30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/1

A.

arvestades, et nõukogu 6. detsembril 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2424/2001 anti komisjonile volitused teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS) (1) väljatöötamiseks jõustumistähtajaga märts 2007;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament võttis 13. oktoobril 2006. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1987/2006 (2), millega kehtestatakse SIS II õiguslik alus;

C.

arvestades, et arvukate probleemide ja hilinemiste tõttu ei ole uus süsteem ikka veel käivitunud ja on tekkinud kahtlused projekti elujõulisuse suhtes;

D.

arvestades, et mitu riiki, sealhulgas Iirimaa, Ühendkuningriik, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia ja Liechtenstein, ei liitu SISiga enne lahenduse leidmist;

E.

arvestades, et 4. ja 5. juuni 2009. aasta istungil võttis justiits- ja siseküsimuste nõukogu vastu järeldused SIS II uue suuna kohta ja otsustas, et süsteem peaks edasi arenema olemasoleva SIS II projekti järgi, aga tagavaravõimaluseks peaks olema SIS 1+RE stsenaarium;

F.

arvestades, et tuleb teha kaks tehnilist katset (nn vahe-eesmärgi katsed): üks 2009. aasta lõpus ja teine 2010. aasta suvel;

G.

arvestades, et praeguste prognooside kohaselt ei saa SIS II käivituda enne 2011. aasta viimast kvartalit;

H.

arvestades, et Euroopa Parlament võttis 7. juunil 2007 vastu määruse (EÜ) nr 767/2008 (3) millega kehtestatakse viisainfosüsteemi (VIS) õiguslik alus;

I.

arvestades, et SIS II-ga samal tehnilisel platvormil põhineva ja sama töövõtja arendatud VISi loomine on samuti üks ELi prioriteete;

J.

arvestades, et ka VIS hilineb, sest 2009. aasta lõppu määratud käivitamise kuupäevast ei peeta kinni ja käivitumine võib lükkuda 2010. aasta septembrist kaugemale teatavate probleemide tõttu keskse VISi loomisel komisjoni poolt ja võttes arvesse riiklikul tasandil tehtavaid ettevalmistusi liikmesriikides,

1.

rõhutab, et SIS II loomine jääb endiselt Euroopa Parlamendi prioriteediks ja see tuleks käivitada võimalikult kiiresti, sellega tuleks rakendada mitu õiguslikus aluses ette nähtud parandust ja uut funktsiooni, et tugevdada Euroopa kodanike julgeolekut ja tagada tõhus piirikontroll välispiiridel ning kindlustada samal ajal Schengeni acquis' täitmine ja järjepidevus;

2.

väljendab sügavat muret SIS II ja VISi käivitumise hilinemise pärast;

3.

palub, et komisjon ja nõukogu teavitaksid teda 22. detsembril 2009. aastal toimuva 1. tehnilise vahe-eesmärgi katse tulemustest kohe pärast selle toimumist ja teavitaksid teda viivitamatult ka edasistest sammudest;

4.

nõuab rakendamisprotsessi, sealhulgas finantsaspektide täielikku läbipaistvust ning soovib kaasseadusandjana saada vajalikku teavet selle kohta, kas nn 1. vahe-eesmärgi katse ja 2. vahe-eesmärgi katse kuuluvad endiselt kehtiva SIS II väljajatöötamise lepingu reguleerimisalasse või tuleb neid käsitleda lisanõuetena ja millised lisakulud on sel juhul ette nähtud;

5.

palub teada anda, kas lepingupartnerilt on nõutud lepingutrahvi tasumist viivituste ja tehniliste vigade eest, mille tõttu varasemad katsed ebaõnnestusid, ja kui on, siis millises summas; lisaks palub teda teavitada hilinemiste ja tehniliste vigadega seotud lisakuludest, mis tekkisid seoses vajadusega teha uued katsed ja SIS II käivitamise ajakava pikenemisega;

6.

nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt kooskõlastatud ja koordineeritud pingutusi, et hoida ära SIS II väljatöötamise stsenaariumi kordumine seoses VISiga;

7.

palub nõukogul ja komisjonil anda põhjendatud selgituse selle kohta, mis annab neile alust jätkuvalt usaldada praegust lepingupartnerit ja olla veendunud tema suutlikkuses VISi ja SIS II süsteemi tulemuslikult edasi arendada edasiste viivitusteta;

8.

rõhutab, et nõukogu ja komisjon peavad kaasama Euroopa Parlamendi kõikide SIS II ja VISi arendamist käsitlevate otsuse tegemisse, eelkõige juhul, kui katsete tulemused ei ole rahuldavad, mis toob kaasa SIS II ja VISi projektide suuna muutmise ja võib hõlmata ka projektide eest vastutava äriühinguga kehtiva lepingu katkestamist;

9.

palub komisjonil selgitada, kas võimalik lepingu katkestamine tähendaks SIS II projekti puhul automaatselt tagavaralahenduse või situatsiooniplaani kasutuselevõtmist, ja tuua välja selle võimalik mõju VISi projektile;

10.

rõhutab, et Euroopa Parlamenti tuleb SIS II ja VISi kasutuselevõtuga pidevalt kursis hoida;

11.

teeb asjaomasele parlamendikomisjonile ülesandeks seda teemat tähelepanelikult jälgida ja valmistada täiskogule ette jätkuresolutsioon niipea, kui selleks annab põhjust olukorra muutumine, ning hiljemalt pärast 1. vahe-eesmärgi katse lõpetamist;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/3

A.

arvestades, et demokraatia ja inimõigused on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide põhiväärtused ning need on olnud algusest peale Euroopa integratsiooniprotsessi lahutamatu osa;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu aluslepingutes rõhutatakse vankumatut kohustust austada demokraatiat ja inimõigusi ning et Kopenhaageni poliitilised kriteeriumid, st „stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi kaitse ja vähemuste austamise ja kaitse”, on olnud laienemisprotsessi oluline osa;

C.

arvestades, et ELi nägemust demokraatia tugevdamisest ja toetamisest ei ole seni sätestatud ühes kindlas dokumendis;

D.

arvestades, et poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike õiguste edukas lisamine demokraatia üldisesse käsitlusse ELis on mänginud võtmerolli sellise stabiilsuse ja heaolu loomisel, mida ei ole maailma ajaloos varem nähtud;

E.

arvestades, et ELi lepingu artikli 11 kohaselt on ühise välis- ja julgeolekupoliitika olulisemaid eesmärke „arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist”;

F.

arvestades, et ELi lepingu artiklis 21, mida on muudetud Lissaboni lepinguga, on öeldud, et „liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine” ning et „liit tagab kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel”;

G.

arvestades, et kõikide inimõiguste edendamine ja kaitse on demokraatliku ühiskonna alus, nagu on kinnitatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonis A/RES/59/201, ning arvestades, et demokraatlike süsteemide vorm ja kuju võib olla erinev, nii nagu see on ELi sees, kuid demokraatia on universaalne väärtus, mille aluspõhimõtted ja peamised elemendid on sätestatud arvukates rahvusvahelistes deklaratsioonides ja konventsioonides; arvestades, et vastavalt ÜRO Peaassamblee 2000. ja 2004. aasta resolutsioonidele (A/RES/55/96 ja A/RES/59/201) kuuluvad nende elementide hulka:

H.

arvestades, et 2000. aastal vastu võetud ÜRO aastatuhande deklaratsiooni kohaselt tagab inimeste tahtel põhinev demokraatlik ja kodanikke esindav juhtimine kõige paremini meeste ja naiste õiguse elada oma elu ja kasvatada oma lapsi väärikalt, ilma et tuleks tunda nälga või hirmu vägivalla, rõhumise või ebaõigluse ees;

I.

arvestades, et meeste ja naiste võrdsed võimalused osaleda poliitilises elus ja otsuste tegemisel on tõelise demokraatia eeldus;

J.

arvestades, et demokraatia, areng ning kõikide inimõiguste, sh majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste austamine on vastastikku sõltuvad ja üksteist tugevdavad;

K.

arvestades, et demokraatial on ka otsene seos julgeolekuga, nagu on märgitud Euroopa julgeolekustrateegias, milles on öeldud, et „hea valitsemistava levitamine, sotsiaalsete ja poliitiliste reformide toetamine, korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise vastu võitlemine, õigusriigi kehtestamine ja inimõiguste kaitsmine on parimad moodused rahvusvahelise korra tugevdamiseks”;

L.

arvestades, et Euroopa Liidu käsutuses on lai valik vahendeid, alates poliitilisest dialoogist ja diplomaatilistest algatustest kuni konkreetsete rahastamis- ja tehnilise koostöö vahenditeni, millega toetada demokraatiat kõikjal maailmas;

M.

arvestades, et Euroopa Liidu välisrahastamisvahendid, nagu arengukoostöö rahastamisvahend (DCI), Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) ning stabiliseerimisvahend (IfS), pakuvad märkimisväärseid võimalusi demokraatlikuks valitsemistavaks ning institutsionaalseks ja suutlikkuse suurendamise toetuseks;

N.

arvestades, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) on inimõiguste ja demokraatia valdkonnas peamine finantsabi vahend, kuna on oma ulatuselt ülemaailmne, ei vaja toimimiseks vastuvõtjariigi nõusolekut ning toetab otseselt kodanikuühiskonna organisatsioone; arvestades, et EIDHRi abil rahastatud ELi valimisvaatlusmissioonidel on oluline osa ELi panuses demokraatlike institutsioonide ülesehitamisse, mis hõlmab eelkõige valimisvaatlusmissioonide soovituste järelmeetmeid;

O.

arvestades, et kodanikuühiskond võib etendada olulist rolli jõupingutustes toetada demokraatia tugevdamist väljaspool liitu, mida näitab vabatahtlike osalemine rahu ja demokraatiat toetavates programmides;

P.

arvestades, et on vaja paremat ülevaadet selle kohta, kuidas EL praegu demokraatiat toetab, kuidas ELi arvukad ülemaailmse demokraatia toetamise vahendid partnerriikides vastu võetakse ning kuidas need vahendid ja osalejad toimivad, üksteist täiendavad ja omavahel kokku puutuvad;

Q.

arvestades, et Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2004. aasta resolutsioonis juhtimist ja arengut käsitleva komisjoni teatise kohta rõhutatakse „valimiste ja parlamentaarsete reformide läbiviimise tähtsust lisaks mitmeparteilise valimissüsteemi loomisele, et tagada inimeste ulatuslikum ja tõhusam poliitiline aktiivsus”,

1.

jagab seisukohta, et ELi toetuse tõhustamiseks demokraatia tugevdamisele ning eelkõige demokraatlike väärtuste edendamisele ja inimõiguste austamisele kogu maailmas on vaja sidusamat ja ühtsemat raamistikku;

2.

tervitab varasemate ja praeguse ELi eesistuja pingutusi seoses tervikliku algatusega demokraatia tugevdamiseks ELi välistegevuses, mille eesmärk on poliitikat edasi arendada, meetmeid kindlustada ja jõupingutusi paremini kooskõlastada, ning rõhutab vajadust pideva tegevuse järele kõnealuses valdkonnas osana nõukogu järeldustest, mis võetakse vastu 2009. aasta novembris; rõhutab samuti, et nõukogu peab selle küsimusega tegeledes võtma asjakohaselt arvesse olulisi põhimõtteid, nagu läbipaistvus, juurdepääs dokumentidele, konsulteerimine ja vastutus;

3.

soovitab nõukogul lisada järeldustesse konkreetsed ja praktilised soovitused, kuidas parandada demokraatia tugevdamise kooskõlastamist ELi välis-, inimõiguste- ja arengupoliitika vahendites; kordab, et riiklik inimõiguste ja demokraatia strateegia peaks olema aluseks riigipõhiste prioriteetide määramisele selles valdkonnas ning kaasatuna kõikidesse asjaomase kolmanda riigiga seotud ELi poliitikavaldkondadesse ja vahenditesse võiks see oluliselt parandada ELi välistegevuse sidusust, koordineeritust ja tõhusust;

4.

kordab, et demokratiseerimine ja hea valitsemistava ei ole ainult eesmärgid iseeneses, vaid need on samuti ülimalt olulised vaesuse vähendamise, säästva arengu, rahu ja stabiilsuse seisukohast; juhib tähelepanu asjaolule, et demokraatia ei aita mitte ainult saavutada poliitilisi ja kodanikuõigusi, vaid ka majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid õigusi, sh solidaarsust, nagu on näidanud ELi sisene integratsiooniprotsess;

5.

palub komisjonil ja ELi liikmesriikidel uue välisteenistuse loomisel institutsiooniliste vahenditega tagada inimõiguste ja demokraatia tugevdamise tõhus kaasamine kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning kasutada praegusi protsesse ja kogemusi õppimiseks, et teha demokraatlike väärtuste edendamisel praktilisi edusamme;

6.

on seisukohal, et demokraatia ja demokraatlike protsesside juurutamine kolmandates riikides aitab kõige paremini kaasa tõhusa poliitika kujundamisele sellistes globaalsetes küsimustes, mis puudutavad ka ELi kodanikke; juhib tähelepanu asjaolule, et demokraatlike süsteemide abil on näiteks võimalik tõhusamalt võidelda rahvusvahelise kuritegevuse, ebaseadusliku sisserände ja salakaubanduse vastu, kaitsta keskkonda, säilitada avatud ülemaailmset kaubandussüsteemi ning tagada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline energiavarustus;

7.

soovitab ELil kinnitada avalikult ÜRO Peaassamblee 2005. aasta demokraatia määratlus oma demokratiseerimistöö lähtekohaks, et tugevdada ülemaailmset kooskõlastatud tegevust demokraatia edendamisel;

8.

rõhutab, et demokraatiat ei saa väljastpoolt eksportida või peale suruda ning demokraatia edendamise edukas strateegia peab põhinema dialoogil ja tooma kaasa ulatuslikke jõupingutusi kodanikuühiskonna tugevdamiseks ning demokraatliku teadlikkuse tõstmiseks arenguriikides;rõhutab, et EL kavatseb jätkuvalt järgida põhimõtet, et partnerriikidel on arengustrateegiate ja -programmide osas omavastutus; rõhutab siiski, et neid protsesse on võimalik toetada ELi mitmesuguste vahendite kaudu, mida kohandatakse iga riigi olukorrale;

9.

rõhutab, et EL peab välja töötama strateegiad kodanikuühiskonna ja demokraatlike struktuuride arengu toetuseks ning et poliitilised sihtasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja teadusasutused etendavad sellises kontekstis tähtsat rolli ning neid tuleks toetada;

10.

teeb nõukogule ja komisjonile ettepaneku koostada terviklik ja üksikasjalik analüüs kõikidest ELi demokraatia toetusmeetmetest partnerriikide valimis eesmärgiga esitada praktilisi soovitusi;

11.

soovitab nõukogul ja komisjonil rakendada oma töös demokraatia toetuseks OECD Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta ja Accra tegevuskava ning teeb ettepaneku võtta eelkõige kasutusele ühised ELi demokraatiahinnangud, ühise ELi programmitöö ja vastutuse jagamise, et suurendada ELi demokraatia toetustegevuse mõju ja nähtavust;

12.

rõhutab ELi lepingutes juba sisalduvate inimõiguste klauslite tähtsust; seoses sellega rõhutab, et selliseid klausleid tuleks esmalt järjepidevalt kohaldada olemasolevates lepingutes, mitte koostada uusi lepinguid, milles sisalduvad lisatingimused;

13.

soovitab komisjonil lisada riikide strateegiadokumentidesse süsteemselt demokraatia ja inimõiguste olukorda käsitleva osa, lisada asjaomaste ELi valimisvaatlusmissioonide soovitused ning vajaduse korral süvalaiendada demokraatia toetamist koostööprogrammides partnerriikidega;

14.

rõhutab, et oleks vaja paremini kooskõlastada neid tegevusi, mida teostatakse eri välisrahastamisvahendite raames, ning uurida põhjalikult geograafiliste ja temaatiliste vahendite vastastikust täiendavust;

15.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon konsulteeriksid enne uute demokraatia tugevdamise algatuste käivitamist laiapõhjaliselt ja ulatuslikult kõikide ELi ja kolmandate riikide sidusrühmadega, sh institutsioonide, piirkonna ja kohaliku tasandi osalejate, inimõiguste kaitsjate ja sõltumatute kodanikuühiskonna rühmadega;

16.

julgustab komisjoni süsteemsemalt kaasama kõikide tasandite demokraatlikke institutsioone, eelkõige parlamente ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi riigipõhiste meetmete, näiteks ELi ja asjaomase riigi vaheliste lepingute ning riiklike strateegiadokumentide väljatöötamisse ja rakendamisse;

17.

palub komisjonil kaaluda võimalust luua vabatahtlik Euroopa rahukorpus, võttes seejuures arvesse Euroopa vabatahtliku teenistuse positiivset kogemust;

