31.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 84/1

NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/24/EL,

16. märts 2010,

vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 113 ja 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikide vahel vastastikuse abi andmine teatavate maksude ja teiste meetmetega seotud liikmesriikide või liidu nõuete sissenõudmisel aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele. See tagab maksustamise neutraalsuse ja on võimaldanud liikmesriikidel kõrvaldada diskrimineerivad kaitsemeetmed piiriülestes tehingutes, mis on kavandatud vältimaks pettusi ja kaotusi eelarvetuludes.

(2)

Vastastikuse sissenõudmisabi kord kehtestati esmakordselt nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiiviga 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete ning põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel (3). Kõnealune direktiiv ja seda muutvad õigusaktid kodifitseeriti nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiiviga 2008/55/EÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (4).

(3)	Kuigi kõnealune kord kujutas endast esimest sammu liidu parandatud sissenõudmismenetluste suunas, lähendades kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju, ei osutunud see siiski piisavaks, et vastata viimase 30 aasta jooksul arenenud siseturu nõudmistele.

(4)

Liikmesriikide finantshuvide ja siseturu neutraalsuse paremaks tagamiseks on tarvis laiendada vastastikust sissenõudmisabi neile maksudele ja maksetele, mis ei ole vastastikuse sissenõudmisabiga veel hõlmatud, samas kui selleks, et tulla toime abitaotluste suurenenud arvuga ja saavutada paremaid tulemusi, tuleb abi muuta tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning hõlbustada selle andmist. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja teha olulisi kohandusi ning selleks ei piisa üksnes kehtiva direktiivi 2008/55/EÜ muutmisest. See direktiiv tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ja asendada uue õigusaktiga, mis põhineb direktiivi 2008/55/EÜ saavutustel, kuid näeb vajaduse korral ette selgemad ja täpsemad eeskirjad.

(5)

Selgemad eesmärgid soodustavad liikmesriikide vahelist ulatuslikumat teabevahetust. Nende eeskirjadega tagatakse samuti, et hõlmatud on kõik liidu juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas lisaks tavapärastele õiguslikele üksustele, nagu usaldusfondid ja sihtasutused, ka mis tahes uued instrumendid, mis liikmesriikide maksumaksjad võivad luua. Lisaks teevad need eeskirjad võimalikuks võtta arvesse kõiki riigiasutuste poolt maksude, maksete, lõivude, toetuste ja sekkumistega seotud nõuete vorme, sealhulgas kõiki asjaomase maksumaksja või kolmanda poole vastu esitatud rahalisi nõudeid, mis asendavad esmase nõude. Selgemad eeskirjad on eeskätt vajalikud kõikide asjaosaliste õiguste ja kohustuste paremaks kindlaksmääramiseks.

(6)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide pädevust määrata kindlaks nende siseriiklike õigusaktide kohaseid sissenõudmismeetmeid. Siiski on vaja tagada, et siseriiklike õigusaktide vahelised erinevused ega pädevate asutuste vahelise kooskõlastamise puudumine ei ohustaks käesolevas direktiivis sätestatud vastastikuse abi süsteemi tõrgeteta toimimist.

(7)

Vastastikune abi võib hõlmata järgmist: taotluse saanud asutus võib esitada taotluse esitanud asutusele teabe, mida viimasel on vaja taotluse esitanud liikmesriigis tekkinud nõuete sissenõudmiseks, ja teavitada võlgnikku kõikidest sellistest taotluse esitanud liikmesriigist pärinevate nõuetega seotud dokumentidest. Taotluse esitanud asutuse taotlusel võib taotluse saanud asutus samuti sisse nõuda taotluse esitanud liikmesriigist pärinevad nõuded või võtta ettevaatusabinõusid, et tagada nende nõuete sissenõudmine.

(8)

Taotluse saanud liikmesriigis täitemeetmete puhul kasutatava ühtse juriidilise dokumendi ja nõudega seotud juriidilistest dokumentidest ja otsustest teavitamise ühtse tüüpvormi vastuvõtmine peaks lahendama teisest liikmesriigist pärit juriidiliste dokumentide tunnustamise ja tõlkimise probleemid, mis on praeguse abikorra ebatõhususe peamiseks põhjuseks.

(9)

Tuleks luua õiguslik alus eelneva taotluseta teabevahetuseks konkreetsete maksutagastuste kohta. Tõhususe huvides tuleks teha liikmesriigi maksuametnike jaoks võimalikuks viibida juures teises liikmesriigis läbiviidavate haldusuurimiste puhul või osaleda sellistes uurimistes. Samuti tuleks kehtestada võimalus otsesemaks teabevahetuseks teenistuste vahel eesmärgiga muuta abi andmine kiiremaks ja tõhusamaks.

(10)

Võttes arvesse liikuvuse suurenemist siseturul ning asutamislepingu või teiste õigusaktidega kehtestatud piiranguid tagatiste osas, mida liikmesriigi territooriumil võib nõuda registreerimata maksumaksjatelt, tuleks laiendada võimalusi taotleda teises liikmesriigis sissenõudmismeetmete võtmist või ettevaatusabinõude rakendamist. Kuna nõude vanus on kriitiline tegur, peaksid liikmesriigid saama esitada vastastikuse abi taotluse isegi vaatamata sellele, et kõiki siseriiklikke sissenõudmisvahendeid ei ole veel täielikult kasutatud, muu hulgas siis, kui selliste menetluste kasutamine taotluse esitanud liikmesriigis tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

(11)	Üldine kohustus edastada taotlusi ja dokumente digitaalsel kujul ja elektroonilise võrgu kaudu ning täpsed eeskirjad taotluste ja dokumentide puhul keelte kasutamise kohta peaksid võimaldama liikmesriikidel käsitleda taotlusi kiiremini ja lihtsamalt.

(12)

Taotluse saanud liikmesriigis toimuva sissenõudmismenetluse jooksul võib asjaomane isik vaidlustada nõude, taotluse esitanud liikmesriigi asutuste teate või nõude täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi. Sellisteks juhtudeks tuleks ette näha, et asjaomane isik peaks nõude vaidlustamiseks pöörduma taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse poole ning et taotluse saanud asutus peaks kõik juba alustatud täitemenetlused peatama, välja arvatud taotluse esitanud asutuse vastupidise taotluse korral, kuni taotluse esitanud liikmesriigi pädev asutus teeb selles küsimuses otsuse.

(13)	Selleks et julgustada liikmesriike eraldama teiste liikmesriikide nõuete sissenõudmiseks piisavalt vahendeid, peaks taotluse saanud liikmesriigil olema õigus nõuda võlgnikult sisse sissenõudmisega seotud kulud.

(14)

Tulemuslikkus on kõige paremini saavutatav siis, kui abitaotluse täitmisel saab taotluse saanud asutus kasutada volitusi, mis on talle antud samalaadsete maksude või maksete suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega. Samasuguse maksu või makse puudumisel on kõige asjakohasem menetlus see, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusaktidega, mida kohaldatakse isiku sissetulekule kehtestatud maksudega seotud nõuete suhtes. Neid siseriiklikke õigusakte ei tuleks üldiselt kohaldada eelisõiguste suhtes, mis määratakse taotluse saanud liikmesriigis tekkivatele nõuetele. Eelisõigusi peaks olema siiski võimalik laiendada teiste liikmesriikide nõuetele asjaomaste liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel.

(15)

Aegumistähtaja kehtivaid eeskirju on vaja lihtsustada, nähes ette, et aegumistähtaegade peatamine, katkestamine või pikendamine on üldiselt kindlaks määratud vastavalt taotluse saanud liikmesriigis kehtivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui aegumistähtaja peatamine või katkestamine ei ole nimetatud riigi kehtivate õigusaktide kohaselt võimalik.

(16)	Tulemuslikkus eeldab, et vastastikuse abi käigus edastatavat teavet võib teabe saanud liikmesriigis kasutada muuks kui käesoleva direktiiviga ettenähtud eesmärgiks, kui see on lubatud nii teavet esitava kui teabe saanud liikmesriigi õigusaktidega.

(17)	Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata ühegi sellise kahe- või mitmepoolsetest lepingutest või kokkulepetest tuleneva kohustuse täitmist, millega nähakse ette ulatuslikum abi.

(18)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(19)

Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 34 julgustatakse liikmesriike koostama nii enda tarbeks kui ka liidu huvides vastavustabeleid, mis kajastaksid võimalikult põhjalikult käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahelist vastavust, ning need avalikustama.

(20)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt siseturul ühtse sissenõudmisabi süsteemi kehtestamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on see nõutava ühtsuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhjustel paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)	Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid annavad kõikides liikmesriikides abi artiklis 2 nimetatud ja teises liikmesriigis tekkinud mis tahes nõuete sissenõudmisel.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse nõuete suhtes, mis on seotud:

a)	kõikide maksude ja maksetega, mida koguvad liikmesriigid või nende territoriaalsed või halduslikud allüksused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse asutused, või mida kogutakse liidu nimel;

b)	toetuste, sekkumiste ja muude meetmetega, mis kuuluvad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) täieliku või osalise rahastamise süsteemi, sealhulgas nende meetmetega seonduvalt sissenõutavate summadega;

c)	lõivude ja teiste maksetega, mis on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse alusel.

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad:

halduskaristused, trahvid, teenustasud ja lisamaksud, mis on seotud selliste nõuetega, mille puhul võidakse taotleda vastastikust abi vastavalt lõikele 1 ning mille on kehtestanud haldusasutused, kes on pädevad koguma asjaomaseid makse või makseid või viima nendega seoses läbi haldusuurimusi, või mille on kinnitanud haldus- või õigusasutused nimetatud haldusasutuste taotlusel;

b)	teenustasud tõendite ja samalaadsete dokumentide väljastamise eest seoses maksude ja maksete haldustoimingutega;

c)	intressid ja kulud, mis on seotud selliste nõuetega, mille puhul võidakse taotleda vastastikust abi vastavalt lõikele 1 või käesoleva lõike punktidele a ja b.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis kuuluvad tasumisele liikmesriigile või liikmesriigi allüksusele või avaliku õiguse kohaselt loodud sotsiaalkindlustusasutustele;

b)	lõikes 2 nimetamata teenustasud;

c)	tasumisele kuuluvad lepingulised summad, näiteks üldhuviteenuste eest makstavad teenustasud;

d)	riikliku süüdistuse alusel mõistetud kriminaalkaristused või muud lõike 2 punktiga a hõlmamata kriminaalkaristused.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „taotluse esitanud asutus”– selle liikmesriigi teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või teabevahetuse üksus, kes teeb taotluse abi saamiseks seoses artiklis 2 osutatud nõudega;

b) „taotluse saanud asutus”– selle liikmesriigi teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või teabevahetuse üksus, kellele on esitatud abitaotlus;

c) „isik”–

i)	füüsiline isik;

ii)	juriidiline isik;

iii)	kui kehtivates õigusaktides on see sätestatud, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund, või

iv)	mis tahes laadi ja vormi muu õiguslik üksus, millel on juriidilise isiku staatus või mitte, mis omab või haldab vara, sealhulgas sellest tulenevat tulu, mida maksustatakse käesolevas direktiivis käsitletud mis tahes maksuga;

d) „elektroonilisel teel”– elektrooniliste andmetöötlus- (sh digitaalne pakkimine) ja salvestusvahendite kasutamine ning juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil toimuv teabeedastus;

e) „CCN-võrk”– ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ning mille liit on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas.

Artikkel 4

Korraldus

1. Iga liikmesriik teatab komisjonile 20. maiks 2010 käesoleva direktiivi kohaldamiseks nimetatud pädeva asutuse või pädevad asutused (edaspidi „pädev asutus”) ning samuti viivitamata mis tahes nendega seotud muudatused.

Komisjon teeb teabe kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ja avaldab liikmesriikide pädevate asutuste loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

2. Pädev asutus määrab ühe teabevahetuse keskasutuse, kellel lasub põhivastutus käesoleva direktiivi kohase vastastikuse abi valdkonnas teiste liikmesriikidega toimuva suhtlemise eest.

Samuti võib komisjoniga suhtlemise teha ülesandeks teabevahetuse keskasutusele.

3. Iga liikmesriigi pädev asutus võib määrata teabevahetuse asutused, mis vastutavad kontaktide eest teiste liikmesriikidega vastastikuse abi kohta seoses artiklis 2 nimetatud ühe või mitme konkreetset liiki maksu ja maksega.

4. Iga liikmesriigi pädev asutus võib lisaks teabevahetuse keskasutusele või teabevahetuse asutustele määrata teabevahetuse üksusteks muid asutusi. Teabevahetuse üksused taotlevad või annavad vastastikust abi käesoleva direktiivi kohaselt seoses oma territoriaalse pädevusega või erialase tegevuspädevusega.

5. Kui teabevahetuse asutus või teabevahetuse üksus saab vastastikuse abi taotluse, mis eeldab tegutsemist väljaspool talle antud pädevust, edastab ta taotluse viivitamata pädevale asutusele või üksusele, kui see on teada, või teabevahetuse keskasutusele ja teatab sellest taotluse esitanud asutusele.

6. Iga liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile oma teabevahetuse keskasutuse ja kõik tema määratud teabevahetuse asutused ja üksused. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks liikmesriikidele.

7. Igasugune teave saadetakse teabevahetuse keskasutuse poolt või nimel või üksikjuhtumite korral temaga kokkuleppel, mis tagab teabevahetuse tõhususe.

II PEATÜKK

TEABEVAHETUS

Artikkel 5

Teabetaotlus

1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus mis tahes teabe, mis võib olla taotluse esitanud asutusele vajalik artiklis 2 osutatud nõuete sissenõudmiseks.

Nimetatud teabe esitamiseks korraldab taotluse saanud asutus kõik teabe saamiseks vajalikud haldusuurimised.

2. Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud esitama teavet:

a)	mida ta ei oleks võimeline hankima taotluse saanud liikmesriigis tekkivate samasuguste nõuete sissenõudmiseks;

b)	mis avalikustaks mis tahes äri-, tootmis- või ametisaladusi;

c)	mille avalikustamine ohustaks taotluse saanud liikmesriigi julgeolekut või kahjustaks selle avalikku korda.

3. Lõiget 2 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud liikmesriigi asutusel on õigus keelduda isikut käsitleva teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.

4. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele teabe andmisest keeldumise põhjused.

Artikkel 6

Teabevahetus ilma eelneva taotluseta

Kui maksu- või maksetagastus, välja arvatud käibemaksutagastus, on seotud isikuga, kelle asukoht või püsiv tegevuskoht on teises liikmesriigis, võib liikmesriik, kes peab maksutagastuse tegema, teavitada tagastuse saava isiku asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriiki.

Artikkel 7

Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes

1. Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud käesolevas direktiivis ettenähtud vastastikuse abi andmise edendamiseks teha järgmist:

a)	viibida taotluse saanud haldusasutuste ametiruumides, kus haldusasutused täidavad oma ülesandeid;

b)	olla kohal taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidava haldusuurimise ajal;

c)	abistada taotluse saanud liikmesriigi pädevaid ametnikke kõnealuses liikmesriigis toimuva kohtumenetluse ajal.

2. Kui see on lubatud taotluse saanud liikmesriigi kehtivate õigusaktidega, võib lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppega ette näha, et taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud võivad küsitleda üksikisikuid ja kontrollida dokumente.

3. Taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud, kes kasutavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud võimalusi, peavad suutma igal ajal esitada kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametialaseid volitusi.

III PEATÜKK

ABI SEOSES DOKUMENTIDEST TEAVITAMISEGA

Artikkel 8

Teatavatest nõuetega seotud dokumentidest teatamise taotlus

1. Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus adressaadile kõik dokumendid, sealhulgas kohtudokumendid, mis pärinevad taotluse esitanud liikmesriigist ning on seotud artiklis 2 osutatud nõude või selle sissenõudmisega.

Teavitamistaotlusele lisatakse tüüpvorm, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	nimi, aadress ja muud adressaadi tuvastamiseks vajalikud andmed;

b)	teavitamise eesmärk ja ajavahemik, mille jooksul teatamine peaks toimuma;

c)	lisatud dokumendi kirjeldus ning asjaomase nõude laad ja suurus;

nimi, aadress ja muud kontaktandmed järgmise kohta:

i)	lisatud dokumendi eest vastutav asutus ja, kui see on erinev,

ii)	asutus, kust saab täiendavat teavet teatatud dokumendi või maksekohustuse vaidlustamise võimaluste kohta.

2. Taotluse esitanud asutus esitab käesoleva artikli kohase teavitamistaotluse ainult juhul, kui tal ei ole võimalik teavitada vastavalt eeskirjadele, mis reguleerivad asjaomastest dokumentidest teavitamist taotluse esitanud liikmesriigis, või kui selline teavitamine tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

3. Taotluse saanud asutus teatab kohe taotluse esitanud asutusele kõik teavitamistaotluse alusel võetud meetmed ning eelkõige kuupäeva, millal adressaati teavitati dokumendist.

Artikkel 9

Teavitamise viisid

1. Taotluse saanud asutus tagab, et teavitamine taotluse saanud liikmesriigis toimub taotluse saanud liikmesriigis kehtivate õigusnormide ja haldustavade kohaselt.

2. Lõike 1 kohaldamine ei mõjuta mis tahes muu teavitamisvormi kasutamist, mille on koostanud taotluse esitanud liikmesriigi pädev asutus vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele eeskirjadele.

Taotluse esitanud liikmesriigi pädev asutus võib teavitada teise liikmesriigi territooriumil elavat isikut mis tahes dokumendist otse tähitud kirjaga või elektroonilisel teel.

IV PEATÜKK

SISSENÕUDMISMEETMED JA ETTEVAATUSABINÕUD

Artikkel 10

Sissenõudmistaotlus

1. Taotluse esitanud asutuse palvel nõuab taotluse saanud asutus sisse nõuded, mille suhtes on olemas taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument.

2. Kui taotluse esitanud asutus saab teabe sissenõudmistaotluse põhjuste kohta, edastab ta taotluse saanud asutusele viivitamata kogu asjakohase teabe.

Artikkel 11

Sissenõudmistaotlust reguleerivad tingimused

1. Taotluse esitanud asutus ei või sissenõudmist taotleda, kui/kuni taotluse esitanud liikmesriigis on nõue ja/või selle täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument selles liikmesriigis vaidlustatud, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 14 lõike 4 kolmandat lõiku.

