Õigus kaitsjale kriminaal- ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2013/48/EL – õigus kaitsjale vabaduse võtmise korral, õigus suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga tagatakse, et kahtlustataval ja süüdistataval isikul oleks kriminaalmenetluses ja isikul, kelle üleandmist taotletakse (edaspidi „kodanikud“), oleks Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes õigus kaitsjale ja õigus suhelda vabaduse võtmise ajal.

PÕHIPUNKTID

Õigus kaitsjale

Kodanikule antakse põhjendamatu viivituseta võimalus kasutada kaitsjat:

Konkreetsemalt käsitletakse õigusaktis järgmist:

Seoses isikuga, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärust, sätestatakse direktiivis õigus kasutada kaitsjat määrust täitvas ELi riigis ja määrata kaitsja määruse teinud liikmesriigis.

Õigused vabaduse võtmise korral

Kodanikele, kellelt on võetud vabadus, tagatakse põhjendamatu viivituseta järgmised õigused:

Kui inimeselt on võetud vabadus mõnes teises ELi riigis kui tema elukohariik, on tal õigus teavitada oma riigi konsulaarasutusi, nendega suhelda ning lasta neil end külastada ja korraldada tema seaduslikku esindamist.

Erandid

Direktiivis nähakse ette võimalus loobuda erandjuhtudel ja rangetel tingimustel ajutiselt teatavate õiguste kohaldamisest (nt kui on tungiv vajadus ära hoida tõsised negatiivsed tagajärjed kodaniku elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele).

Tasuta õigusabi

Direktiiviga (EL) 2016/1919 sätestatakse ühised miinimumnõuded, mis käsitlevad tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele, süüdistatavatele ja isikutele, kelle üleandmist taotletakse, et tagada direktiivi (EL) 2013/48 tõhusus. Sellega kohustatakse ELi riike tagama, et kahtlustatavatel ja süüdistatavatel, kellel puuduvad piisavad vahendid kaitsjale õigusabi eest tasumiseks, on õigus saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad. ELi riigid võivad kohaldada taotleja vahendite kontrolli (et hinnata, kas kodanikul puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabikulude tasumiseks), taotluse põhjendatuse kontrolli (et hinnata, kas pakutav õigusabi on õigusemõistmise huvides) või mõlemat, et teha kindlaks, kas tuleb anda tasuta õigusabi.

Direktiiv (EL) 2016/1919 on viimane õigusakt, mis on osa kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi tugevdavast teekaardist, mille nõukogu võttis vastu 2009. aasta novembris.

Käesolev direktiiv tuleb ELi riikides seadusena vastu võtta .

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates ning see pidi ELi riikides jõustuma .

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, , lk 1–12)

Viimati muudetud