Euroopa Liidu (EL) toimimise lepingu artikli 191 kohaselt on ELi keskkonnapoliitika eesmärk keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine ning inimeste tervise kaitsmine. Lisaks keskendub see loodusvarade kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning aitab rahvusvahelisel tasandil edendada meetmeid piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemide, näiteks kliimamuutuse ja elurikkuse vähenemise vastu võitlemiseks. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, aga „saastaja maksab“.
Tegevus sellistes keskkonnapoliitika valdkondades nagu õhu ja vee reostus, looduse kaitse ja taastamine, jäätmehooldus ja kliimamuutused kuuluvad EL jurisdiktsiooni alla. Subsidiaarsuse põhimõte piirab siiski ELi meetmete ulatust seoses maksualaste küsimuste, ruumilise planeerimise, maakasutuse ja veeressursside kvantitatiivse majandamisega.
ELi keskkonnapoliitika on kujundatud nii, et kiirendada üleminekut säästvale ja uuenduslikule ringmajandusele, kus elurikkust kaitstakse, väärtustatakse ja taastatakse ning kus keskkonnaga seotud terviseriskid on viidud minimaalseks. Selle eesmärk on suurendada ELi vastupanuvõimet ning kaotada seos majanduskasvu ja ressursside kasutamise vahel.
Euroopa Komisjon võttis 2019. aasta detsembris vastu Euroopa rohelise kokkuleppe, mis on kliimamuutusi ja keskkonnaseisundi halvenemist käsitlev tegevuskava. Selle tegevuskava eesmärk on muuta EL tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks
Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga (2022) juhitakse keskkonna- ja kliimapoliitika kujundamist ja elluviimist aastani 2030.
LISATEAVE