Puudusega tooted – vastutus

PÕHIPUNKTID

Uue direktiiviga kohandatakse kehtivaid vastutuse norme järgmistele valdkondadele.

• Digimajandus. Täpsustatud toote määratlus hõlmab tarkvara, sealhulgas tehisintellektisüsteeme:
  • uue direktiiviga on hõlmatud igat liiki tarkvara, sealhulgas rakendused ja tehisintellektisüsteemid;
  • tootja vastutab puuduste eest, mis võivad ilmneda pärast tema kontrolli all toimuvaid tarkvarauuendusi ja versioonitäiendeid;
  • tootja vastutab puuduste eest, mis võivad ilmneda tehisintellektisüsteemi pideva õppimise käigus, kui tehisintellektisüsteem jääb tootja kontrolli alla;
  • direktiiv hõlmab digiteenuseid, mis on vajalikud toote toimimiseks ja mis on tootja kontrolli all tootesse lisatud.
• Üleilmsed väärtusahelad. Direktiiviga tagatakse, et ELis on alati vastutav isik, kellelt kannatanu saab hüvitist nõuda, kui tootja asub väljaspool ELi:
  • importijad ja volitatud esindajad saab võtta vastutusele puudusega toote põhjustatud kahju eest;
  • importija või volitatud esindaja puudumisel võib tellimuste täitmise teenuse osutajat pidada vastutavaks puudusega toote eest;
  • digiplatvormi, mis tegutseb tootja, importija, volitatud esindaja, tellimuste täitmise teenuse osutaja või turustajana, võib pidada vastutavaks sellel platvormil müüdava puudusega toote eest nagu iga teist ettevõtjat;
  • digiplatvorme, mis tegutsevad ainult puudusega toote vahendajana, saab teatavatel tingimustel siiski vastutusele võtta.
• Ringmajandus. Ettevõte või isik, kes oluliselt muudab toodet väljaspool algse tootja kontrolli, saab toote tootjaks ja teda saab võtta vastutusele mis tahes puuduste eest.

Direktiivis käsitletakse ka järgmisi põhielemente.

• Puudus. Toode on puudusega, kui see ei taga ohutust, mida isikul on õigus eeldada või mis on ELi või riigisisese õiguse kohaselt nõutav. Puuduse hindamisel võetakse muude asjaolude hulgas arvesse järgmist:
  • toote esitusviis ja omadused, sealhulgas märgistus;
  • mõju, mida tootele avaldab jätkuv õpivõime või võime omandada uusi funktsioone;
  • mõistlikult eeldatav mõju, mida tootele avaldavad muud tooted, mille puhul võib eeldada, et neid kasutatakse koos tootega.
• Kahju. Õigust hüvitisele kohaldatakse järgmist liiki kahju suhtes, mille on põhjustanud puudusega toode:
  • surm või isikule kehavigastuse tekitamine, sealhulgas meditsiiniliselt tuvastatud kahju vaimsele tervisele;
  • vara kahjustumine;
  • selliste andmete hävitamine või laostus, mida ei kasutata kutsetöös.
• Juurdepääs tõenditele. Direktiiviga antakse mõlemale osapoolele õigus taotleda juurdepääsu nõude tõendamiseks vajalikele tõenditele.
• Vastutus ja hüvitis.
  • Iga isik, kes on kandnud puudusega toote põhjustatud kahju, võib esitada nõude liikmesriigi kohtule.
  • Ettevõtjad vastutavad oma puudusega toodete eest kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.
  • 10-aastast tähtaega pikendatakse 25 aastani, kui kehavigastuse nähud ilmnevad aeglaselt (latentsed tervisekahjustused).
  • Kannatanutel on siseriiklikule kohtule hüvitisenõude esitamiseks aega kolm aastat.