Brüssel,16.9.2021

JOIN(2021) 24 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EMPTY

ELi strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas


ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi STRATEEGIA KOOSTÖÖKS INDIA JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNAS

Sissejuhatus

India ja Vaikse ookeani piirkond, mis ulatub Aafrika idarannikult Vaikse ookeani saareriikideni, on hiigelmõõtmetega ala, mille strateegiline tähtsus Euroopa jaoks aina suureneb. Kasvav majanduslik, demograafiline ja poliitiline kaal teevad piirkonnast olulise osaleja rahvusvahelise korra kujundamises ja üleilmsete probleemide lahendamises. Euroopa Liidul on kavas tihendada suhteid India ja Vaikse ookeani piirkonnaga, et luua partnerlusi, mis tugevdaksid reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, aitaksid lahendada globaalseid probleeme ja paneksid aluse majanduse kiirele, õiglasele ja kestlikule taastumisele, mis tagab pikaajalise heaolu. Need suhted rajanevad demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste edendamisele ning kinnipidamisele sellistest üldiselt kokkulepitud kohustustest, nagu kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärgid ning Pariisi kliimakokkulepe.

Tuginedes nõukogu 19. aprilli 2021. aasta järeldustele, milles ELi liikmesriigid väljendasid uuenenud valmidust selle piirkonnaga suhteid arendada, esitatakse käesolevas ühisteatises ELi strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Ühisteatises:

-antakse ülevaade ELi põhjendustest, miks tugevdada suhteid India Vaikse ookeani piirkonnaga,

-esitatakse ELi põhimõtted, mida järgitakse suhetes India ja Vaikse ookeani piirkonnaga,

-tutvustatakse ELi käsitust partnerlusest ja koostööst selles piirkonnas ning

-selgitatakse üksikasjalikult, kuidas hakkab EL seda visiooni koostöös partneritega ellu viima.

1.    ELi põhjendused: vastastikku kasu toovate suhete kindel alus

ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna tulevik on vastastikuse majandusliku sõltuvuse ja ühiste üleilmsete probleemide tõttu omavahel lahutamatult seotud. Piirkonda kuuluvad seitse G20 liiget – Austraalia, Hiina, India, Indoneesia, Jaapan, Korea Vabariik ja Lõuna-Aafrika Vabariik – ning Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN), mis on ELi jaoks üha olulisem partner. Piirkonnas elab kolm viiendikku maailma rahvastikust, seal toodetakse 60 % kogu maailma SKPst, selle arvele kuulus kaks kolmandikku pandeemiaeelsest ülemaailmsest majanduskasvust ja see on digimajanduses esirinnas. Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ELi liikmesriikidega konstitutsiooniliselt seotud ülemeremaad ja -territooriumid 1 moodustavad olulise osa ELi käsitusest India ja Vaikse ookeani piirkonnast.

Kaubanduses ja investeerimises on EL ning India ja Vaikse ookeani piirkond teineteise jaoks loomulikud partnerid. EL on India ja Vaikse ookeani piirkonnas suurim investor, juhtiv arengukoostööpartner ning üks peamisi kaubanduspartnereid. Koos kuulub India ja Vaikse ookeani piirkonna ning Euroopa arvele üle 70 % üleilmsest kaubavahetusest ja teenuskaubandusest ning üle 60 % välismaiste otseinvesteeringute voogudest. India ja Vaikse ookeani piirkonna ning Euroopa vahel käib elavam kaubavahetus kui mis tahes muude geograafiliste piirkondade vahel maailmas; 2019. aastal ulatus selle väärtus 1,5 miljardi euroni aastas. Piirkond on suuruselt teine ELi ekspordi sihtkoht ja ELi kümnest suurimast kaubanduspartnerist asub seal neli. Piirkonnas asuvad ELi kaubanduse jaoks elutähtsad suured veeteed, nende hulgas Malaka väin, Lõuna-Hiina meri ja Bab el Mandebi väin.

India ja Vaikse ookeani piirkonnaga on seotud hulk olulisi üleilmseid keskkonnaprobleeme, ent see piirkond võib nende probleemide lahendustest ka märkimisväärset kasu saada. Piirkonna osakaal ülemaailmses süsinikdioksiidiheites on 2000. aastast saadik kasvanud 37 %-lt 57 %-le ning 2030. aastaks kuulub piirkonna arvele rohkem kui 70 % üleilmse energianõudluse kasvust. Kliimamuutused suurendavad veelgi survet merekeskkonna elurikkusele, loodusvaradele ja kalavarudele, mille tagajärjel toimuvad muutused ökosüsteemide dünaamikas. India ja Vaikse ookeani piirkonnas asub hulk suure elurikkusega merealasid, nagu korallikolmnurgaks kutsutav piirkond, kus leidub 76 % maailma koralliliikidest ja mis annab elatist 120 miljonile piirkonnas elavale inimesele. Ainuüksi Lõuna-Hiina mere osakaal üleilmses kalapüügis on umbes 12 % ja seal seilab üle poole maailma kalalaevadest. Seetõttu on see piirkond eluliselt tähtis kliimamuutuste leevendamisel ja meie planeedi hapra ökoloogilise tasakaalu säilitamisel.

Viimastel aastatel on geopoliitiline dünaamika India ja Vaikse ookeani piirkonnas tekitanud tiheda konkurentsi ja pingeid seoses vaidlusaluste territooriumide ja merepiirkondadega. Sõjaline kohalolek, sealhulgas Hiina sõjaline kohalolek, on piirkonnas märkimisväärselt suurenenud, nii et India ja Vaikse ookeani piirkonna osakaal ülemaailmsetes sõjalistes kulutustes on kasvanud 20 %-lt 2009. aastal 28 %-le 2019. aastal. Jõu näitamine ja kasvavad pinged piirkondlikes valupunktides, nagu Lõuna-Hiina meri, Ida-Hiina meri ja Taiwani väin võivad Euroopa julgeolekut ja heaolu otseselt mõjutada. Samuti on suurenenud hübriidohud, kaasa arvatud küberjulgeoleku valdkonnas.

Piirkonna autoritaarsed režiimid seavad ohtu demokraatia põhimõtted ja inimõigused, mis omakorda ohustab piirkonna stabiilsust. Püüetele luua läbipaistvatel kaubanduseeskirjadel põhinevad üleilmsed võrdsed konkurentsitingimused töötatakse vastu ebaausate kaubandustavade ja majandusliku survestamisega. Need arengud suurendavad pingeid kaubanduses ning tarne- ja väärtusahelates. COVID-19 pandeemia on riikide majanduse vastupanuvõime proovile pannud, toonud veelgi selgemalt esile ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna vastastikuse sõltuvuse ning asjaolu, et mõlema piirkonna vastupanuvõimet parandab avatud, mitmekesine ja moonutamata juurdepääs maailmaturgudele. Peale selle näitab jätkuv kriis Afganistanis, kuidas piirkonnas toimuvatel sündmustel on otsene mõju Euroopa julgeolekule.

Nende tõsiasjade valguses on äärmiselt oluline, et EL tugevdaks koostööd India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega, sealhulgas kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete suhete kaudu, ning edendaks reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja juurdepääsu avatud turgudele ning tagaks stabiilse kaubanduskeskkonna. See tähendab kaubandus- ja investeerimissidemete ja -koostöö süvendamist ja mitmekesistamist, et kiirendada rohe- ja digipööret. Suhted India ja Vaikse ookeani piirkonnaga peaksid aitama tugevdada Euroopa strateegilist haaret ja julgeolekut ning tagada Euroopa tarneahelate vastupanuvõime.

