28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 329/2007 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2016/849, millega muu hulgas tunnistati kehtetuks ja asendati otsus 2013/183/ÜVJP (3). Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu võttis 30. novembril 2016 vastu resolutsiooni 2321 (2016), millega nähakse ette Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud uued meetmed. Need hõlmavad vase, nikli, hõbeda, tsingi, kujude, helikopterite ja laevade ekspordi keeldu, transpordisektori keeldude karmistamist ning pangandussektorile uute piirangute kehtestamist.

(2)

27. veebruaril 2017 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2017/345, (4) millega kõnealused meetmed jõustatakse.

(3)

Määrust (EÜ) nr 329/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks määrus jõustuma viivitamata,

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt:

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4c

1.   Keelatud on otseselt või kaudselt importida, osta või üle anda Põhja-Koreast hangitud, IIIa lisas loetletud kujusid, olenemata sellest, kas need pärinevad Põhja-Koreast või mitte.

2.   Erandina lõikes 1 kehtestatud keelust võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda loa kõnealuseks importimiseks, ostmiseks või üleandmiseks, kui liikmesriik on saanud selleks sanktsioonide komiteelt igal üksikjuhul eraldi eelneva nõusoleku.

IIIa lisa hõlmab lõikes 1 osutatud kujusid.

Artikkel 4d

1.   Keelatud on otseselt või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Põhja-Koreasse IIIb lisas loetletud helikoptereid ja laevu.

2.   Erandina punktis 1 kehtestatud keelust võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda loa kõnealuseks müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks, kui liikmesriik on saanud selleks sanktsioonide komiteelt igal üksikjuhul eraldi eelneva nõusoleku.

3.   IIIb lisa hõlmab lõikes 1 osutatud helikoptereid ja laevu.

Artikkel 4e

1.   Keelatud on:

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kinnisvara“ väljaspool Põhja-Korea territooriumi asuvaid maad, hooneid ja nende osi.“

4)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liidus asuv või liitu läbiv veos, sh käsipagas ja registreeritud pagas, mis võib asuda muu hulgas lennujaamades, sadamates ja määruse (EL) nr 952/2013 artiklites 243–249 osutatud vabatsoonides, peab läbima kontrolli, tagamaks, et see ei sisalda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) või 2321 (2016) või käesoleva määrusega keelatud tooteid, kui:

5)

Artikli 5a lõike 1d punkt a asendatakse järgmisega:

6)

Artikli 5a lõige 1e jäetakse välja.

7)

Artikli 5a lõige 1f asendatakse järgmisega:

„1f.   Erandina lõike 1d punktides a ja c osutatud keeldudest võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda teatavatele esindustele või tütarettevõtjatele tegevuse jätkamise loa või pangakontode kasutamise jätkamise loa, kui sanktsioonide komitee on igal üksikjuhul eraldi kindlaks määranud, et kõnealused esindused, tütarettevõtjad või pangakontod on vajalikud humanitaarabi osutamiseks või diplomaatiliste esinduste tegevuseks Põhja-Koreas või ÜRO või selle spetsialiseeritud asutuste või seotud organisatsioonide tegevuseks või mis tahes muul eesmärgil, mis on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) või 2321 (2016) eesmärkidega.“

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5aa

1.   Artikli 16 kohaldamisalasse kuuluval krediidi- ja finantseerimisasutusel on keelatud avada pangakontot Põhja-Korea diplomaatiliste või konsulaaresinduste ja nende Põhja-Korea liikmete jaoks.

2.   Artikli 16 kohaldamisalasse kuuluvad krediidi- ja finantseerimisasutused peavad hiljemalt 11. aprilliks 2017 sulgema Põhja-Korea diplomaatiliste või konsulaaresinduste ja nende Põhja-Korea liikmete poolt vallatavad või kontrollitavad pangakontod.

3.   Erandina lõikes 1 osutatud keelust võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi asjakohane pädev asutus anda Põhja-Korea diplomaatilise või konsulaaresinduse või selle liikme taotluse korral loa avada üks pangakonto esinduse ja liikme kohta, tingimusel et esindus asub selles liikmesriigis või et esinduse liige on sellesse liikmesriiki akrediteeritud.

4.   Erandina lõikes 2 osutatud keelust võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi asjakohane pädev asutus anda Põhja-Korea esinduse või selle liikme taotluse korral loa jätta pangakonto avatuks, tingimusel et liikmesriik on kindlaks teinud, et kõnealune esindus asub selles liikmesriigis või et kõnealuse esinduse liige on sellesse liikmesriiki akrediteeritud ning tal ei ole selles liikmesriigis muud pangakontot. Juhul kui esindusel või selle Põhja-Korea liikmel on kõnealuses liikmesriigis enam kui üks pangakonto, võib esindus või selle liige osutada, milline pangakonto alles jäetakse.

5.   Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma liikmesriiki akrediteeritud diplomaatiliste ja konsulaaresinduste Põhja-Korea liikmete nimed ja tuvastamisandmed hiljemalt 13. märtsiks 2017 ning järgnevad ajakohastatud andmed hiljemalt ühe nädala jooksul alates nimekirja muutmisest, võttes arvesse 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni kohaldatavaid norme. Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõigete 3 ja 4 alusel antud lubadest. II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi asjakohane pädev asutus võib teatada oma liikmesriigi krediidi- ja finantseerimisasutustele kõnealusesse liikmesriiki või mis tahes muusse liikmesriiki akrediteeritud diplomaatilise või konsulaaresinduse Põhja-Korea liikmete andmed.“

9)

Artiklile 6 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Kui sanktsioonide komitee teeb vastava otsuse, külmutatakse kõik IVa lisas loetletud laevad ning nende rahalised vahendid ja majandusressursid. IVa lisa sisaldab sanktsioonide komitee poolt vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2321 (2016) punktile 12 loetellu kantud laevu.“

10)

Artikkel 9b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9b

1.   Keelatud on rahastada kaubavahetust Põhja-Koreaga või anda selleks rahalist abi, sealhulgas anda sellises kaubavahetuses osalevatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ekspordikrediiti, tagatisi või kindlustust.

2.   Erandina lõikes 1 kehtestatud keelust võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda loa Põhja-Koreaga kaubavahetuse rahaliseks toetamiseks, kui liikmesriik on saanud selleks sanktsioonide komiteelt igal üksikjuhul eraldi eelneva nõusoleku.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 2 alusel antud lubadest.“

11)

Artiklit 11a muudetakse järgmiselt:

12)

Artikkel 11b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11b

1.   Keelatud on:

2.   Erandina lõike 1 punktis a sätestatud keelust võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda loa liisimiseks, rentimiseks või mehitamisteenuste osutamiseks, kui liikmesriik on saanud selleks sanktsioonide komiteelt igal üksikjuhul eraldi eelneva nõusoleku.

3.   Erandina lõike 1 punktides b ja c sätestatud keelust võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda loa omada, liisida või käitada Põhja-Korea lipu all sõitvat laeva või osutada laevade klassifitseerimise teenuseid või seonduvaid teenuseid Põhja-Korea lipu all sõitvatele laevadele või kanda registrisse või hoida seal laeva, mis kuulub Põhja Koreale või Põhja-Korea kodanikele ning mida need kontrollivad või käitavad, kui liikmesriik on saanud selleks sanktsioonide komiteelt igal üksikjuhul eraldi eelneva nõusoleku.

4.   Erandina lõike 1 punktis e sätestatud keelust võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda loa kindlustus- või edasikindlustusteenuste osutamiseks, kui sanktsioonide komitee on määranud igal üksikjuhul eraldi eelnevalt kindlaks, et laev tegutseb eranditult humanitaarabi otstarbel või elatise teenimise eesmärgil ja Põhja-Korea isikud või üksused ei kasuta seda tulu teenimise eesmärgil.

5.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõigete 2, 3 ja 4 alusel antud lubadest.“

13)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11c

Erandina ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2070 (2016) ja 2321 (2016) sätestatud keeldudest võib II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi asjakohane pädev asutus lubada mis tahes tegevusi, kui sanktsioonide komitee on määranud igal üksikjuhul eraldi kindlaks, et need on vajalikud Põhja-Korea tsiviilisikutele Põhja-Koreas humanitaar- ja hädaabi andvate rahvusvaheliste organisatsioonide ja vabaühenduste töö hõlbustamiseks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2321 (2016) punktiga 46.“

14)

Artikli 13 lõike 1 punktid c, d ja g asendatakse järgmisega:

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/9

(1)

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2006 (2) on keelatud eksportida ühelegi isikule, üksusele või asutusele varustust, mida võidakse kasutada Valgevenes siserepressioonideks, samuti pakkuda sellega seotud tehnilist abi, vahendusteenuseid, rahastamist või rahalist abi.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 765/2006 jõustatakse otsuses 2012/642/ÜVJP sätestatud meetmed.

(3)

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2017/350, (3) millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, tehakse ekspordikeelust erand laskesuusatamise varustusele.

(4)

Miski käesolevas määruses ei muuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2012 (4) kohast litsentsinõuet.

(5)

Määrust (EÜ) nr 765/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks määrus jõustuma viivitamata,

1)

Artiklisse 1a lisatakse järgmine lõige:

„4.   Lõiget 1 ei kohaldata IV lisas loetletud vintpüsside, nende laskemoona ja sihikute suhtes, mis vastavad ühtlasi Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu ürituste korraldamise ja võistlusreeglites kehtestatud tehnilisele kirjeldusele ja mida kasutatakse vaid laskesuusatamise üritustel ja treeningutel.“

2)

Artiklisse 1b lisatakse järgmine lõige:

„4.   Lõiget 1 ei kohaldata IV lisas loetletud vintpüsside, nende laskemoona ja sihikute suhtes, mis vastavad ühtlasi Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu võistlusreeglites kehtestatud tehnilisele kirjeldusele ja mida kasutatakse vaid laskesuusatamise võistlustel ja treeningutel.“

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/11

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EL) nr 21/2010 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Pistacchio Verde di Bronte“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/12

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Saksamaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EL) nr 186/2012 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Schwäbische Spätzle“ / „Schwäbische Knöpfle“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/13

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 (2) (mida on muudetud määrusega (EL) 2015/1088) (3) hollandikeelses versioonis, täpsemalt selle II lisa (osa 145) punkti 145.A.55 alapunkti c alapunktis 3, on viga nende aastate arvus, mille jooksul alles hoitud hoolduskirjed üle antakse. Seepärast tuleb hollandikeelset versiooni parandada. Muukeelsetes versioonides ei ole vaja parandusi teha.

(2)

Määruse (EL) nr 1321/2014 (mida on muudetud määrusega (EL) 2015/1088) bulgaaria-, eesti- ja saksakeelses versioonis, täpsemalt selle II lisa (osa 145) punkti 145.A.70 alapunkti a alapunktis 6, on viga, sest sellest on jäänud välja sõna „tugitöötajad“. Seepärast tuleb bulgaaria-, eesti- ja saksakeelset versiooni parandada. Muukeelsetes versioonides ei ole vaja parandusi teha.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 1321/2014 vastavalt parandada.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

1)

Kehtib ainult hollandikeelse versiooni kohta.

2)

II lisa (osa 145) punkti 145.A.70 alapunkti a alapunkti 6 muudetakse järgmiselt:

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/15

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud toidus kasutada lubatud lisaainete liidu loetelu ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)

Seda loetelu võidakse komisjoni algatusel või esitatud taotluse alusel ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (2) artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(3)

27. mail 2015 esitati taotlus lubada kasutada stevioolglükosiidide (E 960) magusainena teatavates vähendatud energiasisaldusega kondiitritoodetes. Seejärel tehti taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 4 liikmesriikidele kättesaadavaks.

(4)

Stevioolglükosiidid on kalorivabad magusamaitselised toidu komponendid ja neid saab kasutada kaloririkaste suhkrute asendamiseks teatavates kondiitritoodetes nende kalorsuse vähendamiseks, mis võimaldab tarbijatele pakkuda vähendatud energiasisaldusega tooteid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikliga 7. Stevioolglükosiidide ja suhkru koos kasutamisega tagatakse toodete magusus ja parem maitse võrreldes selliste toodetega, milles on magustamise eesmärgil kasutatud üksnes stevioolglükosiide, sest suhkur peidab stevioolglükosiidide järelmaitse.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastamiseks küsima Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) arvamust.

(6)

2010. aastal võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse (3) stevioolglükosiidide ohutuse kohta nende kavandatud kasutuse puhul toidu lisaainena (E 960) ja kehtestas aktsepteeritava päevadoosi 4 mg kehamassi kilogrammi kohta päevas, väljendatuna stevioolekvivalentides.

(7)

Toiduohutusamet vaatas 2015. aastal läbi stevioolglükosiidide kokkupuute hindamise ja jõudis järeldusele, et kokkupuutehinnang on kõigi vanuserühmade puhul alla aktsepteeritava päevadoosi, välja arvatud ühes riigis, kus see ületas maimikute puhul kõrge kokkupuutetaseme (95. protsentiil) ülempiiri (4). Riikliku instituudi Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu 2015. aastal tehtud kokkupuute arvutused näitasid, et kavandatav kasutuse laiendamine (eeldades, et stevioolglükosiide sisaldavate toodete turuosa on 25 % ja kaubamärgiteadlikkus 100 %) ei mõjutanud kokkupuute 95. protsentiili 2–6-aastaste väikelaste puhul Madalmaades.

(8)

Toiduohutusamet märkis oma 2015. aasta arvamuses, et kõiki piiranguid/erandeid, mida kohaldatakse stevioolglükosiidide (E 960) kasutamise suhtes toidugruppi 05.2 kuuluvas toiduainetes, ei ole toidu klassifitseerimise süsteemis FoodEx võimalik kajastada. Seepärast määrati kogu toidugrupile suurim piirnorm 2 000 mg/kg, mille tulemuseks oli kokkupuute ülehindamine. Lisaks sellele ei määratletud toidugruppi 05.2 „Muud kondiitritooted, sealhulgas hingeõhku värskendavad pisimaiustused“ ühena peamistest toidugruppidest, mis suurendavad kokkupuudet stevioolglükosiididega (E960).

