26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/2

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Bundesgerichtshof (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Bavaria NV versus Bayerischer Brauerbund eV

(Kohtuasi C-120/08) (1)

(Eelotsusetaotlus - Määrus (EMÜ) nr 2081/92 ja määrus (EÜ) nr 510/2006 - Ajaline kohaldamine - Artikkel 14 - Registreerimine lihtsustatud korras - Kaubamärkide ja kaitstud geograafiliste tähiste seosed)

2011/C 63/02

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bavaria NV

Kostja: Bayerischer Brauerbund eV

Ese

Eelotsusetaotlus — Bundesgerichtshof — Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT L 93, lk 12) artikli 13 lõike 1 punkti b ja artikli 14 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine ning nõukogu 14. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT L 208, lk 1; ELT eriväljaanne 03/13, lk 4) artikli 17 tõlgendamine — Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1347/2001, millega täiendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa (EÜT L 182, lk 3; ELT eriväljaanne 03/33, lk 97), kehtivus — Kaitstud geograafilise tähise, mis on registreeritud määruse (EÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud lihtsustatud korras (käesoleval juhul „Bayerisches Bier”), ja rahvusvahelise kaubamärgi (käesoleval juhul kaubamärk, mis sisaldab sõnaosa „Bavaria”) vaheline vastuolu

Resolutsioon

Nõukogu 14. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 14 lõige 1 on kohaldatav selleks, et lahendada vastuolu kaitstud geograafilise tähisena nimetatud määruse artiklis 17 ette nähtud lihtsustatud korras nõuetekohaselt registreeritud nimetuse ja sellise kaubamärgi vahel, mis vastab ühele selle määruse artiklis 13 sätestatud olukordadest ja puudutab sama liiki kaupa ning mille registreerimise taotlus esitati nii enne selle nimetuse registreerimist kui ka enne seda, kui jõustus nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus nr 692/2003, millega muudetakse määrust nr 2081/92. Kõnealuse nimetuse registreeringu jõustumise kuupäev on aluseks võetav kuupäev artikli 14 lõike 1 tähenduses.

(1) ELT C 197, 2.8.2008.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/2

Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik

(Kohtuasi C-507/08) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Riigiabi - Äriühingu maksuvõla osaline kustutamine kokkuleppemenetluse raames võlausaldajatega - Komisjoni otsus, millega tunnistatakse see abi ühisturuga kokkusobimatuks ning määratakse selle tagastamine - Täitmata jätmine)

2011/C 63/03

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Giolito, J. Javorský ja K. Walkerová)

Kostja: Slovaki Vabariik. (esindaja: B. Ricziová)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Komisjoni 7. juuni 2006. aasta otsuse K(2006) 2082 lõplik, millega tunnistati ühisturuga kokkusobimatuks riigiabi, mida Slovakkia on andnud Frucona Košice’le maksuameti poolse maksuvõla kustutamise teel kokkuleppemenetluse raames võlausaldajatega, ning määratakse selle tagastamine (riigiabi C-25/2005, ex NN 21/2005) (ELT L 112, lk 14), täitmiseks vajalike sätete ettenähtud tähtajaks võtmata jätmine.

Resolutsioon

Kuna Slovaki Vabariik ei ole määratud tähtaja jooksul võtnud vastu kõiki vajalikke meetmeid abisaajalt komisjoni 7. juuni 2006. aasta otsuses 2007/254/EÜ riigiabi C-25/05 (ex NN 21/05) kohta, mida Slovaki Vabariik on andnud äriühingule Frucona Košice a.s., viidatud ebaseadusliku abi tagasisaamiseks, siis on Slovaki Vabariik rikkunud EÜ artikli 249 neljandast lõigust ning kõnealuse otsuse artiklist 2 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Slovaki Vabariigilt.

(1) ELT C 102, 1.5.2009

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/3

Euroopa Kohtu (teine koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Gowan Comércio Internacional e Serviços Lda versus Ministero della Salute

(Kohtuasi C-77/09) (1)

(Taimekaitsevahendid - Direktiiv 2006/134/EÜ - Kehtivus - Fenarimooli toimeainena kasutamise piirangud)

2011/C 63/04

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Gowan Comércio Internacional e Serviços Lda

Kostja: Ministero della Salute

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio — Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332), muudetud komisjoni 11. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/134/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka fenarimool, I lisa kehtivus seoses piirangutega fenarimooli toimeainete loetellu kandmiseks.

Resolutsioon

Eelotsuse küsimuse uurimisel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis mõjutaks komisjoni 11. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/134/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka fenarimool, kehtivust.

(1) ELT C 102, 1.5.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/3

Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Oberste Berufungs- und Disziplinarkommission'i (Austria) eelotsusetaotlus) — Menetlus, mille algatas Robert Koller

(Kohtuasi C-118/09) (1)

(Liikmesriigi kohtu mõiste EÜ artikli 234 tähenduses - Diplomite tunnustamine - Direktiiv 89/48/EMÜ - Advokaat - Kutseühingu registrisse kandmine muus liikmesriigis kui see, mille diplom on tunnistatud samaväärseks)

2011/C 63/05

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberste Berufungs- und Disziplinarkommission

Põhikohtuasja pool

Robert Koller

Ese

Eelotsusetaotlus — Oberste Berufungs- und Disziplinarkommission — Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta (EÜT L 19, lk 16; ELT eriväljaanne 05/01, lk 337) tõlgendamine — Direktiivi kohaldatavus Austria kodaniku suhtes, kes registreeriti Hispaania advokatuuri juures pärast seda, kui tema Austria diplomit oli tunnustatud ja ta oli läbinud täiendava, vähem kui kolm aastat kestnud õppe Hispaania ülikoolis, ning kes selle järgselt töötas kolm nädalat advokaadi kutsealal ning kes taotles luba sooritada sobivustest, et astuda Austrias advokatuuri Hispaanias antud kutsealal tegutsemise õiguse alusel

Resolutsioon

Isikul, kes on vastuvõtvas liikmesriigis omandanud akadeemilise kraadi pärast rohkem kui kolm aastat kestnud keskharidusjärgset koolitust ning kellel on lisaks teises liikmesriigis pärast vähem kui kolm aastat kestnud täiendavat koolitust omandatud samaväärne kraad, mis annab talle selles teises liikmesriigis õiguse asuda tööle reguleeritud kutsealal advokaadina, kellena see isik sobivustestile lubamise taotluse esitamise ajal seal ka töötas, on advokaadi kutsealale kui reguleeritud kutsealale pääsemise osas vastuvõtvas liikmesriigis sobivustesti eduka sooritamise korral õigus tugineda nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/48/EMÜ vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2001. aasta direktiiviga 2001/19/EÜ) sätetele.

Direktiivi 89/48 (muudetud direktiiviga 2001/19) tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused keelduvad põhikohtuasja kaebuse esitajaga sarnases olukorras olevale isikule loa andmisest sooritada advokaadi kutsesobivustest, kui ei ole tõendatud selle liikmesriigi õigusnormides nõutud erialase praktika läbimist.

(1) ELT C 141, 20.6.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/4

Euroopa Kohtu (teine koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshofi (Austria) eelotsusetaotlus) — Ilonka Sayn-Wittgenstein versus Landeshauptmann von Wien

(Kohtuasi C-208/09) (1)

(Euroopa kodakondsus - Õigus liikmesriikides vabalt liikuda ja elada - Liikmesriigi põhiseaduse tasandil seadus aadliseisuse kaotamise kohta selles riigis - Selle riigi kodanikust täisealise isiku perekonnanimi, mis on saadud lapsendamise teel teises liikmesriigis, kus ta elab - Perekonnanime osaks olev aadlitiitel ja aadlipartikkel - Esimese liikmesriigi ametiasutuste poolt perekonnaseisuregistrisse kandmine - Kande parandamine ametiasutuste algatusel - Aadlitiitli ja aadlipartikli ärajätmine)

2011/C 63/06

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ilonka Sayn-Wittgenstein

Kostja: Landeshauptmann von Wien

Ese

Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgerichtshof — EÜ artikli 18 tõlgendamine — Liikmesriigi põhiseaduse tasandil seadus, mille ese on aadliseisuse kaotamine selles liikmesriigis ning mis keelab oma kodanikel kanda välisriikide aadlitiitleid — Liikmesriigi ametiasutuste keeldumine kandmast sünniregistrisse aadlitiitlit ja aadlipartiklit, mis on osa perekonnanimest, mille selle liikmesriigi täisealine kodanik on saanud teises liikmesriigis, kus ta elab, seoses lapsendamisega selle riigi kodaniku poolt

Resolutsioon

ELTL artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, et niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas võivad liikmesriigi ametiasutused keelduda tunnustamast kõnesoleva riigi kodaniku perekonnanime selle kõigis elementides, nagu see määrati kindlaks teises liikmesriigis, kus mainitud kodanik elab, sel ajal kui ta täisealisena lapsendati selle teise liikmesriigi kodaniku poolt, kui see perekonnanimi sisaldab aadlitiitlit, mis ei ole esimeses liikmesriigis konstitutsiooniõiguse kohaselt lubatud, tingimusel et ametiasutuste poolt sellega seoses võetud meetmed on avaliku korraga seonduvatel põhjustel õigustatud, st need on vajalikud huvide kaitseks, mille tagamine on meetmete eesmärk, ja need on õiguspäraselt taotletava eesmärgiga proportsionaalsed.

(1) ELT C 193, 15.8.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/4

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Markkinaoikeus (Soome) eelotsusetaotlus) — Mehiläinen Oy, Terveystalo Healthcare Oy, varem Suomen Terveystalo Oyj versus Oulun kaupunki

(Kohtuasi C-215/09) (1)

(Teenuste riigihange - Direktiiv 2004/18/EÜ - Segaleping - Hankija ning temast sõltumatu eraõigusliku äriühingu vahel sõlmitud leping - Võrdse osalusega sellise ühisettevõtte asutamine, mis osutab tervishoiuteenuseid - Lepingu osapoolte kohustus tellida sellelt ühisettevõttelt nelja–aastase üleminekuperioodi jooksul tervishoiuteenuseid, mida nad peavad enda töötajatele osutama)

2011/C 63/07

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Markkinaoikeus

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Mehiläinen Oy, Terveystalo Healthcare Oy, varem Suomen Terveystalo Oyj

Kostja: Oulun kaupunki

Ese

Eelotsusetaotlus — Markkinaoikeus — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 1 lõike 2 punktide a ja d tõlgendamine — Kohaliku omavalitsuse ja iseseisva eraõigusliku äriühingu vaheline leping sellise võrdse osalusega ühisettevõtte asutamiseks, millele kantakse üle asutajate töötervishoiu- ja heaoluga seotud tegevus — Leping, millega kohalik omavalitsus ja iseseisev eraõiguslik äriühing kohustuvad ostma oma töötajatele töötervishoiu ja –heaoluteenuseid üleminekuperioodil uuelt ühisettevõttelt

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta tuleb tõlgendada nii, et kui hankija sõlmib temast sõltumatu eraõigusliku äriühinguga lepingu, milles nähakse ette sellise ühisettevõtte asutamine aktsiaseltsi õiguslikus vormis, mille eesmärgiks on töötervishoiu- ja heaoluteenuste osutamine, peab ta enda töötajatele tellitavate teenuste puhul, mille väärtus ületab direktiivis ettenähtud piirmäära ning mida on võimalik eraldada selle äriühingu asutamise lepingust, korraldama hankemenetluse, arvestades nimetatud direktiivi sätteid, mis kehtivad selle II B lisasse kuuluvate teenuste suhtes.

(1) ELT C 193, 15.8.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/5

Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Arbeidshof te Brusseli (Belgia) eelotsusetaotlus) — Omalet NV versus Rijksdienst voor Sociale Zekerheid

(Kohtuasi C-245/09) (1)

(Teenuste osutamise vabadus - EÜ artikkel 49 - Liikmesriigis asuv töövõtja - Samas liikmesriigis asuvate lepingupartnerite kasutamine - Puhtalt riigisisene olukord - Eelotsusetaotluse vastuvõetamatus)

2011/C 63/08

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeidshof te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Omalet NV

Kostja: Rijksdienst voor Sociale Zekerheid

Ese

Eelotsusetaotlus — Arbeidshof te Brussel — EÜ artikli 49 tõlgendamine — Sotsiaalõigus — Belgias asuv ettevõtja, kes kasutab samas liikmesriigis asuvaid, kuid siseriiklikes ametiasutustes registreerimata lepingupartnereid — EÜ artikli 49 kohaldamise küsimus

Resolutsioon

Arbeidshof te Brusseli (Belgia) 25. juuni 2009. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu.

(1) ELT C 220, 12.9.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Rechtbank Haarlem (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Premis Medical BV versus Inspecteur van de Belastingdienst/Douane Rotterdam, kantoor Laan op Zuid

(Kohtuasi C-273/09) (1)

(Määrus (EÜ) nr 729/2004 - Kauba „ratastega käimisraam” klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri - Rubriik 9021 - Rubriik 8716 - Parandus - Kehtivus)

2011/C 63/09

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Haarlem

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Premis Medical BV

Vastustaja: Inspecteur van de Belastingdienst/Douane Rotterdam, kantoor Laan op Zuid

Ese

Eelotsusetaotlus — Rechtbank Haarlem (Madalmaad) — Komisjoni 15. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 729/2009 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (ELT L 113, lk 5; ELT eriväljaanne 02/16, lk 90) tõlgendamine — Ortopeediline abivahend või selline abivahend, mille eesmärgiks on kompenseerida või leevendada füüsilisi puudeid kombineeritud nomenklatuuri rubriigi 9021 tähenduses — Ratastega käimisraam piiratud liikumisvõimega isikutele

Resolutsioon

Komisjoni 15. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 729/2004 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (redaktsioonis, mis tuleneb 7. mail 2004 tehtud parandusest) on kehtetu, kuna ühelt poolt laiendab kõnealune parandus esialgse määruse kohaldamisala ratastega käimisraamile, mis koosneb alumiiniumtorust valmistatud raamist neljal rattal pöörlevate esirataste, käepidemete ja piduritega ning on konstrueeritud käimispuudega isikutele, ning teiselt poolt klassifitseerib see määrus nimetatud käimisraamid kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8716 80 00.

(1) ELT C 267, 7.11.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Court of Session (Šotimaa), Edinburgh eelotsusetaotlus — Ühendkuningriik) — The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs versus RBS Deutschland Holdings GmbH

(Kohtuasi C-277/09) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Mahaarvamisõigus - Sõidukite soetamine ja nende kasutamine liisimisteenuste osutamisel - Erinevus kahe liikmesriigi maksusüsteemis - Kuritarvituste keeld)

2011/C 63/10

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Session (Scotland), Edinburgh

Põhikohtuasja pooled

Hageja: The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs

Kostja: RBS Deutschland Holdings GmbH

Ese

Eelotsusetaotlus — Court of Session (Scotland), Edinburgh — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 17 lõike 3 punkti a tõlgendamine — Tehingud, mis on tehtud üksnes eesmärgiga saada maksueelist — Autode liisimisteenused, mida Ühendkuningriigis osutab Ühendkuningriigis asuva panga Saksa tütarettevõtja

Resolutsioon

Sellistel nagu põhikohtuasjas esinevatel asjaoludel tuleb nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 17 lõike 3 punkti a tõlgendada nii, et liikmesriik ei või keelduda lubamast maksukohustuslasel selles liikmesriigis kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata, kui seda kaupa kasutatakse teises liikmesriigis liisingutehingute tegemiseks, pelgalt selle tõttu, et müügitehinguga seoses ei tekkinud teises liikmesriigis käibemaksu tasumise kohustust.

Direktiivi 77/388 artikli 17 lõike 3 punktis a sätestatud käibemaksu mahaarvamise õigus ei ole vastuolus õiguse kuritarvitamise keelu põhimõttega sellises nagu põhikohtuasjas arutusel olevas olukorras, kus liikmesriigis asuv ettevõtja otsustab teises liikmesriigis asuva tütarettevõtja kaudu osutada kaupade liisimise teenuseid esimeses liikmesriigis asuvale kolmandale ettevõtjale eesmärgiga vältida nende teenuste eest saadava tasu maksustamist käibemaksuga, kuna esimeses liikmesriigis liigitatakse need teenused teises liikmesriigis osutatud teenusteks ja selles teises liikmesriigis esimeses liikmesriigis tehtud kaubatarneks.

(1) ELT C 267, 7.11.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/6

Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-304/09) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Riigiabi - Abi börsil hiljuti noteeritud äriühingutele - Tagasinõudmine)

2011/C 63/11

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, E. Righini ja V. Di Bucci)

Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri ja P. Gentili)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Komisjoni 16. märtsi 2005. aasta otsuse 2006/261/EÜ abikava nr C 8/2004 (ex NN 164/2003) kohta, mida Itaalia rakendas börsil hiljuti noteeritud äriühingute kasuks (teatavaks tehtud numbri K(2005) 591 all) (ELT L 94, lk 42), artiklite 2, 3 ja 4 täitmiseks vajalike meetmete ette nähtud tähtaja jooksul võtmata jätmine.