2.    ELi visioon: põhimõtted, mida järgitakse suhetes India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega

ELi tegevus India ja Vaikse ookeani piirkonnas saab olema põhimõtteline ja pikaajaline. Selle eesmärgid on:

·tugevdada ja kaitsta reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, edendades kaasavat ja tõhusat mitmepoolset koostööd, mis tugineb ühistele väärtustele ja põhimõtetele, mille hulka kuulub kindel tahe austada demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiki;

·edendada võrdseid tingimusi ning avatud ja õiglast keskkonda kaubanduse ja investeeringute jaoks;

·aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, kliimamuutuste ning maal ja ookeanides keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemisele ning kestliku ja kaasava sotsiaal-majandusliku arengu toetamisele;

·teha partneritega kahepoolset ja mitmepoolset koostööd, et saavutada Pariisi kliimakokkuleppe ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärgid;

·jätkata kauaaegset mitmepoolset ja piirkondlikku koostööd ÜRO ja Bretton Woodsi institutsioonidega ning piirkondlike organisatsioonidega, nagu ASEAN ja Aafrika Liit India ookeani lääneosas;

·toetada tõeliselt kaasavat poliitikakujundamist ja koostööd, kus kodanikuühiskonna, erasektori, sotsiaalpartnerite ja teiste peamiste sidusrühmade häält kuulda võetakse;

·seada piirkonnaga sisse vastastikku toetavad kaubandus- ja majandussuhted, mis soodustavad kaasavat majanduskasvu ja stabiilsust ning edendavad ja hõlbustavad ühenduvust;

·tegutseda piirkonnas partnerina, et suurendada teadlikkust ülemaailmsete demograafiliste muutuste mõjust.

EL tegutseb ka edaspidi järjekindla inimõiguste ja demokraatia kaitsjana ning kasutab kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid: dialooge ja konsultatsioone poliitilistes ja inimõiguste küsimustes, kaubandussoodustusi ning inimõigustega seotud kaalutluste integreerimist kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse ja programmidesse. EL jätkab piiravate meetmete (sanktsioonide) režiimi kasutamist isikute, üksuste ja asutuste vastu, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest kogu maailmas, on sellisesse tegevusse kaasatud või sellega seotud. EL teeb rahvusvahelistel foorumitel koostööd sarnaselt meelestatud partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et astuda vastu algatustele, mis kahjustavad rahvusvahelise tavaõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste alaste õigusaktidega ette nähtud inimõigusi.

Esmajärjekorras toetab EL ka edaspidi seda, et naistele ja tütarlastele oleksid täielikult tagatud inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus, mis võimestaks neid aktiivselt osalema kodanikuühiskonna ja poliitiliste otsuste tegemises, ning et töötataks naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõigi vormide kaotamise nimel. EL toetab ka samme diskrimineerimise kõigi vormidega 2 võitlemiseks, etniliste ja usuvähemuste õigusi ning seda, et kaotataks surmanuhtlus, mis kehtib ikka veel mitmes India ja Vaikse ookeani piirkonna riigis. Samuti edendab EL inimväärset tööd ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rahvusvaheliste töönormide järgimist, selleks et kaotada üleilmsetest tarneahelatest lapstööjõu kasutamine ja sunniviisiline töö.

EL toetab jätkuvalt rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist. Ta toetab juurdepääsu humanitaarabile ja annab elupäästvat abi inimestele, kes seda vajavad. EL toetab püsivaid lahendusi ulatuslikele ja pikaajalistele pagulaskriisidele, nagu olukord Afganistanis ja rohingjate olukord.

3.    Partnerlus JA koostöö

ELi suhted India ja Vaikse ookeani piirkonnaga tuginevad ajaloolistele, kultuurilistele ja kaubandussidemetele ning aastakümnetepikkusele koostööle ja abile. Selles kontekstis teeb EL järgmist:

·süvendab koostööd ja tugevdab oma rolli usaldusväärse partnerina India ja Vaikse ookeani piirkonnas, andes lisaväärtust suhetele kõigi oma partneritega selles piirkonnas; 3  

·tugevdab koostööd mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonidega, nagu ASEAN, samuti rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, et edendada tulemuslikku reeglitel põhinevat mitmepoolsust India ja Vaikse ookeani piirkonnas;

·teeb kriisiohje, konfliktide ennetamise ja vastupanuvõime suurendamise algatusi;

·panustab koos liikmesriikidega, kasutades Euroopa tiimi lähenemisviisi, konkreetsetesse algatustesse riikide ja piirkondade tasandil.

EL on sõlminud kahepoolsed partnerlus- ja koostöölepingud paljude partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning on lõpetanud läbirääkimised uue partnerluslepingu üle Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. ELil on kavas sõlmida uued partnerlus- ja koostöölepingud Tai ja Malaisiaga ning alustada lähitulevikus partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimisi Maldiividega. Lisaks on ELi eesmärk süvendada koostööd partneritega, kes on juba välja töötanud omaenda käsituse India ja Vaikse ookeani piirkonnast, nimelt ASEANi, Austraalia, India, Jaapani, Uus-Meremaa, Korea Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega. EL on huvitatud ka koostööst QUADi 4 kuuluvate riikidega ühist huvi pakkuvates küsimustes, nagu kliimamuutused, tehnoloogia ja vaktsiinid.

Samuti jätkab EL mitmetahulist tegevust Hiina 5 suunal, edendades kahepoolseid suhteid, et pakkuda lahendusi ühistele probleemidele, tehes koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes ning julgustades Hiinat täitma oma rolli rahumeelses ja edukas India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Samal ajal jätkab EL koostöös nende rahvusvaheliste partneritega, kellel on sarnased mured, oma oluliste huvide kaitsmist ja väärtuste edendamist ning jääb endale kindlaks küsimustes, milles esineb Hiinaga põhimõttelisi erimeelsusi, nagu näiteks inimõiguste küsimuses.

EL kavatseb tugevdada partnerlust kõigi asjaomaste osalejatega India ja Vaikse ookeani piirkonnas, võttes arvesse allpiirkondlikke eripärasid ja dünaamikat.

India ookean: Euroopa värav India ja Vaikse ookeani piirkonda

Euroopa peamine tee India ja Vaikse ookeani turgudele ning sealt Euroopasse kulgeb läbi India ookeani. Seetõttu on elutähtis, et selles piirkonnas valitseksid stabiilsus ja meresõiduvabadus. EL on võtnud kindlalt nõuks toetada oma partnereid India ookeani piirkonnas selliste probleemidega tegelemisel, nagu kliimamuutuste süvenev mõju, merereostus ja elurikkuse kadumine või ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüügitegevus. Selles vallas saab EL juba praegu tugineda tugevale partnerlusvõrgustikule 6 .

ELi eesmärk on saada piirkondlike majandusühenduste partneriks, panustada püüdlustesse tugevdada India Ookeani Komisjoni, jätkata piirkonnas asuvate Aafrika partneritega sõlmitud majanduspartnerluslepingute rakendamist ja töötada Ida-Aafrika Ühendusega uue majanduspartnerluslepingu sõlmimise nimel.

ASEANi keskne roll

ELi ja ASEANi dünaamiline ja mitmetahuline partnerlus on toiminud üle 40 aasta. See strateegiline partnerlus hõlmab poliitilisi, julgeoleku-, majandus-, keskkonna-, kliima- ja sotsiaal-kultuurilisi küsimusi ning ühenduvust 7 .

EL hindab kõrgelt ASEANi tahet edendada tulemuslikku mitmepoolsust ja toetab põhimõtet, et ASEANil on keskne roll, ASEANi pingutusi luua reeglitel põhinev piirkondlik struktuur ja olla mitmepoolsuse tugipunktiks. EL toetab ka ASEANi juhitavat protsessi, mille eesmärk on töötada välja tulemuslik, sisuline ja õiguslikult siduv Lõuna-Hiina mere tegevusjuhend, mis ei tohiks kahjustada kolmandate osapoolte huve. Samuti puudutab ELi-ASEANi koostöö suurt hulka julgeolekuküsimusi, muu hulgas ASEANi piirkondliku foorumi kaudu.