(9)

Arvestades, et kokkupuutehinnangud kõigi vanuserühmade puhul on alla aktsepteeritava päevadoosi, ei ole stevioolglükosiidide (E 960) kavandatud kasutusviisid ja -kogused magusainena ohtlikud.

(10)

Seepärast on asjakohane lubada stevioolglükosiidide (E 960) kasutamine magusainena teatavates vähendatud energiasisaldusega kondiitritoodetes, mis kuuluvad toidugruppi 05.2 „Muud kondiitritooted, sealhulgas hingeõhku värskendavad pisimaiustused“: kõvad kondiitritooted (kommid ja lutsukommid), pehmed kondiitritooted (närimiskommid, puuvilja-kummikommid ja suhkruvahust tooted/vahukommid), lagrits, nugat ja martsipan (piirnorm 350 mg/kg); tugevamaitselised värskendavad kurgupastillid (piirnorm 670 mg/kg) ja hingeõhku värskendavad pisimaiustused (piirnorm 2 000 mg/kg).

(11)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa tuleks vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/18

(1)

7. oktoobril 2016. aastal kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1777 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) alusel ajutise dumpinguvastase tollimaksu Euroopa Liitu (edaspidi „liit“) imporditavate legeerimata terasest või legeerterasest (v.a roostevabast terasest, elektrotehnilisest räniterasest, tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest) lehtvaltstoodete suhtes, mis on kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, mis ei ole rullides, on paksusega üle 10 mm ja laiusega vähemalt 600 mm või paksusega 4,75–10 mm ja laiusega vähemalt 2 050 mm (edaspidi „raskplaat“) ning mis pärinevad Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“).

(2)

Komisjon algatas 13. veebruaril 2016 uurimise algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016. aastal Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu raskplaatide kogutoodangust.

(3)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjendustes 28 ja 29, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“) ning kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(4)

Komisjon kehtestas Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide impordi suhtes registreerimisnõude alates 11. augustist 2016 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1357 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“). Impordi registreerimine lõppes ajutiste meetmete kehtestamisega 8. oktoobril 2016.

(5)

Huvitatud isikutel oli märkuste esitamiseks aega 20 päeva alates registreerimise algusest. Ühtegi märkust ei esitatud.

(6)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati („esialgsete järelduste teatavaks tegemine“), esitasid Eurofer, Hiina RV teraseühendus („CISA“), üks Hiina RV eksportiv tootja, ajutise määruse põhjenduses 34 osutatud üks liidu raskplaatide importija („üks importija“) ja järgtööstuse (tuulegeneraatorite mastide) kasutajate ad hoc ühendus kirjalikud teated, milles andsid teada oma seisukoha esialgsete järelduste suhtes.

(7)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ärakuulamised toimusid ühe Hiina RV eksportiva tootjaga, CISAga ja ühe importijaga.

(8)

Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused ning vajaduse korral käsitles neid allpool.

(9)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Et kontrollida sõltumatute importijate vastuseid küsimustikule, tehti kontrollkäigud järgmiste isikute valdustesse:

(10)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina RVst pärit raskplaatide liitu suunatud impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ning nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“).

(11)

Kõigile huvitatud isikutele anti aega, et esitada lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi. Eurofer, CISA ja üks importija esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist ning ärakuulamise ajal oma kirjalikud teated. Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(12)

CISA oli seisukohal, et valim, millesse kuuluvad liidu tootjad, kelle müük moodustab 28,5 % liidu tootmisharu kogumüügist, on liiga väike ega hõlma piisavalt müüki.

(13)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 12, moodustati liidu tootjate valim uurimisperioodi suurima müügimahu põhjal liidus, mida sai ettenähtud ajavahemiku jooksul põhjendatult analüüsida.

(14)

Juba seetõttu tuleb see väide tagasi lükata. Nagu märgitud põhjenduses 197 allpool, esineb peaaegu täielik kokkulangevus valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate eksporditud tooteliikide ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud tooteliikide vahel: üle 90 % (mahu põhjal) ja ligikaudu 70 % (toote kontrollnumbri põhjal; kontrollnumbrit kasutatakse tooteliikide eristamiseks uurimise käigus).

(15)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasis CISA selle küsimuse juurde oma kommentaarides ja ärakuulamise ajal ning teatas, et on väga raske uskuda toote kontrollnumbrite vahelist peaaegu täielikku kokkulangevust, kuna kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ei müü suuremat osa nende kontrollnumbrite alla kuuluvatest toodetest. Komisjon märgib, et seejärel kontrolliti toote kontrollnumbrite kokkulangevust uuesti ja leiti, et põhjenduses 14 esitatud protsendid on õiged.

(16)

Komisjon märgib, et antud kontekstis tähendab kokkulangevus seda, et iga konkreetse toote kontrollnumbri alla kuuluva tooteliigi kohta, mida Hiinast ekspordib valimisse kaasatud eksportiv tootja, on vähemalt üks sama toote kontrollnumbriga tooteliigi tehing, mille teeb valimisse kaasatud liidu tootja. 90 % mahuline kokkulangevus tähendab, et 90 % valimisse kaasatud Hiinast pärit eksportiva tootja olulistest tehingutest uurimisperioodil kuulub toote kontrollnumbri alla, mille puhul on valimisse kaasatud liidu tootja teinud vähemalt ühe tehingu. 70 % toote kontrollnumbriline kokkulangevus tähendab, et 70 % konkreetse toote kontrollnumbri all imporditavate tooteliikide kohta on vähemalt üks samasugune tehing, mille on teinud valimisse kaasatud liidu tootja.

(17)

Komisjon järeldab seega, et liidu tootjate valim on esinduslik, isegi kui ei piisa asjaolust, et see moodustati suurima müügimahu põhjal, mida võiks põhjendatult uurida.

(18)

Kuna valimi moodustamise meetodi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 11–24 sätestatud esialgsed järeldused.

(19)

Ajutise määruse põhjenduses 25 on märgitud, et Hiina RV seitse eksportivat tootjat teatasid, et nad soovivad taotleda individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel.

(20)

Kuigi ükski neist eksportivatest tootjatest ei vastanud küsimustikule ja seega oldi seisukohal, et ühtegi taotlust ei saadud, saatis üks neist seitsmest eksportivast tootjast tagasi turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja taotles pärast ajutise määruse avaldamist, et komisjon hindaks tema turumajandusliku kohtlemise taotlust.

(21)

Arvestades asjaolu, et nimetatud eksportiv tootja ei tagastanud küsimustikku, lükati äriühingu individuaalse kontrollimise taotlus tagasi, sest eksportiv tootja ei ole tõendanud, et ta täidab individuaalseks kontrollimiseks seatud tingimusi. Neid asjaolusid arvesse võttes teatati, et ainult turumajandusliku kohtlemise vormi esitamisest ei piisa taotluse toetamiseks. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga d ei hinnanud komisjon turumajandusliku kohtlemise taotlust, sest eksportivat tootjat ei olnud valimisse kaasatud ja ta ei olnud edukalt taotlenud individuaalset kontrollimist.

(22)

Kuna individuaalse kontrollimise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 25 sätestatud esialgsed järeldused.

(23)

Ajutise määruse põhjendustes 30 ja 31 on sätestatud vaatlusaluse toote esialgne määratlus.

(24)

Ajutise määruse põhjendustes 34 ja 41 on esitatud ühe importija väited ning komisjonis nendele väidetele antud hinnang seoses toote määratlusega.

(25)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitasid üks importija ja CISA samal teemal täiendavaid väiteid, mille kohaselt tuleks teatavad tooteliigid, st

mida nad nimetavad eriraskplaatideks, toote määratlusest välja jätta.

(26)

Komisjon märgib, et nii eriraskplaate kui ka teisi raskplaate saab valmistada mõõtude alusel, seega ei ole see oluline kriteerium nende eristamiseks.

(27)

Määratlusest välja jätmise toetuseks esitati mitu väidet, mida analüüsitakse ühekaupa allpool.

(28)

Alustuseks tuletab komisjon meelde, et kohtupraktika kohaselt ei ole ei alusmääruses ega WTO dumpinguvastases lepingus määratletud mõiste „vaatlusalune toode“ ulatust. Kohus leiab seega, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus vaatlusaluse toote määratlemisel. Eelkõige ei ole kõnealuse toote homogeensuse ega sarnasuse nõuet. Liidu kohus leidis, et pigem on oluline, kas kõik kõnealused tooted on samasuguste füüsikaliste ja tehniliste põhiomadustega. Üldkohus on samuti leidnud, et lõppkasutus ja asendatavus võivad olla olulised kriteeriumid.

(29)

Komisjon esitab käesoleval juhul kõigepealt nende kriteeriumide analüüsi ja seejärel selgitab, kuidas ta otsustas selle alusel kasutada oma ulatuslikku kaalutlusõigust.

(30)

Üks importija väitis, et eriraskplaati on võimalik tavaraskplaadist lihtsalt eristada selle keemiliste omaduste, näiteks süsinikusisalduse, ja füüsikaliste omaduste, näiteks voolavuspiiri või Brinelli kõvadusarvu, ning tehniliste omaduste, näiteks kategooriate või paksuse põhjal.

(31)

CISA väitis, et kõige olulisem kriteerium (ekspordi mahu järgi) eriraskplaadi eristamiseks on plaadi paksus ja see hõlmab üle poole toote määratlusest välja jäetavatest toodetest. CISA tugines toote määratlusest väljajätmise väite esitamisel toote kontrollnumbritele, mida uurimise eesmärgil kasutatakse eri tooteliikide rühmitamiseks.

(32)

Toote kontrollnumbreid kasutatakse selleks, et tagada võrreldavate kulude ja hindadega toodete võrdlemine – sellest ei nähtu toote kasutus ega selle asendatavus. Paksus ei näita ka midagi toote füüsikaliste, keemiliste ega tehniliste omaduste kohta. Eelkõige ei suutnud ükski huvitatud isikutest tõendada, et 155 mm paksusega raskplaadi lõppkasutus ei ole sama mis 145 mm raskplaadil ning et esimest ei saa viimati mainituga asendada, kusjuures kõik muud näitajad on samad.

(33)

Veelgi enam, kuigi eespool põhjenduses 30 osutatud eriomaduste vahel võib tõepoolest olla spetsiifilisi erinevusi, ei tõenda see siiski seda, et eriraskplaadil ei ole tavaraskplaadiga samu põhiomadusi.

(34)

Eurofer palus jätta toote määratluse muutmata ning toetas komisjoni põhjendusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 36 ja 41.

(35)

Ta lisas, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import hõlmab mitmesuguse klassi ja mõõtmetega terast ning nii legeerterasest kui ka legeerimata terasest raskplaate. Viimaseks märkis ta, et vaatlusaluse toote määratlusse kuuluvate toodete „homogeensuse või sarnasuse kohta puuduvad konkreetsed nõuded“.

(36)

Komisjon märgib, et dumpinguvastase uurimise käigus on tavaline, et toote määratlus hõlmab sadu või isegi tuhandeid tooteliike, mis ei ole identsed ega homogeensed, kuid on teatavate põhiomaduste poolest siiski sarnased nagu ka käesolevas uurimises.

(37)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasid CISA, Eurofer ja üks importija selle küsimuse juurde oma kommentaarides ja ärakuulamise ajal:

(38)

Pidades silmas eeltoodud kommentaare, märgib komisjon, et nagu paljude uurimiste puhul hõlmab vaatlusaluse toote määratlus paljusid tooteliike, millel on samasugused või sarnased füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Asjaolu, et need omadused võivad tooteliigiti varieeruda, võib tõepoolest tähendada seda, et hõlmatakse palju erinevaid tooteliike.

(39)

Komisjon märgib lisaks, et ehkki raskplaatide erinevad liigid on erineva paksusega, teraseklassiga jne, ei suutnud CISA ja üks importija demonstreerida, esitada ühtegi tõendit ega sisulist argumenti selle kohta, et 150 mm paksus oleks kohane erinevus eriraskplaadi ja tavaraskplaadi vahel füüsikalistel, keemilistel ja tehnilistel põhjustel või lõppkasutuse ja asendatavuse tõttu (vt punkt 2.1.2 allpool).

(40)

Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et eriraskplaadil ja tavaraskplaadil on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused.

(41)

CISA ja importija väitsid ka seda, et imporditavate eriraskplaatide lõppkasutus on täiesti teistsugune ning et neid ei ole võimalik tavaraskplaatidega asendada. CISA väitis, et eriraskplaadi import on suunatud üksnes liidu metallitööstusele, mis sõltub sellisest impordist.

(42)

Samas märkis üks importija, et eriraskplaati kasutatakse paljudes tootmisharudes, sealhulgas kaevandus- ja pinnasetööde seadmetes, kraanades ja tõsteseadmetes, sillakonstruktsioonides, tuulegeneraatorite mastides, energeetikasektoris jm.

(43)

Lisaks ei andnud eespool põhjenduses 40 toodud väite toetamiseks endast teada ei liidu kasutajad ega eespool põhjendustes 41 ja 42 osutatud tootmisharud. Vastupidi, eelkõige seoses tuulegeneraatoritega näitavad importija ja teiste huvitatud isikute esitatud tõendid, et tuulegeneraatorite mastide tootjad ostavad raskplaati, mis ei kuulu eriraskplaadi määratluse alla, nagu teatasid importija ja CISA, vaid pigem nende tavaraskplaadi määratluse alla.

(44)

Komisjon märgib, et eriraskplaadi lõppkasutus võib tõepoolest olla väga erinev. Kuid huvitatud isikud ei ole esitanud üksikasjalikke tõendeid (näiteks kasutajatele esitatud arved nendes tootmisharudes, mis näitaks, et need tootmisharud tegelikult neid tooteid kasutavad), mis oleks komisjonil võimaldanud hinnata, kas eriraskplaadi ja tavaraskplaadi lõppkasutus on erinev või tegelikult saab enamik lõppkasutajaid või saavad kõik lõppkasutajad ühte teisega asendada. Seega ei esitatud tõendeid ka selle kohta, et eriraskplaati ei saa asendada teist liiki raskplaadiga.

