EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.7.2025

COM(2025) 565 final

2025/0240(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom) 2024/2509

{SWD(2025) 565 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimastel aastatel on ELi vahendid koos liikmesriikidele eelnevalt eraldatud rahastamispakettidega väga suurel määral toetanud ELi peamiste eesmärkide saavutamist ja ELi ühist poliitikat – alates majanduslikust, territoriaalsest ja sotsiaalsest ühtekuuluvusest kuni põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamiseni, taskukohase toidu kättesaadavuseni, ühise kalanduspoliitika toetamiseni või vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseni. Praegu on mitu fondi põhiosas eelnevalt liikmesriikidele eraldatud. Liidu ees seisvad tõsised probleemid sunnivad aga järele mõtlema, kuidas nende fondide ülesehitust parandada, et need aitaksid meie ühiseid prioriteete kõige tõhusamalt ellu viia.

Samal ajal tagavad toiduga kindlustatus ja looduskaitse Euroopa elukvaliteedi, kuna ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) suudab tagada 450 miljonile eurooplasele juurdepääsu ohututele, kvaliteetsetele ja mitmekesistele toiduainetele taskukohase hinnaga, aidates samal ajal säilitada elujõulisi maapiirkondi ja teha märkimisväärseid edusamme kestlikkuse suunas. Toiduga kindlustatust pikas vaates mõjutavad riskid ning kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõjud seavad aga põllumajandussektori üha suurema surve alla. Lisaks mõjutavad põllumajandustootjaid, kalureid, maapiirkondi ja rannikualasid üha enam kõlvatu ülemaailmne konkurents, järjest kõrgemad energiahinnad, noorema põlve põllumajandustootjate ja kalurite puudus ning raskused kapitalile juurdepääsul. Näiteks hoolimata ÜPP alusel antavast märkimisväärsest toetusest on põllumajandustulu töötaja kohta endiselt kõikuv ja oluliselt väiksem kui ELi keskmine palk (2023. aastal 60 %).

Sõda, ebakindlus, vaesus ja väljavaadete puudumine on suurendanud rändevooge ning rände relvana kasutamine ELi piiridel on näide uutest ohuvormidest. Samal ajal tekitab ülemaailmne poliitiline ja majanduslik olukord enneolematu ulatusega probleeme, kui nii Euroopas kui ka selle naabruses käib sõda.

Kuigi need on vaid mõned paljudest liidu ees seisvatest probleemidest, näitavad need vajadust parandada ELi toetuse ülesehitust, et kõige paremini saavutada meie ühised prioriteedid ja ühine poliitika ning tagada, et ELi eelarvel on jätkuvalt keskne roll õiglase ja kaasava majanduskasvu, püsiva majandusliku lähenemise, põlvkondadevahelise õigluse ja julgeoleku toetamisel. Sellega seoses kutsutakse komisjoni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes üles tugevdama ja ajakohastama ühtekuuluvus- ja majanduskasvupoliitikat, mille eesmärk on vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, toetada tööhõivet ja tugevdada liidu konkurentsivõimet. Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamisega juba nähakse ette paindlikkus ja pakutakse stiimuleid, et suunata investeeringuid uute probleemide lahendamisse, hoides samal ajal endiselt põhifookuses piirkondlike erinevuste vähendamist. Samuti kutsutakse nendes üles tagama, et kalandussektor jääks kestlikuks, konkurentsivõimeliseks ja vastupidavaks ning tagaks Euroopa kalandusahelale võrdsed tingimused. Nendega lubatakse, et Euroopa ookeanipakt keskendub sinise majanduse edendamisele ning aitab tagada meie ookeanide hea haldamise ja nende igakülgse kestlikkuse. Samuti nõutakse neis ühist põllumajanduspoliitikat, mis oleks sihipärasem, leiaks õige tasakaalu stiimulite, investeeringute ja reguleerimise vahel ning tagaks põllumajandustootjatele õiglase ja piisava sissetuleku. Laiemas plaanis kohustuvad need toetama meetmeid, mille eesmärk on tugevdada Euroopa kaitset ja julgeolekut ning tegeleda rändeprobleemidega, sealhulgas ELi välispiiride tõhus kaitse, samuti valmisolek kliimamuutusteks või nende vastu võitlemine. ELi riigipead on mitmel korral kutsunud üles suurendama ELi põllumajanduse vastupanuvõimet, et säilitada pikas perspektiivis toiduga kindlustatus, elujõuliste maakogukondade väärtus ja ÜPP oluline roll selles. Lisaks on nad rääkinud vajadusest tagada stabiilse ja prognoositava poliitikaraamistik, sealhulgas toetada põllumajandustootjaid keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisel.

