18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/1

(1)

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 954/79 (3) nähakse ette, et liikmesriigid peavad liinilaevanduskonverentsi toimimisjuhendit käsitleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ratifitseerimisel või sellega ühinemisel täitma teatud nõudeid.

(2)

Liinilaevanduskonverentside toimimisjuhendit käsitlev konventsioon loob rahvusvahelise reguleeriva raamistiku laevanduskonverentside jaoks, kehtestades eelkõige reeglid kaubaosadele juurdepääsu kohta konventsiooniosalistes riikides tegutsevatele ning nende riikide vastastikust kaubavahetust teenindavatele reederitele.

(3)

Nõukogu 25. septembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1419/2006 (4) tunnistatakse kehtetuks nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4056/86 (millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamiseks meretranspordis) (5) ja millega muu hulgas kehtestati erand asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelust laevanduskonverentside suhtes.

(4)

Pärast määruse (EÜ) nr 1419/2006 artikli 1 teises lõikes ette nähtud üleminekuperioodi kohaldatakse asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sätestatud keeldu regulaarse meretranspordi teenuste suhtes, mistõttu laevanduskonverentsid ei tohi enam opereerida liikmesriikide sadamatest väljuvatel või nendesse suunduvatel kaubaliinidel.

(5)

Sellest tulenevalt ei saa liikmesriigid enam täita liinilaevanduskonverentsi toimimisjuhendit käsitlevast konventsioonist tulenevaid kohustusi. Sellest ajast ei saa liikmesriigid konventsiooni enam ratifitseerida, heaks kiita ega sellega ühineda. Seepärast muutub määrus (EMÜ) nr 954/79 kohaldamatuks ning tuleks määruses (EÜ) nr 1419/2006 ette nähtud üleminekuperioodi lõpus, st 18. oktoobril 2008, tunnistada kehtetuks,

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/5

(1)

Määrusega (EÜ) nr 312/2003 rakendatakse ühenduse tariife käsitlevaid sätteid, mis on kehtestatud ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelises assotsiatsioonilepingus. (2)

(2)

Nõukogu kiitis oma otsusega 2005/106/EÜ (3) heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (4) (edaspidi „protokoll”). Kõnealune protokoll hõlmab ühenduse uusi tariifseid soodustusi, millest mõned on piiratud tariifikvootidega.

(3)

Komisjoni 19. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 305/2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 312/2003 teatavate Tšiilist pärit toodete tariifikvootide osas, rakendati kõnealused uued soodustused.

(4)

Vastavalt protokollile tuleks uute tariifikvootide mahtu suurendada kord aastas, alates 1. jaanuarist 2005, viie protsendi võrra algkogusest. Selguse huvides tuleb sätestada asjaomaste toodete 2005. aasta tariifkvootide kogumaht, olles arvesse võtnud kvootide suurendamist kõnealusel aastal.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 312/2003 vastavalt muuta.

(6)

Kuna käesolevas määruses sätestatud tariifkvootide maht peab jõustuma 1. jaanuaril 2005, tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast ning see peaks jõustuma viivitamata.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1)

artiklile 3 lisatakse lõige 3:

„3.   Lisas järjekorranumbri 09.1941 all loetletud tariifikvoodi iga-aastane maht suureneb võrreldes 1. jaanuari 2005. aasta algkogusega järjest igal aastal viie protsendi võrra.”;

2)

lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/7

(1)

Importijate ja tootjate esitatavad andmed peavad sisaldama peamistes rakendustes eeldatavasti kasutatavate kasvuhoonegaaside hinnangulisi koguseid, sealhulgas eeldatavasti lähteainena kasutatavaid koguseid, et anda komisjonile ja liikmesriikidele täiendavat teavet tekkinud heitkoguste kohta asjakohastes sektorites.

(2)

Tootjad ostavad fluoritud kasvuhoonegaase teistelt tootjatelt ja müüvad neid teistele tootjatele ärilistel põhjustel ning sellistel juhtudel saab ainult ostev tootja esitada aruande peamistes rakendustes eeldatavasti kasutatavate ainete koguste kohta.

(3)

Sidusrühmadega on aruande vormi osas konsulteeritud ja arvesse on võetud nende kogemusi aruannete esitamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta. (2)

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/25

(1)

Määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 7 lõikes 2 osutatud toodete ja seadmete etikettidele täiendava keskkonnaalase teabe lisamise soovitavus on läbi vaadatud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 3.

(2)

Etiketistamise nõuete puhul on arvesse võetud praegu ühenduses kasutusel olevaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete märgistamissüsteeme, sh kõneluste toodete ja seadmete jaoks loodud tööstusstandarditel põhinevaid süsteeme.

(3)

Selguse huvides on asjakohane kindlaks määrata etikettidele märgitav täpne sõnastus. Liikmesriikidel tuleks võimaldada otsustada riigikeele kasutamise üle kõnealustel etikettidel.

(4)

Etiketile tuleks lisada täiendav teave selle kohta, kas kõnealuse määrusega hõlmatud jahutus- ja kliimatoodete ja -seadmete ning soojuspumpade isoleerimiseks on kasutatud fluoritud kasvuhoonegaasidega paisutatud vahtu, et soodustada kõnealustes toodetes sisalduva vahu võimalikku kokkukogumist.

(5)

Kui fluoritud kasvuhoonegaase lisatakse asjaomasele tootele või seadmele väljaspool tootmiskohta, peaks etiketile olema märgitud tootes või seadmes sisalduvate fluoritud kasvuhoonegaaside üldkogus.

(6)

Etikett tuleks kavandada nii, et see oleks selgelt loetav ja jääks kindlalt omale kohale tootel või seadmel kogu aja vältel, mil toode või seade sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase.

(7)

Etikett tuleks kinnitada nii, et see oleks nähtav paigaldajatele ja teenindustöid tegevatele tehnikutele.

(8)

Kliimatoodete ja -seadmete ning soojuspumpade korral tuleks etiketi kinnitamisel võtta arvesse asjaomase toote või seadme tehnilist profiili.

(9)

Võimaluse tõttu lisada etikettidele täiendav keskkonnateave on tootjad sunnitud etikette vastavalt kohandama ja seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise alguseni jätta piisavalt pikk ajavahemik.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega, (2)

a)

tekst „Sisaldab Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaase”;

b)

fluoritud kasvuhoonegaaside keemiline tähis seadmetel, mis sisaldavad või võivad sisalda kõnealuseid gaase, kusjuures asjaomase seadme või aine puhul kasutatakse tööstuskaupade tunnustatud nomenklatuuri standardit;

c)

fluoritud kasvuhoonegaaside kogus kilogrammides;

d)

vajaduse korral tekst „hermeetiliselt suletud”.

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/27

(1)

Nõukogu direktiiviga 89/552/EMÜ (4) koordineeritakse teleringhäälingutegevust käsitlevaid liikmesriikide teatavaid õigus- ja haldusnorme. Uued tehnoloogiad audiovisuaalmeedia teenuste edastamisel nõuavad õigusliku raamistiku kohandamist, et võtta arvesse struktuurimuutuste, info- ja sidetehnoloogiate (IST) leviku ja tehnoloogilise arengu mõju ärimudelitele, eriti kommertsringhäälingu rahastamisele, ning tagada Euroopa infotehnoloogiale ning meediatööstusele ja -teenustele optimaalsed konkurentsitingimused ning õiguskindlus, samuti kultuuriline ja keeleline mitmekesisus.

(2)

Teleringhäälingutegevust käsitlevaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme juba koordineeritakse direktiiviga 89/552/EMÜ, samas kui selliste tegevuste nagu tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste suhtes kohaldatavates eeskirjades esineb lahknevusi, millest mõned võivad tõkestada nende teenuste vaba liikumist Euroopa Ühenduses ja põhjustada konkurentsimoonutusi siseturul.

(3)

Audiovisuaalmeedia teenused on nii kultuuri- kui ka majandusteenused. Nende kasvav tähtsus ühiskonnale, demokraatiale – eriti teabevabaduse, arvamuste paljususe ja meedia pluralismi tagamisel – haridusele ja kultuurile õigustab nende teenuste suhtes erieeskirjade kohaldamist.

(4)

Asutamislepingu artikli 151 lõikes 4 nõutakse, et ühendus võtaks asutamislepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte, eriti selleks, et austada ja edendada kultuuride mitmekesisust.

(5)

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2005. aasta (5) ja 4. aprilli 2006. aasta (6) resolutsioonides Doha vooru ja WTO ministrite konverentsi kohta nõudis Euroopa Parlament, et põhilised avalikud teenused, nagu audiovisuaalteenused, arvataks GATSi läbirääkimiste raames liberaliseerimisest välja. Oma 27. aprilli 2006. aasta seisukohas (7) toetas Euroopa Parlament Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mis märgib eelkõige, et „kultuuriüritused, kultuurikaubad ja -teenused on nii majandusliku kui ka kultuurilise iseloomuga, sest nad on identiteedi, väärtuste ja tähenduse kandjad ning seepärast ei tohi neid käsitleda, nagu oleks neil üksnes kommertslik väärtus”. Nõukogu 18. mai 2006. aasta otsusega 2006/515/EÜ kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta (8) kiideti Unesco konventsioon ühenduse nimel heaks. Konventsioon jõustus 18. märtsil 2007. Käesolevas direktiivis austatakse konventsiooni põhimõtteid.

(6)

Traditsioonilised audiovisuaalmeedia teenused, nagu televisioon, ja uued tellitavad audiovisuaalmeedia teenused pakuvad ühenduses olulisi tööhõivevõimalusi, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates, ning stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid. Pidades silmas võrdsete konkurentsivõimaluste ja tõelise Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste turu olulisust, tuleks järgida siseturu peamisi põhimõtteid, nagu vaba konkurents ja võrdne kohtlemine, et tagada audiovisuaalmeedia teenuste turgude läbipaistvus ja prognoositavus ning alandada tõkkeid turuletulekuks.

(7)

Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid osutavate äriühingute suhtes valitseb õiguslik ebakindlus ja ebavõrdne olukord, arvestades õiguslikku režiimi, mis reguleerib uusi tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. Seega, et vältida konkurentsimoonutusi, suurendada õiguskindlust ning aidata kaasa siseturu väljakujundamisele ja ühtse inforuumi loomisele, on vaja kohaldada kõigi audiovisuaalmeedia teenuste, nii teleringhäälingu (st lineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste) kui ka tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste (st mittelineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste) suhtes vähemalt teatud põhireegleid koordineeritult. Direktiivi 89/552/EMÜ peamised põhimõtted, nimelt päritoluriigi põhimõte ja ühised miinimumnormid, on end õigustanud, mistõttu tuleks need säilitada.

(8)

15. detsembril 2003 võttis komisjon vastu teatise Euroopa audiovisuaalpoliitika õigusliku reguleerimise tuleviku kohta, milles ta rõhutab, et kõnealuse sektori regulatiivne poliitika peab nüüd ja edaspidi kaitsma teatavaid avalikke huve, näiteks kultuurilist mitmekesisust, õigust teabele, meediapluralismi, alaealiste kaitset ja tarbijakaitset ning tõhustada avalikkuse teadlikkust ja meediakirjaoskust.