Koostöö partneritega Vaikse ookeani piirkonnas

ELil on kauaaegne partnerlus Vaikse ookeani piirkonnaga ning ta soovib seda partnerlust tugevdada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide organisatsiooniga sõlmitava partnerluslepinguga, mis asendab Cotonou lepingu. Koos ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluslepinguga loob see aluse kindlamatele poliitilistele ja strateegilistele suhetele, mis põhinevad ühistel väärtustel ja eesmärkidel.

Lisaks AKV partneritele on ELil tihedad suhted kõikide Vaikse ookeani saareriikidega, kellega peetakse poliitilist dialoogi, ning EL teeb tihedat koostööd Vaikse ookeani saarte foorumi, Vaikse ookeani ühenduse ja Vaikse ookeani piirkondlike organisatsioonide nõukogu teiste liikmetega.

4.    Visiooni elluviimine: SEITSE PRIORITEETSET VALDKONDA

COVID-19 kriisi järel keskendub EL sobivate tingimuste loomisele kestlikuks ja kaasavaks sotsiaal-majanduslikuks taastumiseks ning tegutseb aktiivselt koos oma partneritega järgmises seitsmes valdkonnas:

·kestlik ja kaasav heaolu,

·rohepööre,

·ookeanide majandamine,

·e-valitsus ja digipartnerlused,

·ühenduvus,

·julgeolek ja kaitse,

·inimeste turvalisus.

4.1 Kestlik ja kaasav heaolu

COVID-19 pandeemia on pannud proovile ühiskonna, majanduse ja tarneahelate vastupanuvõime. EL ning India ja Vaikse ookeani piirkond peavad tegema koostööd, et kahjustatud struktuurid endisest paremini üles ehitada. 25.–26. novembril 2021 toimuva 13. Aasia-Euroopa tippkohtumise eesmärk on anda hoogu rohelisele ja kestlikule taastumisele. Seda toetab mitmepoolne koostöö G20 tasandil ja täiendavad kahepoolsed makromajandusdialoogid G20 piirkondlike partneritega. EL soovib makromajanduslikes küsimustes suhelda ka selliste partneritega nagu Indoneesia ja ASEAN+3 makromajanduslike teadusuuringute amet (Macroeconomic Research Office).

Vastupanuvõimelised ja mitmekesised väärtusahelad

Vastupanuvõimelised väärtusahelad on majanduse taastumiseks elutähtsad. EL tegutseb koos partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et väärtusahelaid kindlustada, tugevdades ja mitmekesistades kaubandussuhteid, rakendades kehtivaid kaubanduslepinguid, viies lõpule käimasolevad kaubandusläbirääkimised ja arendades koostööd strateegilistes sektorites, muu hulgas eesmärgiga tegeleda strateegilise sõltuvusega tarneahelates. Näiteks pooljuhtide valdkonnas teeb ta seda selliste partneritega nagu Jaapan, Korea Vabariik ja Taiwan. EL teeb partneritega koostööd ka selleks, et tugevdada eeskirju, millega kaitstakse rahvusvahelist kaubandust selliste ebaausate tavade eest nagu tööstussubsiidiumid, majanduslik survestamine, sunniviisiline tehnosiire ja intellektuaalomandi vargus.

 

Tegeleda tuleb puudujääkidega inimväärse töö valdkonnas ja tööõiguse põhinormide rikkumisega, et muuta tarneahelad kestlikumaks ja vastutustundlikumaks. Vastutustundliku ettevõtluse eestvedajana on ELi eesmärk koondada kriitiline hulk selliseid riike, mis toetavad keskkonna- ja inimõigusi ning töötajate õigusi, hoolsuskohustuste täitmist ja häid tavasid 8 . Kahe- ja mitmepoolsetele jõupingutustele lisanduvad ELi algatused Euroopa rohelise kokkuleppe raames, et tagada vastutustundlik ettevõtlus ning toetada võitlust metsade hävitamise ja elurikkuse kadumisega. Samuti edendab EL arenguriikide ja vähim arenenud riikide integreerimist piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse.

Selleks et vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid, töötab EL koos sarnaselt meelestatud partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas standardite kehtestamise ja muude reguleerimisalaste prioriteetidega, järgides seejuures WTO põhimõtteid. EL algatab ka regulatiivse koostöö valdkondades, mis toetavad rohe- ja digipööret, nagu näiteks EL ja India 2021. aasta mais kokku leppisid.

Pidades silmas, kui oluline on transpordisektori roll vastupanuvõimeliste tarneahelate kindlustamisel ja rohelise sotsiaal-majandusliku taastumise edendamisel, on ELi üks põhieesmärke tagada India ja Vaikse ookeani piirkonna transpordisüsteemide vastupanuvõime tuleviku kriiside suhtes. Väga tähtis on ka koostöö meresõidu turvalisuse ja meresõiduvabaduse säilitamisel ja tagamisel vastavalt rahvusvahelisele õigusele, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsioonile.

Meie kaubandussuhete põhielemendid

 

EL on võtnud kindlalt nõuks jätkata India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega koostööd avatud, kestliku ja reeglitel põhineva kaubanduse alal, sealhulgas koguda toetust Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaasajastamisele. Erilist tähelepanu pööratakse Jaapani, Korea Vabariigi, Singapuri ja Vietnamiga sõlmitud laiaulatuslike kaubanduslepingute ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud majanduspartnerluslepingu 9 rakendamisele ja täitmise tagamisele, samuti ELi investeeringute kaitse lepingutele Singapuri ja Vietnamiga, mis eeldatavasti jõustuvad lähiaastatel.

2020. aasta lõpuks viidi lõpule läbirääkimised laiaulatusliku investeerimislepingu üle Hiinaga ja selle lepingu ratifitseerimisega edasi liikumine on nii ELi kui ka Hiina vastastikustes huvides.

ELi eesmärk on sõlmida kaubanduslepingud Austraalia ja Uus-Meremaaga ning jätkata tööd selle nimel, et sõlmida leping Indoneesiaga ja majanduspartnerlusleping Ida-Aafrika Ühendusega. 2021. aasta mais leppisid EL ja India kokku, et jätkavad kaubandusläbirääkimisi ja alustavad läbirääkimisi eraldi investeeringute kaitse lepingu ja geograafilisi tähiseid käsitleva lepingu üle. Kui need lepingud sõlmitakse, tihendavad need märkimisväärselt ELi ja India kaubandus- ja investeerimissuhteid. Samuti soovib EL sõlmida põhjalikke kaubandus- ja investeerimissuhteid nende partneritega, kellega tal ei ole kaubandus- ja investeerimislepinguid, nagu näiteks Taiwaniga.

Lisaks on EL jätkuvalt huvitatud edasisest koostööst ASEANiga ja selle liikmesriikidega, sealhulgas võimalikust kaubandusläbirääkimiste taasalustamisest Malaisia, Filipiinide ja Taiga, kui tingimused on selleks sobivad, ning kokkuleppe saavutamisest piirkondadevahelise kaubanduslepingu asjus.

Mitme India ja Vaikse ookeani piirkonna riigi suhtes kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alusel tariifseid soodustusi, mis hõlbustab nende juurdepääsu ELi turgudele. Piirkonna vähim arenenud riikidele kehtib tollimaksuvaba ja kvoodivaba erikord „Kõik peale relvade“ 10 ning Pakistani, Filipiinide ja Sri Lanka suhtes kohaldatakse kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivat erikorda GSP+. Need lepped on nimetatud riikides tugevalt kaasa aidanud majandusarengule, inimõiguste ja töötajate õiguste austamisele ning keskkonnakaitse ja valitsemistava parandamisele.

4.2 Rohepööre

ELi tegevus India ja Vaikse ookeani piirkonnas tugineb pikaajalisele kavale teha partneritega koostööd, selleks et võidelda kliimamuutustega, neid leevendada ja nendega kohaneda ning võidelda elurikkuse kadumise, reostuse ja muude keskkonnaseisundi halvenemise vormidega. Selle saavutamiseks tuleb tegeleda nende nähtuste põhjustega ja minna üle ringluspõhisemale majandusele.

