6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 287/2009 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui Eurométaux (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse alumiiniumfooliumi toodangust.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt.

(5)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon dumpingu, kahju ja ühenduse huvide uurimist ning analüüsis ja kontrollis kohapeal neid andmeid, mille olid esitanud mõni eksportiv tootja ja ühenduse tootja küsimustikule saadud vastustes.

(6)

Tehti viis kontrollkäiku järgmiste äriühingute valdustesse:

(7)

Tehti üks täiendav kontrollkäik järgneva eksportiva tootja äriühingu valdustesse:

(8)

Järgmiste eksportivate tootjate äriühingute valdustesse tehti kolm täiendavat kontrollkäiku:

(9)

Külastati ka Shanghai futuuribörsi Shanghais.

(10)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest seikadest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiinast pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest seikadest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(11)

Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajaduse korral tehti järeldustes asjakohased muudatused.

(12)

Brasiilia eksportiv tootja väitis, et uurimise alla peaks kuuluma ka Venemaa, kuna kogu vaatlusaluse perioodi kestel oli Venemaalt pärit impordi maht ja Venemaa turuosa märkimisväärne ja isegi suurem kui Armeenia asjakohased näitajad. Brasiilia eksportiv tootja väitis ka seda, et Venemaalt pärit impordi hinnad olid vaatlusalustest riikidest pärit impordi hindadega ühel tasemel ning et uurimise algatamise ajal oli esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu kohta.

(13)

Kaebuse analüüsimisel jõudis komisjon seisukohale, et Venemaa suhtes ei ole piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu kohta. Järelikult oli põhjendatud Venemaa kohta kaebust mitte esitada. Kui puuduvad tõendid dumpingu kohta, ei ole sellel tähtsust, kas Venemaalt pärit impordi maht ja/või turuosa on suurem kui ühel või mitmel riigil, mille suhtes käib uurimine. Seepärast lükati Brasiilia eksportiva tootja kaebus tagasi.

(14)

Ühenduse järgtööstuse ümberkerimisega tegelevad äriühingud väitsid korduvalt, et vaatlusaluse toote hulka peaksid kuuluma ka tavarullid, st alla kümne kilosed alumiiniumfooliumi rullid, sest kui kehtestada lõplikud meetmed vaid üle kümne kiloste rullide (suurte rullide) kohta, põhjustaks see madala hinnaga tavarullide impordi suurenemise vaatlusalustest riikidest. Väideti ka seda, et mõlema toote põhinäitajad langevad kokku, ainus erinevus on pakendis.

(15)

Ajutise määruse põhjendustes 15–19 jõuti järeldusele, et tavarullid ja suured rullid on erinevad tooted nii füüsiliste näitajate kui ka põhiliste kasutusalade poolest. Seda järeldust kinnitas ka järgnev uurimine. Tõepoolest, suured rullid ja tavarullid ei erine mitte ainult pakendi poolest, kuna vaatlusalune toode tuleb enne lõpptarbijale müümist ümber kerida ja uuesti pakkida. Veel tehti kindlaks, et tarbijad, müügivõrk ja põhilised kasutusalad on erinevad. Seetõttu ei peetud asjakohaseks hõlmata tavarulle käesoleva uurimisega.

(16)

Väiteid, et suurte rullide importi võidakse asendada tavarullide impordiga, käsitletakse järgnevates põhjendustes 97–99.

(17)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 14–21 esitatud järeldused.

(18)

Armeenia ainus eksportiv tootja vaidlustas esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 24–31.

(19)

Esiteks väitis äriühing, et komisjon eksis, kui leidis, et Armeenia äriühing peaks taotlema turumajanduslikku kohtlemist, kuna Armeenia on tema arvates turumajanduslik riik vastavalt WTO dumpinguvastasele lepingule, ning Armeenia tuleks dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a joonealusest märkusest välja jätta.

(20)

Kuid nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 25, on Armeeniat eraldi nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a joonealuses märkuses mitteturumajanduslike riikide loetelus. Mitteturumajanduslike WTO liikmetest riikide kohtlemine on sätestatud artikli 2 lõike 7 punktis b. Käesolevas uurimises on kõnealuseid sätteid täielikult järgitud. Seetõttu lükati kõnealune väide uuesti tagasi.

(21)

Seejärel teatas äriühing, et ta täidab teist turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi, mille kohta ajutise määruse põhjendustes 27–29 väidetakse, et see on täitmata. Äriühingu väide põhineb 2007. aasta kohta esitatud aruandel, mida äriühing ei olnud esitanud äriühingusse tehtud kontrollkäigul enne ajutiste meetmete kehtestamist. Äriühingu esindaja väitis uuesti, et nad ei arvanud, et teise kriteeriumi puhul tuleb esitada selline äriühingu aruanne, mis vastab rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile, ning arvasid, et Armeenia riiklik raamatupidamisstandard on piisav, kuna Armeenia on WTO liige.

(22)

See väide lükati tagasi. Äriühingul peab olema üks raamatupidamisaruanne, mis vastab rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile. Audiitorite märgitud puudused nii 2006. kui ka 2007. eelarveaasta aruande kohta näitasid selgelt, et aruanded ei ole kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga, mille tõttu äriühing ei suutnud tõendada teise turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi täitmist. Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid viitavad tegelikult rahvusvahelisele standardile ja WTO liikmeks olemine seda ei muuda. WTO liikmelisus ei ole näitaja, mis tagaks turumajanduslike tingimuste valdavust äriühingu majandustegevuses.

(23)

Äriühingu esindaja väitis ka seda, et nad täidavad kolmandat turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi, mis siiski ei olnud täidetud, nagu leiti esialgu ajutise määruse põhjenduses 30 selle põhjal, et Armeenia riik oli müünud aktsiaid ja andnud äriühingule tasuta maad. Äriühing leidis, et see ei ole oluline asjaolu, et äriühingule oli antud tasuta maad ja seda ei tuleks seostada aktsiate küsimusega, mida äriühing samuti ei pea oluliseks.

(24)

See väide lükati samuti tagasi. Asjaolu, et maad saadi riigilt tasuta, kuid seda saab müüa, kui riigile maksta selle katastriväärtus (mis on märksa madalam turuväärtusest), muudab maa äriühingule tähtsaks ja väärtuslikuks varaks, mis aga ei kajastu äriühingu aruandluses ja mõjutab seega märkimisväärselt äriühingu kulusid. Äriühing ei suutnud tõendada ka seda, et aktsiate müük nimiväärtusest madalama hinnaga ei ole oluline moonutus.

(25)

Seega võib nentida, et need kaks asjaolu, mis on seotud kolmanda turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi täitmisega, viitavad mitteturumajanduslikust kohtlemisest tulenevale moonutusele.

(26)

Seetõttu ei saa äriühingu suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(27)

Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja vaidlustas esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 32. Tootja kordas oma väidet, et komisjon ei oleks pidanud võrdlema mõlemaid, nii Shanghai futuuribörsi (SHFE) kui ka Londoni metallibörsi (LME) noteeringuid ilma käibemaksuta, sest ilma selle kohanduseta oleksid hinnad olnud uurimisperioodil sarnased.

(28)

See väide lükati tagasi seetõttu, et ajutise määruse põhjenduses 38 on sätestatud, et hindasid tuleb võrrelda võrdsel alusel. Hiina vaatlusaluse toote tootjad maksavad käibemaksu siis, kui ostavad toote tootmiseks alumiiniumi. Suurem osa sellest käibemaksust taotletakse tagasi pärast valmistoote müümist, kusjuures kodumaise müügi korral tagastatakse käibemaks kogu ulatuses, kuid ekspordi korral on Hiina valitsus kehtestanud käibemaksu tagastamisele teatavad piirangud teatavatele kaupadele ja teatud puhkudel. Sellel väikesel osal käibemaksust, mida ei tagastata, ei ole eelmainitud järeldusele olulist mõju.

(29)

Tuleb märkida ka seda, et märkimisväärne vahe LME ja SHFE hinnas uurimisperioodil näitab riigi sekkumist tooralumiiniumi hinnakujundusmehhanismi, millele on viidatud ajutises määruses (põhjendus 32) ja mis leidis kinnitust pärast komisjoni talituste korraldatud Shanghai futuuribörsi külastust.

(30)

Külastusel sai kinnitust asjaolu, et riik avaldab hinna kujundamisele Shanghai futuuribörsil olulist mõju, sekkudes hinnakujundusmehhanismi, eriti seeläbi, et riik on nii alumiiniumtoorme müüja kui ka ostja riigivarude talituse ja teiste riigiorganite kaudu. Riik määrab ka igapäevased piirhinnad SHFE eeskirjade kaudu, mille on heaks kiitnud riiklik korraldaja – Hiina väärtpaberite reguleerimiskomisjon (CSRC). On teada, et SHFE on suletud börs, mis on avatud ainult Hiinas registreeritud äriühingutele ja Hiina kodanikele ning SHFE ja väljaspool Hiinat paiknevate rahvusvaheliste börside vahel ei ole tõhusat arbitraaži. See ilmneb märkimisväärsest hindade erinevusest SHFE ja rahvusvaheliste börside, nagu LME vahel. Lisaks sellele võib tegelik kättesaamine SHFE futuuride lepingu lõppemisel (kui leping lõpeb tegeliku kättesaamisega) aset leida ainult Hiina Rahvavabariigis asuvas tunnustatud laos, seevastu rahvusvaheliste börside puhul võib kättesaamine leida aset igal pool kogu maailmas. Selliste kättesaamise eeskirjadega tagatakse Hiina kodumaise turu eraldatus maailmaturust ja hinnamoonutused Hiina äriühingute kasuks.

(31)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 22–40 sätestatud esialgsed järeldused.

(32)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 42 esitatud esialgsed järeldused Armeenia eksportiva tootja suhtes.

(33)

Üks Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja vaidlustas esialgse järelduse neile individuaalse kohtlemise mittevõimaldamise kohta, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 42. Individuaalset kohtlemist ei saadud võimaldada seetõttu, et äriühingu enamusosalus kuulus riigile. Äriühing väitis, et seda tuleks muuta, sest riigi osalus on teostatud Hongkongi börsil noteeritud äriühingu kaudu ja äriühingu juhatuses ei ole riigiteenistujaid.

(34)

Need väited lükati tagasi. Äriühing on riigi omanduses ja seetõttu kannab äriühingut juhtiv juhatus vastutust oma aktsionäri – riigi – ees. Äriühing ei suutnud tõendada ega esitada tõendeid selle kohta, et riik ei saa äriühingu ärilistesse otsustesse sekkuda juhatuse otsuste kaudu.

(35)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 41 ja 42 esitatud esialgsed järeldused.

(36)

Märkuste puudumisel kinnitatakse esialgsed järeldused selle kohta, et Türgi on sobiv ja põhjendatud võrdlusriik, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 43–52.

(37)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53–68 sätestatud esialgsed järeldused.

(38)

Armeenia ainus eksportiv tootja vaidlustas esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 69–77. Äriühing väitis, et sellised mahaarvamised, mis on tehtud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 müügi-, üld- ja halduskulude osas ning seoses põhjendatud kasumiga müügil seotud äriühingute kaudu, ei ole õigustatud.

(39)

Uurimisel selgus, et teatav osa müügist ei toimunud ühenduse seotud importijate kaudu. Sellistel juhtudel ei olnud algmääruse artikli 2 lõike 9 kohased kohandused põhjendatud ja vastavad arvutused vaadati üle.

(40)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 78–82 sätestatud esialgsed järeldused.

(41)

Dumpingu jääkmarginaali arvutamiseks Hiina puhul muudeti esialgset metoodikat, mis on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 83, ning marginaal arvutati i) sellise äriühingu, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, üldise dumpingumarginaali ja ii) sama äriühingu kõrgeima dumpinguga tehingu (mida kohaldati Comextist (mis oli koostööd mitteteinud Hiina eksportijate esindaja) saadud ekspordihindade suhtes) marginaali kaalutud keskmisena. Selle alusel kehtestati üleriigiliseks dumpingutasemeks 47,0 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(42)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 87, esitas äriühing Eurométaux kaebuse nelja ühenduse tootja nimel, kes tegid uurimise käigus koostööd. Lisaks toetas kaebust üks tootja ning üks tootja oli sellele vastu. Viis kaebuse esitanud või kaebust toetanud tootjat loetakse ühenduse tootmisharuks algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(43)

Kuna ühenduse tootmisharu toodangu ja määratluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 86 ja 87.

(44)

Armeenia eksportiv tootja vaidlustas otsuse ühenduse tarbimise kohta, väites, et arvesse oleks tulnud võtta ühenduse tootmisharu müüki ühenduse sisemiseks vajaduseks. Sama äriühing väitis veel, et kaebuses esitatud hinnangulised andmed ei olnud usaldusväärne alus, mille järgi määrata ühenduse tarbimist ja viitas sõltumatule turu-uuringule.

(45)

Väidetava ühenduse sisemise müügi kohta leiti, et uurimisperioodil toimus seda vaid piiratud mahus. Selline müük on seotud üksnes ühe ühenduse tootjaga vaatlusaluse perioodi esimesel aastal. Seega leiti, et sellel oli ainult tühine mõju üldisele olukorrale, kui sel mõju üldse oli.

(46)

Ühenduse üldise tarbimise kohta leiti, et esialgu kasutatud metoodika oli sobiv ja selle põhjal saadi tegelikust olukorrast üsna täielik ülevaade. Armeenia eksportiv tootja ei selgitanud, mille poolest ei ole sobilik see metoodika, mida kasutasid ühenduse institutsioonid, ja miks see ei anna usaldusväärseid tulemusi. Leiti, et uurimus, millele viitas Armeenia eksportiv tootja, ei ole otse selle küsimusega seotud, kuna selles käsitletakse teistsuguseid alumiiniumfooliumi liike ja andmeid väljaspool Euroopa Ühendust asuvate äriühingute kohta, mida ei saa kontrollida. Lisaks sellele kinnitasid teised huvitatud isikud, sealhulgas importijad, kes ei ole ühenduse tootmisharuga seotud, esialgseid järeldusi ühenduse kogutarbimise kohta, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduse 90 tabelis 1.