18.

rõhutab, et ELi toetus demokraatiale peab olema igakülgne ning keskenduma kõikidele eespool nimetatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 2005. aasta tööalase tippkohtumise tulemuste kohta käsitletud küsimustele ning eesmärgiks tuleks seada pikaajaline strateegia; peab sellega seoses EIDHRi peamiseks finantsabi vahendiks ning nõuab, et toetus jätkuks ja suureneks;

19.

väljendab heameelt ELi valimisvaatlusmissioonide panuse üle demokraatlike protsesside tugevdamisse, inimõiguste, põhivabaduste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete austamise suurendamisse ning eelkõige valimisprotsesside tugevdamisse kõikjal maailmas, kuid rõhutab vajadust tagada järjekindel valimisjärgne poliitika, pöörates eelkõige tähelepanu tehniliste ja poliitiliste järelemeetmete ühilduvusele ning kodanikuühiskonna panusele, et arenguabi oleks kooskõlas demokraatlike põhimõtete ja demokraatliku valitsemistava väärtustega;

20.

palub komisjonil edasi arendada edukat koostööd ÜROga valimisvaatlusmissioonide osas ning tugevdada ühist strateegia kujundamist ja projektide kavandamist ÜRO ja piirkondlike organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Aafrika Liit, demokraatia ja inimõiguste edendamisel;

21.

rõhutab, et ELi demokraatia tugevdamise jõupingutustes tuleks süsteemsemalt pöörata eritähelepanu valitud esindajate ja erakondade rollile, sõltumatule kohtusüsteemile ja ajakirjandusele ning naiste osaluse suurendamisele poliitilises ja avalikus elus; rõhutab samuti poliitiliste sihtasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja teadusasutuste toetamise tähtsust;

22.

soovitab välja töötada erilise toetusstrateegia uutele demokraatlikult valitud parlamentidele eesmärgiga tugevdada püsivalt demokraatiat, õigusriiki ja head valitsemistava; nõuab samuti võrdõigusvõrkude vahendite arendamist erinevate riikide parlamendiliikmete vahel, et kindlaks määrata, mis on valijaskonna huvide tõhus ja tulemuslik esindamine, täidesaatva võimu tõhus ja tulemuslik järelevalve ning mis vahendite abil tagada teabevoog kõigi valitsemissüsteemi osapoolte vahel;

23.

kinnitab oma kindlat tahet aidata kaasa demokraatlike protsesside tugevdamisele, suurendades oma osalust valimiste vaatlemises, ELi valimisvaatlusmissioonide järelmeetmetes ja parlamentaarse suutlikkuse suurendamises; palub sellega seoses oma parlamentaarse demokraatia edendamise ametil (OPPD) esitada asjaomastele parlamendikomisjonidele terviklik tegevuskava, mis peaks kindlasti sisaldama selget mehhanismi koostööks parlamentidevaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonidega; rõhutab lisaks selliste parlamentaarsete assambleede nagu AKV-EL, EUROLAT, EUROMED ja EURONEST protsessi kaasamise tähtsust;

24.

julgustab komisjoni delegatsioone tegema parlamentaarsete toetusprogrammide kaalumisel või algatamisel koostööd parlamentaarse demokraatia edendamise ametiga;

25.

soovitab, et tegevuskava oleks osa nõukogu novembri järeldustest ning 2010. aasta lõpuks tuleks teha ülevaade edusammudest; kutsub praegust ja tulevasi ELi eesistujaid üles esitlema üldasjade ja välissuhete nõukogu koosolekute tulemusi vastutavatele parlamendikomisjonidele;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/9

A.

arvestades, et tulevase Euroopa välisteenistuse ülesehitus on äärmiselt oluline, kui liidu välissuhteid soovitakse muuta ühtsemaks ja tõhusamaks ning paremini nähtavaks;

B.

arvestades, et Euroopa välisteenistus tuleneb kolmest Lissaboni lepinguga lisatud uuendusest: valitakse püsiv Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes vastutab riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil liidu esindamise eest välissuhetes; Euroopa Ülemkogu määrab Euroopa Komisjoni presidendi nõusolekul liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kellest saab välissuhete eest vastutav komisjoni asepresident; ning liidule omistatakse selgesõnaliselt juriidilise isiku staatus, mis annaks liidule rahvusvahelisel tasandil täieliku tegevusvabaduse;

C.

arvestades, et Euroopa välisteenistus on ühenduse acquis’ loogiliseks jätkuks liidu välissuhetes, kuna selle tulemusena paraneb asjaomaste haldusüksuste kooskõlastatus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale ühise lähenemisviisi kujundamisel, ja ühenduse välissuhetes, mida korraldatakse kooskõlas ühenduse mudeliga; arvestades, et Euroopa välisteenistus täiendab liikmesriikide diplomaatilisi esindusi, muutmata nende tähtsust küsitavaks;

D.

arvestades, et Euroopa Liidu roll ülemaailmse partnerina on viimastel kümnenditel kasvanud, ning selleks, et EL saaks tegutseda ühiselt ja lahendada üleilmseid probleeme ühtselt, järjepidevalt ja tõhusalt, on tarvis uut lähenemisviisi;

E.

arvestades, et on oluline rõhutada, et Euroopa Parlament on järjekindlalt kutsunud üles looma ühist Euroopa diplomaatilist teenistust, mis vastaks liidu rahvusvahelisele rollile ning suurendaks liidu nähtavust rahvusvahelisel areenil ja võimet rahvusvahelises plaanis tulemuslikult tegutseda; arvestades vajadust kutsuda nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles haarama kinni Euroopa välisteenistuse loomisega tekkivast võimalusest töötada välja ühtsem, järjepidevam ja tõhusam välispoliitika;

F.

arvestades, et Euroopa välisteenistuse loomine peab aitama vältida liidu välistegevuses topelttööd, ebatõhusust ja ressursside pillavat kasutamist;

G.

arvestades, et Euroopa välisteenistus peaks tooma ELi kui arengumaade juhtiva partneri paremini üldsuse teadvusesse ning tuginema ELi ja arengumaade vahelistele väga headele suhetele;

H.

arvestades, et Lissaboni lepingus on arengukoostöö määratletud konkreetsete eesmärkidega ja iseseisva poliitikavaldkonnana, mis on võrdne teiste välispoliitika valdkondadega;

I.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklit 27 käsitlevas deklaratsioonis nr 15 nägid liikmesriikide valitsused ette, et asepresident / kõrge esindaja, komisjon ja liikmesriigid peaksid alustama ettevalmistusi Euroopa välisteenistuse loomiseks niipea, kui Lissaboni leping on alla kirjutatud;

J.

arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist vastutab komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja liidu välistegevuse ühtsuse eest; arvestades, et nimetatud ülesande täitmisel on ta komisjoni asepresidendina vastutav komisjoni välissuhete eest ning samal ajal rakendab ta nõukogu juhtnööride kohaselt ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (nn topeltpädevus); arvestades, et asepresident / kõrge esindaja hakkab kasutama Euroopa välisteenistuse abi; arvestades, et Euroopa välisteenistuse personali moodustavad nõukogu sekretariaadi ja komisjoni ametnikud ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajad;

K.

arvestades, et komisjon, kelle volitused tulenevad aluslepingutest ja Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud ühenduse institutsioonide õigusest korraldada oma asju ise, on ühenduse välistegevuse laienedes saatnud mitmeid delegatsioone kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse; arvestades, et nõukogul on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga suhteid korraldavad kontaktasutused New Yorgis ja Genfis; arvestades, et nimetatud komisjoni delegatsioonide ja nõukogu kontaktasutuste ühendatud panus või nende muutmine nõukogu ja komisjoni ühisesindusteks loob ligikaudu 5 000 töötajaga võrgustiku, mis on üheks Euroopa välisteenistuse loomise alustalaks;

L.

arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisel määratakse Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine nõukogu otsusega asepresidendi / kõrge esindaja ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning komisjonilt nõusoleku saamist;

M.

arvestades, et mitmed Euroopa välisteenistuse ülesehitust käsitlevad põhimõttelised küsimused tuleks lahendada piisavalt aegsasti, et teenistus võiks tööd alustada võimalikult ruttu pärast asepresidendi / kõrge esindaja ametissenimetamist;

N.

arvestades, et kuna Euroopa välisteenistuse loomisel konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga, ning võttes arvesse mõju eelarvele, on Euroopa välisteenistuse tõhusa käivitamise ja talle vajalike rahaliste vahendite tagamise oluliseks eelduseks parlamendiga peetav varajane ja sisuline dialoog,

1.

märgib, et konvent pakkus pärast intensiivseid arutelusid Euroopa välisteenistuse ülesehituse teemal välja mudeli, mis annab Euroopa Parlamendile ja komisjonile tähtsa rolli; juhib tähelepanu sellele, et valitsustevahelise konverentsi kokkuleppel Lissaboni lepingus lõpuks vastu võetud erimenetlus – mille kohaselt nõukogu teeb otsuse ühehäälselt asepresidendi / kõrge esindaja ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning komisjonilt nõusoleku saamist – säilitab liidu institutsioonidevahelise tasakaalu ning eeldab konsensusel põhineva lahenduse leidmist;

2.

tuletab komisjonile taas meelde, et Euroopa välisteenistuse asutamise otsust ei saa teha ilma komisjoni nõusolekuta; kutsub komisjoni üles rakendama Euroopa välisteenistuse ettevalmistamisel kogu oma institutsioonilist kaalu ühenduse mudeli säilitamiseks ja edasiseks arendamiseks liidu välissuhetes; tuletab lisaks meelde, et Euroopa välisteenistuse asutamisel peab olema saavutatud kokkulepe eelarveküsimustes;

3.

kutsub komisjoni, nõukogu, liikmesriike ja tulevast asepresidenti / kõrget esindajat üles siduma end kindlalt Euroopa Parlamendi osalusel saavutatava kokkuleppega Euroopa välisteenistuse loomise kõikehõlmava ja kõrgete eesmärkidega kava osas;

4.

soovitab, et Euroopa Liidu lepingu Lissaboni lepingust tuleneva versiooni artiklite 18, 27 ja 40 kohaselt loodavat Euroopa välisteenistust käsitlev lähenemisviis peaks välja kujunema kogemuste põhjal; on seisukohal, et sellist organit nagu Euroopa välisteenistus ei saa praegu täielikult raamistada või eelnevalt kindlaks määrata, vaid see tuleks sisse seada vastastikusel usaldusel ning järjest suurematel eksperditeadmiste ja jagatud kogemuste põhjal;

5.

tuletab meelde, et Euroopa välisteenistus peab tagama põhiõiguste harta täieliku kohaldamise Euroopa Liidu välistegevuse kõikides aspektides kooskõlas Lissaboni lepingu olemuse ja eesmärgiga; rõhutab, et Euroopa välisteenistuse vastutada on välistegevuse ja liidu muude poliitikavaldkondade kooskõla tagamine vastavalt Euroopa Liidu lepingu Lissaboni lepingust tuleneva versiooni artikli 21 lõikele 3;

6.

kinnitab järgmisi põhimõtteid ning kutsub komisjoni tungivalt üles nõudma edasiste ettepanekute tegemisel nende põhimõtete järgimist kooskõlas Lissaboni lepingu sätete olemuse ja eesmärgiga ning konvendi arutelude vaimus:

7.

arvab, et Euroopa välisteenistus, mis on organisatoorselt ja eelarveliselt sui generis teenistus, tuleb hõlmata komisjoni haldusstruktuuri, kuna see tagaks täieliku läbipaistvuse; on seisukohal, et Euroopa välisteenistuse asutamist käsitleva otsusega tuleks asepresidendi / kõrge esindaja juhtimisvolituste abil õiguslikult siduval moel tagada, et välisteenistuse kohta teeb vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule välispoliitika traditsioonilistes valdkondades (ÜVJP ning ühine julgeoleku ja kaitsepoliitika) otsuseid nõukogu ning ühiste välissuhete valdkonnas volinike kolleegium; arvab, et Euroopa välisteenistus tuleks moodustada järgmiselt:

8.

tuletab meelde vajadust saavutada komisjoni tulevaste ettepanekute osas finantsmääruse ja personalieeskirjade muutmiseks kokkulepe parlamendiga; kordab oma kindlat otsust rakendada täies ulatuses oma eelarvepädevust seoses kõnealuste institutsiooniliste uuendustega; rõhutab, et Euroopa välisteenistuse rahastamine peab aluslepingute kohaselt jääma täielikult eelarvepädevate institutsioonide kontrolli alla;

9.

peab asjakohaseks, et:

10.

märgib, et kui ELi delegatsioonid kolmandates riikides hakkavad täiendama olemasolevaid liikmesriikide diplomaatilisi esindusi, võib tõhusus pikas perspektiivis paraneda, sest tulevane ELi delegatsioon võiks paljudel juhtudel võtta enda peale konsulaarteenuste osutamise ja Schengeni viisaküsimustega tegelemise;

11.

on arvamusel, et Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist kindlaksmääravas otsuses tuleks samuti sätestada, et liidu saatkonnad kolmandates riikides peavad vajaduse korral ja vastavalt nende käsutuses olevatele ressurssidele osutama logistilist ja haldusabi kõikide liidu institutsioonide liikmetele;

12.

nõuab, et tulevane kõrge esindaja võtaks kohustuse teavitada parlamendi väliskomisjoni ja arengukomisjoni töötajate määramisest Euroopa välisteenistuse kõrgetele ametikohtadele ning lubada komisjonidel soovi korral korraldada kandidaatide kuulamist, kuna Euroopa Liidu delegatsioonid hakkavad kuuluma Euroopa välisteenistuse koosseisu ja kuna nad peaksid saama juhtnööre tulevaselt asepresidendilt / kõrgelt esindajalt, olema tema järelevalve all ning kuuluma komisjoni haldusstruktuuri; nõuab lisaks, et tulevane asepresident / kõrge esindaja kohustuks pidama uusi läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga sõlmitud kehtiva raamkokkuleppe (8) üle, pidades eelkõige silmas juurdepääsu tundlikule teabele ja muid sujuva institutsioonidevahelise koostöö tahke;

13.

teeb ettepaneku uurida, millises ulatuses võiks riikide konsulaarteenistustest lähetatud liidu saatkonna personal võtta vajaduse korral oma poliitiliste ja majanduslike ülesannete kõrval järk-järgult vastutuse mitteliikmesriikide kodanikega seotud konsulaarülesannete ning kolmandates riikides viibivate liidu kodanike diplomaatilise ja konsulaarkaitsega seotud ülesannete eest, nii nagu see on juba ette nähtud EÜ asutamislepingu artiklis 20; teeb lisaks ettepaneku kaaluda koostöövõimalusi Euroopa Parlamendi ametnike ja Euroopa välisteenistuse vahel;

14.

on seisukohal, et on vaja astuda täiendavaid samme liidu ametnikele välissuhetealase koolituse pakkumisel; soovitab luua Euroopa diplomaatilise kolledži, mis annaks tihedas koostöös liikmesriikide asjakohaste organitega nendele liidu ja liikmesriikide ametnikele, kellel tuleb hakata tööle välissuhteid hõlmavatel ametikohtadel, ühtlustatud õppekaval põhinevat koolitust, sealhulgas asjakohast koolitust konsulaar- ja legatsioonimenetluste, diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ning Euroopa Liidu ajaloo ja tegevuse alaste teadmiste teemal;

15.

kutsub asepresidenti / kõrget esindajat üles koostama otsuse ettepanekut Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise kohta, võttes arvesse käesolevas resolutsioonis esitatud suuniseid; jätab endale õiguse võtta nimetatud ettepaneku suhtes üksikasjaliku seisukoha vastavalt Lissaboni lepingust tuleneva Euroopa Liidu lepingu versiooni artikli 27 lõikele 3 ning vaadata finantsaspektid läbi eelarvemenetluse käigus; soovitab siiski jõuda Euroopa Parlamendiga kõikides küsimustes varakult poliitilisele kokkuleppele, et mitte kulutada pärast Lissaboni lepingu jõustumist väärtuslikku aega poliitilistele vaidlustele Euroopa välisteenistuse ülesehituse üle;

16.

kutsub komisjoni üles nõustuma asepresidendi / kõrge esindaja ettepanekuga üksnes siis, kui see vastab üldjoontes käesolevas resolutsioonis esitatud suunistele või kui Euroopa Parlamenti kaasavate institutsioonidevaheliste kontaktide kaudu on üksmeelselt saavutatud teistsugune kompromisslahendus;

17.

on otsustanud, et kohtudes järgmise Euroopa Komisjoni ametissenimetamise menetluse käigus kuulamisel pädeva komiteega, palub järgmise komisjoni asepresidendi kandidaadil võtta käesolevas resolutsioonis tõstatatud küsimustes seisukoht;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/15

A.