Strateegia raames teeb EL järgmist:

·loob rohelisi liite 11 sarnaselt meelestatud partneritega, kes on ühinenud eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks ning muude ambitsioonikate kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Esimene roheline liit sõlmiti Jaapaniga 2021. aasta mais. EL seab sisse rohelisi partnerlusi ka teiste partneritega;

·jätkab rahvusvahelise kestliku rahanduse platvormi 12 kasutamist, et jagada häid tavasid ja leida ühisosa sarnaselt meelestatud partneritega käsituste ja vahendite vallas;

·suhtleb suurima heitega riikide ja piirkondlike organisatsioonidega, kes saavad võtta otsustava rolli kliimamuutustega võitlemisel ja üleilmse rohepöörde edendamisel;

·seab kahepoolsetes ja mitmepoolsetes suhetes ning rahvusvahelistel foorumitel ka edaspidi prioriteediks söest loobumise, sealhulgas uute söeinvesteeringute lõpetamise, söeküttel elektritootmise ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata ja söekaevandamise järkjärgulise lõpetamise, ning teeb piirkonna partneritega koostööd õiglase ülemineku vallas;

·tõhustab koostööd piirkonnaga elurikkuse kaitsel ning kahjustatud ökosüsteeme taastamisel maismaal ja ookeanides. Selle hulka kuulub tegevus peamiste partneritega üleilmse 2020. aasta järgse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku väljatöötamiseks;

·teeb koostööd, et luua tingimused ringluspõhisematele tootmismudelitele, vastupanuvõimelisematele tarneahelatele ELi ja piirkonna vahel ning loodusvarade vastutustundlikumale kaevandamisele;

·edendab raadamisvabasid tarneahelaid;

·edendab ka edaspidi tõhustatud piirkondlikku ja ülemaailmset tegevust plastireostuse vastu võitlemiseks, 13 eeskätt tehes koostööd ASEANi, Jaapani ja Hiinaga;

·jätkab piirkonnas keskkonna teemal kõrgetasemelisi dialooge ja muus vormis koostööd, eeskätt ASEANi, Austraalia, Hiina, India, Indoneesia, Jaapani, Korea Vabariigi ja Lõuna-Aafrikaga ning teiste huvi üles näidanud partneritega.

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendis „Globaalne Euroopa“ 14 on kliimamuutustega võitlemise meetmete kulueesmärki suurendatud 30 %-ni. Ka teadusprogrammist „Euroopa horisont“ eraldatakse ligikaudu 35 % kliimameetmetele, mis pakub ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritele märkimisväärseid koostöövõimalusi kliimamuutuste ja elurikkuse kadumise vallas.

Puhas energia ja transport

Selles valdkonnas kavatseb EL keskenduda järgmisele:

·arendada energiaalaseid dialooge, partnerlusi ja rahastamisvahendeid kestliku, kindla ja taskukohase energia tagamiseks 15 ;

·seada prioriteediks õiglane üleminek vähese CO2-heitega integreeritud energiasüsteemile, mille juures võetakse arvesse ülemineku mõju haavatavamatele riikidele ja piirkondadele ning leevendatakse seda;

·jätkata India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega teadus- ja arendustegevusalast koostööd puhta energia tehnoloogia vallas, pidades sealjuures esmatähtsaks valdkonnaks saastevaba vesinikku, et energiasüsteemi ümberkujundamine oleks kiirem, odavam ja tõhusam 16 ;

·edendada koostööd ülemaailmse linnapeade kliima- ja energiapakti raames, keskendudes linnadele kui kliimameetmete ja puhtale energiale ülemineku eestvedajatele, eesmärgiga kahekordistada linnapeade paktis osalejate arvu piirkonnas (ligi 300 linna 2023. aastaks);

·rakendada säästva ja aruka liikuvuse strateegiat, et tegeleda süsinikuheite vähendamise ja digitaliseerimise küsimustega koos partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ja Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis;

·jätkata koostööd mitme India ja Vaikse ookeani piirkonna riigiga transpordi digitaliseerimise vallas, samuti raudteesektoris, eeskätt seoses Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutusele võtmisega.

4.3 Ookeanide majandamine

EL astub samme ookeanide majandamise tugevdamiseks India ja Vaikse ookeani piirkonnas, järgides täielikult rahvusvahelise õiguse, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni norme, ning peamise eesmärgiga tagada ookeanide elusressursside kestlik majandamine ja elurikkuse säilitamine 17 . Piirkonnas sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingute 18 ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi alaste dialoogide ja töörühmade 19 kaudu jätkab EL India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerite toetamist kalavarude majandamise ja kalanduse kontrollisüsteemide reformimisel. See peaks parandama kalandusnõuete täitmist ning aitama kaasa mere bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale majandamisele kogu piirkonnas.

India ja Vaikse ookeani piirkonnast pärit mereandide suurima ekspordituruna osaleb EL aktiivse liikmena mitmes sellises piirkondlikus kalandusorganisatsioonis, 20 millel on kalavarude säästvas majandamises oluline roll. EL kavatseb saada ka Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni (NPFC) liikmeks. EL jätkab jõupingutusi, et parandada nende organite toimimist ning teha India ja Vaikse ookeani piirkonna kalandusorganisatsioonides koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et toetada neid säästva kalanduse viljelemisel.

Lisaks teeb EL järgmist:

·aitab vahendada Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonis kokkulepet kolme uue merekaitseala määramise kohta Lõuna-Jäämeres;

·suurendab suutlikkust ookeanide paremaks majandamiseks, luues rahvusvahelise mereandmevõrgu ja piirkondliku ookeaniprognooside süsteemi;

·jätkab tegevust India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et edendada ookeanide paremat piirkondlikku majandamist, reostuse vältimist ja merekeskkonna kaitset, toetades eelkõige asjaomaste piirkondlike merekonventsioonide ja tegevuskavade rakendamist. Merekaitsealade tulemuslik haldamine tagatakse selliste algatuste kaudu nagu ELi ja Kagu-Aasia mestimisprojekt;

·jätkab kõrgetasemelisi dialooge ookeanide ja kalanduse küsimustes Austraalia, Indoneesia, Jaapani ja Uus-Meremaaga ning ookeanipartnerlust Hiinaga;

·etendab jätkuvalt tähtsat rolli üleilmse merendusjulgeoleku tagajana (vt punkt 4.6);

·edendab kalurite elu- ja töötingimuste parandamist kooskõlas ILO töönormidega.

4.4 E-valitsus ja digipartnerlused

Kooskõlas komisjoni teatisega „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ 21 püüdleb EL selle poole, et süvendada oma rahvusvahelisi digipartnerlusi India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning luua uusi partnerlussuhteid. Partnerluste eesmärk on tõhustada partneritega tehnilist, poliitika- ja teaduskoostööd taristu, ettevõtluse ja avalike teenuste digitaliseerimise ning oskuste arendamise vallas, muu hulgas selleks, et soodustada digikaubandust. Need võimaldavad ELil ja sarnaselt meelestatud partneritel tagada demokraatlikele põhimõtetele ja põhiõigustele vastavate nõuete väljatöötamise kujunemisjärgus tehnoloogiate jaoks, sealhulgas sellistes valdkondades nagu tehisintellekt. Partnerlussuhete aluseks on vahendid, mis põhinevad regulatiivsel koostööl, suutlikkuse ja oskuste arendamisel ning investeeringutel rahvusvahelisse koostöösse ja teaduspartnerlustesse.