(47)

Eespool esitatu põhjal järeldati, et ühenduse kogutarbimine, mis on määratud ajutises määruses, annab tõese pildi tegelikust olukorrast.

(48)

Kuna ühenduse tarbimise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 88–90.

(49)

Pärast esialgsete järelduste avaldamist kordas Brasiilia eksportiv tootja väidet, et Brasiiliast pärinev toode vastab kõrgematele kvaliteedinõuetele, nagu näiteks vähima tõmbetugevuse ja venivuse poolest, mistõttu sellel on rohkem kasutusalasid ja suurem ostjaskond võrreldes kahe ülejäänud vaatlusaluse riigi eksporditavate toodetega. Seega väitis äriühing, et alumiiniumfooliumi turg jaguneb toote kvaliteedi alusel eri segmentideks ja ainult Brasiilia toode vastab sellisele standardile, et seda saab müüa kõrgekvaliteediliste ja kaubamärgiga toodete turul.

(50)

Brasiilia tootja kordas ka seda väidet, et tema toote müügivõrk ja turustamisviisid on teistsugused. Näiteks väitis ta seda, et Brasiilia eksport toimus enamasti vahendajate kaudu, seevastu Armeenia ja Hiina eksportivad tootjad müüsid kauba otse ümberkerimisega tegelevatele ühenduse äriühingutele. Veel väitis tootja, et Brasiilia eksportijal on püsivad ja pikaajalised ärisidemed ühenduse teatavate tarbijatega, kuna Armeenia ja Hiina eksportijad on äsja ühenduse turule tulnud.

(51)

Sama eksportiv tootja väitis, et impordimahtude ja turuosa suundumused on teistsugused kui muudes eksportivates riikides, mis näitab, et ka konkurentsi tingimused on tõepoolest erinevad.

(52)

Esimese väite, s.o kvaliteedistandardite erinevuse kohta näitas uurimine, et vaatamata kvaliteedi erinevusele toimib alumiiniumfooliumi turg peamiselt hinnapõhiselt ja kvaliteedi erinevustel on tarnija valimisel väiksem osa. Neid järeldusi kinnitasid koostööd tegevad eksportijad ja asjaomased tarbijad. Seega ei leidnud käesolevas uuringus kinnitust ja lükati tagasi Brasiilia eksportiva tootja põhjendamatu väide, et alumiiniumfooliumi turg jaguneb toote kvaliteedi järgi segmentideks.

(53)

Väidetavate erinevate müügivõrkude ja turundusmeetodite kohta märgitakse, et Brasiilia eksportiv tootja ei vaidlusta seda, et ta müüs oma tooteid nii sõltumatu vahendaja kaudu kui ka otse ümberkerimisega tegelevatele ühenduse äriühingutele. Sellest järeldati, et müügivõrk on sama. See asjaolu, et Brasiilia eksportijal on viimastel aastatel kujunenud pikaajalised ärisidemed, ei välista seda, et need tooted on turul samades konkurentsitingimustes kui alles turule tulnud tooted. Eksportiv tootja tõepoolest ei väitnud ega näidanud seda, et tema tarbijad ei võiks sobiva tarnija leidmisel vahetada tarnijaid. Seega ei saa sellest, et Brasiilia eksportija on pikka aega olnud ühenduse turul, järeldada, et tema tooted oleksid teistsuguse konkurentsi tingimustes kui Armeeniast ja Hiinast imporditud tooted. See väide lükati seega tagasi.

(54)

Erinevate impordisuundumuste kohta ei lisanud Brasiilia eksportiv tootja mingeid lisaandmeid ja seega kinnitatakse põhjenduses 93 esitatud esialgsed järeldused.

(55)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis Armeenia eksportiv tootja, et Armeenia tooteid ei tuleks nende väikese impordimahu, väikese turuosa, vähese impordimõju ja väidetavalt märkimisväärsete kvaliteedierinevuste tõttu võrreldes Brasiilia ja Hiina Rahvavabariigist pärit toodetega kahjuanalüüsis arvestada.

(56)

See väide lükati tagasi, kuna leiti, et on täidetud kõik kumuleerimise tingimused, nagu need on sätestatud algmääruse artikli 3 lõikes 4:

(57)

Seega lükati need Armeenia eksportiva tootja väited tagasi.

(58)

Kuna ei ole muid märkusi vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivse hinnangu kohta vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4, kinnitatakse käesolevaga esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 91–94.

(59)

Kuna vaatlusalustest riikidest pärit impordi suhtes märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 95 ja 96 esitatud järeldused.

(60)

Kuna vaatlusaluse impordi hindade suhtes märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 97 esitatud järeldused.

(61)

Brasiilia eksportiv tootja vaidlustas metoodika, mille järgi arvutati tema puhul kohaldatav hindade allalöömise marginaal. Eksportiv tootja väitis seoses sellega, et hindade allalöömise marginaal ei ole arvutatud samal kaubandustasemel. Ta väitis, et Brasiiliast pärit eksporttoodang müüdi peamiselt sõltumatule importijale, kes müüb tooteid edasi ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele, kuna ühenduse tootmisharu müük toimus otse ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele. Seetõttu väitis ta, et ekspordihinnale tuleks lisada edasimüüja müügi-, üld- ja halduskulud. Uurimine näitas, et vastupidiselt Brasiilia eksportiva tootja väidetele ei müüdud eksporttoodangut peamiselt mitte sõltumatule importijale, vaid 70 % ulatuses müüdi see otse ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele. Uurimine näitas seda, et ka ühenduse tootmisharu müüs vaatlusalust toodet põhiliselt ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele, kuigi mõnel korral toimus müük edasimüüjale. Seega otsustati seda arvestades ja tagamaks, et võrdlus toimuks ühesugusel kaubandustasemel, välja jätta müük edasimüüjale ja võtta hinna allalöömise aluseks ainult müük otse ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele. Kuna selline müük moodustas üle 70 % eksportiva tootja kogumüügist ühendusse, loeti see esinduslikuks.

(62)

Sama Brasiilia eksportiv tootja väitis veel, et tuleks teha kohandus, mis arvestab imporditava toote ja ühenduse tootmisharu toote kvaliteedierinevusi. Uurimine näitas aga selgelt, et kvaliteet ei ole määrav asjaolu, sest lõpptarbija langetab otsuse hinna, mitte võimalike kvaliteedierinevuste (nagu näiteks fooliumi paksus) põhjal.

(63)

Eespool esitatu alusel arvutatud kaalutud keskmine hinna allalöömine protsentides ühenduse tootmisharu müügihinnast sõltumatule tarbijale (tehasehinnast) oli Brasiilia puhul 9,6 %.

(64)

Muid märkusi hindade allalöömise kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 98–100 esitatud järeldused.

(65)

Nagu põhjenduses 42 mainitud, määrati kahjutegurid viielt ühenduse tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal. Kuues ühenduse tootja esitas küsimustiku vastused alles pärast esialgse määramise tegemist ja vastuseid ei saadud enam kontrollida, mistõttu neid lõplikul määramisel arvesse ei võetud. Pärast kohapeal tehtud kontrollkäike tuli seoses külastatud äriühingutes leitud tõendusmaterjaliga mõned kahjutegurid üle vaadata. Seetõttu tuli kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule ja kõigi vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu seisundit mõjutanud majandustegurite hinnang üle vaadata.

(66)

Eespool esitatud tabelist võib näha, et ühenduse tootmisharus on ajavahemikus 2005. aastast kuni uurimisperioodini selgesti näha negatiivne suundumus. Üldise tootmisvõimsuse kohta kinnitasid lõplikud järeldused tootmisvõimsuse rakendamise langust vaatlusalusel perioodil.

(67)

Järgmises tabelis antakse ülevaade ühenduse tootmisharu tulemuslikkusest ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele toimunud müügi puhul.

Tabel 2:   müügimaht, turuosa, hinnad ja keskmine ühikuhind ühenduses

(68)

Nagu esialgu kindlaks tehti, suurenes ühenduse tarbimine vaatlusalusel perioodil 4 %, aga ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes 30 %, mis tähendab seda, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu tarbimise suurenemisest. Seega vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 48 protsendilt 2005. aastal 33 protsendini uurimisperioodil.

(69)

Seega, kui pidada silmas ühenduse tootmisharu müüki sõltumatutele tarbijatele ühenduses, ei muuda lõplikud järeldused esialgseid järeldusi märkimisväärselt.

(70)

Allpool esitatud andmed kajastavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

Tabel 3:   varud

(71)

Nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 107, selgus uurimise käigus, et varusid ei saa käsitleda arvestatava kahjutegurina, sest põhiosa toodangust valmistati tellimuste alusel. Seepärast on varude suundumusi käsitlevad andmed esitatud informatsiooniks. Lõplikud järeldused näitasid suurt varude kasvu – 32 %, mis oli tingitud ühe äriühingu varudest, mis olid küll müüdud, kuid veel kätte toimetamata, mistõttu see ei olnud esinduslik ühegi suundumuse puhul.

(72)

Ühenduse tootmisharu investeeringud kahanesid märkimisväärselt, seega leiab kinnitust ajutise määruse põhjenduses 108 mainitud suundumus. Kuna ühenduse tootmisharus ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini tehtud investeeringute osas ei ole toimunud olulisi muutusi ega ole tehtud märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 108 esitatud järeldused.

(73)

Eespool esitatud tabelist on näha, et ühenduse tootmisharu kasumlikkus on vaatlusalusel perioodil pisut paranenud, kuigi see uurimisperioodil oli negatiivne ja jäi märkimisväärselt madalamaks kavandatud 5 %. Nagu näha eespool esitatud tabelitest 1 ja 2, seisnes ühenduse tootmisharu seisukorra halvenemine peamiselt ühenduse tootmisharu tootmis- ja müügimahu vähenemises. See näitab, et dumpinguhinnaga impordi tõttu on ühenduse tootmisharu kahjumi kõrvaldamiseks pidanud vähendama müügimahtu ja turuosa. Järelikult on ühenduse tootmisharu kannatanud olulist kahju, vaatamata sellele, et ta sai 2007. aastal väikest kasumit, sest uurimisperioodil oli ühenduse tootmisharul jälle väike kahjum. Läbivaadatud järeldused kasumi kohta ei muuda esialgseid järeldusi ja lõplikud järeldused ei muuda järeldust, et üldine kasumlikkus jäi väga väikeseks, kui mitte negatiivseks, vaatamata sellele, et tarbimine 2007. aastal ja uurimisperioodil kasvas.

(74)

Investeeringutasuvus arvutati uuesti ühenduse tootmisharult saadud ja kontrollitud andmete põhjal, kasutades metoodikat, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 110. Seetõttu tuli see näitaja 2007. aasta kohta positiivne, mis näitab, et ühenduse tootmisharu sai sel ajavahemikul väikest kasumit.

(75)

Ka rahavoo osas tuli lõplikud järeldused läbi vaadata ühenduse tootmisharult saadud ja kontrollitud andmete tõttu. See näitaja kinnitab, et ühenduse tootmisharu on üritanud vastuseks suurenenud dumpinguhinnaga impordile kõnealustest riikidest hoida müügihinda võimalikult kõrgel, mis on viinud müügimahu ja turuosa vähenemisele.

(76)

Pärast andmete kontrollimist võib teha järelduse, et ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini jäid ühenduse tootmisharu tööhõive, tootlikkuse ja palkade suundumused üldjoontes samasuguseks kui ajutises määruses esitatud. Kuna puuduvad olulised muutused ega ole ka märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 112 esitatud esialgsed järeldused.

(77)

Kuna märkusi eespool mainitu kohta ei esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjenduses 113 esitatud järeldused.

(78)

Kuna märkusi eespool mainitu kohta ei esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud järeldused.

(79)

Märkusi eespool mainitu kohta ei esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjenduses 115 esitatud järeldused.

(80)

Kuna muid märkusi ühenduse tootmisharu olukorra kohta ei ole, kinnitatakse käesolevaga järeldus, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju, mis on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 116–118.

(81)

Armeenia eksportiv tootja väitis, et keskmine Armeenia impordi turuosa ei olnud vaatlusalusel perioodil nii suur, et see oleks põhjustanud sellist kahju, mida ühenduse tootmisharu kandis. Üks Hiina eksportivatest tootjatest väitis, et Hiinast pärit import ei põhjustanud kahju, sest ühenduse tootmisharu kasumlikkuses oli paralleelselt Hiina impordiga tõususuund.

(82)

Nagu mainitud ajutise määruse põhjendustes 91–94 ja nagu kinnitatakse eespool põhjendustes 49–58, on vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 täidetud tingimused, et kumuleerida import kõigist uurimise all olevatest riikidest, hindamaks dumpinguhinnaga impordi mõju olukorrale ühenduse tootmisharus. Seega ei ole individuaalne impordi analüüs vaatlusaluste riikide kaupa asjakohane ja eespool esitatud väide lükati tagasi.

(83)

Kontrollitud andmed ei muutnud oluliselt üldpilti ühenduse tootmisharu kahju kohta. Ühenduse tootmisharu kandis aastatel 2005 ja 2006 kahju ning aastal 2007 oli kasum marginaalne (0,2 %). Kasumitase langes uurimisperioodil ja langes väikese kahjumini 0,1 %.

(84)

Meenutatakse, et ajutise määruse põhjenduses 121 ja käesoleva määruse põhjenduses 73 on märgitud, et ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine ilmnes peamiselt ühenduse tootmisharu toodangu ja müügimahu suures languses. See näitab, et dumpinguhinnaga impordi tõttu on ühenduse tootmisharu kahjumi kõrvaldamise tõttu kaotanud müügimahtusid ja turuosa. Järelikult on leidnud kinnitust, et vaatamata väikesele kasumile 2007. aastal on ühenduse tootmisharu kandnud uurimisperioodil olulist kahju. Et ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine langes kokku vaatlusalustest riikidest pärit impordi suurenemisega, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse järeldused, mis on esitatud põhjenduses 123.