(45)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasid CISA, importija ja Eurofer selle küsimuse juurde oma kommentaarides ja ärakuulamise ajal. CISA ei esitanud uusi väiteid. Importija väitis, et raskplaadi kasutus sõltub kalkuleeritud struktuursetest väärtustest ja mehaanilisest mõjust (seotud füüsikaliste ja keemiliste omadustega) ning kaubanduslikest teguritest (seotud hinna ja tootmisprotsessi kuludega).

(46)

Oma väidete toetuseks osutasid nad:

(47)

Komisjon märgib, et nii CISA kui ka importija ei esitanud ühtegi tõendit selle kinnituseks, et eriraskplaati ja tavaraskplaati eristatakse objektiivselt selle järgi, kas see plaat on paksusega üle või alla 150 mm.

(48)

Lisaks ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et raskplaatide külgnevate segmentide puhul ei ole kattuvust ega konkurentsi, näiteks 155 mm ja 145 mm paksusega plaatide vahel. Vastupidi, importija esitatud mitmelt arvelt on näha, et tavaraskplaati ja eriraskplaati müüdi sama arve alusel samale tarbijale.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis importija veel, et komisjon võiks luua uue TARICi koodi, et teha vahet tavaraskplaadi ja eriraskplaadi vahel, viidates nende füüsikalistele ja keemilistele omadustele ning paksusele. See isik soovitas veel ametlikku nõuet, et tollikontrollis tuleb esitada eespool kirjeldatud erinevuse kinnituseks sõltumatu uuringufirma kontrolliaruanne.

(50)

Kuna eriraskplaadi ja tavaraskplaadi vaheline eristuspiir ehk paksus 150 mm ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, ei ole vaja käsitleda importija esitatud väidet tollikoodide määratlemise ja ametliku kontrolli kohta. Komisjon nõustub siiski, et tehnilisest seisukohast on põhimõtteliselt võimalik teatud tooteid toote määratlusest välja arvata. Otsustav küsimus on siiski, kas selline väljaarvamine on põhjendatud, olgu õiguslikel, majanduslikel või poliitilistel kaalutlustel (vt selle kohta järgmist osa).

(51)

Importija esitas lõplike järelduste kommentaarides mitu anonüümset arvet ja kirjeldas neid kui tema teostatud eriraskplaatide müüki kasutajatele sellistes tootmisharudes nagu kaevandamine, pinnasetööde masinad, kraanad ja tõsteseadmed, sillaehitus, tuulegeneraatorite mastid, energeetikasektor jne. Importija nõustus ka andmete kontrollimiseks komisjoni kehtestatud korraga.

(52)

Komisjon leiab, et sellist tõestamist ei ole antud juhul vaja. Arvestades ettepaneku hilist ajastust, oleks olnud väga raske kui mitte võimatu seda ellu viia.

(53)

Siiski, nagu on märgitud põhjenduses 47, nähtus mitmest importija esitatud arvest, et nii tavaraskplaati kui ka eriraskplaati müüdi sama arve alusel samale tarbijale. See näitab selgelt, et samad tarbijad saavad kasutada ja kasutavad mõlemat liiki raskplaate.

(54)

Importija viitas oma kommentaarides lõplike järelduste kohta ka Stahl-Informations-Zentrumi dokumendile, milles kirjeldatakse raskplaadi erinevaid kasutusi. Komisjon võtab seda aruannet igati arvesse ja on teadlik raskplaadi erinevatest kasutustest. Siiski, nagu on märgitud eespool põhjenduses 44, ei esitatud tõendeid selle kohta, et eriraskplaati ei saa asendada teist liiki raskplaadiga.

(55)

Viimasena osutas importija oma kommentaarides lõplike järelduste kohta Austraaliast ja Ameerika Ühendriikidest pärit raskplaatide suhtes kehtestatud dumpinguvastastele meetmetele, milles teatud tooteliigid arvati välja nende klassi ja paksuse põhjal.

(56)

Komisjon märgib siiski, et need väljaarvamised toimusid menetluse alguses ja asjaomaste otsuste põhjuseid ei ole esitatud. Igal juhul ei mõjuta teiste WTO liikmete otsused olukorda liidus.

(57)

Eurofer väitis oma kommentaarides lõplike järelduste kohta, et importija ja CISA määratud eriraskplaadi klasside määratlus põhineb vaid nende endi meelevaldsel klassifikatsioonil. Selle kirjeldamiseks esitas Eurofer kaks näidet, mis kinnitavad eespool põhjenduses 47 esitatud komisjoni järeldust:

(58)

Seetõttu lükkab komisjon tagasi väite, et eriraskplaadi lõppkasutus on erinev ja et seda ei saa asendada teiste uurimisaluste toodetega.

(59)

Komisjon märgib, et asjaolu, et raskplaadi toote määratluse raames saab eristada raskplaate liigi, klassi, kvaliteedi jm järgi ning et tootmismeetodid ja nende kulukus võivad erineda, ei välista seda, et neid võib vaadelda ühe tootena, kui neil on samad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Selles suhtes osutab komisjon eespool põhjenduses 28 tsiteeritud kohtupraktikale.

(60)

Komisjon tunnistab samuti, et ta võiks, kui ta peaks sellist tegutsemisviisi kohaseks, teatud tooted uurimise kohaldamisalast välja arvata, nagu on teinud uurivad asutused teistes WTO liikmesriikides.

(61)

Ent komisjon leiab, et pärast uurimise käigus tuvastatud asjaolude hindamist ei ole sellist väljaarvamist vaja teha.

(62)

CISA esitas arvutuse, mille kohaselt moodustaksid väljajäetavad eriraskplaadid 9,2 % Hiina RVst pärit koguimpordist. CISA väitis selle põhjal, et eriraskplaatide väljajätmine toote määratlusest „avaldaks väga väikest mõju uurimise üldisele järeldusele“ ja et see „ei vähendaks raskplaatide dumpinguhinnaga impordi suhtes võetavate dumpinguvastaste meetmete üldmõju“, sest meetmed kehtiksid endiselt tavaraskplaatide suhtes.

(63)

Valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate toote kontrollnumbri alusel tehtud ekspordimüügi analüüs näitab, et eriraskplaadid löövad liidu tootmisharu hinnad alla ja seetõttu suurendavad liidu tootmisharu kahju.

(64)

Kuna ei ole võimalik teha kindlaks, kas eriraskplaadil on tavaraskplaadist erinev lõppkasutus ja ega esimest ei saa viimati nimetatuga asendada, ei saa praegusi piiratud müügikoguseid kasutada märgina, et nende väljajätmine ei seaks ohtu meetmete tõhusust. Kui eriraskplaat arvataks toote määratlusest välja, võiksid praegu tavaraskplaati ostvad kasutajad hakata ostma eriraskplaati ning seeläbi hoida kõrvale tollimaksude maksmisest ja seada ohtu meetmete tõhususe.

(65)

Veelgi enam, vastupidi olukorrale WTO teistes liikmesriikides toodavad liidu tootjad raskplaatide kõiki liike suures koguses ning kõik need tooted kannatavad kahjustava dumpingu pärast.

(66)

Selle põhjal lükkab komisjon tagasi väite, et eriraskplaadi väljajätmine toote määratlusest ei seaks ohtu dumpinguvastaste meetmete tõhusust.

(67)

Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et ükski CISA ja importija esitatud väidetest ei näita, et eriraskplaat tuleks toote määratlusest välja jätta.

(68)

Kuna toote määratluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitab komisjon vaatlusaluse toote määratluse, mis on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 30 ja 31.

(69)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 43, ei taotlenud ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja turumajanduslikku kohtlemist ning ühtegi taotlust individuaalseks kontrollimiseks, sealhulgas turumajanduslikuks kohtlemiseks, ei aktsepteeritud.

(70)

Ajutises määruses valis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 võrdlusriigiks Austraalia.

(71)

Pärast ajutise määruse avaldamist märkis CISA, et uurimise alguses esitasid nad märkused Ameerika Ühendriikide võimaliku kasutamise kohta, ja väljendas muret selle valiku üle, sest selle tulemusena kasutaks komisjon selliste äriühingute andmeid, mis on liidu tootmisharuga seotud. CISA märkis, et komisjon peaks kasutama andmeid, mis on pärit muudest riikidest, ja kasutama Ameerika Ühendriike viimase võimalusena, kui muud riigid koostööd ei tee.

(72)

Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid Eurofer, üks Hiina RV eksportiv tootja ja CISA märkused Austraalia valimise kohta ning palusid, et komisjon kasutaks selle asemel Ameerika Ühendriike.

(73)

Eurofer ja Hiina RV eksportiv tootja soovitasid komisjonil kasutada Ameerika Ühendriikidest pärit andmeid, sest seal on rohkem omamaiseid konkureerivaid tootjaid ning seetõttu oleks andmeid rohkemate tooteliikide kohta kui Austraalia ainsa tootja tooteliikide kohta.

(74)

Arvestades, et uurimise käigus tegi koostööd vaid üks Ameerika Ühendriikide tootja, ei oleks olnud võimalik kasutada teiste tootjate andmeid, kui Ameerika Ühendriigid oleksid valitud võrdlusriigiks.

(75)

CISA palus komisjonil arvutada dumpingumarginaalid Ameerika Ühendriikide ainsa koostööd tegeva tootja andmete põhjal ning kui tulemus oleks „täiesti erinev“ sellest, mis saadi esialgses etapis Austraalia puhul, peaks komisjon järeldama, et Austraalia ei ole „asjakohane võrdlusriik“, ja kasutama selle asemel Ameerika Ühendriike.

(76)

See taotlus jäeti rahuldamata. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 44–52, valiti võrdlusriigiks Austraalia ja uued esitatud väited ei näidanud Austraalia sobimatust.

(77)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas CISA täiendavalt kommentaare seoses Austraalia sobivusega võrdlusriigiks.

(78)

Esiteks märkisid nad, et Hiina RVst pärit eksportivate tootjate suhtes arvutatud dumpingumarginaal oli kõrgem kui kahjumarginaal ning seega oli Austraalia normaalväärtus kõrgem kui liidu tootmisharu mittekahjustav hind, kui seda arvestataks keskmisena. Sellele tuginedes järeldas CISA, et Austraaliat „ei ole võimalik pidada sobivaks võrdlusriigiks“.

(79)

See väide lükati tagasi. Normaalväärtuse tase, mis põhineb asjaomase turumajandusriigi hindadel ja kuludel, on selline teave, mida kontrollitakse pärast võrdlusriigi valimist. Normaalväärtus on samasuguse toote hind turumajandusriigi siseturul ja see ei ole põhjus Austraalia kui võrdlusriigi välistamiseks.

(80)

Teiseks osutas CISA hiljutisele kohtuasjale Hiina RV vastu (HFP rebar), (12) kus väideti, et komisjon oli jätnud teatavad tooteliigid võrdlusriigi normaalväärtusest välja pärast seda, kui „huvitatud isikud vaidlustasid väga kõrged siseturu hinnad ja tootmiskulud“.

(81)

CISA tsiteeritud näide ei ole praeguse uurimisega kuidagi seotud. HFP rebari kohtuasja puhul tegi komisjon kindlaks teatavad tooteliigid, mis valmistati võrdlusriigi normide kohaselt ja ilma, et need konkureeriks Hiina RVst eksporditud tooteliikidega. Neid tooteliike ei võetud arvesse, kui võrreldi Hiina RVst pärit eksportivate tootjate ekspordihinna normaalväärtust.

(82)

Kuna CISA ei väitnud, et Austraalia tootja toodab tooteliike, mis ei konkureeri Hiina RVst liitu eksporditavate tooteliikidega, siis see näide ei ole asjakohane.

(83)

Kuna võrdlusriigi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse komisjoni esialgne järeldus kasutada võrdlusriigina Austraaliat, nagu on kindlaks määratud ajutise määruse põhjenduses 52.

(84)

Eurofer esitas märkuse ajutise määruse põhjenduses 68 esitatud komisjoni esialgse meetodi kohta seoses tooteliikidega, mida võrdlusriigi tootja ei müü. Ta palus komisjonil „lisada kohanduse, et võtta arvesse suuremaid kulusid“ seoses toodetega, mida võrdlusriigi siseturul ei müüda.

(85)

Komisjon lükkab selle taotluse tagasi, kuna ainsad andmed Austraalias toodetava raskplaadi kulude või hinna kohta on võrdlusriigi tootja tõendatud andmed. Kuna tootja ei tootnud teatavat tooteliiki, mida ekspordib Hiina RVst pärit eksportiv tootja, ei ole seetõttu andmeid sellise kohanduse tegemiseks.

(86)

Kuna normaalväärtuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53–68 sätestatud järeldused.

(87)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 69 ja 70 sätestatud järeldused.

(88)

Kuna võrdluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 71–73 sätestatud järeldused.

(89)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse tabelis 2 esitatud esialgsed dumpingumarginaalid.

(90)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 82–85 sätestatud järeldused.

(91)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 86–89 sätestatud järeldused.

(92)

Kuna Hiina RVst pärit impordi mahu ja turuosa kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 90–94 sätestatud järeldused.

(93)

Eurofer märkis, et „komisjon peaks vaatama ette, et ta ei alahindaks hinna allalöömise marginaali, tehes ebarealistlikult suuri kohandusi impordijärgsete kulude suhtes“.

(94)

Komisjon märgib siiski, et impordijärgsete kulude suurus kinnitati kohapealsete kontrollkäikude käigus ja seetõttu ei saa neid lugeda ebarealistlikult suureks.

(95)

Eurofer lisas, et „liidu tootmisharu hindu ei tohiks vähendada ka seoses ettevõtjate kontsernis makstava seotud osaliste komisjonitasuga“.

(96)

Komisjon märgib, et komisjonitasude mahaarvamised on põhjendatud, kui tehingusse sekkuv äriühing täidab volitatud kaupleja ülesannet, olenemata sellest, kas äriühing on seotud või mitte. Peale selle ei esitanud Eurofer ega ükski liidu tootja ühtegi väidet vastupidise kohta. Komisjon on seetõttu endiselt seisukohal, et mahaarvamine on põhjendatud.