Resolutsioon

Kuna Itaalia Vabariik ei võtnud ettenähtud tähtaegade jooksul kõiki vajalikke meetmeid, et tühistada komisjoni 16. märtsi 2005. aasta otsusega 2006/261/EÜ ebaseaduslikuks ning ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abikava nr C 8/2004 (ex NN 164/2003), mida Itaalia rakendas börsil hiljuti noteeritud äriühingute kasuks, ja nõuda abisaajatelt tagasi neile kõnealuse kava alusel antud abi, on Itaalia Vabariik rikkunud selle otsuse artiklitest 2 ja 3 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 256, 24.10.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/7

Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Unabhängiger Verwaltungssenat Wien'i (Austria) eelotsusetaotlus) — Yellow Cab Verkehrsbetriebs GmbH versus Landeshauptmann von Wien

(Kohtuasi C-338/09) (1)

(Teenuste osutamise vabadus - Asutamisvabadus - Konkurentsieeskirjad - Kabotaaž - Siseriiklik reisijate liinivedu - Liiniveo käitamisloa taotlus - Kontsession - Luba - Tingimused - Riigi territooriumil asukoha või püsiva tegevuskoha nõue - Tulude vähenemine, mis kahjustab juba loa saanud liini käitamise kasumlikkust)

2011/C 63/12

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Unabhängiger Verwaltungssenat Wien

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Yellow Cab Verkehrsbetriebs GmbH

Kostja: Landeshauptmann von Wien

Ese

Eelotsusetaotlus — Unabhängiger Verwaltungssenat Wien — EÜ artikli 49 jj ning EÜ artikli 81 jj tõlgendamine — Liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt peab avaliku liiniveo käitamise loa andmiseks olema täidetud kaks tingimust, nimelt taotluse esitaja asukoht peab olema selles liikmesriigis ning uus liin ei tohi ohustada juba olemasoleva samaväärse liiniveo kasumlikkust

Resolutsioon

ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, nagu põhikohtuasjas käsitletud, mis reisijate linnaliiniveo teostamiseks kindlate peatustega ja eelnevalt kehtestatud sõiduplaani kohaselt nõuavad luba taotlevatelt ja teises liikmesriigis asutatud ettevõtjatelt asukoha või muu tegevuskoha olemasolu selle liikmesriigi territooriumil isegi enne hetke, kui sellise liini käitamisluba on antud. Seevastu tuleb ELTL artiklit 49 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis sätestavad asutamisnõude, kui see nõue kehtib pärast kõnealuse loa saamist ja enne hetke, kui taotleja alustab viidatud liini käitamist.

ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette turistidele mõeldud bussiliini loa andmisest keeldumise, kuna väheneb niisuguse konkureeriva ettevõtja kasumlikkus, kellel on luba käitada taotletud liiniga osaliselt või täielikult identset liini, ja seda lähtudes üksnes kõnealuse konkureeriva ettevõtja kinnitustest.

(1) ELT C 282, 21.11.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/7

Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Malta Vabariik

(Kohtuasi C-351/09) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2000/60/EÜ - Artiklid 8 ja 15 - Maismaa pinnavee seisund - Seireprogrammide kehtestamine ja rakendamine - Tegemata jätmine - Seireprogrammide kohta koondaruannete esitamine - Tegemata jätmine)

2011/C 63/13

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán ja K. Xuereb)

Kostja: Malta Vabariik (esindajad:S. Camilleri, D. Mangion, P. Grech ja Y.Rizzo)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, lk 1; ELT eriväljaanne 15/05, lk 275), artiklite 8 ja 15 rikkumine — Kohustus kehtestada ja rakendada maismaaveekogude seireprogramme — Kohustus esitada maismaaveekogude seireprogrammide koondaruandeid

Resolutsioon

Kuna Malta Vabariik esiteks ei kehtestanud ning ei viinud ellu maismaa pinnavee seisundi seireprogramme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, artikli 8 lõigetele 1 ja 2, ning teiseks jättis esitamata maismaa pinnavee seisundi seireprogrammide koondaruanded vastavalt nimetatud direktiivi artikli 15 lõikele 2, on ta rikkunud direktiivi artiklitest 8 ja 15 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Malta Vabariigilt.

(1) ELT C 267, 7.11.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) — Bezpečnostní softwarová asociace — Svaz softwarové ochrany versus Ministerstvo kultury

(Kohtuasi C-393/09) (1)

(Intellektuaalomand - Direktiiv 91/250/EMÜ - Arvutiprogrammide õiguskaitse - Mõiste „arvutiprogrammi kõik avaldumisvormid” - Programmi graafilise kasutajaliidese hõlmatus - Autoriõigus - Direktiiv 2001/29/EÜ - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas - Graafilise kasutajaliidese ülekandmine teleringhäälingus - Teose edastamine üldsusele)

2011/C 63/14

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nejvyšší správní soud

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bezpečnostní softwarová asociace — Svaz softwarové ochrany

Kostja: Ministerstvo kultury

Ese

Eelotsusetaotlus — Nejvyšší správní soud — Nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (EÜT L 122, lk 42; ELT eriväljaanne 17/01, lk 114) artikli 1 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas parandus (EÜT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 3 lõike 1 tõlgendamine — Graafilise kasutajaliidese hõlmatus direktiivi 91/250 artikli 1 lõikes 2 esitatud mõistega „arvutiprogrammi kõik avaldumisvormid”

Resolutsioon

Graafiline kasutajaliides ei kujuta endast arvutiprogrammi avaldumisvormi nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta artikli 1 lõike 2 tähenduses ning sellele ei laiene selle direktiiviga arvutiprogrammidele ette nähtud autoriõiguse kaitse. Siiski võib sellise liidese suhtes laieneda autoriõiguse kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas alusel kui teosele, kui see liides kujutab endast selle autori enda intellektuaalset loomingut.

2.	Graafilise kasutajaliidese ülekandmine teleringhäälingus ei kujuta endast autoriõigusega kaitstud teose edastamist üldsusele direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(1) ELT C 11, 16.1.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus — Poola Vabariik) — Bogusław Juliusz Dankowski versus Dyrektor Izby Skarbowej w Łodzi

(Kohtuasi C-438/09) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus - Osutatud teenused - Maksukohustuslane, kes ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse - Seoses käibemaksuga arvele märgitavad kohustuslikud andmed - Siseriiklikud maksuõigusnormid - Mahaarvamisõiguse välistamine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 6 alusel)

2011/C 63/15

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bogusław Juliusz Dankowski

Kostja: Dyrektor Izby Skarbowej w Łodzi

Ese

Eelotsusetaotlus — Naczelny Sąd Administracyjny — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 17 lõike 6 tõlgendamine — Sellise siseriikliku õigusnormi kooskõla eespool nimetatud sättega, mille kohaselt on välistatud teenuste eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus arve alusel, mille on siseriiklikku õigust rikkudes väljastanud isik, kes ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse

Resolutsioon

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (muudetud nõukogu 14. veebruari 2006. aasta direktiiviga 2006/18/EÜ) artikli 18 lõike 1 punkti a ja artikli 22 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslasel on õigus maha arvata käibemaks, mille ta on tasunud teenuste eest, mida talle osutab teine maksukohustuslane, kes ei ole end käibemaksukohustuslasena registreerinud, kui nende teenuste kohta esitatud arvetele on märgitud kõik artikli 22 lõike 3 punktis b nõutud andmed, eeskätt teave, mis võimaldab tuvastada arved koostanud isikud ja osutatud teenuste laadi.

Kuuenda direktiivi 77/388 (muudetud direktiiviga 2006/18) artikli 17 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis välistavad maksukohustuslase poolt teenuseosutajaks olevale teisele maksukohustuslasele tasutud käibemaksu mahaarvamise õiguse juhul, kui viimane ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud.

(1) ELT C 37, 13.2.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/9

Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Tribunal Supremo (Hispaania) eelotsusetaotlus) — Asociación de Transporte International por Carretera (ASTIC) versus Administración General del Estado

(Kohtuasi C-488/09) (1)

(TIR konventsioon - Ühenduse tolliseadustik - Vedu TIR märkmiku alusel - Garantiiühing - Ebaseaduslik mahalaadimine - Rikkumise koha kindlaksmääramine - Imporditollimaksude sissenõudmine)

2011/C 63/16

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Asociación de Transporte International por Carretera (ASTIC)

Kostja: Administración General del Estado

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunal Supremo — Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMP) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), artikli 221 lõike 3 ja komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), artikli 454 lõike 3 ning artikli 455 tõlgendamine — Vedu TIR-märkmiku alusel — Rikkumised ja eeskirjade eiramised — Koht — Menetlus — Impordi- või eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine

Resolutsioon

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikleid 454 ja 455 tuleb tõlgendada nii, et kui eeldus, mille kohaselt on tollivõla sissenõudmiseks pädev see liikmesriik, kelle territooriumil on tuvastatud TIR-veo käigus toimunud rikkumine, langeb ära niisuguse kohtuotsuse tulemusel, milles tuvastatakse, et see rikkumine toimus teise liikmesriigi territooriumil, siis läheb selle võla sissenõudmise pädevus üle viimati nimetatud riigi tollile, tingimusel et nimetatud rikkumise aluseks olevad faktilised asjaolud on jõudnud kohtusse kaheaastase tähtaja jooksul alates kuupäevast, mil sellest rikkumisest teavitati garantiiühingut, kelle garantiiga hõlmatud territooriumil see rikkumine tuvastati.

Määruse nr 2454/93 artikli 455 lõiget 1 koostoimes 14. novembril 1975. aastal Genfis alla kirjutatud TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsiooni artikli 11 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas käsitletavatel asjaoludel ei saa garantiiühing tugineda neis sätetes ette nähtud aegumistähtajale, kui selle liikmesriigi toll, kelle territooriumi eest garantiiühing vastutab, ühe aasta jooksul alates päevast, millal see toll sai teada tema pädevuse tuvastanud jõustunud kohtuotsusest, teavitab garantiiühingut neist asjaoludest, mis on aluseks selle tollivõla tekkimisele, mis garantiiühingul tuleb tasuda tema poolt garanteeritava summa ulatuses.

(1) ELT C 63, 13.3.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/9

Euroopa Kohtu (kuues koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Collège d’autorisation et de contrôle du Conseil supérieur de l’audiovisuel’i (Belgia) eelotsusetaotlus) — menetluses RTL Belgium SA, varem TVi SA

(Kohtuasi C-517/09) (1)

(Direktiiv 89/552/EMÜ - Teleringhäälingu teenused - Kõrgema audiovisuaalnõukogu loa- ja kontrollikoda - Mõiste liikmesriigi „kohus” ELTL artikli 267 tähenduses - Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)

2011/C 63/17

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Collège d’autorisation et de contrôle du Conseil supérieur de l’audiovisuel

Põhikohtuasja pool

RTL Belgium SA, varem TVi SA

Ese

Eelotsusetaotlus — Collège d’autorisation et de contrôle du Conseil supérieur de l’audiovisuel (Belgia) — Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EÜT L 298, lk 23; ELT eriväljaanne 06/01, lk 224) artikli 1 punkti c tõlgendamine — Teenuste osutamise vabadus — Teleringhäälingu teenused — Mõisted audiovisuaalteenuse „osutaja” ja „tõhus kontroll nii saadete valiku kui ka nende ülesehituse üle” — Mõiste „liikmesriigi kohus” ELTL artikli 267 tähenduses

Resolutsioon

Euroopa Kohus ei ole pädev vastama kõrgema audiovisuaalnõukogu loa- ja kontrollikoja 3. detsembri 2009. aasta otsuses esitatud küsimusele.

(1) ELT C 51, 27.2.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/10

Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Tribunal administratif de Paris’ (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Ville de Lyon versus Caisse des dépôts et consignations

(Kohtuasi C-524/09) (1)

(Eelotsusetaotlus - Århusi konventsioon - Direktiiv 2003/4/EÜ - Üldsuse juurdepääs keskkonnateabele - Direktiiv 2003/87/EÜ - Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem - Määrus (EÜ) nr 2216/2004 - Registrite standarditud ja turvatud süsteem - Juurdepääs kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemist käsitlevale teabele - Teabe edastamisest keeldumine - Põhihaldaja - Riiklike registrite haldajad - Registris hoitava teabe konfidentsiaalsus - Erandid)

2011/C 63/18

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal administratif de Paris

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Ville de Lyon

Vastustaja: Caisse des dépôts et consignations

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunal administratif de Paris — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (ELT L 41, lk 26; ELT eriväljaanne 15/07, lk 375), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631), ning komisjoni 21. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ (ELT L 386, lk 1) artiklite 9 ja 10 ning XVI lisa tõlgendamine — Juurdepääs kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemist käsitlevale teabele — Niisuguse teabe edastamisest keeldumine — Põhihaldaja ja riikliku registri haldaja vastav pädevus — Registris hoitava teabe konfidentsiaalsus ja võimalus teha erand

Resolutsioon

Taotlus edastada sellist kauplemist käsitlevat teavet, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis seondub saastekvoote loovutava ja omandava kontoomaniku nime, tehinguga seotud saastekvootide või Kyoto ühikutega ning tehingu lõpuleviimise kuupäeva ja kellaajaga, kohaldatakse üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta direktiiviga 2004/101/EÜ muudetud versioonis, ja komisjoni 21. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ kehtestatud üldsusele edastamise ja konfidentsiaalsuse erinorme.

Selline kauplemist käsitlev teave nagu see, mille edastamist taotles põhikohtuasjas kohalik omavalitsusüksus, kes soovis uuesti läbi rääkida rendilepingut, kujutab endast konfidentsiaalset teavet määruse nr 2216/2004 tähenduses ning vastavalt selle määruse artiklitele 9 ja 10 koostoimes kõnealuse määruse XVI lisa lõigetega 11 ja 12 on üldsusel juhul, kui puudub asjaomaste kontode omanike eelnev nõusolek, sellisele teabele vaba juurdepääs üksnes ühenduse sõltumatu tehingute registri veebisaidi avalikul alal aastal X lõpuleviidud saastekvootide üleandmisega seotud tehingute kohta alates viienda aasta (X + 5) 15. jaanuarist.

Kuigi määruse nr 2216/2004 rakendamise eesmärgil on ainuüksi põhihaldaja pädev edastama üldsusele selle määruse XVI lisa lõikes 12 nimetatud teavet, on siiski riikliku registri pidajal, kellele on esitatud sellise kauplemist käsitleva teabe edastamise taotlus, ülesanne jätta ise see taotlus rahuldamata, kuivõrd asjaomaste kontode omanike eelneva nõusoleku puudumisel peab kõnealune haldaja tagama sellise teabe konfidentsiaalsuse seni, kuni põhihaldajal ei ole võimalik seda õiguspäraselt üldsusele edastada.

(1) ELT C 37, 13.2.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/11

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Finanzgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Lecson Elektromobile GmbH versus Hauptzollamt Dortmund

(Kohtuasi C-12/10) (1)

(Ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - XVII jaotis - Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid - Grupp 87 - Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud - Rubriigid 8703 ja 8713 - Ühele inimesele ette nähtud kolme- või neljarattalised elektrilised sõidukid, millel on eraldiasetsev reguleeritav roolisammas ja mille suurim valmistajakiirus on 6–15 km/h, ehk nn elektrisõidukid)

2011/C 63/19

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Lecson Elektromobile GmbH

Kostja: Hauptzollamt Dortmund

Ese

Eelotsusetaotlus — Finanzgericht Düsseldorf — Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisa, mida on muudetud komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004 (ELT L 327, lk 1) tõlgendamine — Kolme- või neljarattalised elektrisõidukid ühele inimesele, mille suurim valmistajakiirus on 6-15 km/h — Klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8713 või rubriiki 8703?

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduva koondnomenklatuuri, mida on muudetud komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004, rubriiki 8703 tuleb tõlgendada nii, see hõlmab ühele inimesele, kes ei pruugi tingimata olla puudega isik, ette nähtud kolme- või neljarattalisi akuga töötava mootoriga elektrilisi sõidukeid, mille suurim valmistajakiirus on 6-15 km/h ja millel on eraldiasetsev reguleeritav roolisammas ehk sellised nn elektrisõidukid, mida käsitletakse põhikohtuasjas.

(1) ELT C 80, 27.3.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/11

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourgi eelotsusetaotlus — Luksemburg) — Luksemburgi Suurhertsogiriik, Administration de l’enregistrement et des domaines versus Pierre Feltgen (Bacino Charter Company SA pankrotihaldur), Bacino Charter Company SA

(Kohtuasi C-116/10) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Maksuvabastused - Artikli 15 punkti 4 alapunkt a ja punkt 5 - Merelaevade rendile andmise tehingute maksuvabastus - Ulatus)

2011/C 63/20

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourg

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Luksemburgi Suurhertsogiriik, Administration de l’enregistrement et des domaines

Vastustajad: Pierre Feltgen (Bacino Charter Company SA pankrotihaldur), Bacino Charter Company SA

Ese

Eelotsusetaotlus — Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourg — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 15 lõike 4 punkti a ja lõike 5 tõlgendamine — Merelaevade rendile andmise tehingute maksuvabastus — Maksuvabastus tingimusel, et selliste laevadega sõidetakse avamerel eesmärgiga vedada tasu eest reisijaid või kaubandus-, tööstus- või kalastuseesmärgil

Resolutsioon

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, mida on muudetud nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/680/EMÜ, artikli 15 punkti 5 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud käibemaksuvabastus ei ole kohaldatav selliste teenuste osutamisele, mis seisnevad laeva andmises koos meeskonnaga tasu eest füüsiliste isikute käsutusse vabaajareiside tegemiseks avamerel.

