EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52009BP0051
Draft general budget 2010 (Section III) European Parliament resolution of 22 October 2009 on the draft general budget of the European Union for the financial year 2010, Section III – Commission (C7-0127/2009 – 2009/2002(BUD)) and Letter of amendment No 1/2010 (SEC(2009)1133) to the draft general budget of the European Union for the financial year 2010#ANNEX I#ANNEX II
2010. aasta üldeelarve projekt (III jagu) Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2009 . aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (C7-0127/2009 – 2009/2002(BUD)) ja Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2010 (SEK(2009)1133) kohta
I. LISA
II. LISA
2010. aasta üldeelarve projekt (III jagu) Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2009 . aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (C7-0127/2009 – 2009/2002(BUD)) ja Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2010 (SEK(2009)1133) kohta
I. LISA
II. LISA
OJ C 265E, 30.9.2010, p. 52–59
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
30.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 265/52 |
Neljapäev, 22. oktoobri 2009
2010. aasta üldeelarve projekt (III jagu)
P7_TA(2009)0051
Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2009. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (C7-0127/2009 – 2009/2002(BUD)) ja Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2010 (SEK(2009)1133) kohta
2010/C 265 E/29
Euroopa Parlament,
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite kohta (1);
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2) (edaspidi „finantsmäärus”);
võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3);
võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta (4);
võttes arvesse komisjoni 29. aprillil 2009. aastal esitatud Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve esialgset projekti (KOM(2009)0300);
võttes arvesse nõukogu 10. juulil 2009. aastal koostatud Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti (C7-0127/2009);
võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve esialgse projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2010 (SEK(2009)1133);
võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja V lisa;
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0038/2009),
Olulised küsimused
1. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid ja hinnang 2010. aasta eelarveraamistiku kohta esitati 10. märtsi 2009. aasta resolutsioonis, milles parlament oli väga kriitiline mitmeaastase finantsraamistiku enamikes rubriikides jäetud väga väikeste varude suhtes; |
2. |
taunib asjaolu, et nõukogu on oma eelarveprojektis komisjoni koostatud esialgse eelarveprojekti mahtu veelgi vähendanud: eelarveprojektis sisalduv kulukohustuste assigneeringute kogumaht on 137 944 miljardit eurot, mis on 613 miljonit eurot väiksem kui esialgses eelarveprojektis sisalduv summa, kusjuures maksete assigneeringud 120 521 miljardi euro suuruses summas on esialgse eelarveprojektiga võrreldes vähenenud 1 795 miljardi euro võrra; rõhutab, et see on veelgi suurendanud kulukohustuste ja maksete vahet, mis on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; |
3. |
tuletab meelde, et 2010. aasta eelarve kõige olulisem eesmärk peab olema erilise tähelepanu pööramine viimase aja majanduskriisile; otsustab sellega seoses, et parlament asetab Euroopa kodanike huvid esikohale, tõestades sellega, et Euroopa Liit ei ole mitte probleemide allikas, vaid lahendus; on sellest tulenevalt muutnud asjakohaselt nõukogu eelarveprojekti, et kasutada ELi eelarvet praegusest kriisist üle saamise vahendina, stimuleerides majanduskasvu, konkurentsivõimet, ühtekuuluvust ja töökohtade kaitset; |
4. |
kinnitab pärast eelarveprojekti uurimist uuesti, et alarahastatud alamrubriik 1a ei võimalda rahastada nõuetekohaselt „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel” kohaseid ELi vajadusi, eelkõige seoses praeguse majanduskriisiga tegelemise ja selle võimalike tagajärgede piiramisega; on seisukohal, et seda alamrubriiki tuleks põhjalikult käsitleda ja vajadusel läbi vaadata, et tagada selle eesmärkide täitmine edaspidistel aastatel; |