2. Enne kui taotluse esitanud asutus esitab sissenõudmistaotluse, tuleb kohaldada taotluse esitanud liikmesriigis kehtivat asjakohast sissenõudmismenetlust, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	kui on ilmne, et taotluse esitanud liikmesriigis ei ole sissenõudmise rahuldamiseks vara või et sellise menetlusega ei kaasne nõude täielik tasumine ja taotluse esitanud asutusel on konkreetne teave, mis näitab, et asjaomasel isikul on taotluse saanud liikmesriigis vara;

b)	kui selliste menetluste kasutamine taotluse esitanud liikmesriigis tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

Artikkel 12

Taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument ning muud lisadokumendid

1. Igale sissenõudmistaotlusele lisatakse ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud liikmesriigis.

See ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud liikmesriigis, kajastab täitmisele pööramist lubava esmase dokumendi sisu ning see on ainus alus taotluse saanud liikmesriigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea kõnealuses liikmesriigis tunnustama, täiendama ega asendama.

Täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument sisaldab vähemalt järgmist teavet:

täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks asjakohane teave, nõude kirjeldus, sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid, nagu maksmisele kuuluv põhisumma, intressid jne;

b)	nimi ja muud võlgniku tuvastamiseks vajalikud andmed;

nimi, aadress ja muud kontaktandmed järgmise kohta:

i)	nõude hindamise eest vastutav asutus ja, kui see on erinev,

ii)	asutus, kust saab täiendavat teavet nõude või maksekohustuse vaidlustamise võimaluste kohta.

2. Nõude sissenõudmistaotlusele võib lisada muid taotluse esitanud liikmesriigi väljastatud ja nõudega seotud dokumente.

Artikkel 13

Sissenõudmistaotluse täitmine

1. Sissenõudmistaotluse saanud liikmesriigis käsitletakse mis tahes nõuet, mille suhtes on taotletud sissenõudmist, taotluse saanud liikmesriigi nõudena, välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sätestatud teisiti. Taotluse saanud asutus kasutab volitusi ja menetlusi, mis on ette nähtud taotluse saanud liikmesriigi õigus- või haldusnormidega, mida kohaldatakse samasuguse maksu või makse või samasuguse puudumisel sarnase maksu või maksega seotud nõuete suhtes, kui käesolevas direktiivis ei sätestata teisiti.

Kui taotluse saanud asutus leiab, et tema territooriumil ei ole kehtestatud samasuguseid või sarnaseid makse või makseid, kasutab ta volitusi ja menetlusi, mis on ette nähtud taotluse saanud liikmesriigi õigus- või haldusnormidega, mida kohaldatakse isiku sissetulekule kehtestatud maksu käsitlevate nõuete suhtes, kui käesolevas direktiivis ei sätestata teisiti.

Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud andma teise liikmesriigi nõuetele eelisõigusi, mis antakse tema enda riigis tekkivatele nõuetele, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid on teisiti kokku leppinud või kui nii on kehtestatud taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidega. Liikmesriik, kes annab teise liikmesriigi nõuetele eelisõiguseid, ei või keelduda samade eelisõiguste andmisest teiste liikmesriikide samadele või sarnastele nõuetele samadel tingimustel.

Taotluse saanud liikmesriik nõuab nõude sisse oma riigi vääringus.

2. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele nõuetekohase hoolsusega kõik sissenõudmistaotluse alusel võetud meetmed.

3. Alates sissenõudmistaotluse saamise kuupäevast nõuab taotluse saanud asutus hilinenud maksete eest intressi taotluse saanud liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormide kohaselt.

4. Kui taotluse saanud liikmesriigi kehtivad õigus- või haldusnormid seda võimaldavad, võib taotluse saanud asutus anda võlgnikule makseaega või lubada tal maksta osade kaupa, mille eest ta võib küsida intressi. Igast sellisest otsusest annab ta seejärel teada taotluse esitanud asutusele.

5. Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 1 kohaldamist, kannab taotluse saanud asutus nõudega seoses sissenõutud summad ning käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud intressid üle taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 14

Vaidlused

1. Nõuet, taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat esmast juriidilist dokumenti või taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti ning taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust käsitlevad vaidlused kuuluvad taotluse esitanud liikmesriigi pädevate organite pädevusse. Kui huvitatud isik vaidlustab sissenõudmismenetluse jooksul nõude, taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi või taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi, teavitab taotluse saanud asutus kõnealust isikut sellest, et vaidlustamiseks peab ta pöörduma taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse poole vastavalt seal kehtivatele õigusaktidele.

2. Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust, tuleb pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele.

3. Kui taotluse esitanud liikmesriigi pädeva organi poole pöördutakse seoses lõikes 1 osutatud meetmetega, teavitab taotluse esitanud asutus sellest taotluse saanud asutust ning määrab kindlaks, millises ulatuses nõue ei ole vaidlustatud.

4. Niipea kui taotluse saanud asutus on taotluse esitanud asutuselt või huvitatud isikult saanud lõikes 3 osutatud teabe, peatab ta täitemenetluse nõude vaidlustatud osa suhtes, kuni pädev organ teeb selles küsimuses otsuse, välja arvatud taotluse esitanud asutuse vastupidise taotluse korral.

Taotluse esitanud asutuse taotlusel või kui taotluse saanud asutus peab seda muul viisil vajalikuks ning ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, võib taotluse saanud asutus võtta sissenõudmist tagavaid ettevaatusabinõusid sel määral, mil taotluse saanud liikmesriigi kehtivad õigusnormid seda lubavad.

Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas selles liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega paluda taotluse saanud asutusel sisse nõuda vaidlustatud nõude või vaidlustatud osa nõudest sel määral, mil taotluse saanud liikmesriigi kehtivad õigusnormid seda lubavad. Kõiki selliseid taotlusi tuleb põhjendada. Kui vaidlustamise tulemus on seejärel võlgnikule soodne, vastutab taotluse esitanud asutus kõikide sissenõutud summade hüvitamise ja tasumisele kuuluvate hüvitiste maksmise eest vastavalt taotluse saanud liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele.

Kui taotluse esitanud liikmesriigi või taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused on algatanud vastastikuse kokkuleppe menetluse ning menetluse tulemusel võib olla mõju nõudele, millega seoses on abi taotletud, siis katkestatakse või peatatakse sissenõudmismeetmete rakendamine kuni nimetatud menetluse lõpuni, välja arvatud juhul, kui pettuse või maksejõuetuse tõttu on tegemist kiireloomulise juhuga. Kui sissenõudmismeetmete rakendamine katkestatakse või peatatakse, kohaldatakse teist lõiku.

Artikkel 15

Sissenõudmisabi taotluse muutmine või tagasivõtmine

1. Taotluse esitanud asutus teatab taotluse saanud asutusele kohe kõik tema sissenõudmistaotlusesse tehtavad hilisemad muudatused või oma taotluse tagasivõtmise, esitades muutmise või tagasivõtmise põhjused.

2. Kui taotluse muutmise aluseks on artikli 14 lõikes 1 osutatud pädeva organi otsus, edastab taotluse esitanud asutus nimetatud otsuse koos taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava muudetud ühtse juriidilise dokumendiga. Seejärel võtab taotluse saanud asutus muudetud juriidilise dokumendi põhjal täiendavaid sissenõudmismeetmeid.

Taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi alusel juba võetud sissenõudmismeetmeid või ettevaatusabinõusid võib muudetud juriidilise dokumendi alusel jätkuvalt võtta, välja arvatud juhul, kui taotluse muutmine on tingitud taotluse esitanud või taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava esialgse juriidilise dokumendi kehtetusest.

Artikleid 12 ja 14 kohaldatakse muudetud juriidilise dokumendi suhtes.

Artikkel 16

Ettevaatusabinõusid käsitlev taotlus

1. Taotluse esitanud asutuse taotlusel rakendab taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema siseriiklike õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas, et tagada nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole veel tehtud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti, sel määral, mil ettevaatusabinõud on sarnases olukorras võimalikud ka taotluse esitanud liikmesriigi õigusnormide ja haldustavade kohaselt.

Taotluse esitanud liikmesriigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument, mis on seotud nõudega, mille jaoks vastastikust abi taotletakse, lisatakse vajaduse korral taotluse saanud liikmesriigis ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele. Kõnealust dokumenti ei pea taotluse saanud liikmesriigis tunnustama, täiendama ega asendama.

2. Ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele võib lisada teisi taotluse esitanud liikmesriigis väljastatud nõudega seotud dokumente.

Artikkel 17

Ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust reguleerivad eeskirjad

Artikli 16 jõustamiseks kohaldatakse artikli 10 lõiget 2, artikli 13 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 14 ja 15 mutatis mutandis.

Artikkel 18

Taotluse saanud asutuse kohustuste piirid

1. Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud andma artiklites 10–16 sätestatud abi, kui nõude sissenõudmine põhjustaks võlgniku seisundi tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi taotluse saanud liikmesriigis, juhul kui selles liikmesriigis kehtivad õigusnormid ja haldustavad võimaldavad selliseid erandeid samalaadsete siseriiklike nõuete puhul.

2. Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud andma artiklis 5 ning artiklites 7–16 sätestatud abi, kui artiklite 5, 7, 8, 10 või 16 kohane esmane abitaotlus on esitatud nõuete kohta, mis on vanemad kui viis aastat ja mille kuupäev jääb taotluse esitanud liikmesriigis nõude maksetähtpäeva ja esmase abitaotluse kuupäeva vahele.

Kui nõue või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav esmane juriidiline dokument vaidlustatakse, hakatakse viieaastast ajavahemikku arvestama siiski hetkest, mil taotluse esitanud liikmesriigis tehakse kindlaks, et nõuet või täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti ei saa enam vaidlustada.

Lisaks hakatakse siis, kui taotluse esitanud liikmesriigi pädevad asutused on võimaldanud makse tähtaja edasilükkamist või osade kaupa maksmist, arvestama viieaastast ajavahemikku hetkest, mil kogu makseperiood on lõppenud.

Sellistel juhtudel ei ole taotluse saanud asutus siiski kohustatud abi andma seoses nõuetega, mille puhul on möödunud üle kümne aasta kuupäevast, mil nõue taotluse esitanud liikmesriigis tegelikult tasumisele kuulus.

3. Liikmesriik ei ole kohustatud andma abi, kui käesoleva direktiiviga hõlmatud selliste nõuete kogusumma, millega seoses abi taotletakse, on väiksem kui 1 500 eurot.

4. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse tagasilükkamise põhjused.

Artikkel 19

Aegumistähtaega käsitlevad küsimused

1. Aegumistähtaega käsitlevaid küsimusi reguleerivad ainult taotluse esitanud liikmesriigis kehtivad õigusaktid.

2. Nõuete sissenõudmisel taotluse saanud asutuse poolt või tema nimel abitaotluse täitmiseks võetud mis tahes meetmetel, mille tulemusena taotluse saanud liikmesriigi kehtivate õigusaktide kohaselt aegumistähtaeg peatatakse, katkestatakse või seda pikendatakse, on aegumistähtaegade peatamisele, katkestamisele või pikendamisele sama mõju taotluse esitanud liikmesriigis, tingimusel et sama mõju on ette nähtud taotluse esitanud liikmesriigi kehtivate õigusaktide kohaselt.

Kui aegumistähtaja peatamine, katkestamine või pikendamine ei ole võimalik taotluse saanud liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel, siis taotluse saanud asutuse poolt või tema nimel nõuete sissenõudmisel abitaotluse täitmiseks võetud mis tahes meetmeid, mis juhul, kui neid oleks võtnud taotluse esitanud asutus oma liikmesriigis või need oleks võetud tema nimel, oleksid põhjustanud aegumistähtaja peatamise, katkestamine või pikendamise vastavalt taotluse esitanud liikmesriigis kehtivatele õigusaktidele, käsitletakse nende mõju seisukohalt taotluse esitanud liikmesriigis võetud meetmetena.

Esimene ja teine lõik ei mõjuta taotluse esitanud liikmesriigi pädevate asutuste õigust võtta meetmeid aegumistähtaja peatamiseks, katkestamiseks või pikendamiseks vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele õigusaktidele.

3. Taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus teatavad teineteisele kõik meetmed, mis nõude, mille suhtes sissenõudmismeetmete võtmist või ettevaatusabinõude rakendamist taotleti, aegumistähtaja peatavad, katkestavad või seda pikendavad, või millel võib olla selline toime.

Artikkel 20

Kulud

1. Lisaks artikli 13 lõikes 5 osutatud summadele nõuab taotluse saanud asutus asjaomaselt isikult sisse ja peab kinni kõik talle sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigusnormidega.

2. Liikmesriigid loobuvad vastastikku kõigist nõuetest seoses käesoleva direktiivi kohaselt teineteisele antavast mis tahes vastastikusest abist tulenevate kulutuste hüvitamisega.

Kui sissenõudmine põhjustab siiski konkreetse probleemi või on seotud väga suurte kulude või organiseeritud kuritegevusega, võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus kokku leppida kõnealustele juhtumitele eriomases hüvitamiskorras.

3. Olenemata lõikest 2, vastutab taotluse esitanud liikmesriik taotluse saanud liikmesriigi ees põhjendamatuks osutunud toimingutest tulenevate kulude ja kahju eest, kui toimingute põhjendamatus oli seotud nõude sisuga või taotluse esitanud asutuse väljastatud täitemeetmete võtmist ja/või ettevaatusabinõude rakendamist lubava juriidilise dokumendi kehtivusega.

V PEATÜKK

IGAT LIIKI ABITAOTLUSTE ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 21

Tüüpvormid ja teabevahetusviisid

1. Artikli 5 lõike 1 kohased teabetaotlused, artikli 8 lõike 1 kohased teatamistaotlused, artikli 10 lõike 1 kohased sissenõudmistaotlused või artikli 16 lõike 1 kohased ettevaatusabinõude rakendamist käsitlevad taotlused edastatakse elektroonilisel teel ja tüüpvormil, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu. Võimaluse korral kasutatakse neid vorme ka taotlusega seotud täiendava teabevahetuse käigus.

Taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument ning taotluse esitanud liikmesriigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument ning teised artiklites 12 ja 16 osutatud dokumendid edastatakse samuti elektroonilisel teel, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu.

Vajaduse korral võib tüüpvormidele lisada aruandeid, avaldusi ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid, mis edastatakse samuti elektroonilisel teel, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu.

Tüüpvorme ja elektroonilist teabevahetust võidakse kasutada ka artikli 6 kohase omaalgatusliku teabevahetuse korral.

2. Lõiget 1 ei kohaldata teabe ja dokumentide suhtes, mis on saadud teises liikmesriigis haldusasutuste ametiruumides viibimisel või teises liikmesriigis haldusuurimistes osalemisel vastavalt artiklile 7.

3. Kui teabevahetus ei toimu elektroonilisel teel või selleks ei kasutata tüüpvorme, ei mõjuta see saadud teabe või abitaotluse täitmisel võetud meetmete kehtivust.

Artikkel 22

Keelte kasutamine

1. Kõik abitaotlused, teatamise tüüpvormid ning taotluse esitanud liikmesriigis ettevaatusabinõude rakendamist lubavad ühtsed juriidilised dokumendid edastatakse taotluse saanud liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või tõlgitakse kõnealusesse keelde. Asjaolu, et taotluse või dokumendi teatud osad on mõnes muus keeles kui taotluse saanud liikmesriigi ametlik keel või üks ametlikest keeltest, ei mõjuta nende kehtivust või menetluse kehtivust, kui asjaomased liikmesriigid on kõnealuse teise keele kasutamises kokku leppinud.

2. Dokumendid, mille puhul nõutakse teavitamist vastavalt artiklile 8, võib edastada taotluse saanud asutusele taotluse esitanud liikmesriigi ametlikus keeles.

3. Kui taotlusele on lisatud muud dokumendid lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatutele, võib taotluse saanud asutus vajaduse korral nõuda taotluse esitanud ametiasutuselt kõnealuste dokumentide tõlkimist taotluse saanud liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või mis tahes keelde, milles asjaomased liikmesriigid on omavahel kokku leppinud.

Artikkel 23

Teabe ja dokumentide avalikustamine

1. Käesoleva direktiivi kohaselt mis tahes kujul edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Sellist teavet võib kasutada käesoleva direktiiviga hõlmatud nõuete suhtes täitmisele pööramise taotlemise või ettevaatusabinõude rakendamise eesmärgil. Seda võib kasutada ka kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete hindamiseks ja kehtestamiseks.

2. Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud Euroopa Komisjoni julgeoleku akrediteerimisasutus, võivad kasutada seda teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.

3. Teavet andev liikmesriik lubab seda teavet kasutada teabe saanud liikmesriigis muuks otstarbeks, kui lõikes 1 nimetatud, kui teavet andva liikmesriigi õigusaktide kohaselt võib seda teavet kasutada sarnaseks otstarbeks.

4. Kui taotluse esitanud või taotluse saanud asutus leiab, et käesoleva direktiivi kohaselt saadud teave on lõikes 1 osutatud eesmärkidel tõenäoliselt kasulik kolmandale liikmesriigile, võib ta edastada selle teabe nimetatud kolmandale riigile, tingimusel et selline edastamine on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade ja menetlustega. Ta teavitab teabe päritolu liikmesriiki oma kavatsusest jagada seda teavet kolmanda liikmesriigiga. Teabe päritolu liikmesriik võib sellise teabe jagamise vaidlustada kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta sai teavet jagada sooviva liikmesriigi teatise.

5. Lõikes 3 nimetatud vastavalt lõikele 4 edastatud teabe kasutamise luba võib anda vaid teabe päritolu liikmesriik.

6. Kõik teavet saava liikmesriigi ametiasutused võivad tugineda käesoleva direktiivi kohaselt mis tahes kujul edastatud teabele või seda tõenditena kasutada samadel alustel kui kõnealuses riigis omandatud sarnase teabe puhul.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Teiste abilepingute kohaldamine

1. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira ühegi sellise kahe- või mitmepoolsetest lepingutest või kokkulepetest tuleneva kohustuse täitmist, millega nähakse ette ulatuslikum abi, sealhulgas seoses kohtudokumentidest ja muudest juriidilistest dokumentidest teatamisega.

2. Kui liikmesriigid sõlmivad selliseid käesoleva direktiiviga hõlmatud kahepoolseid või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon omakorda teatab sellest teistele liikmesriikidele.

3. Kui sellist ulatuslikumat vastastikust abi antakse kahe- või mitmepoolse lepingu või kokkuleppe alusel, võivad liikmesriigid kasutada elektroonilisi sidevõrke ja käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud tüüpvorme.

Artikkel 25

Komitee

1. Komisjoni abistab sissenõudmise komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468//EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 26

Rakendussätted

Komisjon võtab artikli 25 lõikes 2 osutatud korras vastu üksikasjalikud eeskirjad artikli 4 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 5 lõike 1, artiklite 8 ja 10, artikli 12 lõike 1, artikli 13 lõigete 2, 3, 4 ja 5, artikli 15, artikli 16 lõike 1 ja artikli 21 lõike 1 rakendamiseks.