(1) ELT C 113, 1.5.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/12

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon vs. Tšehhi Vabariik

(Kohtuasi C-276/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiiv 2006/118/EÜ - Põhjavee kaitse reostuse ja seisundi halvenemise eest - Ettenähtud tähtaja jooksul ülevõtmata jätmine)

2011/C 63/21

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán ja L. Jelínek)

Kostja: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek et J. Jirkalová)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, lk 19), ettenähtud tähtaja jooksul ülevõtmata jätmine või sellest teatamata jätmine

Resolutsioon

Kuna Tšehhi Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest, täitmiseks, siis on Tšehhi Vabariik rikkunud selle direktiivi artiklist 12 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Tšehhi Vabariigilt.

(1) ELT C 209, 31.7.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/12

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Tribunal administratifi eelotsusetaotlus — Luxembourg) — Tankeederei I SA versus Directeur de l’administration des contributions directes

(Kohtuasi C-287/10) (1)

(Teenuste osutamise vabadus - Kapitali vaba liikumine - Investeeringute maksuvabastus - Maksuvabastuse andmine, mis on seotud tingimusega, et investeering peab olema tehtud füüsiliselt riigi territooriumil - Teistes liikmesriikides kasutatavate siseveelaevade käitamine)

2011/C 63/22

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal administratif

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Tankeederei I SA

Kostja: Directeur de l’administration des contributions directes

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunal administratif de Luxembourg — EÜ artiklite 49 ja 56 tõlgendamine — Investeeringute maksuvabastus — Õigusnormid, mille kohaselt antakse sellist maksuvabastust üksnes siis, kui investeering tehakse riigi territooriumil asuvas ettevõttes ning see tehakse füüsiliselt selle riigi territooriumil — Rahvusvahelise merelaevandusega tegelev äriühing, mis asub Luksemburgis ja mis on selle riigi maksukohustuslane, kuid mis on teinud investeeringu, mis seisneb peamiselt väljaspool siseriiklikku territooriumi kasutatava asja omandamises — Teenuste osutamise vabaduse ja kapitali vaba liikumise takistus

Resolutsioon

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi säte, mille alusel võib keelduda vaid selles riigis asuvale ettevõtjale investeeringute maksuvabastuse andmisest üksnes põhjusel, et investeering, millele maksuvabastust taotletakse, on tehtud füüsiliselt teise liikmesriigi territooriumil.

(1) ELT C 221, 14.8.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/12

Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Oberlandesgericht Celle (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Joseba Andoni Aguirre Zarraga versus Simone Pelz

(Kohtuasi C-491/10 PPU) (1)

(Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega - Vanemlik vastutus - Isikuhooldusõigus - Lapserööv - Artikkel 42 - Pädeva (Hispaania) kohtu sellise tõendatud kohtuotsuse täitmisele pööramine, millega määratakse lapse tagasitoomine - Taotluse saanud (Saksamaa) kohtu pädevus keelduda selle otsuse täitmisele pööramisest lapse õiguste tõsise rikkumise korral)

2011/C 63/23

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Celle

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Joseba Andoni Aguirre Zarraga

Vastustaja: Simone Pelz

Ese

Eelotsusetaotlus — Oberlandesgericht Celle — Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243), artikli 42 tõlgendamine — Lapserööv — Pädeva (Hispaania) kohtu kohtuotsuse täitmisele pööramine, millega määratakse lapse tagasitoomine — Taotluse saanud (Saksamaa) kohtu pädevus keelduda selle otsuse täitmisele pööramisest lapse õiguste tõsise rikkumise korral

Resolutsioon

Sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei saa kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev kohus vastu vaielda niisuguse tõendatud kohtuotsuse täitmisele pööramisele, millega määratakse ebaseaduslikult kinnipeetava lapse tagasitoomine, põhjendusel, et selle kohtuotsuse teinud kohtuotsuse päritoluliikmesriigi kohus rikkus väidetavalt nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artiklit 42 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 24; sellise rikkumise olemasolu hindamiseks on pädevad ainuüksi kohtuotsuse päritoluliikmesriigi kohtud.

(1) ELT C 346, 18.12.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/13

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 14. oktoobri 2010. aasta määrus (Landessozialgericht Berlini eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Christel Reinke versus AOK Berlin

(Kohtuasi C-336/08) (1)

(Eelotsusetaotlus - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2011/C 63/24

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landessozialgericht Berlin

Pooled

Hageja: Christel Reinke

Kostja: AOK Berlin

Ese

Eelotsusetaotlus — Landessozialgericht Berlin-Brandenburg — EÜ artiklite 18, 49 ja 50 ning nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord (EÜT L 74, lk 1; ELT eriväljaanne 05/01, lk 83) artikli 34 lõigete 4 ja 5 tõlgendamine — Erakliinikus liikmesriigi kodanikule osutatud erakorralise ravi kulude hüvitamine, kui pädev avalik-õiguslik haigla keeldus raviteenuse osutamisest ülekoormuse tõttu — Pädeva liikmesriigi siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt ei hüvitata teise liikmesriigi erahaiglas osutatud ravi kulusid erakorralise ravi korral, kuid lubab hüvitada siseriigi territooriumil asuva erahaigla arved

Resolutsioon

Landessozialgericht Berlin-Brandenburgi (Saksamaa) 27. juuni 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlusele ei ole vaja vastata.

(1) ELT C 260, 11.10.2008.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/13

Euroopa Kohtu (kuues koda) 2. detsembri 2010. aasta määrus (Verwaltungsgericht Meiningen (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Frank Scheffler versus Landkreis Wartburgkreis

(Kohtuasi C-334/09) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Direktiiv 91/439/EMÜ - Juhilubade vastastikune tunnustamine - Siseriiklikust juhiloast loobumine, kui on saavutatud erinevate väärtegude eest antavate veapunktide ülempiir - Teises liikmesriigis väljastatud juhiluba - Negatiivne meditsiinilis-psühholoogilise kontrolli tõend, mis saadi alalise elukoha liikmesriigis pärast seda, kui teises liikmesriigis oli saadud uus juhiluba - Esimese liikmesriigi territooriumil juhtimisõiguse äravõtmine - Teises liikmesriigis väljastatud juhiloa omaniku alalise elukoha liikmesriigi õigus kohaldada sõidukijuhtimise õiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid - Tingimused - Mõiste „käitumine pärast uue juhiloa saamist” tõlgendamine)

2011/C 63/25

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Meiningen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Frank Scheffler

Kostjad: Landkreis Wartburgkreis

Ese

Eelotsuseküsimus — Verwaltungsgericht Meiningen — Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi juhilubade kohta (EÜT L 237, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 317) artikli 1 lõike 2 ning artikli 8 lõigete 2 ja 4 tõlgendamine — Juhiluba, mille üks liikmesriik väljastas teise liikmesriigi kodanikule, kes loobub oma riigi juhiloast ning kelle alaline elukoht uue juhiloa väljastamise hetkel oli juhiluba valjastava liikmesriigi territooriumil — Selle juhiloa tunnustamisest keeldumine elukohaliikmesriigi asutuste poolt, kes tuginevad meditsiinilis-psühholoogilise ekspertiisi aktile, mis koostati selles liikmesriigis pärast uue juhiloa väljastamist läbiviidud tervisekontrolli alusel, kuid mis tugineb üksnes enne selle väljastamist asetleidnud asjaoludele — Selle ekspertiisiakti liigitamine „pärast uue juhiloa väljastamist asetleidnud asjaoluks”, mis võib õigustada sõidukijuhtimise õiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist reguleerivate siseriiklike sätete kohaldamist.

Resolutsioon

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiviga 2006/103/EÜ) artikli 1 lõiget 2 ja artikli 8 lõikeid 2 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus see, kui liikmesriik, teostades talle direktiivi 91/439 artikli 8 lõikega 2 antud pädevust kohaldada teises liikmesriigis väljastatud juhiloa omaniku suhtes sõidukijuhtimise õiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid, keeldub oma territooriumil tunnustamast teises liikmesriigis väljastatud kehtivast juhiloast tulenevat juhtimisõigust, ja selle keeldumise aluseks on selle juhiloa omaniku esitatud ekspertiisikomisjoni tõend juhtimissobivuse kohta, kui see tõend — olgugi et see koostati pärast nimetatud juhiloa väljastamist ja selle aluseks on pärast seda kuupäeva läbi viidud asjaomase isiku tervisekontroll — ei too välja kas või osalist seost asjaomase isiku käitumisega pärast kõnealuse juhiloa väljastamist ning viitab sõnaselgelt asjaoludele, mis toimusid enne nimetatud kuupäeva.

(1) ELT C 267, 7.11.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/14

Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. novembri 2010. aasta määrus (Tribunale di Trani (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Vino Cosimo Damiano versus Poste Italiane SpA

(Kohtuasi C-20/10) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõige 3 - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Tähtajalise töö kohta sõlmitud raamkokkuleppe klauslid 3 ja 8 - Tähtajalised töölepingud avalikus sektoris - Esimene või ainus leping - Kohustus märkida objektiivsed põhjused - Tühistamine - Töötajate üldise kaitstuse taseme alandamine - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - EÜ artiklid 82 ja 86)

2011/C 63/26

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Trani

Pooled

Hageja: Vino Cosimo Damiano

Kostja: Poste Italiane SpA

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunale di Trani — Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368), klausli 3 ja klausli 8 lõike 3 tõlgendamine — Niisuguse siseriikliku õigusnormi kooskõla, mis näeb riigi õiguskorras ette normi, mis ei täpsusta Poste Italiane SpA töötajate tähtajalise töölepinguga töölevõtmise põhjust

Resolutsioon

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, klausli 8 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu 6. septembri 2001. aasta seadusandliku dekreedi nr 368/2001 (millega rakendatakse direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse ETUC, UNICE ja CEEP sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (decreto legislativo n. 368, attuazione della direttiva 1999/70/CE relativa all’accordo quadro sul lavoro a tempo determinato concluso dall’UNICE, dal CEEP e dal CES)) artikli 2 lõikes 1 bis sätestatud — mis erinevalt enne nimetatud dekreedi jõustumist kehtinud korrale võimaldavad niisugusel ettevõtjal nagu Poste Italiane SpA teatavatel tingimustel sõlmida sellise töötajaga nagu C. D. Vino esimese või ainsa tähtajalise töölepingu, toomata sealjuures objektiivseid põhjusi, mis õigustaksid sellise kestusega lepingu sõlmimist — kui need õigusnormid ei ole seotud raamlepingu rakendamisega. Sellisel juhul ei oma tähtsust asjaolu, et nimetatud õigusnormide eesmärk ei ole tagada töötajatele tähtajalise töö korral vähemalt võrdne kaitse.

2.	On ilmne, et Euroopa Liidu Kohus ei ole pädev vastama Tribunale di Trani (Itaalia) esitatud neljandale eelotsuse küsimusele.

3.	Viies Tribunale di Trani esitatud eelotsuse küsimus on ilmselt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 134, 22.5.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/15

Euroopa Kohtu (viies koda) 27. oktoobri 2010 määrus — REWE-Zentral AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG

(Kohtuasi C-22/10) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi Clina taotlus - Ühenduse varasem sõnamärk CLINAIR - Registreerimisest keeldumine - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse hindamine - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Artikli 8 lõike 1 punkt b)

2011/C 63/27

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellandid: REWE-Zentral AG (esindajad: advokaadid M. Kinkeldey ja A. Bognár)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: R. Pethke), Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG (esindaja: advokaat N. Lützenrath)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 11. novembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-150/08: REWE-Zentral AG vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, millega jäeti rahuldamata tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 15. veebruari 2008. aasta selle otsuse peale, millega varasema ühenduse kaubamärgi „CLINAIR” omaniku esitatud vastulause menetlemise raames lükati tagasi sõnalise tähise „Clina” ühenduse kaubamärgina teatud kaupadele klassides 3 ja 21 registreerimise taotlus — Kahe kaubamärgi segiajamise tõenäosus — Segiajamise tõenäosuse hindamisel asjakohaste tegurite tervikmõjuga arvestamata jätmine — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja REWE-Zentral AG-lt.

(1) ELT C 80, 27.3.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/15

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 28. oktoobri 2010. aasta määrus (Judecătoria Focșani (Rumeenia) eelotsusetaotlus) — Frăsina Bejan versus Tudorel Mușat

(Kohtuasi C-102/10) (1)

(Kodukord - Artikli 92 lõige 1, artikli 103 lõige 1 ja artikli 104 lõike 3 esimene ja teine lõik - Õigusaktide ühtlustamine - Kohustusliku liikluskindlustuse süsteem - Vabatahtlik kindlustusleping - Kohaldamatus)

2011/C 63/28

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Judecătoria Focșani

Pooled

Hageja: Frăsina Bejan

Kostja: Tudorel Mușat

Ese

Eelotsusetaotlus — Judecătoria Focșani — ELTL artiklite 49, 56, 57, artikli 59 esimese lõigu ja artikli 169 tõlgendamine ning 30. detsembri 1983. aasta direktiivi 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 8, lk 17; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3), 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 346), 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288), 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/14/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta (ELT L 149, lk 14) ja 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, lk 11) tõlgendamine — Liikluskindlustus — Kindlustatud sõidukite põhjustatud kahju — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette tarbijale ebasoodsad välistamistingimused — Direktiivides ettenähtutest laiema ulatusega välistamistingimused — Siseriikliku kohtu võimalus tugineda kindlustatud riski välistamistingimuse tühisusele

Resolutsioon

Kohustusliku liikluskindlustuse süsteemiga, mis on kehtestatud

—	nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiiviga mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,

—	teise nõukogu 30. detsembri 1983. aasta direktiiviga 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,

—	kolmanda nõukogu 14. mai 1990. aasta direktiiviga mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. mai 2000. aasta direktiiviga 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (neljas liikluskindlustuse direktiiv), ja

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 72/166/EMÜ, 84/5/EMÜ, 88/357/EMÜ ja 90/232/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta

ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et kindlustusandja välistab vabatahtliku liikluskindlustuse kaitse alt niisuguse sõidukiga põhjustatud kahju, mida juhtis alkoholi mõju all olnud isik.

Direktiividega 72/166, 84/5, 90/232, 2000/26 ja 2005/14 kehtestatud kohustusliku liikluskindlustuse süsteemiga ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis ei kohusta kindlustusandjat hüvitama — asjaoludel, mil kindlustuskaitse erandi tõttu teatavat riski ei hõlma — liiklusõnnetuses kannatada saanud kindlustusvõtjale vabatahtliku liikluskindlustuse lepingu alusel kahju viivitamatult, ning nõudma siis kindlustusvõtjale makstud summa regressi korras hüvitamist õnnetuse eest vastutavalt isikult.

Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et kindlustusandja välistab vabatahtliku liikluskindlustuse kaitse alt niisuguse sõidukiga põhjustatud kahju, mida juhtis alkoholi mõju all olnud isik, kujutavad endast nii asutamisvabaduse kui ka teenuste osutamise vabaduse piirangut. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on uurida, mil määral võib seda piirangut ELL toimimise lepingus sõnaselgelt ette nähtud erandeid arvestades siiski lubada või ülekaalukate üldiste huvidega vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale põhjendada.

(1) ELT C 113, 1.5.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/16

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 9. detsembri 2010. aasta määrus (Finanzgericht Düsseldorfi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — KMB Europe BV versus Hauptzollamt Duisburg

(Kohtuasi C-193/10) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Ühine tollitariif - Kombineeritud nomenklatuur - Tariifne klassifitseerimine - MP3/Media Player - Rubriik 8521 - Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur)

2011/C 63/29

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Düsseldorf

Pooled

Hageja: KMB Europe BV

Kostja: Hauptzollamt Duisburg

Ese

Eelotsusetaotlus — Finanzgericht Düsseldorf — Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisa, mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT L 301, lk 1), tõlgendamine — MP3 mängija (MP3 Media Player) — Seade, mille pildi ja video taasesitamise võime on piiratud ning mille põhifunktsioon on heli taasesitamine — Klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8519 („helisalvestus- ja -taasesitusseadmed”) või rubriiki 8521 („videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur”)

Resolutsioon

Rubriiki 8521 nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006, tuleb tõlgendada nii, et sellesse rubriiki ei kuulu sellised seadmed nagu põhikohtuasjas käsitletavad MP3/Media Playerid, mille kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kõigi nende seadmete põhifunktsioon on helisalvestus- ja taasesitusfunktsioon.