(97)

Eurofer lisas, et „Hiina eksportivad tootjad lisavad tavapärasele karkassiterasele sageli teatava koguse boori või kroomi, et kasutada Hiinas maksude mahaarvamist, kuid seejärel müüvad terast liidu turul tavapärase legeerimata karkassiterasena (st klasside S235, S275 ja S355 terasena)“. Ta palus komisjonil tagada, et „need tooted ühitatakse hinna allalöömise analüüsis asjakohaselt liidu tootmisharu klassidesse S235, S275 ja S355 kuuluva terase müügiga“.

(98)

Hinna allalöömise analüüsis võrreldakse Hiina RVst pärit impordi hindu liidu hindadega toote kontrollnumbri alusel, mis on kõigis uurimise osades ühesugune. Teraseklass moodustab osa toote kontrollnumbrist ning seda kontrolliti Hiina RVst pärit valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ja liidu tootjate juurde tehtud kontrollkäikude raames. Seetõttu ühitati hinna allalöömise analüüsis ühed ja samad teraseklassid.

(99)

Kuna Hiina RVst pärit impordi hindade ja hinna allalöömise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 95–99 sätestatud järeldused.

(100)

Komisjon märgib ajutise määruse põhjenduses 104, et üks valimisse kaasatud liidu tootjatest peatas 2015. aasta detsembris raskplaatide tootmise.

(101)

Üks Hiina RV eksportiv tootja väitis, et komisjon peaks selle valimisse kaasatud tootja kahju analüüsist välja jätma, sest selle tõttu „on moonutuse oht, mille kõrvaldamiseks tuleks analüüs teha uuesti ilma tegevuse lõpetanud äriühinguga seotud teabeta või tuleks küsida andmeid veel ühelt ELi tootjalt“.

(102)

Kõnealune tootmise peatamine ei avalda mitte mingisugust mõju ühelegi kahjunäitajale, sest see toimus uurimisperioodi viimastel päevadel, ja seetõttu leiti, et mõlemad andmekogumid – nii kõigi liidu tootjatega seotud makromajanduslikud andmed kui ka valimisse kaasatud liidu tootjatega seotud mikromajanduslikud näitajad – on liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes esinduslikud.

(103)

Kuna muid märkusi liidu tootmisharu majanduslikku olukorda käsitlevate üldiste märkuste kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 100–104 sätestatud järeldused.

(104)

Kuna liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 105–110 sätestatud järeldused.

(105)

CISA märkis, et ei nõustu müügimahu kahjunäitaja meetodiga, milleks on alguspunkti (2012) ja lõpp-punkti (2015, st uurimisperiood) võrdlus, ning selle põhjal tehtud järeldusega, et liidu tootmisharu müügimaht on vähenenud 7 %. CISA seisukoha järgi on hilisemad andmed kahju kindlaksmääramiseks olulisemad. CISA lisas, et komisjon oleks pidanud „liidu tootmisharu müügimahu hiljutistele suundumustele andma suurema kaalu, sest liidu tootmisharu müügimaht ei näita viimase kolme aasta jooksul“, st 2013.–2015. aastal, „mitte mingisugust vähenemist“.

(106)

Komisjon lükkab selle väite tagasi järgmistel põhjustel:

(107)

Esiteks tuletab komisjon meelde eespool esitatud põhjendust 3, mille kohaselt hõlmas kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(108)

Komisjon uuris kõiki kahjunäitajaid, esitades nende suundumused kogu vaatlusalusel perioodil ja vajaduse korral ka analüüsi aasta kaupa.

(109)

Teiseks on ajutise määruse põhjenduses 112 märgitud, et „pärast 7 % langust ajavahemikul 2012–2013 ja sellele järgnenud edasist langust 2 protsendipunkti võrra 2014. aastal kasvas müügimaht uurimisperioodil 2 protsendipunkti võrra“. Seetõttu on selge, et komisjon ei teinud pelgalt „alguspunkti (2012) ja lõpp-punkti (2015, st uurimisperiood) võrdlust“, nagu väidetud, vaid põhjaliku kõigi vaatlusalusesse perioodi kuuluvate aastate võrdluse.

(110)

Kolmandaks tuleb stabiilset müügimahtu ajavahemikul 2013–2015 vaadelda tarbimise suure kasvu kontekstis (11 protsendipunkti võrra), nagu on märgitud ajutise määruse tabelis 3. Seega ei hoidnud stabiilne müügimaht samal ajal ära märkimisväärse, 9,3-protsendipunktilise turuosa kaotamist, nagu on märgitud ajutise määruse tabelis 7. Seetõttu leiti, et stabiilne müügimaht ajavahemikul 2013–2015 näitab kahju, kuna müügimahtu tuleb analüüsida kasvava tarbimise ja väheneva turuosa kontekstis.

(111)

Kuna liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 111–114 sätestatud järeldused.

(112)

Kuna liidu tootmisharu tööhõive ja tootlikkuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 115–117 sätestatud järeldused.

(113)

Kuna liidu tootmisharu tööjõukulude kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 118–119 sätestatud järeldused.

(114)

Kuna kasvu kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 120 ja 121 sätestatud järeldused.

(115)

Kuna dumpingumarginaali suuruse ja varasemast dumpingust taastumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 122 ja 124 sätestatud järeldused.

(116)

Kuna valimisse kaasatud liidu tootjate hindade ja neid mõjutavate tegurite kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 125–127 sätestatud järeldused.

(117)

Kuna valimisse kaasatud liidu tootjate varude kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 128–130 sätestatud järeldused.

(118)

CISA märkis, et vaatlusalusel perioodil olid valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulud vaatamata impordimahule Hiina RVst alati suuremad kui nende müügihind.

(119)

Ajutise määruse tabelis 10 on esitatud valimisse kaasatud liidu tootjate nii ühiku müügihindade kui ka ühiku tootmiskulude suundumused vaatlusalusel perioodil. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 126, on „müügihind vähenenud kiiremini ja olnud keskmiselt püsivalt madalam kui ühiku tootmiskulu“.

(120)

CISA lisas ka seda, et ei mõista, kuidas olid valimisse kaasatud liidu tootjad kasumlikud, kui 2012. aastal oli ühiku tootmiskulu suurem kui ühiku keskmine müügihind.

(121)

Ajutise määruse tabelis 10 on keskmised tootmiskulud tõepoolest suuremad kui 2012. aasta keskmine müügihind. See näitaks tavapäraselt, et asjaomane aasta oli kahjumlik. Ent ajutise määruse tabelis 12 esitatud 2012. aasta kasum tuleneb ühe valimisse kaasatud liidu tootja tulust, mis on seotud raskplaadi tootmisega, kuid mis ei kajastu äriühingu kuluarvestussüsteemis ning seetõttu puudub ajutise määruse tabelist 10.

(122)

Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist küsis CISA, miks ühe valimisse kaasatud, raskplaatide tootmisega seotud liidu tootja sissetulek ei kajastu äriühingu sisemises kulude arvestussüsteemis (toote kuluarvestussüsteem).

(123)

Kuna asjaomane valimisse kaasatud liidu tootja esitas andmed ja komisjon kontrollis neid, siis põhjus on selles, et kasumianalüüs koosneb täielikult rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohasest aastalõpu korrigeerimisest, mis puudutab äriühingu tavapärast äritegevust. Sellisena ei kajastu see aasta jooksul toodetud toodete kulukirjetes, vaid on jaotatud mitmele reale kasumi-kahjumi aruandes (nagu määratletud IASis 1). Kui seda kasumit ei võetaks arvesse, siis tegutseks liidu tootmisharu kahjumiga ka 2012. aastal (kahjum väiksem kui 1 %).

(124)

Peale selle näitavad ajutise määruse tabelis 10 esitatud keskmised tootmiskulud valimisse kaasatud liidu tootjate kogu tootmismahu kulusid, samas kui keskmine müügihind näitab valimisse kaasatud liidu tootjate müüki vaid liidu sõltumatutele klientidele. Nimetatud kahte keskmist ei saa vahetult omavahel võrrelda järgmistel põhjustel:

(125)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist küsis CISA, kas ajutise määruse tabelis 7 osutavad müügimaht ja turuosa müügile, mis on tehtud sõltumatutele klientidele või nii seotud kui ka sõltumatutele klientidele. Komisjon tuletab meelde ajutise määruse põhjendust 102, milles sätestatakse, et selliseid makromajanduslikke näitajaid nagu tootmis- või müügimaht hinnatakse kogu liidu tootmisharu arvestades. Selliselt osutatakse tabelis 7 esimesele sõltumatule kliendile tehtud müügile, nagu on teatanud Eurofer. Kui lisada müük seotud isikutele, võib tekkida topeltarvestamise oht.

(126)

CISA väitis oma kommentaarides lõplike järelduste kohta veel, et liidu tootmisharu tootmismahu ja esimesele sõltumatule kliendile liidus tehtud müügimahu erinevus tuleneb märkimisväärsest müügist seotud klientidele. Selle põhjal väitis CISA veel, et komisjon ei kogunud seotud klientidele tehtud müügimahu andmeid ja seega avaldas liidu turust vaid osalise ülevaate.

(127)

Eespool esitatud väited tuginevad valedele oletustele. Komisjon tuletab meelde, et tootmismahu ja liidu sõltumatutele klientidele tehtud müügimahu erinevus ei tulene ainult seotud klientidele tehtud müügist, vaid ka müügist väljaspool liitu asuvatele klientidele. Lisaks, valimisse mittekaasatud liidu tootjate puhul võib erinevus olla tekkinud müügist esimesele sõltumatule kliendile, millest Eurofer ei teatanud, nagu komisjon on kontrollinud, ja mis tuleneb eespool põhjenduses 125 kirjeldatud aruandlusmeetodist, et vältida topeltarvestamise ohtu. Ajutise määruse tabelis 7 osutatakse vaid liidu turul toimunud müügi mahule ja asjaomasele turuosale.

(128)

CISA osutas veel kahele juhtumile, mille puhul komisjon tegi eraldi analüüsi seotud ja sõltumatute klientide kohta, täpsemalt uurimine seoses Hiina RVst pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarrastega (13) ja uurimine seoses Hiina RVst ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodetega (14).

(129)

Komisjon tuletab meelde, et nimetatud juhtudel analüüsiti omatarbimist (külmvaltsitud lehtterastoodete puhul) ja müüki seotud klientidele (kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste puhul), mitte müüki seotud klientidele, näiteks seotud müügiettevõtetele. Nagu osutatud ajutise määruse põhjenduses 89, on liidu tootjate omatarbimine tühine.

(130)

Komisjon tuletab viimasena meelde, et mis puudutab hindu ja kasumlikkust liidu turul, siis need on asjakohased ainult juhul, kui nende hindadega müük toimub kahe sõltumatu isiku vahel.

(131)

Kuna valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 131–138 sätestatud järeldused.

(132)

Kuna kahju kohta tehtud järelduse suhtes märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 139–147 sätestatud järeldused.

(133)

Eurofer märkis, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import on „ainus kõige olulisem tegur, mis mõjutas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil“. Ta lisas, et „Hiina RVst pärit impordi maht kahekordistus 2013. ja 2014. aastal ning seejärel kahekordistus veel 2014. ja 2015. aastal“ ja et 2015. aastal oli Hiina RVst pärit impordi maht „suurem kui kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht kokku“.

(134)

Eurofer täheldas samasuguseid suundumusi Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suhtes ning märkis, et see „suurenes 4,1 %-lt 2013. aastal 14,4 %-le 2015. aastal ja samal ajal vähenes kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa 13,2 %-lt 2013. aastal 12,2 %-le 2015. aastal“.

(135)

Eurofer järeldas kokkuvõtteks, et „peaaegu kogu Hiina dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemine tulenes liidu tootmisharu turuosa arvelt“. Ta lisas, et „Hiinast pärit impordi dumpinguhind langes vaatlusalusel perioodil peaaegu 30 % ja leiti, et see import lõi liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 29 % võrra“.

(136)

See kinnitab ajutise määruse põhjenduses 151 esitatud järeldusi, et Hiina RVst pärit peaaegu pidevalt kasvaval väga madalate hindadega impordil on olnud selge negatiivne mõju liidu tööstusele pärast 2013. aastat.

(137)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 150–157 sätestatud järeldused dumpinguhinnaga impordi mõju kohta.

(138)

Kuna liidu tootjate tootmisvõimsuse vähese rakendamise mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 158–163 sätestatud järeldused.

(139)

Kuna liidu tootjate vähese tootmisvõimsuse rakendamise mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 164–166 sätestatud järeldused.

(140)

CISA märkis, et „komisjon analüüsis eraldi Venemaa ja Ukraina importi ning seetõttu puudusid märgid selle kohta, et neist kahest riigist pärit import põhjustaks liidu tootmisharule kahju“.

(141)

CISA lisas, et komisjon oleks pidanud tegema „Ukraina ja Venemaa impordi kumulatiivse analüüsi“ ja veelgi enam: „kõigi kolme riigi (Hiina, Venemaa ja Ukraina) impordi kumulatiivse analüüsi“, väites, et „uurimisperioodil ei olnud Ukraina ega Venemaa impordimaht võrreldes liidu turuga ebaoluline“ ja et „mõlema riigi keskmised impordihinnad olid isegi madalamad kui Hiina omad“.

(142)

Eespool esitatule tuginedes märkis CISA kokkuvõtteks, et „kui leiti, et import Hiinast lõi alla liidu tootmisharu hinnad, lõid Ukraina ja Venemaa hinnad ELi tootmisharu hindu alla veel suuremal määral. Kui komisjon oleks järginud sama meetodit, nagu Hiina suhtes kohaldati, st“ alguspunkti „ja“ lõpp-punkti „võrdlust, oleks ta leidnud, et nende kahe riigi müügimaht ja impordi turuosa suurenesid vastavalt 41 % ja 2,2 protsendipunkti“.