arvestades, et Euroopa Liit tunneb heameelt USA administratsiooni koostöövalmiduse üle rahvusvahelistes küsimustes ning ELi välispoliitika nurgakiviks olevate ELi ja USA suhete tugevdamise üle;

B.

arvestades, et ELil ja USA-l on strateegiline roll ülemaailmsete majandusprobleemide lahendamisel, kuna nende sisemajanduse koguprodukt (SKP) moodustab üle poole kogu maailma SKPst ning nende kahe partneri kahepoolsete kaubandus- ja investeeringusuhete maht on maailma suurim – peaaegu 40 % maailmakaubandusest;

C.

arvestades, et ELil ja USA-l on ka ühised poliitilised huvid ning ühine vastutus maailma poliitilisel areenil rahu, inimõiguste austamise ja stabiilsuse edendamise eest ning mitmesuguste ülemaailmsete ohtude ja probleemidega tegelemise eest, nagu tuumarelva levik, terrorism, kliimamuutus, energiajulgeolek, vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse arendamine, vaesuse kaotamine ning muude aastatuhande arengueesmärkide täitmine;

D.

arvestades, et AMNi töö peab jätkuma eesmärgi suunas luua kaubandustõkete vähendamise abil 2015. aastaks tõeline, integreeritud Atlandi-ülene turg, mille saavutamine on oluline majanduskasvu ja majanduse taastamise seisukohalt;

E.

arvestades, et lisaks on ELi ja USA ühist juhtimist vaja Doha arenguvooru edukaks lõpuleviimiseks;

F.

arvestades, et on oluline, et AMNi protsessis kajastuks nõuetekohaselt õigusloojate roll ja Euroopa Parlamendi prioriteete võetaks piisavalt arvesse;

G.

arvestades, et EL ja USA peavad tegelema kasvava energiatarbimisega ülemaailmsel tasandil ning vajadusega täita kliimamuutusega võitlemise ülemaailmseid kohustusi, milles lepitakse kokku Kopenhaagenis, ning arvestades, et energiatõhususe suurendamise uued standardid ja meetmed ei tohiks luua uusi takistusi Atlandi-ülesele kaubandusele ega vähendada lõhustuvate materjalide kaitstust ja ohutust;

H.

arvestades, et Lissaboni lepingu välispoliitilised vahendid võimaldavad ELil esineda rahvusvahelisel areenil tugevama ja ühtsemana;

I.

arvestades, et finants- ja majanduskriis on kiiresti muutunud tõsiste sotsiaalsete tagajärgedega tööhõivekriisiks, ning arvestades, et Atlandi-ülestel partneritel lasub majanduskriisi sotsiaalse mõõtmega tegelemise eest ühine vastutus;

J.

arvestades, et hiljutised uuringud, näiteks German Marshalli fondi uuring suundumuste kohta Atlandi-ülestes suhetes 2009. aastal, näitavad ELi kodanike enneolematult suurt toetust USA administratsioonile ning arvestades, et see on ELi ja USA vaheliste suhete taaselavdamise alus,

1.

kinnitab veel kord, et ELi ja USA suhted on ELi jaoks kõige tähtsam strateegiline partnerlus, ning rõhutab, kui tähtis on, et ELi ja USA administratsioon tugevdaksid strateegilist dialoogi, koostööd ja kooskõlastamist tegelemisel ülemaailmsete probleemide ja piirkondlike konfliktidega; palub komisjonil esitada pärast eelseisvat tippkohtumist teatise ELi ja USA strateegilise partnerluse kohta;

2.

kutsub mõlemat partnerit üles edendama inimõiguste austamist maailmas oma poliitika põhielemendina; rõhutab vajadust ennetava ja kriisidiplomaatia tõhusa kooskõlastamise järele; kutsub USA administratsiooni üles Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ratifitseerima ja sellega ühinema; kordab oma üleskutset kaotada surmanuhtlus; palub USA valitsusel taas täielikult täita rahvusvahelisi õigusriigi nõudeid ning sulgeda kõik salajased vanglad, peatada kõik kohtuvälised meetmed ja lõpetada karistamatus seoses inimõiguste rikkumisega;

3.

peab vajalikuks, et mõlemad partnerid võtaksid ELi ja USA tippkohtumisel G20 kohustuste täitmisel juhtrolli; nõuab seetõttu USA finantssektori reformipaketi ja ELi praeguste õigusloomereformide kooskõlastamist, sealhulgas finantsjärelevalve struktuuri osas, ning palub mõlemal partneril tugevdada koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ajakohastamisel;

4.

rõhutab, kui tähtis on ELi ja USA koostöö, et saavutada Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP 15) teaduslike tõendite alusel selline rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab sobivat rahvusvahelist abi kliimamuutuse leevendamise ning sellega kohanemise meetmete rahastamiseks arengumaades; nõuab tungivalt, et ELi eesistuja püüaks ELi ja USA tippkohtumisel saavutada, et USA võtaks endale Kyoto kliimaprotokolli järgset perioodi puudutavaid ambitsioonikaid rahvusvahelisi kohustusi ning teeks koostööd ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja USA piirkondlike või föderaalsete kauplemissüsteemide vaheliste seoste edendamisel;

5.

rõhutab, et seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb ELi ja USA vaheliste suhete institutsioonilist süsteemi tugevdada kooskõlas oma eespool nimetatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooniga;

6.

kutsub ELi ja USAd üles leppima eelseisval tippkohtumisel kokku tugevdatud Atlandi-üleses partnerluses, et tegeleda ühiste ülemaailmsete probleemidega, eriti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise, terrorismivastase võitluse, kliimamuutuse, inimõiguste austamise, pandeemiatega toimetuleku ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamise valdkonnas; rõhutab, et arengumaad ei põhjustanud ülemaailmset finants- ja majanduskriisi, kuid see mõjutab neid ebaproportsionaalselt;

7.

rõhutab NATO olulisust Atlandi-ülese julgeoleku nurgakivina; on seisukohal, et kõnealuse laiema julgeolekustruktuuri asjakohaseid arenguid tuleks käsitleda dialoogis Venemaaga ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikidega, et uuendada Atlandi-ülest julgeolekukonsensust; toonitab EJKP tähtsust ja Euroopa kaitsevõime suurendamise olulisust Atlandi-ülese julgeoleku tugevdamise seisukohalt;

8.

tunneb sellega seoses heameelt Venemaa Föderatsiooni ja USA otsuse üle pidada läbirääkimisi, et sõlmida uus kõikehõlmav õiguslikult siduv kokkulepe, millega asendatakse 2009. aasta detsembris lõppev strateegilise relvastuse vähendamise leping (START), ning selle üle, et presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev kirjutasid 6. juulil 2009 Moskvas alla START 1 lepingu järellepingu vastastikuse mõistmise memorandumile;

9.

tunneb heameelt USA presidendi avalduse üle, mille kohaselt ta kavatseb edendada üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) ratifitseerimist; kutsub nõukogu üles aitama tihedas koostöös USA ja Venemaaga positiivselt ja ennetavalt kaasa järgmise, 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi ettevalmistustele;

10.

rõhutab, et teadmatus Iraani tuumaprogrammi laadi suhtes ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning nimetatud piirkonna ja kogu maailma stabiilsust; toetab eesmärki leida lahendus Iraaniga läbirääkimiste teel dialoogi, järgides dialoogi ja sanktsioonide kahetist strateegiat ning kooskõlastades tegevust teiste Julgeolekunõukogu liikmetega ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga;

11.

on mures Korea Rahvademokraatliku Vabariigi viimaste tuumakatsetuste pärast ja ÜRO julgeolekunõukogu 24. septembri 2009. aasta resolutsiooni 1887 (2009) tagasilükkamise pärast nimetatud riigi poolt; toetab sellest hoolimata USA kahepoolsel dialoogil põhinevat lähenemisviisi kuue osalise kõneluste raames, millega püütakse muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks;

12.

võtab teadmiseks, et USA on loobunud oma esialgsest kavast ehitada Euroopasse raketitõrjekilp ja võtab teadmiseks, et tal on uued plaanid; nõuab uut ülemaailmset julgeolekukorraldust, millesse oleksid eelkõige kaasatud EL, USA, Venemaa ja Hiina;

13.

palub, et mõlemad partnerid soodustaksid triloogi Ladina-Ameerikaga, sest see on piirkond, mis järgib sama seisukohta demokraatia, inimõiguste ja mitmepoolsuse põhimõtte suhtes;

14.

kordab, kui tähtis on, et mõlemad partnerid edendaksid usalduse ja läbipaistvuse vaimus kooskõlastatud lähenemisviisi poliitikas Iraani, Iraagi, Afganistani ja Pakistani suhtes; nõuab tungivalt, et EL, USA, NATO ja ÜRO töötaksid välja uue ühise strateegilise käsituse, mis ühendab ulatuslikult rahvusvahelised kohustused ning kutsub kõiki naabreid üles jõupingutustes osalema, et piirkond stabiliseerida;

15.

on seisukohal, et president Obama poolt 23. septembril 2009 korraldatud esimene kohtumine Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Palestiina liidri Mahmoud Abbasi vahel ei vastanud ootustele; kinnitab veel kord, et Lähis-Ida rahuprotsessi edu on ELi ja USA jaoks üks kõige olulisemaid prioriteete, ning kutsub ELi ja USAd üles soodustama ühiselt neliku aktiivset sekkumist ühise aluse otsimisel eesmärgiga leida rahumeelne lahendus, mis näeb ette kahe riigi rajamise ning sõltumatu ja elujõulise Palestiina riigi; kutsub tippkohtumisel osalejaid üles uurima võimalikke viise kontaktide loomiseks araabia maailmaga; nõuab Gaza sektoris valitseva äärmiselt raske humanitaarolukorra lõpetamist; mõistab hukka Hamase rolli isikuvabaduse ja inimõiguste piiramisel;

16.

loodab, et kaks osalist lepivad tippkohtumisel kokku selles, et Doha vooru edukas lõpetamine peaks sisaldama meetmeid põllumajandustoodete hindade kõikumise ja toidupuuduse vältimiseks; kutsub juhte üles mitte unustama selle vooru peamist arengueesmärki ja täitma võetud kohustust kulutada 0,7 % oma SKPst arengukoostööle; rõhutab vajadust võtta arvesse hiljutisi ühise põllumajanduspoliitikareforme ja loodab, et sarnaseid kohandusi tehakse ka USA põllumajandusseaduses; tuletab meelde arengut varasemates vastuolulistes küsimustes, näiteks hormoone sisaldav veiseliha, kloriidi sisaldav kanaliha ja mõnedele geneetiliselt muundatud toodetele loa andmine; on veendunud, et pideva dialoogi kaudu on võimalik lahendada vastastikust põllumajandustoodetega kauplemist mõjutavad küsimused enne WTO vaidluste lahendamise organiteni jõudmist;

17.

võtab teadmiseks mõtte luua Atlandi-ülene energianõukogu; rõhutab kindlalt, et energianõukogu peaks tegelema ainult küsimuse selgelt välis- ja julgeolekupoliitiliste aspektidega ning see tuleks tulevikus ühendada Atlandi-ülese poliitikanõukoguga ja AMN peaks tegelema üldise energiapoliitikaga;

18.

tunneb heameelt viisanõudest loobumise programmi hiljutise laiendamise üle veel seitsmele ELi liikmesriigile; nõuab siiski tungivalt, et USA tühistaks viisarežiimi ka ELi ülejäänud liikmesriikide suhtes ning kohtleks kõiki ELi kodanikke võrdselt ja täieliku vastastikkuse alusel; mõistab hukka kavatsuse võtta kasutusele halduslõiv elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi (ESTA) loa andmise eest ELi kodanikele, mis on tagurlik samm, ja palub komisjonil arutada seda koos USA administratsiooniga esmatähtsa küsimusena ning arutada ka võimalust sarnase lõivu kehtestamiseks USA kodanike jaoks;

19.

kutsub USAd üles võimaldama täielikult ja tõhusalt rakendada ELi ja USA esimese etapi lennunduskokkulepet ning ELi ja USA lennuohutuskokkulepet; tuletab nii komisjonile kui ka USA ametiasutustele meelde, et teise etapi kokkuleppe sõlmimata jätmine võib tuua kaasa esimese etapi kokkuleppe tühistamise mõne liikmesriigi poolt; kutsub USAd üles vältima meetmeid, mis takistavad tugevdatud koostööd, näiteks USA Kongressi resolutsioonis 915 nimetatud väljaspool USAd asuvad remondijaamad, monopolidevastased erandid ja lennuettevõtja kodakondsus;

20.

rõhutab, et tihedam Atlandi-ülene partnerlus sotsiaalse turumajanduse põhimõttel rajaneva Atlandi-ülese turu väljakujundamiseks 2015. aastaks on oluline vahend globaliseerumise kujundamisel ning ülemaailmsete majandus- ja sotsiaalkriisidega tegelemisel; juhib tähelepanu sellele, et paljud kaubanduse ja investeerimise mittetariifsetest tõketest, mille AMN peab eemaldama, tulenevad õigusloomeorganite teadlikust tegevusest sotsiaalsete, tervishoiuga seotud, kultuuriliste ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning neid ei tohi seetõttu kõrvaldada ilma vastavasisulise õigusaktita;

21.

nõuab, et komisjon koostaks üksikasjaliku tegevuskava selle eesmärgi saavutamist takistavate olemasolevate tegurite kohta; tuletab meelde 2007. aasta eelarve raames Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud ja rahastatud uurimust; soovib teada, miks komisjon ei ole Euroopa Parlamendi korduvatele taotlustele vaatamata veel kumbagi dokumenti esitanud; määrab dokumentide avaldamise jaoks esitamise lõpptähtajaks 15. novembri 2009;

22.

on seisukohal, et AMNi raames saab tegeleda Atlandi-ülese koostööga energiatõhususe ja -tehnoloogia (sealhulgas nn rohelise energia) valdkonnas ning energiaga seotud reguleerimise valdkonnas; nõuab, et energiajulgeolekualane Atlandi-ülene koostöö oleks üks kesksetest küsimustest, millega tegeleks regulaarselt Atlandi-ülene poliitikanõukogu, mille loomise ettepaneku tegi Euroopa Parlament oma eespool nimetatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis;

23.

usub, et tuleb suurendada Atlandi-ülese majanduskoostöö aruandekohustust, läbipaistvust ja ettearvatavust ning koosolekute ajakavad, päevakorrad, tegevuskavad ja eduaruanded tuleks korrapäraselt avaldada ja panna kohe üles veebisaidile; teeb ettepaneku korraldada igal aastal arutelu AMNis käsitletud küsimustes tehtud edusammude ja selle organisatsiooni struktuuri teemal;

24.

usub siiski, et AMN ei tohiks jätta tähelepanuta mõju, mida avaldavad äritegevusele valitsuste poolt kõnealuses kontekstis võetud meetmed sellistes küsimustes nagu eraelu puutumatus ja andmekaitsestandardid, biomeetrilised spetsifikatsioonid, lennundusjulgestus, reisidokumendid ja reisijatega seotud teabe andmevahetus,

25.

kutsub USA ametivõime ja Euroopa Komisjoni üles läbirääkimisi veelgi intensiivistama, et leida tasakaalustatud lahendused, mis muu hulgas käsitlevad lennuohutuse tagamise vajadust ja broneeringuinfoga seotud andmekaitset, turvakontrolli ülevaatamist lennujaamades ning selliste meetmete tõhusamat lülitamist Kopenhaageni läbirääkimistesse ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kokkulepetesse, millega vähendataks Atlandi-ülese ja rahvusvahelise lennunduse mõju kliimamuutusele,

26.

kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning AMNi kaasesimeestele võtta Atlandi-ülese majandusnõukogu edu nimel arvesse õigusloojate otsustavat rolli; nõuab tungivalt, et nad kaasaksid Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi esindajad täielikult ja vahetult AMNi, kuna õigusloojad vastutavad koos vastavate täitevvõimuorganitega ühiselt paljude AMNi otsuste jõustamise ja järelevalve eest;

27.

usub, et on oluline tagada USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi kõige sobivamate liikmete kaasamine õigusloojate dialoogi ja AMNi protsessi, et vältida õigusaktide soovimatut mõju Atlandi-ülesele kaubandusele ja investeeringutele; loodab, et uue lepinguga muudetakse praegune Atlandi-ülene õigusloojate dialoog Atlandi-üleseks parlamentidevaheliseks assambleeks Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud soovituste alusel,

28.

peab kiiduväärseks, et Atlandi-ülest majandusnõukogu nõustab hulk sidusrühmi, sealhulgas äriringkondade esindajad, ja nõuab, et sotsiaalse mõõtme täielikuks hõlmamiseks antaks võrreldav roll ka ametiühinguliikumise esindajatele mõlemal pool Atlandi ookeani; kutsub üles lisama Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi ja tulevase Atlandi-ülese energiadialoogi juhid nõuanderühma koosseisu; on siiski seisukohal, et nende nõuandvat rolli tuleb eristada USA Kongressi ning Euroopa Parlamendi õigusloomealasest rollist;