(1) ELT C 209, 31.7.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/16

Euroopa Kohtu (viies koda) 22. novembri 2010. aasta määrus (Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) eelotsusetaotlus) — Secilpar — Sociedade Unipessoal SL versus Fazenda Pública

(Kohtuasi C-199/10) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - EÜ artiklid 56 ja 58 - Dividendide maksustamine - Kinnipeetav maks - Siseriikliku maksuõiguse sätted, mis näevad ette residentidest äriühingutele makstavate dividendide maksust vabastamise)

2011/C 63/30

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Pooled

Apellant: Secilpar — Sociedade Unipessoal SL

Vastustaja: Fazenda Pública

Ese

Eelotsusetaotlus — Supremo Tribunal Administrativo — Selliste siseriikliku maksuõiguse sätete kooskõla EÜ artiklitega 12, 43, 56, artikli 58 lõikega 3 (nüüd ELTL artiklid 18, 49, 63 ja artikli 65 lõige 3) ja nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, lk 6; ELT eriväljaanne 09/01, lk 147) artikli 5 lõikega 1, mis käsitlevad residendist äriühingu poolt sellisele mitteresidendist dividende saavale äriühingule jaotatud dividendide maksustamist, millel on dividende jaotava äriühingu kapitalis 25 %-st väiksem osalus — Maksu kinnipidamine määras 15 %, mis on ette nähtud nende kahe riigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus — Residentidest äriühingutele makstavate dividendide maksust vabastamine

Resolutsioon

EÜ artikleid 56 ja 58 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus maksukord, mis tuleneb kahe riigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu kohaldamisest, mis näeb ette maksu määras 15 % kinnipidamise dividendidelt, mida ühes liikmesriigis asutatud äriühing jaotab teises liikmesriigis asutatud dividende saavale äriühingule, kui selle esimese riigi siseriiklikud õigusnormid vabastavad sellest kinnipeetavast maksust dividendid, mida makstakse residendist dividende saavale äriühingule. Lahendus oleks teistsugune vaid siis, kui teises liikmesriigis tasumisele kuuluvast maksust oleks võimalik maha arvata kinnipeetud maks nii, et erinevat kohtlemist enam ei esineks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab välja selgitama, kas selline erineva kohtlemise korvamine toimub tänu 26. oktoobril 1993 Portugali Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise ja tulumaksuga maksustamise vältimist ennetava lepingu kõigi sätete kohaldamisele.

(1) ELT C 195, 17.7.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/17

Euroopa Kohtu 6. detsembri 2010. aasta määrus (Tribunalul Dolj’i eelotsusetaotlus — Rumeenia) — Adrian Băilă versus Administrația Finanțelor Publice a Municipiului Craiova, Administrația Fondului Pentru Mediu

(Kohtuasi C-377/10) (1)

(Eelotsusetaotlus - Seose puudumine põhikohtuasja asjaolude või esemega - Vastuvõetamatus)

2011/C 63/31

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Dolj

Pooled

Kaebuse esitaja: Adrian Băilă

Vastustaja: Administrația Finanțelor Publice a Municipiului Craiova, Administrația Fondului Pentru Mediu

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunalul Dolj — Teises liikmesriigis varem registreeritud kasutatud sõidukite registreerimine — Keskkonnatasu, mis tuleb maksta sõidukitelt nende esmasel registreerimisel kindlaksmääratud liikmesriigis — Siseriiklike õigusnormide kooskõla ELTL artikliga 110 — Ajutine vabastus teatavate tunnustega sõidukite osas

Resolutsioon

Eelotsusetaotlus, mille Tribunalul Dolj esitas 9. juuni 2010. aasta otsusega, on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 274, 9.10.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/17

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. detsembri 2010. aasta määrus (Curtea de Apel Bacău (Rumeenia) eelotsusetaotlus) — SC DRA SPEED SRL versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

(Kohtuasi C-439/10) (1)

(Eelotsusetaotlus - Faktiliste asjaolude kirjelduse puudumine - Vastuvõetamatus)

2011/C 63/32

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bacău

Pooled

Kaebuse esitaja: SC DRA SPEED SRL

Vastustajad: Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

Ese

Eelotsusetaotlus — Curtea de Apel Secția Bacău Secția Comercială, Contencios Administrativ și Fiscal — Teises liikmesriigis varem registreeritud kasutatud sõidukite registreerimine — Keskkonnatasu, mis tuleb maksta sõidukitelt nende esmasel registreerimisel liikmesriigis — Siseriiklike õigusnormide kooskõla ELTL artikliga 110 — Diskrimineerimine võrreldes juba selle liikmesriigi territooriumil registreeritud kasutatud sõidukitega, mille suhtes nende edasisel müügil ja uuel registreerimisel seda tasu ei kohaldata

Resolutsioon

Curtea de Apel Bacău 1. septembri 2010. aasta eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 328, 4.12.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/18

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. detsembri 2010. aasta määrus (Curtea de Apel Bacău (Rumeenia) eelotsusetaotlus) — SC SEMTEX SRL versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

(Kohtuasi C-440/10) (1)

(Eelotsusetaotlus - Asjaolude kirjelduse puudumine - Vastuvõetamatus)

2011/C 63/33

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bacău

Pooled

Hageja: SC SEMTEX SRL

Kostjad: Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

Ese

Eelotsusetaotlus – Curtea de Apel Secția Bacău Secția Comercială, Contencios Administrativ și Fiscal – Teises liikmesriigis varem registreeritud kasutatud sõidukite registreerimine – Keskkonnatasu, mis tuleb maksta sõidukitelt nende esmasel registreerimisel liikmesriigis – Siseriiklike õigusnormide kooskõla ELTL artikliga 110 – Diskrimineerimine võrreldes juba selle liikmesriigi territooriumil registreeritud kasutatud sõidukitega, mille suhtes nende edasisel müügil ja uuel registreerimisel seda tasu ei kohaldata

Resolutsioon

Curtea de Apel Bacău 1. septembri 2010. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 328, 4.12.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/18

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. detsembri 2010. aasta määrus (Curtea de Apel Bacău eelotsusetaotlus — Rumeenia) — Ioan Anghel versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

(Kohtuasi C-441/10) (1)

(Eelotsusetaotlus - Faktiliste asjaolude kirjelduse puudumine - Vastuvõetamatus)

2011/C 63/34

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bacău

Pooled

Kaebuse esitaja: Ioan Anghel

Vastustajad: Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău

Ese

Resolutsioon

Curtea de Apel Bacău 1. septembri 2010. aasta eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 328, 4.12.2010.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/18

Tomra Systems ASA, Tomra Europe AS, Tomra Systems GmbH, Tomra Systems BV, Tomra Leergutsysteme GmbH, Tomra Systems AB, Tomra Butikksystemer AS-i 22. novembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-155/06: Tomra Systems ASA, Tomra Europe AS, Tomra Systems GmbH, Tomra Systems BV, Tomra Leergutsysteme GmbH, Tomra Systems AB, Tomra Butikksystemer AS versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-549/10 P)

2011/C 63/36

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Tomra Systems ASA, Tomra Europe AS, Tomra Systems GmbH, Tomra Systems BV, Tomra Leergutsysteme GmbH, Tomra Systems AB, Tomra Butikksystemer AS (esindajad: advocaat O. W. Brouwer, solicitor A. J. Ryan)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu otsus vastavalt apellatsioonkaebuses esitatud nõuetele;

—	teha asjas lõplik otsus ja tühistada otsus või igal juhul vähendada trahvi või teise võimalusena, juhul kui Euroopa Kohus ei tee asjas ise otsust, saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse otsuse tegemiseks vastavalt Euroopa Kohtu otsusele; ja

—	kui kohtukulude kandmist ei otsustata edaspidi, siis mõista Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega seotud kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-155/06: Tomra Systems ASA, Tomra Europe AS, Tomra Systems GmbH, Tomra Systems BV, Tomra Leergutsysteme GmbH, Tomra Systems AB, Tomra Butikksystemer AS versus Euroopa Komisjon (edaspidi „kohtuotsus”), millega jäeti rahuldamata apellantide hagi Euroopa Komisjoni otsuse peale, milles leiti, et apellantide tegevus võis sulgeda taaraautomaatide turu.

Apellandid väidavad, et Euroopa Liidu Kohus peaks kohtuotsuse tühistama, kuna Üldkohus rikkus õigus- ja menetlusnorme, kui ta leidis, et apellantide tegevus võis sulgeda taaraautomaatide turu. Sellega seoses esitasid apellandid järgmised väited:

Üldkohus rikkus asja läbivaatamisel õigusnormi, kui ta hindas Euroopa Komisjoni järeldust konkurentsivastase tahte kohta sulgeda turg: nõudes vaid, et Euroopa Komisjon ei tohi dokumente varjata, keeldus Üldkohus kaudselt Euroopa Komisjoni otsuse EÜ asutamislepingu artikli 82 (nüüd ELTL artikkel 102) kohaldamise kohta laiaulatuslikku kontrolli läbi viimast ning ei täitnud ka piiratud läbivaatamise nõudeid, et kindlaks teha, kas tõendid, millele Euroopa Komisjon tugines, on täpsed, usaldusväärsed, sidusad, täielikud ja kas need põhjendavad nende põhjal tehtud järeldusi;

ii)

rikutud on õigusnormi ning seoses kogunõudluse osaga, mida kokkulepped pidid katma, et need oleksid kuritarvituslikud, ei ole esitatud piisavat ja adekvaatset põhjendust: kohtuotsuses kasutatakse vaid ebamääraseid ja põhjendamata väljendeid, et kirjeldada nõudluse piiratud osa, samas kui oleks tulnud selgelt tõendada, et nõudluse teatava taseme piiramine oli kuritarvituslik, ja esitada piisav ja adekvaatne põhjendus selle kohta;

iii)

tagasiulatuvate hinnaalanduste uurimisel on rikutud menetlus- ja õigusnorme: Üldkohus tõlgendas valesti ja ei võtnud õigesti arvesse apellantide argumente tagasiulatuvate hinnaalanduste kohta. Lisaks rikkus Üldkohus õigusnormi, jättes Euroopa Komisjonilt nõudmata, et ta tõendaks, et apellantide kasutatud tagasiulatuvad hinnaalandused viisid omahinnast madalamate hindadeni;

iv)

rikutud on õigusnormi ja ei ole esitatud adekvaatset põhjendust selle kindlakstegemisel, kas kokkuleppeid, milles apellante on nimetatud eelistatud, peamisteks või esimesteks tarnijateks, saab kvalifitseerida ainuõiguslikeks, jättes arvesse võtmata ja tõendamata seda, kas kõik kõnealused kokkulepped sisaldasid stiimulit hankida ainult apellantidelt, pärast seda, kui ta oli tagasi lükanud apellantide argumendid, mille kohaselt peaks kohus oma hinnangu andmisel arvesse võtma, kas kokkulepped olid siseriikliku õiguse kohaselt siduvad ainuõiguslikud kokkulepped; ja

trahvisumma läbivaatamisel on rikutud õigusnormi seoses võrdse kohtlemise põhimõtte tõlgendamise ja kohaldamisega: Üldkohus ei kohaldanud nõuetekohaselt võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ta jättis arvesse võtmata selle, kas trahvide üldtase tõusis, kui ta leidis, et apellantidele määratud trahv ei olnud diskrimineeriv.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/19

30. novembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-562/10)

2011/C 63/37

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. W. Bulst ja I. Rogalski)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul teha järgmine otsus:

—

tuvastada, et Saksamaa Liitvabariik rikub ELTL artiklist 56 tulenevaid kohustusi,

1.	kuna ta maksab hooldustoetust SGB XI § 34 lõike 1 punkti 1 sõnastuse kohaselt hooldust vajavale isikule vaid maksimaalselt kuus nädalat, kui viimane viibib ajutiselt mõnes muus EL liikmesriigis;

kuna kulusid, mis on seotud hooldust vajava isiku ajutise viibimise ajal mõnes muus EL liikmesriigis saadud hooldusteenustega, mida on osutanud EL-s asuv teenusepakkuja, ei saa hüvitada Saksamaal antava hooldusega seotud mitterahalise abi ulatuses või on selline hüvitamine välistatud SGB § 34 lõike 1 punkti 1 alusel;

kuna hooldust vajava isiku ajutise viibimise korral mõnes muus EL liikmesriigis ei hüvitata hooldusabivahendite laenutamiskulusid või on nende kulude hüvitamine välistatud SGB § 34 lõike 1 punkti 1 alusel, olgugi et Saksamaal need kulud hüvitataks või antakse hooldusabivahendid kasutamiseks ning hüvitamine ei tähendaks Saksamaal makstavate hüvitiste kahekordistumist või muul moel suurenemist.

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagi ese on Saksamaa hoolduskindlustusalased õigusnormid, mille kohaselt hooldust vajavad isikud, kellele makstakse Saksamaal riikliku (sotsiaal)hoolduskindlustuse hüvitisi, ei saa nõuda nende hüvitiste maksmist samas ulatuses, kui nad viibivad ajutiselt mõnes muus liikmesriigis ning kasutavad seal hooldusteenuseid või saavad seal hooldustoetust või on neil kavas seda teha. Ajutise viibimise korral mõnes muus EL liikmesriigis näevad kõnealused sätted, mis reguleerivad hooldusega seotud mitterahalist abi, hooldustoetust ja hooldusabivahendeid, ette tunduvalt väiksemad hüvitised kui hoolduse korral Saksamaa territooriumil.

Komisjon on seisukohal, et kõnealused sätted on ELTL artikliga 56 vastuolus, kuna nad raskendavad oluliselt hooldusteenuste kasutamist teistes EL liikmesriikides ning seda ei õigusta ega nõua ülekaalukas avalik huvi. Hooldusteenused, seal hulgas hooldusabivahendite laenutamine, on raha eest pakutavad teenused ning seega teenused ELTL artikli 56 tähenduses. Järelikult kuuluvad nad teenuste osutamise vabadust reguleerivate sätete kohaldamisalasse. Teistes EL liikmesriikides tekkinud ravikulude hüvitamist puudutavas kohtupraktikas on Euroopa Kohus rõhutanud, et liikmesriigid peavad sotsiaalkindlustussüsteemide loomise pädevust kasutades järgima ühenduse õigust. Asjaolu, et õigusnorm kuulub sotsiaalkindlustuse valdkonda, ei takista seega ELTL artikli 56 kohaldamist.

Hooldustoetuse normide puhul seisneb (diskrimineeriv) piirang selles, et kui kindlustatud isik viibib välisriigis, säilib hooldustoetuse saamise õigus üksnes kuus nädalat. Seega on hooldust vajaval isikul pärast seda ajavahemikku oluliselt raskem kasutada välisriigi hooldusteenuseid.

Mitterahalise hooldusabi puhul seisneb (diskrimineeriv) piirang selles, et mitterahalise hooldusabiga seotud kulude hüvitamist ei ole ette nähtud või see on välistatud juhul, kui hooldust vajav isik kasutas seda abi mõnes muus EL liikmesriigis ning seda abi pakkus mõnes muus EL liikmesriigis asuv teenusepakkuja. Asjaolu, et ka Saksamaal ei hüvitata selliste asutuste pakutavat hooldusabi, kellega hoolduskassal ei ole sõlmitud hooldusabilepingut, ei muuda asja. Saksamaal on nimelt terve hulk teenusepakkujaid, kellel on selline leping olemas. Teistes liikmesriikides ei ole komisjoni andmetel ühtegi sellise lepinguga teenusepakkujat. Seega on kindlustatud (hooldust vajaval) isikul põhimõtteliselt võimatu kasutada sotsiaalhoolduskindlustusalast mitterahalist hooldusabi mõnes muus liikmesriigis, samas kui ta saab seda kasutada Saksamaal, olgugi et mitte iga teenusepakkuja korral.

Lõpuks seisneb hooldusabivahenditega varustamise puhul (diskrimineeriv) piirang selles, et selliste hooldusabivahendite laenutamisega (ja kasutamisega) välisriigis seotud kulusid ei hüvitata isegi siis, kui Saksamaal toimuva hoolduse korral need hüvitataks.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei nõua ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabadus mitte ainult teenuseosutaja kodakondsuse alusel toimuva igasuguse diskrimineerimise kõrvaldamist, vaid ka kõigi piirangute kaotamist, isegi kui need kehtivad võrdsetel alustel nii selle riigi kui ka teiste liikmesriikide teenuseosutajatele, kui need piirangud takistavad või häirivad muul viisil teenuse osutamist teises liikmesriigis, kus teenusepakkuja osutab samalaadseid teenuseid.

Saksamaa valitsuse esitatud õigustused — rahvatervise kaitse ja hoolduskindlustuse finantstasakaalu säilitamine — ei sobi käesolevat teenuste osutamise vabaduse piirangut õigustama.

Esiteks lähevad piiravad normid oluliselt kaugemale sellest, mis on kõnealuste teenuste kvaliteedi kaitseks või tervise kaitseks vajalik. Teistes liikmesriikides tekkinud kulude hüvitamine on nimelt põhimõtteliselt välistatud, sõltumata igasugusest kvaliteedikontrollist. Seega ei hüvitata kulusid isegi siis, kui on tagatud hooldusteenuste piisav kvaliteet ning välistatud oht hooldust vajava isiku tervisele.