5. |
tuletab meelde 10. juulil 2009 toimunud 2010. aasta eelarve esimese lugemise lepituskohtumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud ja käesolevale resolutsioonile lisatud ühisdeklaratsiooni vastuvõtmist; on võtnud seda eelarveprojekti muudatusettepanekute koostamisel arvesse; |
Euroopa majanduse elavdamise kava
6. |
rõhutab, et Euroopa majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamine on Euroopa Parlamendi prioriteet; kavatseb kasutada institutsioonidevahelise kokkuleppega ette nähtud vahendeid selle rahastamise tagamiseks; tuletab sellega seoses meelde, et nõukogu ei esitanud eelarveprojektis oma kava; tuletab meelde, et rahastamiskokkulepe ei tohiks ohustada kaasotsustamismenetluse raames heaks kiidetud programmide rahastamispakette ega iga-aastast eelarvemenetlust, nagu märgitakse eelarvepädevate institutsioonide 2. aprilli 2009. aasta deklaratsioonis Euroopa majanduse elavdamise kava rahastamise kohta; tuletab ühtlasi meelde oma seisukohta konkreetse rubriigi olemasolevate varude kasutamisel eeldatavate põhimõtete ja konservatiivsuse kohta; |
Alamrubriik 1a
7. |
on hämmastunud nõukogu tehtud täiendavate kärbete üle eelarveridadel, mille kaudu toetatakse Lissaboni strateegiat, mis põhineb Euroopa Ülemkogu otsusel; juhib tähelepanu, et see on vastuolus sellega, mida oleks tulnud teha praeguse majanduskriisiga tegelemiseks; |
8. |
kavatseb teha kõik selleks, et tagada kõigi alamrubriigi 1a meetmete ja poliitikavaldkondade asjakohane rahastamine, millega soodustatakse püsivat majanduskasvu ja töökohtade loomist ning pakutakse lahendusi Euroopa kodanikele, näiteks tagades suurema energiavarustuse kindluse, toetades rohkem teadus- ja uuendustegevust, eriti puhtaid energiatehnoloogiaid, edendades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning tugevdades elukestvat õpet; toetab programmi Erasmus rikastamist ja edasiarendamist, et soodustada noortele inimestele esimeste töökohtade loomist; tuletab meelde raamprogrammide rakendamise optimeerimise tähtsust ja kutsub komisjoni üles võtma arvesse seisukohta, mida Euroopa Parlament väljendas raamprogrammide rakendamise probleemide osas komisjoni 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses (5), eelkõige resolutsiooni lõigetes 113–123; |
9. |
tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 546/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) (6) muudetud eeskirju, mille eesmärk on toetada töötajaid, kes kannatavad maailma kaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, aidates neil uuesti tööturule integreeruda; tuletab meelde, et eespool nimetatud läbivaatamise eesmärk oli laiendada fondi kohaldamist, et võtta arvesse praeguse majanduskriisi mõju; rõhutab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on vahekokkuvõtte raames vaja põhjalikult läbi vaadata; |
Alamrubriik 1b
10. |
avaldab kahetsust nõukogu tehtud kärbete üle esialgses eelarveprojektis ajal, mil struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde tuleks kasutada majanduskasvu ja majanduse elavdamise ergutamiseks; teeb ettepaneku suurendada süsteemipäraselt olulisemate eelarveridade (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond) makseid, et ergutada struktuuripoliitika rakendamist liikmesriikides kõigi Euroopa kodanike hüvanguks; |
11. |
märgib, et struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika praegune nõrk rakendamine tuleneb peamiselt komisjoni ja liikmesriikide kehtestatud keeruliste eeskirjade ja nõuete süsteemi vähesest paindlikkusest; |
12. |
nõuab, et liikmesriigid kasutaksid kõiki olemasolevaid vahendeid, et kiirendada või isegi muuta oma tegevusprogramme eesmärgiga tegeleda tõhusamalt viimase aja majandus- ja finantskriisi tagajärgedega; kutsub komisjoni üles neid muudatusi võimalikult kiiresti toetama, et mitte hilineda nende rakendamisega; |
13. |
nõuab nõukogult tungivalt kokkuleppe saavutamist 2009. aasta juulis esitatud komisjoni ettepaneku kohta muuta ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätteid, et lihtsustada finantsjuhtimist käsitlevaid sätteid; |
14. |