Kui need protsessid on jõudnud piisavalt kaugele, püüab EL sõlmida digipartnerluse lepingud, mille üle peetakse läbirääkimisi India ja Vaikse ookeani piirkonna sarnaselt meelestatud partneritega. Digipartnerluse lepinguga saaks kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid laiendada: tõhustada koostööd kujunemisjärgus tehnoloogiatele (nt tehisintellekt) seatavate nõuete alal ja nende koostalitlusvõimet, tuginedes demokraatlikele põhimõtetele ja põhiõigustele, luua vastupanuvõimelisemaid tehnoloogia tarneahelaid, toetada väärtustel põhinevat innovatsiooni ning pakkuda idufirmadele ja VKEdele paremaid ärivõimalusi. Digipartnerluse lepingud võimaldaksid süvendada koostööd andmehalduse, usaldusväärsete andmevoogude ja andmepõhise innovatsiooni valdkonnas. Need täiendaksid Maailma Kaubandusorganisatsioonis e-kaubanduse üle peetavaid läbirääkimisi konkreetsetes küsimustes, mis on digikaubanduse edendamise seisukohast olulised. Algetapis teeb EL ettepaneku uurida võimalusi läbirääkimiste alustamist Jaapani, 22 Korea Vabariigi ja Singapuriga.

2021. aasta mais tugevdati ELi ja India digipartnerlust kokkuleppega süvendada koostööd kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas alates tehisintellektist kõrgjõudlusega andmetöötluseni ja kvanttehnoloogiast kuni turvalise 5G tehnoloogia ja avaliku sektori digitaliseerimiseni.

Eelseisvatel aastatel tõhustab EL koostööd ASEANiga, toetades ASEANi digivaldkonna tegevuskava „Digital Masterplan 2025“. EL kaalub võimalusi esitada ettepanek ELi-ASEANi lähenemisviisi kohta, mis hõlmaks digitaalset ühendatust ja teadust, tehnoloogiat ja investeeringuid innovatsiooni.

Lisaks jätkab EL tegevust India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et edendada andmekaitsenormide lähendamist, et tagada turvaline ja vaba andmevahetus nii piirkonna sees kui ka sellest väljaspool, sealhulgas ELiga. See tähendab aktiivset suhtlemist peamiste partneritega, et EL saaks teha kaitse piisavuse otsuse juhul, kui tingimused on täidetud. See tegevus on juba andnud tulemusi, näiteks rajasid EL ja Jaapan 2019. aastal maailma suurima vabade ja turvaliste andmevoogude ala ning Korea Vabariigiga viidi 2021. aastal lõpule kõnelused andmekaitse taseme piisavuse üle. Lisaks tehakse olulist tööd Uus-Meremaaga, et tagada ELi eelmise andmekaitsekorra alusel vastu võetud kaitse piisavuse otsuse jätkuv kehtimine. Teised partnerid, nagu India, Indoneesia, Sri Lanka, Taiwan ja Tai, on vastu võtnud ajakohased andmekaitseseadused või on selliseid seadusi kehtestamas. See võib anda tulevikus aluse kõneluste pidamiseks andmekaitse taseme piisavuse üle. Samuti tõhustab EL dialoogi selliste piirkondlike organisatsioonide ja võrgustikega nagu ASEAN, millel on üha suurem roll ühiste andmekaitsestandardite kujundamisel.

Teadusuuringud ja innovatsioon

Rahvusvaheline koostöö teaduse ja innovatsiooni vallas on otsustava tähtsusega rohe- ja digipöörde jaoks ning majanduskasvu, jõukuse ja sotsiaalse heaolu edendamisel. India ja Vaikse ookeani piirkonnas tehakse partneritega koostööd programmi „Euroopa horisont“ raames kooskõlas ELi teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisiga 23 . See lähenemisviis tugineb avatuse põhimõttele, mida tasakaalustab suurem vastastikkus; sellega püütakse luua võrdsed tingimused, järgides selliseid aluspõhimõtteid nagu akadeemiline vabadus, sooline võrdõiguslikkus, eetika, teadusuuringute usaldusväärsus ja kaasavus, avatud teadus ja tõenditel põhinev poliitikakujundamine.

Programm „Euroopa horisont“ pakub ühiste väärtustega partneritele võimalust programmiga ühineda, et süsteemsemalt ära kasutada teadus- ja innovatsioonikoostöö võimalusi. Mitteametlikud arutelud on alanud Austraalia, Jaapani, Korea Vabariigi, Uus-Meremaa ja Singapuriga. EL edendab ka inimkapitali arendamise alast koostööd, sealhulgas teadlaste koolitamist ja liikuvust Marie Skłodowska-Curie meetmete programmi kaudu. Teaduskoostöö ja piirkondliku koostöö arendamine on samuti osa ELi ja ASEANi partnerlusest.

Haridus

Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendis „Globaalne Euroopa“ 24 suurendatakse ELi haridusinvesteeringuid vähemalt 10 %-ni, selleks et tugevdada haridussüsteeme. Euroopa tiim on lubanud eraldada 1,7 miljardit eurot ülemaailmsele hariduspartnerlusele (Global Partnership on Education), mis tähendab, et suurendatakse alg- ja keskhariduse ning tehnilise ja kutsehariduse ja -koolituse rahastamist.

Uus programm „Erasmus+“ pakub ka edaspidi võimalusi India ja Vaikse ookeani piirkonna ning Euroopa vaheliseks üliõpilas- ja õpetajate vahetuseks olulistes teemavaldkondades, mis on eelkõige seotud rohe- ja digipöördega 25 .

4.5 Ühenduvus

ELi eesmärk on edendada ühenduvust India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega selle kõigis aspektides. Käesolev India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia lähtub ELi lähenemisviisi põhimõtetest 26 (kestlik, terviklik ja eeskirjadel põhinev ühenduvus).

Selles valdkonnas koostöö tegemisel on otsustava tähtsusega ELi ja selle liikmesriikide vaheline täielik partnerlus. EL edendab investeeringuid digitaliseerimisse ja ühendab Euroopa paremini oma partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas, muu hulgas Euroopa tiimi algatuste kaudu ja kooskõlas ELi 2021. aasta märtsi deklaratsiooniga Euroopa andmeväravate kohta 27 . See saavutatakse osalt sel teel, et aidatakse partneritel luua regulatiivne ja poliitikakeskkond, mis meelitab ligi era- ja avaliku sektori investeeringuid, tagab võrdsed tingimused ja kestlikkuse kriteeriumide täitmise ning rahvusvaheliste standardite ja põhimõtete omaksvõtmise.

Erainvesteeringute kaasamises peavad osalema liikmesriikide riigipangad ja ekspordikrediidiasutused partnerluses ELi erasektori ja ELi institutsioonidega. Kui see on asjakohane, taotletakse lisaks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendile „Globaalne Euroopa“ vastastikust täiendavust muude ELi vahenditega, nagu Euroopa ühendamise rahastu ning programmid „Euroopa horisont“ ja InvestEU, ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahendite ja tehnilise abiga.

ELi esimesed kaks ühenduvuspartnerit Jaapan ja India on India ja Vaikse ookeani piirkonna põhipartnerid, nagu on ka ASEAN, kellega EL leppis 2020. aasta detsembris kokku ministrite ühisdeklaratsioonis ühenduvuse kohta. ELi eesmärk on teha nende partneritega koostööd ühisprojektides ning samal ajal tihendada koostööd teiste piirkonna partneritega, nagu Austraalia ja Korea Vabariik, ning rahvusvaheliste osalejatega, nagu Ameerika Ühendriigid ja Kanada, nii mitmepoolselt (G7/G20) kui ka kahepoolselt. Läbirääkimiste lõpuleviimine ASEANi ja ELi üldise lennutranspordilepingu üle, mis on esimene selline piirkondadevaheline leping ja hõlmab 37 riiki, näitab ELi otsustuskindlust parandada ühendusi selle piirkonnaga.

Lisaks teeb EL järgmist:

·tugevdab transpordidialoogide kaudu kõige kõrgemal tehnilisel tasandil suhteid piirkonna selliste partneritega nagu ASEAN, Singapur ja Jaapan, lisaks peagi Korea Vabariigi ja Austraaliaga;

·rahastab ka edaspidi valdkondlikku tehnilist koostööd, näiteks lennunduspartnerlusi mitme Aasia piirkonnaga;

·jätkab kahepoolseid meretranspordi- ja julgeolekudialooge strateegiliste partneritega;

·peab dialooge kosmoseküsimustes, mille hulka kuulub vajaduse korral julgeolekukomponent, ja seab sisse uusi suhtluskanaleid piirkonna partneritega.