Teiseks ei ole Saksamaa õigusnormid, mis välistavad välisriigis tekkinud kulude hüvitamise või mille kohaselt makstav hüvitis on igal juhul tunduvalt väiksem võrreldes Saksamaal hüvitatavaga, vajalikud vältimaks sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu olulist ohustamist. Teenuste osutamise vabaduse piirangu vältimiseks tuleb välisriigis kasutatud hooldusteenuste kulud hüvitada nimelt ainult selles ulatuses, nagu neid hüvitataks Saksamaal.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/21

Itaalia Vabariigi 2. detsembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-166/07 ja T-285/07: Itaalia Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-566/10 P)

2011/C 63/38

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri ja avvocato dello Stato P. Gentili)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Leedu Vabariik ja Kreeka Vabariik

Apellandi nõuded

—

Tühistada Euroopa Liidu Kohtu kodukorra artiklite 56, 58 ja 61 alusel Euroopa Liidu Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-166/07 ja T-285/07, mis tehti Itaalia Vabariigi nõuete kohta tühistada:

1.	avaliku konkursi teade EPSO/AD/94/07 informatsiooni, kommunikatsiooni ja meedia valdkonna administraatorite (AD 5) 125 kohaga reservnimekirja koostamiseks;

2.	avaliku konkursi teade EPSO/AST/37/07 kommunikatsiooni ja informatsiooni valdkonna abiteenistujate (AST 3) 110 kohaga reservnimekirja koostamiseks; mõlemad avaldatud inglise, prantsuse ja saksa keeles 28. veebruari 2007. aasta Euroopa Liidu Teatajas number C 45A;

3.	avaliku konkursi teade EPSO/AD/95/07 informatsiooni haldamise (raamatukogundus/dokumendihaldus) vallas administraatorite (AD 5) 20 kohaga reservnimekirja koostamiseks; avaldatud ainult inglise, prantsuse ja saksa keeles 8. märtsi 2007. aasta Euroopa Liidu Teatajas number C 103,

—	lahendada ise vaidlus ja tühistada eespool viidatud konkursiteade;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma nõude toestuseks esitab apellant seitse väidet.

Esimeses väites märgitakse, et vaidlustatud otsuses rikutakse ELTL artiklist 342 tulenevat pädevuste süsteemi määrata kindlaks kasutatavad keeled, kui seda sätet lugeda koos nõukogu määruse nr 1, milles määratakse kindlaks kasutatavad keeled, artikliga 6. (1) Määruse nr 1/58 artikliga 6 andis nõukogu institutsioonidele pädevuse oma töökorras sätestada, milliseid keeli konkreetsetel juhtudel kasutatakse. Kuid Üldkohus tuvastas õigusvastaselt, et komisjon võib ise kindaks määrata teatud keelekasutuse reeglite aspektid isegi seoses lihtsate konkursiteadetega.

Teises väites kritiseeritakse argumente, millega Üldkohus lükkas tagasi väite määruse nr 1/58 artiklite 1, 4 ja 5 rikkumise kohta. Apellant ei nõustu mitmes sisulises küsimuses argumendiga, et konkursiteade ei ole üldkohaldatav dokument määruse artikli 4 tähenduses ja et seetõttu ei kohaldu sellele nimetatud määruses kehtestatud üldised keelekasutuse kindlaksmääramise reeglid. Selles mõttes on Üldkohtu argument tema arvates kaudselt vastuolus ka personalieeskirjade teatud sätetega.

Kolmas väide puudutab vaidlustatud kohtuotsuse osa, milles Üldkohus, viidates vaidlusaluse konkursiteate terviklikule avaldamisele ainult kolmes keeles, ei jõudnud seisukohale, et rikutud on EÜ artiklis 12 (nüüd ELTL artikkel 18) sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 6 lõikes 3, määruse nr 1/58 artiklis 5 ja personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud mitmekeelsuse põhimõtet. Apellandi arvates ja vastupidi Üldkohtu tuvastatuga ei suudetud sellega, et hiljem avaldati kõigis keeltes kokkuvõte, milles viidati teate terviklikule avaldamisele prantsuse, saksa ja inglise keeles, ära hoida nende kandidaatide diskrimineerimist, kes neid kolme keelt ei osanud. Võttes arvesse hilisem avaldatud kokkuvõtteid, rikkus Üldkohus peamiselt ELTL artiklit 263, sest selle õigusnormi õiguspärasust, mida tal on palutud kontrollida, tuleks hinnata ainult normi selle sõnastusese alusel ajal, mis kehtis selle vastuvõtmise ajal ning hilisemaid faktoreid ei saa arvesse võtta.

Apellandi neljas väide puudutab seda, et „konkursi teiseks keeleks” ainult kolme keele valik oli õigusvastane. Üldkohtu põhjenduskägu tõttu, mille lõpus ta jõudis järeldusele, et diskrimineerimist ei esinenud ja komisjoni valikud ei olnud mittejärjepidevad, rikuti mitmeid õigusnorme (määruse nr 1/58 artiklid 1 ja 6, personalieeskirjade artikli 1d lõiked 1 ja 6, artikli 27 teine lõik ja artikli 28 lõige f), mis kehtestavad mitmekeelsuse põhimõtte ka Euroopa Liidu institutsioonides. Vastupidi Üldkohtu tuvastatule ei pidanud apellant tõendama, et erandeid ei saanud kohaldada, vaid komisjon oleks pidanud oma asjakohast valikut põhjendama.

Viiendas väites leitakse, et Üldkohus eksis sellega, et ta ei nõustunud argumendiga, et rikutud on õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet seoses keeldumisega väitega, et komisjoni väljakujunenud otsustuspraktika konkurentsiõiguse valdkonnas tekitab potentsiaalsetele kandidaatidele konkurssi teatud reeglite suhtes õiguspärase ootuse.

Kuuendas väites leiab apellant, et Üldkohus on rikkunud ELTL artikli 296 teist lõiku, mille kohaselt peab kõikides õigusaktides olema märgitud nende vastuvõtmise põhjendus, leides, et vaidlusalustes konkursiteate kohaselt ei pidanud administratsioon õigustama kasutatud kolme keele valikut.

Lõpuks, seitsmendas väites on apellant seisukohal, et rikutud on materiaalõiguse sätteid konkursiteadete laadi ja eesmärgi kohta, eriti personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6, artikli 28 lõiget f ja artikli 27 teist lõiku. Üldkohus rikkus õigusnorme sellega, et ta asus seisukohale, et mitte ainult valimiskomisjon üksi ei hinda kandidaatide keelteoskust, sest see ametiasutus, mis teate teeb, võib eelvoorus valida kõigepealt välja sobivad isikud puhtalt keele kriteeriumi alusel.

(1) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia) 3. detsembril 2010 — Inter-Environnement Bruxelles ASBL, Pétitions-Patrimoine ASBL, Atelier de Recherche et d'Action Urbaines ASBL versus Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale

(Kohtuasi C-567/10)

2011/C 63/39

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour constitutionnelle

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Inter-Environnement Bruxelles ASBL, Pétitions-Patrimoine ASBL, Atelier de Recherche et d'Action Urbaines ASBL.

Kostja: Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (1) artikli 2 punktis a sisalduvat „kavade ja programmide” määratlust tuleb tõlgendada nii, et selle põhjal ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse kava täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise menetlus, nagu maakasutuse detailse kava kehtetuks tunnistamise menetlus, mis on korraldatud Code bruxellois de l’aménagement du territoire’i artiklitega 58–63?

Kas sama direktiivi artikli 2 punktis a sisalduvat sõna „nõutakse” tuleb mõista nii, et selle põhjal ei hõlma „kavade ja programmide” määratlus kavasid, mis on küll õigusnormides ette nähtud, kuid mille vastuvõtmine ei ole kohustuslik, nagu Code bruxellois de l’aménagement du territoire’i artiklis 40 sätestatud maakasutuse detailsed kavad?

(1) ELT L 197, lk 30; ELT eriväljaanne 15/06, lk 157.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/22

6. detsembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-570/10)

2011/C 63/40

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: N. Yerrell, M. Mac Aodha)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Iirimaa on jätnud vastu võtmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (1) täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid, või vähemalt ei ole neist komisjonile teatanud, siis on Iirimaa rikkunud direktiivi artiklist 10 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg lõppes 30. juunil 2009.

(1) ELT L 260, lk 13.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/22

17. detsembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-601/10)

2011/C 63/41

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Patakia ja D. Kukovec)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik sõlmis väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses riigihankelepingud, mille esemeks on Vasilika, Kassandra, Egnatia ja Arethousa omavalitsusüksuste esialgse hankega hõlmamata lisateenused, mis puudutavad katastrikandeid ja linnaplaneerimist, siis on Kreeka Vabariik rikkunud direktiivi 92/50/EMÜ (1) artiklist 8 ja artikli 11 lõikest 3 ning direktiivi 2004/18/EÜ (2) artiklist 20 ja artikli 31 lõikest 4 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et kuna:

1.	kõnealused omavalitsusüksused on piirkondlike või kohalike omavalitsustena hõlmatud mõistega „hankija” direktiivi 92/50/EMÜ artikli 1 punkti b ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 punkti 9 mõttes;

2.	tegemist on tasuliste lepingutega, mille ese on linnaplaneerimisteenuste osutamine (direktiivi 92/50/EMÜ artikkel 8 koosmõjus IA lisa punktiga 12 ja direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 20 koosmõjus IIA lisa punktiga 12;

3.	kõigi kritiseeritud riigihankelepingute hinnatav maksumus ületab direktiivi 92/50/EMÜ artiklis 7 ja direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 7 ette nähtud piirmäärasid;

siis kuuluvad vaidlusalused hankelepingud kõnealuste direktiivide kohaldamisalasse.

i) Direktiivi 92/50/EMÜ artiklite 8 ja 11 rikkumine

Mis puudutab Kassandra omavalitsusüksuse poolt lisateenuste osutamise kohta sõlmitud lepinguid, mis on käesolevas asjas vaidluse all, siis toonitab komisjon, et hankija valis lepingute sõlmimise ilma hanketeadet avaldamata, ehkki antud juhul ei olnud täidetud direktiivi 92/50/EMÜ artiklis 8 ning artikli 11 lõike 3 punktis e sätestatud tingimused, mille täidetuse korral võib seda erandlikku menetlust kasutada, ja mis on kohaldatavad kõnesolevate hankelepingute suhtes. Konkreetsemalt ei ole osa vaidlusaluste lisateenuseid puudutavate hankelepingute puhul täidetud ettenägematute asjaolude esinemise tingimus. Teise võimalusena rõhutab komisjon, et isegi juhul, kui direktiivi 92/50/EMÜ artikli 11 lõike 3 punktis e sätestatud erandsätte kohaldamise tingimused oleksid täidetud, ületab lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogusumma direktiiviga ette nähtud ülempiiri ehk 50 % algse hankelepingu maksumusest.

ii) Direktiivi 2004/18/EÜ artikli 20 ja artikli 31 lõike 4 rikkumine

Mis puudutab Kassandra, Egnatia ja Arethousa omavalitsusüksuste poolt lisateenuste osutamise kohta sõlmitud lepinguid, mis on käesolevas asjas vaidluse all, siis märgib komisjon, et hankijad valisid lepingute sõlmimise ilma hanketeadet avaldamata, ehkki antud juhul ei olnud täidetud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 20 ning artikli 31 lõike 4 punktis a sätestatud tingimused, mille täidetuse korral võib seda erandlikku menetlust kasutada, ja mis on kohaldatavad kõnesolevate hankelepingute suhtes. Konkreetsemalt ei ole osa vaidlusaluste lisateenuseid puudutavate hankelepingute puhul täidetud ettenägematute asjaolude esinemise tingimus. Teise võimalusena rõhutab komisjon, et isegi juhul, kui direktiivi 2004/18/EÜ artikli 31 lõike 4 punktis a sätestatud erandsätte kohaldamise tingimused oleksid täidetud, ületab lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogusumma direktiiviga ette nähtud ülempiiri ehk 50 % algse hankelepingu maksumusest.

Mis puudutab Kreeka Vabariigi väidet, et vaidlusaluste hankelepingute sõlmimiseks kasutatud menetlus oli kooskõlas vastaval ajahetkel kehtinud siseriiklike normidega, siis tõdeb komisjon, et kasutatud menetlus oli vastuolus direktiiviga 92/50/EMÜ, mis oli kõnealuste lepingute sõlmimise hetkeks juba siseriiklikku õigusesse üle võetud (nagu ka hiljem vastu võetud direktiiv 2004/18/EÜ). Igal juhul märgib komisjon, et kasutatud menetlus ei olnud kooskõlas ka kõnealuse siseriikliku õigusliku raamistikuga.

Arvestades, et liikmesriigid ei või tugineda liidu õiguses sätestatud kohustuste ja tähtaegade vastavalt täitmata ja järgimata jätmise õigustamiseks riigisisesele olukorrale, leiab komisjon, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud vajalikke meetmeid talle liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks ega rakendanud neid tõhusalt, siis rikkus Kreeka Vabariik direktiivi 92/50/EMÜ artiklist 8, artikli 11 lõikest 3 ja direktiivi 2004/18/EÜ artiklist 20 ja artikli 31 lõikest 4 tulenevaid kohustusi.

(1) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322.

(2) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (Chancery Division) (Ühendkuningriik) 5. jaanuaril 2011 — Daiichi Sankyo Company versus Comptroller-General of Patents

(Kohtuasi C-6/11)

2011/C 63/42

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Chancery Division)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Daiichi Sankyo Company

Vastustaja: Comptroller-General of Patents

Eelotsuse küsimused

Määruse 469/2009 (edaspidi: „TKT määrus”) (1) preambulis on muude eesmärkide hulgas mainitud vajadust selle järele, et siseriikliku või Euroopa patendi omanikule antaks täiendava kaitse tunnistus välja samadel tingimustel igas liikmesriigis, nagu on märgitud põhjendustes 7 ja 8. Mida peetakse silmas TKT määruse artikli 3 punktis a väljendiga „toodet kaitseb kehtiv aluspatent” ja milliste kriteeriumide alusel tuleb seda otsustada olukorras, kus ühenduse tasandil ei ole patendiõigust ühtlustatud?

Kas käesolevaga sarnasel juhul, kui meditsiinitoode koosneb rohkem kui ühest toimeainest, esinevad täiendavad või erinevad kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks, kas „toodet kaitseb aluspatent” vastavalt TKT määruse artikli 3 punktile a, ja kui see nii on, siis millised on need täiendavad või erinevad kriteeriumid?

Kas selleks, et ravimi müügiloas nimetatud toimeainete kombinatsioon saaks täiendava kaitse tunnistuse, ja võttes arvesse määruse artikli 4 sõnastust, on tingimus, et „toodet kaitseb aluspatent” määruse artiklite 1 ja 3 tähenduses täidetud, kui toode rikub aluspatenti siseriikliku õigusakti tähenduses?

Kas selleks, et ravimi müügiloas nimetatud toimeainete kombinatsioon saaks täiendava kaitse tunnistuse, ja võttes arvesse määruse artikli 4 sõnastust, sõltub tingimuse, et „toodet kaitseb aluspatent” määruse artiklite 1 ja 3 tähenduses, täitmine sellest, kas aluspatent sisaldab üht (või mitut) patendinõudlust, milles on konkreetselt nimetatud 1) ühendite klassi, mis hõlmab üht kõnealuse toote toimeainet, ja 2) täiendavate toimeainete klassi, mis võib olla täpsemalt kindlaks määramata, kuid hõlmab teist kõnealuse toote toimeainet, kombinatsioon; või piisab sellest, kui aluspatent sisaldab üht (või mitut) patendinõudlust, 1) milles on nimetatud nende ühendite klass, mis hõlmavad üht kõnealuse toote toimeainet, ja 2) milles on kasutatud konkreetset sõnastust, mis siseriikliku õiguse kohaselt laiendab kaitse ulatust täiendavatele täpselt kindlaksmääramata toimeainetele, sealhulgas kõnealuse toote teisele toimeainele?

(1) ELT L 152, lk 1.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/24

11. januaaril 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik

(Kohtuasi C-16/11)

2011/C 63/43

Kohtumenetluse keel: eesti keel

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Alcover San Pedro ja E. Randvere)

Kostja: Eesti Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Eesti Vabariik ei ole vastu võtnud kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (1) (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur) ülevõtmiseks vajalikke õigusnorme või ei ole komisjonile nendest teatanud, on Eesti Vabariik rikkunud direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Eesti Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikku õiguskorda ülevõtmise tähtaeg möödus 15. mail 2009.

(1) ELT L 108, lk 1

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/26

Üldkohtu 18. jaanuari 2011. aasta otsus — Advance Magazine Publishers versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Capela & Irmãos (VOGUE)

(Kohtuasi T-382/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi VOGUE taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk VOGUE Portugal - Varasema kaubamärgi tegelikult kasutusele võtmata jätmine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 43 lõiked 2 ja 3 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3))

2011/C 63/49

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Advance Magazine Publishers, Inc. (New York, Ühendriigid) (esindaja: advokaat M. Esteve Sanz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: J. Capela & Irmãos, Lda (Porto, Portugal)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 30. juuni 2008. aasta otsuse (asi R 328/2003-2) peale, mis käsitleb J. Capela & Irmãos, Lda ja Advance Magazine Publishers, Inc. vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 30. juuni 2008. aasta otsus (asi R 328/2003-2).