Nimetatud eeskirjad käsitlevad vähemalt järgmist:

a)	artikli 4 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabevahetuse keskasutuste, teiste teabevahetuse asutuste ja teabevahetuse üksuste vahelise suhtlemise ning komisjoniga toimuva suhtlemise korraldamise praktiline kord;

b)	asutustevahelised lubatud teabevahetusviisid;

c)	artikli 5 lõike 1, artikli 8, artikli 10 lõike 1, artikli 12 lõike 1 ning artikli 16 lõike 1 kohaldamisel kasutatavate tüüpvormide vorm ja muud üksikasjad;

d)	sissenõutavate summade ümberarvestamine ja ülekandmine.

Artikkel 27

Aruandlus

1. Kõik liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal 31. märtsiks järgmise teabe:

a)	igal aastal igale taotluse saanud liikmesriigile esitatud ja igalt taotluse esitanud liikmesriigilt saadud teabetaotluste, teavitamistaotluste ning sissenõudmismeetmete võtmise ja ettevaatusabinõude rakendamise taotluste arv;

b)	nõuete suurus, mille puhul on taotletud sissenõudmisabi, ning sissenõutud summad.

2. Liikmesriigid võivad esitada samuti mis tahes muud teavet, mis võib olla kasulik käesoleva direktiivi kohase vastastikuse abi osutamise hindamiseks.

3. Komisjon esitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud korra toimimise kohta.

Artikkel 28

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2011. Liikmesriigid teavitavad nendest viivitamata komisjoni.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2012.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 29

Direktiivi 2008/55/EÜ kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2008/55/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 30

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 31

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. märts 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SALGADO

(1) 10. veebruari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 16. juuli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18.

(4) ELT L 150, 10.6.2008, lk 28.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

31.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 84/13

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 270/2010,

29. märts 2010,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2007, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit triikimislaudade impordi suhtes. Meetmed hõlmavad väärtuselist tollimaksu määra 38,1 %, välja arvatud viie selgelt nimetatud äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

1.2. Läbivaatamistaotlus

(2)

2008. aastal sai komisjon osalise vahepealse läbivaatamise taotluse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”). Üksnes dumpingu uurimist käsitleva taotluse esitas Hiina eksportiv tootja Guangzhou Power Team Houseware Co. Ltd., Guangzhou (edaspidi „Power Team” või „taotluse esitaja”). Taotluse esitaja suhtes kohaldatakse lõplikku dumpinguvastast tollimaksumäära 36,5 %.

(3)	Oma taotluses väitis taotluse esitaja, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(4)

Taotluse esitaja väitis, et ta tegutseb nüüd turumajanduse tingimustes, st et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud tingimustele. Taotluse esitaja arvas seepärast, et normaalväärtus tuleks tema puhul määrata vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Selle normaalväärtuse ja Euroopa Liitu (edaspidi „EL”) suunatud ekspordi hindade võrdlus näitab, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam kui praegu kehtiva meetmega kehtestatud tase.

(5)	Taotluse esitaja väitis, et meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb eelnevalt kindlaks tehtud dumpingu määral, ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

1.3. Läbivaatamise algatamine

(6)	Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning otsustas algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 vahepealse läbivaatamise, mis piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega (3).

1.4. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(7)

Käesoleva vahepealse läbivaatamise vaatlusalune toode on sama, mis uurimise käigus, mis viis kehtivate meetmete kehtestamiseni (edaspidi „esialgne uurimine”), st Hiinast pärit triikimislauad koos varrukalauaga kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma ja selle olulised osad nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest, mis on tavaliselt deklareeritud CN-koodide all ex 3924 90 00, (4)ex 4421 90 98, ex 7323 93 90, ex 7323 99 91, ex 7323 99 99, ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00.

(8)

Hiinas omamaisel turul toodetud ja müüdud ning ELi eksporditud toodetel ning Ukrainas (mida kasutati võrdlusriigina) toodetud ja müüdud toodetel on samasugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et tegemist on samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

1.5. Huvitatud isikud

(9)	Komisjon teatas ELi tootmisharu esindajatele, taotluse esitajale ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(10)	Komisjon saatis taotluse esitajale ka turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja küsimustiku ning sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas ja tegi kontrollkäigu taotluse esitaja valdustesse.

1.6. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(11)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Tuletatakse meelde, et meetmete kehtestamiseni viinud esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”)

2. UURIMISE TULEMUSED

2.1. Turumajanduslik kohtlemine

(12)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes täidavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud tingimusi, st kelle puhul samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad tõestatult turumajanduse tingimustes. Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

—	majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta ning kulud peegeldavad turuväärtusi;

—	äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

—	varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

—	pankroti- ja asjaõigusseadused tagavad stabiilsuse ja õiguskindluse;

—	valuutavahetuskursse arvestatakse turukursside alusel.

(13)	Taotluse esitaja taotles algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel turumajanduslikku kohtlemist ja tal paluti täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm.

(14)

Uurimise käigus selgus, et taotluse esitaja ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses taandes (1. kriteerium) osutatud turumajandusliku kohtlemise tingimusele tähtsamate sisenditega seotud kulutuste osas. Tehti kindlaks, et pärast esialgset uurimisperioodi, st pärast 2005. aastat, kehtestas riik ekspordipiirangud mitmete terasetoodete suhtes, sealhulgas triikimislaudade olulisemate toorainete nagu terasplaatide, -torude ja -trossi suhtes. Tuleb märkida, et kõnealuste toorainetega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa kõikidest toorainega seotud kuludest. Ekspordimaksude kehtestamine vähendas soovi eksportida ning suurendas omamaisel turul kättesaadavaid koguseid, mille tulemuseks oli hindade alanemine. Lisaks selgus, et Hiina terasetootjatel on võimalik kasutada mitut toetuskava (5) ning nagu avalikkusele kättesaadavad andmed mitme terasetootja raamatupidamise kohta kinnitavad, toetab Hiina riik aktiivselt Hiina terasesektori arengut.

(15)	Seega oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil terase hind Hiina omamaisel turul palju madalam kui terase hind muudel suurtel rahvusvahelistel turgudel eelkõige Põhja-Ameerikas või Põhja-Euroopas, (6) ning seda hinnaerinevust ei saa põhjendada terase tootmisel tekkiva konkurentsieelisega.

(16)	Lisaks selgus olemasolevast teabest, et taotluse esitaja sai kasu terase kõnealusest kunstlikult madalast ja moonutatud hinnast, sest ta ostis oma tooraine Hiina omamaiselt turult.

(17)

Seega jõuti järeldusele, et äriühingu Power Team tähtsamad sisendid ei kajasta turuväärtusi. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et taotluse esitaja ei ole näidanud, et ta vastab kõikidele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele ning seetõttu ei saa tema suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(18)	Taotluse esitajale, eksportivale riigile ja ELi tootmisharule anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi. Märkused saadi taotluse esitajalt ja ELi tootmisharult.

(19)

Taotluse esitaja esitas tähtaja jooksul kolm olulist argumenti. Esiteks märkis äriühing Power Team, et tooraine hind vastab endiselt omamaisele hinnale ning esialgse uurimise käigus oli see 1. kriteeriumi täitmiseks piisav. Seega on äriühing arvamusel, et Hiina omamaise turu hindade võrdlemine hindadega muudel rahvusvahelistel teraseturgudel on vastuolus algmääruse artikli 11 lõikega 9. Sellega seoses tõstatas äriühing ka küsimuse võrdluseks võetud Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopa teraseturu hindade sobivuse kohta. Taotluse esitaja märkis, et võrrelda saaks ka hindadega muudel rahvusvahelistel turgudel, näiteks Türgi ekspordihinnad on Hiina omamaise turu hindadest madalamad.

(20)

On tõsi, et esialgse uurimise käigus vastas taotluse esitaja 1. kriteeriumile, kuid ei täitnud 2. kriteeriumi tingimusi. Siiski leitakse, et algmääruse artikli 11 lõiget 9 ei ole rikutud, sest meetodit, millest lähtuvalt hinnatakse, kas äriühing toimib turumajanduse tingimustes ning eelkõige seda, kas ta vastab ikka veel 1. kriteeriumile, ei ole muudetud Mõlemal juhul, nii esialgse uurimise kui ka läbivaatamise käigus uuriti, kas tooraine kulud vastavad turutingimustele. Mõlema uurimise puhul oli üheks uuritud näitajaks terase hind omamaisel turul, kuid esialgse uurimise käigus ei ilmnenud muid tooraine hinda mõjutavaid märkimisväärseid tegureid. Seega kasutati sama meetodit, muutusid ainult järeldused.

(21)

Läbivaatamise käigus selgus, et pärast esialgset uurimist, st pärast 2006. aastat, on asjaolud muutunud, sest Hiina riik võttis mitu meedet terasplaatide, -torude ja -trossi ekspordi tõkestamiseks ning kehtestas ekspordimaksu ja lõpetas ekspordikäibemaksu tagastamise. Need meetmed koos eespool nimetatud toetuskavadega moonutavad Hiina omamaist terase hinda, sest hinnaerinevus Hiina ning Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopa kohta avaldatud omamaise hinna vahel suurenes märkimisväärselt – ligikaudu 30 %. Taotluse esitaja ei vaidlustanud kõnealust hinnaerinevust pärast turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste teatavakstegemist.

(22)

Seoses väitega, et Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopa omamaine terasehind ei ole ainus asjakohane hind rahvusvahelisel turul, tuleb märkida, et mõlemad teraseturud valiti hinnavõrdluseks seetõttu, et mõlemal turul on suur terasetarbimine ja mitme suure tootja jaoks on need konkureerivad turud. Seega on mõistlik eeldada, et kõnealused omamaised hinnad on tüüpilised konkureerivad turuhinnad. Lisaks ei ole väide, et Türgi ekspordihinnad on madalamad kui hinnad Hiina omamaisel turul, käesolevas etapis enam põhjendatud, sest teavet konkreetsete hindade kohta ei esitatud tähtaja jooksul. Samuti ei selgitatud, miks oleks Türgi ekspordihind olnud asjakohasem, arvestades Türgi ekspordituru suhteliselt väikest mahtu võrreldes Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopa omamaise turuga.

(23)

Teiseks väitis äriühing, et teda on ELi õiguse kohaldamisel diskrimineeritud, sest mitmel muul hiljutisel juhul on 1. kriteeriumi täitnud mõned Hiina terasetööstuse ettevõtted, kelle peamine sisend on samuti teras. Kõiki neid juhtumeid uuriti ning leiti, et mitte ühelegi asjaomasele äriühingule ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, sest nad ei vastanud mõnele teisele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud tingimusele. Haldussäästlikkuse huvides ei olnud vaja 1. kriteeriumi täitmist üksikasjalikumalt arutada, kui oli selge, et äriühingul jääb täitmata mõni muu tingimus. Komisjon ei ole ühegi hiljutise juhtumiga seoses järeldanud, et Hiina omamaisel teraseturul puuduvad moonutused, vastupidi, moonutuste avastamise korral tooraineturul on hiljutistel juhtudel turumajanduslikust kohtlemisest alati keeldutud (7).

(24)

Viimaks väitis taotluse esitaja, et asjakohasem oleks korrigeerida normaalväärtust, mitte keelduda turumajanduslikust kohtlemisest. Siiski ei ole normaalväärtuse korrigeerimine asjakohane, võttes arvesse, et üks turumajandusliku kohtlemise tingimusi on, et kulutused tähtsamatele sisenditele vastaksid turuväärtustele. Juhul kui see nii ei ole, keeldutakse turumajanduslikust kohtlemisest ja normaalväärtus asendatakse võrdlusriigi kohta arvutatud normaalväärtusega, eriti juhul, kui tooraine moodustab nii suure osa sisenditega seotud kulutustest.

(25)	Seega ei ole ükski äriühingu Power Team esitatud väide usaldusväärne ega muuda hindamise järeldusi.

(26)	ELi tootmisharu toonitas, et Hiina riik on ulatuslikult sekkunud terasetootmisse ning seetõttu on EL ja USA juba taotlenud WTO konsultatsioonide algatamist kõnealuse küsimuse lahendamiseks.

(27)	Eespool toodust lähtuvalt leidis kinnitust, et äriühingu Power Team suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(28)	Pärast seda, kui avaldati olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti teha määruse (EÜ) nr 452/2007 muudatusettepanek, esitas taotluse esitaja täiendavad märkused turumajanduslikku kohtlemist käsitleva järelduse kohta.

(29)

Peamiselt kordas taotluse esitaja oma väidet, et tema peamiste sisenditega seotud kulud vastavad Hiina turuväärtustele ning et hind Hiinas vastab üldjoontes hinnale muudel rahvusvahelistel turgudel. Kui talle teatati, et 2008. aastal suurenesid peamiste sisenditega seotud kulud Hiinas vähem kui rahvusvahelisel teraseturul, väitis taotluse esitaja, et madala hinna põhjus Hiina omamaisel turul ei ole mitte turumoonutused, vaid muud selgelt kaubanduslikud tegurid. Taotluse esitaja rõhutas, et 2008. aastal tootmine suurenes ning seoses dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamisega enamiku Hiina terasetoodete ekspordi suhtes olid Hiina tootjad sunnitud vähendama hindu omamaisel turul.

(30)	Tuleb märkida, et taotluse esitaja esitatud täiendav hinnateave kinnitas järeldust, et triikimislaudade tootmise peamine tooraine oli 2008. aastal Hiina omamaisel turul keskmiselt märkimisväärselt odavam kui muudel suurtel rahvusvahelistel turgudel.

(31)

Tuleb märkida, et väide, nagu oleks hinnaerinevuse põhjuseks vaid kaubanduslikud tegurid, st tootmise suurenemine Hiinas, ei ole piisavalt põhjendatud, eriti võimaliku seose osas tootmise väidetava suurenemise ja nõudluse vahel. Taotluse esitaja väide, et paljude Hiina terasetoodete ekspordi suhtes on kehtestatud tasakaalustavad tollimaksud, vaid kinnitab, et Hiina terasetootjatele makstakse toetusi.

(32)	Seega ei ole põhjendatud taotluse esitaja väited, et Hiina teraseturul ei ole moonutusi, ning on jõutud lõplikule järeldusele, et turumajandusliku kohtlemise otsust ei saa muuta ja äriühingu Power Team suhtes ei saa kohaldada turumajandusliku kohtlemist.

2.2. Individuaalne kohtlemine

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad näidata, et nad täidavad kõiki algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise tingimusi. Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

—	täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on eksportijatel õigus kapital ja kasum kodumaale tagasi tuua;

—	ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud;

—	suurem osa aktsiatest kuulub eraisikutele ning tuleb tõestada, et äriühing on piisavalt sõltumatu riiklikust sekkumisest;

—	kursside ümberarvestus toimub turukursside alusel;

—	riiklik sekkumine ei võimalda kõrvalehoidmist meetmetest, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(34)	Taotleja taotles turumajanduslikku kohtlemist või juhul, kui tema suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, individuaalset kohtlemist.

(35)	Uurimise käigus selgus, et taotluse esitaja vastab kõikidele eespool esitatud tingimustele ning jõuti järeldusele, et äriühingu Power Team suhtes tuleb kohaldada individuaalset kohtlemist.

2.3. Normaalväärtus

(36)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 tuleb importimise korral mitteturumajanduslikest riikidest, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikide puhul määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(37)

Algatamisteates teatas komisjon kavatsusest kasutada Hiina jaoks normaalväärtuse määramisel sobiva võrdlusriigina taas Türgit nagu esialgsegi uurimise puhul, kuid ükski Türgi tootja ei teinud vahepealse läbivaatamise raames koostööd. Samas tegi koostööd Ukraina eksportiv tootja, kes osales ühe teise paralleelselt toimunud vahepealse läbivaatamise raames. Huvitatud isikuid teavitati sellest ning praeguseks ei ole Ukraina kasutamise kohta võrdlusriigina esitatud ühtegi märkust.

(38)

Kuna Ukraina võrdlusriigina kasutamise vastu ei olnud ühtegi nähtavat põhjust ning eelkõige seepärast, et ükski teine kolmanda riigi tootja ei teinud koostööd, määrati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt taotluse esitaja jaoks normaalväärtus võrdlusriigi koostööd teinud tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

(39)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 leiti, et võrdlusriigi koostööd tegeva tootja samasuguse toote omamaine kogumüük on tüüpiline võrreldes taotluse esitaja eksportmüügiga ELi. Lisaks leiti, et võrreldav omamaine müük oli tüüpiline kõikide eksporditud tooteliikide lõikes (vajaduse korral oli füüsilisi omadusi kohandatud), sest omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % ELi suunatud eksportmüügi kogumahust.

(40)

Seejärel kontrollis komisjon, kas võrdlusriigi omamaisel turul tüüpilistes kogustes müüdud triikimislaudade iga tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrates kindlaks, kui suure osa asjakohase tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(41)	Omamaiseid müügitehinguid käsitleti tulutoovatena, kui konkreetse tooteliigi ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seetõttu määrati kindlaks uurimisperioodi jooksul võrdlusriigi omamaisel turul müüdud kõikide tooteliikide tootmiskulud.

(42)

Kui arvestuslike tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas rohkem kui 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõikide uurimisperioodi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(43)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust, või kui tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis arvutati ainult asjaomase tooteliigi omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmisena.

(44)	Pärast teabe avaldamist väitis taotluse esitaja, et juhul kui tulutoova müügi maht on väiksem kui 10 % konkreetse tooteliigi müügi kogumahust, kasutatakse tavaliselt arvestuslikku normaalväärtust.

(45)	Sellega seoses märgitakse, et kõnealuse uurimise käigus ei avastatud juhtumeid, kus tulutoova müügi maht oleks olnud väiksem kui 10 %. Lisaks ei kasutata enam meetodit, mille kohaselt arvutati kõnealusel juhul kohe arvestuslik normaalväärtus.

2.4. Ekspordihind

(46)

Kõikidel juhtudel müüdi kõnealune toode ekspordiks sõltumatutele klientidele ELis Hiina sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu, seepärast määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8, see tähendab lähtudes ELi ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või makstavast hinnast.