Tehakse lisapingutusi suhelda ühenduvuse küsimustes Ida-Aafrika ja India ookeani lääneosa partnerite ja piirkondlike organisatsioonidega, et tagada suurem kooskõla taristuprioriteetidega, mille Aafrika Liit on kinnitanud aastateks 2021–2030. Tihedamad sidemed tuleks luua ka Vaikse ookeani ühendusega. EL püüab saavutada vastastikust täiendavust toimivate piirkondlike algatustega Lõuna-Aasias 28 . Laiemas plaanis püüab EL leida sünergiat piirkonna põhja-lõuna suunalistes ühendustes ning jätkab osalemist ASEMi kestliku ühenduvuse raamistikus.

4.6 Julgeolek ja kaitse

EL püüab edendada kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga kehtestatud õigusraamistikuga avatud ja reeglitel põhinevat piirkondlikku julgeolekustruktuuri, sealhulgas turvalisi meresideliine, suutlikkuse suurendamist ja merevägede suuremat kohalolekut India ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Julgeolekuprobleemid ja -ohud, millega EL ning India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerid kokku puutuvad, muutuvad üha sarnasemaks 29 . EL on laiendanud julgeolekualast tegevust partneritega, korraldades ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames ülemeremissioone ja -operatsioone, nende hulgas 2005. aastal Indoneesias Acehi rahuprotsessi jälgimiseks toimunud tsiviilmissioon, mis viidi läbi viie ASEANi partneriga: Malaisia, Tai, Brunei, Singapur ja Filipiinid. ELil on praegu kogu maailmas 18 tsiviil- ja sõjalist missiooni, sealhulgas ELi mereoperatsiooni EUNAVFOR Somalia raames toimuv operatsioon Atalanta India ookeanis ning ELi sõjaline väljaõppemissioon EUTM Mosambiik.

Merevägede kohalolek

Viimase aasta jooksul viidi mereväeoperatsiooni Atalanta raames, mis tegutseb Euroopa Liidu juhtimisel Somaalias (EUNAVFOR), edukalt läbi ühiseid mereoperatsioone India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega, sealhulgas Jaapani, Pakistani, India ja Djiboutiga. EL püüab teha koos India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega rohkem ühisõppusi ja sadamakülastusi, kaasa arvatud mitmepoolseid õppusi, et võidelda piraatlusega ja kaitsta meresõiduvabadust ning tugevdada samal ajal ELi merediplomaatiat selles piirkonnas.

Pidades silmas, kui tähtis on Euroopa merevägede sisukas kohalolek India ja Vaikse ookeani piirkonnas, uurib EL võimalusi, kuidas tagada, et liikmesriigid saadaksid piirkonda rohkem mereväealuseid. Võttes arvesse merel koordineeritud kohaloleku kontseptsiooni 30 esimesest hindamisest saadud kogemusi, hindab EL võimalust määrata kindlaks India ja Vaikse ookeani piirkonnas huvipakkuvad merepiirkonnad ja teeb koostööd piirkonna partneritega, uurides muu hulgas võimalusi nende kaasamiseks sellesse algatusse.

Suutlikkuse suurendamine merendusjulgeoleku valdkonnas

EL jätkab India ookeani lääneosa partnerite piirkondliku merendusjulgeoleku edendamise programmi rakendamist ning püüab laiendada India ookeani kriitilise tähtsusega mereteede projekti (CRIMARIO), mille sisuks on suutlikkuse suurendamine, Vaikse ookeani lõunaosale ja suurendada sünergiat sarnaselt meelestatud partneritega. Sel teel suurendatakse merendusalast suutlikkust võidelda uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu ning samuti terrorismiga seotud ebaseaduslike rahavoogudega. EL ergutab ka teabejagamiskanalite konsolideerimist teabeühenduskeskuste kaudu, mille hulka kuulub India ja Vaikse ookeani piirkonna teabe jagamise (IORIS) platvorm.

Partnerluste laiendamine

ELi eesmärk on etendada suuremat rolli ASEANi julgeolekustruktuuris, osaleda ASEANi kaitseministrite laiendatud kohtumise (ADMM+) tegevuses ja Ida-Aasia tippkohtumisel. Lisaks hakkab EL aktiivsemalt osa võtma muudest foorumitest, näiteks India ookeani meresümpoosionist.

EL tugevdab partneritega peetavaid julgeoleku- ja kaitsealaseid dialooge, sealhulgas dialooge, kus käsitletakse terrorismivastast võitlust, küberjulgeolekut, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist, kosmose- ja merendusjulgeolekut. Sellega seoses saadab EL piirkonnas asuvatesse ELi delegatsioonidesse (praegu Hiinas ja Indoneesias) sõjalised nõunikud. EL loob küberdiplomaatia võrgustiku, tehes koostööd ELi delegatsioonide ja asjaomaste liikmesriikide saatkondadega kogu maailmas.

Samuti hoogustab EL koos partneritega toimuvat tegevust projekti „Julgeolekualase koostöö tõhustamine Aasias ja Aasiaga“ (ESIWA) raames, mis hõlmab terrorismivastast võitlust, küberturvalisust, merendusjulgeolekut ja kriisiohjamist. Esimesed partnerid on India, Indoneesia, Jaapan, Korea Vabariik, Singapur ja Vietnam, kusjuures ELi sõjalised eksperdid juba tegutsevad Indoneesias ja Vietnamis.

India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerid on juba panustanud ELi ÜJKP missioonidesse ja operatsioonidesse rahu ja stabiilsuse tagamiseks. EL on sõlminud kriisiohjeoperatsioonides osalemise raamlepingud Austraalia, Korea Vabariigi, Uus-Meremaa ja Vietnamiga. EL julgustab India ja Vaikse ookeani piirkonna partnereid ÜJKP missioonides ja operatsioonides rohkem osalema, püüab sõlmida osalemise raamlepinguid teiste selle piirkonna partneritega ning lisaks toetab piirkonna partnerite jõupingutusi oma rahuvalvesuutlikkuse arendamisel.

Uued julgeolekuprobleemid

Küberjulgeoleku valdkonnas tugevdab EL partnerite suutlikkuse suurendamist, et võidelda küberkuritegevusega, kasutades olemasolevaid standardeid ja koostöömehhanisme (nimelt Euroopa Nõukogu Budapesti konventsiooni küberkuritegevuse kohta), ning parandada kübervastupidavusvõimet. Terrorismivastase võitluse valdkonnas võtab EL meetmeid, et võimestada kogukondi võitluses vägivaldse äärmuslusega. Lisaks edendab EL koostööd Europoli ja partnerite õiguskaitseasutuste vahel.

EL teeb partneritega koostööd tuumaohutuse ning tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade leviku tõkestamise valdkonnas. EL toetab relvakaubanduslepingu rakendamist ja ülemaailmset kohaldamist ning püüab sarnaselt meelestatud partneritega arendada mitmepoolseid algatusi, mis puudutavad relvaeksporti ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli. ELi keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude alaste tippkeskuste algatus (ELi KBRT tippkeskuste algatus) on teinud ASEANi riikidega koostööd 2010. aastast saadik. EL jätkab partnerite ja piirkondade toetamist KBRT-riskide maandamise ja kõiki ohte hõlmava julgeolekujuhtimise tugevdamisel, järgides vabatahtlikku ja nõudlusest lähtuvat lähenemisviisi 31 .

EL aitab võidelda välisriikide riiklike ja valitsusväliste osalejate poolse teabega manipuleerimise ja väärinfoga India ja Vaikse ookeani piirkonnas uute vahendite abil, mille eesmärk on teabega manipuleerimine kindlaks teha, seda analüüsida, hinnata ja tõkestada ning näha selle eest ette rahalised tagajärjed. EL laiendab piirkonna eksperdivõrgustikke, jagab teavet ja kogemusi sarnaselt meelestatud partneritega ning suurendab teadlikkust teabega manipuleerimisest ja väärinfost. Selle valdkonna meetmetega toetatakse ka meediaväljaandeid sõltumatu sisu tootmisel. See soodustab pluralistliku ja faktidel põhineva teabekeskkonna loomist, vähendab sõltuvust riigi kontrolli all olevatest välisväljaannetest ja ühtlasi nende mõju.

