ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

KOKKUVÕTE:

määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruses sätestatakse maksimaalsed iga-aastased summad, mis on ette nähtud Euroopa Liidu (EL) poliitikavaldkondades kasutamiseks aastatel 2021–2027. Nendeks aastateks vastuvõetud aastaeelarved peavad vastama üldisele raamistikule.

PÕHIPUNKTID

Mitmeaastase finantsraamistiku määrusega kehtestatakse aastateks 2021–2027 maksimaalsed iga-aastased summad (mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad) ELi kulutustele tervikuna ja peamistele kulukategooriatele peamistes poliitikavaldkondades kasutamiseks (mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid).

Mitmeaastase finantsraamistiku määrus võetakse vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt ning Euroopa Liidu Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist.

Kolm peamist ELi eelarveasutust (Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon) peavad tagama, et ELi aastaeelarve kulud vastaksid mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele.

Aastateks 2021–2027 kehtestatakse mitmeaastases finantsraamistikus kulutuste ülemmäär 1074 miljardit eurot (kõik summad 2018. aasta hindades), hõlmates seitset peamist valdkonda järgmiselt:

• ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond: 132,8 miljardit eurot;
• ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused: 377,8 miljardit eurot;
• loodusvarad ja keskkond: 356,4 miljardit eurot;
• ränne ja piirihaldus: 22,7 miljardit eurot;
• julgeolek ja kaitse: 13,2 miljardit eurot;
• naabrus ja maailm: 98,4 miljardit eurot;
• Euroopa avalikud haldusasutused: 73,1 miljardit eurot.

Eelkõige on mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud ka kulukohustuste maksete ülemmäär perioodi jooksul kahele suuremahulisele projektile:

• ELi kosmoseprogramm (13,202 miljardit eurot),
• rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) (5 miljardit eurot).

Mitmeaastases finantsraamistikus sätestatakse ka maksimaalsed summad, mida võib kulutada lisaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele hädaolukordadele reageerimiseks või ettenägematuteks vajadusteks, kasutades selleks spetsiaalseid vahendeid:

• Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (186 miljonit eurot aastas);
• solidaarsus- ja hädaabireserv (1,2 miljardit eurot aastas);
• Brexitiga kohanemise reserv piirkondadele ja sektoritele, mida Ühendkuningriigi EList lahkumine kõige enam mõjutab (5 miljardit eurot kõnealusteks aastateks);
• ühtne varuinstrument, mis võimaldab olemasolevate varude ümber paigutamist eelarveaastate vahel ja mõningal juhul mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide vahel;
• paindlikkusinstrument, et rahastada ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires (915 miljonit eurot aastas).

Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärades tehakse selle kestmise ajal mitmesuguseid kohandusi. Need on järgmised:

• iga-aastased tehnilised kohandused jooksevhindades, kui komisjon koostab järgmise aasta eelarve projekti;
• programmispetsiifilised kohandused, mille kohaselt eraldatakse konkreetsetele ELi programmidele/poliitikavaldkondadele täiendav summa, mis on võrdne aastase tuluga, mille EL saab trahvidest eeskirjade rikkumise eest. Aastateks 2022–2027 on see kokku 11 miljardit eurot.

Muud mitmeaastase finantsraamistiku kohandused võivad muuhulgas olla järgmised:

• peatatud eelarveliste kulukohustuste uuesti eelarvesse kandmine usaldusväärse majandusjuhtimise tagamiseks või ELi eelarve kaitsmiseks – kui peatamise otsus tühistatakse, võib summasid kasutada järgmisel aastal;
• pärast 1. jaanuari 2021 vastu võetud uute eeskirjade või programmidega seotud eelarveliste kulukohustuste ja maksete ajakohastamine.

Mitmeaastast finantsraamistikku võib selle vastuvõtmisega sama seadusandliku erimenetluse kohaselt muuta järgmistel põhjustel:

• ettenägematud asjaolud;
• ELi aluslepingute läbivaatamine mõjutab eelarvet;
• uute liikmesriikide ELiga ühinemine;
• Küpros taasühineb.

Mitmeaastast finantsraamistikku muudeti 2024. aasta veebruaris määruse (EL, Euratom) 2024/765 muutmisega. Kõnealuse läbivaatamise tulemusel eraldati veel 64,6 miljardit eurot ELi ees seisvate uute ja tekkivate probleemide lahendamiseks ning selliste juriidiliste kohustuste täitmiseks, mida ei saanud olemasolevate eelarve ülemmäärade piires täita. See täiendav rahastamine hõlmab järgmist:

• Ukraina toetamine – 50 miljardit eurot (17 miljardit eurot toetustena ja 33 miljardit eurot laenudena);
• ränne ja piirihaldus – 2 miljardit eurot;
• naabrus ja maailm – 7,6 miljardit eurot;
• Euroopa Kaitsefond Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi rahastamisvahendi raames – 1,5 miljardit eurot;
• paindlikkusinstrument – 2 miljardit eurot;
• solidaarsus- ja hädaabireserv – 1,5 miljardit eurot.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peavad võtma meetmeid iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks, tegema heas usus koostööd ja töötama ühtsel viisil institutsioonidevahelise kokkulepe alusel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (vt kokkuvõte).

Mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt peab komisjon esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

TAUST

Mitmeaastases finantsraamistikus ettenähtud 1074,3 miljardit eurot ja Euroopa Liidu taasterahastu määrusega (EL) 2020/2094 (vt kokkuvõte) ettenähtud erakorralised ja ajutised täiendavad 750 miljardit eurot on enneolematult suur summa – 1,8 triljonit eurot, et toetada ELi taastumist COVID-19 pandeemiast. Erilist tähelepanu pööratakse ELi majanduse ajakohastamisele ning üleminekule rohelisele ja digitaalsele tulevikule.

Uue mitmeaastase finantsraamistiku algus langes kokku muudatustega ELi kulude rahastamisel ELi omavahendite süsteemis, mis tehti otsusega (EL, Euratom) 2020/2053 (vt kokkuvõte).

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11–22)

Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28–46)

Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23–27)

Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1–10)

Viimati muudetud: 10.07.2024