rõhutab, et sellest alamrubriigist rahastatakse mitut olulist poliitikavaldkonda ja meedet, mille eesmärk on võidelda kliimamuutusega ja toetada töökohtade arvu suurendavat majanduskasvu, ning tuleks rohkem püüda koondada pingutusi, et nende prioriteetide nimel tulemuslikumalt tegutseda; |
15. |
kinnitab taas solidaarsuspõhimõtte tähtsust Euroopa Liidus; kavatseb teha kõik selleks, et tagada ühtekuuluvuspoliitika asjakohasem rahastamine, et tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega; on seisukohal, et varasemast veelgi vajalikum on hinnata n +2 ja n +3 reegli kohaldamist, et tagada struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi täielik rakendamine; |
Rubriik 2
16. |
arvab, et praegusel kujul ei võimalda ELi eelarve tulemuslikult ja realistlikult täita ELi eesmärke kliimamuutuste valdkonnas; on seisukohal, et Euroopa kodanikud vajavad tõelist Euroopa algatust kliimamuutuse vastu võitlemiseks, selle tagajärgedega tegelemiseks ja vajaliku poliitika rahastamiseks; |
17. |
tuletab meelde, et Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris toimuvat konverentsi silmas pidades on võitlus kliimamuutuse vastu jätkuvalt üks 2010. aasta eelarve peamine prioriteet; on seisukohal, et see prioriteet ei kajastu siiski piisavalt eelarveprojektis ja kavatseb seetõttu seda olulist poliitikat rohkem rõhutada; tuletab komisjonile meelde, et ta esitaks õigeaegselt pärast kliimamuutuste konverentsi põhjendatud rahastamise ettepaneku; |
18. |
rõhutab, et parlamendi pädevad komisjonid peavad piimatootjate abistamist prioriteetseks; otsustab saata komisjonile ja nõukogule selge signaali ja teeb ettepaneku 300 miljoni euro eraldamiseks, et luua piimafond; nõuab komisjonilt selle ettepanekuga arvestamist kirjaliku muutmisettepaneku nr 2 esitamisel; |
19. |
otsustab rahastada Euroopa majanduse taastamise kavas sisalduvaid lairiba internetiga seonduvaid meetmeid maapiirkondades rubriigi 2 varust kooskõlas eelarvepädevate institutsioonide 2. aprillil 2009 tehtud rahastamist käsitleva asjakohase avaldusega; |
20. |
rõhutab, et põllumajandustoodete tarbimist potentsiaalselt edendavate programmide (nt koolipiima programm ja koolides puuvilja jagamise kava) rahastamist on vaja suurendada; |
Alamrubriik 3a
21. |
tunnistab Euroopa kodanike soovi ohutu ja turvalise Euroopa järele ja väljendab heameelt selle alamrubriigi suurendamise üle 2009. aasta eelarvega võrreldes; tunnistab, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel on palju probleeme asjaomase rubriigi raamesse kuuluva poliitikaga; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid ära asjaomase alamrubriigi assigneeringute suurendamist 2009. aasta eelarvega võrreldes, et nimetatud probleeme koos lahendada; |
22. |
rõhutab, et on oluline anda ELi eelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid seadusliku sisserände ning kolmandate riikide kodanike integreerimisega tegelemiseks, käsitledes samal ajal ebaseadusliku sisserände probleemi põhilisi inimõigusi täielikult austades ning tugevdades piirivalvet, muu hulgas tugevdades Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi, et edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust; |
Alamrubriik 3b
23. |
tuletab meelde, et alamrubriik 3b hõlmab olulisi poliitikavaldkondi, mis mõjutavad otseselt Euroopa kodanike igapäevaelu; ei ole nõus nõukogu tehtud kärbetega selles alamrubriigis ja toetab erikomisjonide seisukohta, milles kinnitatakse, et assigneeringute suurendamine on õigustatud; |
24. |
tuletab meelde, et madal valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel näitas taas seda, et teabevahetuspoliitikat tuleb 2010. aasta eelarves parandada; tunnistab, et demokraatliku protsessi vajaliku osana on see komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ühine probleem; esitas seetõttu muudatusettepanekud, millega paigutatakse reservi osa teabevahetuseks ette nähtud assigneeringutest; kutsub komisjoni üles esitama parlamendile kavad selle kohta, kuidas rakendada institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) järeldusi; |
Rubriik 4
25. |
toetab 2010. aasta esialgse eelarveprojekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1, mille komisjon võttis vastu 2. septembril 2009, nähes ette rahaliste vahendite suurendamise kahel eelarvereal: Palestiina ja kliimamuutused arengumaades, mis on kaks Euroopa Parlamendi välja toodud prioriteeti; |