(143)

Komisjon osutab alusmääruse artikli 3 lõikele 4, milles on ette nähtud, et kumulatiivselt saab hinnata ainult importi, mille suhtes tehakse dumpinguvastast uurimist. Ukraina ja Venemaa impordi suhtes ei tehta dumpinguvastast uurimist ning seetõttu ei saa seda ühitada Hiina RV impordiga.

(144)

Samuti ei ole võimalik Ukraina, Venemaa ja Hiina keskmisi hindu ilmtingimata otseselt võrrelda, sest keskmist hinda mõjutab eri toodete kombinatsioon. Vaatlusaluse perioodi hinnasuundumused on asjakohasemad. Ajutise määruse tabelis 13 on selgelt näidatud, et Ukraina ja Venemaa impordi hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil tunduvalt aeglasemalt kui Hiina RV impordi hinnad.

(145)

Muude kolmandate riikide impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks, samal ajal kui Hiina RVst pärit impordi osa suurenes rohkem kui kolm korda. Olukorras, kus liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 5 % ja liidu tootmisharu turuosa vähenes 10 protsendipunkti võrra, tähendab see, et Hiina RV import võitis turuosa juurde ainult liidu tootmisharult.

(146)

Samal ajal kui Hiina RVst pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu 1 miljoni tonni, suurenes Ukrainast pärit import ligikaudu 160 000 tonni ja Venemaa import ligikaudu 75 000 tonni võrra.

(147)

Arvestades eespool esitatut ning Ukraina ja Venemaa palju väiksemat impordimahtu võrreldes Hiina RV impordimahuga, puuduvad märgid selle kohta, et import nendest kahest riigist võiks kõrvaldada põhjusliku seose Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kahju vahel.

(148)

Kuna muid märkusi muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 167–178 sätestatud järeldused.

(149)

Kuna liidu tootmisharu ekspordimüügi tulemuste mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 179–183 sätestatud järeldused.

(150)

Kuna vertikaalselt seotud liidu tootjate ja ümbervaltsijate vahelise konkurentsi mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 184–189 sätestatud järeldused.

(151)

CISA lisas veel, et valimisse kaasatud liidu tootjad ei teeninud 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel üldiselt kasumit ning et suurim kahjum tekkis 2013. aastal, mis on just see aasta, kui Hiina RVst pärit raskplaatide import oli madalaimal tasemel.

(152)

Ajutise määruse põhjenduses 134 on seda väidet käsitletud ning selles selgitatakse, et „kui 2013. aasta suurt, 12,2 % kahjumit mõjutas selle aasta eriti vähene nõudlus, siis Hiina RVst pärit impordi kasvu tõttu 2014. aastal ja uurimisperioodil liidu tootmisharule avalduv märkimisväärne hinna- ja mahusurve ei võimaldanud liidu tootmisharul 11 protsendipunkti suurusest dünaamilisest kasvust liidus kasu saada“. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 93, neelas selle kasvu peaaegu täielikult Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import.

(153)

Seetõttu järeldas komisjon, et 2013. aasta suur kahjum ei tekkinud Hiina RVst pärit impordi vähesuse tõttu, vaid erakordselt väikse nõudluse tõttu liidu turul. 2014. ja 2015. aastal liidu tootmisharus tekkinud kahju põhjustas siiski Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi pidevalt kasvav maht.

(154)

Lisaks märgib komisjon, et 2011. ja 2012. aastal oli liidu tootmisharu kasumlik. 2011. aastal oli liidu tootmisharu kasumimarginaal 7,9 %, kui Hiina RVst pärit import ei olnud jõudnud veel märkimisväärsete kogusteni, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 221. 2012. aastal oli kasumimarginaal juba oluliselt väiksem, vaid 1,6 %, kuna turul oli märkimisväärses mahus Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga importi. Märgitakse, et ükski huvitatud isik ei kommenteerinud liidu tootmisharu kasumlikkust aastatel 2011 ja 2012.

(155)

CISA märgib, et on „muid olulisi tegureid“ kui dumpinguhinnaga import Hiina RVst, „mis põhjustavad liidu tootmisharu väidetavat kahju“, ning et „see võib kõrvaldada põhjusliku seose“ Hiina RVst pärit „väidetava dumpinguhinnaga impordi“ ja kahju vahel. CISA palus komisjonil uuendada oma põhjusliku seose analüüsi ja võtta arvesse kõiki muid tegureid.

(156)

Seoses sellega märgitakse, et eespool loetletud kuut muud tegurit käsitleti kas ajutises määruses või käesolevas määruses. Seetõttu on selge, et komisjon analüüsis põhjalikult kõiki huvitatud isikute kindlaksmääratud tegureid. CISA jättis ka täpsustamata, milliseid „muid olulisi tegureid“ tuleb analüüsida peale kuue juba üksikasjalikult analüüsitud teguri. CISA vaid märkis, et need on „ilmselged“, ilma et oleks esitanud täiendavat teavet. Seega lükkab komisjon kõnealuse märkuse tagasi.

(157)

Eeltoodu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 190–194 sätestatud järeldused.

(158)

CISA märkis, et vaatlusalusel perioodil moodustas liidu tootjate turuosa 70 % liidu turust. Ta väitis, et liidu tootjad domineerivad liidu turul, samas kui ainus tõsine impordiallikas on import Hiina RVst.

(159)

Komisjon märgib, et CISA ei tunnista tõsiasja, et liidu tootjad konkureerivad üksteisega ning Hiina RVst ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordiga, mis hõlmab 12,2 % turuosa, nagu on osutatud ajutise määruse tabelis 13. Lisaks ei ole ühtegi märki sellest, et liidu tootmisharude vahel puuduks konkurents.

(160)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis importija, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vähendab konkurentsi liidu turul kunstlikult ja tekitab oligopolistliku turu eriraskplaatide turuosas, kuna sellel turuosal juba domineerib vaid üks äriühing.

(161)

Komisjon märgib siiski, et see isik ei esitanud ühtegi tõendit oma väidete toetuseks. Vastupidi, teave, mille Eurofer oma kommentaarides lõplike järelduste kohta esitas, sisaldab mitmeid liidu tootjaid, kes pakuvad erinevat liiki eriraskplaate.

(162)

Komisjon mõistab, et tollimaksude kehtestamine võib vähendada konkurentide arvu eriraskplaatide turuosas liidu turul. Kuid dumpinguvastane uurimine ei määratle toodet ega geograafilisi turge ning ei hinda turujõude ega nende tõenäolist arengut. Seetõttu ei saanud ega tulnud selle uurimise käigus teha järeldusi selle kohta, kas konkurentsiõiguse mõistes esineb oht turgu valitseva seisundi loomiseks või selle kindlustamiseks teatud turuosas.

(163)

Komisjon peab liidu huvide analüüsis võtma arvesse teisi liidu poliitikavaldkondi, näiteks konkurentsipoliitikat. Kuid üksnes siis, kui esinevad konkreetsed tõendid turgu valitseva positsiooni ja selle võimaliku kuritarvitamise kohta, tuleks nende suhtes korraldada täiendav uurimine. Huvitatud isikute väited ei ulatu asjaomase lävendini.

(164)

Igal juhul tuletab komisjon meelde, et dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse selleks, et kõrvaldada kahjuliku dumpingu mõju, mis tuvastati raskplaadi kõikides turuosades, ning et turgu valitseva positsiooni omamine ei tähenda, et seda kuritarvitatakse. Kui huvitatud isikud edaspidi märkavad konkurentsieeskirju rikkuvat käitumist, saavad nad kasutada oma õigust esitada pädevale konkurentsiasutusele kaebus.

(165)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis importija, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei peaks liidu turul hindu tõstma.

(166)

Komisjon tuletab meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on kõrvaldada kahjuliku dumpingu mõju, mis moonutab kauplemist. Nende meetmete mõju hindadele sõltub erinevate turuosaliste hinnaotsustest ja selliselt on neid võimatu prognoosida. Hinnad võivad kerkida siis, kui turujõud leiavad, et moonutamata turul peaksid kehtima sellised hinnad.

(167)

CISA lisas, et liidu kasutajad vajavad konkurentsivõimelisi ja stabiilseid tarneallikaid ning et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu „võib kaduda suur osa ELi järgtööstuse töökohti või need võidakse viia mujale“.

(168)

Uurimisperioodil oli liidus siiski 30 tootjat ning import pärines mitmest riigist, sealhulgas Venemaalt ja Ukrainast, tagades liidu kasutajate ühtlase varustamise raskplaatidega. Samuti ei esitanud ükski järgtööstuse kasutaja tõendeid, et nad ei suuda hankida raskplaate dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu. Mis puudutab töökohtade suurt kadumist ja/või liidust mujale viimist, siis esitas samalaadse väite vaid üks järgtööstuse tootmisharu – tuulegeneraatorite mastide tootja. Seda väidet käsitletakse allpool.

(169)

Järgtööstuse (tuulegeneraatorite mastide) kasutajate ad hoc ühendus märkis, et meetmete rakendamine raskplaatide suhtes võib põhjustada tuulegeneraatorite mastide tootmise ümberpaigutamist Hiina RVsse ja tulevikus probleeme tuulegeneraatorite terasest toodetud valmis või poolvalmis mastide tarne kindlusega. Selle väite esitas samuti üks importija oma kommentaarides lõplike järelduste kohta seoses tuulegeneraatorite mastidega ja samuti tuuleenergiasüsteemide teiste komponentide kohta.

(170)

Komisjon lükkab need märkused tagasi, sest need huvitatud isikud ei põhjendanud oma väidet mitte ühegi tõendi ega analüüsiga, näiteks ei teatanud endast ükski tuulegeneraatorite mastide tootja algatamisteates määratud aja jooksul ega vastanud küsimustikule, ei täpsustanud selles tootmisharus tuulegeneraatorite mastide valmistamiseks kasutatavate raskplaatide liike ega edastanud analüüsi, kas seda liiki raskplaate võib asendada teistes tootmisharudes kasutatavate raskplaatidega.

(171)

Komisjon märgib, et toimikus oleva teabe kohaselt ei saanud tuulegeneraatorite tootjad saada kasu eriraskplaatide väljajätmisest toote määratlusest, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 42. Seega saaks nende mure lahendada vaid tuulegeneraatorite tootmiseks kasutatava raskplaadi väljajätmine toote määratlusest liidu huvidest lähtudes. Praeguses etapis ei ole tuulegeneraatorite mastide tootjad siiski esitanud ühtegi sellist konkreetset ega üksikasjalikku analüüsi, sealhulgas selgitust tollimaksude kehtestamise mõju kohta nende tootmiskuludele ja nende suutlikkusele kanda neid kulusid klientidele üle, mis võiks sellist väljajätmist õigustada.

(172)

Komisjon märgib veel, et tuulegeneraatorite mastide tootjad võivad taotleda raskplaatide suhtes kehtestatud meetmete vahepealset läbivaatamist liidu huvides, kui see on igati põhjendatud. Lisaks ei tuvastatud uurimise käigus ühtegi märki sellest, et kasutajate tegevus ohustaks liidu tootmisharu. Sellist käitumist ei oodata turujõudude tavalise toimimise korral.

(173)

Üks importija märkis, et eriraskplaatide väljajätmine toote määratlusest on liidu huvides, sest väidetavalt sõltub „mitu liidu peamist tootmisharu“, nagu „masinaehitus- ja energeetikasektor“, Hiina RVst pärit eriraskplaatide impordist. Ükski nendest kasutajatest siiski ei andnud endast teada, et seda väidet kinnitada.

(174)

See importija lisas veel, et eriraskplaate paksusega vähemalt 150 mm toodab ainult kolm liidu tootjat. Kõrge voolavuspiiriga plaadi, karastatud ja valtsitud plaadi ning kulumiskindla raskplaadi tootmist kontrollivad väidetavalt neli liidu tootjat. Selle põhjal väidetakse, et liidu järgtööstus „kannatab juba praegu tarnepuudujäägi ja oluliselt suurenenud müügihindade tõttu“ ning et seda saab heastada vaid Hiina RVst pärit eriraskplaatide importimise abil.

(175)

CISA lisas, et eriraskplaadi kasutajad metallitööstuses võivad samamoodi kannatada tarnepuudujäägi tõttu, kuna eriraskplaadi tootjaid on Euroopas väga vähe. Ükski kasutajatest järgtööstuses ei tõstatanud siiski tarnepuudujäägi küsimust.

(176)

Komisjon lükkab eespool põhjendustes 173–175 esitatud väited tagasi, sest see huvitatud isik ei põhjendanud oma väidet mitte ühegi tõendi ega analüüsiga. Seevastu tehti uurimises kindlaks raskplaatide hindade oluline vähenemine liidus vaatlusalusel perioodil. Samuti on uurimine näidanud, et liidu tootmisharul on tekkinud oluline tagavara tootmisvõimsuse pidevalt väheneva rakendamise tõttu. Lisaks on CISA järgi Hiina RVst eksporditud eriraskplaadi kogus väike.

(177)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasis üks importija selle küsimuse juurde oma kommentaarides lõplike järelduste avalikustamise kohta. Uusi sisulisi argumente siiski ei esitatud.

(178)

Faktiliste tõendite puudumisel dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tuleneva väidetava tarnepuudujäägi kohta ei saa komisjon järeldada, et selliste meetmete kehtestamise tõttu tekib eriraskplaadi tarnepuudujääk.

(179)

Kokkuvõttes ei viita ükski huvitatud isikute esitatud väidetest mõjuvatele põhjustele, mis takistaksid meetmete kehtestamist vaatlusaluse toote importimisele Hiina RVst.

(180)

Võimalikku negatiivset mõju sõltumatutele kasutajatele leevendab alternatiivsete tarneallikate olemasolu. Dumpinguvastaste meetmete positiivne mõju liidu turule, eelkõige liidu tootmisharule, kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele huvirühmadele.

(181)

Kuna liidu huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 195–215 tehtud järeldused.