(85)

Seetõttu tehakse järeldus, et ühenduse tootmisharu kantud kahjus oli määrav osa survel, mida avaldas dumpinguhinnaga import, mille maht ja turuosa suurenesid alates 2006. aastast märkimisväärselt. Seepärast lükatakse kõnealused väited tagasi.

(86)

Kuna muudest kolmandatest riikidest kui vaatlusalused riigid pärit impordi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 124–126.

(87)

Kuna ühenduse tootmisharu eksporditulemuse kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 127 ja 128 esitatud järeldused.

(88)

Üks eksportiv tootja viitas teatavatele turuandmetele ja väitis, et ühe ühenduse tootja import temaga seotud Hiina äriühingust oli olulise mahuga.

(89)

Need andmed ei leidnud siiski kinnitust, sest kontrollitud andmed asjaomase Hiina eksportiva tootja ja temaga seotud ühenduse importija kohta kinnitavad esialgseid järeldusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 129.

(90)

Mõned huvitatud isikud väitsid korduvalt, et ühenduse tootjad on rohkem huvitatud kasumlikumast töötlemiseks kasutatava fooliumi (töödeldava fooliumi) turust. Nad väitsid, et töödeldavat fooliumi ja vaatlusalust toodet (mida nimetatakse ka majapidamisfooliumiks) toodetakse ühesugustel tootmisliinidel ja ühelt tootelt teisele üle minna on suhteliselt lihtne. Seetõttu on ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote tootmismahu kahanemine tingitud pigem majapidamisfooliumi tootmise suurenemisest, mitte vaatlusalustest riikidest pärit impordi suurenemisest. Nad väitsid seda, et vaatlusalustest riikidest pärit import oli tingitud ühenduse tootmisharu ebapiisavatest tarnetest ühenduse turule, mis oli põhjustatud majapidamisfooliumi tootmise suurenemisest. Kritiseeriti ajutise määruse põhjenduses 132 esitatud järeldusi, sest need põhinesid ainult ühe ühenduse majapidamisfooliumi tootjaga seotud andmetel.

(91)

Uurimine kinnitas, et ühenduse tootmisharu majapidamisfooliumi toodang ei suurenenud olulisel määral. Tõepoolest, edasine uurimine näitas, et mitte ükski kaebuse esitajatest ega ka kaebust toetanud ühenduse tootjatest ei viinud olulisel määral oma tootmist üle majapidamisfooliumi tootmisele ja seetõttu tuleb kõnealused väited tagasi lükata. Seetõttu ei leidnud kinnitust väide, et oluline osa tootmisvõimsusest läks majapidamisfooliumi arvele. Ühe ja sama valtsimisseadmega saab tõepoolest toota mitut liiki fooliumi ja seetõttu võib järeldada, et kui õiglase kaubanduse tingimustes taastataks vaatlusaluse toote kasumlikkus, võiks ühenduse tootmisharule jääda rohkem võimsust vaatlusaluse toote tootmiseks. See kinnitab esialgseid järeldusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 132.

(92)

Kuna tarbimise kohta ühenduse turul ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 133 ja 134 esitatud järeldused.

(93)

Üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tootmisharu sai suurendada oma kasumimarginaali hoolimata toorme hinna tõusust, mis on vastuolus ajutise määruse põhjenduses 136 esitatud esialgse järeldusega, et ühenduse tootmisharu ei saanud oma müügihindasid tõsta samas tempos toormekulude suurenemisega. Kõnealune väide tuli tagasi lükata. Esiteks, vaatamata sellele, et uurimisel lõpuks ilmnes 2007. aasta kohta kasumlikkuse väike paranemine, ei järginud kasumlikkuse tõus siiski sama suundumust, mida ühenduse tarbimine. Teiseks viis kulude kasvu ülekandmine tarbijatele olulisele müügimahtude ja turuosa kaotusele, mis oli tingitud dumpinguhinnaga impordist, mis lõi alla hinnad ühenduse turul. Uurimine näitas ka, et tootmismahu vähenemine oli seotud dumpinguhinnaga impordi järsu suurenemisega tootmisvõimsuste püsivaks jäädes. Seetõttu jagunesid tootmiskulud madalamatele tootmismahtudele, mis tõi kaasa ühikuhindade tõusu.

(94)

Kuna selle kohta ei ole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 137–138 esitatud järeldused.

(95)

Kuna ühenduse tootmisharu huvi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 142–145 esitatud järeldused.

(96)

Kuna importijate huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 146–149 esitatud järeldused.

(97)

Ümberkerimisega tegelevad äriühingud, kes on Euroopa Ühenduses peamised vaatlusaluse toote tarbijad ja keda esindab alumiiniumfooliumi liit (EAFA), väitsid järgmist:

(98)

Leiti, et veokulude kohta esitatud tõendid on usaldusväärsed ja neid tuleks seega arvestada. Seda, et vaatlusaluse toote importi võidakse asendada järgtööstuse toote impordiga, ei peetud põhjuseks, et dumpinguvastaseid meetmeid mitte võtta. Tõepoolest, ei ole esitatud ega saadud tõendeid selle kohta, et selline import märkimisväärselt kasvaks ja lööks alla ühenduse ümberkerimisega tegelevate äriühingute hinnad. Järgtööstuse eksportivate tootjate ebaõiglase kaubanduse tavasid tuleks eraldi uurida esmapilgul usutavate tõendite alusel. Lisaks sellele leitakse, et üleminek järgtööstuse toodete tootmisele suuremas koguses võtaks Hiinas aega, sest selleks on vaja teha uusi investeeringuid seadmetesse ja luua uusi müügikanaleid. Seetõttu ilmneksid tagajärjed alles aja jooksul. Ühenduse järgtööstuse töökohtade arvu kohta on väide alusetu. Seetõttu ei saa esitatud arve usaldusväärseteks lugeda. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 153–162 esitatud esialgsed järeldused.

(99)

Kuna ühenduse huvide kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 150–163 esitatud järeldused.

(100)

Üks eksportiv tootja väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamine peaks põhinema pigem tootmiskuludel, mitte vaatlusaluse toote müügihinnal. Sama eksportija väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel kasutatud kavandatud kasum oli liiga suur ja see oleks pidanud olema 1 %, mis oleks paremini kooskõlas praeguse turuolukorraga, eelkõige silmas pidades majandussurutist. Sama eksportiv tootja kordas väidet, et oleks pidanud tegema kohandusi, arvestades eksporditud toote ja ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud toote kvaliteedi erinevusi.

(101)

Esimese väite kohta, et kahju kõrvaldamise tase tuleks määrata tootmiskulude põhjal, märgiti, et selle metoodika kasutamisel ei ole mingit mõju tulemustele ja seda ei peetud asjakohaseks. Kavandatud kasumi taseme kohta märgiti, et ajutise määruse põhjenduses 165 on mainitud, et tootjate puhul kasutati väga konservatiivset maksueelset kasumimarginaali 5 %. See oli kaebuses välja pakutud ja seda kasutati varasemas uurimises. Kuid pakutud kavandatud kasum ei olnud sellisel tasemel, mis võimaldaks ühenduse tootmisharul säilitada tootmisvõimsusi ja teha uusi investeeringuid ning see tuli tagasi lükata. Arvestades kaebust toote kvaliteedi kohta ja eespool põhjenduses 52 kirjeldatut, leiti, et kõikidel tooteliikidel on ühesugused füüsilised põhiomadused ja tehnilised näitajad ning vaatamata kvaliteedierisustele kasutatakse tooteid põhiliselt samal otstarbel. Kuna puuduvad tõendid selliste väidete toetuseks, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 164–166 esitatud esialgsed järeldused.

(102)

Teine eksportiv tootja väitis, et kahju kõrvaldamise tase peaks olema suunatud selliste müügihindade määramisele, millega kõrvaldataks tegelik kahjum. See väide tuli tagasi lükata, sest kahju kõrvaldamise tase on selline hinnatase, mille võiks ühenduse tootmisharu usutavasti saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(103)

Sama eksportiv tootja väitis, et kavandatud kasum peaks vastama vaatlusaluse perioodi alguses saavutatud kasumi tasemele, mis oli vaadeldaval juhul kahjumi tase. Sellisel juhul oleks allalöömismarginaal vähim võimalik.

(104)

See väide tuli tagasi lükata, sest ühenduse tootmisharu oli veel eelmise olukorra mõju all, kui toimus dumpinguhinnaga import Venemaalt ja Hiinast, ning ka Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga import. Seega leiti, et kasumimarginaal 5 % on selline tase, mille võiks samalaadne tootmisharu selles sektoris tavalistes konkurentsi tingimustes usutavasti saavutada.

(105)

Nagu märgitud põhjenduses 61, jäeti allalöömise hinna ja seega ka kahju kõrvaldamise taseme arvutamisel ühesuguse kaubandustasemega võrdluse tagamiseks arvestamata Brasiilia eksportiva tootja müük tema sõltumatule vahendajale.

(106)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 164–166.

(107)

Lõplik üleriigiline kahjumimarginaal arvutati Hiina kohta järgmiste suuruste kaalutud keskmisena: i) sellise Hiina äriühingu kahjumimarginaal, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist; ii) sama äriühingu suurim kahjumimarginaal, kohaldatud Eurostati andmetest saadud ekspordihindade puhul (see on esinduslik koostööd mittetegevate Hiina eksportijate korral). Selle põhjal määrati üleriigiliseks kahjumimarginaaliks 30,0 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(108)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(109)

Kavandatakse järgmised lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad:

(110)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud. Kui imporditava toote on tootnud mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud (sealhulgas ka konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused), ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(111)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast üksuse nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõigi vajalike andmetega, kajastades eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(112)

Arvestades tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest väiksemad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra.

(113)

Ainus Armeenia koostööd tegev eksportiv tootja ja ainus koostööd tegev Brasiilia eksportiv tootja esitasid uurimise käigus hinnakohustuse pakkumised algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt.

(114)

Mõlemad pakkumised vaadati läbi. Brasiilia eksportija pakkumine kõrvaldab dumpingu kahjustava mõju ja piirab piisaval tasemel kõrvalehoidmise ohtu. Armeenia eksportija pakkumise puhul tuleb arvestada seda, et äriühingu kontserni keerulise struktuuri ja müügivõrgu tõttu on suur ristkompenseerimise oht sama toote müümisel samadele tarbijatele, kuid muudelt müüjatelt, või ka muude toodete müümisel samadele tarbijatele sama kontserni teistest äriühingutest. Armeenia eksportija esitas oluliselt muudetud hinnakohustuse pakkumise pärast algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaega. Märgiti, et lisaks sellele, et muudetud hinnakohustuse pakkumine esitati pärast tähtaega, ei saa seda järgmisel põhjusel heaks kiita. Kuigi äriühing kohustus müüma ainult otse ELi esimesele sõltumatule tarbijale, s.o kaasamata müügikanalisse selle äriühinguga seotud kahte äriühingut, näitas uurimine, et äriühing müüs muid tooteid samadele tarbijatele ELis. Lisaks sellele teatas äriühing, et tal on kavas hakata tootma ja ELi müüma uut tüüpi toodet, nimelt töödeldavat alumiiniumfooliumi. Kuna on olemas võimalus, et uut tüüpi toodet hakatakse müüma samadele tarbijatele ELis, ei piira ka uus hinnakohustuse pakkumine ristkompenseerimise riski vastuvõetava tasemeni.

(115)

Otsusega 2009/736/EÜ (4) kiitis komisjon heaks CBA hinnakohustuse pakkumise. Nõukogu kinnitab, et hinnakohustuse pakkumine kõrvaldab dumpingu kahjustava mõju ja piirab piisaval tasemel kõrvalehoidmise ohtu. Rusal Armenali pakkumine lükati tagasi nii põhjenduses 114 esitatud põhjustel kui ka nende raamatupidamises leitud probleemide tõttu, nagu on selgitatud põhjendustes 21 ja 22.

(116)

Et komisjon ja tolliasutused saaksid tõhusalt jälgida, kuidas CBA hinnakohustust täidab, kui asjaomasele tolliasutusele esitatakse taotlus vabasse ringlusesse lubamise kohta, on dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine lubatud vaid sel juhul, kui i) esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, kus on esitatud vähemalt II lisas sätestatud teave ja avaldus; ii) imporditavaid kaupu valmistab, toimetab ühendusse esimesele sõltumatule tarbijale ja arve esitab CBA ise ning iii) deklareeritud ja tollile esitatavad kaubad vastavad täpselt kinnitusarvele. Kui eespool sätestatud tingimused ei ole täidetud, kehtestatakse vabasse ringlusesse lubamise avalduse heakskiitmisel dumpinguvastane tollimaks.

(117)

Juhul kui komisjon vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9 tühistab rikkumise tõttu hinnakohustuse heakskiidu, viidates teatavatele tehingutele, ja teatab, et vastav kinnitusarve on kehtetu, tekib vabasse ringlusesse lubamise avalduse heakskiitmisel tollivõlg.

(118)

Importijad peavad arvestama tollivõlaga kui tavalise äririskiga, mis võib tekkida kauba vabasse ringlusesse lubamise avalduse heakskiitmisel vastavalt põhjendustes 116 ja 117 kirjeldatule, vaatamata sellele, et komisjon on heaks kiitnud hinnapakkumise kohustuse sellelt tootjalt, kellelt nad kaupa ostavad (kas otse või kaudselt).

(119)

Algmääruse artikli 14 lõike 7 kohaselt peaksid tolliasutused komisjonile kohe teatama, kui ilmneb hinnakohustuse rikkumine.

(120)

Eespool esitatud põhjustel kiidab komisjon heaks CBA hinnakohustuse pakkumise, kuid Armenali hinnakohustuse pakkumist ei kiideta heaks. Asjaomaseid äriühinguid on teavitatud olulistest seikadest, kaalutlustest ja kohustustest, millel heakskiitmine ja tagasilükkamine põhinevad.

