Majanduspoliitika koordineerimine ja eelarvepoliitika järelevalve

PÕHIPUNKTID

Need eeskirjad käsitlevad järgmist.

Euroopa poolaasta

Nõukogu ja komisjon teostavad Euroopa Parlamenti kaasates mitmepoolset järelevalvet, tuginedes kvaliteetsele ja sõltumatule statistikale.

Euroopa poolaasta hõlmab järgmist:

• järgmiste koostamine ja rakendamise järelevalve:
  • Euroopa Liidu (EL) ja ELi liikmesriikide majanduspoliitika üldsuunised;
  • riigipõhised soovitused;
  • euroala majanduspoliitika soovitused;
  • tööhõivesuunised, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ja nendega seotud riigipõhised soovitused;
• riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamine, hindamine ja heakskiitmine ning nende elluviimise järelevalve iga-aastaste eduaruannete kaudu;
• järelevalve makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks.

Liikmesriigid

• peavad majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta otsuseid tehes võtma nõuetekohaselt arvesse komisjoni ettepanekutel põhinevaid nõukogu soovitusi;
• võivad saada täiendavaid soovitusi, aga kui need ei järgi algset soovitust ja suuniseid, võib see kaasa tuua komisjoni hoiatuse ja finantssanktsioone.

Võrdlustrajektoor¹

Kui liikmesriigi valitsemissektori võlg ületab 60 % SKPst või kui eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst ja see koostab riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, edastab komisjon asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomiteele eelnevad juhised mitmeaastase eelarvekava (võrdlustrajektoori) kujul.

Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja kohandatud iga liikmesriigi kestlikkusprobleemidele, tagades et

• võla suhe SKPsse
  • viiakse usutavasse langustrendi või see jääb mõistlikule tasemele allapoole 60 % SKPst hiljemalt nelja-aastase perioodi (kohandamisperioodi) lõpuks ja eeldusel, et täiendavaid eelarvemeetmeid ei võeta;
  • väheneb vähemalt aasta keskmise 1 protsendipunkti võrra SKPst, kui võla suhe on suurem kui 90 %, ja 0,5 protsendipunkti, kui see jääb vahemikku 60 % kuni 90 %;
• puudujääk
  • viiakse nelja-aastase kohandamisperioodi lõpuks alla 3 % SKPst ja see püsib keskpika perioodi jooksul sellest tasemest allpool, eeldusel, et täiendavaid eelarvemeetmeid ei võeta;
  • väheneb jätkuvalt, kuni see saavutab struktuurselt taseme, mis tagab turvavaru 1,5 % SKPst võrreldes kontrollväärtusega 3 % SKPst;
• eelarvekohandus on reeglina lineaarne;
• kohandamisperioodi võib pikendada neljalt aastalt seitsme aastani, kui seda toetavad konkreetsed reformi- ja investeerimiskohustused – sellisel juhul peaks eelarvekohandus olema riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kestel vähemalt proportsionaalne kogu kohandamisperioodi eelarvekohandusega;
• asjakohasel juhul on olemas kooskõla ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel soovitatud korrigeeriva kavaga.

Komisjon

• kohaldab selleks, et hinnata, kas liikmesriigi koguvõla suhe SKPsse on langustrendis või püsib mõistlikul tasemel, meetodit, mis on korratav, prognoositav ja läbipaistev;
• saadab liikmesriikidele enne nende poolt riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist ning majandus- ja rahanduskomiteele järgmise:
  • võrdlustrajektoori (liikmesriikide puhul, mille valitsemissektori võlg ületab 60 % SKPst või eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst) ja vastava struktuurse esmase eelarvepositsiooni;
  • liikmesriigi esitatud taotluse korral tehnilise teabe, samuti vastava struktuurse esmase eelarvepositsiooni, kui valitsemissektori võlg on alla 60 % SKPst ja eelarvepuudujääk alla 3 % SKPst;
  • kavade aluseks olevad keskpika perioodi valitsemissektori võlaprognooside raamistiku ja tulemused;
  • oma makromajandusliku prognoosi ja eeldused.

Riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad

Liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile pärast kodanikuühiskonna organisatsioonide, tööturu osapoolte, piirkondlike ametiasutuste ja muude asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, mis hõlmab nelja- või viieaastast ajavahemikku sõltuvalt liikmesriigi seadusandliku tsükli kestusest. Enne oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist peab iga liikmesriik komisjoniga tehnilist dialoogi.

Kava

• sätestab eelarvekava, mis vastab ELi valitsemissektori võla ja eelarvepuudujäägi nõuetele;
• sisaldab komisjoni võrdlustrajektoori (liikmesriikide puhul, mille valitsemissektori võlg ületab 60 % SKPst või eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst);
• asjakohasel juhul selgitab, kuidas liikmesriik tagab asjakohaste reformide ja investeeringute elluviimise, mille alusel pikendatakse kohandamisperioodi kuni seitsme aastani;
• selgitab, kuidas liikmesriik tagab Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamiste probleemide lahendamiseks tehtavate reformide ja investeeringute elluviimise ning kuidas kavatseb liikmesriik tegeleda ELi õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ning vajaduse korral kaitsevõime ülesehitamise prioriteetidega;
• sisaldab olulist majandus- ja eelarvealast teavet.

Komisjon vaatab riikliku kava läbi ja soovitab nõukogul selle kas heaks kiita või taotleda muudetud kava. Nõukogu peab avalikult selgitama, kui ta ei järgi komisjoni soovitust („täida või selgita“).

Riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade rakendamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga-aastase avalikult kättesaadava eduaruande. Komisjon jälgib tähelepanelikult, kas liikmesriigid järgivad kavas sätestatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud netokulude kava, kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute elluviimist (vajaduse korral) ning Euroopa poolaastaga seotud ulatuslikumate reformide ja investeeringute rakendamist. Liikmesriikide taotluse korral annavad sõltumatud eelarveasutused hinnangu, mis käsitleb vastavust nõukogu kehtestatud netokulude kavale.

Euroopa Eelarvenõukogu

• esitab järelhinnangu ELi eelarvejuhtimise raamistiku elluviimise kohta;
• annab nõu euroala suhtes sobiva tulevase eelarvepoliitika seisundi ja riikide eelarvepoliitika seisundite kohta;
• annab komisjoni või nõukogu taotlusel nõu stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta;
• teeb tihedat koostööd sõltumatute eelarveasutustega;
• teeb ettepanekuid eelarveraamistiku edasise arengu kohta.

Nõukogu võib lubada netokulude kavast kõrvale kalduda

• kõigil liikmesriikidel, kui euroalal või kogu ELis on tõsine majandussurutis, tingimusel et see ei ohusta keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkust (üldine vabastusklausel);
• ühel liikmesriigil, kui selle liikmesriigi kontrolli alt väljas olevad erandlikud asjaolud avaldavad suurt mõju asjaomase liikmesriigi rahandusele (riigi vabastusklausel), tingimusel et selline kõrvalekalle ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

Läbipaistvus ja aruandluskohustus

Euroopa Parlament kaasatakse korrapäraselt ja struktureeritult Euroopa poolaasta raames toimuvasse

• võttes vastu riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad;
• saades korrapäraselt teavet nõukogu ja komisjoni eesistujatelt mitmepoolse järelevalve kohta ja eurorühma esimehe aastaaruande kohta;
• saades komisjonilt laiaulatuslikku majandus- ja finantsteavet;
• saades kutsuda Euroopa Ülemkogu eesistuja, nõukogu eesistuja, komisjoni ja eurorühma arutlema majandusarengu üle.

Määrust kohaldatakse koos määrusega (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimise kohta ja määrusega (EL) nr 472/2013 liikmesriikide majandus- ja eelarvejärelevalve tugevdamise kohta.

Komisjon

• loob pideva dialoogi liikmesriikidega;
• võib teha liikmesriikidesse järelevalvekülastusi;
• peab avaldama 31. detsembriks 2030 ja pärast seda iga viie aasta järel aruande määruse rakendamise kohta.