Rahvusvaheline atlandi tuunikala kaitse konventsioon

PÕHIPUNKTID

Märkus: käesolevas kokkuvõttes käsitletakse konventsiooni hiljem protokolliga muudetud kujul.

Struktuur

Konventsiooniga asutatakse ICCAT, mille ülesandeks on viia ellu selle eesmärgid, rakendades ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, sealhulgas

• kasutades parimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid;
• kaitstes merekeskkonna mitmekesisust;
• tagades otsuste tegemise õigluse ja läbipaistvuse.

Konventsiooni kohaselt peab ICCATi komisjon koosolekuid iga kahe aasta tagant ja igal ICCATi liikmel on komisjonis kõige rohkem kolm esindajat, keda abistavad eksperdid ja nõunikud. Tegelikult peab ICCATi komisjon koosolekuid kord aastas ja vastutab järgmise eest:

• tuuni ja tuunilaadsete liikide ning ookeaniliste, pelaagiliste ja pika rändega varilõpuseste liikide (ICCATi liigid) uurimine, kasutades, niivõrd kui võimalik, ICCATi komisjoni liikmete ametlike asutuste tehnilisi ja teaduslikke teenuseid;
• ICCATi liikide hetkeolukorda ja suundumusi käsitleva statistilise teabe kogumine ja analüüsimine;
• niisuguste meetmete ja meetodite uurimine ja hindamine, mis tagavad ICCATi liikide populatsioonide hoidmise;
• komisjoni liikmetele uuringute soovitamine ning
• oma aruannete avaldamine.

ICCATi nõukogu tuleb kokku ühel korral ICCATi komisjoni koosolekute vahelisel ajal. Sinna kuuluvad ICCATi eesistuja ja eesistuja asetäitja ning 4–10 lepinguosalise esindajad.

ICCATi komisjon määrab ametisse täitevsekretäri ja võib moodustada vaekogusid, mis käsitlevad liike või geograafilisi piirkondi.

Soovitused

ICCAT teeb teaduslikele tõenditele toetudes soovitusi, mille eesmärgiks on

• tagada ICCATi liikide pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, säilitades või taastades nende liikide varude arvukuse kas tasemel, mis suudab tagada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, või sellest kõrgemal tasemel;
• edendada selliste muude liikide kaitset, mis sõltuvad ICCATi liikidest või on nendega seotud, et säilitada või taastada nende liikide populatsioonid üle taseme, millel nende paljunemine võib sattuda tõsisesse ohtu.

Vastulaused ja vaidlused

ICCATi komisjoni liikmed saavad soovitustele esitada kirjalikke vastulauseid järgmistel juhtudel:

• soovitus ei ole konventsiooni või rahvusvahelise õigusega kooskõlas;
• soovitus on vastulause esitanud liikme suhtes põhjendamatult diskrimineeriv;
• liikmel ei ole praktiliselt võimalik soovitust rakendada, või
• turvapiirangute tõttu ei saa vastulause esitanud liige seda rakendada.

Vaidluse pooled peavad omavahel konsulteerima, et lahendada vaidlused vastastikusel kokkuleppel ja võimalikult kiiresti. Kui vaidlust ei lahendata, võidakse see anda poolte ühisel taotlusel vahekohtule lõplikuks ja siduvaks lahendamiseks. Lisas sätestatakse vaidluste lahendamise menetlused.

Jõustamine

ICCATi komisjoni liikmed lepivad kokku, et nad võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud konventsiooni jõustamise tagamiseks ja peavad esitama iga kahe aasta tagant või vastavalt vajadusele aruande sel eesmärgil võetud meetmete kohta. ICCATi komisjoni liikmed peavad

• esitama nõudmisel kõik statistilised, bioloogilised ja muud teaduslikud andmed;
• võimaldama ICCATi komisjonil hankida andmeid otse ettevõtetelt ja kaluritelt, kes on nõus neid andmeid andma;
• tegema omavahel koostööd, et võtta asjakohaseid tõhusaid meetmeid;
• looma rahvusvahelise jõustamissüsteemi, mida kohaldatakse nende jurisdiktsiooni piirkonnas.

Rahastamiskord

ICCATi komisjoni iga liige maksab eelarvesse summa, mis arvutatakse vastavalt ICCATi komisjoni vastu võetud finantsreeglitele, mis põhinevad osaliselt saagi kogukaalul ja konserveeritud toodete netokaalul ning liikmete majandusliku arengu ulatusel.

Koostöö

Konventsiooni kohaselt peavad olema koostöösidemed ICCATi komisjoni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning muude rahvusvaheliste kalanduskomisjonide ja teadusorganisatsioonide vahel, kes võiksid komisjoni tööle kaasa aidata, kusjuures neil on võimalik osaleda (kuid mitte hääletada) ICCATi komisjoni koosolekutel.

2017. aasta määrus

Määrusega (EL) 2017/2107 sätestatakse ICCATi majandatavate pika rändega kalaliikide kaitse- ja kontrollimeetmed (asjaomased liigid on loetletud lisas). Määruses on üksikasjalikud eeskirjad konkreetsete meetmete kohta, mis käsitlevad järgmisi liike ICCATi konventsiooni alal:

• troopikatuunid,
• Põhjaatlandi pikkuim-tuun,
• mõõkkala,
• sinine marliin ja valge odanina,
• haid,
• merelinnud ja
• merikilpkonnad.

Selles on ka eeskirju, mis käsitlevad järgmist:

• lubade andmine,
• püügi kontroll,
• ümberlaadimine,
• teaduslike vaatluste programmid,
• kolmandate riikide kalalaevade kontrollimine ELi liikmesriikide sadamates ja
• jõustamine.