(121)

Kui hinnakohustust rikutakse või kui see tühistatakse või kui komisjon tühistab hinnakohustuse heakskiidu, kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu, mille on kehtestanud nõukogu kooskõlas artikli 9 lõikega 4 ja mida kohaldatakse algmääruse artikli 8 lõike 9 tõttu automaatselt.

(122)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed.

(123)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(124)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

—

imporditavad tooted on valmistanud ja ühendusse esimesele sõltumatule tarbijale lähetanud nimetatud äriühingud ning

—

imporditava kaubaga koos esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse II lisas nimetatud andmeid ning

—

tolliasutusele esitatud ja deklareeritud kaubad vastavad täpselt kinnitusarvele.

—

lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul tehakse kindlaks, et üks või mitu selles lõikes sätestatud tingimust on täitmata või

—

kui komisjon tühistab hinnakohustuse heakskiidu algmääruse artikli 8 lõike 9 kohaselt määruse või otsusega, milles osutatakse teatavatele tehingutele ja teatatakse, et asjaomased kinnitusarved on kehtetud.

6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/19

(1)

9. juulil 2008. aastal avaldas komisjon teate (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit rauast või terasest õmblusteta torude ühendusse importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta. 8. aprillil 2009. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 289/2009 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) teatavate Hiinast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, ühenduse teatavate rauast ja terasest õmblusteta torude kogutoodangust.

(3)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Komisjon saatis täiendava küsimustiku valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele, et saada lisainfot turu ning peamiste kahjunäitajate arengu kohta pärast uurimisperioodi lõppu. Pärast ajutiste meetmete kohaldamist korraldati täiendavad kontrollkäigud järgmiste õmblusteta torude tootjate juurde ELis:

(6)

Komisjon analüüsis nelja valimisse kuuluva eksportiva tootja vastuseid küsimustikule ning kontrollis eelkõige tehingute väljavõtteid, mille olid esitanud järgmised eksportijad:

(7)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate Hiinast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplik järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

(9)

Kuna ühenduse tootjate ja Hiina eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 11–12 esitatud järeldused.

(10)

Vaatlusalune toode on teatavad Hiinast pärit rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torud, mille välisdiameeter on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 (4) (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 23 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 20, ex 7304 31 80, ex 7304 39 10, ex 7304 39 52, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 81, ex 7304 51 89, ex 7304 59 10, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla (5).

(11)

Pärast ajutise määruse avaldamist leiti viga ajutise määruse põhjenduse 14 joonealuses viites süsinikekvivalentväärtuse määramist käsitleva tehnilise aruande numbris. Täpne viide on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) avaldatud tehniline aruanne (1967, IIW doc. IX-555-67).

(12)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis Hiina raua- ja teraseühendus (China Iron and Steel Association – edaspidi „CISA”), et vaatlusalust toodet hõlmavate CN-koodide alla kuulub ka tooteid, mis jäävad uurimise kohaldamisalast välja, näiteks tooted, mille välisläbimõõt ületab 406,4 mm või mille süsinikekvivalentväärtus ületab 0,86, mistõttu olid importi kirjeldavad arvud uurimisel liiga suured. Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealuses menetluses ei käsitleta tooteid, mille välisläbimõõt ületab 406,4 mm või mille süsinikekvivalentväärtus (rahvusvahelise keevitusinstituudi valemi ja keemilise analüüsi kohaselt) ületab 0,86. Lisaks ei olnud tõendeid, et mõni valimisse kuuluv eksportiv tootja toodaks Hiinas selliseid tooteid märkimisväärses koguses. Seepärast järeldati, et puuduvad usaldusväärsed andmed selliste Hiina toodete ühendusse importimise kohta märkimisväärsetes kogustes.

(13)

Pärast nende asjaolude ja kaalutluste lõplikku teatavakstegemist kordas CISA väidet, et naftatööstuses kasutatavad torud (edaspidi „puuraugutorud”) tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta, ning osutas, et muud riigid, k.a USA, käsitlevad puuraugutorusid dumpinguvastaste uurimiste puhul eraldiseisva turuna. Sama väitis ka Hiina valitsus (kaubandusministeerium).

(14)

Eespool nimetatud väiteid analüüsiti põhjalikult ning leiti, et kõikidel vaatlusaluse toote määratlusega hõlmatud toote liikidel, sealhulgas puuraugutorudel, on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused, mis tähendab, et nad kuuluvad samasse tootekategooriasse. Loomulikult on need erinevad tooteliigid oma omaduste ning ostu- ja müügihinna poolest mingil määral erinevad. Fakt, et teised uurimisasutused uurivad puuraugutorudega seotud dumpingut eraldi, võib tuleneda sellise uurimise iseärasusest, nt sellest, mida vastav kaebus sisaldas. Leiti, et USA asutused ei pidanud uurima, kas puuraugutorudel on samad põhiomadused nagu teistel õmblusteta torudel. Ühenduse tootmisharu esitas tõendid, et keermestamata puuraugutorud ja teised uuritavad tooted on omavahel asendatavad.

(15)

Samuti väideti, et toote määratlemisel omistati põhjendamatult suurt tähtsust sellistele elementidele nagu seina paksus, välisdiameeter ja süsinikekvivalentväärtuse piirnorm, samas kui vajaliku tähelepanuta jäeti tehnilised omadused, nagu suur surve- ja korrosioonikindlus ja puuraugutorude puhul API (American Petroleum Institute) standardi olemasolu.

(16)

Esiteks tuleb märkida, et uurimise kohaldamisala ei hõlma seina paksust ja seega on vaatlusaluse toote määratlemisel välisdiameeter ja süsinikekvivalentväärtuse piirnorm kõige asjakohasemad elemendid. Välisdiameetrit kasutatakse toote eristamiseks ka statistikas ja tolliprotseduurides. Süsinikekvivalentväärtuse piirnormiks, millega määratakse toote keevitatavuse tase, on kehtestatud 0,86, et eristada kergesti keevitatavaid tooteid nendest, mis seda ei ole. Teiseks näitab ühenduse tootmisharu esitatud teave, et puuraugutorud võivad sarnaselt muude torudega olla nii suure kui ka väikese korrosiooni- ja survekindlusega. Seega ei saa ei korrosiooni- ega survekindlust kasutada kriteeriumina vaatlusaluse toote määratlemisel. Kolmandaks tuleb märkida, et API-standardid kehtivad puuraugutorude ja torujuhtmete suhtes naftasektoris. Muudes sektorites on torude suhtes kehtestatud ka samalaadsed standardid, kuid muude organisatsioonide poolt (nt ASTM). Seega ei saa ühe või teise organisatsiooni avaldatud standardit kasutada toote määratlemiseks dumpinguvastases menetluses. Kui eespool mainitud surve- ja korrosioonikindlus kõrvale jätta, ei esitanud kumbki asutus – ei CISA ega kaubandusministeerium – usaldusväärseid alternatiivseid toodete kuulumist määratlevaid elemente ega ka kriteeriume, mis oleksid vaatlusaluse toote määratlemisel asjakohasemad. Samuti ei esitanud kumbki asutus ettepanekut uue sobivama süsinikekvivalentväärtuse piirnormi kohta. Seepärast lükati väited vaatlusaluse toote määratluse kohta tagasi.

(17)

Eespool esitatu põhjal otsustatakse lõplikult, et vaatlusalune toode hõlmab muu hulgas naftatööstuses kasutatavaid mantel-, surve- ja puurtorusid, ning seega leiavad lõplikku kinnitust ajutise määruse põhjendused 14–19.

(18)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad põhjendused 20–27.

(19)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et üks eksportiv tootja, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, ei oleks tohtinud seda saada, sest lisaks muule kuulus enamusosalus selles äriühingus väidetavalt riigile.

(20)

Täiendav uurimine näitas, et Hiina riigil oli (kaudselt) teatav osalus nimetatud äriühingus, kuid uurimisperioodi jooksul oli riigil vähemusosalus. Siiski muutus osalus märgatavalt 2008. aasta lõpus (pärast uurimisperioodi lõppu), kui Hiina omandas suurema osaluse valdusühingus ning riigist sai seega enamusosanik. Komisjon otsustas, et järelikult see eksportiv tootja ei vasta algmääruse artikli 9 lõike 5 nõuetele ja talle ei peaks võimaldama individuaalset kohtlemist.

(21)

Pärast nende asjaolude ja kaalutluste lõplikku teatavakstegemist kordas kõnealune äriühing oma väidet, et Hiina riik sai enamusosanikuks pärast uurimisperioodi lõppu. Lisaks väitis äriühing, et osalust suurendati selgelt üksnes valdusühingu rahaliseks toetamiseks finantskriisi tõttu. Äriühing väitis ka seda, et suurenenud osalus ei avaldanud mõju juhtimisstruktuurile, direktorite nõukogu koosseisule ega äritegevusele. Samuti väideti, et aktsiajaotuse muudatus ei mõjutanud äriühingu eksporditegevust käsitlevaid otsuseid ning et need otsused tehakse riigist sõltumata. Äriühingu sõnul ei ole tõendeid, mis viitaksid sellele, et kõnealusel juhul võiks riigi osaluse mõjul tekkida meetmetest kõrvalehoidmise oht, juhul kui äriühingu suhtes kohaldataks individuaalset tollimaksumäära.

(22)

Selleks et eksportivale tootjale võimaldataks individuaalset kohtlemist, peab ta tõestama, et algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud. Üks neist nõuetest on, et aktsiate enamus peab kuuluma eraisikutele. Kõnealune äriühing ei täida seda nõuet alates 2008. aasta lõpust.

(23)

Kuigi muutused omandisuhetes toimusid alles pärast uurimisperioodi lõppu (kuigi enne uurimise lõppemist) ning pidades silmas järelduste mõju individuaalse kohtlemise üle otsustamisele tulevikus, järeldatakse, et kõnealusele äriühingule ei tohiks võimaldada individuaalset kohtlemist, sest äriühing ei vasta algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(24)

Kuna muid märkusi ei ole seoses individuaalse kohtlemisega esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjenduste 28–32 sisu, kui need ei puuduta põhjendustes 19–23 nimetatud äriühingut.

(25)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid kolm osapoolt, et USA ei ole asjakohane võrdlusriik, sest USA ja Hiina turutingimused on märkimisväärselt erinevad. Samuti väideti, et normaalväärtuse arvutamisel lähtuti vaid ühenduse tootjaga seotud ühe tootja andmetest, mistõttu see ei ole esindav.

(26)

Algmääruses on nõutud, et võrdlusriik valitaks põhjendatud viisil. Eespool nimetatud isikud ei suutnud esitada põhjendatud tõendeid, et USA valimine võrdlusriigiks on põhjendamatu. Eelkõige ei seadnud nad kahtluse alla konkurentsi olemasolu USA turul, mille puudumine võiks mõjutada kindlaksmääratud hinnataset. Samuti märgitakse, et ükski kõnealune isik ei teinud alternatiivseid ettepanekuid võrdlusriigi valimiseks.

(27)

Eespool esitatu põhjal otsustatakse lõplikult, et USA on sobiv võrdlusriik, ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 33–38.

(28)

Kuna ühtki märkust normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 39–44 esitatud järeldused.

(29)

Kuna ühtki märkust ekspordihinna kindlaksmääramise kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 45.

(30)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist märkis üks eksportiv tootja, et toote kontrollnumbri lihtsustamine (lihtsustamaks vaatlusaluse toote ja võrdlusriigist pärit samasuguse toote võrreldavust) põhjustas ebaõigeid võrdlusi, sest erinevaid õmblusteta torude liike käsitati ühe tooteliigina. Selle märkuse alusel leiti, et võib kohaldada teistsugust toote kontrollnumbrite rühmitamist, mis tagab samasuguse võrreldavuse – nimelt toru diameetrist ja seina paksusest tulenevat.

(31)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist on Hiina ekspordihindu tehasehindade tasandil korrigeeritud allapoole, et võtta arvesse kõiki transpordikulusid. Samal ajal korrigeeriti normaalväärtust ülespoole seoses mõningate muutustega transporditoetustes ning allahindluste tõttu.

(32)

Kuna muid märkusi võrdluse kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 46–47.

(33)

Kuna muid märkusi dumpingumarginaali arvutamise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 48–51, võttes arvesse põhjendustes 30 ja 31 nimetatud muudatusi.

(34)

Lõplik dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

(35)

CISA väitis, et vastavalt eriasutuse (Steel Business Briefing) väljastatud teabele, oli 2007. aastal EL 27s vähemalt 40 ühenduse samasuguse toote tootjat, kelle toodang oli kokku umbes 5,8 miljonit tonni, mis on erinev ajutises määruses esitatud vastavatest andmetest. Samuti väitis CISA, et vastavalt maailma teraseühenduse (World Steel Association) avaldatud teabele oli tarbimine ühenduses 2007. aastal umbes 4,6 miljonit tonni, s.o palju suurem, kui ajutise määruse põhjenduses 57 märgitud. Üks Hiina eksportiv tootja väitis sama.

(36)

Edastatud teabe uurimine näitas, et esitatud andmed käsitlevad kõiki õmblusteta torusid, mitte samasugust toodet, nagu on sätestatud ajutises määruses ja põhjendustes 10–17, ning hõlmavad ka muid tooteid, nagu suured torud (diameetriga üle 406,4 mm) ja roostevabast terasest torud. See seletab vastuolu põhjenduses 35 esitatud teabe ja ajutises määruses sisalduva teabe vahel. Samuti tuleb märkida, et vaatlusaluse toote kõigi teadaolevate ühenduse tootjate nimed ja asukohad sisaldusid kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis. Kui CISA hinnangul on ELis veel teisigi vaatlusaluse toote tootjaid, siis tulnuks kohe esitada piisavad tõendid nende identifitseerimiseks, et oleks olnud võimalik neid äriühinguid ka arvesse võtta.