4.7 Inimeste turvalisus

Tervishoid

COVID-19 pandeemia on toonud kogu maailmas esile tervishoiusüsteemide, epideemiale reageerimise mehhanismide ning teadusuuringute ja tootmisvõimsuse nõrkused viirushaiguste ja vaktsiinide valdkonnas. Seetõttu on India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega tehtava koostöö puhul saanud tervishoiust paljudel juhtudel tähtsaim teema. EL võttis 2020. aastal vastu kaks olulist piirkondlikku programmi, et aidata meie partneritel toime tulla pandeemia tagajärgedega tervishoiu valdkonnas.

EL jätkab koostööd kõigi India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega, et tagada tulemuslik mitmepoolne reageerimine COVID-19-le ja võimalikele tulevastele üleilmsetele tervishoiukriisidele. Selle hulka kuulub järgmine tegevus:

·India ja Vaikse ookeani piirkonna väikese ja keskmise sissetulekuga partnerite aitamine, et nad saaksid juurdepääsu COVID-19 vaktsiinile COVAXi mehhanismi ja muude vahendite abil. EL on toetanud paljusid piirkonna riike, 32 pakkudes neile isikukaitsevahendeid ja meditsiiniseadmeid, ravimeid ja tervishoiualaseid eriteadmisi. Suurt rõhku pannakse koostööle Indiaga, muu hulgas ravimite toimeainete kvaliteedi vallas. ELi tulevane tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) teeb tihedat koostööd partneritega kogu maailmas, et tegeleda rahvusvaheliste tarneahelatega, suurendada üleilmset tootmisvõimsust ja parandada meditsiinivahendite kättesaadavust;

·ELi ravimistrateegiaga kooskõlas olev tõhustatud mitmepoolne koostöö, et tagada ravimi- ja tervishoiutööstuse tarneahelate ohutus ja mitmekesisus ning parandada kvaliteetsete ravimite ja tervishoiutoodete kättesaadavust;

·teaduskoostöö nakkushaiguste ennetamise vallas ning ravimite ja ravi kättesaadavuse parandamiseks. Teadusuuringute programmi „Euroopa horisont“ raames saavad India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerid osaleda ELi rahastatavates teadus- ja innovatsioonimeetmetes;

·koostalitlusvõimelisi COVID-19 sertifikaadi süsteeme kasutavate huvitatud riikide ühendamine ELi COVIDi digitõendiga. EL on teinud tehnilised kirjeldused ja avatud lähtekoodiga alustarkvara kõigile kättesaadavaks;

·tervislikele ja kestlikele toidusüsteemidele ülemineku toetamine. ELi eesmärk on süvendada sarnaseid seisukohti jagavate partneritega koostööd strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia valdkonnas. EL kavatseb alustada kestlike toidusüsteemide teemal dialoogi India ja Vaikse ookeani piirkonna huvitatud partneritega (mõned neist kavandavad oma kestlikkuspoliitikat ja -programme) või sõlmida kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid, et toetada koostööd toiduohutuse, looma- ja taimetervise ning kestliku arengu valdkonnas;

·koostöö õhusaaste vastu võitlemisel, eelkõige linnakeskustes.

ELi tõhusam tegevus katastroofiohu vähendamise ja katastroofideks valmisoleku alal

India ja Vaikse ookeani piirkonnas esineb väga sageli loodusõnnetusi ja inimtegevusest tingitud katastroofe. Kliimamuutused mitte ainult ei võimenda looduskatastroofe, vaid on ka ohtu mitmekordistav tegur, mis muudab konfliktiolukorrad keerulisemaks ja pikendab neid, suurendades seega humanitaarvajadusi. Ennetav lähenemisviis humanitaarmeetmetele ja varajase hoiatamise süsteemid võivad eeskätt aidata muuta kogukondi ohustatud piirkondades vastupanuvõimelisemaks. 2022. aastal kasutab EL ka katastroofide tagajärjel ümberasustamise platvormi eesistumist, et edendada ülemaailmseid jõupingutusi, mille eesmärk on kaitsta katastroofide ja kliimamuutuste tõttu India ja Vaikse ookeani piirkonnas ümber asustatud inimesi.

Viimase 25 aasta jooksul on EL teinud katastroofideks valmisoleku ja neile reageerimise valdkonnas koostööd piirkonna riikidega, sealhulgas Afganistani, Pakistani, Iraani, Mosambiigi, Bangladeshi, Myanmari, Filipiinide, Nepali ja paari ASEANi riigiga, keda on kõige rohkem tabanud loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud katastroofid. EL on hädaolukordadele ja katastroofidele reageerimiseks saatnud abisaadetisi ja päästemeeskondi ning jätkab suutlikkuse suurendamise toetamist katastroofide ohjamise vallas selliste organisatsioonidega nagu ASEANi humanitaarabi koordineerimiskeskus. Kaalumisele tulevad ka katastroofidele vastupanuvõimelise taristu loomise koalitsiooni raames võetavad meetmed.

Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem pakub uut teenust hoiatusteadete edastamiseks Galileo taristu kaudu. Jaapaniga tehakse koostööd ühtse hädaolukorra sõnumi vormi väljatöötamiseks. ELi Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenusega abistatakse India ja Vaikse ookeani piirkonna riike, pakkudes varajasi hoiatusi ja seireteavet üleujutuste, põudade ja metsatulekahjude kohta.

5.    Tegevuskava rakendamine: põhimeetmed

EL lähtub piirkondlike ja mitmepoolsete partneritega peetavates dialoogides käesolevast strateegiast ning kooskõlastab lähenemisviisi India ja Vaikse ookeani piirkonnale ELi liikmesriikidega. Strateegia rakendamist edendavad tippkohtumised, ministrite kohtumised, dialoogid ja tulevased kokkulepped piirkonna partneritega. Euroopa Parlamenti teavitatakse tegevusest täielikult.

Strateegia rakendamist rahastatakse mitmest allikast – sealhulgas naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ – vastavalt selle kohaldamisalale. EL maksimeerib oma eelarve mõju, rakendades tagatisi ja segarahastamisvahendeid, mida toetab Euroopa Kestliku Arengu Fond+, et tagada koostöös Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega arenguabi laiapõhjaline kasutuselevõtt, kaasa arvatud erasektorist.

ELi kavandatud meetmete põhipunktid:

·teha koostööd India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega, et luua vastupanuvõimelisemad ja kestlikumad üleilmsed väärtusahelad, mitmekesistades kaubandus- ja majandussuhteid ning töötades välja tehnoloogilised standardid ja eeskirjad, mis on kooskõlas meie väärtuste ja põhimõtetega.