26. |
on otsustanud suurendada arengumaades toimuvate kliimamuutuste eelarverida, jäädes ootama Kopenhaagenis toimuva kliimamuutuste konverentsi tulemusi; rõhutab siiski vajadust uue rahastamisvahendi järele, et aidata arengumaadel tulla toime kliimamuutuste mõjuga, et arengukoostöö rahastamisvahendit saaks edaspidi kasutada selle algselt ette nähtud eesmärgil; |
27. |
rõhutab, et on tõsiselt mures ohtlikult väikese tegutsemisvaru pärast, mis tuleneb kolmandates riikides toimuvate kriiside tõttu pidevalt surve all oleva rubriigi kroonilisest alarahastamisest; |
28. |
palub komisjonil esitada kava stabiliseerimisvahendist toiduainete rahastamisvahendisse ümber paigutatud vahendite taastamiseks aastatel 2010–2013, et tagada Euroopa Liidule eelarve rubriigi 4 raames kõigi rahaliste vahendite kättesaadavus, et ta saaks täita oma rahvusvahelisi kohustusi Euroopa kodanike ootustele vastavalt; palub komisjonil esitada kava, mis käsitleb rahaliste vahendite kasutuselevõttu erakorralise välisabi vahendite või mehhanismide jaoks, mis on loodud väljaspool stabiliseerimisvahendit, et vältida stabiliseerimisvahendi jaoks ette nähtud vahendite kasutamist; |
29. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles mitte võtma kaugeleulatuvaid poliitilisi kohustusi, mis eeldavad suuremat ELi rahalist toetust, nägemata sealjuures ette vajalikke eelarveassigneeringuid, kui ilmneb vastuolu praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade kohaselt kasutada olevate rahaliste vahenditega; |
30. |
on seisukohal, et energiavarustuse kindlus on Euroopa Liidu jaoks oluline küsimus; väljendab seetõttu heameelt, et kõik osalevad riigid kirjutasid Nabucco projektile alla, ja eeldab neilt kõigilt järjepidevust teiste projektidega tegelemisel, mis võiksid Nabucco projekti ohtu seada; |
31. |
arvestab jätkuvalt Palestiina rahuprotsessi ja Gaza sektori ülesehitustöödega seotud vajaduste toetamisega; kutsub komisjoni üles esitama teavet selle kohta, milliseid meetmeid ta on võtnud, et vähendada ohtu, et sellelt eelarverealt rahastatavaid projekte ja programme kasutatakse või kuritarvitatakse terroristlike organisatsioonide toetamiseks või terroriaktideks või ebaefektiivseks bürokraatiaks, ja täpsustama, kas osa abist on ette nähtud Euroopa Liidu või selle liikmesriikide poolt varem rahastatud ja sõjategevuse tõttu kannatada saanud hoonete või infrastruktuuri taastamiseks; |
32. |
rõhutab vajadust näha ette piisavad vahendid ELi Läänemere strateegia jaoks, et rahastada meetmeid, mida ei ole võimalik teistelt eelarveridadelt rahastada (koordineerimis- ja teavitustegevus ning katseprojektid asjaomase tegevuskava kõigi nelja samba raames); |
Rubriik 5
33. |
on otsustanud nõustuda nõukogu tehtud mõne kärpega halduskulusid kajastavatel eelarveridadel, kohaldades valikulist lähenemist ja hoides tasakaalu üldiste eelarveprioriteetide, sealhulgas uute prioriteetide ning senise poliitika rakendamisega seotud vajaduste vahel; |
34. |
on siiski taastanud personalikulude assigneeringud; juhib tähelepanu sellele, et väljaspool rubriiki 5 rahastatavate igat liiki halduskulude kogumaht on viimastel aastatel oluliselt suurenenud; nõuab, et komisjoni edaspidised ettepanekud halduskulude ümberpaigutamiseks tegevuskulude eelarveridadele oleksid igati põhjendatud; tunnistab, et rakenduskavad ei saa toimida ilma vajaliku haldustoeta; on siiski väga mures selle pärast, et praeguse finantsraamistiku kohaselt kasutatakse osa mitmeaastaste programmide kogusummast (mis ei kuulu rubriigi 5 alla) halduskulude katteks; |
35. |
on mures uue Euroopa kvartaliga seotud praeguse pakkumiskutse pärast; kordab oma nõudmist, et parlament saaks valikuprotsessi kohta igakülgset teavet, samuti vajadust saada täiendavat teavet komisjoni kinnisvarapoliitika kohta üldiselt; |
36. |
palub komisjonil esitada ajakava ettepanekute esitamiseks finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuva läbivaatamise kohta; |
Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed
37. |