29.

rõhutab AMNi rolli USA ja ELi reguleerivate organite koordineeritud reageerimise edendamisel ja tagamisel kriisiolukordades, eelkõige seoses alternatiivsete investeerimisfondide, finantsturu infrastruktuuri (eriti seoses börsiväliste tuletisväärtpaberite turgudega), kapitalinõuete, maksuparadiiside ja piiriüleste maksejõuetuse juhtude lahendamisega; kutsub AMNi üles uurima finantsinstitutsioonide töötasupoliitika koordineerimist ja selle valdkonna parimaid tavasid, tagades tasu baseerumise pikaajalistele tulemustele ja vähendades seega riskiohtu;

30.

rõhutab, et laenukriisi oht ei ole veel möödas; rõhutab sellega seoses, et kooskõlastatud makromajanduspoliitika on jätkusuutliku maailmamajanduse taastumise ning kasvava töötuse taseme probleemi lahendamise jaoks ülioluline;

31.

kutsub AMNi üles nõudma, et USA ametivõimud võtaksid Basel II raamistiku rakendamisel arvesse ELi kapitalinõuete direktiivide muudatusi; tervitab USA valitsuse ettepanekut reguleerida kõiki börsiväliseid tuletisväärtpabereid ning tema tegevust seoses keeruka ülesehitusega toodetele mõeldud keskse arvelduskojaga ning kutsub AMNi üles uurima, kuidas edendada koordineeritud lähenemisviisi varaliikide ja ettevõtete käsitlemisele, aga ka infrastruktuuri samaväärsust;

32.

kutsub AMNi üles tagama, et USA ametivõimud kooskõlastaksid oma tegevust ELi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitleva direktiivi ettepanekuga (direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta), et vältida regulatiivset meelevaldsust;

33.

nõuab tungivalt, et AMN käsitleks nende institutsioonide probleemi, mis on „pankrotti minemiseks liiga suured”, ning toetab G20 ettepanekuid, mis pooldavad süsteemselt oluliste piiriüleste institutsioonide puhul nn elutestamentide ehk situatsiooniplaanide koostamist; on seisukohal, et süsteemselt oluliste finantsasutuste suhtes võiks kohaldada rangemaid andmete avalikustamise nõudeid, näiteks ärisaladuste piiranguid, samal viisil nagu seda võib teha turgu valitsevate ettevõtjate suhtes vastavalt ELi konkurentsipoliitikale;

34.

toetab G20 üleskutset kiirendada raamatupidamisstandardite lähendamist; nõuab tungivalt, et AMN kutsuks raamatupidamisstandardite nõukogu (FASB) ja rahvusvahelist raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) üles leppima kokku kvaliteetsete ülemaailmsete raamatupidamisstandardite ühtses kogumis ja viima oma lähendamisprojekti lõpule 2011. aasta juuniks; rõhutab, et IASB peaks jätkama oma juhtimisalaseid reforme;

35.

nõuab tungivalt, et AMN nõuaks USA ametivõimudelt kindlaksjäämist oma tegevuskavale, mille kohaselt USA omamaistelt kasutajatelt nõutakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kohaldamist; tuletab meelde oma nõuet, et selle ajani, mil USA võtab vastu rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid, peaks USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) tunnustama rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid – mis on vastu võetud ELi poolt ning kuni tehakse otsus, millega nõutakse USA kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamist – kui USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega samaväärseid; nõuab tungivalt, et AMN edendaks rahvusvaheliste kontsernide aruandluses riigipõhise lähenemisviisi väljatöötamist;

36.

loodab, et AMN nõuab tungivalt selliste muudatuste tegemist USA kindlustusjärelevalves, mis lubaksid ELil USA kindlustusjärelvalve režiimi tunnustada Solvency II direktiiviga seatud tingimuste suhtes samaväärsena; on seisukohal, et riikliku kindlustusameti asutamise algatus võiks ELi ja USA koostööd parandada; palub AMNil tagada, et USA ametivõimud arendaksid kindlustusjärelvalvet föderaaltasandil sellega, et eraldavad vajaduse korral maksu- ja muud küsimused puhtalt järelevalve alastest küsimustest;

37.

tervitab läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi (GFTEI) laiendamist ja peab paljutõotavaks asjaolu, et kõik 87 GFTEIs osalevat riiki on nõustunud võtma maksundusalase teabe jagamise aluseks OECD standardi; nõuab AMNilt tungivalt selle tagamist, et EL ja USA väljendaksid oma ühist ülemaailmse liidri rolli sellega, et tagavad 2010. aasta märtsiks vajalike stiimulite, sealhulgas karistuste kehtestamise, ning edasimineku hindamiseks vastastikuste eksperthinnangute programmi kiiret rakendamist kõikide pooltega, kuid on arvamusel, et võitluseks maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu tuleb kõnealust raamistikku tugevdada; rõhutab, et kõigis rahvusvahelistes maksustamisküsimustes peaks olema normiks automaatne teabe saamine;

38.

on veendunud, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse parimate tavade vahetusel USA ja ELi vahel on märkimisvääne mõju ettevõtete suhtumisele ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse ja nende positiivsele tegevusele sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste valdkonnas; on seisukohal, et eeskirju käsitleva koostöö raames tuleks võtta arvesse ELi reguleeriva raamistiku tugevdamist, pidades silmas kapitalinõuete direktiivi, eelkõige finantsteenuste sektori tasustamispoliitikat;

39.

tervitab G20 juhtide lõppjäreldusi;

40.

palub eelseisval AMNi kohtumisel edendada Atlandi-ülest strateegilist koostööd intellektuaalomandi kaitseks, järgides seejuures kõigiti kodanike põhi- ja tsiviilõigusi; rõhutab, et tehnoloogiate levik ei tohi moonutada intellektuaalomandi kaitse süsteemi, mis tagab uuendusprotsessile omase võime võtta rahalisi ja äririske;

41.

tuletab AMNile meelde, et infoühiskond on oluline tugisammas Atlandi-ülesele majanduspiirkonnale, mis põhineb juurdepääsul teadmistele ja uuel digitaalse infosisu kaitse ja jagamise mudelil, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

42.

kutsub AMNi üles edendama ühismeetmeid, tagamaks, et kolmandad riigid ja eriti Hiina tõstaksid oma tootmisstandardeid ning viiksid need kooskõlla ELi ja USA ohutusnõuetega, eriti mänguasjade osas, ning tagama, et mõlemal pool Atlandi ookeani täidetaks rangelt toodete ja eriti mänguasjade ohutust käsitlevate seaduste nõudeid ja tugevdataks riiklikku kontrolli;

43.

kutsub komisjoni arendama AMNis tugevamaid ja tulemuslikumaid piiriülese jõustamisalase koostöö mehhanisme eesmärgiga ühitada omavahel ELi kiirhoiatussüsteem RAPEX (tarbijale tõsist ohtu kujutavad tarbekaubad) ja USA tarbekaupade ohutuse komisjoni kiirhoiatussüsteem ning liita kokku ELi tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ja USA ametivõimude tegevus;

44.

teeb ettepaneku, et AMN kiidaks heaks koostööd käsitleva siduva õigusakti vastuvõtmise, mis struktureeriks ja soodustaks tooteohutuse alase teabe vahetust ning koostöömeetmete ühisprogrammi väljatöötamist;

45.

kutsub lähenevat AMNi nõupidamist ning ELi ja USA tippkohtumist silmas pidades komisjoni üles kiirendama juba niigi hilinenud kahepoolse jõustamisalase koostöö lepingu väljatöötamist, millega USA-le laieneksid ELi tarbijakaitsealase koostöö määruse (6) ja USA turvalise võrgu seaduse (Safe Web Act) raames ettenähtud jõustamismeetmed;

46.

palub komisjonil teha USA osapooltega koostööd, mis võimaldaks AMNil uurida võimalusi tugevdada tarbijakaitset, pöörates vajalikku tähelepanu tarbijate digitaalõigustele, ning teha koostööd defektseid kaupu käsitlevate eeskirjade osas;

47.

kutsub AMNi üles edendama ELi ja USA tolli- ja turujärelevalveasutuste vahelise koostöö tugevdamist, et hoida ära ohtlike toodete, eelkõige ohtlike mänguasjade jõudmist tarbijateni;

48.

kutsub AMNi üles väljendama ELi muret seoses USA Kongressi vastu võetud USA ühepoolse õigusliku meetmega USAsse saabuvate merekonteinerite 100 %-lise läbivalgustamise kohta; arvab, et AMN võiks täieliku läbivalgustamise teemal korraldada Brüsselis ja Washingtonis seminare eesmärgiga süvendada USA ja ELi õigusloojate vahelist vastastikust mõistmist ning soodustada kõnealusele probleemile varase ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmist; kutsub komisjoni üles andma eelseisvaks AMNi nõupidamiseks omapoolse hinnangu, milline võib olla kõnealuse meetme maksumus ettevõtlusele ja ELi majandusele ning milline selle võimalik mõju tolli tegevusele;

49.

on otsustanud kutsuda USA seadusandjat jätkuvalt üles (ning palub komisjonil teha sama AMNi raames) konteinerite 100 %-lise läbivalgustamise kohustust uuesti läbi vaatama ning teha USA-ga koostööd riskijuhtimise põhjal, kaasa arvatud ELi ja USA kaubanduspartnerluse programmide vastastikune tunnustamine, ning kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE (ülemaailmse kaubavahetuse lihtsustamine ja turvalisemaks muutmine) normide raamistikuga;

50.

kutsub tulevast AMNi nõupidamist silmas pidades komisjoni üles jätkama pingutusi kolmanda osapoole kohustusliku kontrolli alla kuuluvate toodete vastavusdeklaratsioonide tunnustamise korra ametlikuks vastuvõtmiseks, eriti info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmete osas, nõudma ametlike mõõtühikute vastastikust tunnustamist, eelkõige USA nõustumist EList pärit toodete märgistamisega üksnes meetermõõdustikus, uurima standardimisküsimusi koostöös USA ametivõimudega, korraldama standardimise ümarlaudu, mis keskenduksid uuenduslikele lahendustele, ja kooskõlastama tegevust rahvusvahelisel tasandil;

51.

peab ülimalt oluliseks dialoogi pidamist AMNis uuendtoidu ning uute tehnoloogiate toiduainetetööstuses kasutamise teemal; rõhutab muresid, mis on seotud kloonimisega tõuaretuses;

52.

tervitab asjaolu, et USA valitsus on tunnistanud vajadust muuta oma mürgiste ainete kontrolli seadust; kutsub ELi ja USAd koostööle, et kehtestada USAs reguleerimissüsteem, mis võimaldaks kemikaalimäärusega REACH võrreldavat kaitsetaset;

53.

kutsub AMNi raames tegema koostööd kõigis tööstusharude õiguskeskkonda puudutavates küsimustes, järgides Atlandi-ülese mõjuga õigusaktide koostamisel ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” lähenemisviisi: esmalt mõtle väikestele;

54.

soovitab AMNil arendada koostööd ühise energiastrateegia väljatöötamiseks, mis varustuskindluse suurendamiseks toetab mitmekesistamist ja edendab keskkonnatõhusat majandust, ning soovitab AMNil aidata otsida biokütuste säästlikkuskriteeriumide ühildamise võimalusi;

55.

nõuab AMNilt tungivalt teaduskoostöö ergutamist, et ELi ja USA laiendatud teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu potentsiaali paremini ära kasutada;

56.

on seisukohal, et pääs kolmandate riikide turgudele on nii ELi kui ka USA ühine mureküsimus ja huvi; on veendunud, et AMN võib etendada olulist osa ELi ja USA ühise lähenemisviisi tugevdamisel nende kaubandussuhetes kolmandate riikidega; kutsub AMNi üles välja töötama ühtsemat lähenemisviisi USA ja ELi sõlmitavatele uutele vabakaubanduslepingutele, seades eesmärgiks selliste lepingute, sh sotsiaalsete ja keskkonnastandardite ühtlustamise;

57.

kutsub AMNi üles ebaselgete õiguslike tingimuste muutmiseks tegelema õigusraamistiku ja tehniliste normidega, ning sellega seoses arutama USAs sõlmitavate lepingute, sealsete kohustuste ja õiguskindluse küsimusi;

58.

loodab, et 28. oktoobril 2009. aastal Washingtonis toimuval ELi ja USA ministrite kohtumisel võetakse vastu ühisdeklaratsioon õigusalase ja politseikoostöö kohta, mis hõlmaks eelkõige küberjulgeolekut;

59.

rõhutab taas oma otsusekindlust võidelda terrorismi vastu ja oma kindlat veendumust, et on vaja leida õige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel, tagades seejuures eraelu ja andmekaitse igakülgse austamise; kinnitab veel kord, et hädavajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;

60.

usub, et ELi ja USA vahelise tugeva koostöö jaoks õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes on vaja soliidset poliitilist ja õigusraamistikku ning et parlamentaarse ja demokraatliku mõõtmega senisest tugevam partnerlus on vajalik selliste ühiste probleemide tulemuslikuks lahendamiseks nagu võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu viisil, mis on kooskõlas põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtetega, õigusalane koostöö kriminaalasjades ja politseikoostöö, rände juhtimine ja varjupaiga taotlemise õiguse kaitse ning kõigi heausksete kodanike viisavaba liikumine nende kahe piirkonna vahel;

61.

tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte ning et igasugusel julgeoleku eesmärgil toimuval eurooplaste isikuandmete edastamisel kolmandatesse riikidesse tuleks tunnustada õigust kaitsele ja menetluslikke tagatisi ning järgida riiklike ja üleeuroopaliste andmekaitse alaste õigusaktide nõudeid;

62.

tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2010. aastal jõustuva ELi ja USA vahelise õigusabilepingu Atlandi-üleses raamistikus nähakse artiklis 4 ette liikmesriikide riigiasutuste kaudu esitatava taotluse korral juurdepääsu andmine teatavatele finantsandmetele ning see võiks olla SWIFT andmete edastamisele usaldusväärsemaks õiguslikuks aluseks kui kavandatav vaheleping;

63.

märgib, et EL ja USA peavad läbirääkimisi selliste andmete edastamist käsitleva vahelepingu üle, mis sõlmitakse aegumisklausliga piiratud ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud, ning et uus leping, mille üle peetavad läbirääkimised ei piira Lissaboni lepingu alusel järgitava menetluse kohaldamist, peab täiel määral kaasama Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid ning tagama Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni lõikes 3 sätestatud tingimused;

64.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA Kongressile, Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi kaasesimeestele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/23

A.

arvestades, et president Lansana Conté surma järel haaras 23. detsembril 2008. aastal võimu kapten Moussa Dadis Camara juhitud sõjaväehunta;

B.

arvestades, et riigile sõltumatuse toonud referendumi aastapäeval 28. septembril 2009. aastal korraldatud opositsioonipooldajate rahumeelse meeleavalduse mahasurumise käigus sai mõnede allikate andmetel surma sada kuni paarsada inimest (sõjaväelased viisid ära hulgaliselt langenuid, et takistada nende loendamist, ning ei andnud peredele võimalust leinamiseks), kuulidest või täägihoopidest sai vigastada üle tuhande inimese ning toimus arvukaid vägistamisi;

C.

arvestades, et opositsioonijuhte on pekstud, haavatud ja vahistatud, võimu kritiseerinud ajakirjanikke kiusatakse taga ning hunta on tekitanud reaalse etnilise konflikti ohu;

D.

arvestades, et on rohkelt koletuid tunnistusi, mille kohaselt sõdurid kasutasid naiste vägistamiseks püssitorusid ja isegi tääke ning osadelt naistelt võeti riided ja viimane inimväärikus enne, kui julgeolekujõud nad avalikult vägistasid;

E.

arvestades, et naiste vastu suunatud vägivalda peetakse sõja- ja inimsusevastasteks kuritegudeks ning selliste tegude toimepanijad tuleks kohtu ette tuua, et teha lõpp karistamatusetundele;

F.

võttes arvesse Guinea poolt allkirjastatud Cotonou lepingu artikleid 8 ja 9, mis käsitlevad inimõiguste ja demokraatia põhimõtete järgimist;

G.

arvestades 27. juulil 2009. aastal vastavalt Cotonou lepingu artiklile 96 koostatud tegevuskava, mille eesmärk on tagada üleminek demokraatiale;

H.

arvestades, et varem Rahvusliku Demokraatia ja Arengu Kaitse Nõukokku kuulunud hunta liikmed on võtnud endale kohustuse korraldada võimalikult kiiresti vabad valimised ning ise neil mitte kandideerida;

I.

arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör on alustanud eeluurimist seoses olukorraga Guineas, et teha kindlaks, kas seal on toime pandud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni kuuluvaid kuritegusid;

J.

