TAGASISIDEKORJE: MÕJU HINDAMINE
Käesoleva dokumendi eesmärk on anda avalikkusele ja sidusrühmadele teavet komisjoni tulevase õigusloometöö kohta, et nad saaksid anda tagasisidet komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada komisjonile kogu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, muu hulgas näiteks eri poliitikavariantide võimalike mõjude kohta.
Algatuse pealkiri	Õigusakt tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks – süsinikuheite vähendamise kiirendamine
Juhtiv peadirektoraat (vastutav üksus)	DG GROW üksus I1
Algatuse tõenäoline liik	Määrus
Ligikaudne ajakava	Q4-2025
Lisateave	Puhta tööstuse kokkulepe

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Euroopa tööstusbaas on meie identiteedi keskne komponent ning Euroopa konkurentsivõime ja vastupidavuse oluline osa. Puhta tööstuse kokkulepe 1 on Euroopa uus majanduskasvu strateegia tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks. Selle eesmärk on suurendada Euroopas kestlikku ja vastupidavat tööstustootmist, investeerides seejuures süsinikuheite vähendamisse. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja vähendada energiamahukate tööstusharude süsinikuheidet. Selleks tuleb aga samal ajal tagada nende tööstusharude konkurentsivõime. Energiamahukad tööstusharud on ELi vastupidavuse, julgeoleku ja majandusliku heaolu seisukohast strateegilise tähtsusega. Need kujutavad endast paljude väärtusahelate lähtepunkti, sest pakuvad toor-, töödeldud ja vahematerjale sellistele järgneva etapi sektoritele nagu autotööstus, ehitus, nullnetotehnoloogia, tehnikatooted, kaitse, lennundus ja kosmos; samuti moodustavad need rohe- ja digipöörde alustala. Seepärast vajavad energiamahukad tööstusharud kiireloomulist toetust, et vähendada süsinikuheidet, minna üle elektrienergia kasutamisele ning tulla toime kõrgete energiahindade, ebaausa üleilmse konkurentsi ja keerukate regulatsioonidega, mis ohustavad nende ärimudelit, kahjustavad nende konkurentsivõimet ja nõrgestavad Euroopa vastupidavust.

Puhta tööstuse kokkuleppes teatatakse kavandatavast tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusaktist, millega kõrvaldatakse loamenetluse kitsaskohad seoses tööstuse süsinikuheite vähendamisega ja tööstuse juurdepääsuga energiale ning toetatakse juhtivate turgude loomist Euroopa puhaste ja vastupidavate tööstustehnoloogiate ja -toodete väljatöötamiseks.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Energiamahukate tööstusharude arvel on 19 % ELi kasvuhoonegaaside heitest, nendes tööstusharudes töötab 7,8 miljonit inimest ja need loovad 549 miljardit eurot lisandväärtust.

Nende tööstusharude konkurentsivõimet halvendab aga mitu tegurit: kolmandatest riikidest kõrgemad energiahinnad, mõne peamise järgneva etapi sektori (näiteks autotööstus ja ehitus) nõudluse kahanemine ja turuväline liigne tootmisvõimsus, mis tuleneb kolmandate riikide ekspordipõhisest kasvustrateegiast ja riiklikest tootmistoetustest 2 . See toob kaasa odavast impordist tingitud suurema hinnasurve ja tekitab strateegilise tähtsusega sektorites sõltuvuse ohu.

Olukorra parandamiseks kavatsetakse algatuse kaudu lahendada järgmised konkreetsed probleemid, toetudes seejuures muudele varasematele või käimasolevatele algatustele. Esiteks teeb süsinikuheidet vähendada soovivatele energiamahukatele tööstusharudele muret sellealaste projektide loamenetluste pikkus 3 (mis on mõnikord seotud juurdepääsuga energiataristule). Teiseks ei ole nende tööstusharude süsinikuheite vähendamise tehnoloogia tihti veel konkurentsivõimeline, sest see nõuab suuri kapitali- ja jooksvaid kulusid, selle tasuvusaeg on väga pikk ja see ei ole veel levinud. Kolmandaks puudub praeguste hindades juures piisav nõudlus puhaste tööstustoodete järele, võrreldes tavapäraste alternatiividega.

