Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevad ELi suunised

PÕHIPUNKTID

• Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika eesmärk on rajada mitmeliigiline raudtee-, maantee-, sisevee- ja lähimereveomarsruutide võrgustik, mis on ühendatud linnatranspordisõlmede, mere- ja siseveesadamate ning lennujaamade ja nende terminalide vahel kogu Euroopa Liidus (EL). Sellel on neli eesmärki:
  • kestlikkus – eelkõige vähese heitega ja heiteta liikuvuse ning kestlikumate transpordiliikide suurema kasutamise edendamise kaudu;
  • ühtekuuluvus – tagades juurdepääsetavuse ja ühenduvuse kõigi ELi piirkondade puhul, pöörates erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele ning muudele kaugetele, saare-, perifeersetele ja mägipiirkondadele ning hõredalt asustatud piirkondadele;
  • tõhusus – kõrvaldades kitsaskohad ja rajades puuduvad raudteeühendused;
  • kasutajate saadava kasu suurendamine – tagades juurdepääsu eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele.
• See poliitika põhines varem ELi 2013. aasta suunistel, millega kehtestati taristu tehnilised nõuded ja määratleti võrgu ülesehitus.
• Käesoleva määrusega ajakohastatakse ja asendatakse need suunised, muutes määrusi (EL) 2021/1153 (vt kokkuvõte) ja (EL) nr 913/2010 (vt kokkuvõte) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013.

Arendamine

Võrgu arendamine või ajakohastamine toimub kolmes etapis.

1. Põhivõrk valmib 31. detsembriks 2030.
2. Laiendatud põhivõrk valmib 31. detsembriks 2040.
3. Üldvõrk valmib 31. detsembriks 2050.

Transpordikoridorid

• Et tagada taristu planeerimise vastavus operatiivvajadustele, lõimitakse määruse kohaselt põhivõrgu koridorid ja raudteekaubaveo koridorid, et moodustada Euroopa transpordikoridorid.
• Need hõlmavad kõige tähtsamaid kaugvedude vooge, ületavad vähemalt kahte riigipiiri ja hõlmavad vähemalt kolme transpordiliiki.
• Vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ning parema ühenduvuse tagamiseks peamiste naaberriikidega laiendatakse määrusega nelja transpordikoridori Moldovasse ja Ukrainasse, vähendades samal ajal piiriüleseid ühendusi Valgevene ja Venemaaga.

Raudteetaristu

Määrusega rõhutatakse raudteede tähtsust üleminekul kestlikele transpordiliikidele. Selleks ja üleeuroopalise transpordivõrgu parema toimimise tagamiseks keskendutakse selles mitmele meetmele, mille eesmärk on tagada piisav võimekus ning sujuv ja katkematu käitamine kogu võrgus. Need hõlmavad muuhulgas järgmisi:

• Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtmine;
• laiendatud põhi- ja üldvõrgu arendamine;
• Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele üleminek;
• 740 meetri pikkuste kaubarongide liikumise tagamine;
• reisirongide minimaalse liinikiiruse 160 km/h kehtestamine.

Siseveetransporditaristu

Määrusega kehtestatakse veeteedele ja sadamatele taristu miinimumstandardid ja teenustasemed, et tagada siseveeteede võrgu kasutajatele tõhusad, usaldusväärsed ja ohutud navigeerimistingimused.

Meretranspordi taristu ja Euroopa mereruum

Määrusega sätestatakse meresadamatele taristu miinimumstandardid, et edendada lähimereveomarsruute ja (raudtee) ühendusi sisemaaga. Lisaks kehtestatakse sellega Euroopa mereruum, et lõimida meremõõde tõhusalt, elujõuliselt ja kestlikult teiste transpordiliikidega.

Maanteetransporditaristu

• Määruse kohaselt peavad kõik põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu maanteed olema spetsiaalselt projekteeritud, ehitatud või ajakohastatud mootorsõidukiliikluseks. Samuti peavad maanteedel olema kummagi sõidusuuna jaoks eraldi sõiduteed. Need sõiduteed tuleb teineteisest eraldada eraldusribaga, mis ei ole ette nähtud liikluseks, või erandkorras muude vahenditega.
• Samuti peavad selle kohaselt olema põhivõrgu maanteede ja laiendatud põhivõrgu maanteede ääres puhkealad, et tagada elukutselistele sõidukijuhtidele paremad töötingimused ja puhkeaeg.

Lennutransporditaristu

Määruse kohaselt peavad suuremad lennujaamad, kus on aastas üle 12 miljoni reisija, olema ühendatud kaugvedude raudteega, muutes raudtee kohalikele etteveolendudele konkurentsivõimeliseks alternatiiviks.

Mitmeliigilise kaubaveo terminalide taristu

Määrusega edendatakse ümberlaadimisvõimsusega terminalide arvu ja mahu suurendamist, et täita liikluse vajadusi. See hõlmab 740 meetri pikkuste rongide vastuvõtmist, säästvatele transpordiliikidele ülemineku hõlbustamist ja Euroopa kombineeritud transpordisektori edendamist.

Linnaline liikumine

Määruse kohaselt peavad kõik TEN-T võrgu suuremad linnad töötama välja säästva linnalise liikumiskeskkonna kava heiteta ja vähese heitega liikuvuse edendamiseks.

Juhtimine

Määrusega laiendatakse koordinaatorite volituste ulatust, et see kajastaks uusi TEN-T prioriteete ning võimaldaks koordinaatoritel kaasata osalevaid kolmandaid riike. Lisaks annab see komisjonile võimaluse võtta vastu rakendusakte iga Euroopa transpordikoridori kohta ning nõuab riiklike transpordikavade ja TEN-T poliitika paremat ühtlustamist.

Horisontaalsed sätted

Määruse kohaselt tuleb TEN-T võrku kavandada, arendada ja käitada ressursitõhusal viisil järgmiste meetmete kaudu:

• hooldades olemasolevat transporditaristut kogu selle kasutusea vältel;
• optimeerides taristute kasutamist, eelkõige võimsuse ja liikluse tõhusa juhtimise kaudu ning edendades mitmeliigilist transporti;
• optimeerides võimalikku koostoimet muude võrkudega (üleeuroopaliste energia- või telekommunikatsioonivõrkudega, sõjaväelise liikuvusega);
• võttes arvesse transpordivõrgu ning selle taristu ja teenuste vastupidavust muutuva kliima ja geopoliitilise konteksti suhtes.