arvestades, et relvajõudude vastutustundetu kasutamine elanikkonna mahasurumiseks muudab sõjaväehunta kõlbmatuks viima riigis läbi demokraatlikke ümberkorraldusi vabadel ja õiglastel valimistel;

K.

arvestades Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) ja Aafrika Liidu seisukohavõtte ning Burkina Faso president Blaise Compaoré määramist vahendajaks;

L.

arvestades, et Guinea Rahvusvaheline Kontaktrühm, kuhu kuuluvad ECOWASi, ÜRO, Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu diplomaadid ning rahvusvaheliste inimõiguste järelevalve organisatsioonide esindajad, on külastanud Guinead ning koostanud visiidi kohta aruande;

M.

arvestades, et Euroopa Liit ja Guinea sõlmisid kalandusalase partnerluslepingu 2008. aasta detsembris (1), mõned päevad enne riigipööret, mille tulemusel kapten Dadis Camara tuli võimule, kusjuures esimene makse pidi laekuma 30. novembril 2009;

N.

arvestades, et Aafrika Liidu poolt kapten Dadis Camarale esitatud ultimaatumis seatud tähtaeg, mille jooksul ta pidi uuesti kinnitama oma kohustust mitte kandideerida toimuvatel presidendivalimistel, on möödas;

O.

arvestades, et ECOWAS on kutsunud rahvusvahelist üldsust saatma elanike ja opositsioonijõudude kaitseks Guineasse neutraalsed jõud ning Guinea Rahvusvaheline Kontaktrühm on kutsunud kehtestama täieliku relvade tarnimise embargo Guineasse;

P.

arvestades, et Guinea territooriumil paiknevad rikkalikud maavarad kujutavad suurt arengupotentsiaali; arvestades, et Transparency International on liigitanud Guinea üheks kõige korrumpeerunumaks riigiks Aafrikas,

1.

mõistab hukka relvitute meeleavaldajate verise ja julma mahasurumise ning avaldab kaastunnet leinavatele perekondadele;

2.

mõistab hukka igasuguse naiste ja tütarlaste vastu suunatud seksuaalse vägivalla, nõuab vägistamise ohvritele arsti- ja psühholoogilise abi korraldamist ning kutsub komisjoni viivitamata käivitama eriprogrammid vägivalla ohvriks langenud naiste rehabilitatsiooniks Guineas;

3.

tervitab asjaolu, et rahvusvaheline kontaktrühm väljastas pärast 12. oktoobril 2009. aastal Abujas toimunud Guinea kriisi käsitlevat koosolekut ametliku teadaande, milles nõutakse sõjaväehuntalt „kõigi, eelkõige 28. septembri 2009. aasta sündmustega seoses meelevaldselt kinnipeetud isikute vabastamist” Conakrys ning laupäevaks, 17. oktoobriks 2009 aastaks selliste meetmete kehtestamist, mis välistaksid hunta liikmete kandideerimise 2010. aasta jaanuaris toimuvatel presidendivalimistel;

4.

tervitab ÜRO poolt sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni moodustamist, mille ülesanne on teha kindlaks veretöö süüdlased, ning eeluurimise algatamist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt selleks, et süüdlased ei jääks karistuseta;

5.

nõuab, et võetaks kõik meetmed, et tagada julgeolek tunnistajatele ja ohvrite perekondadele, keda hakkab kuulama rahvusvaheline uurimiskomisjon;

6.

nõuab, et võimu haaranud hunta järgiks inimõiguste ülddeklaratsiooniga tagatud mõtte-, sõna- ja ühinemisvabaduse õigust, eelkõige rahumeelse kogunemise õigust;

7.

on seisukohal, et üksnes vabade ja õiglaste valimiste tulemusel moodustatud valitsus on õiguspärane ning võimeline pikemas perspektiivis seisma riigi huvide eest;

8.

soovib, et moodustataks üleminekuvalitsus, kuhu kuuluvad peamised opositsiooniparteid ning kelle ülesanne on korraldada presidendi- ja parlamendivalimised;

9.

nõuab, et nõukogu võtaks Cotonou lepingu artikliga 96 ette nähtud „asjakohaseid meetmeid” ning uuriks võimalusi lahendada ECOWASi taotlus lähetada lisajõude Aafrika elanike kaitseks loodud vägede toetuseks ning tagada missioonile ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid, samuti saata pikemaks ajaks tsiviilmissioon, et aidata kaasa turvajõudude korraldamisele;

10.

kutsub Aafrika Liitu kehtestama koostöös ECOWASiga karmid karistused sõjaväehunta liikmetele ning alustama samal ajal tõe- ja lepituskomisjoni tegevuse raames siseriiklikku dialoogi;

11.

kutsub kõiki riike, järgimaks Guinea Rahvusvahelise Kontaktrühma seisukohta, peatama sõjaväele ja politseiteenistustele mõeldud relvade, laskemoona ja muu varustuse saadetised, mida Guinea julgeolekujõud võiksid kasutada inimõiguste rikkumiseks;

12.

taunib asjaolu, et Guineas investeeringuid tegevad Hiina riigi- ja eraettevõtted on täiesti ükskõiksed Guinea kodanike põhiõiguste suhtes;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, Aafrika Liidu ja ECOWASi organitele ning Guinea Vabariigis võimu haaranud huntale.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/26

A.

arvestades, et inimõiguste üldine olukord Iraanis on jätkuvalt halvenenud, eriti pärast 2009. aasta juunis toimunud presidendivalimisi;

B.

arvestades, et Iraan on Hiina järel suurima hukkamiste arvuga riik; see arv on alates president Mahmoud Ahmadinejadi võimuletulekust 2005. aastal neljakordistunud; arvestades, et Iraani kurvaks eripäraks on tõsiasi, et see on ainus riik maailmas, kus ikka veel hukatakse alaealisi õigusrikkujaid; arvestades, et inimõiguste valdkonna juristide andmetel Iraanis on surmanuhtluse täideviimist ootamas vähemalt 140 lapseealist õigusrikkujat;

C.

arvestades, et Behnoud Shojaee poodi 11. oktoobril 2009. aastal hoolimata sellest, et nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil paluti tungivalt ta ellu jätta; Shojaee oli kolmas Iraani Islamivabariigis 2009. aastal hukatud alaealine õiguserikkuja pärast Delara Darabit ja Molla Gol Hassani; ning arvestades, et alaealisi õiguserikkujaid Safar Angooti ja Abbas Hosseini ootab tõenäoliselt peatselt hukkamine;

D.

arvestades, et endiselt on laialt levinud vangide piinamine ja väärkohtlemine, magamata hoidmine, üksikvangistus, ebaseaduslik kinnipidamine, julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise kasutamine ning riigiametnike karistamatus;

E.

arvestades, et poliitiliste vastaste, inimõiguste aktivistide, ajakirjanike, blogijate, õpetajate, intellektuaalide, teadlaste, homoseksuaalide, naiste, ametiühingutegelaste ning religioossesse, etnilisse, keelelisse vähemusse kuuluvate isikute represseerimine vägivaldsel viisil on suurenenud;

F.

arvestades, et Bahai usu järgijate seitset juhti hoitakse jätkuvalt vangis ja seda ainult usutunnistuse tõttu;

G.

arvestades, et president Mahmoud Ahmadinejad sai 4. augustil 2009 ametliku mandaadi teiseks ametiajaks, olles kuulutatud 12. juunil 2009. aastal toimunud valimiste võitjaks, samas kui tema konkurendid Mir-Hossein Mousavi ja Mehdi Karrubi ning ka arvukad vaatlejad süüdistasid ametivõime valimistulemuste suuremastaabilises võltsimises;

H.

arvestades, et järgnenud nädalatel ja kuudel tuli tänavatele kümneid tuhandeid protestijaid; arvestades, et umbes 150 inimest sai surma ja üle tuhande meeleavaldaja arreteeriti;

I.

arvestades, et siiani kestavad massilised kohtuprotsessid väidetavalt 140 opositsiooni toetaja üle, kelle hulgas on silmapaistvaid reformijaid ja aktiviste; neile on esitatud süüdistusi alates rahutuste korraldamisest kuni spioneerimiseni ja püüeteni kukutada Iraani valitsust;

J.

arvestades, et seoses nimetatud protestidega on surma mõistetud neli inimest, kes on vangis alates aprillist ehk ammu enne valimisjärgsete meeleavalduste puhkemist;

K.

arvestades, et vastavalt inimõiguste organisatsioonide teadetele on kümned reporterid, fotograafid ja blogijad Iraanist lahkunud või püüavad riigist põgeneda, tuhanded on kaotanud töö, paljud ajalehed on viimastel nädalatel ametivõimude otsusega suletud ja Iraani võimud hoiavad väidetavalt siiani kinni 19 ajakirjanikku ning viit blogijat,

1.

kahtleb sügavalt, kui õiged on valimistulemused, mis kinnitasid hoolimata tõsiseltvõetavatest viidetest suuremastaabilise valimispettuse kohta president Mahmoud Ahmadinejadile ametisse teiseks ametiajaks, ning on seisukohal, et Iraani presidendi usaldusväärsus on tõsiselt kahjustatud;

2.

avaldab austust kõigi Iraani meeste ja naiste vaprusele, kes kaitsevad oma põhiõigusi ja demokraatia põhimõtteid ning väljendavad soovi elada repressioonide- ja hirmuvabas ühiskonnas; avaldab erilist austust Iraani naistele, kellel oli juunis valimisjärgsetel meeleavaldustel otsustav roll, eriti Neda Agha Soltanile, kes on saanud vägivaldsete repressioonide sümboliks; samuti inimõiguste kaitsjale Shadi Sadrile, kes arreteeriti 15. juulil 2009 selle eest, et ta rääkis avalikult vanglates kinnipeetavate kallal toime pandud inimõiguste rikkumistest pärast Iraani vaidlustatud presidendivalimisi;

3.

mõistab hukka laiaulatusliku ja ülemäärase jõu kasutamise, meelevaldsed arreteerimised ja väidetavad piinamised Iraani vaidlustatud presidendivalimiste järel puhkenud meeleavalduste mahasurumise käigus; kutsub Iraani valitsust üles austama põhilisi kodaniku- ja poliitilisi õigusi, eeskätt sõnavabadust, ning nõuab, et kõik rahumeelsed meeleavaldajad ja kõik need, kes hiljutiste rahutuste laiemas kontekstis arreteeriti – tudengid, teadlased, kampaaniate korraldajad, ajakirjanikud, inimõiguste aktivistid – vabastataks tingimusteta;

4.

kutsub Iraani ametivõime üles võimaldama Rahvusvahelise Punase Risti komiteele juurdepääs eranditult kõikidele vangidele ja lubama rahvusvahelistel inimõiguste organisatsioonidel jälgida olukorda riigis;

5.

nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud kõrvaldaksid seadustest ja praktikast kõik piinamise ning muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise vormid ning tagaksid seadusjärgse menetlemise ja teeksid lõpu karistamatusele inimõiguste rikkumiste puhul;

6.

mõistab hukka Sistan-Baluchestani provintsis 17. oktoobril 2009 toimunud enesetapu pommirünnaku, milles hukkus või sai vigastada kümneid inimesi; on mures, et see enesetapurünnak võis olla seotud selles provintsis elavate etniliste ja usuliste vähemuste represseerimisega; ei tunnista terrorismi poliitiliste vaidluste lahendamise vahendina;

7.

kutsub taas Iraani ametivõime üles täitma valitsuse kohustust austada usuvähemusi ja vabastada viivitamatult Bahá’í juhid Fariba Kamalabadi, Jamaloddin Khanjani, Afif Naeimi, Saeid Rasaie, Mahvash Sabet, Behrouz Tavakkoli ja Vahid Tizfahm,

8.

kutsub jätkuvalt Iraani ametivõime üles kaotama täielikult surmanuhtlus ja kehtestama vahepeal hukkamistele moratoorium vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonides 62/149 ja 63/168 esitatud tungiva üleskutsega;

9.

mõistab karmilt hukka surmaotsused ja hukkamised Iraanis, eriti need, mis on mõistetud alaealistele õiguserikkujatele või nende suhtes täide viidud, ning protesteerib ägedalt Behnoud Shojaee hukkamise vastu Iraanis 11. oktoobril 2009 aastal; kutsub Iraani ametivõime tungivalt üles austama rahvusvaheliselt tunnustatud õiguslikke kaitsemeetmeid alaealiste suhtes, näiteks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ning eeskätt mitte hukkama Safar Angooti ja Abbas Hosseini;

10.

soovitab, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik saadaks erisaadiku jälgima poliitiliste kinnipeetavate olukorda ja tagama, et Iraani ametivõimud järgiksid rahvusvahelisi menetlusnorme ning oma juriidilisi kohustusi inimõiguste vallas;

11.

mõistab hukka teabevabaduse süstemaatilise piiramise sellega, et blokeeritakse veebilehti, keelatakse neil kajastada loata meeleavaldusi ja kehtestatakse uusi piiranguid, mille kohaselt ajakirjanikud peavad mis tahes sündmuse kajastamiseks loa taotlema;

12.

kutsub Iraani ametivõime üles lõpetama süüdistuste esitamine rahvusvahelise meedia jaoks töötavatele ajakirjanikele ja nõuab eeskätt, et vabastataks viivitamata noor Kanada-Iraani ajakirjanik ja tuntud blogija Fariba Pajooh, kes arreteeriti oma kodus Teheranis 24. augustil 2009;

13.

mõistab hukka, et inimõiguste aktivistil Abdolfattah Soltanil keelati 2. oktoobril 2009 sõita Teheranist Saksamaale Nürnbergi, et võtta vastu selle linna inimõiguste auhind;

14.

kutsub komisjoni üles looma Teheranis ELi delegatsiooni, et edendada ja tugevdada dialoogi Iraani ametivõimude ja kodanikuühiskonnaga ning tihendada koostööd, eelkõige pagulaste abistamisel ja võitluses narkokaubanduse vastu;

15.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/29

A.

arvestades, et kõik varem Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrite (LTTE) valduses olnud territooriumid Sri Lanka põhjaosas on tagasi võetud;

B.

arvestades, et 25 aastat konflikti, mis lõppes LTTE lüüasaamisega 2009. aastal, tõi kaasa üle 90 000 hukkunu;

C.

arvestades, et pärast konflikti lõppu hoitakse rohkem kui 250 000 tamili tsiviilelanikku julgeolekukontrolli- ja ümberasustamislaagrites, kus tõsist muret valmistavad üleasustatus ja ebapiisav juurdepääs puhtale veele, sanitaar- ja meditsiinirajatistele ning kus neil puudub igasugune liikumisvabadus;

D.

arvestades, et Sri Lanka valitsus ei võimalda humanitaar- ja inimõigusorganisatsioonidele piisavat juurdepääsu laagritele;

E.

arvestades, et rahvusvaheline üldsus peab jätkama humanitaarabi, kaasa arvatud koolitatud personali pakkumist;

F.

arvestades, et Sri Lanka valitsus peab olema oma tamili kodanike murede ja huvidega tegelemisel suuremeelne ja ennetav ning rakendama kiiresti ja täielikult Sri Lanka põhiseaduse 13. muudatuse ning täiendavad ja olulised meetmed võimu üleandmiseks kohalikele organitele, et ka tamili inimesed näeksid LTTE lüüasaamist vabastamisena;

G.

arvestades, et olukord inimõiguste alal ei parane ilma alaliste rahvusvaheliste vaatlejate kaasamiseta, eelkõige sellistest organisatsioonidest nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC);

H.

arvestades, et paljud konflikti ja konfliktijärgset olukorda Sri Lankal kajastanud ajakirjanikud on kogenud vägivalda ja hirmutamist;

I.

arvestades, et Sri Lanka majanduse taastumine sõltub suuresti välismaistest otseinvesteeringutest ning samuti jätkuvast ELi toetusest;

J.

arvestades, et suured maa-alad endistes konfliktipiirkondades on saastatud jalaväemiinide ja muude sõjategevusest maha jäänud lõhkekehadega,

1.

taunib sügavalt tõsiasja, et rohkem kui 250 000 inimest hoitakse endiselt laagrites, ning kutsub Sri Lanka valitsust üles astuma kõiki vajalikke samme, et korraldada kinnipeetavate kiire tagasipöördumine kodudesse ning neile kiire humanitaarabi kättetoimetamine kooskõlas tema kohustusega kaitsta kõiki tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid inimesi; rõhutab vajadust anda ICRC-le ja ÜRO spetsialiseeritud asutustele selles protsessis keskne roll;

2.

kutsub Sri Lanka ametivõime üles andma humanitaarorganisatsioonidele vaba juurdepääsu laagritele, et pakkuda kinnipeetavatele vajalikku humanitaarabi, eelkõige seoses peatse mussoonvihmade saabumisega riigi põhjaosas;

3.