tuletab meelde, et vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele on katseprojektide rahastamiseks lubatud kogusumma mis tahes eelarveaastal kuni 40 miljonit eurot ja ettevalmistavate meetmete üldsumma võib ulatuda 100 miljoni euroni, millest maksimaalselt 50 miljonit eurot võib eraldada uute ettevalmistavate meetmete võtmiseks; |
38. |
on seisukohal, et need projektid on Euroopa Parlamendile asendamatu vahend uute poliitikate algatamiseks, mis on Euroopa kodanike huvides; märgib , et komisjon on (välja arvatud neljal juhul) kandnud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete osas eelarvesse vaid maksete assigneeringud, mis on andnud Euroopa Parlamendile võimaluse täielikult jälgida, kas jätkumeetmed on vajalikud ja kas tuleks hääletada uute kulukohustuste üle ; on lisaks analüüsinud paljusid uusi huvitavaid ettepanekuid, millest vaid mõned oli võimalik institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest tingitud piirangute tõttu võtta 2010. aasta eelarvesse; |
39. |
loeb prioriteetseks teist või kolmandat aastat jätkuvate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete teostamist; kavatseb jälgida 2010. aastal tähelepanelikult nende ja uute käivitatud projektide ning meetmete rakendamist; |
*
* *
40. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti III jao muudatusettepanekute ja parandusettepanekutega nõukogule ja komisjonile, samuti teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele. |
(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0095.
(5) ELT L 255, 26.9.2009, lk 36.
(6) ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.
Neljapäev, 22. oktoobri 2009
I. LISA
LEPITUSKOMITEES 10. JUULIL 2009. AASTAL KOKKULEPITUD AVALDUSED
NÕUKOGU ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV ÜHISAVALDUS
Töölevõtmine seoses 2004. ja 2007. aasta laienemisega
„Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutavad taas, kui tähtis on kõikide 2004. ja 2007. aasta laienemisega seotud vabade ametikohtade täitmine, eelkõige kesk- ja kõrgema astme juhtidetasandil, ning palub tungivalt, et institutsioonid ja eelkõige Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) teeksid kõik endast oleneva tagamaks, et võetakse vajalikud meetmed eelarvepädevate institutsioonide kinnitatud ametikohtade täitmise protsessi kiirendamiseks. Kriteeriumid peaksid olema kooskõlas personalieeskirjade artiklis 27 sätestatuga, kuna eesmärgiks on isikute teenistusse võtmine proportsionaalsuse alusel võimalikult laialt geograafiliselt alalt niipea kui võimalik.
Euroopa Parlament ja nõukogu kavatsevad ka edaspidi käimasolevat töölevõtmise protsessi tähelepanelikult jälgida. Selleks paluvad nad, et iga institutsioon ja EPSO esitaksid eelarvepädevatele institutsioonidele kaks korda aastas, märtsis ja oktoobris, teabe selle kohta, kuidas on edenenud töölevõtmine seoses 2004. ja 2007. aasta laienemisega.”
NÕUKOGU ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAVAD NÕUKOGU AVALDUSED
1. Maksete assigneeringud
„Nõukogu palub komisjonil esitada paranduseelarve, kui 2010. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad alamrubriigi 1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”), alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”), rubriigi 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”) ja rubriigi 4 („EL kui ülemaailmne partner”) kulude katmiseks.”
2. Rubriik 4
„Võttes teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada kirjalik ettepanek 2010. aasta esialgse eelarveprojekti muutmiseks, et katta välistegevuse valdkonna hilisemaid täiendavaid vajadusi, eelkõige seoses eelmistes kirjalikes muutmisettepanekutes käsitletud ja Euroopa Ülemkogu 2009. aasta juuni kohtumise järeldustes nimetatud prioriteetidega, koostas nõukogu 2010. aasta eelarveprojekti asjakohase varuga rubriigis 4, mis võimaldab eespool nimetatut arvesse võtta.”
3. ELi institutsioonide ja organite kinnisvarapoliitika
„Nõukogu tuletab meelde oma järeldusi institutsioonide hoonetega seotud kulusid käsitleva kontrollikoja eriaruande nr 2/2007 kohta ning, tunnistades, et hoonetega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa ELi institutsioonide üldistest halduskuludest, on seisukohal, et hoonetega seotud kulude usaldusväärne finantsjuhtimine on hädavajalik.