(47)

Pärast teabe avaldamist väitis taotluse esitaja, et ekspordihind tuleks kindlaks määrata lähtuvalt sõltumatu Hiina hulgimüüja poolt sõltumatule kaubandusettevõtjale ELis esitatud arvel märgitud hinnast, mitte aga lähtuda ekspordihinna kindlaksmääramisel äriühingu Power Team poolt Hiina sõltumatutele kaubandusettevõtjatele ELi ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või makstavast hinnast. Paraku ei oleks selline lähenemisviis kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, mille kohaselt peab ekspordiks müüdavate toodete puhul lähtuma ekspordihinna kindlaksmääramisel esimesest sõltumatust tehingust. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

2.5. Võrdlus

(48)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna põhjal. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse selliste tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Seega võeti, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse füüsilisi omadusi, transpordikulusid, kindlustustasusid, käitlemis- ja laenukulusid. Võttes arvesse, et ekspordihinna kindlaksmääramisel lähtuti ainult toote hinnast Hiina eksportivatele edasimüüjatele omamaisel turul, ei olnud põhjust võtta arvesse maksuerinevust, sest ka normaalväärtus oli kindlaks määratud lähtuvalt võrdlusriigi omamaisest turust, kus kohaldati samasugust maksustamiskorda. Seepärast arvutati nii normaalväärtus kui ka ekspordihind lähtuvalt käibemaksuta hindadest.

(49)	Pärast teabe avaldamist väitis taotluse esitaja, et toodete liigitamine (mida tehti võrdluse eesmärgil) on tekitanud teatavaid kahtlusi hinnavõrdluse nõuetelevastavuse suhtes.

(50)

Sellega seoses märgitakse, et käesoleva uurimise käigus liigitati tooteid samamoodi nagu esialgse uurimise raames ning see oli vajalik, et suurendada äriühingu Power Team poolt ELi ekspordiks müüdavate toodete võrreldavust võrdlusriigi omamaisel turul müüdud toodetega. Lisaks tuleb märkida, et taotluse esitaja ei põhjendanud rohkem oma kaebust, eriti selles osas, miks ei olnud toodete liigitamine asjakohane (vaatamata taotluse esitajale eraldi aruandes esitatud selgitustele). Seega lükati kõnealune väide tagasi.

2.6. Dumpingumarginaal

(51)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(52)	Äriühingu Power Team dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-hinnast ELi piiril oli 39,6 %.

3. MUUTUNUD ASJAOLUDE PÜSIVUS

(53)	Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(54)

Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise käigus keelduti turumajanduslikust kohtlemisest taotluse esitaja suhtes, sest tema raamatupidamisarvestuses avastati rikkumisi. Läbivaatamise raames jõuti järeldusele, et äriühing Power Team vastab nendele tingimustele. Nagu aga eespool märgitud, ei vastanud taotluse esitaja algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses taandes osutatud turumajandusliku kohtlemise tingimusele peamiste sisenditega seotud kulutuste osas. Seega ei ole turumajandusliku kohtlemise osas asjaolud taotluse esitaja suhtes muutunud.

(55)

Uurimise raames kogutud ja kontrollitud andmete kohaselt (taotluse esitaja hind toote eksportimisel ELi ning Ukrainast kui võrdlusriigist lähtuvalt kindlaks määratud normaalväärtus) saadi kõrgem dumpingumarginaal. Selline muutus on märkimisväärne ning meetme rakendamise jätkamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam piisav.

4. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(56)	Läbivaatamise tulemusi arvestades peetakse otstarbekaks muuta äriühingu Power Team vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ja kehtestada selle määraks 39,6 %.

(57)

Seoses jääktollimaksuga tuletatakse meelde, et esialgse uurimise raames oli koostöö vähene. Seega äriühingutele, kes koostööd ei teinud, kehtestati tollimaks tasemel, mis vastas kõige kõrgema dumpingumarginaaliga koostööd teinud eksportiva tootja kõige enam müüdud toote dumpingumarginaali kaalutud keskmisele. Kohaldades sama meetodit ning võttes arvesse taotluse esitaja asjakohaseid andmeid, tuleks jääktollimaksu määra suurendada 42,3 % ni.

(58)	Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada määruse (EÜ) nr 452/2007 muutmist, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Asjaosaliste esitatud märkused on läbi vaadatud ja vajaduse korral on lõppjäreldusi vastavalt muudetud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 452/2007 muudetakse järgmiselt:

—

artikli 1 lõikes 2 esitatud tabelis asendatakse kirje äriühingu Guangzhou Power Team Houseware Co. Ltd., Guangzhou kohta järgmisega:

Riik	Tootja	Tollimaksu määr (%)	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Guangzhou Power Team Houseware Co. Ltd., Guangzhou	39,6	A783

—

artikli 1 lõikes 2 esitatud tabelis asendatakse kirje kõikide teiste Hiina äriühingute kohta järgmisega:

Riik	Tootja	Tollimaksu määr (%)	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Kõik teised äriühingud	42,3	A999

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ESPINOSA

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 109, 26.4.2007, lk 12.

(3) ELT C 3, 8.1.2009, lk 14 (edaspidi „algatamisteade”).

(4) Muudetud kood (algatamisteates nimetatud koodi 3924 90 90 asemel kasutatakse koodi 3924 90 00) tuleneb uuest kombineeritud nomenklatuurist, mida kohaldatakse alates 1.1.2010 (vt määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009, lk 1).

(5) Näiteks: „Money for Metal: A detailed Examination of Chinese Government Subsidies to its Steel Industry” (Raha metalliltööstusele. Üksikasjalik uuring Hiina valitsuse subsiidiumidest terasetööstusele), Wiley Rein LLP, juuli 2007; „China Government Subsidies Survey” (Hiina valitsuse subsiidiumide uuring), Anne Stevenson-Yang, veebruar 2007; „Shedding Light on Energy Subsidies in China: An Analysis of China's Steel Industry from 2000-2007” (Hiina energiasubsiidiumid. Hiina terasetööstuse analüüs aastate 2000–2007 kohta), Usha C.V. Haley; „China's Specialty Steel Subsidies: Massive, Pervasive and Illegal” (Hiina eriterase subsiidiumid: ulatuslikud, kõikjale tungivad ja ebaseaduslikud), Specialty Steel Industry of North America, ning „The China Syndrome: How Subsidies and Government Intervention Created the World's Largest Steel Industry” (Hiina sündroom. Kuidas subsiidiumid ja valitsuse sekkumine lõid maailma suurima terasetööstuse), Wiley Rein & Fielding LLP, juuli 2006; „The State-Business Nexus in China’s Steel Industry – Chinese Market Distortions in Domestic and International Perspective” (Riigi keskne roll Hiina terasetööstuses. Hiina turumoonutuste mõju omamaisel ja rahvusvahelisel turul) Prof. Dr. Markus Taube & Dr. Christian Schmidkonz, THINK!DESK China Research & Consulting, 25.2.2009.

(6) Allikas: „Steel Business Briefing, average prices for 2005 and 2008”.

(7) Vt nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 29, 31.1.2009, lk 1); komisjoni 7. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 287/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes (ELT L 94, 8.4.2009, lk 17).

31.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 84/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 273/2010,

30. märts 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (1), eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 (2) II peatükis osutatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piires tegevuskeeldu.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohalt asjakohane. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid. Selle alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või juhul, kui see ei olnud asjakohane, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes Euroopa Liidu piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) alusel loodud lennuohutuskomiteele.

(5)	Komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid konsulteerisid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(6)

Lennuohutuskomitee kuulas ära Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ja komisjoni seisukohad tehnilise abi projektide kohta, mida rakendatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 mõju alla jäävates riikides. Lennuohutusametit on teavitatud edaspidistest tehnilise abi ja koostöö soovidest, et parandada tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilist suutlikkust kõrvaldada kõik puudujäägid asjakohaste rahvusvaheliste standardite järgimisel.

(7)	Lennuohutuskomiteed on samuti teavitatud täitemeetmetest, mida EASA ja liikmesriigid on võtnud, et tagada selliste Euroopa Liidus registreeritud õhusõidukite jätkuv lennukõlblikkus ja hooldamine, mida käitavad kolmandate riikide tsiviillennundusametite poolt sertifitseeritud lennuettevõtjad.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(9)

Pärast teatavate Euroopa Liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide ning riiklike lennuametite poolt konkreetsetes valdkondades tehtud kontrollide ja auditite tulemuste teatavakstegemist on mõned liikmesriigid võtnud teatavad täitemeetmed. Nad on teatanud komisjonile ja lennuohutuskomiteele järgmistest meetmetest: Hispaania pädevad asutused alustasid 12. märtsil 2010 menetlust lennuettevõtja Baleares Link Express lennuettevõtja sertifikaadi peatamiseks ja peatasid 12. jaanuaril 2010 lennuettevõtja Euro Continental lennuettevõtja sertifikaadi; Saksamaa pädevad asutused peatasid alates 28. jaanuarist 2010 lennuettevõtja Regional Air Express lennuettevõtja sertifikaadi; Ühendkuningriigi pädevad asutused teatasid, et lennuettevõtja Trans Euro Air Limited lennuettevõtja sertifikaat peatati 8. detsembril 2009; Slovakkia pädevad asutused teatasid kirjalikult, et lennuettevõtja Air Slovakia lennuettevõtja sertifikaat peatati 1. märtsil 2010.

(10)

Läti pädevad asutused teatasid lennuohutuskomiteele, et seoses tõsiste ohutusprobleemidega lennuettevõtja Aviation Company Inversija poolt kasutatavate IL-76 tüüpi õhusõidukite käitamisel ja nende jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel otsustati kõnealused õhusõidukid lennuettevõtja Aviation Company Inversia lennuettevõtja sertifikaadilt kustutada ja et kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaat peatati 16. märtsil 2010.

(11)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 1543/2006 kohaselt saanud üksikasjalikku teavet, milles kirjeldatakse lennuettevõtja Air Koryo regulatiivse järelevalve eest vastutavate Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevate asutuste ja lennuettevõtja Air Koryo võetud meetmeid määruses (EÜ) nr 474/2006 nimetatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks.

(12)

Komisjon palus 2008. aasta detsembris Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevatel asutustel esitada lennuettevõtja Air Koryo parandusmeetmete kava, mis näitaks, kuidas kõnealune lennuettevõtja on kõrvaldanud olulised ohutuspuudujäägid, mis avastati seisuplatsil tehtud kontrollide käigus enne seda, kui kõnealune lennuettevõtja kanti nende lennuettevõtjate nimekirja A lisasse, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piires tegevuskeeldu. Lisaks sellele palus komisjon esitada teavet, mis tõendaks, et Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevad asutused on teostanud lennuettevõtja Air Koryo üle piisavat järelevalvet vastavalt ICAO sätetele.

(13)

2009. aasta juunis andsid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevad asutused komisjoni järelepärimisele ametliku vastuse ja esitasid mitmesuguseid dokumente, mis sisaldasid ammendavaid vastuseid kõikidele komisjoni küsimustele. Järgnev kirjavahetus komisjoni ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahel võimaldas saada selge ülevaate Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis praegu valitsevast lennuohutusalasest olukorrast.

(14)

Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevate asutuste esitatud dokumentide põhjal ning komisjoni ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevate astutuste vahel toimunud arutelude käigus on selgunud, et lennuettevõtja Air Koryo suudab Tupolev Tu 204-300 puhul tõendada, et kõnealust õhusõidukit on võimalik käitada, järgides kõiki rahvusvahelisi ohutusstandardeid, ning et Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevad asutused suudavad teostada rahvusvaheliste standardite kohast järelevalvet kõnealuse lennuettevõtja üle.

(15)

Kõikide teiste lennuettevõtja Air Koryo poolt käitatavate õhusõidukite puhul märkisid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevad asutused, et need õhusõidukid ei vasta täielikult kõikidele õhusõidukite seadmeid käsitlevatele rahvusvahelistele standarditele, eelkõige maapinna läheduse täiustatud hoiatussüsteemi (EGPWS) käsitlevatele rahvusvahelistele standarditele, ja et Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevad asutused ei andnud luba kõnealuste õhusõidukite käitamiseks Euroopa õhuruumis.

(16)	Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pädevad asutused reageerisid kõikidele komisjoni teabenõuetele alati kiiresti ja koostöövalmilt. Lennuettevõtja Air Koryo esitas 18. märtsil 2010 lennuohutuskomiteele ettekande, mis kinnitas positiivseid muutusi lennuettevõtja tegevuses.

(17)

Komisjon leidis eelnevat arvesse võttes ühiste kriteeriumide põhjal, et lennuettevõtjale Air Koryo tuleks anda luba lennata kahe Tupolev Tu-204 tüüpi õhusõidukiga (registritunnused P-632 ja P-633) Euroopa Liitu, ilma et kohaldataks tegevuspiiranguid. Kuna Air Koryo ülejäänud õhusõidukid ei vasta ICAO asjaomastele nõuetele, ei tohiks neile õhusõidukitele anda luba lennata Euroopa Liitu enne, kui lennuettevõtja järgib kõiki nimetatud nõudeid. Seepärast on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Air Koryo tuleks kanda B lisasse. Euroopa Liitu võivad lennata ainult kõnealuse lennuettevõtja kaks Tupolev Tu-204 tüüpi õhusõidukit.

(18)

Svaasimaa pädevad asutused teavitasid komisjoni 17. detsembril 2009 kirjalikult järgmiste lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaadi ja lennutegevusloa tühistamisest: Aero Africa (PTY) Ltd, Jet Africa (PTY) Ltd, Royal Swazi National Airways, Scan Air Charter Ltd ja Swazi Express Airways. Need lennuettevõtjad lõpetasid oma tegevuse 8. detsembrist 2009.

(19)	Eespool esitatut silmas pidades on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõnealused Svaasimaal litsentsitud lennuettevõtjad tuleks A lisast kustutada.

(20)	Kontrollitud tõendite kohaselt on Nigeerias sertifitseeritud lennuettevõtjal Bellview Airlines tõsiseid ohutuspuudujääke, nagu on tuvastatud Prantsusmaa pädevate asutuste ja Euroopa Lennundusohutuse Ameti teostatud uurimiste käigus.

(21)

Prantsusmaa pädevad asutused teatasid komisjonile, et kõnealune lennuettevõtja käitab kaht Boeing 737-200 tüüpi õhusõidukit, mis on registreeritud Prantsusmaal (registritunnused F-GHXK ja F-GHXL) ja mille lennukõlblikkussertifikaadid kaotasid kehtivuse vastavalt 2008. aasta mais ja augustis. Seepärast ei ole kõnealused õhusõidukid enam lennukõlblikud.

(22)

Euroopa Lennundusohutuse Amet (EASA) teatas komisjonile, et EASA poolt väljastatud osa 145 kohane luba viitenumbriga EASA 145.0172 peatati otsuse vastuvõtmise kuupäeval 8. mail 2009 seoses kõrvaldamata ohutuspuudujääkidega, mis rikuvad ohutusstandardeid ja kahjustavad tõsiselt lennuohutust, ning et praegu kaalutakse kõnealuse loa tühistamist.

(23)

Leidub tõendeid selle kohta, et Nigeerias sertifitseeritud lennuettevõtja Bellview Airlines on üle võtnud liinid, mida varem käitas Sierra Leones sertifitseeritud lennuettevõtja Bellview Airlines, mis kanti A lisasse 22. märtsil 2006 (4) ja kustutati lisast 14. novembril 2008 (5) pärast seda, kui Sierra Leone pädevad asutused teatasid komisjonile lennuettevõtja Bellview Airlines lennuettevõtja sertifikaadi tühistamisest.

(24)

22. oktoobril 2005 toimus Lagoses Boeing B737-200 tüüpi õhusõidukiga (registritunnus 5N-BFN) inimohvritega õnnetus, mis põhjustas õhusõiduki täieliku hävimise ja 117 inimese surma. Nigeeria pädevad asutused ei ole praeguseni esitanud selle õnnetuse kohta üksikasjalikku teavet ega avaldanud ka õnnetusjuhtumi uurimise aruannet.

(25)

Komisjon alustas eespool nimetatud puudujääkide tõttu konsultatsioone Nigeeria pädevate asutustega, väljendades tõsist muret lennuettevõtja Bellview Airlines tegevuse ohutuse ja tema õhusõidukite lennukõlblikkuse suhtes, ning palus selgitusi nii tekkinud olukorra kui ka selle kohta, missuguseid meetmeid pädevad asutused ja lennuettevõtja on võtnud kõnealuste puudujääkide kõrvaldamiseks.

(26)	Nigeeria pädevad asutused teatasid 19. veebruaril 2010, et kõnealusel lennuettevõtjal on lennuettevõtja sertifikaat, kuid ta on käitamistegevuse peatanud. Siiski ei esitanud nad tõendeid kõnealusele lennuettevõtjale väljaantud sertifikaatide ja tema käitatavate õhusõidukite seisukorra kohta.

(27)

Bellview Airlines palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja Nigeeria pädevate asutuste abiga koostatud ettekanne kuulati ära 18. märtsil 2010. Bellview Airlines esitas kuni 22. aprillini 2010 kehtiva lennuettevõtja sertifikaadi, märkides samas, et kõnealune sertifikaat oli peatatud pärast kõikide kõnealuses sertifikaadis nimetatud õhusõidukite tegevuse lõpetamist. Nigeeria pädevad asutused teatasid, et Nigeerias kohaldatavate eeskirjade kohaselt oli kõnealuse lennuettevõtja sertifikaadi kehtivus lõppenud 4. detsembril 2009, st 60 päeva pärast viimase õhusõiduki käitamise lõpetamist, kuid ei esitanud tõendeid selle kohta, et kõnealune lennuettevõtja sertifikaat oli nõuetekohaselt peatatud või tühistatud. Seepärast paluti Nigeeria pädevatel asutustel esitada viivitamata järgmised dokumendid: a) haldusdokument lennuettevõtja Bellview Airlines lennuettevõtja sertifikaadi peatamise või tühistamise kohta; b) tõend selle kohta, et Nigeeria tsiviillennundusamet on kõnealuse ettevõtja suhtes algatanud (ümber)sertifitseerimismenetluse; c) Nigeeria tsiviillennundusameti ametlik kinnitus selle kohta, et ta teavitab komisjoni enne lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmist tehtud (ümber)sertifitseerimisauditi tulemustest.

(28)	Nigeeria pädevad asutused esitasid nõutud dokumendid 25. märtsil 2010 Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et praegu puudub vajadus edasiste meetmete võtmiseks.

(29)

Egiptuse pädevad asutused on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1144/2009 (6) esitanud neli igakuist aruannet, mis hõlmavad 2009. aasta novembrit ja detsembrit ning 2010. aasta jaanuari ja veebruari, et näidata, millises seisus on kõnealuste asutuste poolt kinnitatud kava rakendamine. Lisaks kõnealustele aruannetele, mis on keskendunud lennuettevõtja Egypt Air õhusõidukite kontrollimisele seisuplatsil, edastati 18. novembril ka auditiaruanded jätkuva lennukõlblikkuse, lennutegevuse ja maapealse teeninduse kohta.

(30)

Egiptuse pädevad asutused on lubanud jätkata teabe edastamist ka lennuettevõtja Egypt Air õhusõidukite eelmiste seisuplatsil kontrollimiste käigus 2008., 2009. ja 2010. aastal avastatud puuduste nõuetekohase kõrvaldamise kohta. Selleks saatsid nad asjakohased kirjad teatavatesse liikmesriikidesse, kus on seisuplatsil kontrollitud lennuettevõtja Egypt Air õhusõidukeid. Nende puuduste kõrvaldamine kestab ning seda kontrollitakse korrapäraselt.

