Riigiabi kalandus- ja vesiviljelussektoris

PÕHIPUNKTID

Määrust (EL) 2022/2473 kohaldatakse järgmiste abi liikide suhtes, mida antakse

• kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (I lisas määratletud VKEd);
• omavalitsusüksustele kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide korral;
• kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualuste jaoks;
• ettevõtjatele, kes tegelevad kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega järgmistel eesmärkidel:
  • loodusõnnetuste ja ebasoodsate ilmastikutingimuste, näiteks üleujutuste või tõsise põua tekitatud kahju korvamiseks;
  • kaitsealuste loomade² tekitatud kahju korvamiseks ning
  • innovatsiooniks kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas.

Sellega sätestatakse

• erinevad künnised, millest suuremast abist tuleb teatada;
• eeskirjad maksimaalse abi osakaalu (IV lisa) ja rahastamiskõlblike kulude kohta;
• eritingimused iga abiliigi korral.

Abi peab

• olema läbipaistev, et oleks võimalik täpselt arvutada brutotoetusekvivalenti (näiteks toetused, laenud, intressitoetused ja subsideeritud teenused);
• omama ergutavat mõju, kui potentsiaalne abisaaja on esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö algust;
• olema avaldatud riiklikel ja komisjoni veebilehtedel (nõuded on sätestatud II ja III lisas).

Määrusega nõutakse, et

• komisjon annaks liikmesriikidele korralduse edaspidisest abist teatada, kui ta leiab, et juba antud abi ei vasta määruses sätestatud tingimustele;
• liikmesriigid
  • saadaksid komisjonile kokkuvõtliku teabe iga antava abimeetme kohta ja esitaksid aastaaruande;
  • säilitaksid üksikasjalikke andmeid ja tõendavaid dokumente vähemalt kümme aastat;
• laseksid sõltumatutel ekspertidel hinnata abikavasid pärast nende rakendamist, kui ühe aasta jooksul ületavad kulud 150 miljonit eurot või 750 miljonit eurot kava rakendamise jooksul.

Määrust kohaldatakse järgmiste üldtingimuste alusel:

• abisaaja täidab ühise kalanduspoliitika eeskirju;
• kestlik kalapüük:
  • abi saanud kalalaeva ei tohi üle anda ega ümber registreerida vähemalt viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist;
  • tegevuskulud ei ole rahastamiskõlblikud, kui seda ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti;
• säästev vesiviljelus:
  • abi võib anda üksnes kalakasvandustele ja see ei ole lubatud tegevusele merekaitsealadel;
  • abi ei anta geneetiliselt muundatud organismide kasvatamiseks.

Määrust kohaldatakse järgmiste abiliikide suhtes.

• Kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine:
  • kalanduse innovatsioon;
  • nõustamisteenused;
  • teadlaste ja kalurite partnerlused;
  • inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine;
  • mitmekesistamine ja uut liiki sissetulekud;
  • esimese kalalaeva soetamine;
  • kalurite tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine;
  • kindlustusmaksete ja ühisfondidele tehtavate sissemaksete tasumine;
  • kalapüügivõimaluste eraldamise süsteemid;
  • kalapüügi keskkonnamõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele;
  • mere bioloogiliste ressursside kaitsmisega seotud innovatsioon;
  • merekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine;
  • energiatõhususe parandamine ja kliimamuutuste mõju leevendamine;
  • lisandväärtus, toote kvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine;
  • kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused;
  • kalapüük sisevetel ning sisevete loomastik ja taimestik.
• Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine:
  • innovatsioon vesiviljeluses;
  • vesiviljeluse tootlikkuse suurendamine või positiivne keskkonnamõju;
  • juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenused;
  • inimkapitali ja võrgustikutöö edendamine;
  • vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine;
  • uute säästva vesiviljelusega tegelevate ettevõtete loomise soodustamine;
  • üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele;
  • keskkonnateenused;
  • rahvatervis;
  • loomade tervis ja heaolu;
  • taudide ennetamine, tõrje ja likvideerimine;
  • loomataudidest tingitud kahju ennetamine ja vähendamine;
  • vesiviljeluse varude kindlustamine.
• Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamine ja töötlemine
• Muu abi:
  • andmete kogumine, haldamine, kasutamine ja töötlemine;
  • loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest ja kaitstud loomadest tingitud kahju ennetamine, vähendamine ja korvamine;
  • kogukonna juhitud kohaliku arengu projektid.

Selle määrusega asendatakse määrus (EL) nr 1388/2014.

Määrus (EL) nr 717/2014

• Seda määrust kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelusettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud abi, mida antakse
  • toodetele turuleviidud toodangu hinna või koguse põhjal, eksportimiseks kolmandatesse riikidesse või mille tingimuseks on kodumaiste kaupade kasutamine;
  • kalalaevade ostmiseks;
  • kalapüügilaevade masinate ajakohastamiseks või asendamiseks;
  • laevade püügivõimsuse suurendamiseks;
  • uute kalalaevade ehitamiseks või kalalaevade impordiks;
  • püügitegevuse ajutiseks katkestamiseks või lõpetamiseks;
  • uurimusliku kalapüügi jaoks;
  • ettevõtte omandi ülemineku korral;
  • taasasustamiseks.
• Määrusega kehtestatakse põhilised piirangud riigiabi andmisele kolme eelarveaasta jooksul järgmistele:
  • üks abisaaja (30 000 eurot);
  • kõik abisaajad (lisas on suurim kumulatiivne summa iga liikmesriigi kohta).
• Samuti peavad liikmesriigid
  • jälgima üksikuid ja riiklikke piirmäärasid ning neil on soovitatav luua riiklik keskregister;
  • tagama abi läbipaistvuse, väljendades seda brutotoetusekvivalendina toetuste või intressimääradele antavate toetuste korral, või selle ekvivalentina laenude, kapitalisüstide, riskifinantseerimise ja tagatiste korral;
  • andma uut vähese tähtsusega abi üksnes määruses sätestatud tingimustel;
  • säilitama andmeid kümme aastat;
  • esitama komisjonile kirjaliku taotluse korral kogu nõutud teabe.

Komisjon võtab 2023. aastal vastu määruse lõplikud muudatused.