(182)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 4, kehtestas komisjon Euroferi taotlusel Hiina RVst pärit raskplaatide impordi suhtes registreerimisnõude. Tooted, mis imporditi alates 11. augustist 2016 kuni ajutiste meetmete kehtestamiseni, täpsemalt 7. oktoobrini 2016, registreeriti.

(183)

Alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d kohaselt võib tollimakse tagasiulatuvalt sisse nõuda, kui „lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud, nii et ajastamist, mahtu ja muid asjaolusid arvestades võib see oluliselt kahjustada kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju“.

(184)

CISA märkis, et mis tahes võimalikud tagasiulatuvad meetmed avaldaksid negatiivset mõju importijatele, sest nad „peaksid kandma tarbetuid lisakulusid“, kuna maksavad dumpinguvastast tollimaksu. CISA sõnul ei ole importijatel „kavatsust Hiina RVst pärit vaatlusalust toodet ladustada“ ja registreeritud import oli enne menetluse algatamist sõlmitud lepingute täitmata osa. CISA lisas, et „ettenägematu tollimaks põhjustab kahju“ liidu importijatele ja kasutajatele.

(185)

CISA väitis lõpetuseks, et „impordi registreerimine ja meetmete tagasiulatuva kehtestamisega ähvardamine ei ole midagi muud kui veel ühe takistava kaubanduse kaitse meetme tekitamine, et ELi importijad lõpetaksid Hiinast importimise veel enne, kui on tõendatud, et niisugune import kahjustab ELi tootmisharu“.

(186)

Allpool tabelis 1 esitatud Eurostati statistika impordi kohta näitab, et raskplaatide import Hiina RVst vähenes pärast uurimisperioodi oluliselt.

Tabel 1

Kuu keskmise impordimahu muutumine

(187)

Komisjon järeldab, et kuna import oluliselt ei suurenenud, ei ole õiguslik tingimus tollimaksude tagasiulatuvaks sissenõudmiseks alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d kohaselt täidetud. Seetõttu ei tuleks registreeritud impordile tollimaksu tagasiulatuvalt kehtestada.

(188)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 222, määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodi jooksul.

(189)

CISA esitas mitu märkust valimisse kaasatud liidu tootjate poolt uurimisperioodil liidu turul müüdud samasuguse toote mittekahjustava hinna arvutamise meetodi kohta kõnealusel juhul.

(190)

Kõigepealt küsis CISA komisjonilt, miks ta kasutas sellist meetodit, et lisas liidu tootmisharu müügihindadele uurimisperioodil tekkinud kahjumi ja seejärel lisas taotletava kasumimarginaali 7,9 %, selle asemel et lisada taotletav kasum tootmiskuludele.

(191)

Otsus, kumb kahest komisjoni kasutatavast meetodist kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramiseks valitakse, tehakse igal üksikjuhul eraldi. Liidu tootmisharu võrreldavate müügiandmete puudumise korral võib mittekahjustava hinna sageli kindlaks teha taotletava kasumi liitmisega kogukuludele. Praegusel juhul olid aga võrreldavad müügiandmed olemas.

(192)

Seda seetõttu, et liidu tootmisharu müüdav samasugune toode koosnes sadadest tooteliikidest ja kõigil valimisse kaasatud liidu tootjatel oli seotud äriühingute, sh terasetöötlemiskeskuste ulatuslik võrgustik, mis tekitab kulusid ning mis ei ole valimisse kaasatud registreeritud liidu tootjate raamatupidamises kajastatud viisil, mis võimaldaks tooteid lihtsalt jaotada erinevate kontrollnumbrite alla. Sel põhjusel oli iga toote kontrollnumbri kogukulu leidmiseks võimatu koguda kuluandmeid iga toote kontrollnumbri kohta mitte ainult liidu tootmisettevõtjatelt, vaid ka seotud müügiettevõtjatelt (eelkõige terasetöötlemiskeskustelt).

(193)

Seetõttu määras komisjon iga toote kontrollnumbri kogukulu nii, et lisas kaalutud keskmisele müügihinnale valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise kahjumi. Seejärel lisati nii arvutatud kogukuludele taotletav kasumimarginaal 7,9 %, mille kohta ei saadud pärast ajutiste meetmete kehtestamist ühtegi kommentaari.

(194)

CISA lisas, et kasutatud meetod on „vale“ ja et nende kahe meetodiga „saadakse täiesti erinevad tulemused“. Ta esitas näite, kasutades hüpoteetilisi tootmiskulusid ja hüpoteetilist müügihinda, mis väidetavalt näitab, et taotletava hinna arvutamine müügihinna alusel on vale.

(195)

Komisjon märgib, et kuna enamik näites kasutatud teabest on hüpoteetiline ega viita tegelikele andmetele, ei saa sellise näite tulemuse alusel tõendada, et kõnealuse juhtumi korral kasutatud meetod on vale. Seetõttu ei saa komisjon seda väite tõendusmaterjalina arvestada. Kui sama üksikasjalik teave oleks kättesaadav, oleksid mõlema meetodi tulemused ühesugused.

(196)

CISA märkis lõpetuseks, et „kui Hiina eksportivate tootjate poolt kontrollnumbrite alla kuuluvate eksporditud toodete enamikku müüb vähem kui kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, tekib küsimus valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud müügiandmete esindatuse kohta ja seetõttu on hinna allalöömise marginaali arvutamine selle põhjal vaieldav. Rääkimata asjaolust, et kahju ei ole võimalik tõendada, kui liidu tootmisharu isegi ei tooda/müü Hiina eksportivate tootjate eksporditud tooteliike.“

(197)

Komisjon märgib, et ehkki valimisse kaasati kolm liidu tootjat, ei tähenda see, et „Hiina eksportivate tootjate poolt kontrollnumbrite alla kuuluvate eksporditud toodete enamikku müüb vähem kui kolm valimisse kaasatud liidu tootjat“, seda, et liidu tootmisharu või koguni valimisse kaasatud liidu tootjad ei müü neid üldse. See tähendab seda, et mitte kõik kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ei müü kõiki Hiina RV valimisse kaasatud eksportivate tootjate asjaomaste toote kontrollkoodidega eksporditud tooteid.

(198)

Komisjon märgib, et mitte kõik valimisse kaasatud Hiina RV eksportivad tootjad ei eksportinud liitu sama kontrollnumbriga tooteid. Suurema osa kontrollnumbriga toodetest, mida liitu eksportisid valimisse kaasatud eksportijad (moodustades üle 90 % sellest ekspordist mahu järgi), on tootnud üks või enam valimisse kaasatud liidu tootjat.

(199)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasis CISA selle küsimuse juurde oma kommentaarides ja ärakuulamise ajal.

(200)

CISA väitis, et liidu tootmisharu ei pruukinud esitada õigeid näitajaid ning oli saanud kasu eeliskohtlemisest, rikkudes teiste isikute õigust objektiivsele, erapooletule ja mittediskrimineerivale uurimisele. Liidu tootmisharu sellist väidetavat eeliskohtlemist võib samuti näha komisjoni leebuses nende vastu, kui nad ei esitanud teatud olulist teavet (CISA osutab tootmiskulude andmetele).

(201)

Väidetava eeliskohtlemise väited on tagasi lükatud. Kõnealune küsimus puudutab eespool esitatud põhjenduste 191 ja 193 sõnastust. Nendes põhjendustes teatas komisjon põhjuse, milline kahest komisjoni kasutatavast meetodist valiti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramiseks.

(202)

Kuna muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 217–223 sätestatud järeldused.

(203)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks Hiina RVst pärit eksportiv tootja komisjonile hinnakohustuse. See kohustus seab minimaalse impordihinna raskplaadi liikidele, mida Hiina RVst pärit eksportiv tootja müüb liitu, ning samuti pakkus välja minimaalse impordihinna indekseerimise meetodi, mis põhineb peamiste toormaterjalide hindadel.

(204)

Komisjon lükkas hinnakohustuse pakkumise tagasi hinna ristkompenseerimise suure riski tõttu, kuna erinevate, raskelt eristatavate liikide vahelise minimaalse impordihinna erinevus oli liiga suur ja indekseerimise meetod oli liiga keerukas. Lisaks ei võimaldanud eksportiva tootja ekspordikanalite struktuur ja teiste toodete samaaegne eksport teha nõuetekohast järelevalvet ning seega oli ristkompenseerimise tõenäosus teiste toodete kaudu, mida eksportiv tootja müüb seotud äriühingutele, liiga suur.

(205)

Eksportivat tootjat teavitati hinnapakkumise tagasilükkamise põhjustest ja talle anti võimalus kommentaare esitada.

(206)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel.

(207)

Eespool esitatust lähtudes kehtestatakse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, nagu on näidatud tabelis 2.

Tabel 2

Dumpingumarginaal, kahju kõrvaldamist võimaldav tase ja tollimaksu määr

(208)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute olukorda, mis tehti kindlaks kõnealuse uurimise ajal. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate vaatlusaluste toodete suhtes, mille tootja on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(209)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (15) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(210)

Selleks et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks „kõikide teiste äriühingute“ suhtes kehtivat tollimaksumäära kohaldada mitte üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(211)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(212)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

—

ta ei eksportinud uurimisperioodil (alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015) liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid,

—

ta on tegelikult eksportinud liitu vaatlusalust toodet pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või ta on võtnud endale tagasivõetamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu märkimisväärne kogus,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/42

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1375/2007 (2) on kehtestatud sätted, millega tagatakse Ameerika Ühendriikidest imporditavate maisitärklise tootmisjääkide vastavus kokkulepitud tariifimääratlusele. Kõnealuse määruse I lisas on esitatud Ameerika Ühendriikide märgjahvatustööstuse poolt väljastatava vastavussertifikaadi näidis.

(2)

Tootjate sertifikaatide kättesaamist kinnitav ja vastavussertifikaate väljastav asutus on muutunud. Seega tuleb asutuse nime vastavussertifikaadil vastavalt muuta.

(3)

Selleks, et võimaldada enne käesoleva määruse jõustumist välja antud sertifikaatide kasutamist, tuleks ette näha vastav säte.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1375/2007 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/45

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/47

(1)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) artikliga 13 on kehtestatud ettenägematute kulude varu, mille suurus on kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust.

(2)

Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 6 on komisjon arvutanud ettenägematute kulude varu absoluutsumma aastaks 2016 (3).

(3)

Olles vaadanud läbi kõik muud rahastamisvõimalused, et reageerida ettenägematutele asjaoludele mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 (Julgeolek ja kodakondsus) 2016. aasta kulukohustuste ülemmäära piires, ning olles võtnud kasutusele paindlikkusinstrumendi kogu 2016. aastaks ette nähtud summas 1 530 miljonit eurot, näib olevat vajalik võtta kasutusele ettenägematute kulude varu rände-, pagulas- ja julgeolekukriisist tulenevate vajaduste rahuldamiseks, suurendades rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarves üle nimetatud rubriigi ülemmäära.

(4)

Arvestades, et praegune olukord on väga eriline, on määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 13 lõikes 1 osutatud viimase võimaluse tingimus täidetud,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/49

(1)

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele, et näidata üles solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).

(3)

Saksamaa esitas 19. augustil 2016 taotluse fondi vahendite kasutusele võtmiseks mitme äärmiselt tugeva ja lühiajalise üleujutuste tõttu Alam-Baieri halduspiirkonnas 2016. aasta mais ja juunis.

(4)

Saksamaa taotlus vastab fondist finantsabi saamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.

(5)

Seepärast tuleks fondi vahendid kasutusele võtta, et anda Saksamaale rahalist abi.

(6)

Selleks et minimeerida fondi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/51

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades) (3).

(3)

Hispaania esitas 21. juunil 2016 taotluse EGFi kasutusele võtmiseks pärast koondamisi Hispaania 29 autotööstuse ettevõttes. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõikega 2 käsitatakse Hispaania esitatud taotlust vastuvõetavana, sest koondamistel on tööhõivele ja kohalikule, piirkondlikule või riiklikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju.

(5)

Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Hispaania taotluse alusel rahalist toetust summas 856 800 eurot.

(6)

Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/53

(1)

Paindlikkusinstrumendiga on võimalik rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires.

(2)

Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 471 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades), nagu on sätestatud nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) artiklis 11.

(3)

Kiireloomuliste vajaduste tõttu on vajalik kasutusele võtta märkimisväärsed täiendavad summad, et rahastada praeguse rände-, pagulas- ja julgeolekukriisi leevendamise meetmeid.

(4)

Olles läbi vaadanud kõik võimalused jaotada assigneeringud ümber rubriigi 3 (Julgeolek ja kodakondsus) kulude ülemmäära raames, näib olevat vajalik võtta kasutusele paindlikkusinstrument, et täiendada liidu 2017. aasta üldeelarves ette nähtud rahastamist üle rubriigi 3 ülemmäära 530,0 miljoni euroga, et rahastada meetmeid rände-, pagulaste ja julgeoleku valdkonnas.

(5)

Eeldatava maksete dünaamika alusel tuleks paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise tulemusena eraldatavad maksete assigneeringud jaotada mitme eelarveaasta peale ning need on hinnanguliselt 238,3 miljonit eurot 2017. aastal, 91,0 miljonit eurot 2018. aastal, 141,9 miljonit eurot 2019. aastal ja 58,8 miljonit eurot 2020. aastal.

(6)

Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtuaja minimeerimiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates eelarveaasta 2017 algusest,

a)

238,3 miljonit eurot 2017. aastal;

b)

91,0 miljonit eurot 2018. aastal;

c)

141,9 miljonit eurot 2019. aastal;

d)

58,8 miljonit eurot 2020. aastal.

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/55

(1)

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele, et näidata üles solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).

(3)

Määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 4a lõikes 4 on sätestatud, et kui see on vajalik selleks, et tagada eelarvevahendite õigeaegne olemasolu, võib võtta kasutusele fondi vahendid summas kuni 50 000 000 eurot ettemaksete tegemiseks ning kanda vastavad assigneeringud liidu üldeelarvesse.

(4)

Selleks et tagada piisavate eelarvevahendite õigeaegne olemasolu liidu 2017. aasta üldeelarves, tuleks võtta kasutusele fondi vahendid summas 50 000 000 eurot ettemaksete tegemiseks.