(9)

Nõukogu ja nõukogus 25. jaanuaril 1999. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (9) kinnitati, et avalik-õigusliku ringhäälingu missiooni täitmisel peab ringhääling saama kasu tehnoloogia arengust. Era- ja avalik-õiguslike audiovisuaalmeedia teenuste osutajate kooseksisteerimine on Euroopa audiovisuaalmeedia turule iseloomulik tunnusjoon.

(10)

Komisjon võttis vastu algatuse „i2010: Euroopa infoühiskond”, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist infoühiskonna ja meediaga seotud valdkondades. See on igakülgne strateegia, mis on mõeldud Euroopa infosisu tootmise, digitaalmajanduse arengu ja IST kasutuselevõtu soodustamiseks infoühiskonna teenuste ja meediateenuste, võrkude ja seadmete lähenemise taustal, tänapäevastades ja rakendades kõiki ELi poliitika vahendeid: õigusakte, teadusuuringuid ja partnerlust tööstusharuga. Komisjon on pühendunud infoühiskonna teenuste ja meediateenuste sidusa sisetururaamistiku loomisele, tänapäevastades audiovisuaalteenuste õiguslikku raamistikku, alustades komisjoni 2005. aasta ettepanekuga piirideta televisiooni direktiivi ajakohastamise kohta ning selle muutmise kohta audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviks. Põhimõtteliselt saavutatakse algatuse i2010 eesmärk, võimaldades tööstusharudel kasvada üksnes vajaliku reguleerimise juures ning võimaldades väikestel alustavatel ettevõtetel – mis on tuleviku rikkuse ja töökohtade loojad – areneda, tegeleda innovatsiooniga ja luua töökohti vabal turul.

(11)

Euroopa Parlament võttis 4. septembril 2003. aastal, (10)22. aprillil 2004. aastal (11) ja 6. septembril 2005. aastal (12) vastu resolutsioonid, mis kutsusid üles kohandama direktiivi 89/552/EMÜ vastavalt struktuurimuutustele ja tehnoloogia arengule, järgides samas täiel määral selle aluspõhimõtteid, mis jäävad edasi kehtima. Lisaks toetas see põhimõtteliselt üldist lähenemisviisi, mille aluseks on kõigi audiovisuaalmeedia teenuste põhieeskirjad ja teleringhäälingu teenuste lisaeeskirjad.

(12)

Käesolev direktiiviga tõhustatakse põhiõiguste täitmist ja see on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, (13) eriti selle artiklis 11 tunnustatud põhimõtetega. Selles osas ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel mingil moel kohaldamast oma riigiõiguslikke norme, mis on seotud ajakirjandusvabaduse ja sõnavabadusega meedias.

(13)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (14) kohaldamisest tulenevaid liikmesriikide kohustusi. Seetõttu tuleks kavandatavate siseriiklike meetmete suhtes, mida rakendatakse tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, mis on rangemad või üksikasjalikumad kui need, mille puhul tuleks käesolev direktiiv lihtsalt üle võtta, kohaldada direktiivi 98/34/EÜ artikliga 8 kehtestatud protseduurilisi kohustusi.

(14)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (15) artikli 1 lõikele 3 ei piirata ühenduse tasandil või siseriiklikul tasandil võetud meetmeid, mille eesmärk on saavutada üldist huvi pakkuvaid eesmärke, eelkõige seoses sisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga.

(15)

Käesoleva direktiivi ükski säte ei tohiks nõuda ega ärgitada liikmesriike kehtestama uusi süsteeme mis tahes audiovisuaalmeedia teenuse tüübi litsentsimiseks või halduslubade andmiseks.

(16)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks mõiste „audiovisuaalmeedia teenused” hõlmama üksnes kas teleringhäälingu teenuseid või tellitavaid audiovisuaalse massimeedia teenuseid ehk neid, mis on mõeldud vastuvõtmiseks elanikkonna märkimisväärselt suure osa poolt ja millel on neile selge mõju. Selle kohaldamisala peaks piirduma asutamislepingus määratletud teenustega ja peaks seega hõlmama kõiki majandustegevuse vorme, sealhulgas avalikku teenust pakkuvad ettevõtjad, kuid ei hõlma tegevusi, mis on eelkõige mittemajanduslikud ja mis ei konkureeri teleringhäälinguga, näiteks isiklikke veebilehti ja teenuseid, mis koosnevad erakasutajate poolt huviringkondade hulgas jagamiseks ja vahetamiseks loodud audiovisuaalse sisu esitamisest või levitamisest.

(17)

Tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele on iseloomulik, et nad on „televisioonilaadsed”, st nad konkureerivad sama vaatajaskonna pärast, mis on teleülekannetel, ning nimetatud teenuse kättesaadavuse laad ja vahendid annavad kasutajale põhjuse eeldada, et neile on tagatud regulatiivne kaitse käesoleva direktiivi kohaldamisala piirides. Eeltoodu valguses ja selleks, et vältida erinevusi vaba liikumise ja konkurentsi osas, tuleks mõistet „saade” tõlgendada dünaamiliselt, võttes arvesse teleringhäälingu arengut.

(18)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks mõiste „audiovisuaalmeedia teenused” hõlmama massimeediat selle teavituslikus, meelelahutuslikus ja avalikkust harivas funktsioonis, ning peaks sisaldama audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid, kuid mõiste kattealast peaks välja jätma kõik erakirjavahetuse vormid, nagu piiratud arvule adressaatidele saadetud e-kirjad. Mõiste kattealast peaks välja jätma kõik sellised teenused, mille peamine otstarve ei ole saadete pakkumine, st kui audiovisuaalne sisu on teenuses puhtjuhuslik ega kanna selle peamist otstarvet. Näiteks võib tuua veebilehed, mis sisaldavad audiovisuaalseid elemente üksnes täiendusena, lühikesi reklaamilõike või teavet, mis on seotud toote või mitteaudiovisuaalse teenusega. Seetõttu tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta ka rahalist väärtust kujutava panusega hasartmängud, sealhulgas loteriid, kihlveod ja muud hasartmänguteenused, samuti on-line mängud ja otsingumootorid, kuid mitte hasart- ja õnnemängudele keskendunud ülekanded.

(19)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks mõiste „meediateenuse osutaja” kattealast välja jätma füüsilised või juriidilised isikud, kes üksnes edastavad sisu, mille toimetusvastutus lasub kolmandatel isikutel.

(20)

Teleringhääling hõlmab praegu eelkõige analoogset ja digitaalset teleringhäälingut, otse-eetris voogedastust (live streaming), veebiülekandeid ja korduvaid nõudevideoid (near-video-on-demand), samal ajal kui näiteks nõudevideod (video-on-demand) on üks tellitavatest audiovisuaalmeedia teenustest. Üldjuhul tuleks teleringhäälingu või telesaadete puhul, mida sama meediateenuse osutaja pakub tellitavate audiovisuaalmeedia teenustena, pidada käesoleva direktiivi nõuded täidetuks teleülekande, st lineaarse ülekande suhtes kohaldatavate nõuete täitmisega. Kui erinevat liiki teenuseid pakutakse siiski paralleelselt, kuid need on selgelt eraldi teenused, peaks käesolevat direktiivi kohaldama iga asjaomase teenuse suhtes.

(21)

Käesoleva direktiivi reguleerimisala ei peaks hõlmama ajalehtede ja ajakirjade elektroonilisi versioone.

(22)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks mõiste „audiovisuaalne” osutama liikuvatele piltidele koos heliga või ilma, hõlmates seega tummfilme, kuid mitte audioülekandeid ega raadioteenuseid. Kui audiovisuaalmeedia teenuse peamine eesmärk on saadete edastamine, peaks sellise teenuse mõiste hõlmama ka selliste saadetega kaasnevat tekstipõhist sisu, näiteks subtitreerimisteenuseid ja elektroonilisi programmijuhte. Tekstipõhised omaette teenused ei tohiks kuuluda käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ja direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide vabadust reguleerida selliseid teenuseid riigi tasandil kooskõlas asutamislepinguga.

(23)

Mõiste „toimetusvastutus” on oluline meediateenuse osutaja rolli ja seoses sellega audiovisuaalmeedia teenuste määratlemisel. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmisel toimetusvastutuse mõistet täpsustada, eelkõige „tõhusa kontrolli” tähenduse osas. Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (16) kehtestatud vastutusest vabastamist.

(24)

Teleringhäälingu kontekstis peaks samaaegse vaatamise mõiste hõlmama ka osaliselt samaaegset vaatamist, kuna teleülekande edastamise ja vastuvõtmise vahele jääb edastamisprotsessi tehnilistest põhjustest tulenev lühike ajavahe.

(25)

Kõik audiovisuaalmeedia teenuse tunnused, mis on esitatud selle määratluses ning mida on selgitatud põhjendustes 16–23, peaksid esinema samaaegselt.

(26)

Lisaks telereklaamile ja otsepakkumisele tuleks käesolevas direktiivis sätestada audiovisuaalse ärilise teadaande laiem mõiste, mis siiski ei hõlmaks avalikes huvides edastatavaid teateid ega tasuta edastatavaid heategevusega seotud üleskutseid.

(27)

Päritoluriigi põhimõte peaks jääma käesoleva direktiivi tuumaks, kuna see on vajalik siseturu loomiseks. Seda põhimõtet tuleks seepärast kohaldada kõigi audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, et tagada meediateenuse osutajatele õiguskindlus, mis on vajalik baas uute ärimudelite rakendamiseks ja selliste teenuste käivitamiseks. Samuti on see vajalik teabe ja audiovisuaalsete saadete vaba liikumise tagamiseks siseturul.

(28)

Tugeva, konkurentsivõimelise ja ühtse Euroopa audiovisuaaltööstuse edendamiseks ja meedia pluralismi võimaldamiseks kogu Euroopa Liidus peaks audiovisuaalmeedia teenuste osutaja kuuluma ainult ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja teabe mitmekesisus peaks olema Euroopa Liidu aluspõhimõte.

(29)

Tehnoloogia areng, eriti seoses digitaalsete satelliitprogrammidega, tähendab, et täiendavaid kriteeriume tuleks kohandada, et tagada audiovisuaalmeedia teenuse sobiv õiguslik reguleerimine ja tõhus rakendamine ning anda osalistele reaalne võim audiovisuaalmeedia teenuse sisu üle.

(30)

Kuna käesolev direktiiv käsitleb Euroopa Liidus avalikkusele pakutavaid teenuseid, tuleks seda kohaldada üksnes audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, mida avalikkus saab ühes või mitmes liikmesriigis standardsete tarbijatele ettenähtud seadmetega otseselt või kaudselt vastu võtta. Standardsete tarbijatele ettenähtud seadmete mõiste määratlemine tuleb jätta liikmesriikide pädevatele asutustele.