Komisjoni 19. veebruari 2025. aasta teatises „Põllumajanduse ja toidu visioon“6 on sätestatud 2027. aasta järgse ÜPP üldpõhimõtted. Need põhimõtted hõlmavad ÜPPd, mis tugineb eesmärkidele ja sihipärastele nõuetele, liikmesriikide suuremat vastutust ja aruandekohustust ÜPP eesmärkide täitmise eest, ÜPP olulist rolli põllumajandustootjate sissetuleku toetamisel ja stabiliseerimisel ning tulevase põllumajandustootjate põlvkonna kindlustamisel, lihtsamat ja sihipärasemat poliitikat, milles on selgem tasakaal stiimulite ja kohustuslike nõuete vahel, suuremat paindlikkust põllumajandustootjatele ning rõhuasetuse muutust tingimustelt stiimulitele.

Üldisemalt loob 2028.–2034. aasta mitmeaastane finantsraamistik võimaluse välja töötada poliitikakesksema, lihtsama, mõjukama ja reageerimisvõimelisema eelarve, et aidata liikmesriikidel ja nende piirkondadel tegeleda prioriteetide ja probleemidega kõige tulemuslikumal, kaasavamal ja tõhusamal viisil, tuginedes kõigile praegustest programmidest saadud õppetundidele. 11. veebruaril 2025 avaldatud komisjoni teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ rõhutati sellega seoses vajadust „leida lahendus senistele raskustele, nõrkustele ja jäikustele ning maksimeerida iga kulutatava euro mõju“, tagades samal ajal eelarve võime reageerida muutuvale tegelikkusele. 

Käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on aidata kaasa nende probleemide lahendamisele järgmisega:

·suurema sidususe tagamine ELi prioriteetide ning riiklike ja piirkondlike meetmete vahel;

·lihtsustamine ja suurem kulutõhusus lihtsama ja tõhusama rakendussüsteemi loomise kaudu;

·tegelemine uute poliitiliste prioriteetidega, hõlbustades vahendite ümberjaotamist, et reageerida uutele vajadustele ja ettenägematutele kriisidele, seadmata ohtu pikaajaliste eesmärkide täitmist.

Nende eesmärkide saavutamiseks nähakse käesoleva algatusega ette liikmesriikidele eelnevalt eraldatud rahastamispakettidega koondamine ühte fondi, et:

·lihtsustada praegust raamistikku – üleminek peaaegu 540 programmilt 27 riikliku ja piirkondliku partnerluse kavale ja ühele Interregi kavale, mille rahastamiskõlblikkuse spekter on lai ja millel on üksainuke komplekt eeskirju, vähendab halduskulusid kõigil tasanditel, hõlbustades samal ajal ELi ettevõtjate, sealhulgas VKEde, kohalike omavalitsuste ja projektide elluviijate juurdepääsu rahastamisele ning keskendudes piirkondlike erinevuste vähendamisele. Põllumajandussektori jaoks kujutab see endast arengut, mis põhineb viimasel reformil, mis juba – ja esmakordselt – lähtub riiklikest strateegilistest kavadest ja tulemuslikkusest. Samuti tagab uus raamistik sidususe, koondades ühise põllumajanduspoliitika sekkumised praeguse kahefondilise struktuuri asemel ühe katuse alla. Selline ühtlustamine suurendab paindlikkust ja lihtsustamist;

·pakkuda integreeritumat programmitöö protsessi, mis võimaldab ELi prioriteetide saavutamiseks kasutada diferentseeritumat ja kvalitatiivsemat lähenemisviisi, mis on kohandatud iga liikmesriigi riiklikele ja piirkondlikele probleemidele, loobudes „kõigile sobivast“ lähenemisviisist. Integreeritud programmitöö suurendab ka koostoimet poliitikavaldkondade vahel, näiteks andes liikmesriikidele võimaluse tegeleda terviklikumalt maapiirkondade ja rannikualade probleemidega, samuti koostoimet muude ELi rahastamisprogrammidega (nt Euroopa Konkurentsivõime Fond või Euroopa ühendamise rahastu). Seda tehes tagab fond ka jätkuva toetuse neile, kes seda kõige rohkem vajavad, sealhulgas vähim arenenud piirkondadele ja kõige enam abi vajavatele põllumajandustootjatele, pöörates suurt tähelepanu põlvkondade vahetusele;