(31)

Euroopa Lennundusohutusamet tegi 21.–25. veebruarini 2010 määruse (EÜ) nr 1144/2009 (7) kohase kontrollkäigu, kasutades liikmesriikide abi. Kontrollkäigu raames hinnati nii Egiptuse tsiviillennundusameti üldist järelevalvetegevust kui täpsemalt ka seda, kuidas Egiptuse tsiviillennundusamet on kontrollinud seda, kuidas lennuettevõtja Egypt Air on rakendanud parandusmeetmete kava ja järk-järgult puudusi kõrvaldanud. Kontrollkäigu raames koguti tõendeid selle kohta, et Egiptuse pädevad asutused suudavad täita oma ICAO standardite kohaseid kohustusi nende lennuettevõtjate järelevalve suhtes, kellele nad väljastavad lennuettevõtja sertifikaadi, ning tehti kindlaks täiustamist vajavad valdkonnad, mis eelkõige hõlmavad Egiptuse pädevate asutuste teostatava järelevalve raames tuvastatud puuduste kõrvaldamise ühtset järelkontrollisüsteemi ja töötajate litsentsimisega tegeleva personali koolitamist.

(32)

Kontrollkäiguga tuvastati, et lennuettevõtja Egypt Air tegeleb parandusmeetmete kava rakendamisega. Üldiselt ei tuvastatud ICAO standardite olulist rikkumist. Komisjon tunnustab lennuettevõtja jõupingutusi kõikide ohutusalase olukorra parandamiseks vajalike meetmete lõpuleviimisel. Pidades silmas parandusmeetmete kava kohaldamisala ja ulatust ning vajadust leida jätkusuutlik/lõplik lahendus eelnevalt tuvastatud arvukatele ohutuspuudujääkidele, soovitab komisjon Egiptuse pädevatel asutustel jätkata igakuiste aruannete esitamist, et kontrollida kõnealuse kava rakendamist, sealhulgas parandusmeetmete võtmist kontrollkäigu ajal tuvastatud puuduste suhtes, ning anda teavet kõikide nende järelevalvetegevuste kohta jätkuva lennukõlblikkuse, hoolduse ja käitamistegevuse valdkonnas, mida Egiptuse pädevad asutused on kõnealuse lennuettevõtja suhtes teostanud.

(33)	Liikmesriigid jätkavad kontrolli teostamist selle üle, et lennuettevõtja Egypt Air järgib tõhusalt asjakohaseid ohutusstandardeid, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(34)	Kontrollkäigu raames külastati ka mitmeid teisi Egiptuse lennuettevõtjaid. Kahe lennuettevõtja, AlMasria Universal Airlines ja Midwest Airlines puhul tuvastati olulisi ohutuspuudujääke.

(35)	Lennuettevõtja AlMasria Universal Airlines puhul tuvastati olulisi ohutuspuudujääke seoses lennu- ja koolitustegevusega, eelkõige teatavate tegevjuhtide kvalifikatsiooni ja teadmiste suhtes. Kõik see on eriti oluline õhusõidukite arvu suurendamise korral.

(36)

Lennuettevõtja AlMasria Universal Airlines kutsuti 3. märtsi 2010. aasta kirjaga lennuohutuskomiteesse selgitusi andma. AlMasria tegi lennuohutuskomiteele 17. märtsil 2010 ettekande, mis käsitles parandusmeetmeid kontrollkäigu ajal tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Seoses lennuettevõtja plaanidega suurendada õhusõidukite arvu palub komisjon Egiptuse pädevatel asutustel esitada igakuised aruanded, et kontrollida parandusmeetmete rakendamist ja anda teavet kõikide nende järelevalvetegevuste kohta jätkuva lennukõlblikkuse, hoolduse ja käitamistegevuse valdkonnas, mida Egiptuse pädevad asutused on kõnealuse lennuettevõtja suhtes teostanud.

(37)	Liikmesriigid kontrollivad AlMasria vastavust asjakohastele ohutusstandarditele, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(38)

Lennuettevõtja Midwest Airlines puhul tuvastasid Itaalia pädevad asutused kontrollitud tõendite kohaselt ohutuspuudujääke kõnealuse lennuettevõtja ühe lennu massi ja tasakaalu puhul. Nende tõendite tõttu keeldus Itaalia lennuettevõtjale lennuloa andmisest (8). Lisaks sellele tuvastati kontrollkäigu raames olulisi lennuohutust mõjutavaid puudujääke lennutegevuse ja hoolduse korraldamise, tegevuse kontrollimise ja meeskonna koolitamise ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealune lennuettevõtja ei suuda tagada, et tema lennu- ja hooldustegevus vastaks ICAO standarditele. Egiptuse tsiviillennundusamet teatas kontrollkäigu ajal, et ta oli võtnud meetmeid lennuettevõtja Midwest Airlines tegevuse peatamiseks.

(39)	Lennuettevõtja Midwest Airlines kutsuti 3. märtsi 2010. aasta kirjaga lennuohutuskomiteesse selgitusi andma. Egiptuse pädevad asutused esitasid 15. märtsil 2010 tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja Midwest Airlines lennuettevõtja sertifikaat tühistati 28. veebruaril 2010.

(40)	Arvestades Egiptuse pädevate asutuste võetud meedet puudub vajadus edasiste meetmete järele. Egiptuse pädevatel asutustel palutakse teavitada komisjoni ümbersertifitseerimisprotsessist ja selle tulemustest enne kõnealusele lennuettevõtjale lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmist.

(41)

Liikmesriigid kontrollisid vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2008 jätkuvalt, kas lennuettevõtja Iran Air järgib tõhusalt asjakohaseid ohutusstandardeid, tehes Euroopa Liidu lennuväljadel lennuettevõtja õhusõidukitele korrapäraseid kontrolle seisuplatsil. 2009. aastal teatasid sellistest kontrollidest Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Ühendkuningriik. Kontrollide tulemused näitasid, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimine oli aasta jooksul oluliselt halvenenud.

(42)

Komisjon palus pädevatel asutustel ja lennuettevõtjal Iran Air esitada teavet, et kontrollida, kuidas tuvastatud puudujääke kõrvaldatakse. Lennuettevõtja Iran Air esitas veebruaris 2010 tegevuskava, milles tunnistati varasema tegevuskava puudusi, määrati kindlaks tuvastatud puudujääkide põhjused ning sätestati konkreetsed meetmed nende kõrvaldamiseks.

(43)

Siiski ei suutnud lennuettevõtja Iran Air regulatiivse järelevalve eest vastutavad Iraani pädevad asutused tõendada, et nad olid võtnud tõhusaid meetmeid SAFA programmi raames tehtud kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Lisaks sellele ei suutnud Iraani pädevad asutused tõendada, et on võetud meetmeid Iraanis registreeritud ja Iraani pädevate asutuste sertifitseeritud lennuettevõtjate käitatavate õhusõidukitega seotud õnnetuste märkimisväärselt suure arvu vähendamiseks.

(44)

Lisaks sellele esitasid Iraani pädevad asutused veebruaris 2010 dokumendid, mis osutasid puudulikule järelevalvetegevusele lennuettevõtja Iran Air suhtes hoolduse ja lennukontrolli valdkonnas ning tõhusa süsteemi puudumisele oluliste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Lisaks sellele sisaldas Iraani pädevate asutuste esitatud õnnetus- ja vahejuhtumeid käsitlev teave märkimisväärselt suurt arvu lennuettevõtja Iran Air õhusõidukitega viimase 11 kuu jooksul toimunud tõsiseid vahejuhtumeid, millest rohkem kui pooled olid seotud Fokker 100 tüüpi õhusõidukitega. Need dokumendid ei sisaldanud aga tõendeid Iraani pädevate asutuste poolt võetud järelmeetmete koha.

(45)	Märtsis 2010 esitasid Iraani pädevad asutused teabe, mille kohaselt oli kontrollitud lennuettevõtja Iran Air vastavust hooldusnõuetele; kontrolli käigus tuvastatud puudujäägid osutasid aga mootoriseire ja lennuettevõtja kvaliteedisüsteemiga seotud probleemidele.

(46)

Lennuettevõtja möönis 17. märtsil 2010 toimunud lennuohutuskomitee koosolekul, et tema ohutusstandardid on halvenenud, märkides samas, et lennukõlblikkusega seotud küsimuste lahendamiseks on loodud hoolduskontrolli keskus ja hoolduskontrolli nõukogu, äriühingu kõikides osakondades on parandatud ohutusalast koolitust, on tõhustatud kvaliteedi tagamise osakonna tegevust ning äriühingu osakondades on moodustatud ohutuskomiteed. Lisaks sellele on alustatud äriühingu struktuuri ulatuslikku läbivaatamist, et suurendada selle suutlikkust tagada ohutu käitamistegevus. Alates veebruarist 2010 on lennuettevõtja Iran Air õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise tulemused näidanud lennuettevõtja tegevuse märkimisväärset paranemist.

(47)

Arvestades viimaste SAFA kontrollide oluliselt paranenud tulemusi ja tunnustades lennuettevõtja Iran Air seisukohta, et olukorda on vaja parandada, ning samme, mida lennuettevõtja on astunud tuvastatud ohutusprobleemide kõrvaldamiseks, leiab komisjon, et Fokker 100 tüüpi õhusõidukitega toimunud arvukate vahejuhtumite tõttu tuleks seda tüüpi õhusõidukite lennud Euroopa Liitu peatada. Lennuettevõtja Iran Air muud tüüpi õhusõidukite (vastavalt Iraani pädevate asutuste poolt 10. märtsil 2010 esitatud nimekirjale), st Boeing 747, Airbus A300, A310 ja A320 lennutegevus peaks jääma praegusele tasemele (nii lendude arvu kui ka sihtkohtade suhtes) nii kauaks, kui komisjon teeb kindlaks, et on olemas selged tõendid tuvastatud ohutuspuudujääkide tõhusa kõrvaldamise kohta.

(48)

Seepärast leiti ühiste kriteeriumide põhjal, et kõnealune lennuettevõtja tuleb kanda B lisasse ja anda talle luba lennata Euroopa Liitu vaid tingimusel, et tema tegevus piirdub rangelt praeguse tasemega (nii lendude arvu kui ka sihtkohtade suhtes) ja praegu kasutatavate õhusõidukitega. Fokker 100 tüüpi õhusõidukitel ei tohiks lubada lennata Euroopa Liitu.

(49)

Komisjon jälgib lennuettevõtja Iran Air tegevust tähelepanelikult ka edaspidi. Liikmesriigid kontrollivad asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks kõnealuse lennuettevõtja õhusõidukite täiendava kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008. Komisjon kavatseb koostöös liikmesriikide ja Euroopa Lennundusohutusametiga kontrollida Iraani pädevate asutuste ja lennuettevõtja Iran Air teatatud meetmete nõuetekohast rakendamist, korraldades enne lennuohutuskomitee järgmist istungit kohapealse kontrolli.

(50)

Regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused ei ole suutnud kõrvaldada ICAO poolt 2006. aasta novembris USOAPi auditi raames tuvastatud olulisi puudusi. Sudaani ametiasutused teatasid komisjonile märtsis 2008, et kõik olulisemad puudused lennutegevuse, lennukõlblikkuse ja töötajate litsentsimise valdkonnas on kas kõrvaldatud või kõrvaldamisel. Detsembris 2009 teatasid Sudaani ametiasutused komisjonile, et 70 % USOAPi raames tuvastatud puudustest on kõrvaldatud kooskõlas ICAO soovitustega.

(51)

Siiski näitas Sudaani ametiasutuste detsembris 2009 ja märtsis 2010 komisjonile esitatud teave, et märkimisväärne arv puudusi oli kõrvaldamata või et puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmed ei olnud tõhusad. Probleemid olid eelkõige seotud vastavat ettevalmistust ja kvalifikatsiooni omavate lennutegevuse inspektoritega ning heakskiidetud koolituskäsiraamatute kättesaadavuse tagamisega lennuettevõtjate hulgas.

(52)

Lisaks sellele leiti Sudaani ametiasutuste poolt lennuettevõtja Azza Air Transport suhtes oktoobris 2009 tehtud auditi raames, veidi enne Boeing 707 tüüpi õhusõidukiga (registritunnus ST-AKW) toimunud inimohvritega õnnetust, et Azza Air Transport ei olnud rakendanud olulisi ohutusmeetmeid koolituse valdkonnas, mis oli üks ICAO auditi raames tuvastatud olulisemaid puuduseid. Sudaani ametiasutused teatasid, et nad olid uuendanud kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaati igal aastal alates selle esmasest väljaandmisest 1996. aastal.

(53)

10. detsembril 2009 teatasid Sudaani ametiasutused komisjonile, et kuna lennuettevõtja Air West Company Ltd oli juulis 2008 tagastanud neile oma lennuettevõtja sertifikaadi, ei kuulu kõnealune lennuettevõtja enam Sudaani Vabariigis registreeritud lennuettevõtja sertifikaadi omanike hulka. Kuna lennuettevõtjal Air West Ltd ei ole enam lennuettevõtja sertifikaati ja seetõttu ei saa tema lennutegevusluba kehtivaks pidada, jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et Air West Ltd ei ole enam lennuettevõtja.

(54)

Seoses USOAPi auditi parandusmeetmete puuduliku rakendamisega ja Sudaani ametiasutuste suutmatusega tagada teatatud parandusmeetmete tõhus rakendamine jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et Sudaani ametiasutused ei ole üles näidanud suutlikkust rakendada asjakohaseid ohutusstandardeid ja tagada nende täitmist ning seetõttu tuleb kõigi Sudaani Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes kohaldada tegevuskeeldu ning kanda nad A lisasse.

(55)

Lennuettevõtja Albanian Airlines MAK ohutusalase olukorra läbivaatamise jätkamiseks novembris 2009 ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1144/2009 sätetele (9) volitati Euroopa Lennundusohutusamet teostama Albaania üldist standardimiskontrolli, mida ta jaanuaris 2010 ka tegi. Kõnealuse standardimiskontrolli lõpparuanne, mis esitati 7. märtsil 2010, osutas olulistele puudujääkidele kõikides auditeeritud valdkondades: lennukõlblikkuse valdkonnas tuvastati 13 rikkumist, millest 6 oli seotud lennuohutusega; litsentsimise ja terviseseisundi valdkondades tuvastati 13 rikkumist, millest 3 olid seotud lennuohutusega; lennutegevuse valdkonnas leiti 9 rikkumist, millest 6 olid seotud lennuohutusega. Lisaks sellele tuvastati ühe puhul kahest lennuettevõtja sertifikaadi omanikust otsene oht turvalisusele, mis kõrvaldati kontrollkäigu jooksul pärast viivitamatute meetmete võtmist Albaania pädevate asutuste poolt.

(56)	Albaania pädevatel asutustel paluti teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja nad kuulati ära 18. märtsil 2010.

(57)

Lennuohutuskomitee märkis, et Albaania pädevad asutused on EASA-le parandusmeetmete kava juba esitanud. Albaania pädevaid asutusi kutsutakse üles tagama, et kõnealune kava oleks EASA-le vastuvõetav ning võtma vajalikke meetmeid kava tõhusaks rakendamiseks, seades prioriteediks EASA tuvastatud puudused, mis viivitamatute parandusmeetmete võtmata jätmise korral põhjustavad ohutusalaseid probleeme.

(58)

Arvestades vajadust viivitamata kõrvaldada Albaanias tuvastatud ohutuspuudujäägid ning üldiste ja tõhusate meetmete võtmata jätmist Albaania pädevate asutuste poolt, peab komisjon täitma Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Euroopa Ühenduse, Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia ja Montenegro, Rumeenia ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu artiklis 21 sätestatud kohustusi, ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 2111/2005 sätestatud meetmeid.

(59)

Lennuettevõtjal TAAG Angolan Airlines on lubatud lennata Portugali ainult Boeing 777-200 tüüpi õhusõidukitega (registritunnused D2-TED, D2-TEE ja D2-TEF) ja nelja Boeing B-737-700 tüüpi õhusõidukitega (registritunnused D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH ja D2-TBJ) vastavalt määruse (EÜ) nr 1144/2009 (10) põhjenduses 88 esitatud tingimustele. Komisjon palus Angola pädevatel asutustel esitada teavet lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines üle teostatava järelevalve kohta, eelkõige Portugali lendude tugevdatud järelevalve ja selle tulemuste kohta.

(60)

Angola pädevad asutused teatasid lennuohutuskomiteele, et nad on veelgi tugevdanud pidevat järelevalvet lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines üle. 2009. aastal tehti lennuettevõtjale 34 plaanipärast kontrolli. Lisaks sellele on enne kõnealuse lennuettevõtja iga Euroopasse suunduvat lendu süstemaatiliselt tehtud kontrolle seisuplatsil.

(61)

TAAG Angola Airlines palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele, et anda ülevaade praegusest olukorrast, ja ta kuulati ära 18. märtsil 2010. Lennuettevõtja teatas, et ta on võetud detsembris 2009 taas IATA liikmeks, ning esitas komiteele hulgaliselt teavet oma Lissaboni suunduvate lendude laitmatu kvaliteedi kohta, paludes selle alusel luba taasalustada lendamist ka ülejäänud Euroopa Liitu.

(62)

Portugali pädevad asutused esitasid oma hinnangu seoses lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines kontrollidega seisuplatsil, mille nad olid teinud pärast Lissaboni lendude taasalustamist. Portugali pädevad asutused teatasid, et pärast seda, kui lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines alustas 1. augustil 2009 taas Lissaboni lendamist, on nad selliseid kontrolle teinud 200 korral. Portugali pädevad asutused kinnitasid, et kõnealuste kontrollide käigus ei tuvastatud ohutusprobleeme, et nad on lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines Lissaboni suunduvate lendudega täiesti rahul ning saavad selle põhjal anda soovituse kõnealuse lennuettevõtja tegevuse laiendamiseks ka ülejäänud Euroopa Liitu.

(63)

Lennuettevõtja teatas ka oma investeeringutest Boeing B737-200 tüüpi õhusõidukitesse, et täiendada rahvusvaheliste ohutusnõuete kohaselt nende varustust maapinna läheduse hoiatussüsteemi (EGPWS), avariimajakate ELT204, vähendatud kõrgushajutusmiinimumi (RVSM) rakendamiseks vajalike seadmete, lennumeeskonna kabiini ukse, digitaalse lennuandmete salvestaja ja digitaalse meteoroloogilise pardaradariga, lisades, et kirjeldatud tööd pole praeguseks kõikide õhusõidukite puhul siiski veel lõpule viidud. Lennuettevõtja teatas ka oma kavatusest lõpetada Boeing B747-300 tüüpi õhusõidukite käitamine nende vähese töökindluse tõttu.