nõuab tungivalt, et kogu maailma üldsus jätkaks humanitaareestkoste pakkumist, et aidata kaasa püsivale rahule, ning kutsub rahvusvahelisi abiandjaid üles siduma laagrite rahastamist võetud ümberasustamiskohustuste järgimisega ja rakendama laagritele antava abi ajaliselt piiratud programmi;

4.

kutsub kõiki tamili liidreid üles saavutama poliitilist kokkulepet ja ütlema ükskord lõplikult lahti terrorismist ja vägivallast;

5.

toonitab, et Sri Lanka valitsusel lasub kohustus kohaldada kohtumenetlustes LTTE liikmete vastu rahvusvahelisi inimõigusnorme;

6.

tunnustab Sri Lanka inimõiguste ergutamise riikliku tegevuskava väljatöötamist;

7.

kutsub Sri Lanka valitsust üles kiirendama lepitus- ja keskvalitsuse võimu regionaalsetele organitele üleandmise kavasid, mis on kirjas riigi põhiseaduses;

8.

nõuab tungivalt, et Sri Lanka valitsus lõpetaks meedia represseerimise terrorismivastaste õigusaktide alusel ja võimaldaks ajakirjandusvabaduse ning kutsub teda nüüd, kui konflikt on lõppenud, üles läbi vaatama oma terrorismivastaseid õigusakte ja tagama kõigi meediavabaduse väidetavate rikkumiste täielikku,avatud ja läbipaistvat uurimist;

9.

nõuab tungivalt, et Sri Lanka valitsus pööraks täiendavat ja suuremat tähelepanu maamiinide eemaldamisele, mille olemasolu kujutab endast tõsist takistust endise olukorra taastamisele ja majanduse elavnemisele, kutsudes teda seoses sellega üles positiivse sammuna ühinema Ottawa lepinguga (jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon) ning nõuab tungivalt, et eelkõige komisjon annaks lisatoetust pakilistele miinidest puhastamise töödele Sri Lankal;

10.

tervitab kannatanute ja tunnistajate abistamise ja kaitse seaduse eelnõu koostamist, mis on praegu Sri Lanka parlamendis teisel lugemisel;

11.

võtab teadmiseks kohalike valimiste läbiviimise Sri Lanka põhjaosas;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, ÜRO peasekretärile, Briti Rahvaste Ühenduse peasekretärile, Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele, Human Rights Watchile, rahvusvahelisele maamiinide keelustamise liikumisele, Sri Lanka valitsusele ja kõigile teistele Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsiooni liikmesriikidele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/31

A.

arvestades, et Marek Siwieci vastu on algatatud erasüüdistusasi;

B.

arvestades erasüüdistusasja ajastust – see esitati valimisvõitluse ajal, kolm aastat pärast väidetavaid õigusrikkumisi – ning erasüüdistusasjas taotluse esitanud eraisiku varjamatult poliitilisi eesmärke, mida tõendavad eelkõige selle isiku enda poolt Euroopa Parlamendi presidendile esitatud dokumendid ja mida tõendab ka tõsiasi, et enda väitel tegutseb see isik kodanike nimel, kes on üldse vastu härra Siwieci avalikule tegevusele; seetõttu võib kõnealuse kriminaalmenetluse algatamises näha fumus persecutionis't, s.o tendentslikku süüdistust, kuna on tõsiselt põhjust arvata, et härra Siewieci vastased süüdistused on tõstatanud tema poliitiline vastane, püüdes eelkõige kahjustada tema tegevust Euroopa Parlamendi liikmena,

1.

otsustab Marek Siwieci puutumatust mitte ära võtta;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevale ametiasutusele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/33

1.

kiidab põhikirjaga ühinemise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/33

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/34

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/35

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/35

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on kõnealuse ettepaneku puhul tegemist ainult olemasolevate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/36

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on kõnealuse ettepaneku puhul tegemist ainult olemasolevate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/37

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt on kõnealuse ettepaneku puhul tegemist ainult olemasolevate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/38

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/39

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/40

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/41

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/42

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/43

1.

kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Mauritiuse Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/43

1.

kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Seišelli Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/44

1.

kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Barbadose valitsusele ja parlamendile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/45

1.

kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/45

1.

kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Antigua ja Barbuda valitsusele ja parlamendile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/46

1.

kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bahama Ühenduse valitsusele ja parlamendile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/47

A.

arvestades, et 2009. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 9 projekt hõlmab järgmisi punkte:

B.

arvestades, et paranduseelarve nr 9/2009 projekti eesmärk on ametlikult korrigeerida 2009. aasta eelarvet,

1.

võtab teadmiseks paranduseelarve nr 9/2009 esialgse projekti, mis on viies üksnes ELi solidaarsusfondile pühendatud paranduseelarve ja mis vastab 17. juuli 2008. aasta lepituskohtumisel vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsioonis esitatud nõudmisele;

2.

kiidab paranduseelarve nr 9/2009 projekti muutmata kujul heaks;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/48

A.

arvestades, et Euroopa Liit on loonud asjakohased õigusnormid ja eelarvemenetlused, et anda täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning aidata neil uuesti tööturule integreeruda;

B.

arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.

arvestades, et Saksamaa esitas 6. veebruaril 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks koondamiste tõttu telekommunikatsioonisektoris seoses Bochumis Nokia GmbHst koondatud töötajatega (3), ja taotlus vastab EFG määruse kohaselt sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.

palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.

rõhutab, et Euroopa Liit peaks kasutama ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid; märgib seoses sellega, et fond võib etendada koondatud töötajate tööturule uuesti integreerimisel üliolulist rolli;

3.

tuletab meelde, et fondi maksete assigneeringute kasutuselevõtmine ei tohiks ohustada Euroopa Sotsiaalfondi rahastamist; väljendab teatavaid kahtlusi, kas on tagatud vastastikune täiendavus teiste olemasolevate vahenditega, näiteks Euroopa Sotsiaalfondiga;

4.

kavatseb hinnata fondi toimimist ja lisandväärtust 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja mitmesuguste vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 eelarve läbivaatamise käigus;

5.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

6.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/52

1.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid ja hinnang 2010. aasta eelarveraamistiku kohta esitati 10. märtsi 2009. aasta resolutsioonis, milles parlament oli väga kriitiline mitmeaastase finantsraamistiku enamikes rubriikides jäetud väga väikeste varude suhtes;

2.

taunib asjaolu, et nõukogu on oma eelarveprojektis komisjoni koostatud esialgse eelarveprojekti mahtu veelgi vähendanud: eelarveprojektis sisalduv kulukohustuste assigneeringute kogumaht on 137 944 miljardit eurot, mis on 613 miljonit eurot väiksem kui esialgses eelarveprojektis sisalduv summa, kusjuures maksete assigneeringud 120 521 miljardi euro suuruses summas on esialgse eelarveprojektiga võrreldes vähenenud 1 795 miljardi euro võrra; rõhutab, et see on veelgi suurendanud kulukohustuste ja maksete vahet, mis on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

3.

tuletab meelde, et 2010. aasta eelarve kõige olulisem eesmärk peab olema erilise tähelepanu pööramine viimase aja majanduskriisile; otsustab sellega seoses, et parlament asetab Euroopa kodanike huvid esikohale, tõestades sellega, et Euroopa Liit ei ole mitte probleemide allikas, vaid lahendus; on sellest tulenevalt muutnud asjakohaselt nõukogu eelarveprojekti, et kasutada ELi eelarvet praegusest kriisist üle saamise vahendina, stimuleerides majanduskasvu, konkurentsivõimet, ühtekuuluvust ja töökohtade kaitset;

4.

kinnitab pärast eelarveprojekti uurimist uuesti, et alarahastatud alamrubriik 1a ei võimalda rahastada nõuetekohaselt „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel” kohaseid ELi vajadusi, eelkõige seoses praeguse majanduskriisiga tegelemise ja selle võimalike tagajärgede piiramisega; on seisukohal, et seda alamrubriiki tuleks põhjalikult käsitleda ja vajadusel läbi vaadata, et tagada selle eesmärkide täitmine edaspidistel aastatel;

5.

tuletab meelde 10. juulil 2009 toimunud 2010. aasta eelarve esimese lugemise lepituskohtumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud ja käesolevale resolutsioonile lisatud ühisdeklaratsiooni vastuvõtmist; on võtnud seda eelarveprojekti muudatusettepanekute koostamisel arvesse;

6.

rõhutab, et Euroopa majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamine on Euroopa Parlamendi prioriteet; kavatseb kasutada institutsioonidevahelise kokkuleppega ette nähtud vahendeid selle rahastamise tagamiseks; tuletab sellega seoses meelde, et nõukogu ei esitanud eelarveprojektis oma kava; tuletab meelde, et rahastamiskokkulepe ei tohiks ohustada kaasotsustamismenetluse raames heaks kiidetud programmide rahastamispakette ega iga-aastast eelarvemenetlust, nagu märgitakse eelarvepädevate institutsioonide 2. aprilli 2009. aasta deklaratsioonis Euroopa majanduse elavdamise kava rahastamise kohta; tuletab ühtlasi meelde oma seisukohta konkreetse rubriigi olemasolevate varude kasutamisel eeldatavate põhimõtete ja konservatiivsuse kohta;

7.

on hämmastunud nõukogu tehtud täiendavate kärbete üle eelarveridadel, mille kaudu toetatakse Lissaboni strateegiat, mis põhineb Euroopa Ülemkogu otsusel; juhib tähelepanu, et see on vastuolus sellega, mida oleks tulnud teha praeguse majanduskriisiga tegelemiseks;

8.

kavatseb teha kõik selleks, et tagada kõigi alamrubriigi 1a meetmete ja poliitikavaldkondade asjakohane rahastamine, millega soodustatakse püsivat majanduskasvu ja töökohtade loomist ning pakutakse lahendusi Euroopa kodanikele, näiteks tagades suurema energiavarustuse kindluse, toetades rohkem teadus- ja uuendustegevust, eriti puhtaid energiatehnoloogiaid, edendades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning tugevdades elukestvat õpet; toetab programmi Erasmus rikastamist ja edasiarendamist, et soodustada noortele inimestele esimeste töökohtade loomist; tuletab meelde raamprogrammide rakendamise optimeerimise tähtsust ja kutsub komisjoni üles võtma arvesse seisukohta, mida Euroopa Parlament väljendas raamprogrammide rakendamise probleemide osas komisjoni 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses (5), eelkõige resolutsiooni lõigetes 113–123;

9.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 546/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) (6) muudetud eeskirju, mille eesmärk on toetada töötajaid, kes kannatavad maailma kaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, aidates neil uuesti tööturule integreeruda; tuletab meelde, et eespool nimetatud läbivaatamise eesmärk oli laiendada fondi kohaldamist, et võtta arvesse praeguse majanduskriisi mõju; rõhutab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on vahekokkuvõtte raames vaja põhjalikult läbi vaadata;

10.

avaldab kahetsust nõukogu tehtud kärbete üle esialgses eelarveprojektis ajal, mil struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde tuleks kasutada majanduskasvu ja majanduse elavdamise ergutamiseks; teeb ettepaneku suurendada süsteemipäraselt olulisemate eelarveridade (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond) makseid, et ergutada struktuuripoliitika rakendamist liikmesriikides kõigi Euroopa kodanike hüvanguks;

11.

märgib, et struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika praegune nõrk rakendamine tuleneb peamiselt komisjoni ja liikmesriikide kehtestatud keeruliste eeskirjade ja nõuete süsteemi vähesest paindlikkusest;

12.

nõuab, et liikmesriigid kasutaksid kõiki olemasolevaid vahendeid, et kiirendada või isegi muuta oma tegevusprogramme eesmärgiga tegeleda tõhusamalt viimase aja majandus- ja finantskriisi tagajärgedega; kutsub komisjoni üles neid muudatusi võimalikult kiiresti toetama, et mitte hilineda nende rakendamisega;

13.

nõuab nõukogult tungivalt kokkuleppe saavutamist 2009. aasta juulis esitatud komisjoni ettepaneku kohta muuta ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätteid, et lihtsustada finantsjuhtimist käsitlevaid sätteid;

14.

rõhutab, et sellest alamrubriigist rahastatakse mitut olulist poliitikavaldkonda ja meedet, mille eesmärk on võidelda kliimamuutusega ja toetada töökohtade arvu suurendavat majanduskasvu, ning tuleks rohkem püüda koondada pingutusi, et nende prioriteetide nimel tulemuslikumalt tegutseda;

15.

kinnitab taas solidaarsuspõhimõtte tähtsust Euroopa Liidus; kavatseb teha kõik selleks, et tagada ühtekuuluvuspoliitika asjakohasem rahastamine, et tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega; on seisukohal, et varasemast veelgi vajalikum on hinnata n +2 ja n +3 reegli kohaldamist, et tagada struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi täielik rakendamine;

16.

arvab, et praegusel kujul ei võimalda ELi eelarve tulemuslikult ja realistlikult täita ELi eesmärke kliimamuutuste valdkonnas; on seisukohal, et Euroopa kodanikud vajavad tõelist Euroopa algatust kliimamuutuse vastu võitlemiseks, selle tagajärgedega tegelemiseks ja vajaliku poliitika rahastamiseks;

17.

tuletab meelde, et Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris toimuvat konverentsi silmas pidades on võitlus kliimamuutuse vastu jätkuvalt üks 2010. aasta eelarve peamine prioriteet; on seisukohal, et see prioriteet ei kajastu siiski piisavalt eelarveprojektis ja kavatseb seetõttu seda olulist poliitikat rohkem rõhutada; tuletab komisjonile meelde, et ta esitaks õigeaegselt pärast kliimamuutuste konverentsi põhjendatud rahastamise ettepaneku;

18.

rõhutab, et parlamendi pädevad komisjonid peavad piimatootjate abistamist prioriteetseks; otsustab saata komisjonile ja nõukogule selge signaali ja teeb ettepaneku 300 miljoni euro eraldamiseks, et luua piimafond; nõuab komisjonilt selle ettepanekuga arvestamist kirjaliku muutmisettepaneku nr 2 esitamisel;

19.

otsustab rahastada Euroopa majanduse taastamise kavas sisalduvaid lairiba internetiga seonduvaid meetmeid maapiirkondades rubriigi 2 varust kooskõlas eelarvepädevate institutsioonide 2. aprillil 2009 tehtud rahastamist käsitleva asjakohase avaldusega;

20.

rõhutab, et põllumajandustoodete tarbimist potentsiaalselt edendavate programmide (nt koolipiima programm ja koolides puuvilja jagamise kava) rahastamist on vaja suurendada;

21.

tunnistab Euroopa kodanike soovi ohutu ja turvalise Euroopa järele ja väljendab heameelt selle alamrubriigi suurendamise üle 2009. aasta eelarvega võrreldes; tunnistab, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel on palju probleeme asjaomase rubriigi raamesse kuuluva poliitikaga; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid ära asjaomase alamrubriigi assigneeringute suurendamist 2009. aasta eelarvega võrreldes, et nimetatud probleeme koos lahendada;

22.

rõhutab, et on oluline anda ELi eelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid seadusliku sisserände ning kolmandate riikide kodanike integreerimisega tegelemiseks, käsitledes samal ajal ebaseadusliku sisserände probleemi põhilisi inimõigusi täielikult austades ning tugevdades piirivalvet, muu hulgas tugevdades Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi, et edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust;

23.

tuletab meelde, et alamrubriik 3b hõlmab olulisi poliitikavaldkondi, mis mõjutavad otseselt Euroopa kodanike igapäevaelu; ei ole nõus nõukogu tehtud kärbetega selles alamrubriigis ja toetab erikomisjonide seisukohta, milles kinnitatakse, et assigneeringute suurendamine on õigustatud;

24.

tuletab meelde, et madal valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel näitas taas seda, et teabevahetuspoliitikat tuleb 2010. aasta eelarves parandada; tunnistab, et demokraatliku protsessi vajaliku osana on see komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ühine probleem; esitas seetõttu muudatusettepanekud, millega paigutatakse reservi osa teabevahetuseks ette nähtud assigneeringutest; kutsub komisjoni üles esitama parlamendile kavad selle kohta, kuidas rakendada institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) järeldusi;

25.

toetab 2010. aasta esialgse eelarveprojekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1, mille komisjon võttis vastu 2. septembril 2009, nähes ette rahaliste vahendite suurendamise kahel eelarvereal: Palestiina ja kliimamuutused arengumaades, mis on kaks Euroopa Parlamendi välja toodud prioriteeti;

26.

on otsustanud suurendada arengumaades toimuvate kliimamuutuste eelarverida, jäädes ootama Kopenhaagenis toimuva kliimamuutuste konverentsi tulemusi; rõhutab siiski vajadust uue rahastamisvahendi järele, et aidata arengumaadel tulla toime kliimamuutuste mõjuga, et arengukoostöö rahastamisvahendit saaks edaspidi kasutada selle algselt ette nähtud eesmärgil;