·tagada, et ELi eelarve toetab edu saavutamist, andes liikmesriikidele ja piirkondadele vajalikud eesmärgid, et osaleda ambitsioonikas reformikavas, mis toob kasu ELile tervikuna, ning suunates kulutusi sinna, kus seda on kõige rohkem vaja ja kus on võimalik luua suurimat ELi lisaväärtust – eelkõige julgustades liikmesriike ja piirkondi valima praegusest rohkem suure ELi lisaväärtusega projekte, sealhulgas piiriüleseid ja mitut riiki hõlmavaid projekte (eelkõige üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte). Parema poliitika kavandamisega kõigil tasanditel ja ELi vahendite tõhusama eraldamisega seal, kus nende abil on võimalik saavutada parimaid tulemusi, tagatakse üldine järjepidevus kõigis valdkondades ning suurendatakse koostoimet poliitikavaldkondade vahel;

·edendada kõigil tasanditel isevastutust mitmetasandilise valitsemise ja tugeva piirkondliku mõõtme abil, lähtudes eelarve jagatud täitmisest ja partnerluspõhimõttest ning tagades, et toetus keskendub iga liikmesriigi ning selle piirkondade ja sektorite vajadustele, samuti suurendades järjepidevust ja prognoositavust korraldusasutuste ja toetusesaajate jaoks;

·võimaldada raha kasutada kiiremini ja paremini, sidudes liikmesriikidele rahaliste vahendite eraldamise pigem meetmete rakendamisel tehtud edusammudega kui rahastamiskõlblike kulude hüvitamisega;

·kehtestada tugevad kaitsemeetmed, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ja Euroopa põhiõiguste harta tõhus kohaldamine kogu rakendusperioodil;

·suurendada paindlikkust ja kohanemisvõimet, eraldades vahendeid järk-järgult kogu programmitöö perioodi jooksul, lihtsustades kavade läbivaatamist ja luues ELi tasandi reservi (ELi rahastu), mis jätab lisaruumi uute prioriteetide ja kriisidega kohanemiseks.

ELi rahastu täiendab rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil. ELi rahastust toetatakse riikidevahelisi ja uuenduslikke projekte, millel on suur ELi lisaväärtus ja mis nõuavad täiendavaid koordineerimispingutusi ELi tasandil. Samuti pakub see liikmesriikidele tehnilist tuge riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade tõhusaks rakendamiseks. Lisaks aitab rahastu liikmesriikidel kiiresti reageerida kiireloomulistele ja erivajadustele kriisiolukorras, näiteks suure loodusõnnetuse korral riigis või piirkonnas, ning edendada parandamist ja taastumist, et suurendada kriisijärgset vastupanuvõimet. Samuti aitab see leevendada ebakindlust, andes liidule täiendavat manööverdamisruumi, et kohaneda liidu tasandil esilekerkivate prioriteetidega, mis nõuavad koordineeritud reageerimist.

Käesolevale ettepanekule on lisatud valdkondlike määruste ettepanekud, milles sätestatakse eritingimused liidu toetuse andmiseks kavadega hõlmatud poliitikavaldkondades. Kõnealust liidu toetust antakse fondist ja kooskõlas fondi reguleerivate eeskirjadega, nagu on kavandatud käesoleva määrusega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Fond aitab paremini ära kasutada käesoleva algatuse kohaldamisalasse kuuluvate poliitikameetmete koostoimet ja seega toetada nende elluviimist. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika koondamine ühtse programmitöö lähenemisviisi alla annab liikmesriikidele rohkem vahendeid, et tegeleda probleemidega, millega põllumajandustootjad ning maa- ja rannikukogukonnad silmitsi seisavad (nt taristu arendamine; teenused, digiteerimine, juurdepääs veele ja energiataristule; oskuste arendamine, põlvkondade vahetus). Rände ja ühtekuuluvuse viimine ühe ja sama programmitöö lähenemisviisi alla parandab ka liikmesriikide ja piirkondade võimalusi rändajaid tööturule integreerida, kaitstes samal ajal oma piire.

Liikmesriikidele eelnevalt eraldatud rahastamispakettide lihtsustatud raamistik võimaldab hõlpsamalt ära kasutada koostoimet teiste ELi eelarveprogrammidega, kui selle juhtimismehhanism tagab sujuva ja ilma kattumiseta programmitöö. Eriti oluline on koostoime Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, InvestEU rahastamisvahendiga, Euroopa ühendamise rahastuga, programmiga „Erasmus+“, ühtse turu, tolli ja riiklike ametiasutuste vahelise koostöö programmiga (SMP+) ning instrumendiga „Globaalne Euroopa“.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Fond toetab ja suurendab kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega, näiteks:

·komisjoni teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta „Lihtsam ja kiirem Euroopa“ 1 , mis annab uut hoogu ELi poliitika ja õigusaktide kiiremale väljatöötamisele, lihtsustamisele ja tõhustamisele ning õigusnormide muutmisele selgemaks, arusaadavamaks ja kiiremini rakendatavaks;

·ELi konkurentsivõime kompass 2 , milles nõutakse horisontaalseid tugisüsteeme, nagu ühtse turu tõkete kõrvaldamine, kapitaliturgude süvendamine hoiuste ja investeeringute liidu aluseks olevate reformide rakendamise kaudu ning regulatiivse keskkonna lihtsustamine ELi eelarve fookuse muutmise kaudu. Liikmesriikidele eelnevalt eraldatud rahastamispakettide lihtsustatud raamistik võimaldab sellega seoses paremini ära kasutada koostoimet muude ELi eelarve vahenditega, sealhulgas Euroopa Konkurentsivõime Fondiga ja programmiga „Euroopa horisont“;

·puhta tööstuse kokkulepe 3 , milles esitatakse konkurentsivõime suurendamise ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava ning tuuakse välja 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku oluline osa puhtale energiale ülemineku võimaldamisel. Puhta tööstuse kokkuleppe raames võttis komisjon vastu taskukohaste energiahindade tegevuskava 4 , mille eesmärk on vähendada energiakulusid kõikide jaoks, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja suurendada energiatõhusust või energiakriisiks valmisolekut;

·komisjoni 5. märtsi 2025. aasta teatis oskuste liidu kohta 5 , milles on sätestatud vajalikud praktilised meetmed, et anda inimestele õiged oskused ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja kaasavust;

·19. veebruari 2025. aasta põllumajandus- ja toidualane visioon 6 , milles esitatakse meetmed ELi põllumajandus- ja toidusektori pikaajalise konkurentsivõime, kestlikkuse ja vastupanuvõime tagamiseks;

·teadus- ja innovatsioonipoliitika Euroopa ookeanipakti teadus- ja innovatsioonistrateegia kaudu ning veemajanduse kerksuse teadus- ja innovatsioonistrateegia koostoimelisel viisil;

·19. märtsi 2025. aasta valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, milles nähakse ette uus lähenemisviis kaitsele ja määratakse kindlaks investeerimisvajadused. Selles kirjeldatakse peamisi tegevussuundi, kuidas kaitsta Euroopa julgeolekut, sealhulgas tehes ulatuslikke investeeringuid kaitsesse ja suurendades Euroopa kaitsetööstuse valmisolekut;

·komisjoni 5. märtsi 2025. aasta teatis „Euroopa autotööstuse tegevuskava“, milles on sätestatud vajalikud sammud üleminekuks heiteta, ühendatud ja üha enam automatiseeritud sõidukitele;

·komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“, milles on esitatud vajalikud sammud kestliku, aruka ja vastupidava liikuvuse saavutamiseks Euroopa transpordisüsteemis;

·võrdõiguslikkuse liit ja sellega seotud strateegiad7, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; 5. juuni 2025. aasta Euroopa ookeanipakt, milles sätestatakse terviklik strateegia ookeanide paremaks kaitsmiseks, sinise majanduse edendamiseks ja rannikualadel elavate inimeste heaolu toetamiseks;

·teatis ELi kriisivalmiduse strateegia kohta uute ohtude ja kriiside ennetamiseks ja neile reageerimiseks;

·2025. aastal vastu võetud koondpaketid 7 , mille eesmärk on muu hulgas lihtsustamine, kooskõla muude õigusaktidega ja andmepunktide arvu vähendamine; nullnetotööstuse määrus ja kriitiliste toormete määrus, pidades silmas ka lühikesi loa andmise tähtaegu;

·komisjoni 5. juuni 2025. aasta teatis „Euroopa veekerksuse strateegia“;

·programm „Tee digikümnendisse 2030“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/2481, millega kehtestatakse liidu digipöörde eesmärgid 2030. aastaks ning nähakse ette seire- ja koostöömehhanism, mis põhineb riikide digikümnendi strateegilistel tegevuskavadel; iga-aastased teatised digikümnendi olukorra kohta, milles hinnatakse liidu edusamme 2030. aasta digisihtide saavutamisel ja esitatakse igale liikmesriigile teostatavad soovitused; 

·komisjoni teatis Euroopa tehisintellekti tegevuskava kohta;

·komisjoni 19. märtsi 2025. aasta teatis hoiuste ja investeeringute liidu kohta, 8 milles esitatakse meetmed, et parandada ELi kodanike investeerimisvõimalusi ja ELi äriühingute rahastamisvalikuid, suurendades seega finantsturgude horisontaalset panust ELi strateegiliste eesmärkide saavutamisse.