(31)

Asutamislepingu artiklites 43–48 on sätestatud asutamisvabaduse põhiõigus. Seega peaks meediateenuste osutajatel olema üldiselt vabadus asutamiskoha liikmesriiki valida. Euroopa Kohus on rõhutanud ka seda, et „asutamisleping ei keela ettevõtjal kasutada teenuste osutamise vabadust, kui ta ei osuta teenuseid oma asutamiskohaks olevas liikmesriigis”. (17)

(32)

Liikmesriigid peaksid olema siiski võimelised kohaldama käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, tagades, et need eeskirjad oleksid kooskõlas ühenduse õiguse põhiprintsiipidega. Juhul kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon edastab teleülekannet, mis tervikuna või millest peamine osa on suunatud teise liikmesriigi territooriumile, oleks liikmesriikide vahelise koostöö nõue, ning eeskirjadest kõrvalehoidmise korral Euroopa Kohtu kohtupraktika (18) kodifitseerimine koos tõhusama menetlusega asjakohane lahendus, mis võtab arvesse liikmesriigi probleeme, seadmata kahtluse alla päritoluriigi põhimõtte nõuetekohast kohaldamist. Euroopa Kohus on seoses asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 kujundanud oma kohtupraktikas üldisel huvil põhinevate eeskirjade mõiste, mis muu hulgas hõlmab tarbijakaitse, alaealiste kaitse ja kultuuripoliitika eeskirju. Koostööd taotlev liikmesriik peaks tagama, et kõnealuseid liikmesriikide erieeskirju on objektiivselt vaja, neid kohaldatakse mittediskrimineerival viisil ning need on proportsionaalsed.

(33)

Liikmesriik, hinnates konkreetsel juhul, kas teises liikmesriigis asutatud meediateenuse osutaja edastatav ülekanne on tervikuna või peamiselt suunatud tema territooriumile, võib osutada näitajatele, nagu telereklaami ja/või tellijatelt saadava tulu päritolu, teenuse põhikeel või selliste saadete või äriliste teadaannete olemasolu, mis on otseselt suunatud vastuvõtva liikmesriigi avalikkusele.

(34)

Käesoleva direktiivi kohaselt, olenemata päritoluriigi põhimõtte kohaldamisest, võivad liikmesriigid ikkagi võtta meetmeid, mis piiravad teleringhäälingu vaba levi, kuid üksnes käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste ja korra kohaselt. Euroopa Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et teenuste osutamise vabaduse piiranguid, nagu ka iga erandit asutamislepingu kesksest põhimõttest, peab tõlgendama kitsendavalt. (19)

(35)

Tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste vaba osutamise piiranguid peaks olema võimalik seada üksnes vastavalt direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud tingimustele ja korrale.

(36)

Oma teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Parem õigusloome majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus” rõhutas komisjon vajadust hoolikalt analüüsida sobivat õiguslikku lähenemist, eelkõige küsimust, kas asjaomase valdkonna ja probleemi puhul peaks eelistama õiguslikku reguleerimist või peaks kaaluma teisi võimalusi, nagu näiteks kaas- või enesereguleerimist. Peale selle on kogemused näidanud, et liikmesriikide erinevate õigustraditsioonide kohaselt rakendatavatel nii kaas- kui ka enesereguleerimise vahenditel võib olla tähtis roll kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisel. Meetmed, mis on suunatud avaliku huvi eesmärkide saavutamisele tekkivas audiovisuaalmeedia teenuste sektoris, on tõhusamad siis, kui teenuseosutajad ise neid aktiivselt toetavad.

Enesereguleerimine on seega teatud liiki vabatahtlik algatus, mis võimaldab ettevõtjatel, tööturu osapooltel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja ühendustel võtta ise ja enda jaoks vastu ühiseid suuniseid. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma erinevate õigustraditsioonidega tunnustama tõhusat rolli, mida tulemuslik enesereguleerimine võib omada kehtivate seadusandlike ning kohtu- ja/või haldusmehhanismide täiendamisel, samuti enesereguleerimise kasulikku panust käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Kuigi enesereguleerimine võib olla käesoleva direktiivi teatavate sätete rakendamise täiendavaks meetodiks, ei peaks see siiski asendama liikmesriigi seadusandja kohustusi.

Kaasreguleerimine oma vähimal kujul loob õigusliku seose enesereguleerimise ja riikliku seadusandja vahel vastavalt liikmesriikide õigustraditsioonidele. Kaasreguleerimine peaks võimaldama riigil sekkuda juhul, kui selle eesmärke ei saavutata. Ilma et see piiraks liikmesriikide ametlikke ülevõtmisega seotud kohustusi, julgustatakse käesoleva direktiiviga kaas- ja enesereguleerimise kasutamist. See ei peaks kohustama liikmesriike looma kaas- ja/või enesereguleerimise korda ega katkestama või seadma ohtu käimasolevaid kaas- või enesereguleerimise algatusi, mis on liikmesriikides juba loodud ja toimivad tõhusalt.

(37)

„Meediakirjaoskus” tähendab tarbijate oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad neil meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. Meediakirjaoskusega inimesed on võimelised tegema informeeritud valikuid, mõistma sisu ja teenuste olemust ning nad suudavad kasutada ära uute sidetehnoloogiate kõiki võimalusi. Nad oskavad paremini kaitsta iseennast ja oma perekonda kahjustava või solvava materjali eest. Seetõttu tuleks arendada meediakirjaoskust kõigis ühiskonnagruppides ja tehtud edusamme hoolikalt jälgida.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovituses alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste tööstusharu konkurentsivõimega (20) juba esitatakse rida võimalikke meetmeid meediakirjaoskuse edendamiseks, näiteks õpetajate ja koolitajate täiendõpe, spetsiaalne Internetikoolitus lastele juba väga noores eas, kusjuures osa koolitusi võiks olla avatud ka vanematele, või kodanikele suunatud riiklike kampaaniate korraldamine, hõlmates kõik massiteabevahendid, et jagada teavet Interneti vastutustundliku kasutamise kohta.

(38)

Ringhäälinguorganisatsioonid võivad ainuõiguslikult omandada üldsusele suurt huvi pakkuvate ürituste teleülekandeõigusi. Kogu Euroopa Liidus on tarvis edendada pluralismi uudistetoodangu ja -saadete mitmekesisuse kaudu ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 tunnustatud põhimõtteid.

(39)

Et kaitsta põhivabadust saada teavet ja et tagada Euroopa Liidu vaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse, peaksid üldsusele suurt huvi pakkuva ürituse teleülekandeõiguste ainuvaldajad andma teistele ringhäälinguorganisatsioonidele õiguse kasutada üldistes uudistesaadetes lühilõike võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel, võttes ainuõigust nõuetekohaselt arvesse. Sellised tingimused tuleb teatavaks teha aegsasti enne üldsusele suurt huvi pakkuva ürituse toimumist, et teistele jääks kõnealuse õiguse kasutamiseks piisavalt aega. Ringhäälinguorganisatsioon peaks saama seda õigust teostada konkreetselt kõnealusel juhul tema nimel tegutseva vahendaja kaudu. Selliseid lühilõike võib kasutada tervet ELi hõlmavate mis tahes kanali kaudu pakutavate ülekannete jaoks, sealhulgas spordiülekannetele spetsialiseerunud kanalid, ning need ei tohiks olla pikemad kui 90 sekundit.

Juurdepääsuõigust lühilõikudele kohaldatakse piiriüleselt ainult siis, kui see on vajalik. Seetõttu peaks ringhäälinguorganisatsioon taotlema kõigepealt juurdepääsu samas liikmesriigis asutatud ringhäälinguorganisatsioonilt, kellel on kõnealuse üldsusele suurt huvi pakkuva ürituse kajastamiseks ainuõigus.

Üldiste uudistesaadete mõiste ei peaks hõlmama lühilõikude kasutamist meelelahutuseks mõeldud saadetes.

Päritoluriigi põhimõtet tuleks kohaldada nii lühilõikudele juurdepääsu kui nende ülekandmise suhtes. Piiriülese ülekande korral tuleks kohaldada järjestikku eri liikmesriikide õigust. Esiteks, lühilõikudele juurdepääsu suhtes tuleks kohaldada selle liikmesriigi õigust, mille ringhäälinguorganisatsioon väljastab algse signaali (st tagab juurdepääsu). Tavaliselt on selleks liikmesriik, kus asjakohane üritus toimub. Kui liikmesriik on kehtestanud asjakohasele üritusele juurdepääsuks samaväärse süsteemi, tuleks selle liikmesriigi õigust kohaldada iga juhtumi puhul. Teiseks, lühilõikude edastamise suhtes tuleks kohaldada selle liikmesriigi õigust, kus asub lühilõike edastav ringhäälinguorganisatsioon.

(40)

Käesoleva direktiivi nõuded, mis käsitlevad juurdepääsu üldsusele suurt huvi pakkuvatele sündmustele lühiuudiste edastamise eesmärgil, ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) (21) ja asjakohaste rahvusvaheliste autoriõigusealaste ja nendega seotud õigusi käsitlevate konventsioonide kohaldamist. Liikmesriigid peaksid hõlbustama juurdepääsu üldsusele suurt huvi pakkuvatele üritustele, andes loa juurdepääsuks ringhäälinguorganisatsiooni signaalile käesoleva direktiivi tähenduses. Nad võivad aga valida teise võrdväärse vahendi käesoleva direktiivi tähenduses. Sellised vahendid on muu hulgas – enne loa andmist juurdepääsuks signaalile – juurdepääsuloa andmine nende sündmuste toimumiskohta. Ringhäälinguorganisatsioone ei tohiks takistada sõlmimast üksikasjalikumaid lepinguid.

(41)

Tuleks tagada, et meediateenuse osutajate tava pakkuda pärast otseülekannet tellitavaid otseülekandena edastatud uudistesaateid oleks endiselt võimalik, ilma et selleks oleks vaja lühilõike välja jättes eraldi saadet. See võimalus peaks piirduma sama meediateenuse osutaja teleülekande tellitava teenuse pakkumisega, nii et seda ei saa kasutada uue lühilõikudel põhineva tellitava teenuse loomiseks.

(42)

Tellitavad audiovisuaalmeedia teenused erinevad teleringhäälingust kasutaja valiku- ja kontrollivõimaluse ning ühiskonnale avaldatava mõju poolest. (22) Seega on põhjendatud tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste väiksem reguleeritus ning nad peaksid vastama ainult käesolevas direktiivis sätestatud põhireeglitele.

(43)

Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuse kujundamisele, peavad kasutajad tingimata täpselt teadma, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Seepärast on liikmesriikidele oluline tagada, et kasutajatel oleks igal ajal kerge ja vahetu juurdepääs audiovisuaalmeedia teenuse osutajat käsitlevale teabele. Iga liikmesriigi ülesanne on otsustada praktiliste üksikasjade üle, kuidas seda eesmärki saavutada, ilma et see piiraks ühenduse õiguse muid asjaomaseid sätteid.

(44)

Kahjuliku sisu kättesaadavus audiovisuaalmeedia teenustes valmistab seadusandjatele, meediatööstusele ja lapsevanematele jätkuvalt muret. Samuti on oodata uusi väljakutseid, eriti seoses uute jaotuskanalite ja uute toodetega. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitsmiseks kõigis audiovisuaalmeedia teenustes, sealhulgas audiovisuaalsetes ärilistes teadaannetes.

