28.2.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 50/66

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/346,

27. veebruar 2017,

millega pikendatakse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 25. juulil 2012 vastu otsuse 2012/440/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Stavros LAMBRINIDIS Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaks („ELi eriesindaja“). ELi eriesindaja volitused lõpevad 28. veebruaril 2017.

(2)	Nõukogu võttis 20. juulil 2015 vastu ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ajavahemikuks 2015–2019.

(3)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 24 kuu võrra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Stavros LAMBRINIDISE volitusi ELi inimõiguste eriesindajana pikendatakse kuni 28. veebruarini 2019. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad inimõigusi käsitlevatel liidu poliitilistel eesmärkidel, nagu need on sätestatud Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõigusi ja demokraatiat käsitlevas ELi strateegilises raamistikus ning inimõigusi ja demokraatiat käsitlevas ELi tegevuskavas:

a)

suurendada liidu mõjusust, kohalolu ja nähtavust inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel maailmas, eelkõige süvendades liidu koostööd ja poliitilist dialoogi kolmandate riikide, asjaomaste partnerite, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste ning piirkondlike organisatsioonidega, samuti tegevuse kaudu asjaomastes rahvusvahelistes foorumites;

b)	suurendada liidu panust demokraatia ja institutsioonide arendamise, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamisse kogu maailmas;

c)	suurendada liidu inimõigusalase tegevuse sidusust ja inimõiguste integreerimist kõigisse liidu välistegevuse valdkondadesse.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	toetada liidu inimõiguspoliitika (eelkõige inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi strateegilise raamistiku ning inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi tegevuskava) rakendamist, sealhulgas koostades selle kohta soovitusi;

b)	panustada inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevate liidu suuniste, vahendite ja tegevuskavade rakendamisesse;

c)	edendada inimõigusi käsitlevat dialoogi kolmandate riikide valitsustega ja rahvusvaheliste ning piirkondlike organisatsioonidega, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste osalejatega, et tagada liidu inimõiguspoliitika mõjusus ja nähtavus;

d)	toetada liidu poliitika ja meetmete suuremat sidusust ja järjepidevust inimõiguste kaitse ja edendamise valdkonnas, eelkõige aidates kaasa liidu asjakohase poliitika kujundamisele.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega, et tagada nende poolt inimõiguste valdkonnas tehtava vastava töö sidusus ja põhimõtteühtsus.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2018 ette nähtud lähtesumma on 860 000 eurot.

2.   ELi eriesindajale järgnevaks ajavahemikuks määratava lähtesumma kohta teeb otsuse nõukogu.

3.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

4.   Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas lähetanud liikmesriik, lähetanud liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata töötama ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, lähetanud liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 8

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused osutavad ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist tuge.

Artikkel 9

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning mis hõlmab erandolukorra lahendamise plaani ja evakueerimisplaani;

b)	tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 10

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele, eelkõige inimõiguste töörühmale. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 11

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja toetab liidu tegevuse ühtsust, järjepidevust ja tõhusust ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liikmesriikide ja komisjoni tegevusega ning asjakohasel juhul teiste ELi eriesindajatega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide esinduste juhtide ja liidu delegatsioonide juhtidega, samuti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide juhtide või ülematega ning vastavalt vajadusele muude Euroopa Liidu eriesindajatega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel.

3.   ELi eriesindaja teeb koostööd ja püüab saavutada vastastikust täiendavust ja sünergiat ka teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega peakorteri tasandil ja kohapeal. ELi eriesindaja püüab korrapäraselt kohtuda kodanikuühiskonna organisatsioonidega nii peakorteris kui ka kohapeal.

Artikkel 12

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile regulaarselt eduaruandeid ning 30. novembriks 2018 täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Nõukogu 25. juuli 2012. aasta otsus 2012/440/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja (ELT L 200, 27.7.2012, lk 21).

(2)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

---