Cotonou leping

KOKKUVÕTE:

koostööleping 2000/483/EÜ – AKV riikide ning ELi vahel

MIS ON KOOSTÖÖLEPINGU EESMÄRK?

Cotonou leping on koostööraamistik Euroopa Liidu (EL), ELi liikmesriikide ning 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riigi vahel.

Lepingu eesmärk on aidata kaasa vaesuse kõrvaldamisele, toetada partnerriikide majanduse, kultuuri ja ühiskonna kestlikku arengut ning hõlbustada nende majanduse järkjärgulist maailmamajandusse integreerumist.

PÕHIPUNKTID

Peamised põhimõtted

Cotonou leping on tihe partnerlus, mis tugineb reale põhimõtetele.

• Koostööpooltel on võrdsed õigused.
• AKV riigid piiritlevad oma arengupoliitika iseseisvalt.
• Koostöös ei osale ainult valitsused, vaid oma osa on ka parlamentidel, kohalikel asutustel, kodanikuühiskonnal, erasektoril ning majanduspartneritel ja tööturu osapooltel.
• Koostöö kord ja prioriteedid muutuvad vastavalt riikide arengutasemele jms teguritele.

Korraldus

Cotonou lepingu rakendamise toetamiseks on loodud ühisinstitutsioonid.

• AKV-ELi ministrite nõukogu ülesanne on suursaadikute komitee abil
  • juhtida poliitilist dialoogi;
  • võtta vastu tegevussuuniseid ja
  • kõnealuse lepingu rakendamiseks vajalikke otsuseid.
• Nõukogu esitab AKV ja ELi parlamentaarsele ühisassambleele kord aastas aruande lepingu rakendamise kohta. Parlamentaarne ühisassamblee kui nõuandev organ annab soovitusi lepingu eesmärkide saavutamiseks.
• AKV ja ELi ühine ministrite kaubanduskomitee arutab kõigi AKV riikide kaubandusega seotud mureküsimusi. Ta jälgib majanduspartnerluslepingute üle peetavaid läbirääkimisi ja nende rakendamist. Samuti uurib ta mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste mõju AKV-ELi kaubandusele ja AKV riikide majanduse arengule.
• AKV-ELi arengu rahastamise koostöökomitee uurib arengu rahastamise koostöö rakendamist ja jälgib selle edusamme.

Poliitiline tahk

Cotonou lepingu juures on tähtis selle poliitiline tahk. See hõlmab:

• igakülgset poliitilist dialoogi riiklikes, piirkondlikes ja ülemaailmsetes küsimustes;
• inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete edendamist;
• rahu edendava poliitika arendamist, konfliktide vältimist ja lahendamist;
• tegelemist migratsiooni ja julgeoleku küsimustega, sh võitlust terrorismi vastu ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist.

Meetmed

Leping hõlmab koostöötegevust, et hoogustada

• majandusarengut, sealhulgas suunates põhitähelepanu AKV riikide tööstus-, põllumajandus- ja turismisektorile;
• inimese ja ühiskonna arengut, et parandada tervishoiusüsteeme, haridust ja toitumist ning
• piirkondlikku koostööd ja integratsiooni, et edendada ja laiendada kaubandust AKV riikide vahel.

Nende meetmete rahastamine toimub Euroopa Arengufondi kaudu ning alates 2021. aastast naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist.

Leping on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ning võimaldab AKV riikidel täiel määral rahvusvahelises kaubanduses osaleda.

Lepingu läbivaatamine

Leping allkirjastati 2000. aastal.

Viimati muudeti seda 2017. aastal otsusega (EL) 2017/435. 2010. aastal tehtud muudatuste kohaselt keskendub leping järgmistele küsimustele:

• kliimamuutused;
• toiduga kindlustatus;
• HIV/AIDS;
• kalanduse jätkusuutlikkus;
• julgeoleku tugevdamine ebakindla olukorraga piirkondades ja
• aastatuhande arengueesmärkide täitmine (mis asendati 2016. aastal 17 kestliku arengu eesmärgiga).

Läbirääkimised uue lepingu üle algavad hiljemalt 2018. aasta septembris.

2016. aastal võeti vastu teatis uuendatud partnerluse kohta pärast 2020. aastat. See

• tugineb ÜRO 2030. aasta säästva arengu tegevuskavale;
• toetab ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, milles antakse strateegilisi juhiseid ELi välishuvide ja -ambitsioonide kohta;
• on kooskõlas Euroopa konsensusega arengu küsimuses.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Koostöölepingut kohaldatakse alates 1. aprillist 2003 ja algselt pidi selle kehtivus lõppema 29. veebruariks 2020.

Otsusega nr 1/2022 pikendatakse lepingu kohaldamist 30. juunini 2023 või kuni koostöölepingut 2000/483/EÜ asendava uue lepingu jõustumiseni (või ajutise kohaldamiseni).

TAUST

Uue lepingu sõlmimiseks ELi ja AKV riikide vahel alustati läbirääkimisi 2018. aastal ja sellega asendatakse koostööleping 2000/483/EÜ.

Lisateave

• Cotonou leping (Euroopa Liidu Nõukogu)
• AKV ja ELi partnerlus (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Koostööleping 2000/483/EÜ ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (ELT L 317, 15.12.2000, lk 3–353)

Koostöölepingu 2000/483/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

AKV-ELi suursaadikute komitee 21. juuni 2022. aasta otsus nr 1/2022, millega muudetakse AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2019 võtta vastu AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 kohased üleminekumeetmed [2022/1102] (ELT L 176, 1.7.2022, lk 88–89)

Ettepanek: nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (COM(2021) (312) final, 11.6.2021)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus (ELT C 210, 30.6.2017, lk 1–24)

Nõukogu 28. veebruari 2017. aasta otsus (EL) 2017/435 sõlmida leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis (ELT L 67, 14.3.2017, lk 31–32)

Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega (JOIN(2016) 52 final, 22.11.2016)

Viimati muudetud: 30.08.2022