Nõukogu kordab taas, kui oluline on institutsioonidevaheline koostöö selles valdkonnas. Nõukogu rõhutab selle vajadust, et institutsioonid teeksid omavahel võimalikult ulatuslikku koostööd ja ühendaksid oma jõud nii hoonete rentimise kui ostmise ning sellega seotud jooksvate kulude osas. Nõukogu kutsub institutsioone üles ruume jagama, kui see on asjakohane, et piirata hoonetega seotud kulusid vajaliku miinimumini.
Sellega seoses tervitab nõukogu institutsioonide poolt juba tehtud jõupingutusi koostööks institutsioonidevahelisel tasandil, et ühtlustada oma hoonete haldamise meetodeid. Nõukogu võtab rahuloluga teadmiseks Brüsselis ja Luksemburgis loodud institutsioonidevaheliste töörühmade hiljutise kokkuleppe kinnisvarapindade määratlemise ja mõõtmise ühiste suuniste kohta. Nõukogu palub institutsioonidel uurida täiendavaid võimalusi institutsioonidevahelise koostööks, mis võiks hõlmata ruumide jagamist, ühist haldamist ja võimalikku institutsioonidevahelise kinnisvaraameti loomist.
Nõukogu kutsub institutsioone üles koostama pikaajalisi kinnisvarastrateegiaid, mis tugineksid realistlikele prognoosidele tulevase personali kohta ning mis institutsioonidele kuuluvate ja nende poolt renditavate hoonete tasakaalustamise abil tagaksid vajaliku paindlikkuse, et võimalikult suurel määral vältida mis tahes ajutisi otsuseid seoses hoonetega. Samuti palub nõukogu institutsioonidel kasutada olemasolevaid pindu kõige tõhusamal viisil ja rakendada kõiki meetmeid hoonete institutsioonisiseseks ratsionaalseks kasutamiseks. Nõukogu tervitab institutsioonide juba tehtud tööd seoses alternatiivsete rahastamisviisidega ning jääb ootama komisjoni sellekohast aruannet.
Nõukogu peab äärmiselt oluliseks finantsmääruse asjakohaste sätetega nõutud teabe edastamist võimalikult kiiresti. Kõnealune teave peaks sisaldama põhjalikke hinnanguid ja terviklikke tasuvusanalüüse, erinevaid valikuid hoonete rentimise või ostmise võimaluste kohta ja alternatiivseid rahastamisvõimalusi ning selles tuleks arvesse võtta kõik rahastamiskulud. Aegsasti enne otsuste langetamist tuleks kõnealune teave teha kättsaadavaks eelarvepädevatele institutsioonidele, et neil ei oleks vaja oma seisukoha kujundamisega kiirustada.
Lisaks kordab nõukogu taas oma üleskutset institutsioonide peasekretariaatidele esitada vajalik teave enne esialgse eelarveprojekti esitamist. Tunnistades iga institutsiooni eripära ja iga projekti iseloomustavaid täiendavaid erisusi, palub nõukogu, et institutsioonid püüaksid oma töös kõnealust teavet ühtlustada ühiste määratluste ja indikaatorite abil, et võimaldada eri institutsioonide käsutuses olevate pindade ja kinnisvarakulude võrdlemist, sealhulgas tuginedes ühisele arusaamale nende omanduses oleva kinnisvara aastakulude arvutamise meetodi kohta kogu kinnisvara kasutamise perioodi lõikes.
Nõukogu julgustab institutsioone jätkama ja tõhustama energiatõhususe ja keskkonna alaseid meetmeid nende käsutuses olevates hoonetes, sealhulgas keskkonnanõuetele vastavat sertifitseerimist, kui see on asjakohane ja teostatav olemasolevate rahaliste vahendite piires.
Nõukogu võtab teadmiseks institutsioonide ja nende asukohaliikmesriikide valitsuste vahelise suurepärase koostöö, mis aitab oluliselt kaasa kinnisvaraküsimuste mõistlikule haldamisele.
Nõukogu tuletab meelde, et tema tähelepanekud kehtivad samavõrra ka rakendusametite eriolukorra kohta ning kohaldatavuse korral detsentraliseeritud asutuste kohta.”
NÕUKOGU ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV ÜHEPOOLNE AVALDUS
„Võttes arvesse 2010. aasta eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha vastuvõtmist ja pidades silmas Esimese Astme Kohtu menetluses olevaid kohtuasju, on Saksamaa seisukohal, et programm „Toiduabi Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele” tuleb rakendada kooskõlas ühenduse õigusega. Saksamaa on seisukohal, et selle programmi puhul ei tohiks kasutada turultostmist. Kõnealuse programmi rakendamisel tuleb võtta arvesse Esimese Astme Kohtus menetlemisel olevaid kohtuasju.”