(5)

Selleks et minimeerida fondi kasutuselevõtuks kuluvat aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2017,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/57

(1)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) artikliga 13 on kehtestatud ettenägematute kulude varu suuruseks kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust.

(2)

Vastavalt nimetatud määruse artiklile 6 on komisjon arvutanud ettenägematute kulude varu absoluutsumma aastaks 2017 (3).

(3)

Olles vaadanud läbi kõik muud rahastamisvõimalused, et reageerida ettenägematutele asjaoludele rubriikide 3 (Julgeolek ja kodakondsus) ja 4 (Globaalne Euroopa) mitmeaastase finantsraamistiku 2017. aasta kulukohustuste ülemmäära piires, ning olles võtnud kasutusele paindlikkusinstrumendi kogu 2017. aastaks ette nähtud summas 530 miljonit eurot, näib olevat vajalik võtta kasutusele ettenägematute kulude varu rände-, pagulas- ja julgeolekukriisist tulenevate vajaduste rahuldamiseks, suurendades liidu 2017. aasta üldeelarves kulukohustuste assigneeringuid üle mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ülemmäärade rubriikides 3 ja 4.

(4)

Arvestades, et praegune olukord on väga eriline, on määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 13 lõikes 1 osutatud viimase võimaluse tingimus täidetud.

(5)

Ettenägematute kulude varu kasutuselevõtuaja minimeerimiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates eelarveaasta 2017 algusest,

a)

2017:

b)

2018: rubriik 5 (Haldus): 570 000 000 eurot;

c)

2019: rubriik 5 (Haldus): 253 882 156 eurot;

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/59

(1)

Nõukogu võttis 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849, (1) mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi („KRDV“) vastu suunatud piiravaid meetmeid, millega muu hulgas rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) ja 2270 (2016).

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 30. novembril 2016 vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2321 (2016), milles väljendab sügavaimat muret KRDV poolt 9. septembril 2016 läbi viidud tuumakatsetuse pärast, millega rikuti asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, mõistes lisaks hukka KRDV jätkuva tuumarelva- ja ballistiliste rakettide alase tegevuse, millega rikutakse tõsiselt asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, ning kinnitab, et jätkuvalt eksisteerib tõsine oht rahule ja julgeolekule nii piirkonnas kui ka kaugemal.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu väljendab oma resolutsioonis 2321 (2016) muret selle üle, et KRDVsse saabuvate ja sealt lahkuvate isikute isiklikku ja registreeritud pagasit võidakse kasutada selliste esemete transpordiks, mille tarnimine, müümine või üleandmine on keelatud resolutsioonidega 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) või 2321 (2016), ning selgitab, et selline pagas kujutab endast veost reolutsiooni 2270 (2016) punkti 18 tähenduses, viidates seejuures kohustusele seda veost kontrollida.

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu kutsub oma resolutsioonis 2321 (2016) liikmesriike üles vähendama töötajate arvu KRDV diplomaatilistes ja konsulaaresindustes.

(5)

ÜRO Julgeolekunõukogu väljendab oma resolutsioonis 2321 (2016) muret selle üle, et keelatud esemeid võidakse KRDVsse ja sealt välja transportida raudteel ja maanteel, ning rõhutab, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) punktis 18 sisalduv kohustus kontrollida veoseid, mis asuvad liikmesriikide territooriumil või läbivad seda, hõlmab raudteel ja maanteel transporditavaid veoseid.

(6)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2321 (2016) märgitakse, et selle resolutsiooni ja resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) ja 2270 (2016) rakendamisel hõlmab (kuid ei piirdu sellega) mõiste „transiit“ isikute reisimist läbi asjaomase riigi rahvusvaheliste lennujaamade terminalide teel muus riigis asuvasse sihtpunkti, sõltumata sellest, kas sellised isikud läbivad tolli- ja passikontrolli kõnealuses lennujaamas.

(7)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2321 (2016) määratakse kindlaks maksimaalne summaarne kivisöekogus, mida võib KRDVst välja vedada, ning luuakse mehhanism selle jälgimiseks ja kontrollimiseks. Selle mehhanismi osana kutsutakse KRDVst kivisütt importivaid liikmesriike üles regulaarselt vaatama ÜRO veebisaiti, veendumaks, et söe impordi üldsumma ei ole saavutatud.

(8)

ÜRO Julgeolekunõukogu tuletab oma resolutsioonis 2321 (2016) meelde, et KRDV diplomaatilistel esindajatel on keelatud tegeleda vastuvõtvas riigis mis tahes kutse- või äritegevusega isikliku kasu eesmärgil.

(9)

ÜRO Julgeolekunõukogu väljendab oma resolutsioonis 2321 (2016) muret selle üle, et KRDV kodanikke saadetakse tööle teistesse riikidesse, et teenida vabalt vahetatavas vääringus tulu, mida KRDV kasutab oma tuumaprogrammide ja ballistiliste rakettide programmide jaoks, ning kutsub riike üles olema sellise praktika suhtes valvsad.

(10)

ÜRO Julgeolekunõukogu väljendab oma resolutsioonis 2321 (2016) taas muret, et suuri sularahakoguseid võidakse kasutada julgeolekukomitee meetmetest kõrvalehiilimiseks, ning kutsutakse liikmesriike üles tähelepanelikkusele selle ohu suhtes.

(11)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2321 (2016) väljendab ÜRO Julgeolekunõukogu oma pühendumust olukorra rahumeelsele, diplomaatilisele ja poliitilisele lahendamisele ning kinnitab oma toetust kuuepoolsetele kõnelustele ja nõuab nende jätkamist.

(12)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2321 (2016) kinnitatakse, et KRDV tegevuse üle teostatakse pidevat järelevalvet ning et ÜRO Julgeolekunõukogu on valmis meetmeid tugevdama, muutma, peatama või need kaotama, kui see on vajalik KRDV kohustuste täitmist silmas pidades, ning et ollakse kindlalt otsustanud võtta täiendavaid märkimisväärseid meetmeid, kui KRDV peaks kordama tuumakatsetust või raketistarti.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(14)

Selleks et toetada käesoleva otsuse sätete tõhusat rakendamist kogu ELis, peaksid liikmesriigid jagama asjakohast teavet teiste liikmesriikidega.

(15)

Otsust (ÜVJP) 2016/849 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmised punktid:

2)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud kulla, titaanimaagi, vanaadiumimaagi, haruldaste muldmetallide, vase, nikli, hõbeda ja tsingi hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

1.   Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud kujude hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee on eelnevalt igal üksikjuhul eraldi heakskiidu andnud.

3.   Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks käesoleva artikliga reguleeritavad asjakohased esemed.“

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6b

1.   Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud helikopterite ja laevade otsene või kaudne tarnimine, müük või üleandmine KRDV-le, olenemata sellest, kas need pärinevad liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee on eelnevalt igal üksikjuhul eraldi heakskiidu andnud.

3.   Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks käesoleva artikliga reguleeritavad asjakohased esemed.“

5)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1.   Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud kivisöe, raua ja rauamaagi hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas see pärineb KRDV territooriumilt või mitte. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks käesoleva lõikega reguleeritavad asjakohased esemed.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata kivisöe suhtes, mille puhul seda hankiv liikmesriik kinnitab usaldusväärsele teabele tuginedes, et see ei pärine KRDVst ja seda veeti läbi KRDV vaid ekspordi eesmärgil Rajini (Rason) sadama kaudu, tingimusel et liikmesriik teavitab sellest eelnevalt sanktsioonide komiteed ja selline tehing ei ole seotud tulu saamisega KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) ja 2321 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevuse jaoks.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata KRDVst pärit kivisöe koguekspordi suhtes kõikidesse ÜRO liikmesriikidesse, kui kogusumma ei ületa 53 495 894 USA dollarit või 1 000 866 tonni, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, ajavahemikus alates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2321 (2016) vastuvõtmisest kuni 31. detsembrini 2016, ning KRDVst pärit kivisöe koguekspordi suhtes kõikidesse ÜRO liikmesriikidesse, kui kogusumma ei ületa 400 870 018 USA dollarit või 7 500 000 tonni aastas, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, alates 1. jaanuarist 2017, tingimusel et hankes

4.   Liikmesriik, mis hangib kivisütt otse KRDVst, teatab sanktsioonide komiteele sellise hanke mahu kogusumma iga kuu kohta hiljemalt 30 päeva pärast kõnealuse kuu lõppu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2321 (2016) V lisas sätestatud vormil. Liikmesriik edastab sellega seoses sanktsioonide komiteele teatatud teabe ka teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

5.   Lõiget 1 ei kohaldata raua ja rauamaagi tehingute suhtes, mis on ette nähtud eranditult elatise teenimiseks ega ole seotud tulu teenimisega KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide jaoks või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) või 2321 (2016) keelatud tegevusega.“

6)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Keelatud on anda riiklikku või erasektori rahalist toetust kaubavahetuseks KRDVga, sealhulgas ekspordikrediiti, -tagatisi või -kindlustust sellise kaubavahetusega tegelevatele KRDV kodanikele või üksustele.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee on eelnevalt igal üksikjuhul eraldi rahalise toetuse andmisele heakskiidu andnud.“

7)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

1.   KRDV pankadel, sealhulgas KRDV keskpangal, selle filiaalidel ja tütarettevõtetel ning teistel artikli 13 punktis 2 osutatud finantsüksustel on keelatud avada liikmesriikide territooriumil filiaale, tütarettevõtteid või esindusi.

2.   Lõikes 1 osutatud üksuste liikmesriikide territooriumil asuvad olemasolevad filiaalid, tütarettevõtted ja esindused suletakse 90 päeva jooksul pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) vastuvõtmist.

3.   Välja arvatud juhul, kui sanktsioonide komitee on tehingud eelnevalt heaks kiitnud, on KRDV pankadel, sealhulgas KRDV keskpangal, selle filiaalidel ja tütarettevõtetel ning teistel artikli 13 punktis 2 osutatud finantsüksustel keelatud:

4.   Olemasolevad ühisettevõtted, osalused ja korrespondentpangasuhted KRDV pankadega lõpetatakse 90 päeva jooksul pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) vastuvõtmist.

5.   Liikmesriikide territooriumil asuvatel või nende jurisdiktsiooni kuuluvatel finantseerimisasutustel on keelatud avada KRDVs esindusi, tütarettevõtteid, filiaale või pangakontosid.

6.   Olemasolevad esindused, tütarettevõtted või pangakontod KRDVs suletakse 90 päeva jooksul pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2321 (2016) vastuvõtmist.

7.   Lõiget 6 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee otsustab igal üksikjuhul eraldi, et sellised esindused, tütarettevõtted või pangakontod on vajalikud humanitaarabi kohaletoimetamiseks, diplomaatiliste esinduste tegevuse jaoks KRDVs vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, ÜRO või selle spetsialiseeritud asutuste või seotud organisatsioonide tegevuse jaoks või mis tahes muul ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) või 2321 (2016) kooskõlas oleval eesmärgil.“

8)

Artikli 16 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et konfiskeerida ja likvideerida, näiteks hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, ladustamise või muusse riiki kui esemete päritolu- või sihtriiki kõrvaldamiseks edastamise teel, kontrolli käigus tuvastatud esemed, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on keelatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) või 2321 (2016), kooskõlas oma kohustustega kohaldatavate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) alusel.“

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18a

1.   Liikmesriik, mille lipu all sanktsioonide komitee poolt loetellu kantud laev sõidab, kustutab laeva oma registrist, kui komitee on nii ette näinud.

2.   Liikmesriik, mille lipu all sanktsioonide komitee poolt loetellu kantud laev sõidab, juhib laeva koostöös sadamariigiga komitee poolt kindlaks määratud sadamasse, kui komitee on nii ette näinud.

3.   Liikmesriik keelab, kui sanktsioonide komitee on loetellu kandmisel nii ette näinud, laeva sisenemise oma sadamasse, välja arvatud juhul, kui tegemist on hädaolukorraga või kui naastakse laeva lähtesadamasse.

4.   Liikmesriik külmutab laeva varad, kui sanktsioonide komitee on loetellu kandmisel nii ette näinud.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 4 osutatud laevad, mis sanktsioonide komitee on kandnud loetellu kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2321 (2016) punktiga 12, on loetletud IV lisas.“

10)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20a

Laevade või õhusõidukite teenuste hankimine KRDVst on keelatud.“

12)

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Liikmesriigid kustutavad registrist laevad, mille omanikuks, kontrollijaks või käitajaks on KRDV, ega kanna registrisse selliseid laevu, mille mõni teine riik on oma registrist kustutanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2321 (2016) punkti 24 kohaselt.“

13)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

1.   Keelatud on registreerida laevu KRDVs, hankida laevale luba sõita KRDV lipu all või omada, liisida, käitada või kindlustada KRDV lipu all sõitvaid laevu või osutada neile klassifitseerimis-, sertifitseerimis- või seonduvaid teenuseid.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee on eelnevalt igal üksikjuhul eraldi andnud heakskiidu.

3.   Liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt kindlustus- ja edasikindlustusteenuste osutamine laevadele, mida omab, kontrollib või käitab (sealhulgas ebaseaduslike vahendite abil) KRDV, on keelatud.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee otsustab igal üksikjuhul eraldi, et laeva tegevus toimub eranditult elatise teenimise eesmärgil ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu teenimiseks, või humanitaareesmärkidel.“

14)

Artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:

„12.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et takistada nende territooriumile sisenemast või seda läbimast KRDV valitsuse liikmeid, selle valitsuse ametnikke ning KRDV relvajõudude liikmeid, kui sellised liikmed või ametnikud on seotud KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) ja 2321 (2016) keelatud tegevusega.“

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

1.   Kui liikmesriik teeb kindlaks, et isik töötab KRDV panga või finantseerimisasutuse nimel või juhtimisel, saadavad liikmesriigid selle isiku oma territooriumilt välja, et repatrieerida ta kooskõlas kohaldatava õigusega isiku kodakondsusjärgsesse riiki.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui isiku kohalolu on nõutav kohtumenetluse läbiviimiseks või üksnes meditsiinilistel, turvalisusega seotud või muudel humanitaareesmärkidel või kui sanktsioonide komitee on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) ja 2321 (2016) eesmärkidega.“

16)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kontrollida ning vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt KRDV kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikule tuumaenergiaalasele KRDV tegevusele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele KRDVs, sealhulgas hariduse või koolituse andmist kõrgema füüsika, täiustatud arvutisimulatsioonide ning seotud informaatikateaduste, georuumilise navigeerimise, tuumatehnika, kosmosetehnika, lennundustehnika ja nendega seotud teadusvaldkondades, täiustatud materjaliteaduse, täiustatud keemiatehnoloogia, täiustatud masinaehituse, täiustatud elektrotehnika ja täiustatud tööstustehnoloogia valdkondades.