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista Advance Magazine Publishers, Inc.-i kohtukulud välja ühtlustamisametilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 301, 22.11.2008.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/26

Üldkohtu 19. jaanuari 2011. aasta otsus — Häfele versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Topcom Europe (Topcom)

(Kohtuasi T-336/09) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi Topcom taotlus - Varasemad ühenduse ja Beneluxi sõnamärgid TOPCOM - Suhteline keeldumispõhjus - Segiaajamise tõenäosus - Kaupade sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

2011/C 63/50

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Häfele GmbH & Co. KG (Nagold, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Dönch ja M. Eck)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Topcom Europe (Heverlee, Belgia) (esindaja: advokaat P. Maeyaert)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 5. juuni 2009. aasta otsuse peale (asi R 1500/2008-2), mis tehti Topcom Europe NV ja Häfele GmbH & Co. KG vahelises vastulausemenetluses

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud, sealhulgas Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja menetlusega seoses Topcom Europe NV kantud vältimatud kulud välja Häfele GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 256, 24.10.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/26

Üldkohtu 12. jaanuari 2011. aasta määrus — Terezakis versus komisjon

(Kohtuasi T-411/09) (1)

(Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Osalise tutvumise keeld - Vaidlustatud akti asendamine kohtumenetluse ajal - Nõuete kohandamise keeld - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2011/C 63/51

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ioannis Terezakis (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaat B. Lombart, hiljem advokaat P. Synoikis)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn ja C. ten Dam)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 3. augusti 2009. aasta otsus, millega keelati hagejal tutvumine teatavate Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ning Kreeka Majandus- ja Rahandusministeeriumi vaheliste kirjade mõningate osade ja lisadega, mis puudutasid Ateenas (Kreeka) Spata lennujaama ehitamisega seonduvaid maksuõigusnormide rikkumisi.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 312, 19.12.2009.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/27

Patrizia De Luca 10. detsembri 2010. aasta apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 30. septembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-20/06: De Luca versus komisjon

(Kohtuasi T-563/10 P)

2011/C 63/52

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Patrizia De Luca (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja J. N. Louis)

Teised menetluspooled: Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 30. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas F-20/06: De Luca vs. komisjon, millega jäeti hageja hagi rahuldamata;

—

teha selles kohtuasjas uus otsus,

—	tühistades Euroopa Ühenduste Komisjoni 23. veebruari 2005. aasta otsuse, millega hageja nimetati administraatori ametikohale, kuivõrd see otsus määrab hageja palgaastme A*9 järku 2;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks kaks väidet.

Esimene väide käsitleb õigusnormi rikkumist sellega, et leiti, et tuleb kohaldada Euroopa Liidu personalieeskirja XIII lisa artikli 12 lõiget 3, kuigi seda sätet saab kohaldada vaid ametnike „töölevõtmise” suhtes ning hageja oli selle ametissenimetamise ajal juba ametniku staatuses.

—	Hageja väidab, et tunnistades selle sätte kohaldatavaks, eiras ametisse nimetav asutus personalieeskirja XIII lisa artikli 12 lõike 3 materiaalset kohaldamisala, rikkudes tõlgendusreeglit, mille kohaselt tuleb üleminekusätteid tõlgendada kitsalt.

Teine väide käsitleb õigusnormi rikkumist sellega, et lükati tagasi väide personalieeskirja XIII lisa artikli 12 lõike 3 ebaseaduslikkuse kohta.

—

Hageja väidab, et selle sätte kohaldamine viib ametnike võrdse kohtlemise aluspõhimõtte ja ametikohal edasijõudmise õiguse põhimõtte rikkumiseni, kuna hageja nimetati pärast kõrgema palgaastme konkursi läbimist madalamale palgaastmele, samas kui palgaastme B*10 konkursi läbinutele sai osaks soodsam kohtlemine, sest neid määrati palgaastmele A*10.

—

Hageja väidab veel, et ametisse nimetav asutus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et väidet personalieeskirja XIII lisa artikli 5 lõike 2 ja artikli 12 lõike 3 ebaseaduslikkuse kohta ei olnud esitatud kaudselt selle väite alusel, mis käsitles võrdse kohtlemise põhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumist.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/27

17. detsembril 2010 esitatud hagi — Environmental Manufacturing versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Wolf (hundi pea kujutis)

(Kohtuasi T-570/10)

2011/C 63/53

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Environmental Manufacturing LLP (Stowmarket, Ühendkuningriik) (esindajad: barrister S. Malynicz ja solicitor M. Atkins)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Société Elmar Wolf, SAS (Wissembourg, Prantsusmaa)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 6. oktoobri 2010. aasta otsus asjas R 425/2010-2;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja Société Elmar Wolf, SAS-lt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Environmental Manufacturing LLP

Asjaomane ühenduse kaubamärk: hundi pead kujutav kujutismärk klassi 7 kuuluvatele kaupadele — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 4 971 511

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Société Elmar Wolf, SAS

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: prantsuse kujutismärgi „WOLF Jardin” registreering nr 99 786 007, mis hõlmab klassidesse 1, 5, 7, 8, 12 ja 31 kuuluvaid kaupu; prantsuse kujutismärgi „Outils WOLF” registreering nr 1 480 873 klassidesse 7 ja 8 kuuluvatele kaupadele 7 ja 8, rahvusvaheline registreering nr 154 431, mis hõlmab klassidesse 7 ja 8 kuuluvaid kaupu, ning rahvusvaheline registreering nr 352 868, mis hõlmab klassidesse 7, 8, 12 ja 21 kuuluvaid kaupu

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: vastulausete osakonna otsus tühistada.

Väited: hageja väidab, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 207/2009 (1) artikli 42 lõikeid 2 ja 3, kuna apellatsioonikoda ei tuvastanud, et varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaubaklassides on koherentne alaliik, mida saab sellisena mõista suuremast klassist sõltumatult, ning kuna apellatsioonikoda ei ole seetõttu järeldanud, et tõend nende kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta esitati üksnes kaitstavate kaupade ühe osa kohta.

Hageja väidab peale selle, et asjaomane otsus rikub määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 5, kuna apellatsioonikoda tegi asjaomase tarbija ekslikult kindlaks, leides vääralt, et esineb asjakohane seos ning jättes kohaldamata asjaomase tarbija majandustegevusele avalduva mõju ning ebaõiglase kasu saamise kriteeriumid, mille kohaselt peab asjaomane kaubamärk kandma üle teatava kuvandi või andma hilisema kaustaja kaupade turustamisele lisahoo, mis ei vasta käesoleval juhul tõele. Hageja sõnul on apellatsioonikoda eiranud ka asjaolu, et varasema kaubamärgi omanik ei ole määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 raames kahju tekkimisele nõuetekohaselt isegi tuginenud, veel vähem tõendanud, et see kahju on võimalik ning seega ei ole ta täitnud oma tõendamiskoormist.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/28

16. detsembril 2010 esitatud hagi — Fabryka Łożysk Tocznych-Kraśnik versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Impexmetal (FŁT-1)

(Kohtuasi T-571/10)

2011/C 63/54

Hagiavaldus esitati poola keeles.

Pooled

Hageja: Fabryka Łożysk Tocznych-Kraśnik S.A. (Kraśnik, Poola) (esindaja: advokaat J. Sieklucki)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Impexmetal S.A. (Varssavi, Poola)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 6. oktoobri 2010. aasta (asi R 1387/2009-1) otsus;

—	mõista kohtukulud, sh hageja kulud Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas ja vastulausete osakonnas toimunud menetluses, välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja Impexmetal S.A.-lt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „FŁT-1” kaupadele klassis 7 — taotlus nr 5026372.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Impexmetal S.A.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse kujutismärk „FŁT” ja siseriiklik sõna- ja kujutismärk „FŁT” kaupadele klassis 7.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt ja lükata tagasi kaubamärgi registreerimistaotlus teatud kaupade osas klassis 7.

Apellatsioonikoja otsus: jätta vastulausete osakonna otsuse peale esitatud kaebus rahuldamata.

Väited: määruse nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud tähiste sarnasuse hindamine ei toimunud nõuetekohaselt; ei ole arvestatud asjaoluga, et taotletud kaubamärk on olnud pikka aega enne registreerimistaotluse esitamist osa hageja äriühingu nimest, see on hagejale kuuluv ajalooline tähendusega tähis, ja ei ole arvestatud taotletud kaubamärgi ja vastulausemenetluses viidatud kaubamärgi kauaaegse ja rahumeelse kooseksisteerimisega.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/29

22. detsembril 2010 esitatud hagi — Wohlfahrt versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Ferrero (Kindertraum)

(Kohtuasi T-580/10)

2011/C 63/55

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: Harald Wohlfahrt (Rothenburg ob der Tauber, Saksamaa) (esindaja: advokaat N. Scholz-Recht)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Ferrero SpA (Alba, Itaalia)

Hageja nõuded

—	tühistada vastulausete osakonna 27. mai 2009. aasta otsus (vastulause nr B 668 600) ja apellatsioonikoja 20. oktoobri 2010. aasta otsus (asi R 815/2009-4);

—	lubada registreerida ühenduse kaubamärk „Kindertraum” nr 2 773 059 ka kõigi registreerimistaotluses nimetatud kaupade jaoks klassides 16 ja 28.

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „Kindertraum” kaupadele klassides 15, 16, 20, 21 ja 28.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Ferrero SpA.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: kokku 32 varasemat kaubamärki, millest mõned sisaldavad sõna „kinder” kujutisena, mõned mitmest sõnast koosneva sõnamärgi osana, ja mõned koosnevad ainult sellest sõnast; eelkõige Itaalia sõnamärk „kinder” kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 28, 30 ja 42.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 42 lõike 2 rikkumine, kuna vastulausemenetluses ei esitatud tõendeid kaubamärgi kasutamise kohta pärast kaubamärgi kaitseõiguste lõppemist. Vaidlustatud otsuse põhjenduses on vormiviga, kuna apellatsioonikoda ei ole otsuses ühegi sõnaga viidanud kaebuse põhjenduses esitatud ja ammendavalt põhjendatud vastuväitele, mille kohaselt esitati registreerimistaotlus kaubamärgi õiguse kuritarvitamiseks. Lisaks kaubamärgi õiguse kuritarvitamiseks esitatud registreerimistaotlus, kuna vastulause esemeks oleva kaubamärgi omaniku ainus eesmärk on sõna „kinder” laiaulatuslik monopoliseerimine. Lõpuks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/29

23. detsembril 2010 esitatud hagi — X Technology Swiss versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Brawn (X-Undergear)

(Kohtuasi T-581/10)

2011/C 63/56

Hagiavaldus esitati saksa keeles.

Pooled

Hageja: X Technology Swiss GmbH (Wollerau, Sveits) (esindajad: advokaadid A. Herbertz ja R. Jung)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Brawn LLC (Weekhawken, Ameerika Ühendriigid)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 6. oktoobri 2010. aasta (asi R 1580/2009-1) otsus;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „X-Undergear” kaupadele ja teenustele klassides 23 ja 25.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Brawn LLC.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: siseriiklik ja ühenduse sõnamärk „UNDERGEAR” kaupadele klassis 25.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/30

17. detsembril 2010 esitatud hagi — Aitic Penteo versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Atos Worldline (PENTEO)

(Kohtuasi T-585/10)

2011/C 63/57

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Aitic Penteo, SA (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Carbonell)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Atos Worldline SA (Brüssel, Belgia)

Hageja nõuded

—	muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 23. septembri 2010. aasta otsus asjas R 774/2010-1 ja rahuldada ühenduse kaubamärgi taotlus nr 5480561;

—	teise võimalusena tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 23. septembri 2010. aasta otsus asjas R 774/2010-1;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja teiselt menetluspoolelt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Aitic Penteo, SA

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „PENTEO” klassidesse 9, 38 ja 42 kuuluvatele kaupadele ja teenustele — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 5480561

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Atos Worldline SA

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Beneluxis numbri 772120 all klassidesse 9, 36, 37, 38 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks registreeritud sõnamärk „XENTEO”; rahvusvahelise registreeringu nr 863851 all klassidesse 9, 36, 37, 38 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks registreeritud sõnamärk „XENTEO”

Vastulausete osakonna otsus: vastulause rahuldada

Apellatsioonikoja otsus: lükata kaebus tagasi

Väited: hageja leiab, et vaidlustatud otsus rikub: i) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 14, mis keelab diskrimineerimise ja näeb ette võrdse ning seadusega kooskõlas oleva kohtlemise, ii) nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklit 9, kuivõrd apellatsioonikoda eiras hageja varasemaid õigusi, iii) nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikleid 75 ja 76, kuna apellatsioonikoda eiras hageja poolt ettenähtud tähtaja jooksul esitatud asjaolusid ja tõeneid, ning iv) nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna apellatsioonikoda tegi segiajamise tõenäosuse hindamisel vea.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/30

7. jaanuaril 2011 esitatud hagi — Bank Melli Iran versus nõukogu

(Kohtuasi T-7/11)

2011/C 63/58

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bank Melli Iran (Teheran, Iraan) (esindajad: L. Defalque ja S. Woog)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (1), lisa B osa punkt 5 ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (2), VIII lisa B osa punkt 5 ning nõukogu 28. oktoobri 2010. aasta kirjas olev otsus;

—	tunnistada nõukogu 26. juuli 2020. aasta otsuse (3) artikli 16 lõike 2 punkt a ja nõukogu määruse (EL) nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 punkt a ebaseaduslikeks ja hageja suhtes kohaldamisele mittekuuluvateks;

—	mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitab hageja järgmised väited:

Esimene väide: ELTL artikli 215 lõigete 2 ja 3 ja ELL artikli 40 rikkumine, mis kujutab endast oluliste menetlusnõuete rikkumist, kuna:

—	kuna ÜVJP nõukogu võttis piiravad meetmed, nõukogule kaalutlusruumi jätmata;

—

otsus 2010/413/ÜVJP, millel määrus nr 961/2010 põhineb, on ekslikult antud ELL artikli 29 alusel, kuna selles ei määratleta liidu lähenemisviisi konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi küsimusele, nii nagu näeb ette ELL artikkel 29, vaid selles on kindlaks määratud liikmesriikide ja nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate isikute täpsed kohustused;

—	ELTL artikli 215 lõiget 3 rikkudes ei sisalda määrus nr 961/2010 vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.

Teine väide: Euroopa Liidu seadusandja väidetav viga vaidlusaluste otsuse ja määruse õigusliku aluse valikul, kuna sanktsioonid kehtestati hageja ja temaga seotud ettevõtjate suhtes, kes on ÜRO Julgeolekunõukogu poolt loetelusse kandmata juriidilised isikud ja mitteriiklikud üksused. Sellega seoses väidab hageja, et:

—

kuigi ELL artikkel 29 ja ELTL artikkel 215 on kohased õigusliku alusena siis, kui liidu institutsioonid rakendavad ÜRO resolutsiooni, ei ole neile sätetele tuginemine tingimata õigustatud siis, kui võetakse vastu sellised haldusmeetmed, nagu juriidiliste isikute ja mitteriiklike üksuste rahaliste vahendite külmutamine;

—	vaidlusalused õigusaktid oleks tulnud vastu võtta ELTL artikli 75 alusel, kaasates kaasotsustamismenetluse raames Euroopa Parlamendi.

Kolmas väide: vaidlusalused otsus ja määrus võeti vastu, rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, kuna sarnased otsused on vastu võetud muul õiguslikul alusel, näiteks ELTL artikli 75 alusel, ja seega raamistikus, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud õiguslikke tagatisi, mis hagejat puudutavate vaidlusaluste õigusaktide puhul puuduvad.

Neljas väide: vaidlusalused õigusaktid on vastu võetud, rikkudes hageja kaitseõigusi ning eelkõige õigust õiglasele kohtupidamisele, kuna:

—	hagejale ei ole esitatud ühtki tõendit või dokumenti, mis toetaks nõukogu väiteid, kuna 2009. aastal esitatud ja 2010. aastal kinnitatud lisaväited 2008. aasta otsusele olid väga ebamäärased ja selgusetud ning hagejal oli võimatu neile vastata;

—	hagejale ei antud võimalust tutvuda dokumentidega ning teda keelduti ära kuulamast;

—	vaidlustatud õigusakte ei põhjendatud piisavalt, mis rikub hageja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

5.	Viies väide: vaidlusalused õigusaktid kujutavad endast neljandas väites juba esitatud põhjustel hea haldustava ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist.

6.	Kuues väide: nõukogu rikkus määruse nr 961/2010 artikli 36 lõiget 3, jättes edastamata oma otsuse, sealhulgas loetelusse kandmise põhjused, ja artikli 36 lõiget 4, mis näeb märkuste esitamise korral ette otsuse läbivaatamise.