Neljapäev, 22. oktoobri 2009
II. LISA
2010. aasta eelarvemenetluse esimese lugemise lepitusmenetluse jooksul esitatud Euroopa Parlamendi avaldused
2009. aasta eelarve täitmine (Eelarveprognoosi hoiatus)
Euroopa Parlament tunneb muret 2009. aasta eelarve täitmise olukorra pärast, mida on kirjeldatud viimatises eelarveprognoosi hoiatuses, eelkõige seoses kulukohustustega alamrubriikides 3a ja 3b ning maksetega alamrubriikides 1a, 3a, 3b ja 5. Euroopa Parlament rõhutab, et on oluline järgida esialgses eelarveprojektis ette nähtud eelarve täitmise ajakava.
Euroopa Parlament palub komisjonil esitada 31. augustiks 2009 aruanne, milles esitatakse üksikasjalikumat teavet iga asjaomase programmi rakendamisel või igas vastavas poliitikavaldkonnas täheldatud viivituste põhjuste (struktuursed, organisatoorsed, juhtimisalased, menetluslikud) kohta.
Samuti palub Euroopa Parlament komisjonil esitada põhjendused iga programmi ja poliitikavaldkonna kohta, mille puhul täitmine erineb eelarvepädevate institutsioonide otsustest 2009. aasta eelarve kohta.
Struktuurifondide lihtsam ja sihipärasem kasutamine majanduskriisi tingimustes
Euroopa Parlament tuletab meelde kolme institutsiooni poolt 2008. aasta novembris ja 2009. aasta aprillis tehtud ühisavaldusi ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kohta ja rõhutab vajadust jätkata jõupingutusi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamise kiirendamiseks. Parlament leiab, et hindamise, heakskiitmise ja juhtimiskorra lihtsustamisel tehtud edusammud ei ole olnud piisavad, millele osutab see, kui vähesel määral on heaks kiidetud juhtimis- ja kontrollsüsteeme ning suuri projekte. Parlament innustab komisjoni jätkama oma jõupingutusi, et lihtsustada tihedas koostöös liikmesriikidega fondide kasutamise menetlusi ja eelkõige kiirendada juhtimis- ja kontrollsüsteemide ning suurte projektide heakskiitmist ja seeläbi kiirendada maksete tegemist, järgides seejuures n+2 reeglit.
Euroopa Parlament leiab, et tuleks kasutada kõiki võimalusi, mida pakub struktuurifondide kasutamine, sealhulgas tegevusprogrammide kohandamist ja läbivaatamist, et võtta sihipärasemaid meetmeid, mis aitavad majanduskriisi mõjudega toime tulla, eelkõige selliseid meetmeid, mis suurendavad kasvu ja konkurentsivõimet ning piiravad töökohtade kadumist, ning kutsub liikmesriike üles seda võimalust kasutama. Parlament kutsub komisjoni üles tõhusate ja kiirete menetluste abil soodustama ja võimaldama struktuurifondide eeskirjades majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks ette nähtud kõigi meetmete rakendamist. Samuti tuletab Euroopa Parlament meelde olemasolevate assigneeringute täieliku ja tõhusa kasutamise olulisust.
Maksete assigneeringud
Euroopa Parlament palub komisjonil esitada paranduseelarve, kui 2010. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad vajadusel kulude katmiseks vastava rubriigi alt.
Rubriik 4
Euroopa Parlament võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada kirjalik ettepanek 2010. aasta esialgse eelarveprojekti muutmiseks, et katta välistegevuse valdkonna hilisemaid täiendavaid vajadusi, eelkõige seoses eelmistes kirjalikes muutmisettepanekutes käsitletud ja Euroopa Ülemkogu 2009. aasta juuni kohtumise järeldustes nimetatud prioriteetidega. Euroopa Parlament tuletab meelde, et 21. novembril 2008 toimunud eelarve lepitusmenetlusel kohustus komisjon esitama olukorra hinnangu rubriigi 4 kohta, lisades vajaduse korral asjakohased ettepanekud. Euroopa Parlament loodab, et komisjon lisab kirjalikule muutmisettepanekule mitmeaastase hinnangu kõnealuse valdkonna vajaduste kohta.