(45)

Alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitseks võetud meetmeid tuleks hoolikalt tasakaalustada sõnavabaduse põhiõigusega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Nimetatud meetmete, näiteks isiklike tunnusnumbrite (PIN-koodide) kasutamise, filtreerimissüsteemide või märgistamise eesmärk peaks seega olema tagada alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse piisav kaitse, eriti seoses tellitavate audiovisuaalmeedia teenustega.

Alaealiste ja inimväärikuse kaitset ning vastulause esitamise õigust käsitlevas soovituses juba tunnistatakse filtreerimissüsteemide ja märgistamise tähtsust ning see sisaldab mitmeid alaealiste kaitseks mõeldud võimalikke meetmeid, andes kasutajatele juurdepääsu pakkujaga lepingu sõlmimisel süstemaatiliselt tõhusa, ajakohastatava ja kergestikasutatava filtreerimistarkvara või spetsiaalselt lastele mõeldud ühendusega liitumisel automaatse filtreerimistarkvara.

(46)

Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes kohaldatakse igal juhul lapspornograafia levitamise keeldu vastavalt nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsusele 2004/68/JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta. (23)

(47)

Ükski käesoleva direktiivi säte, mis käsitleb alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitset, ei nõua, et nimetatud huvide kaitsmiseks võetavaid meetmeid peaks rakendama audiovisuaalmeedia teenuste eelneva kontrollimise abil riigiasutuste poolt.

(48)

Tellitavad audiovisuaalmeedia teenused võivad teleringhäälingu osaliselt välja vahetada. Seepärast peaksid need propageerima Euroopa päritoluga teoste tootmist ja levitamist ning seeläbi võimalusel aktiivselt kaasa aitama kultuurilise mitmekesisuse edendamisele. Niisugune toetus Euroopa päritolu teostele võiks olla näiteks selliste teenuste poolt antav rahaline toetus Euroopa päritolu teoste tootmiseks ja nende teostega seotud õiguste omandamiseks, Euroopa päritolu teoste minimaalne osakaal nõudevideo kataloogides või Euroopa päritolu teoste atraktiivne esitlemine elektroonilistes programmijuhtides. Euroopa päritoluga teoste propageerimisega audiovisuaalmeedia teenuste kaudu seotud sätete kohaldamist on tähtis korrapäraselt läbi vaadata. Käesolevas direktiivis sätestatud aruandluse raames peaksid liikmesriigid arvestama eelkõige ka selliste teenuste rahalise osalusega Euroopa päritolu teoste tootmises ja neid teoseid käsitlevate õiguste omandamises; Euroopa päritolu teoste osakaaluga audiovisuaalmeedia teenustes ning nimetatud teenustega pakutavate Euroopa päritolu teoste tegeliku vaadatavusega.

(49)

Kui defineeritakse mõistet „ringhäälinguorganisatsioonidest sõltumatud tootjad”, nagu on osutatud direktiivi 89/552/EMÜ artiklis 5, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaselt eelkõige arvesse selliseid kriteeriume nagu tootmisettevõtte kuuluvus, samale ringhäälinguorganisatsioonile tarnitavate saadete hulk ning teiseste õiguste omandiõigus.

(50)

Direktiivi 89/552/EMÜ artikli 4 sätete rakendamisel peaksid liikmesriigid julgustama ringhäälinguorganisatsioone kaasama piisava osa ühistoodanguna toodetud Euroopa päritoluga teoseid või väljastpoolt oma riiki pärit Euroopa teoseid.

(51)

Tähtis on tagada, et kinematograafiateoseid edastatakse õiguste valdajate ja meediateenuste osutajate vahel kokkulepitud ajavahemikel.

(52)

Tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kättesaadavus suurendab tarbija valikuvõimalusi. Seega ei ole tellitavate audiovisuaalmeedia teenustega seotud audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad põhjendatud ega ka tehnilisest vaatenurgast mõtestatud. Sellegipoolest peaksid kõik audiovisuaalsed ärilised teadaanded järgima mitte üksnes tuvastamiseeskirju, vaid ka peamisi kvaliteedieeskirju, et teenida selgeid avaliku korra eesmärke.

(53)

Vastulause esitamise õigus on teleringhäälingu puhul asjakohane õiguskaitsevahend ning seda tuleks kohaldada ka veebikeskkonnas. Alaealiste ja inimväärikuse kaitset ning vastulause esitamise õigust käsitlevas soovituses juba esitatakse asjakohased suunised siseriikliku õiguse või praktika kohaste meetmete rakendamiseks, et tagada piisavalt vastulause esitamise võimalus või samaväärsed õiguskaitsevahendid seoses on-line-meediaga.

(54)

Nagu komisjon on tunnistanud oma tõlgendavas teatises piirideta televisiooni direktiivi (24) reklaami käsitlevate sätete teatavate aspektide kohta, on uute reklaamivõtete ja turundusuuenduste väljatöötamine loonud uusi tõhusaid võimalusi audiovisuaalseteks ärilisteks teadaanneteks traditsiooniliste ringhäälinguteenuste raames, mis võimaldavad neil tellitavate uuenduslike teenustega võrdsetes tingimustes paremini konkureerida.

(55)

Kaubanduslik ja tehnoloogiline areng annab kasutajatele suuremad valikuvõimalused ja vastutuse audiovisuaalmeedia teenuste kasutamisel. Et säilitada üldisi huve teenivate eesmärkide proportsionaalsus, peaks reguleerimine võimaldama teleringhäälingu osas teatavat paindlikkust. Lahususe põhimõte peaks piirduma reklaami ja otsepakkumisega, tooteasetus peaks olema lubatud teatavatel tingimustel, juhul kui liikmesriik ei otsusta teisiti, ning mõned kvantiteedipiirangud tuleks kaotada. Juhul kui tootepaigutus on varjatud, tuleks see keelata. Lahususe põhimõte ei tohiks välistada uute reklaamitehnikate kasutamist.

(56)

Peale käesolevas direktiivis käsitletud tavade kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, (25) ebaõiglaste kaubandustavade suhtes, nagu eksitavad ja agressiivsed tavad, mida rakendatakse audiovisuaalmeedia teenuste puhul. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/33/EÜ (tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides), (26) millega keelatakse sigarettide ja teiste tubakatoodete reklaam ja sponsorlus trükimeedias, infoühiskonna teenustes ja raadiosaadetes, ilma et see piiraks direktiivi 89/552/EMÜ kohaldamist, peaks direktiivide 2003/33/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus, arvestades audiovisuaalmeedia teenuste erinõudeid, jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (27) artikli 88 lõige 1, millega keelatakse teatavate ravimite avalikkusele suunatud reklaam, ei piira nimetatud artikli lõike 5 kohaselt direktiivi 89/552/EMÜ artikli 14 kohaldamist. Seega peaks direktiivide 2001/83/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Peale selle ei tohiks käesoleva direktiiviga piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (28) kohaldamist.

(57)

Arvestades vaatajate suurenenud võimalusi reklaami vältimiseks uute tehnoloogiate kaudu, nagu personaalsed digitaalsed videosalvestid, ja kanalite suurenenud valikut, ei ole reklaamilõikude paigutamise üksikasjalik reguleerimine vaatajate kaitsmise eesmärgil enam õigustatud. Kuigi käesolev direktiiv ei tohiks suurendada tunnis lubatud reklaamimahtu, peaks see andma ringhäälinguorganisatsioonidele paindlikkuse selle lisamiseks sinna, kus see ei kahjusta põhjendamatult saadete terviklikkust.

(58)

Direktiiv on mõeldud Euroopa telemaastiku, kus reklaam on eelistatavalt paigutatud saadete vahele, eripära kaitsmiseks ja piirab seepärast televisiooni tarbeks toodetud kinematograafiateoste ja filmide, samuti mõnede saatevaldkondade, mis vajavad endiselt konkreetset kaitset, võimalikke katkestusi.

(59)

Telereklaami päevalimiidi piiramine oli suures osas teoreetiline. Tunnilimiit on olulisem, kuna see kehtib ka vaadatavuse tippaja suhtes. Seega tuleks päevalimiit tühistada, kuid säilitada telereklaamile ja otsepakkumise lõikudele seatud tunnilimiit. Samuti ei ole enam põhjendatud otsepakkumiste ja reklaamikanalitele lubatud piirangud, kuna tarbijate valikuvõimalused on suurenenud. Samas jääb kehtima limiit 20 % telereklaamilõike ja otsepakkumiste lõike tunnis. Telereklaamilõigu all tuleks mõista kuni 12 minuti pikkust televisioonireklaami direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punkti i tähenduses.

(60)

Varjatud audiovisuaalne äriline teadaanne on oma negatiivse mõju tõttu tarbijatele käesoleva direktiiviga keelatud praktika. Varjatud audiovisuaalse ärilise teadaande keeld ei peaks hõlmama õiguspärast tootepaigutust käesoleva direktiivi raames, kui vaatajat on piisavalt teavitatud tootepaigutuse olemasolust. Seda võib teha, tehes teatavaks asjaolu, et antud saates kasutatakse tootepaigutust, näiteks neutraalse logo abil.

(61)

Tootepaigutus on kinematograafilistes töödes ja televisiooni tarbeks tehtud audiovisuaalsetes töödes reaalsus, kuid liikmesriigid reguleerivad seda praktikat erinevalt. Võrdsete võimaluste tagamiseks ja seeläbi Euroopa meediatööstuse konkurentsivõime tõstmiseks on tarvis vastu võtta tootepaigutuse eeskirjad. Käesolevas direktiivis määratletud mõiste „tootepaigutus” peaks hõlmama igasugust audiovisuaalse ärilise teadaande vormi, mis seisneb toote, teenuse või selle kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises selliselt, et seda esitatakse saates tasu või samalaadse hüvitise eest. Kaupade või teenuste tasuta osutamist, näiteks saate tootmiseks vajalikud rekvisiidid ja auhinnad, tuleks käsitada tootepaigutusena üksnes siis, kui sellised kaubad või teenused on märkimisväärse väärtusega. Tootepaigutuse suhtes tuleks kohaldada samu kvaliteedieeskirju ja -piiranguid nagu audiovisuaalse ärilise teadaande suhtes. Otsustavaks kriteeriumiks, mis eristab sponsorlust tootepaigutusest, on asjaolu, et tootepaigutuse puhul paigutatakse toode saate tegevusse (see on ka põhjus, miks käesoleva direktiiviga muudetava direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis m on sõna „saade” seesütlevas käändes). Samas võib viiteid sponsorile näidata saate ajal, ent need ei ole saate sündmustiku osa.

(62)

Tootepaigutus peaks põhimõtteliselt olema keelatud. Teatavate saadete puhul on erandid siiski asjakohased, kasutades positiivset nimestikku. Liikmesriik peaks saama nende erandite kohaldamisest tervenisti või osaliselt loobuda, näiteks lubades tootepaigutust üksnes saadetes, mis ei ole toodetud ainult selle liikmesriigi territooriumil.