(64)

Arvestades lõikes 62 esitatud soovitust ning kõnealuse lennuettevõtja suhtes seisuplatsil tehtud kontrollimiste positiivseid tulemusi tuleks ühiste kriteeriumide põhjal jätta B lisasse lennuettevõtja TAAG kolm Boeing B777 tüüpi õhusõidukit (registritunnused D2-TED, D2-TEE ja D2-TEF) ning neli Boeing B737-700 tüüpi õhusõidukit (registritunnused D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH ja D2-TBJ) ja lubada kõnealustel õhusõidukitel lennata peale Lissaboni ka teistesse sihtkohtadesse Euroopa Liidus. Siiski tuleks kõnealuse lennuettevõtja Euroopa Liidu lendude puhul kontrollida asjaomaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(65)

Angola pädevad asutused teatasid täiendavatest edust, mis nad on saavutanud pärast ELi viimast ohutusjärelevalve-alast kontrollkäiku juunis 2009 allesjäänud puuduste kõrvaldamisel. Eelkõige ajakohastasid Angola pädevad asutused Angola lennuohutuseeskirju, et viia need vastavusse ICO standardite viimaste muudatustega, täiustanud oma seireprogramme ja võtnud tööle veel kaks vastavat kvalifikatsiooni omavat lennutegevuse inspektorit.

(66)

Angola pädevad asutused teatasid ka oma edusammudest Angola lennuettevõtjate ümbersertifitseerimisel, mille kavandatav tähtaeg on 2010. aasta lõpus ning need lennuettevõtjad, kes ei ole selleks kuupäevaks Angola lennuohutuseeskirjade kohaselt ümber sertifitseeritud, peavad Angola pädevate asutuste väitel oma tegevuse peatama. Siiski ei ole praegu peale lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines ümber sertifitseeritud ühtki lennuettevõtjat.

(67)

Angola pädevad asutused teatasid, et ümbersertifitseerimise käigus on seoses teatavate lennuettevõtjate üle järelevalve teostamisega tuvastatud ohutusprobleeme ja kehtivate ohutuseeskirjade rikkumisi, mistõttu Angola pädevad asutused on pidanud võtma asjakohaseid täitmise tagamise meetmeid. Nii tühistati detsembris 2009 lennuettevõtja Air Gemini lennuettevõtja sertifikaat, veebruaris 2010 aga lennuettevõtja PHA ja lennuettevõtja SAL lennuettevõtja sertifikaadid. Veebruaris 2010 peatati lennuettevõtjate Giraglobo, Mavewa ja Airnave lennuettevõtja sertifikaadid. Siiski ei esitanud Angola pädevad asutused tõendeid kõnealuste lennuettevõtja sertifikaatide ümbersertifitseerimise kohta.

(68)

Komisjon julgustab Angola pädevad asutusi jätkama Angola lennuettevõtjate ümbersertifitseerimist, pöörates piisavat tähelepanu selle raames tuvastatavatele võimalikele ohutusprobleemidele. Ühiste kriteeriumide põhjal leiti, et Angola pädevate asutuste regulatiivse järelevalve alla kuuluvad teised lennuettevõtjad – Aerojet, Air26, Air Gicango, Air Jet, Air Nave, Alada, Angola Air Services, Diexim, Gira Globo, Heliang, Helimalongo, Mavewa, Rui & Conceicao, Servisair ja Sonair ning Air Gemini, PHA ja SAL - peaksid jääma A lisasse.

(69)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid 19. veebruaril 2010 komisjonile, et nad on muutnud oma 25. aprilli 2008. aasta otsust, millega keelati 13 Vene Föderatsiooni lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaatidele kantud õhusõidukite lennud Euroopa Liitu. Kõnealustel õhusõidukitel puudus kas ICAO standardite kohane rahvusvahelisteks lendudeks vajalik varustus (TAWS/E-GPWS) ja/või nende lennukõlblikkuse sertifikaadid olid kaotanud kehtivuse ja/või kõnealuseid sertifikaate ei olnud uuendatud.

(70)

Uue otsuse kohaselt on Euroopa Liitu, Euroopa Liidu piires või Euroopa Liidust väljapoole keelatud lennata järgmistel õhusõidukitel:

a)	Aircompany Yakutia: Antonov AN-140: RA-41250; AN-24RV: RA-46496, RA-46665, RA-47304, RA-47352, RA-47353, RA-47360; AN-26: RA-26660;

b)	Atlant Soyuz: Tupolev TU-154M: RA-85672 ja RA-85682;

Gazpromavia: Tupolev TU-154M: RA-85625 ja RA-85774; Yakovlev Yak-40: RA-87511, RA-88186 ja RA-88300. Yak-40K: RA-21505 ja RA-98109; Yak-42D: RA-42437; kõik (22) Kamov Ka-26 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik (49) Mi-8 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik (11) Mi-171 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik (8) Mi-2 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik (1) EC-120B tüüpi helikopterid: RA-04116;

d)	Kavminvodyavia: Tupolev TU-154B: RA-85307, RA-85494 ja RA-85457;

e)	Krasnoyarsky Airlines: TU-154M tüüpi õhusõidukit (RA-85682), mis oli varem lennuettevõtja Krasnoyarsky Airlines lennuettevõtja sertifikaadil, mis 2009. aastal tühistati, käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsioonis sertifitseeritud lennuettevõtja;

f)	Kuban Airlines: Yakovlev Yak-42: RA-42331, RA-42336, RA-42350, RA-42538 ja RA-42541;

Orenburg Airlines: Tupolev TU-154B: RA-85602; kõik TU-134 tüüpi õhusõidukid (registritunnus teadmata); kõik Antonov An-24 tüüpi õhusõidukid (registritunnus teadmata); kõik An-2 tüüpi õhusõidukid (registritunnus teadmata); kõik Mi-2 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik Mi-8 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata);

h)	Siberia Airlines: Tupolev TU-154M: RA-85613, RA-85619, RA-85622 ja RA-85690;

Tatarstan Airlines: Yakovlev Yak-42D: RA-42374, RA-42433; kõik Tupolev TU134A tüüpi õhusõidukid, kaasa arvatud RA-65065, RA-65102, RA-65691, RA-65970 ja RA-65973; kõik Antonov AN-24RV tüüpi õhusõidukid, sealhulgas: RA-46625 ja RA-47818; AN24RV tüüpi õhusõidukeid registritunnustega RA-46625 ja RA-47818 käitab praegu üks teine Vene Föderatsiooni lennuettevõtja;

j)	Ural Airlines: Tupolev TU-154B: RA-85508 (õhusõidukid RA-85319, RA-85337, RA-85357, RA-85375, RA-85374 ja RA-85432 ei käitata praegu rahapuuduse tõttu);

UTAir: Tupolev TU-154M: RA-85733, RA-85755, RA-85806 ja RA-85820; kõik (25) TU-134 tüüpi õhusõidukid: RA-65024, RA-65033, RA-65127, RA-65148, RA-65560, RA-65572, RA-65575, RA-65607, RA-65608, RA-65609, RA-65611, RA-65613, RA-65616, RA-65620, RA-65622, RA-65728, RA-65755, RA-65777, RA-65780, RA-65793, RA-65901, RA-65902 ja RA-65977; õhusõidukeid RA-65143 ja RA-65916 käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja; kõik (1) TU-134B tüüpi õhusõidukid: RA-65726; kõik (10) Yakovlev Yak-40 tüüpi õhusõidukid: RA-87348 (mida praegu ei käitata rahapuuduse tõttu), RA-87907, RA-87941, RA-87997, RA-88209, RA-88227 ja RA-88280; kõik Mil-26 tüüpi helikopterid: (registritunnus teadmata); kõik Mil-10 tüüpi helikopterid: (registritunnus teadmata); kõik Mil-8 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik AS-355 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik BO-105 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); AN-24B tüüpi õhusõiduk RA-46388, õhusõidukeid RA-46267 ja RA-47289 ning AN-24RV tüüpi õhusõidukeid RA-46509, RA-46519 ja RA-47800 käitab üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja;

Rossija (STC Russia): Tupolev TU-134: RA-65979, õhusõidukeid RA-65904, RA-65905, RA-65911, RA-65921 ja RA-65555 käitab üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja; TU-214: õhusõidukeid RA-64504 ja RA-64505 käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja; Ilyushin IL-18: õhusõidukeid RA-75454 ja RA-75464 käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja; Yakovlev Yak-40: õhusõidukeid RA-87203, RA-87968, RA-87971 ja RA-88200 käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja.

(71)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1144/2009 tegid EASA ja ELi liikmesriigid detsembris 2009 kohapealse kontrollkäigu Jeemeni Vabariiki, et kontrollida lennuettevõtja Yemenia ohutusolukorda, pidades silmas kõnealuse lennuettevõtja tegelikku vastavust rahvusvahelistele ohutusstandarditele, ning hinnata Jeemeni tsiviillennunduse ja meteoroloogia ameti suutlikkust tagada järelevalve Jeemeni tsiviillennunduse ohutuse üle.

(72)

Kontrollkäik näitas, et Jeemeni tsiviillennunduse ja meteoroloogia amet suudab teostada tõhusat järelevalvet lennuettevõtja Yemenia Yemen Airways üle ja seega tagada, et lennuettevõtjad, kellele ta on välja andnud lennuettevõtja sertifikaadi, suudavad jätkata ohutut lennutegevust vastavalt ICAO standarditele ning et lennuettevõtja Yemenia Yemen Airways lennutegevuse suhtes teostatav kontroll ja järelevalve suudavad tagada, et kõnealused lennuettevõtjad tegutsevad vastavalt neile väljaantud lennuettevõtja sertifikaadi nõuetele.

(73)

Kontrollkäigu tulemuste kohaselt puudub praegu vajadus täiendavate meetmete järele. Komisjon jälgib kõnealuse lennuettevõtja tegevust ka edaspidi tähelepanelikult ja julgustab Jeemeni pädevaid asutusi jätkama jõupingutusi lennuettevõtja Yemenia Yemen Airways lennuga 626 30. juunil 2009 toimunud õnnetuse uurimiseks. Liikmesriigid kontrollivad asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(74)

Kontrollitud tõendite kohaselt on Filipiinidel sertifitseeritud lennuettevõtjate järelevalve eest vastutavatel ametiasutustel probleeme ohutuspuudujääkide kõrvaldamisega, samuti pole piisavalt tõendeid selle kohta, et Filipiini Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjad järgivad ICAO asjakohaseid ohutusstandardeid ja soovituslikke tavasid, mida kinnitavad nii Filipiinidel ICAO poolt 2009. aasta oktoobris USOAPi raames tehtud auditi tulemused kui ka Ameerika Ühendriikide pädevate asutuste poolt Filipiinide lennuohutusalasele olukorrale antava reitingu pidev langus.

(75)

Pärast 2009. aasta oktoobris Filipiinidel tehtud USOAPi auditit teatas ICAO kõikidele Chicago konventsiooni osalisriikidele Filipiinide lennuettevõtjate ja Filipiinidel registreeritud õhusõidukitega seotud olulistest ohutusprobleemidest (11), mille kohaselt 47 Filipiinide lennuettevõtjat, sealhulgas rahvusvahelised lennuettevõtjad, tegutsevad kehtetuks tunnistatud haldusmääruste alusel väljaantud lennuettevõtja sertifikaatide alusel. Filipiinide pädevad asutused ei ole välja töötanud rakenduskava ega üleminekukava ülejäänud lennuettevõtjate sertifitseerimiseks kõnealuste haldusmääruste asemel vastu võetud tsiviillennunduseeskirjade kohaselt. Lisaks sellele ei ole Filipiinide pädevad asutused juba rohkem kui aasta teinud lennuettevõtjate seirekontrolle. Pädevate asutuste poolt ICAO-le esitatud parandusmeetmete kavad ei sisaldanud piisavaid meetmeid kõnealuse olulise ohutusprobleemi kõrvaldamiseks, ning sellele ei ole praeguseni lahendust leitud.

(76)	Lisaks sellele liigitab Ameerika Ühendriikide transpordiministeeriumi föderaalne lennuamet (FAA) Filipiinide lennuohutusalase olukorra IASA programmi raames jätkuvalt 2. kategooriasse, mis näitab, et Filipiini Vabariik ei järgi ICAO sätestatud rahvusvahelisi ohutusstandardeid.

(77)

ICAO poolt avaldatud tõsiseid ohutusprobleeme käsitleva dokumendi kohaselt ei ole Filipiinide pädevate asutuste poolt 13. oktoobril 2008 komisjonile esitatud parandusmeetmete kava (12) (mis pidi olema lõpetatud 31. märtsiks 2009) eesmärgid täidetud ja Filipiinide pädevad asutused ei ole suutnud kõnealust parandusmeetmete kava tähtajaks rakendada.

(78)

Seoses tõsiseid ohutusprobleeme käsitleva dokumendi avaldamisega ICAO poolt on komisjon jätkanud konsulteerimist Filipiinide pädevate asutustega, väljendades tõsist muret kõikide selles riigis litsentsitud lennuettevõtjate tegevuse ohutuse suhtes ja palunud esitada selgitusi meetmete kohta, mida kõnealuse riigi pädevad asutused on tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks võtnud.

(79)	Filipiinide pädevad asutused saatsid komisjonile jaanuarist kuni märtsini 2010 mitmesuguseid dokumente, mis aga ei sisaldanud kogu nõutud teavet, eelkõige tõendeid ohutuspuudujääkide nõuetekohase kõrvaldamise kohta.

(80)

Filipiinide pädevad asutused tegid 18. märtsil 2010 lennuohutusekomiteele ettekande ja kinnitasid, et 20 lennuettevõtjat jätkavad tegevust kehtetuks tunnistatud haldusmääruste kohaselt väljaantud lennuettevõtja sertifikaatide alusel kuni kõnealuste lennuettevõtjate ümbersertifitseerimiseni või hiljemalt 1. detsembrini 2010. Need lennuettevõtjad on järgmised: Aerowurks Aerial Spraying Services, Airtrack Agricultural Corp., Asia Aircraft Overseas, Philippines Inc., Aviation Technology Innovators Inc., Bendice Transport Management Inc., Canadian Helicopter Philippines Inc., CM Aero, Cyclone Airways, INAEC Aviation Corp., Macro Asia Air Taxi Services, Omni Aviation, Corp., Philippine Agricultural Aviation Corp., Royal Air Charter Services Inc., Royal Star Aviation Inc., Southstar Aviation Company, Subic International Air Charter Inc., Subic Seaplane Inc.. Lisaks sellele kinnitasid Filipiinide pädevad asutused, et enamik kõnealustest lennuettevõtjatest jätkab tegevust kehtivuse kaotanud lennuettevõtja sertifikaadi alusel vastavalt ajutistele eranditele, mis lubavad neil sellist lennuettevõtja sertifikaati kasutada. Eelkõige jätkab lennuettevõtja Pacific East Asia Cargo Airlines Inc. tegevust rahvusvaheliste kaubavedude valdkonnas Boeing B727 tüüpi suure õhusõidukiga (ehkki kehtetuks tunnistatud haldusmääruste kohaselt kõnealusele lennuettevõtjale 31. märtsil 2008 väljaantud lennuettevõtja sertifikaat kaotas kehtivuse 30. märtsil 2009) 16. detsembril 2009 maksimaalselt 90 päevaks väljaantud erandi alusel, millega kõnealune lennuettevõtja vabastatakse eespool nimetatud sertifikaadi tingimuste täitmisest ja mis kaotas kehtivuse 16. märtsil 2010. Filipiinide pädevad asutused ei suutnud 18. märtsil 2010 kinnitada, kas kõnealune lennuettevõtja oli oma tegevuse lõpuks peatanud.

(81)

Filipiinide pädevad asutused teatasid, et järgmise üheksa lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadid olid kehtivuse kaotanud või nende kehtivust ei olnud pikendatud: Beacon, Corporate Air, Frontier Aviation Corp., Mora Air Service Inc., Pacific Airways Corp., Pacific Alliance Corp., Topflite Airways Inc., World Aviation Corp. and Yokota Aviation Corp. Siiski ei suutnud Filipiinide pädevad asutused esitada tõendeid selle kohta, et kõnealuste lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaadid oleksid tühistatud ja et need lennuettevõtjad oleksid seetõttu oma tegevuse lõpetanud.

(82)

Filipiinide pädevad asutused väitsid, et nad olid alustanud 2009. aasta alguses ümbersertifitseerimisprotsessi ja et praeguseks on 2008. aastal jõustunud tsiviillennunduseeskirjade kohaselt ümber sertifitseeritud juba 21 lennuettevõtjat. Need lennuettevõtjad on järgmised: Air Philippines Corp., Aviatour's Fly'n Inc., Cebu Pacific Air, Chemtrad Aviation Corp., Far East Aviation Services, F.F. Cruz & Company Inc., Huma Corp., Interisland Airlines Inc., Island Aviation, Lion Air Inc., Mindanao Rainbow Agricultural Development Services, Misibis Aviation and Development Corp., Philippine Airlines, South East Asian Airlines Inc., Spirit of Manila Airlines Corp., TransGlobal Airways Corp., WCC Aviation Company, Zenith Air Inc., Zest Airways Inc.. Siiski ei suutnud Filipiinide pädevad asutused esitada tõendeid kõnealuse ümbersertifitseerimisprotsessi tõhususe kohta. Filipiinide pädevad asutused ei suutnud esitada kõikide eespool nimetatud lennuettevõtjate täielikke sertifikaate, kuna komisjonile tutvumiseks antud lennuettevõtja sertifikaatide põhjal ei olnud eelkõige võimalik kindlaks määrata järgmiste ümbersertifitseeritud lennuettevõtjate numbrit ja registritunnust: Zest Airways Inc., Lion Air, Inc., Aviatour's Fly'sn Inc., Misibis Aviation and Development Corp. Lisaks sellele ei suutnud Filipiinide pädevad asutused esitada ühtki sertifitseerimiseelset auditit ega ka tõendeid selle kohta, et enne ümbersertifitseerimist oleks piisavalt uuritud asjaomaste lennuettevõtjate lennu- ja hooldustegevust, mis kinnitaks heakskiidetud juhendite tõhusat rakendamist ja kõnealuste lennuettevõtjate lennu- ja hooldustegevuse vastavust asjakohastele ohutusstandarditele. Lisaks sellele ei suutnud Filipiinide pädevad asutused tõendada, et ümbersertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes kohaldatakse sertifitseerimisjärgset järelevalvet, kuna Filipiinide pädevate asutuste esitatud lennukõlblikkust ja litsentsimist käsitlevates 2010. aasta seirekavades ei olnud seoses kavandatud tegevustega kindlaks määratud ühtki tähtaega.

