Andmehalduse määruse eesmärk on teha rohkem andmeid* taaskasutamiseks kättesaadavaks ja soodustada andmete jagamist näiteks sellistes valdkondades, nagu tervishoid, keskkond, energeetika, põllumajandus, liikuvus, rahandus, tootmine, avalik haldus ja oskused, Euroopa Liidu (EL) kodanike ja ettevõtjate hüvanguks, luues uusi töökohti ja ergutades innovatsiooni.

PÕHIPUNKTID

Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate avaliku sektori valduses olevate andmete taaskasutamine

Avaliku sektori asutuste valduses on tohutult andmeid, mis on kaitstud kolmandate isikute õigustega (nt ärisaladused, isikuandmed või intellektuaalomand), mida ei saa avatud andmetena kasutada, kuid mida saaks taaskasutada konkreetsete ELi või siseriiklike eeskirjade alusel. Kui selline taaskasutus on lubatud, peavad avaliku sektori asutused järgima andmehalduse määruses sätestatud taaskasutamise tingimusi. Eelkõige peaksid taaskasutamise tingimused olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud ning avalikult kättesaadavad.

Andmete edastamine kolmandatele riikidele

Taaskasutaja, kes kavatseb edastada kaitstud isikustamata andmeid kolmandale riigile, peab järgima andmehalduse määruse konkreetseid eeskirju.

Tasud

Taaskasutamise tasud peavad olema läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja objektiivselt põhjendatud. Taaskasutamise lube andvad avaliku sektori asutused võivad kohaldada vähendatud tasu või lubada taaskasutamist tasuta näiteks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, idufirmadele, kodanikuühendustele ja haridusasutustele.

Ühtne teabepunkt

Tagamaks, et andmeid saab leida (leitavus), peavad ELi liikmesriigid tagama, et kogu asjaomane teave taaskasutamise tingimuste ja tasude kohta on kättesaadav ja hõlpsasti ligipääsetav ühtse teabepunkti kaudu. Euroopa Komisjon koondab omakorda selle teabe veebilehele data.europa.eu.

Andmevahendusteenused

Andmehalduse määruses reguleeritakse andmevahendusteenuste osutajaid. Need on neutraalsed kolmandad isikud, kes viivad andmeid valdavad isikud ja ettevõtjad kokku teistega, kes soovivad andmeid kasutada. Sellistele teenustele esitatavate nõuete eesmärk on tagada, et need vahendajad toimivad andmete jagamise usaldusväärsete korraldajatena. Et suurendada usaldust andmejagamise vastu, kehtestatakse selle lähenemisviisiga andmevahendajate neutraalsusel ja läbipaistvusel põhinev mudel, võimaldades samal ajal üksikisikutel ja ettevõtjatel oma andmed kontrolli all hoida.

Andmevahendusteenuseid osutada soovivad üksused peavad

järgima rangeid nõudeid neutraalsuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks;
tagama selle teenuse struktuurse eraldamise muudest osutatavatest lisandväärtusega teenustest;
kehtestama hinnatingimused, mis ei sõltu sellest, kas võimalik andmevaldaja* või andmekasutaja* kasutab teisi teenuseid;
registreerima end pädeva asutuse juures.

Andmealtruism

Andmealtruism tähendab andmete vabatahtlikku ja tasuta jagamist, mis põhineb üksikisikute või ettevõtjate nõusolekul lubada nende loodavate andmete üldhuvi eesmärgil kasutamist. Sellistel andmetel on tohutu potentsiaal teadusuuringute edendamisel ning paremate toodete ja teenuste arendamisel, muuhulgas tervishoiu, kliimamuutuste vastase võitluse ja liikuvuse alal. Liikmesriigid võivad luua andmealtruismi riikliku poliitika, et julgustada andmealtruismi. Andmealtruismiga tegelev üksus võib taotleda enda kui „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni“ registrisse kandmist. Komisjon peab nende organisatsioonide kohta ELi tasemel registrit.

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu

Komisjon asutab Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu, mis koosneb järgmiste asutuste esindajatest:

andmehalduse määruse kohaselt kindlaksmääratud riiklikud ametiasutused;
Euroopa Andmekaitsenõukogu;
Euroopa Andmekaitseinspektor;
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet;
ELi VKEde saadik;
teised konkreetsed sektorid ja eriteadmistega asutused.

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ülesanne on muuhulgas nõustada ja abistada komisjoni

järjepideva tava väljatöötamisel andmete taaskasutamise taotluste menetlemiseks;
andmete ja andmejagamisteenuste koostalitlusvõime tõhustamisel;
pädevate asutuste järjepideva tava väljatöötamisel andmevahendusteenuse* osutajatele kohaldatavate nõuete jõustamiseks.

Rahvusvaheline andmete liikumine

Isikustamata andmetel võib olla märkimisväärne majanduslik väärtus ja seetõttu kehtestatakse andmehalduse määruses kaitsemeetmed selliste andmete kaitseks kolmandate riikide ametiasutuste ebaseadusliku juurdepääsu eest.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

TAUST

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868, Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1–44)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15–69)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98)

Euroopa andmehaldus