Tõhusam väljaandmismenetlus: Euroopa vahistamismäärus

PÕHIPUNKTID

Euroopa vahistamismäärus asendab väljaandmismenetlust. Selle kohaselt peavad kõik siseriiklikud õigusasutused tunnustama teise ELi riigi õigusasutuse tehtud taotlust ning võtma asjaomaseid meetmeid minimaalsete formaalsustega ja kindla ajavahemiku jooksul. Vahistamismäärus nõuab isiku üleandmist

• kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks;
• vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.

Vahistamismääruse võib teha järgmistel juhtudel:

• tegude eest, mille puhul kohaldatakse vabadusekaotust või vabadust piiravat julgeolekumeedet, mille maksimaalne pikkus on vähemalt 12 kuud;
• kui vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme kohta on lõplik otsus tehtud ja see on vähemalt nelja kuu pikkune.

Vahistamismääruse proportsionaalne kasutamine

ELi riigid peavad võtma arvesse järgmist (nimekiri ei ole täielik):

• süüteo asjaolusid ja raskust;
• tõenäolist karistust;
• vähem koormava alternatiivse lahenduse olemasolu.

Inimese vahistamisel tuleb teda teavitada vahistamismääruse sisust.

Mis juhtudel võivad ELi riigid keelduda vahistamismääruse täitmisest?

• Kui ELi riigis on asjaomase isiku suhtes sama teo eest juba langetatud lõplik kohtuotsus.
• Kui vahistamismäärust täitvas ELi riigis on selle süüteo kohta antud amnestia.
• Kui vahistamismäärust täitva riigi õiguse alusel ei saa asjaomast isikut seoses tema vanusega kriminaalvastutusele võtta.

Õigusaktid menetlusõiguse tagamiseks vahistamismäärusega seotud menetlustes

Nende hulka kuuluvad

• direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses;
• direktiiv 2012/13/EL õiguse kohta saada teavet oma õiguste kohta;
• direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale ja suhelda vabaduse võtmise ajal pereliikmete ja tööandjatega;
• direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses.

Arenguruum

Euroopa Komisjon võttis oma esimese aruande Euroopa vahistamismääruse kohta vastu 2011. aastal. Selles leiti, et kuigi Euroopa vahistamismäärus on edukalt aidanud ELi riikidel kuritegevuse vastu võidelda, on veel mitmes osas arenguruumi:

• ülevõtmine;
• õigesti kohaldamine;
• proportsionaalsus;
• menetlusõiguste tagamine.

Komisjon võttis neljanda rakendusaruande Euroopa vahistamismääruse kohta vastu 2020. aasta juulis.