27.

rõhutab, et on tõsiselt mures ohtlikult väikese tegutsemisvaru pärast, mis tuleneb kolmandates riikides toimuvate kriiside tõttu pidevalt surve all oleva rubriigi kroonilisest alarahastamisest;

28.

palub komisjonil esitada kava stabiliseerimisvahendist toiduainete rahastamisvahendisse ümber paigutatud vahendite taastamiseks aastatel 2010–2013, et tagada Euroopa Liidule eelarve rubriigi 4 raames kõigi rahaliste vahendite kättesaadavus, et ta saaks täita oma rahvusvahelisi kohustusi Euroopa kodanike ootustele vastavalt; palub komisjonil esitada kava, mis käsitleb rahaliste vahendite kasutuselevõttu erakorralise välisabi vahendite või mehhanismide jaoks, mis on loodud väljaspool stabiliseerimisvahendit, et vältida stabiliseerimisvahendi jaoks ette nähtud vahendite kasutamist;

29.

kutsub Euroopa Ülemkogu üles mitte võtma kaugeleulatuvaid poliitilisi kohustusi, mis eeldavad suuremat ELi rahalist toetust, nägemata sealjuures ette vajalikke eelarveassigneeringuid, kui ilmneb vastuolu praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade kohaselt kasutada olevate rahaliste vahenditega;

30.

on seisukohal, et energiavarustuse kindlus on Euroopa Liidu jaoks oluline küsimus; väljendab seetõttu heameelt, et kõik osalevad riigid kirjutasid Nabucco projektile alla, ja eeldab neilt kõigilt järjepidevust teiste projektidega tegelemisel, mis võiksid Nabucco projekti ohtu seada;

31.

arvestab jätkuvalt Palestiina rahuprotsessi ja Gaza sektori ülesehitustöödega seotud vajaduste toetamisega; kutsub komisjoni üles esitama teavet selle kohta, milliseid meetmeid ta on võtnud, et vähendada ohtu, et sellelt eelarverealt rahastatavaid projekte ja programme kasutatakse või kuritarvitatakse terroristlike organisatsioonide toetamiseks või terroriaktideks või ebaefektiivseks bürokraatiaks, ja täpsustama, kas osa abist on ette nähtud Euroopa Liidu või selle liikmesriikide poolt varem rahastatud ja sõjategevuse tõttu kannatada saanud hoonete või infrastruktuuri taastamiseks;

32.

rõhutab vajadust näha ette piisavad vahendid ELi Läänemere strateegia jaoks, et rahastada meetmeid, mida ei ole võimalik teistelt eelarveridadelt rahastada (koordineerimis- ja teavitustegevus ning katseprojektid asjaomase tegevuskava kõigi nelja samba raames);

33.

on otsustanud nõustuda nõukogu tehtud mõne kärpega halduskulusid kajastavatel eelarveridadel, kohaldades valikulist lähenemist ja hoides tasakaalu üldiste eelarveprioriteetide, sealhulgas uute prioriteetide ning senise poliitika rakendamisega seotud vajaduste vahel;

34.

on siiski taastanud personalikulude assigneeringud; juhib tähelepanu sellele, et väljaspool rubriiki 5 rahastatavate igat liiki halduskulude kogumaht on viimastel aastatel oluliselt suurenenud; nõuab, et komisjoni edaspidised ettepanekud halduskulude ümberpaigutamiseks tegevuskulude eelarveridadele oleksid igati põhjendatud; tunnistab, et rakenduskavad ei saa toimida ilma vajaliku haldustoeta; on siiski väga mures selle pärast, et praeguse finantsraamistiku kohaselt kasutatakse osa mitmeaastaste programmide kogusummast (mis ei kuulu rubriigi 5 alla) halduskulude katteks;

35.

on mures uue Euroopa kvartaliga seotud praeguse pakkumiskutse pärast; kordab oma nõudmist, et parlament saaks valikuprotsessi kohta igakülgset teavet, samuti vajadust saada täiendavat teavet komisjoni kinnisvarapoliitika kohta üldiselt;

36.

palub komisjonil esitada ajakava ettepanekute esitamiseks finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuva läbivaatamise kohta;

37.

tuletab meelde, et vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele on katseprojektide rahastamiseks lubatud kogusumma mis tahes eelarveaastal kuni 40 miljonit eurot ja ettevalmistavate meetmete üldsumma võib ulatuda 100 miljoni euroni, millest maksimaalselt 50 miljonit eurot võib eraldada uute ettevalmistavate meetmete võtmiseks;

38.

on seisukohal, et need projektid on Euroopa Parlamendile asendamatu vahend uute poliitikate algatamiseks, mis on Euroopa kodanike huvides; märgib , et komisjon on (välja arvatud neljal juhul) kandnud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete osas eelarvesse vaid maksete assigneeringud, mis on andnud Euroopa Parlamendile võimaluse täielikult jälgida, kas jätkumeetmed on vajalikud ja kas tuleks hääletada uute kulukohustuste üle ; on lisaks analüüsinud paljusid uusi huvitavaid ettepanekuid, millest vaid mõned oli võimalik institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest tingitud piirangute tõttu võtta 2010. aasta eelarvesse;

39.

loeb prioriteetseks teist või kolmandat aastat jätkuvate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete teostamist; kavatseb jälgida 2010. aastal tähelepanelikult nende ja uute käivitatud projektide ning meetmete rakendamist;

40.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti III jao muudatusettepanekute ja parandusettepanekutega nõukogule ja komisjonile, samuti teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/60

A.

arvestades, et kõikide institutsioonide esialgse eelarveprojektiga jäeti finantsraamistikus 2010. aastaks ettenähtud ülemmäära alla 236 597 323 euro suurune varu;

B.

arvestades, et pärast nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsust jääb eelarveprojektis ettenähtud ülemmäära alla 276 153 415 euro suurune varu;

C.

arvestades, et 2009. aasta eelarvemenetluseks heaks kiidetud katseprotsess, mis peaks tugevdama koostööd juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel ning varajast vastastikust koostööd kõikides eelarvet oluliselt mõjutavates küsimustes, jätkub ka 2010. aasta eelarvemenetluse käigus;

D.

arvestades, et lepituskohtumine juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimus 15. septembril 2009. aastal enne hääletamist eelarvekomisjonis ja täiskogul,

1.

tuletab meelde, et ELi institutsioonid peavad koostama oma eelarved Euroopa majanduslikku ja finantssituatsiooni arvestades, kusjuures on väga oluline, et institutsioonide eelarvetes kajastuksid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tehtavad pingutused koos ressursside võimalikult tulemusliku kasutamisega;

2.

väljendab taas veendumust, et taotletav eelarve peab olema täielikult kulupõhine ja kajastama üksnes tõelisi vajadusi igale institutsioonile antud ülesannete täitmiseks, tehes ühtlasi kõik selleks, et selgitada välja kokkuhoiuvõimalused, sealhulgas töö parema korraldusega, prioriteetide saavutamiseks olemasolevate ressursside ümberpaigutamisega ja bürokraatia vähendamisega, et nappe rahalisi vahendeid parimal võimalikul viisil kasutada;

3.

tervitab kõigi institutsioonide konstruktiivset ja koostööaldist lähenemist eelarvepädevate institutsioonidega suhtlemisel ning on rahul, et institutsioonide vastused esitatud küsimustele on olnud kiired ja täpsed;

4.

rõhutab, et ettepanekutes ei sisaldu kulud, mis on konkreetselt seotud Lissaboni lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut) võimaliku jõustumisega; tuletab meelde, et nimetatud lepingu jõustumise korral tuleb vajadusel kasutada eelarvevaldkonnas olemasolevaid õiguslikke vahendeid, näiteks kirjalikku muutmisettepanekut või paranduseelarvet; on siiski seisukohal, et sellisel juhul tuleb võimalikult põhjalikult uurida võimalusi olemasolevate vahendite ümberpaigutamiseks, enne kui esitatakse täiendavaid rahalisi taotlusi; kordab, et tulevikuga seotud kindluse huvides peaks eelarve jääma jätkusuutlikuks ning asjaomasesse rubriiki tuleks jätta piisav rahaline varu;

5.

tuletab meelde, et mitmes valdkonnas on veel võimalusi olukorra parandamiseks ja eelarvevahendite tõhusamaks kasutamiseks, ning soovib veel kord rõhutada institutsioonidevahelist koostööd; nõustub kontrollikojaga selles, et tõhustatud koostöö keeleteenuste valdkonnas võiks pakkuda teatud kokkuhoiuvõimalusi; on seetõttu seadnud selle küsimuse 2010. aastal prioriteediks ja kutsub institutsioone üles täiendavalt parandama kõnealuseid aspekte, sealhulgas pidama uusi läbirääkimisi sisemise tõlkeressursi jagamise praeguse korralduse üle;

6.

otsustab luua selleks otstarbeks 5 % suuruse üldise välistõlketeenuste reservi ja rõhutab, et asjaomane muudatusettepanek on suunatud kõikidele institutsioonidele, kellel on oma tõlkeüksus; olukorra parandamiseks taotletakse uusi läbirääkimisi sisemise tõlkeressursi jagamise praeguse korralduse üle, et parandada tõhusust ja saavutada kokkuhoidu tõlkevaldkonnas, mis on samuti kooskõlas seda küsimust käsitleva kontrollikoja eriaruandega; võtab teadmiseks asjaolu, et asjaomase reservi saab seega vabastada pärast seda, kui institutsioonid on esitanud sisemise tõlkeressursi jagamissüsteemi kohta konkreetse ettepaneku ja eelarvepädevad institutsioonid on selle läbi vaadanud;

7.

rõhutab oma soovi, et institutsioonid vaataksid uuesti läbi tõlkijate võimaluse teha kaugtööd; märgib, et see võib viia iga-aastase kokkuhoiuni, eriti kui büroopinna saab vabastada ning seda kasutada muudel eesmärkidel; märgib, et kontrollikoda kasutab seda süsteemi (kuigi piiratud määral) ja see toimib hästi;

8.

on otsustanud jätta rubriigi 5 (Haldus) ülemmäära alla 222 344 665 euro suuruse varu, piirates seeläbi üldist kasvu 2,1 %-ni; rõhutab, et see hõlmab nõukogu poolt institutsioonide eelarvetes tehtud kärbete osalist taastamist, juhul kui vastava institutsiooni konkreetsed taotlused on põhjendatud;

9.

on seisukohal, et ELi eelarvesüsteem peaks arenema selliselt, et see toetaks leidlikkust ning uuenduslikke lahendusi; rõhutab seoses sellega ja ühtlasi stiimulina, et selliste meetmete abil institutsioonides saavutatavat suuremat tõhusust ja säästusid võiks kasutada nende muudeks võimalikeks prioriteetideks; rõhutab samas, et lihtsalt aeglasest rakendamisest või ootamatutest sündmustest tulenevad kasutamata rahalised vahendid tuleks üldreeglina tagastada maksumaksjale;

10.

väljendab heameelt 15. septembril 2009. aastal parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimunud lepituskohtumise hea õhkkonna ja konstruktiivsuse üle; usub, et see peaks täiendavalt kindlustama selle, et Euroopa Parlamendi eelarve koostatakse vastastikuse koostöö ja usalduse tingimustes ning kohaldatakse rangelt usaldusväärse eelarvestamise põhimõtteid ja läbipaistvust; rõhutab, et iga organi eelisõigused tuleks täiel määral säilitada;

11.

tuletab meelde, et kokkulepe saavutati järgmistes lepituskohtumisel arutlusel olnud küsimustes:

12.

on seisukohal, et teabevahetus parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel ning arutelude ajastamine on otsustava tähtsusega, et tagada nende koostöö edukus ja seda järjest parandada;

13.

rõhutab, et Euroopa Parlament – nagu kõik institutsioonid – peaks esitama kevadel või varasuvel võimalikult tervikliku eelarvet käsitleva esialgse ettepaneku; rõhutab, et kirjalike muutmisettepanekute esitamine sügisel peaks tõesti olema piiratud ettenägematute sündmuste ja tehnilise ajakohastamisega; tunnistab, et valimiste tõttu on tegemist eriolukorraga, kus neile menetlustele tuleb lubada rohkem paindlikkust, et tagada vastvalitud Euroopa Parlamendi eelisõigused;

14.

rõhutab, et parlamendi eelarve üldmaht ulatub 19,87 %-ni mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (Haldus) lubatud kuludest, s.t et see on jäänud alla parlamendi enda kehtestatud 20 % piiri; kordab siiski, et 19,87 % -ne määr ei hõlma võimalikke kohandusi, mis võivad Lissaboni lepingu jõustumisel eriti õigusloome valdkonnas vajalikuks osutuda, ja jääb seisukohale, et märkimisväärse suurusega varu on vajalik; tunnistab, et praeguse piiratud varu tõttu on lisanõuete täitmiseks vaja täiendavalt kokku hoida ja teha ümberpaigutamisi;

15.

on seisukohal, et parlamendi püsi- ja muutuvkulude eristamine hõlbustaks otsuste tegemist üldisel Euroopa Parlamendi eelarve tasandil ning asjakohast edasist tegevust jätkusuutliku eelarve säilitamiseks; on otsustanud sellega seoses paigutada osa kolme konkreetse eelarverea vahenditest reservi, taotledes samas aruande koostamist, milles määratakse jaotiste 2 ja 3 kulud kindlaks eri kululiikide ning selle järgi, kas tegemist on püsi- või muutuvkuludega; on seisukohal, et selline eristamine, hoonetega seotud pikaajaline strateegia, kommunikatsiooni- ja teabepoliitika ning parlamendi erinevate tegevuste kulude-tulude analüüs võimaldavad koostada eelolevatel aastatel nullpõhise eelarve; on seisukohal, et see võimaldab kajastada parlamendi eelarves vaid tegelikke vajadusi ja suurendada selle läbipaistvust, eelarve õigsust ning tõhusust;

16.

juhib tähelepanu sellele, et 2010. aasta on uue parlamendiliikmete põhimääruse kohaldamise esimene täisaasta ning sellel on märkimisväärne mõju Euroopa Parlamendi eelarvele, kust tuleb katta vastavad kulud; märgib, et 2009. aastaga (kui põhimäärust kohaldati osaliselt) võrreldes on eelarve hinnanguliselt suurenenud umbes 40 miljoni euro võrra ja varasemate aastatega võrreldes umbes 113 miljoni euro võrra;

17.

on seisukohal, et kõnealuste kulude osas tuleks siiski eristada neid, mis on õiguslike ja eelarvega seotud põhjuste tegelikud ja vältimatud tagajärjed, ning neid, mida süsteemi tõhus rakendamine võib mõjutada; nõuab seetõttu eelarve seisukohast lähtuvalt täpsetel ja objektiivsetel andmetel põhinevat aruannet sõidukulude kompenseerimise süsteemi rakendamise kohta ja selle esitamist 30. juuniks 2010;

18.

väljendab heameelt 2008. aasta lõpus parlamendiliikmete assistentide uue põhimääruse suhtes saavutatud kokkuleppe üle ning on lisanud 2010. aasta eelarvesse eraldised selle kohaldamise esimeseks täisaastaks; väljendab samuti heameelt ajutise hindamisrühma loomise üle, et tegeleda parlamendiliikmete ja assistentide põhimääruste kehtestamisest tulenevate praktiliste probleemidega, ja ootab hindamisrühma järeldusi võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ajaks, mil juhatus esitab 2011. aasta eelarvestuse;

19.

juhib eelarve üldise mahu ja eespool esitatud teguritega seoses tähelepanu ka asjaolule, et lepituskohtumisel jõuti kokkuleppele kavandatavate reservide vähendamises 5 miljoni euroni uute poliitiliste algatuste jaoks (samal ajal säilitatakse üldine 10 miljoni euro suurune ettenägematute kulude reserv) ja ühtlasi lepiti kokku 15 miljoni euro suuruses hoonete reservis;

20.

väljendab heameelt 2010. aasta inimressursse käsitleva kokkuleppe üle ja on administratsioonile tänulik andmete eest vajalikuks peetavate ametikohtade ja samal ajal kavandatavate ümberkorralduste kohta;

21.

otsustab kiita heaks assigneeringud 54 uue ametikoha loomiseks parlamendi 2010. aasta ametikohtade loetelus:

otsustab ühtlasi kiita heaks assigneeringud järgmisteks kõrgemale palgaastmetele üleviimisteks: 5 ametikoha üleviimine palgaastmelt AD5 palgaastmele AD7 (seoses tõlkide töölevõtmisega), 30 ametikoha üleviimine AD7 palgaastmelt AD9 palgaastmele (seoses sisekonkurssidega) ning 30 ametikoha üleviimine AST3 palgaastmelt AST5 palgaastmele (samuti seoses sisekonkurssidega); otsustab ühtlasi kiita heaks assigneeringud 5 AST6 ametikoha muutmiseks 2 AD11 ja 3 AD12 ametikohaks (seoses üleminekukonkurssidega);