(63)

Peale selle on sponsorlus ja tootepaigutus keelatud juhul, kui need mõjutavad saadete sisu viisil, mis avaldaks mõju meediateenuse osutaja vastutusele ja toimetuslikule sõltumatusele. See kehtib temaatilise paigutuse puhul.

(64)

Puudega inimeste ja vanemate inimeste õigus osaleda ja olla kaasatud ühenduse sotsiaal- ja kultuuriellu on lahutamatult seotud kättesaadavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega. Kättesaadavus peaks hõlmama muu hulgas viipekeelt, subtiitreid, audiokirjeldust ning kergesti mõistetavat menüüjuhtimist, kuid ei pruugi olla nendega piiratud.

(65)

Liikmesriigid on vastavalt neile asutamislepinguga pandud ülesannetele vastutavad käesoleva direktiivi ülevõtmise ja tõhusa rakendamise eest. Liikmesriigid võivad valida ise asjakohased vahendid vastavalt oma õigustraditsioonidele ja väljakujunenud struktuuridele, eelkõige määrata oma pädevad sõltumatud reguleerivad asutused, et nad saaksid teha oma tööd käesoleva direktiivi rakendamisel erapooletult ja läbipaistvalt. Konkreetsemalt peaksid liikmesriikide valitud vahendid aitama soodustada meedia pluralismi.

(66)

Käesoleva direktiivi õige kohaldamise tagamiseks on vajalik tihe koostöö liikmesriikide pädevate reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel. Samamoodi on tihe koostöö liikmesriikide ning liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel eriti oluline seoses mõjuga, mida ühes liikmesriigis asutatud ringhäälinguorganisatsioonid võivad avaldada teisele liikmesriigile. Kui litsentsimiskord on sätestatud liikmesriigi õigusega ja kui asjasse puutub mitu liikmesriiki, on soovitatav, et kontaktid vastavate ametiasutuste vahel toimuvad enne sellise litsentsi andmist. Nimetatud koostöö peaks hõlmama kõiki direktiiviga 89/552/EMÜ ja eelkõige selle artiklitega 2, 2a ja 3 koordineeritud valdkondi.

(67)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele sisepiirideta ala loomist, tagades samal ajal üldiste huvide kõrgetasemelise kaitse, eriti alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning edendades puudega inimeste õigusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(68)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (29) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires näidatud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete vastavus, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

1.

Pealkiri asendatakse järgmisega:

2.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Iga liikmesriik tagab, et kõik tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate edastatavad audiovisuaalmeedia teenused on kooskõlas asjaomases liikmesriigis avalikkusele mõeldud audiovisuaalmeedia teenuste suhtes kohaldatava õigussüsteemi normidega.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel kuuluvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutajad:

3.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse meediateenuse osutajat liikmesriigis asutatuna järgmistel juhtudel:

4.   Meediateenuse osutajad, kelle suhtes lõike 3 sätteid ei kohaldata, käsitatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatena järgmistel juhtudel:

5.   Kui küsimust, millisel liikmesriigil on jurisdiktsioon, ei saa lahendada vastavalt lõigetele 3 ja 4, loetakse pädevaks see liikmesriik, kus meediateenuse osutaja on asutatud asutamislepingu artiklite 43–48 tähenduses.

6.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata üksnes kolmandates riikides vastuvõtmiseks mõeldud audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, mida ühe või mitme liikmesriigi üldsus ei võta otseselt ega kaudselt vastu standardsete tarbijatele ettenähtud seadmetega.”

4.

Artiklit 2a muudetakse järgmiselt.

5.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt meediateenuse osutajatelt nõuda käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades üksikasjalikumate või rangemate eeskirjade järgimist, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusega.

2.   Juhul kui liikmesriik:

võib ta võtta ühendust jurisdiktsiooni omava liikmesriigiga kõikidele tekkinud probleemidele vastastikku rahuldava lahenduse leidmiseks. Esimese liikmesriigi põhjendatud taotluse kättesaamisel esitab jurisdiktsiooni omav liikmesriik ringhäälinguorganisatsioonile nõude järgida kõnealuseid avalikel huvidel põhinevaid eeskirju. Jurisdiktsiooni omav liikmesriik teatab esimesele liikmesriigile saadud tulemustest kahe kuu jooksul pärast nimetatud taotluse saamist. Kumbki liikmesriik võib paluda artikli 23a kohaselt asutatud kontaktkomiteel kõnealune juhtum läbi vaadata.

3.   Kui esimese liikmesriigi hinnangul:

võib esimene liikmesriik võtta asjakohased meetmed kõnealuse ringhäälinguorganisatsiooni vastu.

Sellised meetmed peavad olema objektiivselt vajalikud, neid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil ning need peavad olema taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed.

4.   Liikmesriik võib võtta lõike 3 kohaseid meetmeid üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

5.   Komisjon teeb otsuse, kas meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega, kolme kuu jooksul alates lõike 4 punkti a kohase teate saamisest. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, loobub kõnealune liikmesriik kavandatud meetmete võtmisest.

6.   Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega ja oma õigusaktide raames, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad järgivad tegelikult käesoleva direktiivi sätteid.

7.   Liikmesriigid soodustavad kaas- ja/või enesereguleerimise korda siseriiklikul tasandil käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades nende õigussüsteemide poolt lubatud ulatuses. Kõnealune kord peab olema asjaomaste liikmesriikide põhiliste sidusrühmade seas laialt aktsepteeritud ja nägema ette tõhusa jõustamise.

8.   Direktiivi 2000/31/EÜ kohaldatakse täies ulatuses, kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti sätestatud. Kui direktiivi 2000/31/EÜ säte on vastuolus käesoleva direktiivi sättega, siis kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid, kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti sätestatud.”

6.

Artikkel 3a jäetakse välja.

7.

Lisatakse järgmine peatükk:

„IIA   PEATÜKK

KÕIKIDE AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 3a

Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad teevad teenuse vastuvõtjatele kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:

Artikkel 3b

Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate osutatavad audiovisuaalmeedia teenused ei sisalda vihkamisele õhutamist soo, rassilise või etnilise päritolu või usutunnistuse alusel.

Artikkel 3c

Liikmesriigid ergutavad oma jurisdiktsiooni alla kuuluvaid meediateenuse osutajaid tagama, et nende teenused tehakse järk-järgult kättesaadavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Artikkel 3d

Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad ei edasta kinematograafiateoseid väljaspool õiguste valdajatega kokkulepitud ajavahemikku.

Artikkel 3e

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate poolt edastatavad audiovisuaalsed ärilised teadaanded vastavad järgmistele nõuetele:

2.   Liikmesriigid ja komisjon ergutavad meediateenuse osutajaid töötama välja tegevusjuhendi, mis käsitleks lastesaadete ajal või lastesaadetes edastatavaid asjakohatuid audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga toitaineid ja muid aineid sisaldavate toitude ja jookide kohta, eelkõige nende kohta, mis sisaldavad rasva, trans-rasvhappeid, soola/naatriumi ja suhkruid, mille liigne tarbimine toidus tervikuna ei ole soovitatav.

Artikkel 3f

1.   Spondeeritavad audiovisuaalmeedia teenused või saated peavad vastama järgmistele nõuetele:

2.   Audiovisuaalmeedia teenuseid või saateid ei tohi spondeerida ettevõtted, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük.

3.   Ettevõtted, kes tegelevad muu hulgas ravimite valmistamise või müügiga ja raviteenuste osutamisega, võivad nende spondeeritavates audiovisuaalmeedia teenustes või saadetes reklaamida ettevõtja nime või mainet, kuid ei tohi reklaamida selliseid konkreetseid ravimeid ega raviteenuseid, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes arsti ettekirjutuse alusel.

4.   Uudistesaateid ja aktuaalseid poliitilisi sündmusi käsitlevaid saateid ei tohi spondeerida. Liikmesriigid võivad keelata sponsori logo näitamise lastesaadete, dokumentaalfilmide ja religioosse sisuga saadete ajal.

Artikkel 3g

1.   Tootepaigutus on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 on tootepaigutus, kui liikmesriik ei otsusta teisiti, vastuvõetav:

Esimeses taandes sätestatud erandit ei kohaldata lastesaadete suhtes.

Saated, mis sisaldavad tootepaigutust, peavad täitma vähemalt kõiki järgmisi nõudeid:

Erandkorras võivad liikmesriigid loobuda punktis d sätestatud nõuete kohaldamisest, tingimusel et kõnealust saadet ei ole tootnud ega tellinud meediateenuse osutaja ise ega temaga seotud ettevõte.

3.   Igal juhul ei tohi saated sisaldada järgmiste toodete paigutust:

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse üksnes nende saadete suhtes, mis on toodetud pärast 19. detsembrit 2009.”

8.

Lisatakse järgmine peatükk:

„IIB   PEATÜKK

ÜKSNES TELLITAVATE AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 3h

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate osutatavad tellitavad audiovisuaalmeedia teenused, mis võivad tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tehakse kättesaadavaks üksnes viisil, mis tagab selle, et alaealised tavaliselt selliseid tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid ei kuule ega näe.

Artikkel 3i

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate osutatavad tellitavad audiovisuaalmeedia teenused edendavad asjakohaste meetmetega Euroopa päritolu teoste tootmist ja kättesaadavust, kui see on teostatav. Selline edendamine võib muu hulgas olla seotud selliste teenuste poolt antava rahalise toetusega Euroopa päritolu teoste tootmiseks ja neid teoseid käsitlevate õiguste omandamiseks või Euroopa päritolu teoste osakaalu ja/või nende esiletoomisega tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakutavates programmikataloogides.

2.   Liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt 19. detsembril 2011 ja seejärel iga nelja aasta järel aru lõike 1 rakendamisest.

3.   Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe ja sõltumatu uuringu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru lõike 1 kohaldamise kohta, võttes arvesse turu ja tehnika arengut ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärki.”

9.

Lisatakse järgmine peatükk:

„IIC   PEATÜKK

AINUÕIGUSED JA LÜHIUUDISTE EDASTAMINE TELERINGHÄÄLINGUS

Artikkel 3j

1.   Iga liikmesriik võib kooskõlas ühenduse õigusega võtta meetmeid tagamaks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonid ei edasta sündmusi, mida kõnealune liikmesriik käsitleb ühiskonnale väga tähtsatena, ainuõiguslikult ega viisil, millega võetakse oluliselt osalt kõnealuse liikmesriigi elanikkonnast võimalus jälgida sellised sündmusi otseülekande või hilisema edastusena tasuta televisioonis. Kui liikmesriik võtab sellised meetmed, koostab ta loetelu määratletud riiklikest või mitteriiklikest sündmustest, mida ta käsitab ühiskonnale väga tähtsatena. Liikmesriik teeb seda selgel ja läbipaistval viisil ning aegsasti. Seda tehes määrab asjaomane liikmesriik samuti, kas need sündmused peaksid olema kättesaadavad täieliku või osalise otseülekandena või siis täieliku või osalise hilisema edastusena, kui viimane on objektiivsetel põhjustel avalikkuse huvides vajalik või asjakohane.