Kõik need tegurid põhjustavad tööstustootmise vähenemist ja loovad süsinikuheite vähendamisse investeerimiseks majanduslikult raske keskkonna 4 . ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tugevdamine muudab ärimudeli aja jooksul elujõulisemaks, kuid süsinikuhinnad on endiselt väga ebastabiilsed. Praegu tuleneb heite vähenemine pahatihti toodangumahu piiramisest, mitte energiasüsteemi integreerimisest või tootmisprotsesside süsinikuheite kärpimisest. Eeskätt on see nii kõige energiamahukamate sektorite, näiteks tselluloosi- ja paberi- ning põhimetallide, -mineraalide ja -kemikaalide tööstuse puhul 5 . Puhtasse tehnoloogiasse investeerimise tempo ei ole piisav, et pakkuda majanduslikult elujõulisi võimalusi energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamiseks ja saavutada Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärk 6 .

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Õiguslikuks aluseks sobib Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 114, mis võimaldab ELil võtta ühtsel turul võrdsete tingimuste tagamiseks ühtlustamismeetmeid, et toetada tööstustootmise säilitamise ja suurendamise eesmärgil investeeringuid süsinikuheite vähendamisse. Samuti võib õiguslikuks aluseks sobida ELi toimimise lepingu tööstuspoliitikat käsitleva artikli 173 lõige 3, mis võimaldab aidata liikmesriike tööstuse konkurentsivõimeks vajalike tingimuste loomisel.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Praeguses olukorras on ELi sekkumine Euroopa tööstuse ärimudeli toetamiseks põhjendatud. Energiamahukate tööstustoodete turu ja energiaturgude integreerituse tõttu on liikmesriikidel endil ainult osaliselt võimalik seda probleemi lahendada. Siseturul tuleb säilitada võrdsed tingimused. Kui EL ei võta täiendavaid meetmeid, jätkub praegune olukord, mis suurendab ohtu, et Euroopast kaovad strateegilise tähtsusega tööstusharud ja et liit satub oma rohe-, digi-, kaitse ja majandusjulgeoleku eesmärkide täitmisel liigselt sõltuvusse kolmandatest riikidest. Kui EL võtab meetmeid, annavad need lisaväärtust, sest kergendavad regulatiivset koormust ja lihtsustavad haldustavasid, luues kiirema ja koordineerituma raamistiku, mis hõlbustab investeerimist süsinikuheite vähendamisse ja tugevdab Euroopa vastupidavust. ELi koordineeritud lähenemisviisi kehtestamine muudab ka investeeringud tõhusamaks ja toetab Euroopas vähese süsinikuheitega juhtivate turgude tekkimist, takistades samal ajal siseturu killustumist.

B. Eesmärgid ja poliitikavariandid

Tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakti üldine eesmärk on toetada investeeringuid süsinikuheite vähendamisse, et muuta tööstustootmine ELi energiamahukates tööstusharudes kestlikumaks ja vastupidavamaks. Lisaks lähtestsenaariumile (milleks on praeguse olukorra jätkumine) hindab komisjon poliitikavariante, milles keskendutakse seadusandlikele ja muudele meetmetele. Õigusaktil on kolm erieesmärki: 1) tööstuse süsinikuheite vähendamise loamenetluste kiirendamine, 2) tööstuse süsinikuheite vähendamise prioriteetsete projektide ja klastrite kindlakstegemine ja edendamine, 3) Euroopas vähese süsinikuheitega toodete juhtivate turgude loomine ja kaitsmine. Ühtlasi kavatsetakse algatusega anda panus puhta tööstuse kokkuleppe kuuendasse prioriteetsesse valdkonda, s.t tagada oskused, kvaliteetsed töökohad ja õiglane üleminek, järgides kõigi eesmärkide ja meetmete puhul seda mõõdet.

