

(20)   Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (2016).

(21) ELT C 487, 28.12. 2016, lk 7-13 .

(22)       Report "Migrant women in the EU labour force. Summary of findings“ (Aruanne „Naissoost rändajad ELi tööjõu hulgas. Tulemuste kokkuvõte), Euroopa Komisjon.

(23)    Nori, M. (2017). „The shades of green: migrants' contribution to EU agriculture: context, trends, opportunities, challenges“ (Rohelised varjundid: sisserändajate panus ELi põllumajandusse: kontekst, suundumused, võimalused ja probleemid).

(24)    „ EU rural development policy and the integration of migrants “ (ELi maaelu arengu poliitika ja rändajate integreerimine), Euroopa Parlament.

(25)       ELi sisserändajate integreerimise poliitika ühised põhimõtted .

(26) Kontseptuaalse erinevuse kohta vt nt „ Assimilation vs integration , Centre for the Study of Islam in the UK, RE teachers Resource Area “ (Assimilatsioon vs. integratsioon, Islami uuringukeskus Ühendkuningriigis, usuõpetuse õpetajate ressursivaldkond).

(27)      Kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava.

(28)       Migrant Integration Policy Index 2015: How countries are promoting integration of immigrants (Sisserändajate poliitikaindeks 2015: kuidas riigid edendavad sisserändajate integratsiooni).