(83)

Lennuettevõtja Philippines Airlines palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 18. märtsil 2010. Lennuettevõtja kirjeldas oma tegevust ja 2009. aastal toimunud ümbersertifitseerimisprotsessi kuni uue lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmiseni 9. oktoobril 2009, milles kinnitatakse, et lennuettevõtja järgib 2008. aastal jõustunud tsiviillennunduseeskirju. Lennuettevõtja kirjeldas enne ümbersertifitseerimist toimunud kontrolle ja kinnitas, et nende kontrollide käigus keskenduti uute juhendite ja menetluste läbivaatamisele ja heakskiitmisele. Lennuettevõtja teatas ka, et Filipiinide pädevad asutused ei olnud enne ümbersertifitseerimist teinud talle üldist kohapealset auditit ning et Filipiinide pädevad asutused ei olnud auditeerinud ka kõnealuse lennuettevõtja lennutegevust, kuid seda on kavas teha tulevikus. Lennuettevõtja Philippines Airlines märkis, et ta ei lenda Euroopa Liitu ja väitis, et seoses FAA poolt Filipiinide lennuohutusalasele olukorrale antava reitingu langemisega kohaldatakse kõnealuse lennuettevõtja Ameerikasse toimuvate lendude suhtes piiranguid ning tal ei ole lubatud avada uusi lennuliine või vahetada välja olemasolevaid lennuliine teenindavaid õhusõidukeid.

(84)

Lennuettevõtja Cebu Pacific Airlines palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 18. märtsil 2010. Lennuettevõtja kirjeldas oma tegevust ja 2009. aastal toimunud ümbersertifitseerimisprotsessi kuni uue lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmiseni 25. novembril 2009, milles kinnitatakse, et lennuettevõtja järgib 2008. aastal jõustunud tsiviillennunduseeskirju. Lennuettevõtja kirjeldas enne ümbersertifitseerimist toimunud kontrolle ja rõhutas, et saadud sertifikaadiga on talle antud uus luba ohtlike kaupade veoks, kuid Filipiinide pädevad asutused ei ole asjaomast auditit teinud. Siiski kinnitas lennuettevõtja, et ta loobub vabatahtlikult kõnealuse loa kasutamisest. Lennuettevõtja Cebu Pacific märkis, et seoses FAA poolt Filipiinide lennuohutusalasele olukorrale antava reitingu langemisega ei ole tal lubatud Ameerika Ühendriikidesse lennata. Lennuettevõtja kinnitas ka, et ta ei kavatse lennata Euroopa Liitu.

(85)

Komisjon tunnustab kahe kõnealuse lennuettevõtja hiljutisi jõupingutusi lennutegevuse ohutuse tagamiseks ja hindab kõrgelt nende tegevust seoses sisemeetmete kohaldamisega lennuohutuse suurendamiseks. Komisjon on valmis kõnealuseid lennuettevõtjaid liikmesriikide ja EASA osavõtul külastama, et kontrollida nende vastavust rahvusvahelistele ohutusstandarditele.

(86)

Komisjon tunnustab ka Filipiinide pädevate asutuste hiljutisi jõupingutusi Filipiinide tsiviillennundussüsteemi reformimiseks ning kõike seda, mida nad on teinud FAA ja ICAO teatatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Siiski leitakse ühiste kriteeriumide põhjal, et Filipiinide pädevad asutused ei ole praegu suutelised kõikide nende regulatiivse kontrolli alla kuuluvate lennuettevõtjate suhtes nõuetekohaseid ohutusstandardeid rakendama ja nende täitmist tagama, kuni ei ole jõutud ICAO kindlaks tehtud tõsiste ohutusprobleemide kõrvaldamiseks võetavate nõuetekohaste parandusmeetmete tõhusa rakendamiseni. Seepärast tuleks kõikide Filipiinidel sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes kohaldada tegevuskeeldu ja kanda nad A lisasse.

(87)

Siiski leiab komisjon, et Filipiinide pädevate asutuste juhtkonnas toimunud hiljutised muutused ja uue juhtkonna võetud viivitamatud konkreetsed meetmed, kaasa arvatud 23 kvalifitseeritud inspektori palkamine ja ICAO pakutud olulise tehnilise abi kasutamine, näitavad kõnealuse riigi valmisolekut kõrvaldada kiiresti kõik FAA ja ICAO tuvastatud ohutuspuudujäägid ja sillutada teed kõnealuste puudujääkide viivitamatuks ning edukaks kõrvaldamiseks. Komisjon on valmis toetama Filipiini pädevate asutuste jõupingutusi, korraldades lennuettevõtjate ohutusalast tegevust hõlmava kontrollkäigu tuvastatud tõsiste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks.

(88)

Hoolimata komisjoni konkreetsetest nõudmistest ei ole talle seni esitatud tõendeid selle kohta, et teised 26. novembril 2009 ajakohastatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused on täielikult rakendanud asjakohased parandusmeetmed. Seepärast on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa).

(89)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:

1.	A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisa tekstiga.

2.	B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2010

Komisjoni nimel,

presidendi eest

asepresident

Siim KALLAS

(1) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2) ELT L 84, 23.3.2006, lk 14.

(3) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.

(4) 22. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 474/2006 põhjendused 75–86, ELT L 84, 23.3.2006, lk 19–21.

(5) 14. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1131/2008 põhjendus 21, ELT L 306, 15.11.2008, lk 49.

(6) ELT L 312, 27.11.2009, lk 16.

(7) ELT L 312, 27.11.2009, lk 16.

(8) Itaalia tsiviillennundusamet teavitas lennuettevõtjat Midwest Airlines 5. veebruaril 2010 kõnealustest ohutuspuudujääkidest, mis tõi kaasa lennuloa tühistamise.

(9) 26. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1144/2009 põhjendused 10–16, ELT L 312, 27.11.2009, lk 17.

(10) ELT L 312, 27.11.2009, lk 24.

(11) ICAO, puudus OPS/01.

(12) 14. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1131/2008 põhjendus 16, ELT L 306, 15.11.2008, lk 49.

A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE ÜHENDUSE PIIRES TEGEVUSKEELDU KOGU NENDE TEGEVUSE OSAS (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number või lennutegevusloa number	Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number	Lennuettevõtja riik
ARIANA AFGHAN AIRLINES	AOC 009	AFG	Afganistan
SIEM REAP AIRWAYS INTERNATIONAL	AOC/013/00	SRH	Kambodža Kuningriik
SILVERBACK CARGO FREIGHTERS	Määramata	VRB	Rwanda Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud B lisasse kantud TAAG Angola Airlines, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, sealhulgas:			Angola Vabariik
AEROJET	015	Määramata	Angola Vabariik
AIR26	004	DCD	Angola Vabariik
AIR GEMINI	002	GLL	Angola Vabariik
AIR GICANGO	009	Määramata	Angola Vabariik
AIR JET	003	MBC	Angola Vabariik
AIR NAVE	017	Määramata	Angola Vabariik
ALADA	005	RAD	Angola Vabariik
ANGOLA AIR SERVICES	006	Määramata	Angola Vabariik
DIEXIM	007	Määramata	Angola Vabariik
GIRA GLOBO	008	GGL	Angola Vabariik
HELIANG	010	Määramata	Angola Vabariik
HELIMALONGO	011	Määramata	Angola Vabariik
MAVEWA	016	Määramata	Angola Vabariik
PHA	019	Määramata	Angola Vabariik
RUI & CONCEICAO	012	Määramata	Angola Vabariik
SAL	013	Määramata	Angola Vabariik
SERVISAIR	018	Määramata	Angola Vabariik
SONAIR	014	SOR	Angola Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Benini ametiasutused, sealhulgas:		—	Benini Vabariik
AERO BENIN	PEA No 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	Määramata	Benini Vabariik
AFRICA AIRWAYS	Määramata	AFF	Benini Vabariik
ALAFIA JET	PEA nr 014/ANAC/MDCTTTATP-PR/DEA/SCS	Puudub	Benini Vabariik
BENIN GOLF AIR	PEA nr 012/MDCTTP-PR/ANAC/DEA/SCS.	Määramata	Benini Vabariik
BENIN LITTORAL AIRWAYS	PEA nr 013/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS.	LTL	Benini Vabariik
COTAIR	PEA nr 015/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS.	COB	Benini Vabariik
ROYAL AIR	PEA nr 11/ANAC/MDCTTP-PR/DEA/SCS	BNR	Benini Vabariik
TRANS AIR BENIN	PEA nr 016/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	TNB	Benini Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Vabariigi ametiasutused, sealhulgas			Kongo Vabariik
AERO SERVICE	RAC06-002	RSR	Kongo Vabariik
EQUAFLIGHT SERVICES	RAC 06-003	EKA	Kongo Vabariik
SOCIETE NOUVELLE AIR CONGO	RAC 06-004	Määramata	Kongo Vabariik
TRANS AIR CONGO	RAC 06-001	Määramata	Kongo Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:		—	Kongo Demokraatlik Vabariik
AFRICAN AIR SERVICES COMMUTER	409/CAB/MIN/TVC/051/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KASAI	409/CAB/MIN/ TVC/036/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KATANGA	409/CAB/MIN/TVC/031/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR TROPIQUES	409/CAB/MIN/TVC/029/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BLUE AIRLINES	409/CAB/MIN/TVC/028/08	BUL	Kongo Demokraatlik Vabariik
BRAVO AIR CONGO	409/CAB/MIN/TC/0090/2006	BRV	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSINESS AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/048/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSY BEE CONGO	409/CAB/MIN/TVC/052/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
CETRACA AVIATION SERVICE	409/CAB/MIN/TVC/026/08	CER	Kongo Demokraatlik Vabariik
CHC STELLAVIA	409/CAB/MIN/TC/0050/2006	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
COMPAGNIE AFRICAINE D’AVIATION (CAA)	409/CAB/MIN/TVC/035/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
DOREN AIR CONGO	409/CAB/MIN/TVC/0032/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
ENTREPRISE WORLD AIRWAYS (EWA)	409/CAB/MIN/TVC/003/08	EWS	Kongo Demokraatlik Vabariik
FILAIR	409/CAB/MIN/TVC/037/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GALAXY KAVATSI	409/CAB/MIN/TVC/027/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GILEMBE AIR SOUTENANCE (GISAIR)	409/CAB/MIN/TVC/053/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GOMA EXPRESS	409/CAB/MIN/TC/0051/2006	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GOMAIR	409/CAB/MIN/TVC/045/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
HEWA BORA AIRWAYS (HBA)	409/CAB/MIN/TVC/038/08	ALX	Kongo Demokraatlik Vabariik
INTERNATIONAL TRANS AIR BUSINESS (ITAB)	409/CAB/MIN/TVC/033/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KIN AVIA	409/CAB/MIN/TVC/042/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
LIGNES AÉRIENNES CONGOLAISES (LAC)	Ministerial signature (ordonnance No. 78/205)	LCG	Kongo Demokraatlik Vabariik
MALU AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/04008	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
MANGO AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/034/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SAFE AIR COMPANY	409/CAB/MIN/TVC/025/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SERVICES AIR	409/CAB/MIN/TVC/030/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SWALA AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/050/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TMK AIR COMMUTER	409/CAB/MIN/TVC/044/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TRACEP CONGO AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/046/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TRANS AIR CARGO SERVICES	409/CAB/MIN/TVC/024/08	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
WIMBI DIRA AIRWAYS	409/CAB/MIN/TVC/039/08	WDA	Kongo Demokraatlik Vabariik
ZAABU INTERNATIONAL	409/CAB/MIN/TVC/049/09	Määramata	Kongo Demokraatlik Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas:			Djibouti
DAALLO AIRLINES	Määramata	DAO	Djibouti
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas:			Ekvatoriaal-Guinea
CRONOS AIRLINES	Määramata	Määramata	Ekvatoriaal-Guinea
CEIBA INTERCONTINENTAL	Määramata	CEL	Ekvatoriaal-Guinea
EGAMS	Määramata	EGM	Ekvatoriaal-Guinea
EUROGUINEANA DE AVIACION Y TRANSPORTES	2006/001/MTTCT/DGAC/SOPS	EUG	Ekvatoriaal-Guinea
GENERAL WORK AVIACION	002/ANAC	Puudub	Ekvatoriaal-Guinea
GETRA - GUINEA ECUATORIAL DE TRANSPORTES AEREOS	739	GET	Ekvatoriaal-Guinea
GUINEA AIRWAYS	738	Puudub	Ekvatoriaal-Guinea
STAR EQUATORIAL AIRLINES	Määramata	Määramata	Ekvatoriaal-Guinea
UTAGE – UNION DE TRANSPORT AEREO DE GUINEA ECUATORIAL	737	UTG	Ekvatoriaal-Guinea
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Mandala Airlines ja Ekspres Transportasi Antarbenua, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Indoneesia ametiasutused, sealhulgas:			Indoneesia Vabariik
AIR PACIFIC UTAMA	135-020	Määramata	Indoneesia Vabariik
ALFA TRANS DIRGANTATA	135-012	Määramata	Indoneesia Vabariik
ASCO NUSA AIR	135-022	Määramata	Indoneesia Vabariik
ASI PUDJIASTUTI	135-028	Määramata	Indoneesia Vabariik
AVIASTAR MANDIRI	135-029	Määramata	Indoneesia Vabariik
CARDIG AIR	121-013	Määramata	Indoneesia Vabariik
DABI AIR NUSANTARA	135-030	Määramata	Indoneesia Vabariik
DERAYA AIR TAXI	135-013	DRY	Indoneesia Vabariik
DERAZONA AIR SERVICE	135-010	DRZ	Indoneesia Vabariik
DIRGANTARA AIR SERVICE	135-014	DIR	Indoneesia Vabariik
EASTINDO	135-038	Määramata	Indoneesia Vabariik
GATARI AIR SERVICE	135-018	GHS	Indoneesia Vabariik
INDONESIA AIR ASIA	121-009	AWQ	Indoneesia Vabariik
INDONESIA AIR TRANSPORT	135-034	IDA	Indoneesia Vabariik
INTAN ANGKASA AIR SERVICE	135-019	Määramata	Indoneesia Vabariik
JOHNLIN AIR TRANSPORT	135-043	Määramata	Indoneesia Vabariik
KAL STAR	121-037	KLS	Indoneesia Vabariik
KARTIKA AIRLINES	121-003	KAE	Indoneesia Vabariik
KURA-KURA AVIATION	135-016	KUR	Indoneesia Vabariik
LION MENTARI ARILINES	121-010	LNI	Indoneesia Vabariik
MANUNGGAL AIR SERVICE	121-020	Määramata	Indoneesia Vabariik
MEGANTARA	121-025	MKE	Indoneesia Vabariik
MERPATI NUSANTARA AIRLINES	121-002	MNA	Indoneesia Vabariik
METRO BATAVIA	121-007	BTV	Indoneesia Vabariik
MIMIKA AIR	135-007	Määramata	Indoneesia Vabariik
NATIONAL UTILITY HELICOPTER	135-011	Määramata	Indoneesia Vabariik
NUSANTARA AIR CHARTER	121-022	Määramata	Indoneesia Vabariik
NUSANTARA BUANA AIR	135-041	Määramata	Indoneesia Vabariik
NYAMAN AIR	135-042	Määramata	Indoneesia Vabariik
PELITA AIR SERVICE	121-008	PAS	Indoneesia Vabariik
PENERBANGAN ANGKASA SEMESTA	135-026	Määramata	Indoneesia Vabariik
PURA WISATA BARUNA	135-025	Määramata	Indoneesia Vabariik
REPUBLIC EXPRESS AIRLINES	121-040	RPH	Indoneesia Vabariik
RIAU AIRLINES	121-016	RIU	Indoneesia Vabariik
SAMPOERNA AIR NUSANTARA	135-036	SAE	Indoneesia Vabariik
SAYAP GARUDA INDAH	135-004	Määramata	Indoneesia Vabariik
SKY AVIATION	135-044	Määramata	Indoneesia Vabariik
SMAC	135-015	SMC	Indoneesia Vabariik
SRIWIJAYA AIR	121-035	SJY	Indoneesia Vabariik
SURVEI UDARA PENAS	135-006	Määramata	Indoneesia Vabariik
TRANSWISATA PRIMA AVIATION	135-021	Määramata	Indoneesia Vabariik
TRAVEL EXPRESS AVIATION SERVICE	121-038	XAR	Indoneesia Vabariik
TRAVIRA UTAMA	135-009	Määramata	Indoneesia Vabariik
TRI MG INTRA ASIA AIRLINES	121-018	TMG	Indoneesia Vabariik
TRIGANA AIR SERVICE	121-006	TGN	Indoneesia Vabariik
UNINDO	135-040	Määramata	Indoneesia Vabariik
WING ABADI AIRLINES	121-012	WON	Indoneesia Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud B lisasse kantud Air Astana, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kasahstani ametiasutused, sealhulgas:			Kasahstani Vabariik
AERO AIR COMPANY	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
AEROPRAKT KZ	Määramata	APK	Kasahstani Vabariik
AIR ALMATY	AK-0331-07	LMY	Kasahstani Vabariik
AIR COMPANY KOKSHETAU	AK-0357-08	KRT	Kasahstani Vabariik
AIR DIVISION OF EKA	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
AIR FLAMINGO	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
AIR TRUST AIRCOMPANY	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
AK SUNKAR AIRCOMPANY	Määramata	AKS	Kasahstani Vabariik
ALMATY AVIATION	Määramata	LMT	Kasahstani Vabariik
ARKHABAY	Määramata	KEK	Kasahstani Vabariik
ASIA CONTINENTAL AIRLINES	AK-0345-08	CID	Kasahstani Vabariik
ASIA CONTINENTAL AVIALINES	AK-0371-08	RRK	Kasahstani Vabariik
ASIA WINGS	AK-0390-09	AWA	Kasahstani Vabariik
ASSOCIATION OF AMATEUR PILOTS OF KAZAKHSTAN	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
ATMA AIRLINES	AK-0372-08	AMA	Kasahstani Vabariik
ATYRAU AYE JOLY	AK-0321-07	JOL	Kasahstani Vabariik
AVIA-JAYNAR	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
BEYBARS AIRCOMPANY	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
BERKUT AIR/BEK AIR	AK-0311-07	BKT/BEK	Kasahstani Vabariik
BERKUT KZ	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
BURUNDAYAVIA AIRLINES	AK-0374-08	BRY	Kasahstani Vabariik
COMLUX	AK-0352-08	KAZ	Kasahstani Vabariik
DETA AIR	AK-0344-08	DET	Kasahstani Vabariik
EAST WING	AK-0332-07	EWZ	Kasahstani Vabariik
EASTERN EXPRESS	AK-0358-08	LIS	Kasahstani Vabariik
EURO-ASIA AIR	AK-0384-09	EAK	Kasahstani Vabariik
EURO-ASIA AIR INTERNATIONAL	Määramata	KZE	Kasahstani Vabariik
FENIX	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
FLY JET KZ	AK-0391-09	FJK	Kasahstani Vabariik
IJT AVIATION	AK-0335-08	DVB	Kasahstani Vabariik
INVESTAVIA	AK-0342-08	TLG	Kasahstani Vabariik
IRTYSH AIR	AK-0381-09	MZA	Kasahstani Vabariik
JET AIRLINES	AK-0349-09	SOZ	Kasahstani Vabariik
JET ONE	AK-0367-08	JKZ	Kasahstani Vabariik
KAZAIR JET	AK-0387-09	KEJ	Kasahstani Vabariik
KAZAIRTRANS AIRLINE	AK-0347-08	KUY	Kasahstani Vabariik
KAZAIRWEST	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
KAZAVIA	Määramata	KKA	Kasahstani Vabariik
KAZAVIASPAS	Määramata	KZS	Kasahstani Vabariik
KOKSHETAU	AK-0357-08	KRT	Kasahstani Vabariik
MEGA AIRLINES	AK-0356-08	MGK	Kasahstani Vabariik
MIRAS	AK-0315-07	MIF	Kasahstani Vabariik
NAVIGATOR	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
ORLAN 2000 AIRCOMPANY	Määramata	KOV	Kasahstani Vabariik
PANKH CENTER KAZAKHSTAN	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
PRIME AVIATION	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
SALEM AIRCOMPANY	Määramata	KKS	Kasahstani Vabariik
SAMAL AIR	Määramata	SAV	Kasahstani Vabariik
SAYAKHAT AIRLINES	AK-0359-08	SAH	Kasahstani Vabariik
SEMEYAVIA	Määramata	SMK	Kasahstani Vabariik
SCAT	AK-0350-08	VSV	Kasahstani Vabariik
SKYBUS	AK-0364-08	BYK	Kasahstani Vabariik
SKYJET	AK-0307-09	SEK	Kasahstani Vabariik
SKYSERVICE	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
TYAN SHAN	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
UST-KAMENOGORSK	AK-0385-09	UCK	Kasahstani Vabariik
ZHETYSU AIRCOMPANY	Määramata	JTU	Kasahstani Vabariik
ZHERSU AVIA	Määramata	RZU	Kasahstani Vabariik
ZHEZKAZGANAIR	Määramata	Määramata	Kasahstani Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kirgiisi Vabariik
AIR MANAS	17	MBB	Kirgiisi Vabariik
ASIAN AIR	Määramata	AAZ	Kirgiisi Vabariik
AVIA TRAFFIC COMPANY	23	AVJ	Kirgiisi Vabariik
AEROSTAN (EX BISTAIR-FEZ BISHKEK)	08	BSC	Kirgiisi Vabariik
CLICK AIRWAYS	11	CGK	Kirgiisi Vabariik
DAMES	20	DAM	Kirgiisi Vabariik
EASTOK AVIA	15	EEA	Kirgiisi Vabariik
GOLDEN RULE AIRLINES	22	GRS	Kirgiisi Vabariik
ITEK AIR	04	IKA	Kirgiisi Vabariik
KYRGYZ TRANS AVIA	31	KTC	Kirgiisi Vabariik
KYRGYZSTAN	03	LYN	Kirgiisi Vabariik
MAX AVIA	33	MAI	Kirgiisi Vabariik
S GROUP AVIATION	6	SGL	Kirgiisi Vabariik
SKY GATE INTERNATIONAL AVIATION	14	SGD	Kirgiisi Vabariik
SKY WAY AIR	21	SAB	Kirgiisi Vabariik
TENIR AIRLINES	26	TEB	Kirgiisi Vabariik
TRAST AERO	05	TSJ	Kirgiisi Vabariik
VALOR AIR	07	VAC	Kirgiisi Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused		—	Libeeria
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Gaboni Vabariigi ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud Gabon Airlines, Afrijet ja SN2AG, sealhulgas:			Gaboni Vabariik
AIR SERVICES SA	0002/MTACCMDH/SGACC/DTA	AGB	Gaboni Vabariik
AIR TOURIST (ALLEGIANCE)	0026/MTACCMDH/SGACC/DTA	NIL	Gaboni Vabariik
NATIONALE ET REGIONALE TRANSPORT (NATIONALE)	0020/MTACCMDH/SGACC/DTA	Määramata	Gaboni Vabariik
SCD AVIATION	0022/MTACCMDH/SGACC/DTA	Määramata	Gaboni Vabariik
SKY GABON	0043/MTACCMDH/SGACC/DTA	SKG	Gaboni Vabariik
SOLENTA AVIATION GABON	0023/MTACCMDH/SGACC/DTA	Määramata	Gaboni Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Filipiinide ametiasutused, sealhulgas:			Filipiini Vabariik
AEROWURKS AERIAL SPRAYING SERVICES	4AN2008003	Määramata	Filipiini Vabariik
AIR PHILIPPINES CORPORATION	2009006	Määramata	Filipiini Vabariik
AIR WOLF AVIATION INC.	200911	Määramata	Filipiini Vabariik
AIRTRACK AGRICULTURAL CORPORATION	4AN2005003	Määramata	Filipiini Vabariik
ASIA AIRCRAFT OVERSEAS PHILIPPINES INC.	4AN9800036	Määramata	Filipiini Vabariik
AVIATION TECHNOLOGY INNOVATORS, INC.	4AN2007005	Määramata	Filipiini Vabariik
AVIATOUR'S FLY'N INC.	200910	Määramata	Filipiini Vabariik
AYALA AVIATION CORP.	4AN9900003	Määramata	Filipiini Vabariik
BEACON	Määramata	Määramata	Filipiini Vabariik
BENDICE TRANSPORT MANAGEMENT INC.	4AN2008006	Määramata	Filipiini Vabariik
CANADIAN HELICOPTERS PHILIPPINES INC.	4AN9800025	Määramata	Filipiini Vabariik
CEBU PACIFIC AIR	2009002	Määramata	Filipiini Vabariik
CHEMTRAD AVIATION CORPORATION	2009018	Määramata	Filipiini Vabariik
CM AERO	4AN2000001	Määramata	Filipiini Vabariik
CORPORATE AIR	Määramata	Määramata	Filipiini Vabariik
CYCLONE AIRWAYS	4AN9900008	Määramata	Filipiini Vabariik
FAR EAST AVIATION SERVICES	2009013	Määramata	Filipiini Vabariik
F.F. CRUZ AND COMPANY, INC.	2009017	Määramata	Filipiini Vabariik
HUMA CORPORATION	2009014	Määramata	Filipiini Vabariik
INAEC AVIATION CORP.	4AN2002004	Määramata	Filipiini Vabariik
ISLAND AVIATION	2009009	Määramata	Filipiini Vabariik
INTERISLAND AIRLINES, INC.	2010023	Määramata	Filipiini Vabariik
ISLAND TRANSVOYAGER	2010022	Määramata	Filipiini Vabariik
LION AIR, INCORPORATED	2009019	Määramata	Filipiini Vabariik
MACRO ASIA AIR TAXI SERVICES	4AN9800035	Määramata	Filipiini Vabariik
MINDANAO RAINBOW AGRICULTURAL DEVELOPMENT SERVICES	2009016	Määramata	Filipiini Vabariik
MISIBIS AVIATION & DEVELOPMENT CORP	2010020	Määramata	Filipiini Vabariik
OMNI AVIATION CORP.	4AN2002002	Määramata	Filipiini Vabariik
PACIFIC EAST ASIA CARGO AIRLINES, INC.	4AS9800006	Määramata	Filipiini Vabariik
PACIFIC AIRWAYS CORPORATION	Määramata	Määramata	Filipiini Vabariik
PACIFIC ALLIANCE CORPORATION	Määramata	Määramata	Filipiini Vabariik
PHILIPPINE AIRLINES	2009001	Määramata	Filipiini Vabariik
PHILIPPINE AGRICULTURAL AVIATION CORP.	4AN9800015	Määramata	Filipiini Vabariik
ROYAL AIR CHARTER SERVICES INC.	4AN2003003	Määramata	Filipiini Vabariik
ROYAL STAR AVIATION, INC.	4AN9800029	Määramata	Filipiini Vabariik
SOUTH EAST ASIA INC.	2009004	Määramata	Filipiini Vabariik
SOUTHSTAR AVIATION COMPANY, INC.	4AN9800037	Määramata	Filipiini Vabariik
SPIRIT OF MANILA AIRLINES CORPORATION	2009008	Määramata	Filipiini Vabariik
SUBIC INTERNATIONAL AIR CHARTER	4AN9900010	Määramata	Filipiini Vabariik
SUBIC SEAPLANE, INC.	4AN2000002	Määramata	Filipiini Vabariik
TOPFLITE AIRWAYS, INC.	Määramata	Määramata	Filipiini Vabariik
TRANSGLOBAL AIRWAYS CORPORATION	2009007	Määramata	Filipiini Vabariik
WORLD AVIATION, CORP.	Määramata	Määramata	Filipiini Vabariik
WCC AVIATION COMPANY	2009015	Määramata	Filipiini Vabariik
YOKOTA AVIATION, INC.	Määramata	Määramata	Filipiini Vabariik
ZENITH AIR, INC.	2009012	Määramata	Filipiini Vabariik
ZEST AIRWAYS INCORPORATED	2009003	Määramata	Filipiini Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas:	—	—	São Tomé ja Príncipe
AFRICA CONNECTION	10/AOC/2008	Määramata	São Tomé ja Príncipe
BRITISH GULF INTERNATIONAL COMPANY LTD	01/AOC/2007	BGI	São Tomé ja Príncipe
EXECUTIVE JET SERVICES	03/AOC/2006	EJZ	São Tomé ja Príncipe
GLOBAL AVIATION OPERATION	04/AOC/2006	Määramata	São Tomé ja Príncipe
GOLIAF AIR	05/AOC/2001	GLE	São Tomé ja Príncipe
ISLAND OIL EXPLORATION	01/AOC/2008	Määramata	São Tomé ja Príncipe
STP AIRWAYS	03/AOC/2006	STP	São Tomé ja Príncipe
TRANSAFRIK INTERNATIONAL LTD	02/AOC/2002	TFK	São Tomé ja Príncipe
TRANSCARG	01/AOC/2009	Määramata	São Tomé ja Príncipe
TRANSLIZ AVIATION (TMS)	02/AOC/2007	TMS	São Tomé ja Príncipe
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas:	—	—	Sierra Leone
AIR RUM, LTD	Määramata	RUM	Sierra Leone
DESTINY AIR SERVICES, LTD	Määramata	DTY	Sierra Leone
HEAVYLIFT CARGO	Määramata	Määramata	Sierra Leone
ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD	Määramata	ORJ	Sierra Leone
PARAMOUNT AIRLINES, LTD	Määramata	PRR	Sierra Leone
SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD	Määramata	SVT	Sierra Leone
TEEBAH AIRWAYS	Määramata	Määramata	Sierra Leone
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused			Sudaani Vabariik
SUDAN AIRWAYS	Määramata		Sudaani Vabariik
SUN AIR COMPANY	Määramata		Sudaani Vabariik
MARSLAND COMPANY	Määramata		Sudaani Vabariik
ATTICO AIRLINES	Määramata		Sudaani Vabariik
FOURTY EIGHT AVIATION	Määramata		Sudaani Vabariik
SUDANESE STATES AVIATION COMPANY	Määramata		Sudaani Vabariik
ALMAJARA AVIATION	Määramata		Sudaani Vabariik
BADER AIRLINES	Määramata		Sudaani Vabariik
ALFA AIRLINES	Määramata		Sudaani Vabariik
AZZA TRANSPORT COMPANY	Määramata		Sudaani Vabariik
GREEN FLAG AVIATION	Määramata		Sudaani Vabariik
ALMAJAL AVIATION SERVICE	Määramata		Sudaani Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Svaasimaa ametiasutused, sealhulgas:	—	—	Svaasimaa
SWAZILAND AIRLINK	Määramata	SZL	Svaasimaa
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sambia ametiasutused, sealhulgas:			Sambia
ZAMBEZI AIRLINES	Z/AOC/001/2009	ZMA	Sambia