(37)

Esitatud väited lükatakse seepärast tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 53–58.

(38)

Pärast CISA esitatud märkusi täpsustatakse, et ajutise määruse põhjendusega 60 mõeldakse seda, et puuraugutorude ja energia tootmise segment moodustavad kumbki alla 5 % Hiina koguimpordist. Kuna muud väited või märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 59–63.

(39)

Üks eksportiv tootja, kolm ühenduse tootjat ja kaebuse esitaja esitasid märkused seoses hindade allalöömise ja kahjumarginaalide arvutamisega. Neid märkusi analüüsiti ja vajaduse korral arvutusi muudeti.

(40)

Üks eksportiv tootja väitis, et korrektsioonid, mis tehti selleks, et võrdsetel alustel võrrelda Hiina impordi hindu ja ühenduse tootmisharu müüdavate vastavate tooteliikide hindu, ei olnud adekvaatsed, sest ei võetud arvesse sõltumatu importija müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit. Kaebuse esitaja väitis vastupidiselt, et need korrektsioonid olid liiga suured. Eksportiva tootja väitega seoses leiti, et tihtipeale müüsid nii Hiina kui ka ühenduse tootjad oma tooteid ühele ja samale kliendile. Seega ei olnud põhjust impordihindu rohkem korrigeerida. Pärast esitatud tõendite uurimist jõuti järeldusele, et väide tuleb tagasi lükata, ning kahele isikule teatati tagasilükkamise põhjused.

(41)

Kaebuse esitaja väitis, et kaubandustasandi erinevusi ei olnud õigesti arvutatud, sest ka Hiina eksportivad tootjad müüsid otse kasutajatele ning sellise müügi korral ei tehta kaubandustasandi kohandusi. Mõne Hiina eksportiva tootja puhul leiti, et see väide oli õigustatud, ning kaubandustasandi erinevuste kohandamine vaadati asjakohaselt läbi. Põhjenduses 40 mainitud eksportiv tootja väitis, et impordikoguste ja ühendusse toimuva müügi koguste suurte erinevuste tõttu ei peaks kaubandustasandi erinevust määrama kasutajatele müüdud vastavate koguste osakaalude lihtsa võrdlemise teel, ning pakkus kaubandustasandi erinevuste uueks kohandamiseks teistsugust meetodit. Pakutud meetodit ei peetud siiski sobivaks, sest see oleks moonutanud tulemust. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(42)

Eespool öeldu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 64 kirjeldatud meetod ning ajutise määruse põhjenduse 65 kohaselt arvutatud hindade allalöömise marginaaliks kinnitatakse 29 %.

(43)

CISA väitis, et mitmed valimisse kuuluvad ühenduse tootjad ei olnud esitanud vastuseid ning seetõttu on valimi representatiivsus nõrgenenud vähese koostöövalmiduse tõttu. Tuleb märkida, et peale äriühingu, keda on nimetatud ajutise määruse põhjenduse 66 punktis ii ning kes esitas andmed ainult osaliselt, esitasid kõik teised valimisse kuuluvad äriühingud uurimise lõpuks kogu vajaliku teabe. Isegi kui jätta kõrvale äriühing, kes esitas andmed ainult osaliselt, oleks valimi representatiivsus igal juhul üle 60 % ühenduse kogutoodangust. Seetõttu lükati väide tagasi.

(44)

Samuti väitis CISA, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 86 väidetule oli üks suur ühenduse kontsern teinud pärast uurimisperioodi märkimisväärseid investeeringuid, et suurendada oma tootmisvõimsust tuumaenergiasektoris kasutatavate torude osas. Seda teavet kontrolliti ning leiti, et kõnealune investeering tehti selleks, et suurendada selliste toodete tootmisvõimsust, mis ei ole samasugused tooted (roostevabast terasest või keevitatud torud). Seetõttu lükati väide tagasi.

(45)

CISA ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et ajutise määruse põhjendus 87, kus väidetakse, et ühenduse tootmisharu on veel toibumas dumpingu eelnevast mõjust, on ebatäpne, sest kaebust toetas vähemalt kolm Rumeenia äriühingut, kelle suhtes kohaldati kuni 2006. aasta keskpaigani dumpinguvastaseid meetmeid. Siiski käivad põhjenduses 87 esitatud väited selgelt ühenduse tootmisharu kui terviku kohta, mitte üksikute äriühingute kohta. On täiesti tavaline, et üksikute äriühingute olukord võib teistest erineda, kuid sellega ei seata kahtluse alla üldisi järeldusi ühenduse tootmisharu kohta. Seetõttu lükati väide tagasi.

(46)

Kuna muud väited või olulised märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 66–87.

(47)

Hiina kaubandusministeerium, CISA ja kaks eksportivat tootjat väitsid, et ühenduse tootmisharu ei olnud uurimisperioodi lõpus kaitsetus olukorras, eriti selle hiljutisi suuri kasumeid arvestades. Põhjused, miks ühenduse tootmisharu peeti uurimisperioodi lõpus kaitsetus olukorras olevaks, on esitatud ajutise määruse põhjenduses 89. Selles nenditi, et uurimisperioodi jooksul saadud kahju ei olnud oluline, samuti selgitati, et arvestades dumpinghinnaga impordi olulist osa ühenduse turul, võib selline dumpinghinnaga import avaldada kahjulikku mõju ühenduse tootmisharule, kui üldine turuolukord selle tulemusel oluliselt muutub. Seetõttu tuleb meeles pidada, et ühenduse tootmisharu sai tarbimise märkimisväärsest kasvust kasu ainult osaliselt ning tema turuosa langes vaatlusaluse perioodi jooksul viie protsendipunkti võrra, nagu on väidetud ajutise määruse põhjenduses 88. Asjaolu, et tootmisharu saab eriti soodsatel suure turunõudluse perioodidel suurt kasumit, ei tähenda tingimata seda, et selle tootmisharu majanduslik ja finantsolukord on heal järjel, eriti kui eelnevatel perioodidel sai sama tootmisharu äärmiselt väikest kasumit või isegi kahjumit. Nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 86, ei olnud ühenduse tootmisharul dumpinguilmingutest tingitud kasinate majandustulemuste tõttu võimalik säilitada sellist investeeringute taset, mis taganuks selles väga kapitalimahukas tootmissektoris ühenduse tootmisharu elujõulisuse pikas perspektiivis. Seega iseloomustab EÜ turgu uurimisperioodi lõpul jällegi märkimisväärne kogus äärmiselt madalate hindadega importi. Sellist olukorda turul võis juba pidada ohtlikuks, sest aastate eest, kui nõudlus oli tavalisel tasemel, oli selline olukord turul (analüüsitud nõukogu määruses (EÜ) nr 954/2006 (6) tekitanud ühenduse tootmisharule märkimisväärset kahju. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(48)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis ka, et ajutise määruse põhjenduses 89 ei olnud näidatud, et kõnealune muutus turuolukorras oleks selgelt prognoositav ja peatne, nagu on nõutud WTO dumpinguvastases lepingus. Turuolukorra muutus oli ette nähtav, sest selline tarbimise erakordselt kõrge tase ei püsi tavaliselt pikka aega. Ajutise määruse põhjendustes 90–126 esitatud analüüs näitab selgeid kõrvalekaldeid, mis toimusid teatava aja jooksul. Tõsiasi, et mitmete elementide ja näitajate muutumiseks positiivsest negatiivseks on vaja teatavat aega, ei ole vastuolus faktiga, et olemasoleva suundumuse valguses on selline negatiivne mõju juba selgelt prognoositav. Uurimisperioodi lõpus oli kahju oht selgelt prognoositav ning negatiivsed suundumused, mis põhjustaksid nähtava kahju, olid peatselt algamas, kuna teatav nõudluse vähenemine oli uurimisperioodi viimastel kuudel juba toimunud. Seepärast lükati väide tagasi.

(49)

Kuna muid väiteid või märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 88–89 esitatud järeldused kahju kohta.

(50)

Nagu on märgitud põhjenduses 5, saadeti täiendav küsimustik valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele ja kaebuse esitajale, et saada lisateavet turu ning peamiste kahjunäitajate arengu kohta kuni 2009. aasta märtsini. Samuti on hoolikalt analüüsitud Eurostati viimaseid impordiandmeid. Selleks et andmed oleksid täielikud, esitatakse allpool andmed uurimisperioodi lõpu ja 2009. aasta märtsi vahelise ajavahemiku kohta. Need arvud iseloomustavad vaid üheksakuulist perioodi, mistõttu kogused ei ole indekseeritud.

(51)

Pärast uurimisperioodi lõppu hakkas tarbimine ühenduses märkimisväärselt kahanema ning seda isegi kiiremini, kui oli märgitud ajutise määruse põhjenduses 91. Tegelikult kahanes ühenduse turg uurimisperioodi lõpust kuni 2009. aasta märtsini peaaegu 30 % (7).

(52)

Samal ajal vähenes märkimisväärselt ka import Hiinast, kuid arvestades ühenduse tarbimise veelgi kiiremat vähenemist, suurenes kõnealuse impordi turuosa umbes 18 protsendini. Hiina impordi hinnatõus oli vastavuses ajutise määruse põhjenduses 98 esitatuga.

(53)

Samas ajavahemikus vähenes märgatavalt ühenduse tootmisharu toodang, nii et valimisse kuuluvate äriühingute tootmisvõimuse rakendamine langes 2009. aasta märtsis 60 %ni. Ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul langes sama palju kui tarbimine ühenduses, nii et ühenduse tootmisharu turuosa püsis stabiilsena. Hinnad 2008. aasta teises pooles tõusid, kuid 2009. aasta esimeses kvartalis langesid, jäädes siiski kõrgemale kui uurimisperioodi jooksul.

(54)

Lisaks kahanes märgatavalt ühenduse tootmisharu kasumlikkus ning isegi kiiremini, kui oli märgitud ajutise määruse põhjenduses 110, jäädes 2009. aasta esimeses kvartalis negatiivseks (– 0,8 %).

(55)

Kokkuvõttes kinnitab uurimise lõppetapis täiendavalt kogutud ja kontrollitud lisateave ajutise määruse põhjendustes 90–112 tehtud analüüsi õigsust.

(56)

Üks eksportiv tootja väitis, et kahju uurimine, erinevalt dumpingu uurimisest, kestis kauem kui uurimisperioodi lõpuni, sest analüüs põhines ka teabel ja andmetel, mis olid esitatud pärast 2008. aasta juunit.

(57)

Esiteks tuletatakse meelde, et uurimisperiood ja vaatlusalune periood on aluseks, mille põhjal hinnati kahju ohtu ajutises määruses. Kahju ohu korral ei saa uurimisperioodil avastatud kahju olla olemuslikult materiaalne, muidu liigituks uuring tegeliku materiaalse kahju uuringuks. Kuigi uurimisperioodi jooksul ei olnud kahju materiaalne, peab uurimisasutus tegema kindlaks, kas algmääruse artikli 3 lõikes 9 nimetatud faktorite põhjal saab teha järelduse, et eksisteerib materiaalse kahju oht. Seetõttu on uurimisasutusel õigus kontrollida, kas pärast uurimisperioodi lõppu toimuvad sündmused tõendavad kahju tekkimise ohtu, mis leiti olevat esialgses etapis.

(58)

Hiina kaubandusministeerium, CISA ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et ajutise määruse põhjenduses 91 ei olnud kasutatud teabeallikas selgelt määratletud ning põhjendustes 99, 101 ja 108 esitatud prognoosid ja muu teave, mis pärines ühenduse tootjatelt või kaebuse esitajalt, ei olnud objektiivne. Hiina kaubandusministeerium väitis ka, et sellist teavet kasutades ei olnud uurimisasutus käitunud „eriti hoolikalt”, nagu on nõutud WTO dumpinguvastases lepingus.

(59)

Kinnitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 91 nimetatud avaliku teabe allikatega seotud üksikasjalikud tõendid olid huvitatud isikutele konsulteerimiseks kättesaadavad enne ajutise määruse avaldamist. Ühenduse tootmisharu esitatud prognoose ja muud teavet kontrolliti ning seda võeti arvesse ainult juhul ja ainult nii palju, kui seda teavet peeti usaldusväärseks ja täpseks. Tõsiasja, et esitatud teavet kontrolliti, on nimetatud ka ajutise määruse põhjenduses 100. Täiendavad kontrollkäigud tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist, nagu on kinnitatud põhjenduses 5.

(60)

Põhjendustes 56 ja 58 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(61)

CISA väitis, et Hiina impordi arengu hindamisel pärast uurimisperioodi oleks tulnud arvesse võtta mitte tegelikku importi, vaid esitatud tellimusi, sest tegelik import toimub tavaliselt kolm kuni neli kuud pärast tellimuse esitamist. Võttes arvesse ajalist viivitust, kajastuks muutused ELi turu nõudluses tegelikus impordis alles paar kuud hiljem ning see selgitab ka asjaolu, miks import Hiinast oli jätkuvalt suur 2008. aasta novembris ja detsembris, olenemata sellest, et nõudlus ühenduse turul oli juba hakanud langema. Samalaadseid märkusi esitas ka üks Hiina eksportiv tootja.

(62)

Teatavast riigist pärineva impordi mahu ja keskmise hinna hindamisel kasutatakse tavaliselt hindamisalusena tegelikku importi. Tellimustega seotud teavet võib arvesse võtta täiendava teabena, kuid enamasti ei suudeta selle kohta esitada piisavalt tõendeid. Pealegi selgus väite analüüsimisel, et ühenduse tarbimine oli 2008. aasta kolmandas kvartalis juba languses. Seega oleks see asjaolu, kolme- kuni neljakuulist ajalist nihet arvestades, pidanud kajastuma Hiina 2008. aasta neljanda kvartali impordikogustes, mis olid aga üsna suured. Pidades silmas kõnealust kolme- kuni neljakuulist viivitust, tulenes 2009. aasta esimeses kvartalis toimunud järsk langus Hiina impordis pigem dumpinguvastaste meetmete ennetamisest kui nõudluse vähenemisest. Tegelikkuses on üsna tõenäoline, et importijad soovisid järjest vähem esitada tellimusi kaupadele, mille kohalejõudmisel oleksid võinud juba kehtida dumpinguvastased meetmed. Kokkuvõttes leitakse, et analüüs, mis põhinenuks tegeliku impordi asemel tellimustel, oleks lisanud uurimisele ainult ebamäärasust ning lõpptulemus ei oleks olnud märkimisväärselt erinev. Seetõttu lükati CISA esitatud väited tagasi.