2.   Liikmesriigid teatavad lõike 1 kohaselt võetud või võetavatest meetmetest viivitamata komisjonile. Kolme kuu jooksul alates teatamisest kontrollib komisjon selliste meetmete vastavust ühenduse õigusele ja edastab need teistele liikmesriikidele. Komisjon palub artikli 23a kohaselt asutatud kontaktkomiteel esitada arvamus. Komisjon avaldab võetud meetmed viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kord aastas liikmesriikide võetud meetmete koondloendi.

3.   Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega oma õigusaktide raames, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonid ei kasuta pärast käesoleva direktiivi avaldamiskuupäeva nende ostetud ainuõigusi nii, et sellega võetakse oluliselt osalt teise liikmesriigi elanikkonnast võimalus jälgida nimetatud teise liikmesriigi poolt kooskõlas lõigetega 1 ja 2 määratletud sündmusi täieliku või osalise otseülekandena või siis täieliku või osalise hilisema edastusena, kui viimane on objektiivsetel põhjustel avalikkuse huvides vajalik või asjakohane, nagu nimetatud teine liikmesriik on lõike 1 kohaselt määranud.

Artikkel 3k

1.   Liikmesriigid tagavad, et lühiuudiste puhul ei jäeta teistes liikmesriikides asutatud ringhäälinguorganisatsioone ilma juurdepääsust õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel üldsusele suurt huvi pakkuvatele üritustele, mida edastab nende jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon ainuõiguse alusel.

2.   Kui juurdepääsu taotleva ringhäälinguorganisatsiooniga samas liikmesriigis asutatud teine ringhäälinguorganisatsioon on omandanud ainuõiguse kõnealuse sündmuse puhuks, tuleb juurdepääsu taotleda sellelt ringhäälinguorganisatsioonilt.

3.   Liikmesriigid tagavad sellise juurdepääsu, võimaldades ringhäälinguorganisatsioonidel vabalt valida edastava ringhäälinguorganisatsiooni signaalist lühilõike, viidates juhul, kui see on praktilistel kaalutlustel võimalik, vähemalt nende allikale.

4.   Alternatiivina lõikele 3 võib liikmesriik luua võrdväärse süsteemi, millega saadakse õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääs teiste vahendite abil.

5.   Selliseid lühilõike kasutatakse üksnes üldistes uudistesaadetes ning neid võib kasutada tellitavates audiovisuaalmeedia teenustes ainult siis, kui sama meediateenuse osutaja pakub sama saadet hiljem.

6.   Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, tagavad liikmesriigid kooskõlas nende õigussüsteemide ja tavadega, et määratakse kindlaks selliste lühilõikude kasutamist puudutavad tingimused ja kord, eelkõige igasugune hüvitamiskord, lühilõikude maksimumpikkus ja nende edastamisele seatud ajapiirangud. Kui nähakse ette hüvitis, ei ületa see juurdepääsu tagamisega otseselt seotud lisakulusid.”

10.

Artikli 4 lõikes 1 jäetakse välja sõnad „artiklis 6 määratletud tähenduses”.

11.

Artiklid 6 ja 7 jäetakse välja.

12.

IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

13.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Telereklaam ja otsepakkumised on hõlpsasti äratuntavad ja eristatavad toimetatavast sisust. Ilma et see piiraks uute reklaamitehnikate kasutamist, hoitakse telereklaam ja otsepakkumised saate muudest osadest lahus optiliste ja/või akustiliste ja/või ruumiliste vahendite abil.

2.   Eraldiseisvad reklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) on erand.”

14.

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1.   Liikmesriigid tagavad reklaami või otsepakkumise edastamisel saadete ajal, et saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja laadi, ning õiguste valdajate õigusi, ei kahjustata.

2.   Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga vähemalt programmikohase 30minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks. Lastesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga vähemalt programmikohase 30minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks tingimusel, et saate kestus on pikem kui 30 minutit. Usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada telereklaami ega otsepakkumisi.”

15.

Artiklid 12 ja 13 jäetakse välja.

16.

Artikli 14 lõige 1 jäetakse välja.

17.

Artiklid 16 ja 17 jäetakse välja.

18.

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

1.   Telereklaamilõikude ja otsepakkumiste lõikude osakaal ühes tunnis ei tohi ületada 20 %.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata teadaannete suhtes, mida ringhäälinguorganisatsioon edastab seoses oma saadetega, ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodete, sponsorlusteadete ja tootepaigutuse suhtes.”

19.

Artikkel 18a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18a

Otsepakkumise saated peavad olema sellistena selgesti eristatavad heli ja kujutise abil ning nende katkestusteta kestus on vähemalt 15 minutit.”

20.

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse mutatis mutandis telekanalite suhtes, mis on pühendatud eranditult reklaamile ja otsepakkumisele, samuti telekanalite suhtes, mis on pühendatud eranditult enesereklaamile. III peatükki ja samuti artiklit 11 ning artiklit 18 ei kohaldata kõnealuste kanalite suhtes.”

21.

Artikkel 19a jäetakse välja.

22.

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid ühenduse õigust asjakohaselt arvesse võttes üksnes oma riigi territooriumile mõeldud teleülekannete suhtes, mida avalikkus ei saa üheski teises liikmesriigis otseselt ega kaudselt vastu võtta, kehtestada muid kui artikli 11 lõikes 2 ning artiklis 18 sätestatud eeskirju.”

23.

V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

24.

Artiklid 22a ja 22b jäetakse välja.

25.

VI peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

26.

Artikli 23a lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

27.

Lisatakse järgmine peatükk:

„VIB   PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE REGULEERIVATE ASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 23b

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et anda üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artiklite 2, 2a ja 3 kohaldamiseks vajalikku teavet, eelkõige liikmesriikide pädevate sõltumatute reguleerivate asutuste kaudu.”

28.

Artiklid 25 ja 25a jäetakse välja.

29.

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Komisjon esitab hiljemalt 19. detsembril 2011 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja teeb vajaduse korral täiendavaid ettepanekuid direktiivi kohandamiseks audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna arenguga, võttes eriti arvesse tehnika viimaseid arenguid, sektori konkurentsivõimet ja meediakirjaoskuse taset kõikides liikmesriikides.

Aruandes hinnatakse samuti lastesaadete ajal edastatava telereklaami küsimust ning eelkõige seda, kas käesolevas direktiivis esitatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eeskirjad on võimaldanud nõuetekohast kaitset.”

—

Lisas „Artikli 3 punktis a osutatud direktiivide ja määruste nimekiri” asendatakse punkt 4 järgmisega:

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/46

(1)

Komisjon on Euroopa Ühenduse nimel pidanud Ukrainaga läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimise üle.

(2)

Eeldusel et leping hiljem sõlmitakse, kirjutati kõnealusele lepingule Euroopa Ühenduse nimel alla 18. juunil 2007 kooskõlas nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega.

(3)

Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Lepinguga luuakse tagasivõtmise ühiskomitee, kes võib võtta vastu oma töökorra. Sellisel juhul on asjakohane kehtestada lihtsustatud kord ühenduse seisukoha esitamiseks.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Ühendkuningriik oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/66

(1)

Komisjon on Euroopa Ühenduse nimel pidanud läbirääkimisi Ukrainaga viisade väljastamise lihtsustamise lepingu üle.

(2)

Eeldusel, et leping hiljem sõlmitakse, kirjutati kõnealusele lepingule Euroopa Ühenduse nimel alla 18. juunil 2007 kooskõlas nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega.

(3)

Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Lepinguga luuakse lepingu haldamise ühiskomitee, kes võib võtta vastu oma töökorra. Sellisel juhul on asjakohane näha ette lihtsustatud kord ühenduse seisukoha esitamiseks.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli ja Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli kohaselt ei osale Ühendkuningriik ega Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/77

(1)

Käesolev otsus, mis on vastu võetud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) artikli 9 lõike 1 kohaselt, on adresseeritud ettevõtjale Fiat Auto SpA (edaspidi „Fiat”). Selles käsitletakse Fiati, ALFA Romeo ja Lancia sõidukite remontimiseks vajalike tehniliste andmete andmist.

(2)

Tehnilised andmed on andmed, protsessid ja juhised, mida on vaja mootorsõiduki rikkis, katkiste või kasutatud osade kontrollimiseks, remontimiseks või vahetamiseks ja sõiduki süsteemides tekkinud rikete kõrvaldamiseks. Andmeid on seitse peamist liiki:

(3)

2006. aasta detsembris alustas komisjon menetlust ja edastas Fiatile esialgse hinnangu, milles kahtles Fiati ja tema müügijärgse hoolduse partnerite vahel sõlmitud kokkulepete kokkusobivuses EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikega 1.

(4)

Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt ei ole Fiat tõenäoliselt avaldanud teatavasse kategooriasse kuuluvaid remondialaseid tehnilisi andmeid ka märkimisväärse aja jooksul, mis on möödunud komisjoni 31. juuli 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1400/2002 (asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris) (2) sätestatud üleminekuperioodi lõpust. Lisaks sellele ei olnud Fiat komisjoni uurimise alustamise ajaks ikka veel käivitanud toimivat süsteemi, et võimaldada sõltumatutele remonditöökodadele tingimusteta juurdepääsu remondialastele tehnilistele andmetele. Kuigi komisjoni uurimise jooksul parandas Fiat juurdepääsu tehnilistele andmetele, eelkõige avades 2005. aasta juunis asjakohase veebisaidi (edaspidi „TA veebisait”), tundub siiski, et sõltumatud remonditöökojad saavad endiselt ebatäielikke andmeid.

(5)

Esialgses hinnangus leiti, et asjaomased turud, mida mõjutab kõnealune tegevus, on sõiduautode remondi- ja hooldusteenuste osutamise turg ning autoremontijate tehniliste andmetega varustamise turg. Neist esimesel turul kuulus Fiati volitatud võrgustikele väga suur turuosa ning teisel turul oli Fiat ainuke tarnija, kes suutis pakkuda kõiki tehnilisi andmeid, mida on vaja tema sõidukite remontimiseks.

(6)

Lühidalt, Fiati teenindus- ja varuosade edasimüügilepingute kohaselt tuleb tema enda volitatud võrgustiku liikmetel osutada kõiki sõidukimargile ainuomaseid remonditeenuseid ning olla ka varuosade hulgimüüja. Komisjon tunneb muret, et sellised kokkulepped võivad avaldada negatiivset mõju, mida võib veelgi võimendada Fiati suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele, mille tulemusel luuakse ületamatud takistused ettevõtetele, kes soovivad ja suudavad osutada remonditeenuseid teistsuguse ärimudeli kohaselt.

(7)

Komisjoni esialgse järelduse kohaselt esitas Fiat sõltumatutele remonditöökodadele tehnilisi andmeid nii, et andmete ulatus ja juurdepääsetavus ei vastanud nende vajadustele. Selline käitumine koos teiste autotootjate sarnase käitumisega võis kaasa aidata sõltumatute remonditöökodade turuseisundi halvenemisele. Eelnev on tõenäoliselt omakorda kaasa toonud märkimisväärse kahju tarbijatele varuosade valiku olulise vähenemise, remonditeenuste hinna tõusu, remonditöökodade valiku vähenemise, võimalike ohutusküsimuste ja uuenduslike remonditöökodade puudumise näol.