·viia lõpule ELi kaubandusläbirääkimised Austraalia, Indoneesia ja Uus-Meremaaga; taasalustada kaubandusläbirääkimisi ja algatada investeerimisläbirääkimised Indiaga; sõlmida majanduspartnerlusleping Ida-Aafrika Ühendusega; hinnata, millised on võimalused alustada uuesti kaubandusläbirääkimisi Malaisia, Filipiinide ja Taiga ning pidada läbirääkimisi piirkondadevahelise kaubanduslepingu sõlmimiseks ASEANiga;

·sõlmida partnerlus- ja koostöölepingud Malaisia ja Taiga; alustada läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Maldiividega ning tagada, et ELi tulevane partnerlusleping Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega hakkaks vilja kandma;

·luua rohelised liidud ja partnerlused huvitatud ja edasipüüdlike partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu;

·tugevdada ookeanide majandamist piirkonnas, sealhulgas suurendada ELi toetust India ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kalanduse juhtimis- ja kontrollisüsteemidele, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastasele võitlusele ning säästva kalapüügi partnerluslepingute rakendamisele;

·laiendada digipartnerluse võrgustikku India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega ning uurida võimalusi uute digipartnerluse lepingute sõlmimiseks;

·kiirendada Jaapani ja Indiaga sõlmitud ühenduvuspartnerluste rakendamist; toetada partnereid sobiva regulatiivse keskkonna loomisel ja hõlbustada vajalike rahaliste vahendite kaasamist, et parandada Euroopa ning India ja Vaikse ookeani piirkonna ühenduvust kohapeal;

·tugevdada teaduse ja innovatsiooni alast koostööd programmi „Euroopa horisont“ raames; uurida võimalusi kaasata sellesse programmi India ja Vaikse ookeani piirkonnas ELiga sarnaselt meelestatud partnerid, nagu Austraalia, Jaapan, Korea Vabariik, Uus-Meremaa ja Singapur;

·uurida viise, kuidas tagada ELi liikmesriikide mereväe suurem kohalolu, et aidata kaitsta meresideliine ja meresõiduvabadust India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning suurendada seega India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerite suutlikkust tagada merendusjulgeolek;

·parandada toetust India ja Vaikse ookeani piirkonna vähim arenenud riikide tervishoiusüsteemidele ja pandeemiaks valmisolekule, tõhustades nakkushaiguste alast teaduskoostööd programmi „Euroopa horisont“ raames.

Komisjon ja kõrge esindaja kutsuvad Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kiitma heaks käesolevas ühisteatises esitatud lähenemisviis ning tegema koostööd selle meetmete rakendamisel ja läbivaatamisel.

-------------------

(1)

  Réunion, Mayotte, Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Polüneesia

(2)

Sealhulgas soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

(3)

 Vt muu hulgas nõukogu järeldused India ja Vaikse ookeani piirkonnas tehtavat koostööd käsitleva ELi strateegia kohta (19. aprill 2021), ühisteatis „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (9. märts 2020), nõukogu järeldused „Aafrika Sarv: ELi geostrateegiline prioriteet“ (10. mai 2020), ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia ning nõukogu järeldused ELi tõhusama julgeolekualase tegevuse kohta Aasias ja koos Aasia riikidega.

(4)

QUAD on neljapoolne julgeolekudialoog Austraalia, India, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel.

(5)

Ühisteatis „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“, 12. märts 2019.

(6)

Näiteks kuuluvad partnerite hulka Aafrika Liit, India Ookeani Komisjon, India Ookeani Rannikuriikide Assotsiatsioon ja Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC), Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturg (COMESA), Ida-Aafrika Ühendus (EAC), Ida-Aafrika Arenguühendus (IGAD) ja Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon (SAARC).

(7)

https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2020/12/01/eu-asean-joint-ministerial-statement-on-connectivity/

(8)

Selles küsimuses on kavas vastu võtta ELi õigusnormid, mis tähendab, et ELi projekti „Vastutustundlikud tarneahelad Aasias“, milles osalevad Filipiinid, Hiina, Jaapan, Myanmar, Tai ja Vietnam, tuleb laiendada. EL ja ÜRO teevad koostööd India, Indoneesia, Malaisia, Myanmari, Sri Lanka ja Taiga, et edendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimist Aasias.

(9)

Vaikse ookeani saareriikidega (Paapua Uus-Guinea, Fidži, Samoa ja Saalomoni Saared) sõlmitud majanduspartnerluslepingut laiendatakse tõenäoliselt uutele liikmetele (Tonga, Ida-Timor ja võib-olla ka Kiribati, Tuvalu ja Vanuatu) ning selle kohaldamisalasse lisatakse tõenäoliselt ka teenused ja investeeringud.

(10)

Algatuses „Kõik peale relvade“ saavad osaleda kõik ÜRO poolt vähim arenenud riikideks liigitatud riigid. India ja Vaikse ookeani piirkonnas kuuluvad nende hulka näiteks Bangladesh, Kambodža, Djibouti, Laos, Madagaskar ja Mosambiik.

(11)

Rohelised liidud ja partnerlused https://ec.europa.eu/international-partnerships/topics/green-deal_en

(12)

Kestliku rahanduse platvorm https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/sustainable-finance/overview-sustainable-finance/platform-sustainable-finance_en

(13)

Eelkõige projektiga „Re-thinking Plastics“.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“.

(15)

 Juba toimivate partnerluste hulka kuuluvad sellised projektid nagu Türkmenistani-Afganistani-Pakistani-India TAPI torujuhe ning Kesk-Aasia–Lõuna-Aasia energiaprojekt CASA1000.

(16)

2015. aasta innovatsioonimissiooni raamistik on aidanud investeerida üle 4,9 miljardi dollari puhta energia alasesse innovatsiooni aastas ja toetada üle 70 koostööprojekti viimase viie aasta jooksul ning nüüd on selle fookuses innovatsioon laevanduse, vesiniku ja energia valdkonnas.

(17)

 Kooskõlas ühisteatisega rahvusvahelise ookeanide majandamise kohta JOIN(2016) 49 final

(18)

 Cooki saared, Kiribati, Mikroneesia Liiduriigid, Saalomoni Saared, Madagaskar, Mauritius, Mosambiik ja Seišellid. Jätkatakse arutelusid teiste piirkonna partneritega.

(19)

 Taiwani, Tai, Hiina, Ghana, Korea, USA ja Jaapaniga.

(20)

India Ookeani Tuunikomisjon, India ookeani lõunaosa kalandusorganisatsioon, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon ning Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon.

(21)

 Komisjoni teatis „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ – teatise tekst (europa.eu)

(22)

2021. aasta mais toimunud tippkohtumisel seadsid EL ja Jaapan eesmärgiks oma digitaalset partnerlust tugevdada, leppides kokku koostöö tegevuskavas, mis näeb ette laiendada koostööd 6G, standardimise, tehisintellekti, plokiahela, kvanttehnoloogia ja küberjulgeoleku valdkonnas ning teha koostööd pooljuhtide vastupanuvõimelisemate tarneahelate loomiseks ning uurida võimalusi innovatsioonialase koostöö tegemiseks kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide valdkonnas.

(23)

Üldine lähenemisviis: rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni alal

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“

(25)

 Ajavahemikul 2014–2020 toimus programmi „Erasmus+“ toel India ja Vaikse ookeani piirkonna ning Euroopa vahel üle 18 000 üliõpilas- ja õpetajavahetuse, kusjuures kaks kolmandikku toetusesaajatest tuli India ja Vaikse ookeani piirkonnast Euroopasse.

(26)

 Esitatud 2018. aasta teatises ELi ja Aasia ühenduvuse kohta.

(27)

Deklaratsioon Euroopa andmeväravate kohta: digital_day_2021_data_gateways_declaration_E5DAD6A3-ECB7-0A42-CB1F162C9F47AC25_74941 (3).pdf

(28)

Sealhulgas Lõuna-Aasia piirkondliku taristu ühendatuse algatus, Bengali lahe valdkondadeülese tehnilise ja majanduskoostöö algatus ning katastroofikindla taristu koalitsioon.

(29)

Nõukogu 2018. aasta mai järeldused ELi tõhusama julgeolekualase tegevuse kohta Aasias ja koos Aasia riikidega

(30)

  https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/01/25/gulf-of-guinea-council-conclusions-launching-the-pilot-case-for-the-coordinated-maritime-presences-concept/  

(31)

  https://europa.eu/cbrn-risk-mitigation/index_en  

(32)

Afganistan, Bangladesh, Bhutan, Kambodža, Fidži, Filipiinid, Ida-Timor, India, Indoneesia, Kiribati, Laose Demokraatlik Rahvavabariik, Maldiivid, Mongoolia, Nepal, Paapua Uus-Guinea, Pakistan, Saalomoni Saared, Samoa, Sri Lanka, Tonga, Tuvalu, Vanuatu ja Vietnam