(63)

Hiina kaubandusministeerium, CISA ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et ühenduse kontsernide avaldatud pressiteadete ja/või finantsandmete põhjal võib järeldada, et 2008. aasta oli kontsernidele väga edukas, ning see oleks vastuolus ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud järeldustega kahju ohu kohta.

(64)

Väidet kontrollides leiti, et teave, millele CISA viitab, ei olnud otseselt seotud vaatlusalust toodet tootvate Euroopa üksustega. Nagu on märgitud põhjenduses 44, koosnevad suuremad kontsernid erinevatest üksustest, mis sageli toodavad väga erinevaid tooteid. Kontserni kui terviku kohta käiv finantsinfo ei pruugi seetõttu peegeldada samasugust toodet tootvate ja seda ühenduse turul müüvate üksuste majanduslikku olukorda. Lõpetuseks tuletatakse meelde, et uurimisperioodi jooksul kasutatud teavet samasugust toodet tootvate äriühingute kohta on nõuetekohaselt kontrollitud. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(65)

Kuna ajutise määruse põhjenduste 90–112 kohta muid väiteid ei esitatud, kinnitatakse nendes põhjendustes esitatud järeldused.

(66)

CISA väitis, et ajutise määruse põhjenduses 114 nimetatud Hiina impordi suurenemise põhjuseks oli nõudluse kasv ELi turul. Samalaadseid märkusi esitasid ka Hiina kaubandusministeerium ja üks Hiina eksportiv tootja. CISA lükkas tagasi hinnangu, et Hiina impordi areng võib olla seotud turu hõivamise strateegiaga, ning rõhutas, et kuna Hiina eksport pärineb suurelt hulgalt tootjatelt, siis oleks võimatu ette kujutada neid kasutamas kooskõlastatud strateegiat.

(67)

Kui vastaks tõele CISA väide, et Hiina impordi kasv on seotud nõudluse suurenemisega ELi turul, siis oleks kõnealuse impordi turuosa püsinud küllaltki stabiilsena ega oleks vaatlusaluse perioodi jooksul tõusnud 1 protsendilt 17 protsendini. Hiina impordi turuosa märgatav suurenemine ning selle täiesti erinev areng võrreldes ühenduse tootmisharu ja teiste impordiallikate turuosaga näitavad selgesti, et Hiina impordi suurenemist on põhjustanud muud tegurid. Seda järeldust toetab lisaks fakt, et Hiina import on pidevalt toimunud väga madalate (dumpingu)hindadega, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 63–65. Samuti pole eksportijatel vaja oma tegevust ühetaolise käitumisviisi ülevõtmiseks kooskõlastada. Kui selgub, et turu hõivamine väga madalate hindadega on edukas, siis tõenäoliselt toimub liikumine sellise eduka turustrateegia suunas, ilma et eksportijad peaksid oma tegevust kooskõlastama. Seetõttu lükatakse põhjenduses 66 esitatud väited tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud järeldused.

(68)

Lisaks väitis CISA, et vastupidiselt ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 esitatud hinnangule vähenesid Hiinast pärit impordikogused uurimisperioodi-järgsel perioodil märkimisväärselt. Tõepoolest, nagu märgitud eespool põhjenduses 52 vähenes import Hiinast uurimisperioodi-järgsel perioodil märkimisväärselt. Siiski võib ajutise määruse põhjendusest 116 selgelt välja lugeda, et oluline ei ole mitte kõnealuse impordi absoluutne maht, vaid selle suhe tarbimisse, teisisõnu, selle impordi turuosa kogu ühenduse turul. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 52, on vaatlusaluse toote Hiinast pärit impordi turuosa hoolimata absoluutarvude langusest pärast uurimisperioodi lõppu veidi suurenenud. Pidades silmas tõsiasju, i) et ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 antud hinnangu aluseks olid kõige värskemad usaldusväärsed andmed, mis olid kättesaadavad esialgsete järelduste tegemise ajal, s.o 2008. aasta novembris ja detsembris, ii) et need andmed olid vastavuses Hiina impordi arenguga kuni selle hetkeni ja iii) järeldused põhinesid mitte absoluutkogustel, vaid suhtelistel kogustel, jõutakse lõppjäreldusele, et ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 esitatud hinnangud ei ole vastuolus põhjenduses 52 esitatud järeldustega. Siiski tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 134 mainitud põhjustel võib Hiinast pärit impordikoguseid pidada kahju tekitavaks teguriks isegi siis, kui kogused hakkaksid proportsionaalselt rohkem kahanema kui tarbimine, sest kahaneva turu tingimustes avaldab madala hinnaga Hiina päritolu kaupade suurte koguste kohalolu turul valitsevale üldisele hinnatasemele langetavat survet. Kindlasti ei tarvitse ükski algmääruse artikli 3 lõikes 9 mainitud tegur eraldivõetuna saada kahju tekkimise ohu üle otsustamisel määravaks. Kõiki tegureid tuleb üheskoos arvestada. Seepärast lükatakse väide tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 115 esitatud järeldused.

(69)

CISA väitis, et ajutise määruse põhjenduse 118 analüüs põhines andmetel, mis pärinesid sellistelt valimisse kuuluvatelt eksportijatelt, kes olid kõige rohkem ekspordile orienteeritud, ning need andmed ei peegelda täpselt Hiina ekspordi üldist olukorda. Väideti, et ajutise määruse põhjenduses 119 esitatud Hiinast EÜsse suunatud ekspordi osakaal Hiina koguekspordis muutis 2008. aastal arengusuunda, vähenedes 15 protsendilt 11 protsendile. Ajutise määruse põhjendustes 117–119 esitatud analüüsis ignoreeriti nõudluse kasvu Hiina siseturul, mis prognooside kohaselt oleks suutnud alla neelata märkimisväärse osa ülemäärasest tootmisvõimsusest. Viidati ka Hiina valitsuse mitmetele projektidele ja kavadele sisenõudluse säilitamiseks. Hiina kaubandusministeerium väitis ka, et nõudluse muutumist Hiina siseturul ei ole ajutises määruses uuritud.

(70)

Ajutise määruse põhjenduses 118 esitatud järeldusi seoses valimisse kuuluvate äriühingutega kinnitavad selgelt ajutise määruse põhjenduses 119 osutatud üldiste ekspordiandmete suundumused, mis näitasid isegi veel suuremat EÜsse suunduva ekspordi kasvu vaatlusalusel perioodil. CISA ei suutnud esitada ühtki olulist tõendit selle kohta, et vaatlusaluse toote EÜsse suunatud ekspordi osa Hiina koguekspordist oleks 2008. aastal kahanenud. Siinkohal tuleb märkida, et Hiina statistilistes andmetes käsitletakse vaatlusaluse tootena suuresti erineva määratlusega toodet. See ilmneb selgesti asjaolust, et Hiina statistikas registreeritud vaatlusaluse toote eksport Euroopasse ületab Eurostatis registreeritud importi ning ka vastavad arengusuunad on täiesti erinevad. Seepärast ei saanud kõnealuste tõenditega nõustuda. Mis puutub Hiina valitsuse kavandatavaid meetmeid sisenõudluse suurendamiseks, ei saa esitatud tõendid muuta analüüsi sisu, sest meetme mõju nõudlusele ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida. Samuti ei ole enamiku nimetatud projektide puhul kindel, et need ka ellu viiakse. Mõned CISA viidatud suured torujuhtmete projektid tunduvad olevat sellised, kus kasutatakse suuri keevitatud torusid, mitte käesolevas menetluses vaadeldavaid õmblusteta torusid. Eespool põhjenduses 69 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(71)

Samuti leidis CISA, et ajutise määruse põhjenduses 119 osutatud ümbersuunamisstsenaarium ei olnud asjakohane, sest Hiina eksport USAsse koosnevat põhiliselt toodetest (puuraugutorudest), mida EÜsse kuigi palju ei ekspordita. CISA väitis, et ekspordi hinnad EÜsse ei ole oluliselt madalamad kui hinnad muudesse riikidesse eksportimisel, vaid vastupidi, EÜ on senini olnud Hiina ekspordile atraktiivne turg. Sellega seoses tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 119 tehtud analüüs põhines statistilistel andmetel, mis ei sisaldanud üksikasjalikku teavet täpsete tooteliikide kohta. Igal juhul tuleb märkida, et vaatlusaluse toote tootmiseks vajalikke tootmisseadmeid saab väga suures ulatuses kasutada erinevate õmblusteta torude liikide tootmiseks. Seetõttu on fakt, et teatavaid toruliike (puuraugutorud) EÜsse suurel hulgal ei impordita, võimaliku vaba tootmisvõimsuse arvestamisel ebaoluline, sest seda tüüpi torude tootmiseks vajalikke seadmeid võib lihtsalt ümber seadistada tootmaks vaatlusaluse toote muid liike, mida imporditakse ühenduse turule hoopis märkimisväärsemates kogustes. Seetõttu lükatakse põhjenduses 66 esitatud väited tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 117–119 esitatud järeldused.

(72)

CISA väitis, et pärast uurimisperioodi lõppu on Hiina impordi hinnad märkimisväärselt tõusnud, kuid ühenduse tootmisharu hinnad ei ole seda suundumust järginud, st uurimisperioodil esinenud hindade allalöömine oleks pärast uurimisperioodi olnud oluliselt väiksem või puudunud üldse.

(73)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 98 ja 122, on tõendatud, et pärast uurimisperioodi tõusid märkimisväärselt kõikidest allikatest, k.a Hiinast pärineva impordi hinnad, nagu ka ühenduse tootmisharu hinnad. On analüüsitud ühenduse tootmisharu hindu pärast uurimisperioodi ja Hiinast pärit võrreldavate toodete hindu ning leitud, et hindade liikumine on olnud paralleelne. Kokkuvõttes ei leitud ühtki tõendit, mis näidanuks, et uurimisperioodi jooksul toimunud hindade allalöömine oleks edaspidi vähenenud või hoopis kadunud. Seetõttu kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 120-123 esitatud järeldused.

(74)

Märkusi selle punkti kohta ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud järeldused.

(75)

CISA väitis, et ajutise määruse põhjenduses 125 esitatud väide Hiina valitsuse võimaliku sekkumise kohta on ainult oletus. Siiski on uurimine näidanud, et ühele Hiina eksportivale tootjale esialgses etapis võimaldatud individuaalne kohtlemine tuli tühistada (nagu on märgitud põhjendustes 19–23) riigi sekkumise suurenemise tõttu, mida ajendas halvenev majandusolukord uurimisperioodi järel. See asjaolu kinnitab selgelt ajutise määruse põhjenduses 125 esitatud järeldust ning see väide lükatakse seega tagasi.

(76)

Esiteks tuleb märkida, et järeldus kahju tekkimise ohu kohta tehti pärast muu hulgas algmääruse artikli 3 lõigetes 5 ja 9 osutatud mitmesuguste tegurite üheskoos arvessevõtmist.

(77)

CISA väitis, et ajutises määruses esitatud järeldused ei vasta WTO poolt seda liiki uurimise suhtes kehtestatud standarditele, st järeldused tuleb teha tõendite, mitte vihjete, oletuste ega kaudsete võimaluste põhjal; prognoosid ja hinnangud peavad olema ülimalt tõenäolised ning enne vastavate järeldusteni jõudmist tuleb uurida ka alternatiivseid selgitusi.

(78)

Ajutises määruses on selgelt näidatud, millistele alustele on rajatud uurimise erinevate asjaoludega seotud järeldused. Seda toetavad järgmised tõendid: Eurostatilt saadud statistilised andmed, koostööd tegevate äriühingute vastused küsimustikule, teave kaebuse esitajalt valimisse mittekuuluvate äriühingute kohta, huvitatud isikute märkustes sisaldunud teave, uurimise jooksul internetist leitud muu teave. Kogu see teave, kui see ei olnud konfidentsiaalne, oli huvitatud isikutele konsulteerimiseks kättesaadav.

(79)

Kahju ohuga seotud tegureid on eraldi ja üksikasjalikult käsitletud ajutises määruses. Esialgses etapis tehtud hinnangute ja prognooside täitumist uuriti uuesti ja tõendati nii palju kui võimalik uurimise lõppetapis, nagu on sätestatud käesoleva määruse järeldustes. Ei leitud ühtki fakti, tõendit või viidet, mis oleks vastuolus ajutises määruses sisalduvate järeldustega. Seega ei olnud ajutises määruses esitatud prognoosid ja hinnangud mitte oletused või väited, vaid olukorra põhjaliku analüüsi tulemus.

(80)

Mis puudutab põhjenduses 78 nimetatud alternatiivseid selgitusi või tõlgendusi, siis neid (kaasa arvatud huvitatud isikute esitatuid) on uurimise käigus nõuetekohaselt uuritud ning neid on käsitletud nii käesolevas määruses kui ka ajutises määruses.

(81)

Lõpuks tuleb märkida, et uurimisperioodi-järgsete faktide uurimisel ja ka ajutise määruse ning järelduste lõpliku teatavakstegemise kohta huvitatud isikute poolt tehtud märkuste ja tähelepanekute analüüsimisel ei leitud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla järelduse, et uurimisperioodi lõpus oli tekkinud olulise kahju oht. Seetõttu lükatakse CISA esitatud väide (põhjenduses 77) tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 126 esitatud järeldused.

(82)

Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 128–135.