Seitsmes väide: ilmselge tõlgendusviga ja võimu kuritarvitamine nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP kohaldamisel hageja suhtes, kuna nõukogu tõlgendas artikli 20 lõike 1 punkti b vääralt, otsustades, et hageja tegevus, nii nagu seda on vaidlustatud õigusaktides kirjeldatud, vastab tingimustele, mille alusel seda tuleb pidada sanktsioneeritavaks tegevuseks.

Kaheksas väide: proportsionaalsuse põhimõtte ja omandi puutumatuse põhimõtte rikkumine, kuna komisjon jättis arvestamata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu otsusega, mis peaks tähendama, et nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punkt b ei kuulu kohaldamisele.

(1) ELT L 281, lk 81.

(2) ELT L 281, lk 1.

(3) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/31

7. jaanuaril 2011 esitatud hagi — Iran Insurance versus nõukogu

(Kohtuasi T-12/11)

2011/C 63/59

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Iran Insurance Company (Teheran, Iraan), (esindaja: advokaat D. Luff)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

Tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP (1) lisa B osa lõige 21 ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010 (2), milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, VIII lisa B osa lõige 21 ning nõukogu 23. novembril 2010 saabunud kirjas sisalduv otsus;

—	tuvastada, et nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP (3) artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 ja artikkel 26 ei ole hageja suhtes kohaldatavad;

—	mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub ELTLi artikli 263 alusel esitatud hagiavalduses tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP lisa B osa lõige 21 ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, VIII lisa B osa lõige 21, samuti nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 ja artikkel 26 hagejat puudutavas osas, ning hagejale saadetud nõukogu 28. oktoobri 2010 kirjas sisalduv otsus.

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks järgmised väited:

Kõigepealt väidab hageja, et üldkohtul on pädevus läbi vaadata nõukogu otsuse 2010/644/ÜVJP lisa B osa lõiget 21 ja nõukogu määruse nr 961/2010 VIII lisa B osa lõiget 21, samuti 28. oktoobri 2010. aasta otsus ning nende kooskõla Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Lisaks leiab hageja, et tema loetellu kandmise konkreetsed põhjused ei ole täpsed ja ei vasta nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punktis b ning nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimustele. Need sätted tuleks hageja suhtes lugeda kohaldamatuteks. Nõukogu on teinud ilmse fakti- ja õigusliku vea. Seega tuleks tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP lisa B osa lõige 21 ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse VIII lisa B osa lõige 21.

Oma hagi põhjendamiseks väidab ta veel, et 2010. aasta määrus ja 2010. aasta otsus rikuvad hageja kaitseõigusi, eriti tema õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, kuna ta ei ole saanud mingeid tõendeid või dokumente, mis põhjendaks nõukogu väiteid ja kuna 2010. aasta otsuses ja määruses esitatud süüdistused olid pealiskaudsed, ebaselged ja Iran Insurance Company’l oli neile väidetavalt võimatu vastata. Lisaks keelduti hagejale juurdepääsu andmisest kohtutoimikule ja õigusest olla ära kuulatud.

Lisaks on nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 24 lõike 3 kohaselt nõukogu kohustatud oma otsuse edastama ja teada andma selle loetellu kandmise põhjustest ning selle otsuse artikli 24 lõige 4 sätestab nõukogu kohustuse vaadata oma otsus märkuste esitamise korral läbi. Nõukogu on rikkunud mõlemat sätet. Kuna nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 24 lõikeid 3 ja 4 korratakse nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 36 lõigetes 3 ja 4, siis on rikutud ka selle määruse nimetatud sätteid.

Hageja väidab veel, et nõukogu on tema olukorrale hinnangu andmisel rikkunud hea halduse põhimõtet.

Ta väidab ka, et nõukogu on tema olukorrale hinnangu andmisel rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet.

Lisaks väidab hageja, et nõukogu on rikkunud tema omandiõigust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 tuleks tunnistada hageja suhtes kohaldamatuks. Pealegi, kuna nõukogu otsuse 2010/423/ÜVJP artikkel 12 ja nõukogu määruse nr 961/2010 artikkel 26 keelavad sõlmida kindlustus- ja edasikindlustuslepinguid vahet tegemata kõikide Iraani üksustega, rikuvad ka need proportsionaalsuse põhimõtet. Seega tuleb ka nimetatud sätted tunnistada hageja suhtes kohaldamatuks.

Hageja leiab ka, et nõukogu määrus nr 961/2010 rikub selle õiguslikuks aluseks oleva ELTL artikli 215 lõikeid 2 ja 3 ning ELLi artiklit 40.

Lõpuks väidab hageja, et 2010. aasta määrus ja 2010. aasta otsus on vastu võetud võrdse kohtlemise põhimõtet ja mittediskrimineerimise põhimõtet rikkudes.

(1) Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/644/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 281, lk 81).

(2) Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (ELT 2010, L 281, lk 1).

(3) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 195, lk 39).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/32

7. jaanuaril 2011 esitatud hagi — Post Bank versus nõukogu

(Kohtuasi T-13/11)

2011/C 63/60

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Post Bank (Teheran, Iraan), (esindaja: advokaat D. Luff)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	Tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP (1) lisa osa B punkt 34 ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010 (2), milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, VIII lisa osa B punkt 40;

—	tuvastada, et nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP (3) artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 ei ole hageja suhtes kohaldatavad, ja

—	mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub vastavalt ELTL artiklile 263 tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP lisa osa B punkt 34 ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, VIII lisa osa B punkt 40, ning tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 hagejat puudutavas osas.

Hageja esitab oma nõuete toetuseks järgmised väited:

Esiteks väidab hageja, et kohus on pädev üle vaatama nõukogu otsuse 2010/644/ÜVJP lisa osa B punkti 34, nõukogu määruse nr 961/2010 VIII lisa osa B punkti 40 ning 28. oktoobri 2010. aasta otsuse ja hindama nende kooskõla Euroopa õiguse üldpõhimõtetega.

Lisaks on konkreetsed põhjused, miks hageja nimekirja lisati, valed ja järgitud ei ole nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punkti b ning nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 punktide a ja b ning artikli 16 lõike 4 nõudeid. Need sätted tuleks tunnistada hageja suhtes kohaldamatuteks. Nõukogu on teinud ilmse faktivea ja rikkunud õigusnormi. Seega tuleks nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP lisa osa B punkt 34 ja samuti nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010 VIII lisa osa B punkt 40 tühistada.

Samuti väidab hageja oma hagi toetuseks, et 2010. aasta määrus ja 2010. aasta otsus rikuvad hageja kaitseõigusi ja eelkõige tema õigust õiglasele kohtupidamisele, kuna talle ei esitatud mingeid tõendeid või dokumente, mis oleksid nõukogu väiteid kinnitanud, ja kuna 2010. aasta otsuses ja määruses esitatud väited on väga umbmäärased, ebaselged ja neile on Post Bankil väidetavalt võimatu vastata.

Edasi nõuab nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 24 lõige 3, et nõukogu edastaks oma otsuse, sh loetellu kandmise põhjused, ning nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 24 lõige 4 sätestab, et kui on esitatud märkusi, siis vaadatakse otsus läbi. Nõukogu on rikkunud mõlemat sätet. Kuna nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 24 lõikeid 3 ja 4 korratakse samuti nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 36 lõigetes 3 ja 4, on ka seda määrust rikutud.

Samuti väidab hageja, et nõukogu, hinnates hageja olukorda, rikkus hea halduse põhimõtet.

Lisaks rikkus nõukogu hageja olukorda hinnates õiguspärase ootuse põhimõtet.

Hageja väidab veel, et nõukogu on rikkunud hageja omandiõigust ning proportsionaalsuse põhimõtet. Nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 tuleks tunnistada hageja suhtes kohaldamatuteks.

Muu hulgas väidab hageja, et nõukogu määrus nr 961/2010 rikub ELTL artikli 215 lõikeid 2 ja 3 kui selle õiguslikku alust, ning samuti EL artiklit 40.

Lõpuks leiab hageja, et 2010. aasta määrus ja 2010. aasta otsus võeti vastu, rikkudes võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

(2) Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007

(3) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 195, lk 39).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/34

15. novembril 2010 esitatud hagi — Psarras versus ENISA

(Kohtuasi F-118/10)

2011/C 63/61

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Aristidis Psarras (Heraklion, Kreeka) (esindajad: advokaadid E. Boigelot ja S. Woog)

Kostja: Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

Hagi ese ja sisu

Esiteks nõue tühistada otsus, millega hageja vabastati ENISA raamatupidaja ametikohalt ning millega teine isik nimetati samale ametikohale. Teiseks nõue maksta hagejale summa kahju eest, mida nende vaidlustatud aktidega talle tekitati, ning tema väidetava ahistamise eest.

Hageja nõuded

—	tühistada ENISA juhatuse 7. veebruari 2010. aasta otsus, millega hageja vabastati viivitamatult ENISA raamatupidaja ametikohalt ning millega teine isik nimetati alaliselt raamatupidaja ametikohale;

—	tühistada ettevalmistava aktina eespool viidatud 7. veebruari 2010. aasta otsuse I lisa; I lisas on juhatuse tegevdirektori ettepanek anda raamatupidaja ülesanded alaliselt teisele isikule ning vabastada hageja raamatupidaja ametikohalt;

—	vajalikus osas tühistada selle tagajärjel tegevdirektori poolt 1. märtsil 2010 võetud otsus määrata hageja uuele ametikohale vastavalt personalieeskirjade artiklile 7;

—	nende tühistamiste tulemusena ennistada hageja ENISA raamatupidaja ametikohale;

—	mõista ENISA-lt välja hageja kasuks 10 000 euro suurune summa, et hüvitada esiteks vaidlustatud aktidega tekitatud kahju ning teiseks mittevaraline kahju, mis hagejal tekkis tema psühholoogilise ahistamise tõttu, kui just summa menetluse käigus ei suurene;

—	mõista kohtukulud välja ENISA-lt.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/34

19. novembril 2010 esitatud hagi — Cocchi ja Falcione versus komisjon

(Kohtuasi F-122/10)

2011/C 63/62

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Giorgio Cocchi (Wezembeek-Oppem, Belgia) ja Nicola Falcione (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus, millega võeti tagasi hagejate poolt juba heakskiidetud ettepanek pensioniõiguste ülekandmise kohta.

Hagejate nõuded

—	tühistada 12. veebruari 2010. aasta otsus, millega „tühistati”16. septembri 2010. aasta ettepanek, mille oli 9. oktoobril 2009 heaks kiitnud Nicola Falcione ja mis puudutas personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 alusel tema pensioniõiguste ülekandmist;

—	tühistada 23. veebruari 2010. aasta otsus, millega „tühistati”13. oktoobri 2009. aasta ettepanek, mille Giorgio Cocchi oli heaks kiitnud 10. novembril 2010 ja mis puudutas personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 alusel tema pensioniõiguste ülekandmist;

—	mõista kostjalt Nicola Falcione kasuka välja 200 000 euro suurune summa ning Giorgio Cocchi kasuks 50 000 euro suurune summa;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 63/34

26. novembril 2010 esitatud hagi — Labiri versus EMSK

(Kohtuasi F-124/10)

2011/C 63/63

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Vassiliki Labiri (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus lõpetada meetmeid võtmata haldusjuurdlus, mis algatati kaebuse alusel, mis hageja psühholoogilise ahistamise kohta esitas

Hageja nõuded

—

tühistada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2010. aasta otsus mitte nõustuda ühegi hageja osakonna juhataja vastu esitatud süüdistusega ning lõpetada meetmeid võtmata haldusjuurdlus, mis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee poolt psühholoogilise ahistamise kohta esitatud kaebuse alusel ühiselt algatati;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.063.est
Euroopa Liidu Teataja		C 63

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 26. veebruar 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2011/C 063/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 55, 19.2.2011	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2011/C 063/02	Kohtuasi C-120/08: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Bundesgerichtshof (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Bavaria NV versus Bayerischer Brauerbund eV (Eelotsusetaotlus — Määrus (EMÜ) nr 2081/92 ja määrus (EÜ) nr 510/2006 — Ajaline kohaldamine — Artikkel 14 — Registreerimine lihtsustatud korras — Kaubamärkide ja kaitstud geograafiliste tähiste seosed)	2

2011/C 063/03	Kohtuasi C-507/08: Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Riigiabi — Äriühingu maksuvõla osaline kustutamine kokkuleppemenetluse raames võlausaldajatega — Komisjoni otsus, millega tunnistatakse see abi ühisturuga kokkusobimatuks ning määratakse selle tagastamine — Täitmata jätmine)	2

2011/C 063/04	Kohtuasi C-77/09: Euroopa Kohtu (teine koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Gowan Comércio Internacional e Serviços Lda versus Ministero della Salute (Taimekaitsevahendid — Direktiiv 2006/134/EÜ — Kehtivus — Fenarimooli toimeainena kasutamise piirangud)	3

2011/C 063/05	Kohtuasi C-118/09: Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Oberste Berufungs- und Disziplinarkommission'i (Austria) eelotsusetaotlus) — Menetlus, mille algatas Robert Koller (Liikmesriigi kohtu mõiste EÜ artikli 234 tähenduses — Diplomite tunnustamine — Direktiiv 89/48/EMÜ — Advokaat — Kutseühingu registrisse kandmine muus liikmesriigis kui see, mille diplom on tunnistatud samaväärseks)	3

2011/C 063/06	Kohtuasi C-208/09: Euroopa Kohtu (teine koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshofi (Austria) eelotsusetaotlus) — Ilonka Sayn-Wittgenstein versus Landeshauptmann von Wien (Euroopa kodakondsus — Õigus liikmesriikides vabalt liikuda ja elada — Liikmesriigi põhiseaduse tasandil seadus aadliseisuse kaotamise kohta selles riigis — Selle riigi kodanikust täisealise isiku perekonnanimi, mis on saadud lapsendamise teel teises liikmesriigis, kus ta elab — Perekonnanime osaks olev aadlitiitel ja aadlipartikkel — Esimese liikmesriigi ametiasutuste poolt perekonnaseisuregistrisse kandmine — Kande parandamine ametiasutuste algatusel — Aadlitiitli ja aadlipartikli ärajätmine)	4

2011/C 063/07	Kohtuasi C-215/09: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Markkinaoikeus (Soome) eelotsusetaotlus) — Mehiläinen Oy, Terveystalo Healthcare Oy, varem Suomen Terveystalo Oyj versus Oulun kaupunki (Teenuste riigihange — Direktiiv 2004/18/EÜ — Segaleping — Hankija ning temast sõltumatu eraõigusliku äriühingu vahel sõlmitud leping — Võrdse osalusega sellise ühisettevõtte asutamine, mis osutab tervishoiuteenuseid — Lepingu osapoolte kohustus tellida sellelt ühisettevõttelt nelja–aastase üleminekuperioodi jooksul tervishoiuteenuseid, mida nad peavad enda töötajatele osutama)	4

2011/C 063/08	Kohtuasi C-245/09: Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Arbeidshof te Brusseli (Belgia) eelotsusetaotlus) — Omalet NV versus Rijksdienst voor Sociale Zekerheid (Teenuste osutamise vabadus — EÜ artikkel 49 — Liikmesriigis asuv töövõtja — Samas liikmesriigis asuvate lepingupartnerite kasutamine — Puhtalt riigisisene olukord — Eelotsusetaotluse vastuvõetamatus)	5

2011/C 063/09	Kohtuasi C-273/09: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Rechtbank Haarlem (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Premis Medical BV versus Inspecteur van de Belastingdienst/Douane Rotterdam, kantoor Laan op Zuid (Määrus (EÜ) nr 729/2004 — Kauba ratastega käimisraam klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri — Rubriik 9021 — Rubriik 8716 — Parandus — Kehtivus)	5

2011/C 063/10	Kohtuasi C-277/09: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Court of Session (Šotimaa), Edinburgh eelotsusetaotlus — Ühendkuningriik) — The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs versus RBS Deutschland Holdings GmbH (Kuues käibemaksudirektiiv — Mahaarvamisõigus — Sõidukite soetamine ja nende kasutamine liisimisteenuste osutamisel — Erinevus kahe liikmesriigi maksusüsteemis — Kuritarvituste keeld)	6

2011/C 063/11	Kohtuasi C-304/09: Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Riigiabi — Abi börsil hiljuti noteeritud äriühingutele — Tagasinõudmine)	6

2011/C 063/12	Kohtuasi C-338/09: Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Unabhängiger Verwaltungssenat Wien'i (Austria) eelotsusetaotlus) — Yellow Cab Verkehrsbetriebs GmbH versus Landeshauptmann von Wien (Teenuste osutamise vabadus — Asutamisvabadus — Konkurentsieeskirjad — Kabotaaž — Siseriiklik reisijate liinivedu — Liiniveo käitamisloa taotlus — Kontsession — Luba — Tingimused — Riigi territooriumil asukoha või püsiva tegevuskoha nõue — Tulude vähenemine, mis kahjustab juba loa saanud liini käitamise kasumlikkust)	7