Algatuses keskendutakse energiamahukatele tööstusharudele (keemia-, terase-, tselluloosi- ja paberi-, rafineerimis-, tsemendi-, mitteraudmetalli-, klaasi- ja keraamikatööstus) ja võetakse arvesse nendega seotud järgneva etapi tööstusharusid, kui see on väärtusahela seisukohast loogiline. Mõju hindamise käigus tehakse kindlaks asjaomaste sektorite ulatus ja hinnatakse seda ning kaalutakse meetmeid, mis vastavad algatuse erieesmärkidele:

1.Tööstuse energiale juurdepääsu ja süsinikuheite vähendamise loamenetluste kiirendamine, tagades samal ajal rangete keskkonnanõuete järgimise. Mõju hindamisel kaalutakse mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on parandada juurdepääsu energiale (eelkõige elektrile, aga ka vesinikule) ning süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise taristule. Need meetmed põhinevad kogemustel, mis on saadud lubade andmist käsitleva ELi eriolukorramääruse, 7 taastuvenergia direktiivi, 8 üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määruse, 9 kriitiliste toormete määruse 10 ja nullnetotööstuse määruse 11 kaudu; samuti rakendatakse digitaliseerimist.

2.Prioriteetsete projektide ja klastrite kindlakstegemine ja edendamine. Avaliku sektori sekkumine on tihti oluline, et vähendada puhtasse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute riskitaset, sest süsinikuheite vähendamise projektidesse investeerimisega kaasneb suur risk. Mõju hindamisel lähtutakse asjaomastest kriteeriumidest, et teha kindlaks prioriteetsed süsinikuheite vähendamise projektid või klastrid ning hinnata poliitikameetmeid, mis on nähtud ette nende toetamiseks ja edendamiseks, sealhulgas rahastusele juurdepääsu hõlbustamise kaudu. Poliitikavariantides kaalutakse ka seda, kuidas toetada liikmesriike sobiva keskkonna kavandamisel ja loomisel, mis soodustaks tööstusklastreid.

3.Euroopas juhtivate vähese süsinikuheitega toodete turgude loomine ja kaitsmine. Mõju hindamisel kaalutakse meetmeid, mille eesmärk on toetada juhtivaid turgusid, sealhulgas järgmisel viisil:

·Strateegilise tähtsusega valdkondades kehtestatakse avaliku sektori (ja mõnel juhul erasektori) hangete jaoks kestlikkuse, vastupidavuse ja ELi minimaalse osaluse nõuded. Eesmärk on luua vähese süsinikuheitega tööstustoodete jaoks juhtivad turud, tagades samal ajal kooskõla muude seadusandlike algatustega ja ELi rahvusvaheliste kohustustega.

·Vähese süsinikuheitega tööstustoodete edendamine, sealhulgas ELi märgise loomist hõlmavad poliitikavariandid. HKSi andmete põhjal luuakse vabatahtlik terasemärgis, toetudes ELi süsiniku piirimeetme metoodikale. Mõju hindamisel kaalutakse ka stiimuleid puhaste süsinikupõhiste lähteainete, sealhulgas kogutud ja utiliseeritud süsinikdioksiidi, kestliku biomassi ja ringlussevõetud jäätmete kasutuselevõtmiseks.

·Euroopa juhtivate turgude kaitsmine. Poliitikavariantides kaalutakse meetmeid, millega suurendatakse ühtsel turul innovatiivsesse tehnoloogiasse tehtavatest (välismaistest otse)investeeringutest tulenevat kasu ja lahendatakse tööstusprobleeme, täiendades vajaduse korral olemasolevaid kaubanduspoliitika vahendeid.

Algatus on kooskõlas praeguse riikliku ja ELi poliitikaga ning ELi rahvusvaheliste kohustustega. Sellega viiakse ellu puhta tööstuse kokkuleppes kavandatud poliitilised otsused ja täiendatakse olemasolevaid ELi õigusakte, näiteks nullnetotööstuse määrust, ELi HKSi, ELi süsiniku piirimeedet, energiaturu norme ja kaubanduskaitse vahendeid.

