Ettevaatusprintsiip

Ettevaatusprintsiip on riskijuhtimise lähenemisviis, mille kohaselt ei kasutata sellist poliitikat või meedet, mis võib üldsusele kahju tekitada või keskkonda kahjustada ning mille suhtes teadlased ei ole konsensusele jõudnud. Samas võib poliitika või meetme uuesti läbi vaadata, kui saadakse rohkem teaduslikku teavet. See printsiip on üksikasjalikult sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191.

Ettevaatusprintsiip sätestati esimest korda 2000. aasta veebruaris vastu võetud Euroopa Komisjoni teatises, milles komisjon määratles selle printsiibi mõiste ning kirjeldas selle võimalikke rakendamisviise.

Ettevaatusprintsiipi võib rakendada ainult potentsiaalse ohu korral; sellega ei tohi õigustada suvalisi otsuseid.

EL on ettevaatusprintsiipi rakendanud näiteks seoses kemikaalide reguleeriva raamistiku (määrus (EÜ) nr 1907/2006 ehk nn REACH-määrus) ja toidualaseid õigusnorme käsitleva üldmäärusega (määrus (EÜ) nr 178/2002).

LISATEAVE

• Tarbijakaitse
• ELi keskkonnapoliitika
• Euroopa Komisjon
• Toiduohutus
• Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd)
• Rahvatervis
• Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) – kuidas EL reguleerib kemikaalide kasutamist (kokkuvõte)
• Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) – tagab ELis ohutu toidu ja sööda (kokkuvõte)
• Ettevaatuspõhimõte (kokkuvõte)
• Ettevaatuspõhimõte: otsuste tegemine ebakindluse korral – väljaanne (Euroopa Komisjon)
• Pestitsiidid (Euroopa Komisjon)