Euroopa Keskpanga roll pankade järelevalves

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Finantskriis näitas, kuidas probleemid võivad levida kogu finantssüsteemis ning mõjutada otseselt inimeste elu. Süsteemi järelevalve tugevdamiseks loodi ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab euroala ja teiste osalevate Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide panku.

Kõnealuse määrusega loodi ühtne järelevalvemehhanism kui euroala ja teiste osalevate liikmesriikide pankade finantsjärelevalve süsteem. Ühtne järelevalvemehhanism hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP) ja riiklikke pädevaid asutusi.

Sellega antakse EKP-le koostöös riiklike pädevate asutustega kohustus tagada ühtse järelevalvemehhanismi tõhus ja sidus toimimine.

PÕHIPUNKTID

EKP ülesanded on järgmised.

EKP teostab otsest järelevalvet oluliste pankade üle. Panka võidakse lugeda oluliseks selle suuruse või tähtsuse tõttu asjaomase riigi pangandussektori jaoks või juhul, kui seda on rekapitaliseeritud riiklikest vahenditest. EKP-l on õigus:
- teostada järelevalvemenetlust, korraldada kohapeal kontrolle või uurimist;
- anda pankadele tegevuslube või neid kehtetuks tunnistada;
- hinnata pankades olulise osaluse omandamist ja võõrandamist;
- määrata kõrgemaid kapitalinõudeid („puhvreid“) vastumeetmetena praegustele või edaspidistele finantskriisidele;
- rakendada sanktsioone mis tahes ELi õigusaktide rikkumiste eest krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele* ja segafinantsvaldusettevõtjatele*.
EKP teostab kaudset järelevalvet vähem olulisteks määratletud pankade üle, mille otsest järelevalvet teostavad riiklikud järelevalveasutused.

EKP nõuab järelevalve alla kuuluvatelt krediidiasutustelt iga-aastase järelevalvetasu maksmist, et katta kulusid, mis on EKP-l tekkinud oma järelevalveülesannete täitmisel.

Liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, võivad osaleda ühtses järelevalvemehhanismis, kui nad taotlevad tiheda koostöö alustamist Euroopa Keskpanga ja oma riikliku pädeva asutuse vahel.

EKP täidab oma rahapoliitika- ja järelevalveülesandeid täiesti eraldatult, et vältida nendevahelist huvide konflikti. Eraldatuse tagamiseks on kehtestatud rangeid piiranguid, näiteks on tundliku iseloomuga teabe vahetamine lubatud üksnes kindlate kaitsemeetmete rakendamisel.

Riiklike järelevalveasutuste ülesandeks jääb tegeleda teemadega, nagu tarbijate kaitsmine, rahapesu, makseteenused ja järelevalve pankade filiaalide üle liikmesriikides, kes ei osale ühtses järelevalvemehhanismis.

Ühtne järelevalvemehhanism on esimene samm ELi pangandusliidu suunas. Teine on ühine kriisilahendusmehhanism, mille eesmärk on tegeleda kiiresti ja tõhusalt raskustes pankadega.

Seoses ühtse järelevalvemehhanismi asutamisega muudeti Euroopa Pangandusjärelevalve hääletuskorda, et ühtses järelevalvemehhanismis osalevad liikmesriigid ei oleks Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogus liiga domineerivad.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 3. novembrist 2013.

TAUST

Tõeliselt üleeuroopalise järelevalvemehhanismi loomine nõrgestab seoseid pankade ja riiklike valitsusasutuste* vahel. See aitab kaudselt taastada usaldust ELi pangandussektori vastu.

Hiljutine finantskriis näitas, kui kergesti võivad ühe riigi finantssektori probleemid levida, esmajoones rahandusliidus, ning kuidas need probleemid võivad avaldada otsest mõju kogu euroala kodanikele.

Lisateave

Finantsstabiilsus ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika (Euroopa Keskpank)
EKP järelevalvetavad (Euroopa Keskpank)

PÕHIMÕISTED

Finantsvaldusettevõtja – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või finantseerimisasutused.

Segafinantsvaldusettevõtja – emaettevõtja, välja arvatud reguleeritud üksus (st krediidiasutus, kindlustusselts või investeerimisühing), mis moodustab finantskonglomeraadi koos oma tütarettevõtjatega, millest vähemalt üks on ELis asuva peakontoriga reguleeritud üksus, ja muude üksustega.

Riiklikud valitsusasutused – riikide valitsused ja ametiasutused.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1022/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses Euroopa Keskpangale eriülesannete andmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (ELT L 287, 29.10.2013, lk 5–14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1–90)

Määruse (EL) nr 806/2014 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 08.10.2021