(1) A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE ÜHENDUSE PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number	Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number	Lennuettevõtja riik	Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut	Registritunnus ja kui see on kättesaadav, siis seerianumber	Õhusõiduki registreerinud riik
AIR KORYO	GAC-AOC/KOR-01		DPRK	Kõik õhusõidukid, v.a 2 Tu 204 tüüpi õhusõidukit;	Kõik õhusõidukid, v.a P-632, P-633	DPRK
AFRIJET (2)	CTA 0002/MTAC/ANAC-G/DSA		Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 2 Falcon 50 tüüpi õhusõidukit; 1 Falcon 900 tüüpi õhusõiduk	Kõik õhusõidukid, v.a TR-LGV; TR-LGY; TR-AFJ	Gaboni Vabariik
AIR ASTANA (3)	AK-0388-09	KZR	Kasahstan	Kõik õhusõidukid, v.a 2 B767 tüüpi õhusõidukit; 4 B757 tüüpi õhusõidukit; 10 A319/320/321 tüüpi õhusõidukit; 5 Fokker 50 tüüpi õhusõidukit	Kõik õhusõidukid, v.a P4-KCA, P4-KCB; P4-EAS, P4-FAS, P4-GAS, P4-MAS; P4-NAS, P4-OAS, P4-PAS, P4-SAS, P4-TAS, P4-UAS, P4-VAS, P4-WAS, P4-YAS, P4-XAS; P4-HAS, P4-IAS, P4-JAS, P4-KAS, P4-LAS	Aruba (Madalmaade Kuningriik)
AIR BANGLADESH	17	BGD	Bangladesh	B747-269B	S2-ADT	Bangladesh
AIR SERVICE COMORES	06-819/TA-15/DGACM	KMD	Komoorid	Kõik õhusõidukid, v.a LET 410 UVP	Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336)	Komoorid
GABON AIRLINES (4)	CTA 0001/MTAC/ANAC	GBK	Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 1 Boeing B-767-200 tüüpi õhusõiduk	Kõik õhusõidukid, v.a TR-LHP	Gaboni Vabariik
IRAN AIR (5)	FS100	IRA	Iraani Islamivabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 14 A300 tüüpi õhusõidukit, 4 A310 tüüpi õhusõidukit, 9 B474 tüüpi õhusõidukit, 1 B737 tüüpi õhusõiduk, 6 A320 tüüpi õhusõidukit	Kõik õhusõidukid, v.a EP-IBA EP-IBB EP-IBC EP-IBD EP-IBG EP-IBH EP-IBI EP-IBJ EP-IBS EP-IBT EP-IBV EP-IBZ EP-ICE EP-ICF EP-IBK EP-IBL EP-IBP EP-IBQ EP-IAA EP-IAB EP-IBC EP-IBD EP-IAG EP-IAH EP-IAI EP-IAM EP-ICD EP-AGA EP-IEA EP-IEB EP-IED EP-IEE EP-IEF EP-IEG	Iraani Islamivabariik
NOUVELLE AIR AFFAIRES GABON (SN2AG)	CTA 0003/MTAC/ANAC-G/DSA	NVS	Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 1 Challenger tüüpi õhusõiduk; 1 HS-125-800 tüüpi õhusõiduk CL601	Kõik õhusõidukid, v.a TR-AAG, ZS-AFG	Gaboni Vabariik; Lõuna-Aafrika Vabariik
TAAG ANGOLA AIRLINES	001	DTA	Angola Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 3 Boeing B-777 tüüpi õhusõidukit ja 4 Boeing B-737-700 tüüpi õhusõidukit	Kõik õhusõidukid, v.a D2-TED, D2-TEE, D2-TEF, D2-TBF, D2, TBG, D2-TBH, D2-TBJ	Angola Vabariik
UKRAINIAN MEDITERRANEAN	164	UKM	Ukraina	Kõik õhusõidukid, v.a üks MD-83 tüüpi õhusõiduk	Kõik õhusõidukid, v.a UR-CFF	Ukraina

(1) B lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2) Afrijet is only allowed to use the specific aircraft mentioned for its current operations within the European Community.

(3) Air Astana is only allowed to use the specific aircraft mentioned for its current operations within the European Community.

(4) Lennuettevõtjal Gabon Airlines lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Ühenduse piires.

(5) Lennuettevõtja Iran Air võib võib lennata Euroopa Liitu vaid juhul, kui ta kasutab teatavaid õhusõidukeid vastavalt käesoleva määruse põhjendustes 48 ja 49 sätestatud tingimustele.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.084.est
Euroopa Liidu Teataja		L 84

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 31. märts 2010

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2010/24/EL, 16. märts 2010, vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 270/2010, 29. märts 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2007, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes	13
*	Komisjoni määrus (EL) nr 271/2010, 24. märts 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga	19
*	Komisjoni määrus (EL) nr 272/2010, 30. märts 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 972/2006, millega sätestatakse basmati riisi impordi ning riisi päritolu kindlaksmääramise ajutise kontrollisüsteemi suhtes kohaldatavad erieeskirjad	23
*	Komisjoni määrus (EL) nr 273/2010, 30. märts 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ( 1 )	25
	Komisjoni määrus (EL) nr 274/2010, 30. märts 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	50
	OTSUSED
	2010/192/EL
*	Komisjoni otsus, 29. märts 2010, millega nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine ja kasutamine Inglismaal, Šotimaal ja Walesis vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1920 all) ( 1 )	52
	2010/193/EL
*	Komisjoni otsus, 29. märts 2010, millega muudetakse otsust 2003/135/EÜ seoses metssigadel esineva sigade klassikalise katku likvideerimise ja metssigade erakorralise vaktsineerimise kavadega Nordrhein-Westfahleni ja Rheinland-Pfalzi (Saksamaa) teatavatel aladel (teatavaks tehtud numbri K(2010) 1931 all)	56

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	156,4
	JO	98,8
	MA	166,6
	TN	154,7
	TR	123,2
	ZZ	139,9
0707 00 05	JO	75,8
	MA	108,5
	TR	127,2
	ZZ	103,8
0709 90 70	MA	142,0
	TR	100,2
	ZZ	121,1
0805 10 20	EG	47,6
	IL	53,2
	MA	50,7
	TN	46,9
	TR	62,7
	ZZ	52,2
0805 50 10	EG	63,7
	IL	91,6
	MA	49,1
	TR	64,8
	ZA	71,7
	ZZ	68,2
0808 10 80	AR	80,6
	BR	89,2
	CA	74,4
	CL	94,4
	CN	95,2
	MK	23,6
	US	132,0
	UY	93,5
	ZA	92,9
	ZZ	86,2
0808 20 50	AR	78,4
	CL	150,4
	CN	35,0
	MX	100,0
	UY	106,8
	ZA	92,6
	ZZ	93,9


	(1) EMPs kohaldatav tekst