(83)

CISA väitel viitab tõsiasi, et ühenduse tootmisharu importis vaatlusalust toodet Hiinast ja teistest riikidest, sellele, et neil puudub tootmisvõimsus ühenduse turu vajaduste rahuldamiseks. Põhjuseks on see, et ühenduse tootmisharu ei ole investeerinud uude tootmisvõimsusse ning on keskendunud suurema lisaväärtusega turusegmendile. Siinkohal tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 136 on selgitatud, et kõnealune import moodustab hinnanguliselt vähem kui 2 % Hiina koguimpordist, ning ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et see kogus oleks suurem.

(84)

CISA seadis kahtluse alla ka täpsed põhjused, miks ajutise määruse põhjenduses 138 nimetatud kontsern sellist importi teostab. Teemat uuriti põhjalikumalt ning kinnitatakse, et kuluefektiivsuse huvides toodetakse teatavaid tooteliike kontserni Euroopa-välistes üksustes. Nagu on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 138, on kindlaks tehtud, et kõnealuse impordi hinnad ei löönud alla ühenduse sama tooteliigi hindu.

(85)

Lõpetuseks viitas CISA selgele vastuolule ühenduse tootmisharu tulevast ekspordimüüki käsitleva suhteliselt positiivse hinnangu ja kolmandate riikide üldise majandussuundumuse vahel, mis hinnangute kohaselt on langemas. Siinkohal märgitakse, et ühenduse tootmisharu ekspordi analüüs ei mõjuta kuidagi järeldusi kahju või kahju ohu kohta, mis puudutavad üksnes ühenduse tootmisharu tegevust seoses samasuguse tootega ühenduse turul. Kui mõnedel ühenduse tootjatel on optimistlik vaade oma eksporditegevusele, siis võib see tuleneda üksnes majanduskeskkonna ülehindamisest, mitte nende tegevusest koduturul, mida vaadeldakse analüüsis eraldi.

(86)

Seetõttu lükatakse põhjendustes 83–85 esitatud väited tagasi ning kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendustes 136–141 esitatud järeldused.

(87)

CISA väitis, et kolmandatest riikidest pärit impordi keskmise hinna uurimine ei ole piisav, vaid arvesse tuleks võtta ka nende toodete iseloomu. Kinnitatakse, et kõikide juhtumite puhul, mille kohta importijad esitasid piisavalt üksikasjalikku hinnateavet, tehti detailne analüüs. Kahjuks ei ole kaubandusstatistika piisavalt detailne ning pidades silmas asjaolu, et importijate koostöövalmidus oli kõnealuse uurimise puhul suhteliselt väike, siis oli üsna vähe tootepõhist üksikasjalikku infot impordihindade kohta teistest riikidest. Siiski ei esitanud ükski isik põhjendatud teavet, mis oleks viidanud teistsugustele järeldustele, kui ajutise määruse põhjendustes 142–145 esitatud. Seetõttu kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse kõnealustes sätetes sisalduvad järeldused.

(88)

Kuna märkused selle punkti kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 146.

(89)

CISA väitis, et ühenduse tootmisharu oli muutnud oma tootevalikut, keskendudes kõrgema müügihinnaga tooteliikidele, selleks et vähendada tootmiskulude tõusu mõju. See näitavat, et ühenduse tootmisharul oli piisavalt võimalusi vastata kulude tõusule müügihindade tõstmisega, vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 149 väidetule.

(90)

Ei ole kahtlustki, et ühenduse tootmisharu on aja jooksul üritanud kasumit maksimeerida, vastates kulude suurenemisele müügihindade tõstmisega. See ei ole siiski lõputu protsess ning kuskil on piir, millest edasi sellised hinnamuutused ei ole võimalikud turul olevat konkurentsi tõttu. Turul, kus samalaadseid tooteid müüakse märkimisväärselt madalama hinnaga, muutub sellise üleshindluse mänguruum seda väiksemaks, mida suurem on madala hinnaga toodete turuosa. Seetõttu ei ole CISA märkused vastuolus ajutise määruse põhjendustes 147–149 esitatuga ning need põhjendused kinnitatakse.

(91)

Hiina kaubandusministeerium, CISA ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et üleilmsest majanduskriisist tingitud majanduslangus on ühenduse tootmisharu majanduslike probleemide põhjuseks, ning nad leidsid, et see on kõrvaldanud põhjusliku seose Hiina impordi ja väidetava kahju või kahju ohu vahel. CISA tunnistas ka ise, et 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul oli tarbimise tase turul erakordselt kõrge ning et nõudluse langus pärast uurimisperioodi lõppu oli suurel määral tingitud sellest, et selle toote turutingimused normaliseerusid. Seetõttu jääb selgusetuks, kas üleilmset majanduslangust saab pidada kahju tekkimise põhjuseks, sest kättesaadava teabe põhjal saab üksnes öelda, et pärast uurimisperioodi lõppu taandus tarbimine EÜ turul eelnevatel aastatel tavapäraseks peetud tasemele. Siit võib teha ka järelduse, et tänu erakordselt kõrgele tarbimistasemele ühenduse turul vaatlusalusel perioodil suutis ühenduse tootmisharu vältida olulise kahju tekkimist, vaatamata Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärsele turuosale ja hinna allalöömisele. Tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 150 ei ole välistatud, et üldisel majanduslangusel oli oma roll ühenduse tootmisharu kahjustavas olukorras uurimisperioodi järel. Samas ei ole õige väita, et üksnes üldine majanduslangus on ühenduse tootmisharu kahjustanud ja dumpinguhinnaga import ei ole seda mõjutanud, samas kui selle impordi suur turuosa ning märkimisväärne hindade allalöömine on selgelt näha. Väide, et majanduslangus on kõrvaldanud ajutise määruse põhjendustes 128–135 osutatud põhjusliku seose, lükatakse seetõttu tagasi. Küsimust, kuidas on uurimisperioodiga võrreldes muutunud majanduskeskkond mõjutanud meetmete tõsidust, käsitletakse allpool põhjenduses 104.

(92)

Väited lükatakse seetõttu tagasi ning käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 150.

(93)

CISA märkis, et mõned ühenduse tootjad olid sõlminud klientidega eelnevalt kokku lepitud hindadega raamlepingud, aga nende jaoks on hind jäänud stabiilseks. Samal ajal olevat nad sõlminud samasugused fikseeritud hinnaga lepingud rauamaagi ja muude peamiste sįsendmaterjalide tarnijatega, nii et toorainehindade järsust langusest kohe pärast uurimisperioodi lõppu nad kasu ei saanuks.

(94)

Kõigepealt tuleb märkida, et kokkulepitud hindadega lepinguid sõlmiti kõnealust ajavahemikku silmas pidades väga väiksel arvul, mistõttu nende mõju ei saa pidada oluliseks. Seda kinnitab asjaolu, et ka ühenduse tootmisharu hinnad langesid oluliselt. Fikseeritud hindadega lepingud toorainetarnijatega on levinud kogu maailmas ning see ei pane ühenduse tootmisharu ei paremasse ega halvemasse olukorda võrreldes samasuguse toote mis tahes tootjaga maailmaturul. Seetõttu ei saa ka seda pidada põhjuslikku seost kõrvaldavaks põhjuseks. Eespool põhjenduses 93 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(95)

Kuna rohkem märkusi selle punkti kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 151–153.

(96)

Kaebuse esitaja ning mitmed ühenduse tootjad kordasid väidet, et dumpinguvastaste meetmete olemasolu on neile ülimalt oluline oma tegevuse jätkamiseks, sest kahju tekitav dumping jätkub. Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 155.

(97)

Kuna märkused selle punkti kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 156.

(98)

Vaatlusaluse toote kasutaja, kes on ka importija, osutas, et tema imporditava toote CN-koode ei olnud algatamisteates nimetatud ning et ta sai alles pärast ajutiste meetmete kehtestamist teada, et uurimine hõlmab ka neid tooteliike. Ta väitis, et pidi seetõttu maksma ettenägematuid dumpinguvastaseid tollimakse. Importijale teatati, et algatamisteates on esitatud uuritava toote täpne kirjeldus ning CN-koode nimetati seal üksnes informatsiooniks. Vaatlusaluse toote täpne tolliklassifikatsioon on üks uuritav asjaolu ning seetõttu on täiesti võimalik, et ajutises määruses nimetatud CN-koodid erinevad teataval määral algatamisteates esitatutest.

(99)

Kuna muid märkusi selle punkti kohta ei tehtud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 157.

(100)

Eespool põhjenduses 98 nimetatud tootja väitis ka seda, et kui vaatlusaluse toote suhtes kehtestatakse lõplikud meetmed, siis põhjustab see tema äriühingule tõsiseid tarneprobleeme, sest EÜ tootjad ei soovi talle tarnida. Seda väidet kontrolliti ning leiti, et kõnealuse isiku probleemid toote tellimisel ühenduse tootjatelt olid seotud eelmiste perioodidega, mil väga suure turunõudluse tingimustes ei pidanud mõned ühenduse tootjad vaatlusaluse toote väga väikestes kogustes tarnimist majanduslikult mõttekaks. Siiski peaks normaalse nõudluse tingimustes see piirang kaduma, pidades silmas asjaolu, et sama liiki toodete teised kasutajad või importijad võivad pärast meetmete kehtestamist suurendada nõudlust ühenduses. Võttes arvesse neid kaalutlusi ning samuti fakti, et kõnealune kasutus moodustas üksnes väga väikese osa vaatlusaluse toote tarbimisest ühenduses, järeldatakse, et tarneallikate olemasolu küsimus ei ole vaatlusaluse toote puhul oluline.

(101)

Üks teine kasutaja, kes ostab samasugust toodet üksnes ühenduse tootmisharult, kordas oma toetust meetmete kehtestamisele. Rohkem kasutajaid ajutise määruse järelduste kohta märkusi ei esitanud. Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 158.

(102)

Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 159.

(103)

Kaebuse esitaja ning mitmed ühenduse tootmisharusse kuuluvad ühenduse tootjad väitsid, et kasumimarginaal 3 %, mida kasutati ajutise määruse põhjendustes 161–163 osutatud kahju kõrvaldamise taseme arvutamisel, oli liiga väike. Tuleb arvestada, et tegemist on kapitalimahuka tootmisharuga, millel on suured püsikulud, ning et ühenduse tootmisharu keskmine kasumimarginaal vaatlusalusel perioodil oli tublisti üle 3 %.

(104)

On teada, et samasuguse toote tootmine on väga kapitalimahukas. Ollakse siiski arvamusel, et praegune turuolukord ei ole selline, mis võimaldaks hinnata tootmisvõimsuse kasutamist lähitulevikus ning eriti aastate jooksul, mil meetmed kehtivad. See võib mõjutada kasumimarginaali määramist, mille saavutamist võiks üldiselt oodata turul, kus ei toimu dumpingut. Nendel asjaoludel ning pidades silmas tõsiasja, et ühenduse tootmisharu võib alati taotleda meetmete läbivaatamist, kui asjaolud peaksid muutuma, jõuti järeldusele, et mõõdukas kasumimarginaal 3 %, mis kehtestati esialgses etapis ning sama toodet käsitlenud eelmise uurimise käigus, tuleks säilitada. Siiski märgitakse, et kui turuolukord peaks märgatavalt muutuma, võib tekkida vajadus 3-protsendise kasumimarginaali läbivaatamiseks.

(105)

Kahju kõrvaldamise taseme arvutamisel kasutati ajutise määruse põhjendustes 164–165 osutatud metoodikat, tehes mõned põhjenduses 41 osutatud kohandused. Kahju kõrvaldamist võimaldavaks üleriigiliseks tasemeks võeti individuaalset kohtlemist mitteomava eksportiva tootja poolt müüdud kõige representatiivsema tooteliigi kahjumarginaali kaalutud keskmine.

(106)

Niimoodi saadud kahjumarginaalid olid väiksemad kui tuvastatud dumpingumarginaalid.

(107)

Arvestades järeldusi dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaali (sõltuvalt sellest, kumb on väiksem) kõige madalamale leitud tasemele, st käesoleval juhul eranditult kahjumarginaalile.

(108)

Eespool esitatu põhjal on lõplikud tollimaksud järgmised:

(109)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes) kohaldatakse seega ainult selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille tootjaks on kõnealused äriühingud – nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(110)

Mis tahes taotlus kohaldada äriühingu suhtes individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (8) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(111)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(112)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse lisas nimetatud valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu. Artikli 11 lõiget 4 ei kohaldata, kui on kasutatud väljavõttelist uuringut.

(113)

Pärast seda, kui tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal oli kavas soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, soovisid mitmed valimist välja jäetud Hiina eksportivad tootjad võtta hinnakohustuse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Siiski ei laekunud algmääruse artikli 8 lõikega 2 ette nähtud tähtaja jooksul vaatamata sellele, et kõiki nõutud tingimusi selgitati, ühtki ametlikku hinnakohustuse pakkumist ega tähtaja pikendamise taotlust. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole hinnakohustuste küsimust käesoleva uurimise raames enam vaja käsitleda.

(114)

Kuna uurimine on näidanud, et kahju tekkimise oht oli uurimisperioodi lõpus peatne, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 126, siis võttes arvesse eespool esitatud põhjendusi 50–55, mis kinnitavad mitmete kahjunäitajate negatiivse suundumuse jätkumist pärast uurimisperioodi, ning pidades silmas tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku, järeldatakse, et ajutiste meetmete puudumise korral oleks tekkinud kahju. Seetõttu peetakse vajalikuks, et ajutise määrusega kehtestatud dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda,

—

ta ei ole uurimisperioodi jooksul (1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008) eksportinud ühendusse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid;

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult ühendusse eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või et tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks ühendusse,

6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/36

6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/38

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/2010. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 918/2009 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/40

(1)

Direktiivi 98/8/EÜ (3) artikli 16 lõikes 1 on sätestatud kümneaastane üleminekuperiood alates direktiivi jõustumise kuupäevast, s.o 14. maist 2000, mille jooksul võivad liikmesriigid kohaldada biotsiidide turuleviimiseks oma siseriiklikke eeskirju või praktikat, eelkõige võivad nad lubada turule viia biotsiide, mis sisaldavad toimeaineid, mis ei ole veel kantud kõnealuse direktiivi I, IA või IB lisas esitatud positiivsetesse nimekirjadesse.