(8)

Asjaolu, et Fiat ilmselt ei võimalda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele, võib takistada müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepetel saada kasu määruses (EÜ) nr 1400/2002 ette nähtud erandist, sest vastavalt selle määruse artikli 4 lõikele 2 ei kohaldata erandit juhul, kui mootorsõidukite tarnija keeldub tagamast sõltumatutele ettevõtjatele juurdepääsu tehnilistele andmetele, diagnostika- ja muudele seadmetele, tööriistadele, sealhulgas asjakohasele tarkvarale, või väljaõppele, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks. Määruse põhjenduse 26 kohaselt ei tohi juurdepääsutingimuste puhul teha vahet volitatud ja sõltumatute ettevõtjate vahel.

(9)

Komisjon jõudis esialgsele arvamusele, et remondialastele tehnilistele andmetele juurdepääsu puudumise korral ei ole tõenäoline, et Fiati ja tema volitatud remonditöökodade vahel sõlmitud kokkulepete suhtes saaks kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 3.

(10)

22. jaanuaril 2007 esitas Fiat komisjonile kohustused, mille eesmärk oli kõrvaldada esialgses hinnangus tõstatatud konkurentsiprobleemid.

(11)

Kohustused lähtuvad põhimõttest, et sõltumatutele ja volitatud remonditöökodadele avaldatavate andmete ulatuse kindlaksmääramisel ei eelistata üht liiki töökodasid teistele. Seda silmas pidades tagab Fiat, et kõik Fiati või tema nimel volitatud remonditöökodadele ja/või sõltumatutele importijatele ELi liikmesriikides pakutavad tehnilised andmed, tööriistad, seadmed, tarkvara ja väljaõpe, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks, tehakse kättesaadavaks ka sõltumatutele remonditöökodadele.

(12)

Kohustuste kohaselt on määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 4 lõike 2 tähenduses tehnilised andmed kõik andmed, mis avaldatakse volitatud remonditöökodadele Fiati, ALFA Romeo ja Lancia mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks. Need hõlmavad tarkvara, veakoode ja teisi parameetreid koos uuendustega, mida on vaja elektrooniliste kontrollplokkide Fiati soovitatud seadistuste sisestamiseks või taastamiseks, sõiduki tuvastamise meetodeid, varuosade katalooge, praktilistest kogemustest tulenevaid ning teatava mudeli või partii puhul tüüpiliste probleemidega seotud lahendusi, tagasikutsumise teateid ja muid teateid niisuguste remonditööde kohta, mida volitatud remonditöökodade võrgustikus võidakse teha tasuta.

(13)

Juurdepääs tööriistadele hõlmab juurdepääsu elektroonilistele diagnostika- ja muudele remondiks kasutatavatele töövahenditele koos juurdekuuluva tarkvaraga, sealhulgas tarkvara perioodilised uuendused, ning kõnealuste tööriistadega seotud müügijärgseid teenuseid.

(14)

Kohustused on siduvad Fiatile ja temaga seotud ettevõtjatele, kuid ei ole otseselt siduvad Fiati sõidukimarkide sõltumatutele importijatele. Seetõttu on Fiat nõustunud liikmesriikides, kus ta turustab Fiati, ALFA Romeo ja/või Lancia sõidukeid sõltumatute importijate kaudu, tegema kõik endast oleneva, et lepinguga kohustada kõnealuseid ettevõtjaid Fiatile edastama kõik tehnilised andmed või tehniliste andmete keeleversioonid, mis nad on edastanud volitatud remonditöökodadele asjaomases liikmesriigis. Fiat on kohustunud avaldama kõnealused tehnilised andmed või keeleversioonid viivitamata oma TA veebisaidil.

(15)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1400/2002 põhjendusele 26 ei ole Fiat kohustatud sõltumatutele remonditöökodadele avaldama tehnilisi andmeid, mis annavad kolmandatele isikutele võimaluse sõidukisse paigutatud kasutamistõkistest kõrvale hiilida või need välja lülitada ja/või elektronseadmeid uuesti kalibreerida (3) või teha muudatusi mootorsõiduki kiirust piiravates seadmetes. Nagu muid ELi õigusaktides sätestatud erandeid, tuleb ka põhjendust 26 tõlgendada kitsalt. Kohustustes märgitakse, et juhul, kui Fiat otsustab kõnealust erandit kasutada sõltumatutele remonditöökodadele tehniliste andmete avaldamata jätmise põhjendusena, võtab ta endale kohustuse tagada, et andmeid salastatakse vaid põhjenduses 26 sätestatud kaitse eesmärgil ning et kõnealuste andmete puudumine ei takista sõltumatutel remonditöökodadel sooritamast muid toiminguid kui põhjenduses 26 loetletud toimingud, sealhulgas mootori töö juhtimise elektrooniliste kontrollplokkide, turvapatjade, turvavöö eelpingutite või keskluku osadega seotud tööd.

(16)

Määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et tehnilised andmed tuleb sõltumatutele remonditöökodadele teha kättesaadavaks proportsionaalsel viisil. See tähendab, et andmeid ei edastata ühtse paketina ja et hinna puhul arvestatakse, millises ulatuses sõltumatud remonditöökojad andmeid kasutavad.

(17)

Nimetatud põhimõtte kohaselt avaldab Fiat TA veebisaidil kõik tehnilised andmed pärast 1996. aastat turule toodud mudelite kohta ja tagab, et kõik ajakohased tehnilised andmed on kogu aeg kättesaadavad TA veebisaidil või selle asemel loodud veebisaidil. Fiat tagab, et veebisait on kogu aeg kergesti leitav ja selle kasutamine on sama mugav kui tema volitatud võrgustike liikmetele tehniliste andmete edastamise meetodite puhul. Kui Fiat või Fiati nimel tegutsev muu ettevõtja muudab ühe osa tehnilistest andmetest volitatud remonditöökodadele kättesaadavaks teatavas ELi keeles, avaldab Fiat andmed kõnealuses keeles põhjendamatu viivituseta ka TA veebisaidil.

(18)

Järgmise kolme liigi tehnilist teavet ei ole veel TA veebisaidil (Fiat on kohustunud selle seal avaldama 31. detsembriks 2007):

(19)

Kohustustes on täpsustatud, et kõnealusele Fiati veebisaidile juurdepääsu eest võetava tasu struktuur põhineb selle CD-ROMi täispaketi aastatellimuse hinnal, mida Fiat edastab oma volitatud remonditöökodadele. Kõnealune hind on 3 356 eurot, lisaks 65 eurot varuosade kataloogi eest, millele lisandub igakuine 134 euro suurune tellimustasu uuenduste eest. Kuid et võtta arvesse määruses sätestatud proportsionaalsuse nõuet, on Fiat nõustunud jaotama juurdepääsutasu pro rata kuu, päeva ja tunni kaupa hinnaga 3 eurot tund, 22 eurot päev ja 350 eurot kuu iga sõidukimargi puhul. Fiat on nõus kohustuste kehtivusaja jooksul säilitama kõnealust juurdepääsutasu struktuuri ja mitte tõstma tasu üle ELi keskmise inflatsioonimäära.

(20)

Fiati kohustused ei piira niisuguste ühenduse või riikide õigusaktidega sätestatud olemasolevate või tulevaste nõuete kohaldamist, millega kohustatakse Fiati tegema sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks rohkem tehnilisi andmeid ja/või millega kehtestatakse soodsamad viisid kõnealuste andmete edastamiseks.

(21)

Fiat on kohustunud nõustuma vahendusmehhanismiga kui tehnilisi andmeid käsitlevate vaidluste lahendamise vahendiga, kui sõltumatu remonditöökoda või sõltumatute töökodade ühendus seda taotleb. Vahendusmenetlus toimub liikmesriigis, kus asub taotluse esitanud poole registrijärgne kontor, vastavalt volitatud kohaliku vahenduskeskuse eeskirjadele. Vahendusmenetlus ei piira õigust esitada avaldus riigi pädevale kohtule.

(22)

Otsuses leitakse, et komisjonil ei ole enam põhjust võtta meetmeid kõnealuste kohustuste suhtes. Kohustused on siduvad kuni 31. maini 2010.

(23)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas oma pooldava arvamuse 9. juulil 2007.

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/80

(1)

Komisjoni otsuse 2004/4/EÜ (2) kohaselt ei või Egiptusest pärit Solanum tuberosum L. mugulaid põhimõtteliselt ühendusse tuua. 2006/2007. impordihooajal on siiski lubatud kõnealuseid mugulaid kahjustajavabadest piirkondadest ja teatavatel eritingimustel ühendusse tuua.

(2)

2006/2007. impordihooajal registreeriti üks haigusetekitaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leid.

(3)

Egiptus on sellele leiule reageerinud rahuldaval viisil. Vastav piirkond on 2007/2008 impordihooaja kahjustajavabade piirkondade loetelust kõrvaldatud.

(4)

Egiptuselt saadud teabe põhjal on komisjon välja selgitanud, et Solanum tuberosum L. mugulate ühendusse toomisel Egiptuse kahjustajavabadest piirkondadest ei ole kahjuri Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leviku ohtu, kui täidetakse teatavaid tingimusi.

(5)

Seepärast tuleks 2007/2008. impordihooajal lubada ühendusse tuua Egiptuse kahjustajavabadest piirkondadest pärit Solanum tuberosum L. mugulaid.

(6)

Seepärast tuleks otsust 2004/4/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

1)

Artikli 2 lõikes 1 asendatakse aastaarvud „2006/2007” arvudega „2007/2008”.

2)

Artiklis 4 asendatakse kuupäev „31. augustit 2007” kuupäevaga „31. augustit 2008”.

3)

Artiklis 7 asendatakse kuupäev „30. septembriks 2007” kuupäevaga „30. septembriks 2008”.

4)

Lisa muudetakse järgmiselt:

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/81

(1)

Aasta määrusega (EÜ) nr 2160/2003 kohta kehtestatakse nõuded salmonella kontrolli suhtes liikmesriikide erinevates kodulindude populatsioonides. Nõudeid kohaldatakse liikmesriikide suhtes alates nimetatud määruse I lisas toodud kuupäevadest, täpsemalt 18 kuud pärast salmonella esinemissageduse vähendamise eesmärgi kehtestamist

(2)

Salmonella esinemissageduse vähendamise eesmärki kohaldatakse liigi Gallus gallus aretuskarjade suhtes alates 1. juulist 2005 vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1003/2005, (4) munakanade suhtes alates 1. augustist 2006 vastavalt määrusele (EÜ) nr 1168/2006 ja broilerite suhtes alates 1. juulist 2007 vastavalt määrusele (EÜ) nr 646/2007. (5)

(3)

Kanada, Iisrael, Tuneesia ja Ameerika Ühendriigid on esitanud komisjonile oma programmid salmonella kontrolliks liigi Gallus gallus tõulindude, nende haudemunade ja tõuaretuseks ettenähtud ühepäevaste tibude puhul. Kõnealused programmid pakuvad tagatisi, mis vastavad määruses (EÜ) nr 2160/2003 ettenähtud tagatistele ja seetõttu tuleks need programmid heaks kiita.