22.

kinnitab sellest hoolimata, et juba olemasolevate ressursside ja ametikohtade ümberpaigutamist puudutavad täiendavad jõupingutused peaksid olema parlamendi eelarveprotsessi lahutamatu osa; on sellega seoses seisukohal, et on asjakohane kohandada Euroopa Parlamendi töökorraldust ja teenuste struktuuri poliitilistele prioriteetidele vastavalt, et saada võimalikult head tulemused ning eelarve seisukohalt vähendada kulusid; tuletab sellega seoses meelde oma eelmisel aastal esitatud taotlust, mille kohaselt on väga oluline leida optimaalne tasakaal inimressursside jaotamisel peamiste õigusloomealaste tegevuste, parlamendiliikmetele osutatavate otseste teenuste ning haldustoetusega seotud ülesannete vahel, samuti aluseks võetud eelduste ja prioriteetide paremini mõistetavaks muutmine;

23.

märgib eelkõige, et lepituskohtumisel lepiti kokku Euroopa Parlamendi hoonete ja kinnisvarapoliitikaga tegeleva üksuse tugevdamises, et tagada hoonete nõuetekohane hooldus ja turvalisus, parandades planeerimist ja järelevalvet, mis arusaadavalt võimaldaks pikemas perspektiivis koos järjekindla ja vastutustundliku kinnisvarapoliitikaga raha kokku hoida; nõustub seetõttu nimetatud eesmärgil 49 uue ametikoha loomisega kolme aasta jooksul; võtab samuti teadmiseks kokkuleppe rahastada turvateenistuse ümberkorraldamiseks taotletud 5 ametikohta;

24.

väljendab samuti heameelt lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe üle viia läbi infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvateenistuse organisatsiooni audit, et hinnata, kas ressursse kasutatakse parimal võimalikul viisil;

25.

tuletab meelde, et mitmekeelsus on olnud 2010. aasta eelarve oluline tunnusjoon, et tagada ja tegelikult ka tugevdada kõigi parlamendiliikmete õigust võrdsele kohtlemisele keeleteenuste osas ning ühtlasi püüda hoida kulud kontrolli all parema koostöö kaudu kõigi institutsioonide vahel; väljendab heameelt eelarveprojektis kõnealusele valdkonnale ette nähtud täiendava rahastamise üle ja kiidab selle heaks;

26.

usub, et parlamendi suurenenud õigusloomealase vastutuse võtmine on pidev protsess, mis eeldab parlamendiliikmete igakülgset toetamist, et nad saaksid oma õigusloomealast tööd teha; avaldab sellega seoses heameelt juhatuse 6. mai 2009. aasta otsuse üle, mille eesmärk on tõhustada parlamendiliikmete otsest abistamist õigusloomega seotud töös, eriti õigusaktide esialgse koostamise järgus; on seisukohal, et nüüd tuleb tähelepanu pöörata ka õigusloome hilisematele etappidele, ning peab oluliseks, et parlamendiliikmetel oleks vastavalt mitmekeelsuse põhimõttele ning Euroopa Liidu parema õigusloomepoliitika eesmärkidele juurdepääs korrektsetele tekstidele kõikides ametlikes keeltes, et parandada läbipaistvust ja parlamendi seisukohtade demokraatlikku legitiimsust õigusloomega seotud menetlustes;

27.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament hääletab kokkulepitud õigusakte regulaarselt varaste poliitiliste kompromissidena, samas võtab nõukogu sellised õigusaktid vastu alles pärast nende lõplikku viimistlemist; peab oluliseks, et Euroopa Parlament arutaks ja hääletaks lõplikke, kõikides keeltes korrektseid tekste; nõuab meetmete võtmist parlamendisiseselt ja institutsioonidevahelisel tasandil, et tagada Euroopa Parlamendile selles suhtes nõukoguga võrdne positsioon;

28.

väljendab heameelt lepituskohtumisel saavutatud eespool nimetatud kokkuleppe üle luua üldine 5 % suurune reserv konkreetsetel eelarveridadel kõigi institutsioonide jaoks, kellel on oma tõlkeüksus;

29.

on valmis vaatama uuesti läbi täiskogu istungite kõnede tõlgete (istungi stenogrammide) süsteemi ja kättesaadavuse ning kaaluma viise selle parandamiseks nüüdisaegse tehnoloogia abil, mis aitaks ühtlasi saavutada olulist kokkuhoidu eelarves; on seisukohal, et see võiks hõlmata nõudlusel põhinevat tõlkesüsteemi, mis võiks ühtlasi oluliselt kiirendada soovitud tekstide kättesaadavaks muutmist;

30.

tuletab meelde oma varasemat taotlust, et Euroopa Parlamendi juhatus esitaks kinnisvara ja hoonete valdkonna sidusa ja vastutustundliku pikaajalise strateegia, milles võetakse muu hulgas arvesse suurenevate hoolduskuludega seotud eriprobleemi, renoveerimisvajadust ja hoonete valvega seotud kulusid ning tagatakse parlamendi eelarve jätkusuutlikkus, ning ootab, et kõnealune strateegia esitatakse 2009. aasta lõpuks; võtab teadmiseks eelmise aasta eelarvet käsitleva resolutsiooni kohta saadud vastuse, kuid ei pea seda piisavaks; rõhutab ka, et arvesse tuleb võtta võimalikud tulevased tagasimaksed Belgia ametiasutuste poolt, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi Brüsselis asuvaid hooneid käsitleva kokkuleppega;

31.

kordab veel kord, et parlament peab oma kinnisvarapoliitikaga tihedalt seotud turvalisuse küsimusi oluliseks, ning peab vajalikuks tulemuslikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi selles valdkonnas; rõhutab eelkõige parlamendi eripära ja vajadust pakkuda lisaks turvalisusele ka avatust ja ligipääsetavust; väljendab samas muret selle valdkonna kulude pideva suurenemise pärast ning peab vajalikuks iga töökoha konkreetset olukorda arvestavat diferentseeritud lähenemisviisi;

32.

märgib, et juhatus peab selgelt põhjendama, miks ta kaalub uue hoone ostmist olemasolevate ruumide lähedal Brüsselis, olles samas leidnud, et parlament ei vaja oma tööks enam üht oma hoonet;

33.

väljendab heameelt kokkuleppe üle rahastada Euroopa tasandi erakondi ja sihtasutusi, mis peaks aitama tugevdada kommunikatsiooni kodanikega ja nende osalemist ELi poliitilises elus; nõuab selle valdkonna pikaajalise eelarvestamise põhimõtete põhjalikumat arutamist;

34.

väljendab heameelt uue külastajate keskuse haldusmudelit käsitleva juhatuse lõpliku otsuse üle ja otsustab tagada 13 taotletud ametikohta, millega kindlustatakse see et keskus avatakse lõpuks võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 2010. aasta esimesel poolel;

35.

võtab teadmiseks parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel saavutatud kokkuleppe Euroopa Ajaloo Maja kohta; otsustab teha kättesaadavaks taotletud 1,5 miljonit eurot, mis tuleb kirjendada eelarvesse sobivale eelarvereale, mis oli 2009. aasta eelarves juba olemas, et tagada arhitektuurikonkursi toimumine ja ideekavandite laekumine õigeaegselt järgmisel aastal; kordab oma seisukohta, et vaja on teavet asjaomase projekti kogukulude kohta; väljendab heameelt kokkuleppe üle, mis käsitleb täiendavate väliste rahastamisallikate kaasamist ja projektiga seotud koostöövõimaluste uurimist;

36.

rõhutab Euroopa Parlamendi liikmete ja personali käsutuses olevate arvukate teabeallikate ja teenuste tõhusa korraldamise tähtsust; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi infotehnoloogia peadirektoraadi tegevusvaldkonnas hiljuti vastu võetud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiat ning otsust luua presidentuuri teenistuste direktoraadi raames raamatukogu- ja dokumendihalduse direktoraat; rõhutab ka vajadust töötada välja üldine teadmushaldussüsteem, mis hõlbustaks igasuguse teabe levitamist nii poliitilisel kui administratiivsel tasandil; kutsub parlamendi juhatust üles pöörama erilist tähelepanu erinevate teenistuste vahelisele koostööle, et tagada üldise poliitika sidusus ja tulemuslikkus, ning lõpuks väljendab heameelt lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe üle, et Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni koosolekul esitatakse asjaomaseid aspekte käsitlev ülevaade;

37.

usub samuti, et dokumendihaldusteenuste lisamine eespool nimetatud uue direktoraadi ülesannete hulka peaks parandama teabe kättesaadavust ja aitama kaasa Euroopa Parlamendi tegevuse paremale mõistmisele; toonitab, et see peaks hõlbustama parlamendiliikmete tööd ning suurendama ka läbipaistvust kodanike jaoks; otsustab asjaomased eelarveaspektid esialgses eelarveprojektis sisalduval kujul heaks kiita; samas soovib saada ajakohastatud teavet töökorralduse, kulude ja personaliprognooside ning toodete ja teenuste kohta, kaasa arvatud dokumentidele juurdepääsu parandavate meetmete kohta;

38.

võtab teadmiseks rahvusvahelise kaubanduse komisjonile ja petitsioonikomisjonile esitatud arvamused ja muud asjakohased seisukohad; on seisukohal, et üldjoontes on esile kerkinud probleeme võimaluse korral käsitletud eelarve muudatusettepanekutes ja hääletamisel;

39.

on seisukohal, et Euroopa Kohtu kasvav töökoormus konsultatsioonide ja uute kiireloomuliste menetluste osas on õigustanud kohtu tegevuseelarve ja ametikohtade loetelu mõistlikku suurendamist viimase kahe aasta jooksul, sealhulgas personali väga olulist suurendamist 2009. aastal; seetõttu peab loomulikuks, et 2010. aastaks täiendavaid ametikohti ei taotleta; ei ole veendunud, et nõukogu tehtud kärped kavandatud töötasude osas ja vähendusmäärad on õiged, arvestades praegust töölevõtmise määra ja töötajate arvu;

40.

otsustab seetõttu esitatud argumente arvesse võttes ja pärast parlamendikomisjonide arvamuste kaalumist taastada esialgse eelarveprojekti mitme eelarverea osas;

41.

märgib, et Euroopa Kohtu uued hooned avaldavad jätkuvalt mõju ja sellele on probleemne mõju kohtu eelarve üldisele kasvule; sellest vaatepunktist nähtuna ja vähenenud kulusid arvesse võttes võib kavandatud üldise 4,5 % suuruse kasvu heaks kiita, arvestades seda, et Euroopa Kohtu tavapärase tegevuseelarve kasv jääb oluliselt madalamale, ligikaudu 2,5 % tasemele;

42.

nõustub pärast 20 audiitori ametikoha loomist 2009. aastal veel 12 audiitori ametikoha loomisega eelkõige eelarve täitmisele heakskiitu andva asutuse kasvanud vajaduste tõttu; rõhutab, et töötajate arvu ja tööga seotud taotlusi tuleb vaadata eelarve ja Euroopa majanduse laiemas kontekstis; on seetõttu seisukohal, et kahe aasta jooksul heakskiidetud 32 uut audiitori ametikohta annavad kontrollikojale hea positsiooni lähemaks paariks aastaks ja nõuab ühtlasi, et kontrollikoda seaks oma taotlused tähtsuse järjekorda nende kiireloomulisuse ja suhtelise tähtsuse alusel;

43.

võtab teadmiseks K3 hoone laiendamise kulude kavandatava arengu ja kordab, et väljaostuvõimalusega rentimisega võrreldes hoiab kõnealuse projekti otse eelarvest rahastamine projekti kulud maksumaksja jaoks võimalikult madalal; võtab arvesse asjaolu, et otsus tuua 55 miljonit eurot 2009. aasta eelarvesse on toonud kaasa asjaomase eelarverea assigneeringute olulise vähenemise 2010. aastal;

44.

on kontrollikoja suhtes teostatud välisauditis tehtud märkuse tõttu seisukohal, et kõik kõnealuse projekti kulutused tuleb teha selleks otstarbeks ette nähtud hoonete eelarverealt ja läbipaistvuse huvides ei tohi neid kulusid teistesse rubriikidesse/eelarveridadele eelarvestada;

45.

otsustab suurendada piiratud arvu kuluartiklite mahtu, mis on seotud kontrollikoja aruannete levitamisega üldsusele, Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ja lähetustega, et asjaomasele teemale spetsialiseerunud ekspert võiks vajaduse korral audiitorit saata, et parandada andmetest arusaamist ja järelduste kvaliteeti;

46.

otsustab võtta kompromiss-seisukoha Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esialgsete taotluste ja nõukogu eelarveprojekti vahel; otsustab sel eesmärgil nõustuda kuue täiendava ametikoha (4 AD5, 1 AST3 ja 1 AST1) loomisega ning kohandada töötasude ja toetuste üldist vähendusmäära 5 %-ni;

47.

palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel esitada esimene kokkuvõttev aruanne koosoleku- ja sõidukulude parandatud planeerimissüsteemi (nagu see võeti kasutusele eelmise aasta eelarves) toimimise kohta;

48.

tulevaste aastate eelarveid silmas pidades palub ühtlasi lühiselgitust selle kohta, kuidas arvutatakse sõidukulude hüvitisi ja toetusi ning milliseid valikuvõimalusi komitee liikmetel ja töötajatel sellega seoses on;

49.

ei kiida heaks seda, et nõukogu on lükanud tagasi kõik kümme Regioonide Komitee poolt taotletud uut ametikohta, ja otsustab neist neli taastada esmatähtsate ametikohtadena, mis on seotud komitee poliitilise töö ja eriti täiskogu istungjärguga; tuletab siiski meelde, et komitee isikkoosseisu täiendamine kiideti heaks juba 2009. aastaks ning seetõttu ei saa üldist majandusolukorda arvestades rohkem ametikohti heaks kiita;

50.

otsustab viia sisse üldise 5 % suuruse vähendusmäära pärast Regioonide Komitee argumentide ärakuulamist töölevõtmise määra ja täitmata ametikohtade kohta; märgib, et see peaks tagama komiteele piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks, andes samas siiski esialgse eelarveprojektiga võrreldes väikese kokkuhoiu;

51.

võtab kompromiss-seisukoha Regioonide Komitee taotluste ja nõukogu tehtud kärbete vahel mitmel tegevuskulude eelarvereal, sealhulgas infotehnoloogia arendamise ressursside, töötajate lapsehoolduse ning teabe- ja kommunikatsioonimeetmetega seotud eelarveridadel;

52.

taastab osaliselt esialgse eelarveprojekti, olles võtnud teadmiseks nõukogu tehtud vähendamised ja kuulanud ombudsmani põhjendusi; rõhutab, et esialgse eelarveprojektiga võrreldes õnnestub üldjoontes siiski piiratud määral kokkuhoidu saavutada;

53.

võtab kompromiss-seisukoha ombudsmani ja nõukogu vahel ka töötasude ja hüvitiste jaoks vajalike assigneeringute osas;

54.

jagab ombudsmani seisukohta, et vaja on kaaluda, mil määral on ombudsmani valimisega seotud kulud kasulikud, ja on tegelikult seisukohal, et praegune süsteem, kus need kulud jagatakse mitme aasta peale ja eri eelarveridadele, ei ole läbipaistev;

55.

on üllatunud, et asjaomasel organil ei ole eelarves praktiliselt üldse vahendeid koolitusmeetmete jaoks, ja on seetõttu nõus kiitma heaks kõnealuse valdkonna assigneeringute teatava suurendamise;

56.

tunnistab, et Euroopa Andmekaitseinspektori poole pöördutakse üha sagedamini õigusakte (kui need mõjutavad andmekaitsega seotud küsimusi) käsitlevate arvamuste saamiseks; on teataval määral kõnealust küsimust arutanud ja võtnud teadmiseks asjaolu, et sellised konsultatsioonid on andmekaitseinspektori jaoks kohustuslikud; otsustab seetõttu teha nõukogu eelarveprojekti mõningaid muudatusi;

57.

kiidab heaks kahe täiendava ametikoha (1 AD5 ja 1 AST2) loomise, mis on kompromiss esialgsete taotluste ja nõukogu seisukoha vahel; teeb seda, võttes arvesse, et samal ajal antakse heakskiit ka riikide ekspertide rahastamise suurendamisele;

58.

nõustub pärast andmekaitseinspektori seisukohtade ärakuulamist ka eelarvevahendite teatava suurendamisega piiratud arvul muudel eelarveridadel nõukogu ettepanekuga võrreldes;

59.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jao muudatusettepanekutega nõukogule ja komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/68

1.

kiidab Tšehhi Vabariigi algatuse heaks;

2.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Tšehhi Vabariigi algatust oluliselt muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Tšehhi Vabariigi valitsusele.

30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/69

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.