Algatus tagab ka kooskõla Euroopa kliimamäärusega, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/1119 artikli 6 lõikes 4.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi meetmed on põhjendatud mitme õigusliku alusega, mis seostuvad fondist toetatavate erinevate poliitikavaldkondadega:

·ELi toimimise lepingu artikliga 174 kohustatakse ELi edendama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

·ELi toimimise lepingu artiklitega 176, 177 ja 162 luuakse vastavalt Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond ning määratakse kindlaks nende eesmärgid;

·ELi toimimise lepingu artikliga 38 ja artikli 42 lõikega 3 antakse liidule õigus määratleda ja viia ellu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ja ühist kalanduspoliitikat (ÜKP); ELi toimimise lepingu artiklis 39 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid, mis hõlmavad põllumajanduse tootlikkuse tõstmist, põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamist, turgude stabiliseerimist ning varude kättesaadavuse ja mõistlike tarbijahindade tagamist; ELi toimimise lepingu artikkel 42 võimaldab liidul kindlaks määrata, millises ulatuses kohaldatakse ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes liidu konkurentsi- ja riigiabieeskirju;

·ELi toimimise lepingu artiklis 175 on loetletud struktuurifondid, mis toetavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamist – Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu; Euroopa Sotsiaalfond; Euroopa Regionaalarengu Fond. ELi toimimise lepingu artiklis 177 on sätestatud, et „määravad Euroopa Parlament ja nõukogu […] kindlaks struktuurifondide ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ja ülesehituse, mis võib hõlmata fondide rühmitamise“.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

·spetsiaalsed üritused, nagu kodanike paneelarutelu Euroopa uue eelarve teemal, iga-aastane eelarvekonverents, Tour d’Europe (eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse voliniku korraldatud konsultatsioonide voor liikmesriikides ja piirkondades);

·spetsiaalne avalik konsultatsioon (12. veebruarist 7. maini 2025).

Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus jõuti mõjuhinnangu järeldustega sarnasele järeldusele, rõhutades tulevase rahastamisraamistiku põhielementidena vajadust lihtsustamise ja suurema paindlikkuse järele ning seda, kui oluline on tagada toetus kõigile piirkondadele, lähtudes nende konkreetsetest vajadustest, mitte ühtsetest eraldistest. Endiselt on peamine probleem struktuursete erinevuste, sealhulgas püsivate sotsiaalsete, majanduslike, piirkondlike ja territoriaalsete erinevuste käsitlemine, samuti vajadus suurendada haldussuutlikkust. Selge prioriteedina kerkis esile ka mitmetasandilise valitsemise ja sidusrühmade osalemise edendamine.

Sidusrühmade tõstatatud probleeme käsitletakse fondi määruses sisalduvates mitmesugustes lihtsustamismeetmetes ning kavade koostamist ja rakendamist reguleerivates eri eeskirjades.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanekut toetas mõjuhinnang, milles uuriti kava ülesehituse võimalusi, keskendudes rakendamismudelile (kuidas makseid tehakse) ja eelarve täitmise viisile (kuidas ELi kulutusi rakendatakse ja jälgitakse). Ülesehituse omadused mõjutavad kavade ulatust, mida uuriti teises etapis.

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et eelistatud variant kavade koostamisel on eelnevalt kokkulepitud eesmärkide saavutamise mudel (variant B) eelarve jagatud täitmise raames (variant D). Ühest küljest tagab eelnevalt kokkulepitud eesmärkide saavutamine kulupõhise rakendamismudeliga võrreldes suurema sidususe, kulutõhususe ja vastutuse, kuna konkreetsed saavutatavad tulemused on eelnevalt kindlaks määratud. Rahalise toetuse andmine vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisel loob lisaks stiimuleid kokkulepitud meetmete rakendamiseks. Selline rakendamismudel loob ka lihtsama raamistiku reformide läbiviimiseks liikmesriikide tasandil ning võimaldab veelgi suurendada sidusust ELi ja riiklike/piirkondlike/kohalike tegevuste vahel. Teisest küljest aitab eelarve jagatud täitmine kõige paremini kaasa mitmetasandilisele valitsemisele ja kavade tugevale piirkondlikule mõõtmele. Samuti tagaks see liikmesriikide ja piirkondade jaoks lihtsuse, kuna saaks tugineda struktuuridele, mis on juba loodud liikmesriikidele rahastamispakettide abil eelnevalt eraldatud ELi vahendite haldamiseks, ning tooks seega liikmesriikide ametiasutuste jaoks kaasa väiksemad kohandamiskulud võrreldes otsese eelarve täitmisega (välja arvatud kliimameetmete sotsiaalfond).