C. Tõenäoline mõju

Majandusliku mõju hindamisel analüüsitakse, kuivõrd on iga poliitikavariandiga võimalik kiirendada tööstuse süsinikuheite vähendamist, sealhulgas investeeringute toetamise kaudu, tagades samal ajal Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega tööstusharude säilimise ja konkurentsivõime. Meetmed aitaksid lihtsustada menetlusi ja suurendada nõudlust vastupidavate ja vähese süsinikuheitega toodete järele, et kaotada regulatiivsed takistused ja kitsaskohad, mis pärsivad süsinikuheite vähendamisse tehtavate investeeringute olemasolevaid ja uusi projekte. Sellised meetmed peaksid parandama ELi konkurentsivõimet ja vastupidavust ning kaitsma tootmisettevõtete loodavat lisandväärtust ja kvaliteetseid töökohti. Meetmetel, millega aidatakse luua vähese süsinikuheitega toodete jaoks juhtivaid turge või toetatakse strateegilistel või julgeolekupõhjustel tööstust, võib samas olla ka teatav negatiivne mõju, mis seisneb kulude suurendamises järgneva etapi toodete ja/või lõpptarbija jaoks. Seda mõju hinnatakse hoolikalt. Uuritakse eri poliitikavariantidega seotud kulu ja tulu, mis esitatakse võimaluse korral arvuliselt. Kuna üks algatuse mõõdetest käsitleb lihtsustamist, keskendutakse sellele, mil määral poliitikavariandid vähendavad koormust. Samuti pööratakse eri poliitikavariantide puhul eraldi tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja konkurentsivõime mõõtme analüüsimisele.

Meetmete sotsiaalne mõju väljendub tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide toetamises ELis, mis edendab regionaalarengut, aidates hoida töötajate arvu energiamahukates tööstusharudes samal tasemel või seda isegi suurendada, sealhulgas täiend- ja ümberõppe kaudu.

Meetmete keskkonnamõju väljendub tööstussektorite ja -piirkondade kasvuhoonegaaside heite vähendamises, toetades samal ajal ELi kliimaeesmärkide kohaselt puhtama tehnoloogia kasutuselevõttu.

D. Parema õigusloome vahendid

Mõju hindamine

Komisjon hindab eri poliitikavariante ja nende tõenäolist mõju. Mõju analüüs toetub avaliku konsultatsiooni, kavandatava sihtkonsultatsiooni, siseanalüüsi ja välisuuringute tulemustele ning aitab valmistada ette komisjoni ettepaneku 12 .

Konsulteerimisstrateegia

Konsulteerimise eesmärk on koguda teavet ja arvamusi sidusrühmadelt ja kodanikelt, sealhulgas neilt, keda algatus otseselt mõjutab. See võimaldab neil esitada probleemide kohta olulist teavet ja pakkuda välja võimalikke lahendusi.

Konsultatsioonid hõlmavad järgmist: i) käesolev tagasisidekorje, mille juurde kuulub avalik konsultatsioon, mis on avatud tagasiside andmiseks 12 nädala jooksul portaali „Avaldage arvamust!“ kaudu; ii) vastavalt vajadusele sihtkonsultatsioon liikmesriikide, sotsiaalpartnerite, sidusrühmade ja ekspertidega. Konsultatsioonide käigus pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, investoritele, kodanikele ja tarbijatele. Lisateabe kogumiseks korraldatakse sidusrühmade seminare.

Pärast avalikku konsultatsiooni avaldatakse faktiline kokkuvõte. Kokkuvõtlik aruanne, kus on kokku võetud kõigi konsultatsioonide vastused, avaldatakse mõjuhinnangu lisana.

Miks me konsultatsioone korraldame?

Konsultatsioonide eesmärk on anda kõigile asjaomastele sidusrühmadele võimalus jagada oma arvamusi, teavet ja kogemusi. See muudab algatuse tõenduspõhisemaks ning võimaldab komisjonil võtta selle väljatöötamisel arvesse teavet ja arvamusi probleemide ja võimalike lahenduste kohta.

Sihtrühm

Konsultatsioonist on oodatud osa võtma kõik kodanikud ja sidusrühmad. Eelkõige oodatakse vastuseid ELi liikmesriikide ja piirkondade haldusasutustelt, ettevõtjatelt, sealhulgas VKEdelt, ELi ja riikliku tasandi kutsorganisatsioonidelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, sotsiaalpartneritelt, mõttekodadelt, tarbijaorganisatsioonidelt, teadusasutustelt ja kolmandatelt riikidelt.