2011/C 063/13	Kohtuasi C-351/09: Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Malta Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2000/60/EÜ — Artiklid 8 ja 15 — Maismaa pinnavee seisund — Seireprogrammide kehtestamine ja rakendamine — Tegemata jätmine — Seireprogrammide kohta koondaruannete esitamine — Tegemata jätmine)	7

2011/C 063/14	Kohtuasi C-393/09: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) — Bezpečnostní softwarová asociace — Svaz softwarové ochrany versus Ministerstvo kultury (Intellektuaalomand — Direktiiv 91/250/EMÜ — Arvutiprogrammide õiguskaitse — Mõiste arvutiprogrammi kõik avaldumisvormid — Programmi graafilise kasutajaliidese hõlmatus — Autoriõigus — Direktiiv 2001/29/EÜ — Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas — Graafilise kasutajaliidese ülekandmine teleringhäälingus — Teose edastamine üldsusele)	8

2011/C 063/15	Kohtuasi C-438/09: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus — Poola Vabariik) — Bogusław Juliusz Dankowski versus Dyrektor Izby Skarbowej w Łodzi (Kuues käibemaksudirektiiv — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus — Osutatud teenused — Maksukohustuslane, kes ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse — Seoses käibemaksuga arvele märgitavad kohustuslikud andmed — Siseriiklikud maksuõigusnormid — Mahaarvamisõiguse välistamine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 6 alusel)	8

2011/C 063/16	Kohtuasi C-488/09: Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Tribunal Supremo (Hispaania) eelotsusetaotlus) — Asociación de Transporte International por Carretera (ASTIC) versus Administración General del Estado (TIR konventsioon — Ühenduse tolliseadustik — Vedu TIR märkmiku alusel — Garantiiühing — Ebaseaduslik mahalaadimine — Rikkumise koha kindlaksmääramine — Imporditollimaksude sissenõudmine)	9

2011/C 063/17	Kohtuasi C-517/09: Euroopa Kohtu (kuues koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Collège d’autorisation et de contrôle du Conseil supérieur de l’audiovisuel’i (Belgia) eelotsusetaotlus) — menetluses RTL Belgium SA, varem TVi SA (Direktiiv 89/552/EMÜ — Teleringhäälingu teenused — Kõrgema audiovisuaalnõukogu loa- ja kontrollikoda — Mõiste liikmesriigi kohus ELTL artikli 267 tähenduses — Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)	9

2011/C 063/18	Kohtuasi C-524/09: Euroopa Kohtu (neljas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Tribunal administratif de Paris’ (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Ville de Lyon versus Caisse des dépôts et consignations (Eelotsusetaotlus — Århusi konventsioon — Direktiiv 2003/4/EÜ — Üldsuse juurdepääs keskkonnateabele — Direktiiv 2003/87/EÜ — Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem — Määrus (EÜ) nr 2216/2004 — Registrite standarditud ja turvatud süsteem — Juurdepääs kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemist käsitlevale teabele — Teabe edastamisest keeldumine — Põhihaldaja — Riiklike registrite haldajad — Registris hoitava teabe konfidentsiaalsus — Erandid)	10

2011/C 063/19	Kohtuasi C-12/10: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Finanzgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Lecson Elektromobile GmbH versus Hauptzollamt Dortmund (Ühine tollitariifistik — Tariifne klassifitseerimine — Kombineeritud nomenklatuur — XVII jaotis — Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid — Grupp 87 — Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud — Rubriigid 8703 ja 8713 — Ühele inimesele ette nähtud kolme- või neljarattalised elektrilised sõidukid, millel on eraldiasetsev reguleeritav roolisammas ja mille suurim valmistajakiirus on 6–15 km/h, ehk nn elektrisõidukid)	11

2011/C 063/20	Kohtuasi C-116/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourgi eelotsusetaotlus — Luksemburg) — Luksemburgi Suurhertsogiriik, Administration de l’enregistrement et des domaines versus Pierre Feltgen (Bacino Charter Company SA pankrotihaldur), Bacino Charter Company SA (Kuues käibemaksudirektiiv — Maksuvabastused — Artikli 15 punkti 4 alapunkt a ja punkt 5 — Merelaevade rendile andmise tehingute maksuvabastus — Ulatus)	11

2011/C 063/21	Kohtuasi C-276/10: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus — Euroopa Komisjon vs. Tšehhi Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Keskkond — Direktiiv 2006/118/EÜ — Põhjavee kaitse reostuse ja seisundi halvenemise eest — Ettenähtud tähtaja jooksul ülevõtmata jätmine)	12

2011/C 063/22	Kohtuasi C-287/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Tribunal administratifi eelotsusetaotlus — Luxembourg) — Tankeederei I SA versus Directeur de l’administration des contributions directes (Teenuste osutamise vabadus — Kapitali vaba liikumine — Investeeringute maksuvabastus — Maksuvabastuse andmine, mis on seotud tingimusega, et investeering peab olema tehtud füüsiliselt riigi territooriumil — Teistes liikmesriikides kasutatavate siseveelaevade käitamine)	12

2011/C 063/23	Kohtuasi C-491/10 PPU: Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Oberlandesgericht Celle (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Joseba Andoni Aguirre Zarraga versus Simone Pelz (Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 2201/2003 — Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Vanemlik vastutus — Isikuhooldusõigus — Lapserööv — Artikkel 42 — Pädeva (Hispaania) kohtu sellise tõendatud kohtuotsuse täitmisele pööramine, millega määratakse lapse tagasitoomine — Taotluse saanud (Saksamaa) kohtu pädevus keelduda selle otsuse täitmisele pööramisest lapse õiguste tõsise rikkumise korral)	12

2011/C 063/24	Kohtuasi C-336/08: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 14. oktoobri 2010. aasta määrus (Landessozialgericht Berlini eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Christel Reinke versus AOK Berlin (Eelotsusetaotlus — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	13

2011/C 063/25	Kohtuasi C-334/09: Euroopa Kohtu (kuues koda) 2. detsembri 2010. aasta määrus (Verwaltungsgericht Meiningen (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Frank Scheffler versus Landkreis Wartburgkreis (Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik — Direktiiv 91/439/EMÜ — Juhilubade vastastikune tunnustamine — Siseriiklikust juhiloast loobumine, kui on saavutatud erinevate väärtegude eest antavate veapunktide ülempiir — Teises liikmesriigis väljastatud juhiluba — Negatiivne meditsiinilis-psühholoogilise kontrolli tõend, mis saadi alalise elukoha liikmesriigis pärast seda, kui teises liikmesriigis oli saadud uus juhiluba — Esimese liikmesriigi territooriumil juhtimisõiguse äravõtmine — Teises liikmesriigis väljastatud juhiloa omaniku alalise elukoha liikmesriigi õigus kohaldada sõidukijuhtimise õiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid — Tingimused — Mõiste käitumine pärast uue juhiloa saamist tõlgendamine)	13

2011/C 063/26	Kohtuasi C-20/10: Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. novembri 2010. aasta määrus (Tribunale di Trani (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Vino Cosimo Damiano versus Poste Italiane SpA (Kodukorra artikli 104 lõige 3 — Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 1999/70/EÜ — Tähtajalise töö kohta sõlmitud raamkokkuleppe klauslid 3 ja 8 — Tähtajalised töölepingud avalikus sektoris — Esimene või ainus leping — Kohustus märkida objektiivsed põhjused — Tühistamine — Töötajate üldise kaitstuse taseme alandamine — Diskrimineerimiskeelu põhimõte — EÜ artiklid 82 ja 86)	14

2011/C 063/27	Kohtuasi C-22/10: Euroopa Kohtu (viies koda) 27. oktoobri 2010 määrus — REWE-Zentral AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG (Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi Clina taotlus — Ühenduse varasem sõnamärk CLINAIR — Registreerimisest keeldumine — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosuse hindamine — Määrus (EÜ) nr 40/94 — Artikli 8 lõike 1 punkt b)	15

2011/C 063/28	Kohtuasi C-102/10: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 28. oktoobri 2010. aasta määrus (Judecătoria Focșani (Rumeenia) eelotsusetaotlus) — Frăsina Bejan versus Tudorel Mușat (Kodukord — Artikli 92 lõige 1, artikli 103 lõige 1 ja artikli 104 lõike 3 esimene ja teine lõik — Õigusaktide ühtlustamine — Kohustusliku liikluskindlustuse süsteem — Vabatahtlik kindlustusleping — Kohaldamatus)	15

2011/C 063/29	Kohtuasi C-193/10: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 9. detsembri 2010. aasta määrus (Finanzgericht Düsseldorfi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — KMB Europe BV versus Hauptzollamt Duisburg (Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik — Ühine tollitariif — Kombineeritud nomenklatuur — Tariifne klassifitseerimine — MP3/Media Player — Rubriik 8521 — Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur)	16

2011/C 063/30	Kohtuasi C-199/10: Euroopa Kohtu (viies koda) 22. novembri 2010. aasta määrus (Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) eelotsusetaotlus) — Secilpar — Sociedade Unipessoal SL versus Fazenda Pública (Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik — EÜ artiklid 56 ja 58 — Dividendide maksustamine — Kinnipeetav maks — Siseriikliku maksuõiguse sätted, mis näevad ette residentidest äriühingutele makstavate dividendide maksust vabastamise)	16

2011/C 063/31	Kohtuasi C-377/10: Euroopa Kohtu 6. detsembri 2010. aasta määrus (Tribunalul Dolj’i eelotsusetaotlus — Rumeenia) — Adrian Băilă versus Administrația Finanțelor Publice a Municipiului Craiova, Administrația Fondului Pentru Mediu (Eelotsusetaotlus — Seose puudumine põhikohtuasja asjaolude või esemega — Vastuvõetamatus)	17

2011/C 063/32	Kohtuasi C-439/10: Euroopa Kohtu (viies koda) 7. detsembri 2010. aasta määrus (Curtea de Apel Bacău (Rumeenia) eelotsusetaotlus) — SC DRA SPEED SRL versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău (Eelotsusetaotlus — Faktiliste asjaolude kirjelduse puudumine — Vastuvõetamatus)	17

2011/C 063/33	Kohtuasi C-440/10: Euroopa Kohtu (viies koda) 7. detsembri 2010. aasta määrus (Curtea de Apel Bacău (Rumeenia) eelotsusetaotlus) — SC SEMTEX SRL versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău (Eelotsusetaotlus — Asjaolude kirjelduse puudumine — Vastuvõetamatus)	18

2011/C 063/34	Kohtuasi C-441/10: Euroopa Kohtu (viies koda) 7. detsembri 2010. aasta määrus (Curtea de Apel Bacău eelotsusetaotlus — Rumeenia) — Ioan Anghel versus Direcția Generală a Finanțelor Publice Bacău, Administrația Finanțelor Publice Bacău (Eelotsusetaotlus — Faktiliste asjaolude kirjelduse puudumine — Vastuvõetamatus)	18

2011/C 063/35	Kohtuasi C-262/88 INT: 17. mai 1990. aasta otsuse kohtuasjas C-262/88: Barber tõlgendamistaotlus, mille esitas Manuel Enrique Peinado Guitart 26. mail 2010	18

2011/C 063/36	Kohtuasi C-549/10 P: Tomra Systems ASA, Tomra Europe AS, Tomra Systems GmbH, Tomra Systems BV, Tomra Leergutsysteme GmbH, Tomra Systems AB, Tomra Butikksystemer AS-i 22. novembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-155/06: Tomra Systems ASA, Tomra Europe AS, Tomra Systems GmbH, Tomra Systems BV, Tomra Leergutsysteme GmbH, Tomra Systems AB, Tomra Butikksystemer AS versus Euroopa Komisjon	18

2011/C 063/37	Kohtuasi C-562/10: 30. novembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik	19

2011/C 063/38	Kohtuasi C-566/10 P: Itaalia Vabariigi 2. detsembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-166/07 ja T-285/07: Itaalia Vabariik versus Euroopa Komisjon	21

2011/C 063/39	Kohtuasi C-567/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia) 3. detsembril 2010 — Inter-Environnement Bruxelles ASBL, Pétitions-Patrimoine ASBL, Atelier de Recherche et d'Action Urbaines ASBL versus Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale	22

2011/C 063/40	Kohtuasi C-570/10: 6. detsembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Iirimaa	22

2011/C 063/41	Kohtuasi C-601/10: 17. detsembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik	22

2011/C 063/42	Kohtuasi C-6/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (Chancery Division) (Ühendkuningriik) 5. jaanuaril 2011 — Daiichi Sankyo Company versus Comptroller-General of Patents	23

2011/C 063/43	Kohtuasi C-16/11: 11. januaaril 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik	24

2011/C 063/44	Kohtuasi C-60/09: Euroopa Kohtu presidendi 1. detsembri 2010. aasta määrus (Tribunale Amministrativo Regionale della Campania (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Lucio Rubano versus Regione Campania, Comune di Cusano Mutri	24

2011/C 063/45	Kohtuasi C-116/09: Euroopa Kohtu kaheksanda koja esimehe 7. detsembri 2010. aasta määrus — (Bezirkgericht Ried i.I. eelotsusetaotlus — Austria) — kriminaalasi Antonio Formato, Lenka Rohackova, Torsten Kuntz, Gardel Jong Aten, Hubert Kanatching, Jarmila Szabova, Zdenka Powerova, Nouisa Nettuno süüdistuses	24

2011/C 063/46	Kohtuasi C-387/09: Euroopa Kohtu presidendi 30. novembri 2010. aasta määrus (Juzgado Mercantil no 1 de Santa Cruz de Tenerife (Hispaania) eelotsusetaotlus) — Entidad de Gestión de Derechos de los Productores Audiovisuales (EGEDA) versus Magnatrading SL	24

2011/C 063/47	Kohtuasi C-33/10: Euroopa Kohtu presidendi 8. detsembri 2010. aasta määrus — Euroopa Komisjon versus Taani Kuningriik	25

2011/C 063/48	Kohtuasi C-208/10: Euroopa Kohtu presidendi 23. novembri 2010. aasta määrus — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik	25

	Üldkohus
2011/C 063/49	Kohtuasi T-382/08: Üldkohtu 18. jaanuari 2011. aasta otsus — Advance Magazine Publishers versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Capela & Irmãos (VOGUE) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi VOGUE taotlus — Varasem siseriiklik sõnamärk VOGUE Portugal — Varasema kaubamärgi tegelikult kasutusele võtmata jätmine — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 43 lõiked 2 ja 3 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3))	26

2011/C 063/50	Kohtuasi T-336/09: Üldkohtu 19. jaanuari 2011. aasta otsus — Häfele versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Topcom Europe (Topcom) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi Topcom taotlus — Varasemad ühenduse ja Beneluxi sõnamärgid TOPCOM — Suhteline keeldumispõhjus — Segiaajamise tõenäosus — Kaupade sarnasus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	26

2011/C 063/51	Kohtuasi T-411/09: Üldkohtu 12. jaanuari 2011. aasta määrus — Terezakis versus komisjon (Juurdepääs dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Osalise tutvumise keeld — Vaidlustatud akti asendamine kohtumenetluse ajal — Nõuete kohandamise keeld — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	26

2011/C 063/52	Kohtuasi T-563/10 P: Patrizia De Luca 10. detsembri 2010. aasta apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 30. septembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-20/06: De Luca versus komisjon	27

2011/C 063/53	Kohtuasi T-570/10: 17. detsembril 2010 esitatud hagi — Environmental Manufacturing versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Wolf (hundi pea kujutis)	27

2011/C 063/54	Kohtuasi T-571/10: 16. detsembril 2010 esitatud hagi — Fabryka Łożysk Tocznych-Kraśnik versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Impexmetal (FŁT-1)	28

2011/C 063/55	Kohtuasi T-580/10: 22. detsembril 2010 esitatud hagi — Wohlfahrt versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Ferrero (Kindertraum)	29

2011/C 063/56	Kohtuasi T-581/10: 23. detsembril 2010 esitatud hagi — X Technology Swiss versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Brawn (X-Undergear)	29

2011/C 063/57	Kohtuasi T-585/10: 17. detsembril 2010 esitatud hagi — Aitic Penteo versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Atos Worldline (PENTEO)	30

2011/C 063/58	Kohtuasi T-7/11: 7. jaanuaril 2011 esitatud hagi — Bank Melli Iran versus nõukogu	30

2011/C 063/59	Kohtuasi T-12/11: 7. jaanuaril 2011 esitatud hagi — Iran Insurance versus nõukogu	31

2011/C 063/60	Kohtuasi T-13/11: 7. jaanuaril 2011 esitatud hagi — Post Bank versus nõukogu	32

	Avaliku Teenistuse Kohus
2011/C 063/61	Kohtuasi F-118/10: 15. novembril 2010 esitatud hagi — Psarras versus ENISA	34

2011/C 063/62	Kohtuasi F-122/10: 19. novembril 2010 esitatud hagi — Cocchi ja Falcione versus komisjon	34

2011/C 063/63	Kohtuasi F-124/10: 26. novembril 2010 esitatud hagi — Labiri versus EMSK	34

2011/C 063/64	Kohtuasi F-128/10: 30. detsembril 2010 esitatud hagi — Mora Carrasco jt versus parlament	35