Mis puudutab kavade kohaldamisala, siis näitas mõjuhinnang, et üksainus kava liikmesriigi kohta tagaks eelnevalt eraldatud rahastamispakettide sidusama ja koordineerituma kavandamise, kajastades erinevaid vajadusi riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning tagades samal ajal toetuse juhtimismehhanismis määratud ELi prioriteetidele. Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et kavade laiem ulatus, mis on ette nähtud variandiga 3b, tooks kavadesse kõige rohkem poliitikavaldkondade sidusust, võimaldades kasutada ära poliitikavaldkondade vahelist koostoimet ja kõrvaldades olemasolevad kattuvused.

Eeldatakse, et kõik variandid vähendavad liikmesriikide ja piirkondade halduskulusid, kuigi erineval määral. Variant 1 vähendaks programmide arvu rohkem kui 400-lt ühe kavani iga liikmesriigi jaoks, samal ajal kui üleminek ühtekuuluvuspoliitika kaheetapiliselt programmitöölt ühtsele programmitööle, mis põhineb ühelainsal eeskirjade kogumil, vähendaks ka viivitusi rakendamisel, ilma et see piiraks tugevat mitmetasandilist valitsemist ja piirkondlikku mõõdet. Variant 2a aitaks osaliselt paremini ära kasutada koostoimet muude ELi poliitikavaldkondadega, nagu ühtekuuluvus, kuid muudaks kogu ÜPP strateegilise planeerimise lähenemisviisi, mis võeti kasutusele ÜPP strateegiakavadega 2023–2027. Võttes arvesse ÜPP ja ühissätete määruse sarnasusi, peaks see kaasa tooma täiendava lihtsustamise, kuid sellega kaasnevad mõningad kohandamiskulud liikmesriikide ametiasutustele, kes peaksid töötama kahe ÜPP fondi puhul kahe erineva süsteemi alusel. ÜPP täielik integreerimine (variant 2b) aitaks seda olukorda parandada, kuid ühtse turu terviklikkuse ja põllumajandustootjate vahelise ausa konkurentsi säilitamiseks oleks siiski vaja kehtestada erieeskirjad selliste pindalapõhiste ja loomapõhiste sekkumiste integreerimiseks, millest põllumajandustootjate elatis otseselt sõltub. Üldiselt leiti, et variantidega 2b ja 3 kaasneb suurem lihtsustamine ja parem poliitiline koostoime kui variantidega 1 ja 2a.

Ühe rahastamispaketi olemasolu liikmesriigi kohta tagaks rahaliste vahendite tõhusa ja paindliku jaotamise poliitikavaldkondade vahel, võimaldades liikmesriikidel tegeleda uute prioriteetidega, nagu kaitsevõime või valmisolek. Samuti lihtsustaks see vahendite ümberjaotamist, et reageerida ettenägematutele probleemidele või muutuvatele poliitikavajadustele, ilma et õigusraamistikku oleks vaja uuesti avada. Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et variandiga 3b ettenähtud kavade suurem ulatus tooks võrreldes kahe teise variandiga kaasa kõige suurema paindlikkuse.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatuse tulemusena peaks halduskoormus märkimisväärselt vähenema ja tõhusus paranema. Eeldatakse, et üheainsa ühiste eeskirjade kogumi kehtestamine vähendab lühikeses kuni keskpikas perspektiivis riiklike/piirkondlike/kohalike ametiasutuste ja sidusrühmade kulusid. Erinevate ELi fondide ühendamine võimaldab ka suurendada koostoimet ja paindlikkust ELi vahendite kasutamisel, mis soodustab vahendite paremat jaotamist ja tõhusamat ELi eelarvet, mis toob pikas perspektiivis kasu makromajandusele ja kogu ühiskonnale. Keskendumine ELi prioriteetidele, võttes samal ajal arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi, peaks samuti aitama kaasa ELi vahendite tõhusamale kasutamisele.

Kuigi riiklikel ja piirkondlikel ametiasutustel ning toetusesaajatel (sealhulgas ettevõtjatel) on oodata ühekordseid kohandamiskulusid uue ülesehitusega kohanemiseks, eeldatakse, et tänu lihtsustamispüüdlustele vähenevad korduvad nõuete täitmise ja halduskulud võrreldes praeguse olukorraga.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2025/0240 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom) 2024/2509

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 3, artikli 46 punkti d, artikli 91 lõike 1 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artikleid 164, 175, 177 ja 178, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1, artikli 212 lõiget 2, artikli 322 lõike 1 punkti a ja artiklit 349,

võttes arvesse 1979. aasta ühinemisakti, eriti selle puuvilla käsitleva protokolli nr 4 punkti 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 174 on sätestatud, et selleks, et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Lisaks on selles sätestatud, et iseäranis taotleb liit eri piirkondade arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. 