(2)

Direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikega 2 on kehtestatud kümneaastane tööprogramm, mis algas samuti 14. mail 2000 ja mille kestel kontrollitakse süstemaatiliselt kõiki enne seda kuupäeva turul olnud biotsiidides sisalduvaid toimeaineid, ning kui leitakse, et need on inimeste ja loomade tervise ning keskkonna seisukohalt vastuvõetavad, kantakse need kõnealuses direktiivis esitatud positiivsesse nimekirja.

(3)

Direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunktis i ja lõike 2 punkti c alapunktis i on sätestatud kogu kõnealuse direktiivi eesmärgil esitatud teabe kaitse kümneks aastaks, alates samuti 14. maist 2000, välja arvatud juhul, kui konkreetses liikmesriigis on kehtestatud lühem andmekaitse tähtaeg, mille puhul kehtib tema territooriumil nimetatud lühem andmekaitse tähtaeg. Kõnealune kaitse kehtib üksnes sellise teabe kohta, mis esitati enne direktiivi 98/8/EÜ jõustumise kuupäeva turul olnud biotsiidides kasutatud toimeainete (edaspidi „olemasolevad toimeained”) kandmiseks direktiivis 98/8/EÜ esitatud positiivsesse nimekirja.

(4)

Kui olemasolev toimeaine on hinnatud ja kantud direktiivis 98/8/EÜ esitatud positiivsesse nimekirja, loetakse selle toimeaine turg ühtlustatuks ning üleminekueeskirjad seda toimeainet sisaldavate toodete turuleviimise kohta asendatakse kõnealuse direktiivi sätetega.

(5)

Vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 2 on komisjon kaks aastat enne kümneaastase tööprogrammi lõpuleviimist esitanud aruande programmi edusammude kohta. Selle aruande tulemuste põhjal eeldatakse, et märkimisväärset hulka toimeaineid ei jõuta 14. maiks 2010 läbi vaadata. Lisaks sellele on liikmesriikidel isegi nende toimeainete puhul, mille kohta on 14. maiks 2010 võetud vastu otsus kanda need direktiivis 98/8/EÜ esitatud positiivsesse nimekirja, vaja piisavalt aega, et võtta üle asjakohased õigusaktid ning et anda, tühistada või muuta asjaomaste toodete lube, täitmaks direktiivi 98/8/EÜ ühtlustatud sätteid. On tõsine oht, et üleminekuperioodi lõpus 14. mail 2010 siseriiklikke eeskirju enam ei kohaldata ja vastavaid ühtlustatud eeskirju pole veel vastu võetud. Seepärast peetakse vajalikuks pikendada kümneaastast tööprogrammi, et võimaldada kõigi hindamiseks esitatud toimeainete läbivaatamise lõpuleviimist.

(6)

Samuti on vajalik, et läbivaatamisprogrammi lõpp langeks kokku üleminekuperioodi lõpuga, nii et siseriiklik kord või praktika reguleeriksid biotsiidide turuleviimist seni, kuni ollakse valmis need asendama ühtlustatud sätetega.

(7)

Lisaks tuleks järjepidevuse tagamiseks ja selleks, et vältida andmekaitse katkemist ajal, mil teatavaid toimeaineid alles hinnatakse, pikendada kõigi direktiivi 98/8/EÜ kohaldamisega seoses esitatud andmete kaitse tähtaega, et see lõpeks samal ajal kui läbivaatamisprogramm.

(8)

Kavandatav läbivaatamisprogrammi pikendamine ei ole võibolla piisav paljude toimeainete hindamise lõpuleviimiseks. Teisest küljest võib tähtaja märgatavalt olulisem pikendamine takistada läbivaatamisprogrammi õigeaegset lõpuleviimist. Hindamata toimeainete läbivaatamisprogrammi ja üleminekuperioodi pikendamist pärast 14. maid 2014 tuleks piirata maksimaalselt kahe aastaga ning see peaks toimuma ainult juhul, kui on ilmselge, et õigusakt, mis pidi asendama direktiivi 98/8/EÜ, ei jõustu enne 14. maid 2014.

(9)

Direktiivi 98/8/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(10)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus pikendada hindamata toimeainete läbivaatamisperioodi ja üleminekuperioodi kuni kaks aastat. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 98/8/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(11)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need avalikustama,

1)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/43

(1)

AKV-EÜ partnerluslepingu artiklis 9 osutatud olulisi lepingu osi on rikutud.

(2)

Arengukoostöö rahastamisvahendi artiklis 3 osutatud väärtusi on rikutud.

(3)

Vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu artiklile 96 ja arengukoostöö rahastamisvahendi artiklile 37 alustati 18. aprillil 2007 ametlikke konsultatsioone AKV riikide ja Fidži Saarte Vabariigiga, mille käigus võtsid Fidži ametivõimud Euroopa Liidu viidatud probleemide lahendamiseks erikohustused ja kohustuse need täita.

(4)

Mõningate põhjenduses 3 osutatud kohustustega seoses on tehtud olulisi algatusi. Siiski tuleb seoses AKV-EÜ partnerluslepingu oluliste osade ja arengukoostöö rahastamisvahendiga veel mitmeid olulisi kohustusi täita; lisaks on paljude põhikohustuste täitmisel hiljuti esinenud märkimisväärseid tagasilööke, näiteks põhiseaduse kehtivuse peatamine ja parlamendivalimiste väga pikaks ajaks edasilükkamine.

(5)

Otsus 2007/641/EÜ (5) kaotab kehtivuse 1. oktoobril 2009.

(6)

Seetõttu on asjakohane otsuse 2007/641/EÜ kehtivust pikendada,

1)

artikli 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Otsuse kehtivus lõpeb 31. märtsil 2010. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu järel või viivitamata, kui Fidži Saarte Vabariigis leiavad aset sündmused või AKV riikide ja Fidži Saarte Vabariigiga toimuvad uued ametlikud konsultatsioonid, mille tulemusena võetud erikohustused annavad põhjust otsuse läbivaatamiseks.”;

2)

lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/50

(1)

Määrusega (EÜ) nr 287/2009 (2) kehtestas komisjon ajutised dumpinguvastased tollimaksud teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes ühendusse.

(2)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmist jätkas komisjon dumpingu, kahjude ja ühenduse huvide uurimist. Uurimine kinnitas esialgseid järeldusi kahjustava dumpingu esinemise kohta kõnealuse impordi puhul.

(3)

Uurimise lõplikud tulemused ja järeldused on sätestatud nõukogu 24. septembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 925/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud teatavate Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes (3).

(4)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist pakkus ainus koostööd tegev Brasiilia eksportiv tootja Companhia Brasileira de Aluminio (edaspidi „CBA”) hinnakohustuse võtmist vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Kõnealuses kohustuses pakkus CBA asjaomase toote müüki vähemalt sellise hinnaga, mille tase välistab dumpingu kahjustava mõju, mis tehti kindlaks uurimise käigus. CBA pakkus kõigile eri tootetüüpidele ühesugust minimaalset impordihinda, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu.

(5)

Pakkumises nähti ette ka minimaalse impordihinna indekseerimine, sest asjaomase toote hind on otseselt seotud peamise tooraine hinnaga, eelkõige alumiiniumi hinnaga, mis on ülemaailmsel turul Londoni metallibörsil (LME) avaldatud võrdlushinna alusel müüdav kaup.

(6)

Äriühingu pakutud minimaalse impordihinna aluseks oli mittekahjustav hind, mis arvutati ühenduse tootmisharus uurimisperioodi ajal kehtinud müügihinna põhjal.

(7)

CBA pakkumine sisaldas ka sätet, et CBA teeb kõik müügitehingud otse esimesele ühenduses asuvale sõltumatule kliendile ja et CBA kohustub mitte müüma neile klientidele, kes ostavad kohustusega kaetud tooteid, muid kui kohustusega kaetud tooteid.

(8)

CBA kohustus edastama komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet oma eksportmüügi kohta ühendusse, et komisjon saaks võetud kohustusi tõhusalt jälgida.

(9)

Ühenduse tootmisharu märkis, et Brasiilia kohustuse võiks heaks kiita teatud tingimustel, mille hulka kuuluvad ka USA dollari ja euro kunstlik vahetuskurss ja kehtestatud koguseline ülemmäär. Need mõlemad Brasiilia kohustusega seonduvad tingimused tuleb tagasi lükata järgmistel põhjustel. Väite puhul, et tuleks kasutada kunstlikku vahetuskurssi, märgitakse, et Londoni metallibörsi hind konverteeritakse USA dollaritest eurodesse igakuiselt avaldatava vahetuskursi alusel ja seega sõltub hinna suurus eurodes vahetuskursi muutustest, mida loetakse äriühingu tururiskiks. Teise väite kohta märgitakse, et komisjon ei pea antud juhtumi puhul koguselise ülemmäära arvessevõtmist asjakohaseks, sest Euroopa Ühenduses valitseb vaatlusaluse toote turul väga tihe konkurents ja kuna uurimise ajal ei esitatud (ega leitud) mingeid tõendeid selle kohta, et selle asjaolu arvestamine oleks vajalik. Muid märkusi seoses pakutud kohustusega ei esitatud.

(10)

Eelnevat silmas pidades on CBA pakutud kohustus aktsepteeritav.

(11)

Et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingu kohustuse täitmist, on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et kui asjakohasele tolliasutusele esitatakse vabasse ringlusse lubamise taotlus i) esitatakse kinnitusarve, mis sisaldab vähemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 925/2009 II lisas loetletud teavet; ii) nimetatud äriühing on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning iii) tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarves kirjeldatule. Kui sellist arvet ei esitata või kui arve ei vasta tollile esitatud tootele, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(12)

Et tagada kohustuste tõhus täitmine, on importijatele eespool nimetatud nõukogu määruses teatavaks tehtud, et määruses sätestatud tingimuste täitmatajätmise korral või juhul, kui komisjon kohustuse heakskiidu tühistab, võib sellest tulenevalt nõuda asjaomastelt tehingutelt tollimaksu.

(13)

Kui kohustust rikutakse või sellest taganetakse või kui komisjon kohustuse heakskiidu tühistab, kohaldatakse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9 automaatselt algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu,

6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/52

(1)

2. septembril 2004 esitas SWA (Scotch Whisky Association) vastavalt määruse (EÜ) nr 3286/94 (edaspidi „algmäärus”) artiklile 4 kaebuse oma liikmete nimel, kes esindavad Šoti viskitööstust.

(2)

Kaebuse esitaja väitis, et ühendusest pärit Šoti viski müügil Uruguay Idavabariigis on mitmesuguseid kaubandustakistusi algmääruse artikli 2 lõike 1 tähenduses. Väidetavad kaubandustakistused, mis olid kõik otseselt seotud IMESI-aktsiisiga (riigisisene erimaks – Impuesto Especifico Interno) Uruguays, olid järgmised:

(3)

Samuti väitis kaebuse esitaja, et nendel tavadel oli kaubandust kahjustav mõju algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses.

(4)

Seetõttu otsustas komisjon pärast algmäärusega asutatud nõuandekomiteega konsulteerimist, et on piisavalt tõendeid uurimismenetluse algatamiseks, et teha kindlaks asjakohased faktid ja õiguslikud asjaolud. Sellest tulenevalt algatati 23. oktoobril 2004. aastal uurimismenetlus (2).

(5)

Uurimismenetluse käigus väljendasid Uruguay ametiasutused valmisolekut teha jõupingutusi pooli rahuldava lahenduse leidmiseks. Komisjoni talitused soostusid kaebuses tõstatatud probleemide võimalike lahendusteede üle arutlema. Arutelu tulemusena pakkusid Uruguay ametiasutused olukorra lahendamiseks välja järgmised sammud:

(6)

Uruguay ametiasutused viisid esimesed kaks kavandatud meedet ellu lubatud tähtajaks, kuid IMESI struktuuri muutmine kandus aastasse 2007, mil Uruguay võttis 27. detsembri 2007. aasta dekreediga nr 520/2007 vastu uue aktsiisimakse reguleeriva seaduse.

(7)

2008. aasta alguses esitas komisjon Uruguayle rea küsimusi mais 2009 toimunud IMESI struktuurimuutuste kohta. Uruguay valitsuse antud selgitused kinnitasid, et kõnealune Uruguay maksusüsteem toimib kooskõlas WTO liikmesusest tulenevate ning selle raames Uruguay võetud asjakohaste kohustustega.

(8)

Pidades silmas ülaltoodud analüüsi, arvatakse, et uurimismenetlus on viinud rahuldava olukorrani SWA esitatud kaebuses nimetatud väidetavate kaubandustakistuste osas. Seetõttu tuleks uurimismenetlus kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 1 lõpetada.

(9)

Nõuandekomiteega on konsulteeritud käesolevas otsuses sätestatud meetmete asjus,

6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/54

(1)

Direktiivi 2002/32/EÜ artiklis 8 on sätestatud, et meetmed I lisa kohandamiseks nimetatud direktiiviga on välja töötatud sama direktiivi väheoluliste elementide muutmiseks ning tuleb seega vastu võtta artikli 11 lõikes 3 nimetatud kontrolliga regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

(2)

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a on sätestatud, et selliste meetmete eelnõu esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kontrollimiseks ning et kontrollimiseks ettenähtud aeg on kolm kuud alates eelnõu esitamisest.

(3)

Komisjoni direktiivi eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses arseeni, teobromiini, Datura sp., Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. piirnormidega, esitati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 28. juulil 2009.

(4)

Komisjoni 25. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/124/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses arseeni, teobromiini, Datura sp., Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. piirnormidega, (3) võeti ekslikult vastu enne kontrollimiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

(5)

Seega on asjakohane direktiiv 2009/124/EÜ viivitamata kehtetuks tunnistada,