2.   Liikmesriigid katkestavad teadus- ja tehnikaalase koostöö, millesse on kaasatud isikud või rühmad, keda sponsoreerib KRDV või kes seda esindavad, v.a meditsiinialane teabevahetus, välja arvatud järgmised juhtumid:

17)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

KRDV diplomaatilistel või konsulaaresindustel ja nende KRDV liikmetel on keelatud omada või kontrollida liidus pangakontosid, välja arvatud üks konto liikmesriigis või liikmesriikides, kus esindus asub või kuhu selle liikmed on akrediteeritud.“

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31b

1.   Keelatud on KRDVle kinnisvara rentimine või muul viisil kättesaadavaks tegemine või kinnisvara kasutamine KRDV poolt või KRDV jaoks muul eesmärgil kui diplomaatiline või konsulaartegevus.

2.   Samuti on keelatud kinnisvara rentimine KRDVlt kui see asub väljaspool KRDV territooriumi.“

19)

Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Nõukogu rakendab I ja IV lisa muudatusi ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel.“

20)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 36a

Erandina ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016) või 2321(2016) kehtestatud meetmetest annab liikmesriigi pädev asutus vajaliku loa, tingimusel et sanktsioonide komitee on kindlaks teinud, et erand on vajalik KRDVs tsiviilelanikkonnale humanitaar- ja hädaabi osutavate rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide töö hõlbustamiseks.“

21)

Lisatakse käesoleva otsuse lisas esitatud IV lisa.

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/66

(1)

Nõukogu võttis 25. juulil 2012 vastu otsuse 2012/440/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Stavros LAMBRINIDIS Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaks („ELi eriesindaja“). ELi eriesindaja volitused lõpevad 28. veebruaril 2017.

(2)

Nõukogu võttis 20. juulil 2015 vastu ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ajavahemikuks 2015–2019.

(3)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 24 kuu võrra,

a)

suurendada liidu mõjusust, kohalolu ja nähtavust inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel maailmas, eelkõige süvendades liidu koostööd ja poliitilist dialoogi kolmandate riikide, asjaomaste partnerite, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste ning piirkondlike organisatsioonidega, samuti tegevuse kaudu asjaomastes rahvusvahelistes foorumites;

b)

suurendada liidu panust demokraatia ja institutsioonide arendamise, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamisse kogu maailmas;

c)

suurendada liidu inimõigusalase tegevuse sidusust ja inimõiguste integreerimist kõigisse liidu välistegevuse valdkondadesse.

a)

toetada liidu inimõiguspoliitika (eelkõige inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi strateegilise raamistiku ning inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi tegevuskava) rakendamist, sealhulgas koostades selle kohta soovitusi;

b)

panustada inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevate liidu suuniste, vahendite ja tegevuskavade rakendamisesse;

c)

edendada inimõigusi käsitlevat dialoogi kolmandate riikide valitsustega ja rahvusvaheliste ning piirkondlike organisatsioonidega, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste osalejatega, et tagada liidu inimõiguspoliitika mõjusus ja nähtavus;

d)

toetada liidu poliitika ja meetmete suuremat sidusust ja järjepidevust inimõiguste kaitse ja edendamise valdkonnas, eelkõige aidates kaasa liidu asjakohase poliitika kujundamisele.

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning mis hõlmab erandolukorra lahendamise plaani ja evakueerimisplaani;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/70

(1)

Nõukogu võttis 19. jaanuaril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/77, (1) millega nimetati Lars-Gunnar WIGEMARK Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Bosnias ja Hertsegoviinas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 28. veebruaril 2017.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 16 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

a)

edusammude jätkumine stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis;

b)

stabiilne, elujõuline, rahumeelne, paljurahvuseline ja ühtne Bosnia ja Hertsegoviina, kes teeb rahumeelset koostööd oma naabritega ning

c)

selle tagamine, et Bosnia ja Hertsegoviina liigub pöördumatult liidu liikmelisuse suunas.

a)

pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis, eelkõige edendades dialoogi eri valitsustasandite vahel;

b)

tagada liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus;

c)

aidata kaasa edusammude tegemisele poliitiliste, majanduslike ja Euroopa prioriteetide valdkonnas, soodustades eelkõige ELi küsimuste koordineerimismehhanismi rakendamist ja reformikava rakendamise jätkumist;

d)

jälgida valitsuse kõigi tasandite täidesaatvate ja seadusandlike asutuste tööd Bosnias ja Hertsegoviinas ja neid nõustada ning teha koostööd Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste ja poliitiliste erakondadega;

e)

tagada liidu jõupingutuste elluviimine kõigis õigusriigi põhimõtte ja julgeolekusektori reformi valdkondade tegevustes, edendada liidu üldist koordineerimist ja anda kohapeal poliitilisi juhiseid liidu jõupingutusteks organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni ning terrorismi tõkestamisel ning sellega seoses anda vajaduse korral liidu kõrgele esindajale ja komisjonile hinnanguid ja nõuandeid;

f)

toetada kriminaalkohtusüsteemi ja politsei vahelist tugevdatud ja tõhusamat koostööd Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti algatusi, mille eesmärk on tugevdada kohtuasutuste tõhusust ja erapooletust, eelkõige õigusalast struktureeritud dialoogi;

g)

anda ELi vägede juhatajale sõjalist käsuliini rikkumata poliitilisi suuniseid sõjalistes küsimustes, millel on kohalik poliitiline mõõde, eelkõige seoses tundlike operatsioonidega, samuti kohalike ametivõimude ja kohaliku meediaga suhtlemise osas, ning anda panus EUFOR Althea strateegilist läbivaatamist käsitlevatesse konsultatsioonidesse; konsulteerida ELi vägede juhatajaga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada julgeolekuolukorda, ning kooskõlastada kohalikele omavalitsustele ja muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele saadetavad ühtsed sõnumid;

h)

koordineerida ja viia ellu liidu jõupingutusi seoses Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse teavitamisega ELi teemalistest küsimustest;

i)

edendada ELi integreerimise protsessi sihipärase avaliku diplomaatia ja ELi teavitustegevuse abil, mille eemärk on tagada Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse parem informeeritus ja suurem toetus ELiga seotud küsimustes, sealhulgas kaasates kohalikke kodanikuühiskonna esindajaid;

j)

aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas inimõigusi käsitleva ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suunistega;

k)

olla kontaktis asjaomaste Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudega, eesmärgiga saavutada nende täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

l)

kooskõlas ELi integreerimise protsessiga nõustada, abistada, edendada ja jälgida vajalike põhiseaduslike muudatuste ja asjaomaste õigusaktide muudatuste üle peetavat poliitilist dialoogi;

m)

teha tihedat koostööd ja konsulteerida tihedalt kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas ning teiste riigis tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega; teavitada sellega seoses nõukogu kohapeal toimuvatest aruteludest rahvusvahelise kohaloleku kohta riigis, sealhulgas kõrge esindaja büroo kohta;

n)

vajaduse korral nõustada liidu kõrget esindajat seoses füüsiliste või juriidiliste isikutega, kelle suhtes võiks Bosnia ja Hertsegoviina olukorda arvestades kehtestada piiravad meetmed;

o)

kehtivat käsuliini rikkumata aidata tagada, et kõiki kohapealseid liidu vahendeid rakendataks ühtselt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning mis hõlmab erandolukorra lahendamise plaani ja evakueerimisplaani;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta liidu kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/75

(1)

Nõukogu võttis 4. augustil 2016 vastu otsuse 2016/1338, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/2052, millega pikendatakse Kosovosse (1) nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi, ning nimetatakse Nataliya APOSTOLOVA Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Kosovos. ELi eriesindaja volitused lõpevad 28. veebruaril 2017.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 16 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

a)

pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)

edendada üldist liidu poliitilist koordineerimist Kosovos;

c)

tugevdada liidu kohalolekut kogu Kosovos ning tagada liidu tegevuse järjepidevus ja tulemuslikkus;

d)

anda Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhile Kosovos kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas;

e)

tagada Kosovos läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus, sealhulgas juhtides kohapeal EULEXi üleviimist, et lõpuks anda tegevus üle ELi eriesindajale/ELi büroole ja/või kohalikele asutustele, nii nagu see on asjakohane;

f)

toetada Kosovo liiduga ühinemise väljavaateid ja liidule lähenemist kooskõlas kogu piirkonna tulevikuväljavaadetega ning vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule ja nõukogu otsusele (EL) 2015/1988 ning kooskõlas asjakohaste nõukogu järeldustega, kasutades selleks sihipärast üldsuse teavitamist ja liidu teavitustegevust, mille eesmärk on suurendada Kosovo avalikkuse toetust ja tagada parem arusaamine liiduga seonduvatest küsimustest, sealhulgas EULEXi tööst;

g)

jälgida, toetada ja soodustada kõigi ELi eriesindaja käsutuses olevate vahendite ja meetmete abil ning Kosovos asuva ELi büroo toel edusamme, mida tehakse seoses poliitiliste, majanduslike ja Euroopaga seonduvate prioriteetidega ning kooskõlas iga institutsiooni pädevuse ja vastutusega, ning toetada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamist muu hulgas Euroopa reformikava raames;

h)

aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste (sealhulgas seoses naiste ja laste ning vähemuste kaitsega) austamise arendamisele ja tugevdamisele Kosovos kooskõlas liidu inimõiguspoliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suunistega;

i)

abistada liidu poolt toetatava Belgradi ja Priština vahelise dialoogi läbiviimist;

j)

toetada asjakohasel juhul erikodade ja eriprokuratuuri volitusi muu hulgas kommunikatsiooni ja teavitustegevuse kaudu.

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning mis hõlmab erandolukorra lahendamise plaani ja missiooni evakueerimisplaani;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/80

(1)

Nõukogu võttis 16. juulil 2012 vastu otsuse 2012/389/ÜVJP, (1) mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR).

(2)

Nõukogu võttis 12. detsembril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/2240, (2) millega muudetakse otsust 2012/389/ÜVJP. Missiooni nimi muudeti EUCAP Somaliaks ning selle volitusi pikendati kuni 31. detsembrini 2018.

(3)

Otsust 2012/389/ÜVJP tuleks muuta, et näha ette lähtesumma ajavahemikuks 1. märts 2017 kuni 28. veebruar 2018,

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/81

(1)

Nõukogu võttis 15. oktoobril 2012 vastu otsuse 2012/642/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2012/642/ÜVJP läbivaatamine näitas, et Valgevene vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 28. veebruarini 2018.

(3)

Peale selle leppis nõukogu kokku, et liikmesriigid võivad kooskõlas kohaldatavate lubade andmist käsitlevate sätetega anda loa laskesuusatamises kasutatava varustuse ekspordiks Valgevenesse.

(4)

Otsust 2012/642/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks otsus jõustuma viivitamata,

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige

„3.   Artiklit 1 ei kohaldata laskesuusatamises kasutatava varustuse suhtes, mis vastab Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu ürituste korraldamise ja võistlusreeglites kehtestatud tehnilisele kirjeldusele.“

2)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 28. veebruarini 2018.

2.   Käesolevat otsust vaadatakse pidevalt uuesti läbi ning vajaduse korral selle kehtivust pikendatakse või seda muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.“

28.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/82

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katku esinemisega teatavates liikmesriikides. Kõnealuse rakendusotsuse lisa I, II, III ja IV osas on piiritletud ja loetletud nende liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riski taseme järgi. Loetelu sisaldab muu hulgas Läti ja Leedu teatavaid piirkondi.

(2)

Veebruaris 2017 esines kaks uut sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Lätis Salaspils novadsi piirkonnas ja Leedus Biržai rajono savivaldybė piirkonnas, mis on praegu esitatud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. Nende puhangute esinemine kujutab endast riskitaseme kõrgenemist, mida tuleb arvesse võtta. Seega tuleks asjaomased Läti ja Leedu piirkonnad loetleda kõnealuse lisa III osas, mitte selle I ja II osas.

(3)

Jaanuaris 2017 esines üksikuid metssigade Aafrika katku haigestumise juhtumeid Lätis Talsu ja Tukuma novadsi piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad I osas loetletud alade vahetus läheduses. Nende juhtumite esinemine kujutab endast riskitaseme kõrgenemist, mida tuleb arvesse võtta. Seepärast tuleks kõnealused Läti piirkonnad esitada nüüd nimetatud lisa I osa asemel II osas ning lisa I ossa tuleks lisada uued piirkonnad.

(4)

Liidu kodu- ja uluksigade Aafrika katkust ohustatud populatsioonide praeguse epidemioloogilise olukorra muutust tuleks arvesse võtta kõnealuse haiguse tõttu Lätis ja Leedus tekkinud olukorraga seotud loomatervishoiuriski hindamisel. Selleks et rakendusotsuses 2014/709/EL ettenähtud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid sihipäraselt rakendada ja sigade Aafrika katku edasist levikut ära hoida ning samas tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ennetada ja kolmandate riikide põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist vältida, tuleks muuta nimetatud rakendusotsuse lisas esitatud nende liidu alade loetelu, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, et võtta kõnealuse haigusega seoses arvesse praeguse epidemioloogilise olukorra muutusi Lätis ja Leedus.

(5)

Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,