(2)ELi toimimise lepingu artiklis 175 nõutakse, et liikmesriigid koordineeriksid oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 174 seatud eesmärgid. Liit toetab nende eesmärkide saavutamist ka struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu võetavate meetmetega. Komisjoni teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“1 rõhutatakse, et liidu rahastamise tõhusust pärsib finantsstruktuuri killustatus ning keerukus ja jäikus, mis suurendab kattumise riski. Liidu poliitikaeesmärkide rahastamine on hajutatud kattuvate programmide vahel, millest igaühel on oma eeskirjad. Need elemendid tekitavad toetusesaajatele ja liikmesriikidele halduskoormust ning piiravad liidu eelarve paindlikkust. 

(3)ELi toimimise lepingu artiklis 38 ja artikli 43 lõikes 2 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ja ühist kalanduspoliitikat (ÜKP). ELi toimimise lepingu artiklis 39 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid, mis hõlmavad põllumajanduse tootlikkuse tõstmist, põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamist, turgude stabiliseerimist ning varude kättesaadavuse ja mõistlike tarbijahindade tagamist. ELi toimimise lepingu artikkel 42 võimaldab liidul kindlaks määrata, millises ulatuses tuleks kohaldada ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes liidu konkurentsi- ja riigiabieeskirju.

(4)ELi toimimise lepingu artiklis 162 rõhutatakse eesmärke, mida tuleb saavutada, et parandada töötajate tööhõivevõimalusi siseturul ja aidata kaasa elatustaseme tõusule. 

(5)ELi toimimise lepingu artiklis 152 tunnistatakse, et sotsiaaldialoog on Euroopa sotsiaalmudeli põhikomponent ning liidu ja selle liikmesriikide ühine eesmärk. 

(6)ELi toimimise lepingu artiklites 9, 19 ja 153 on sätestatud terviklik sotsiaalse kaasatuse raamistik, sealhulgas vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks, mis on liidu põhieesmärk. Selle eesmärk on tagada, et kõigil kodanikel on võimalused ja vahendid täielikuks osalemiseks majandus-, sotsiaal- ja kultuurielus. See hõlmab juurdepääsu tööturule, võrdset juurdepääsu rajatistele, teenustele ja hüvitistele, edendades elatustaset ja heaolu kooskõlas ELi väärtustega.

(7)Liit peab saavutama oma eesmärgid keerulistes majanduslikes, sotsiaalsetes ja demograafilistes tingimustes, mis hõlmavad püsivaid piirkondlikke ja territoriaalseid erinevusi, kliimamuutuste mõju ning toiduga kindlustatuse ja looduskaitsega seotud probleeme, ebapiisavaid ja ebaühtlasi edusamme liidu digiüleminekul, mis õõnestavad jõupingutusi liidu digitaalse suveräänsuse tugevdamiseks, ning märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Sellega kaasneb keeruline geopoliitiline ja geomajanduslik kontekst, mis mõjutab liidu kaitse-, julgeoleku- (sealhulgas majandusjulgeoleku) ja rändepoliitikat. Nende probleemide tõhusaks lahendamiseks on vaja sihipärasemat, lihtsamat ja mõjusamat liidu eelarvet, et tagada liidu lisaväärtus ja selge kooskõla liidu rahalise toetuse ja liidu poliitiliste prioriteetide vahel kõigis poliitikavaldkondades ja eelarve täitmise viisides ning [jätkata jõupingutusi] liidu rahalist toetust käsitlevate eeskirjade lihtsustamiseks.

(8)Käesolevas määruses tuleks sätestada eeskirjad fondi ülesannete, esmatähtsate eesmärkide ja korralduse kohta. Selleks et arendada edasi eelarve jagatud täitmise raames antava liidu toetuse, nimelt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi, ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika raames eelarve jagatud täitmise raames rahastatavate meetmete ning ELi toimimise lepingu III osa V jaotise kohase toetuse koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada ka ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad horisontaalsed eeskirjad. Sektoripõhistes määrustes võib sätestada eritingimused käesoleva määruse täiendamiseks. Need tingimused ei tohiks olla vastuolus käesoleva määrusega. Kui tekib kahtlus, käsitatakse käesolevat määrust ülimuslikuna.