(4)

Komisjoni 28. augusti 2006. aasta otsuses 2006/696/EÜ, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde, haudemune, ühepäevaseid tibusid, kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, mune ja munatooteid ning määratletud patogeenivabasid mune, ja kohaldatavad veterinaarsertifikaatide nõuded, ning muudetakse otsuseid 93/342/EMÜ, 2000/585/EÜ ja 2003/812/EÜ (6) käsitletakse sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude ühendusse importimist ja läbi ühenduse vedamist ning kehtestatakse kolmandate riikide nimekiri, millest liikmesriikidel on lubatud asjaomaseid linde ja haudemune importida.

(5)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003 peavad kolmandad riigid, kes soovivad lülituda või jääda niisuguste ühenduse õigusaktides sätestatud kolmandate riikide loeteludesse, millest liikmesriigid võivad importida nimetatud määrusega hõlmatud asjaomaseid linde ja haudemune, esitama komisjonile programmi, mis on samaväärne liikmesriikide kehtestatavate salmonella kontrolli programmidega, ning komisjon peab selle heaks kiitma.

(6)

Programmide heakskiidu tulemusena jäävad Kanada, Iisrael, Tuneesia ja Ameerika Ühendriigid otsusega 2006/696/EÜ kehtestatud kolmandate riikide loetellu, millest liikmesriikidel on lubatud importida liigi Gallus gallus sugulinde, haudemune ja aretuseks ettenähtud ühepäevaseid tibusid.

(7)

Teatavad muud kolmandad riigid, mis on praegu otsuses 2006/696/EÜ loetletud, ei ole veel komisjonile salmonella kontrolli programmi esitanud. Kuna ühenduses kohaldatakse juba nõudeid liigi Gallus gallus sugulindude, haudemunade ja aretuseks ettenähtud ühepäevaste tibude suhtes, ei tohiks nimetatud lindude ja munade importi kõnealustest kolmandatest riikidest enam lubada. Otsuse 2006/696/EÜ I lisa 1. osas esitatud kolmandate riikide või nende osade loetelu tuleks vastavalt muuta.

(8)

Ühenduse nõuetega samaväärsete tagatiste esitamiseks peavad kolmandad riigid, kust liikmesriikidel on lubatud importida liigi Gallus gallus sugu- ja produktiivlinde, haudemune ja ühepäevaseid tibusid, kinnitama, et päritolukarja suhtes on kohaldatud salmonella kontrolli programmi ja et karja on kontrollitud inimese terviseohutuse seisukohalt oluliste salmonella serotüüpide suhtes niipea, kui nõudeid kohaldatakse ühenduse erinevate kodulindude populatsioonide suhtes.

(9)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003 ei tohi alates 1. jaanuarist 2007 kasutada ühenduses liigi Gallus gallus karju tõuaretuseks ja nende mune haudemunadena, kui nad on nakatunud Salmonella Enteritidis’e ja/või Salmonella Typhimurium’iga. Seetõttu tuleb sugulindude, aretuseks ettenähtud ühepäevaste tibude ja haudemunade importi ühendusse lubada üksnes siis, kui päritolukarja on kontrollitud ja nad ei ole nakatunud Salmonella Enteritidise või Salmonella Typhimurium’iga.

(10)

Komisjoni 1. augusti 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonellatõrje programmide raames (7) kehtestatakse teatavad eeskirjad antimikroobikumide ja vaktsiinide kasutamise kohta komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003 heaks kiidetud riiklike kontrolliprogrammide raames.

(11)

Kolmandad riigid, millest liikmesriikidel on lubatud importida liigi Gallus gallus sugu- ja produktiivlinde, haudemune ja ühepäevaseid tibusid, peavad kinnitama, et määrusega (EÜ) nr 1177/2006 kehtestatud konkreetseid nõudeid antimikroobikumide ja vaktsiinide kasutamise kohta on kohaldatud niipea, kui nõudeid kohaldatakse ühenduse erinevate kodulindude populatsioonide suhtes. Kui ühepäevaste tibude puhul on antimikroobikume kasutatud muul eesmärgil kui salmonella kontrolliks, tuleb see märkida sertifikaadil, kuna selline kasutusviis võib mõjutada impordi korral läbiviidavat testimist salmonella suhtes.

(12)

Seetõttu tuleks otsuses 2006/696/EÜ sätestatud sugu- ja produktiivlindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade impordiks vajalike veterinaarsertifikaatide näidiseid vastavalt muuta. Et vältida edaspidist veterinaarsertifikaatide näidiste muutmist ajal, mil määruse (EÜ) nr 2160/2003 importi käsitlevaid sätteid hakatakse kohaldama produktiivlindude ja muuks kui aretuseks ettenähtud ühepäevaste tibude suhtes, tuleks muuta ka nende lindude impordi suhtes kohaldatavaid veterinaarsertifikaate ning selgelt näidata, millal neid muudatusi erinevate kodulindude populatsioonide suhtes kohaldatakse.

(13)

Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007. Alates nimetatud kuupäevast kohaldatakse nende uute liikmesriikide suhtes otsuses 2006/696/EÜ kehtestatud sätteid ühendusesisese kaubanduse kohta. Bulgaaria ja Rumeenia tuleks seega välja jätta otsuse 2006/696/EÜ I ja II lisa 1. osas esitatud kolmandate riikide loetelust, millest liikmesriikidel on lubatud importida.

(14)

Kaubanduse katkemise vältimiseks tuleks lubada vastavalt otsusele 2006/696/EÜ väljastatud kehtiva sõnastusega veterinaarsertifikaate 60päevase ajavahemiku jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva.

(15)

Kuid selleks, et vältida edaspidist veterinaarsertifikaatide näidiste muutmist ajal, mil määruse (EÜ) nr 2160/2003 importi käsitlevaid sätteid hakatakse kohaldama ka liigi Gallus gallus munakanade ja broilerite suhtes, tuleks muuta ka nende lindude impordi suhtes kohaldatavaid veterinaarsertifikaate ning selgelt näidata, millal neid muudatusi erinevate populatsioonide suhtes kohaldatakse. Kõnealuste muudatuste kohaldamise kuupäeva tuleks seetõttu vastavalt vajadusele edasi lükata.

(16)

Seetõttu tuleks otsust 2006/696/EÜ vastavalt muuta.

(17)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/101

(1)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsusega 2006/415/EÜ (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ) (3) sätestatakse teatavad kaitsemeetmed, mida tuleb rakendada, et vältida selle haiguse levikut, sealhulgas A- ja B-piirkonna kehtestamine vastavalt kahtlustatud või kinnitatud haiguspuhangutele.

(2)

Saksamaa on teavitanud komisjoni alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi puhangust ühes koduses linnukasvatuses oma territooriumil ja võtnud otsuses 2006/415/EÜ sätestatud asjakohased meetmed, kehtestades muu hulgas A- ja B-piirkonna kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 4.

(3)

Komisjon on koostöös Saksamaaga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud A- ja B-piirkondade piirid on haiguspuhangu tegelikust asukohast piisavalt kaugel. Seepärast võib kinnitada Saksamaa A- ja B-piirkonnad ning kehtestada kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestuse.

(4)

Seetõttu tuleks otsust 2006/415/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed tuleb läbi vaadata toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee järgmisel koosolekul,

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/103

(1)

Piiriülese organiseeritud kuritegevuse põhiline motiiv on rahaline kasu. Rahaline kasu stimuleerib toime panema uut kuritegu veelgi suurema kasu saamiseks. Seega peaks õiguskaitseasutustel olema vajalikud oskused kriminaalse tegevusega seotud raha liikumise uurimiseks ja analüüsimiseks. Tõhusaks võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu peavad Euroopa Liidu liikmesriigid omavahel kiiresti vahetama kuritegelikul teel saadud tulu ja kurjategijatele kuuluva muu vara jälitamiseks ja arestimiseks vajalikku teavet.

(2)

Nõukogu võttis vastu 22. juuli 2003. aasta raamotsuse 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (2) ja 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist. (3) Nendes raamotsustes käsitletakse kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö teatavaid aspekte kuritegelikul teel saadud tulu, kuriteovahendite ja kuritegevusega seotud muu vara arestimise ja konfiskeerimise valdkonnas.

(3)

Vajalik on tihe koostöö liikmesriikide asjaomaste asutuste vahel, mis tegelevad ebaseadusliku tulu ja konfiskeerimisele kuuluva muu vara jälitamisega, samuti oleks vaja võimaldada nende asutuste vahelist otsest teabevahetust.

(4)

Selleks peaksid liikmesriikides olema riiklikud kriminaaltulu jälitamise talitused, kellel on pädevus nimetatud valdkondades, ning liikmesriigid peaksid tagama talitustevahelise kiire teabevahetuse.

(5)

22.–23. septembril 2004 Haagis Austria, Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi loodud kriminaaltulu jälitamisega tegelevate ametiasutuste vaheline Camdeni võrk (CARIN) juba kujutabki endast selle valdkonna töötajate ja ekspertide ülemaailmset võrku, mille eesmärk on edendada kuritegelikul teel saadud tulu ja kuritegevusega seotud muu vara piiriülese tuvastamise, blokeerimise, arestimise ja konfiskeerimise meetodite ja tehnikate vastastikust tundmaõppimist. Käesolev otsus peaks täiendama CARINit, olles õiguslikuks aluseks kõikide liikmesriikide kriminaaltulu jälitamise talituste vahelisele teabevahetusele.

(6)

Oma teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Haagi programm: järgmise viie aasta kümme prioriteeti” soovitas komisjon tugevdada vahendeid, mille abil tegeleda organiseeritud kuritegevuse finantsaspektidega, ja muu hulgas edendada kuritegelikul teel saadud varaga tegelevate teabeüksuste asutamist liikmesriikides.

(7)

Koostöö kriminaaltulu jälitamise talituste vahel ning kriminaaltulu jälitamise talituste ja teiste asutuste vahel, mille ülesanne on kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemise ja uurimise hõlbustamine, peaks toimuma nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsuses 2006/960/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta) (4) sätestatud menetluste ja tähtaegade alusel, kaasa arvatud seal toodud keeldumise põhjused.

(8)

Käesolev otsus ei tohiks piirata nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/642/JSK (liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe vahetamisel) (5) kindlaks määratud koostöö korda,

18.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/106

„ii)

on ehitatud vastavalt käesolevas lisas esitatud tehnilistele üksikasjadele.”

„ii)

on ehitatud vastavalt nõukogu 12. veebruari 2002 määruse (EÜ) nr 254/2002 (millega kehtestatakse 2002. aastal kohaldatavad meetmed tursavarude taastamiseks Iiri merel) lisa jaotises CIE VIIa esitatud tehnilistele üksikasjadele.”

„b)

poimärgised või laevaseiresüsteemi andmed näitavad, et omanik asub oma püünise juurest vähem kui 100 meremiili kaugusel enam kui 120 tundi;”

„b)

poimärgised või laevaseiresüsteemi andmed näitavad, et omanik ei asu oma püünise juurest vähem kui 100 meremiili kaugusel enam kui 120 tundi;”