(9)Liidu eelarve, mida täidetakse koos liikmesriikidega, peaks eelkõige tagama tugevdatud ja ajakohastatud ühtekuuluvuspoliitika ja kaasava majanduskasvu, mis aitab vähendada piirkondlikke erinevusi kogu liidus, edendades liidu kestlikku arengut ja konkurentsivõimet, tehnoloogilist suveräänsust, digipööret ja julgeolekut. See poliitika tuleks välja töötada koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning see peaks suurendama kliima- ja veekerksust ja valmisolekut, pidades silmas liidu meetmete üldeesmärki valmistuda kasvavateks kliimariskideks. Liidu eelarvest tuleks jätkuvalt toetada lihtsamat ja sihipärast ÜPPd, millel on õige tasakaal stiimulite, investeeringute ja reguleerimise vahel ning millega tagatakse, et põllumajandustootjatel on õiglane ja piisav sissetulek, mis on noortele põllumajandustootjatele atraktiivne. Liidu eelarve peaks tagama sissetulekutoetust andva ühise poliitika jaoks vajaliku prognoositavuse.

(10)Sellega seoses on väga oluline jätkata jõupingutusi eeskirjade lihtsustamiseks ja praeguste rakendamismudelite parandamiseks, et maksimeerida liidu kulutuste tulemuslikkust ja reageerimisvõimet ning saavutada lihtsustamine liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning toetusesaajate jaoks. Liikmesriikidele eraldatud vahendid peaksid seetõttu rohkem keskenduma tulemustele, lihtsustamisele ja suure liidu lisaväärtusega avaliku sektori investeeringute maksimeerimisele, sealhulgas riigihangete strateegilisele kasutamisele peamiste poliitikaeesmärkide edendamiseks ja erakapitali võimendamisele. Sellest tulenevalt peaks liit kehtestama eesmärgid ja sekkumisviisid ning liikmesriikidel peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus ja paindlikkus, et võtta paremini arvesse kohalikke ja piirkondlikke tingimusi ja vajadusi.

(11)ELi toimimise lepingu artikli 177 kohaselt määravad Euroopa Parlament ja nõukogu määrustega kindlaks struktuurifondide ülesanded, prioriteedid, eesmärgid ja ülesehituse, mis võib hõlmata fondide rühmitamist. Selleks et liidu fondide rakendamine oleks koordineeritum, ühtlustatum ja tulemuslikum, tuleks käesoleva määrusega ette näha liikmesriikidele eelnevalt eraldatud vahendite koondamine Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondi (edaspidi „fond“). Fondi tuleks rakendada riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade ning liidu rahastu (edaspidi „rahastu“) kaudu, mille eesmärk on suurendada paindlikkust ja reageerida ettenägematutele kriisidele ning rahastada sekkumisi, mis täiendavad ja tugevdavad kavasid, mis nõuavad liidu tasandi juhtimist või koordineerimist, samuti tõenduspõhist poliitilist toetust ja täiendavust erasektori investeeringute kaasamisel.

(12)ELi idapiirialad seisavad silmitsi kahe probleemiga: suurendada julgeolekut ja toetada samal ajal majandust, ettevõtjaid ja inimesi, keda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja otsesed või kaudsed tagajärjed on negatiivselt mõjutanud. Partnerluskavad pakuvad nendest probleemidest mõjutatud liikmesriikidele ja piirkondadele igakülgset ja sidusat toetust.

(13)Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhusam kasutamine, peaks fond käsitlema kirjeldatud probleeme terviklikul, koordineeritud ja järjepideval viisil, kajastades iga liikmesriigi erinevaid riiklikke ja piirkondlikke vajadusi, tagades samal ajal toetuse kõigile asjakohastele liidu prioriteetidele ja kulutõhususe. Lisaks peaks fond aitama kaasa ühtlustatud ja hästi koordineeritud raamistiku loomisele, tuginedes tugevale mitmetasandilisele valitsemisele ja partnerlusele. See peaks looma aluse, et tagada rahaliste vahendite tõhusam ja paindlikum jaotamine eri poliitikavaldkondade vahel, võimaldades samal ajal liikmesriikidel tegeleda uute poliitiliste prioriteetidega ja jaotada vahendeid ümber, et reageerida ettenägematutele probleemidele ja kriisidele. 

(14)Saavutada tuleks toetus liikmesriikidele, piirkondadele ja kohalikele kogukondadele liidu poliitiliste prioriteetide elluviimisel ja liidu rahaliste vahendite tõhususe maksimeerimisel, toetades liidu jaoks väga olulisi meetmeid, mis on seotud Euroopat mõjutavate kõige pakilisemate probleemidega. Nende probleemide lahendamiseks tuleks saavutada viis kõrgetasemelist eesmärki: Euroopa kestlik heaolu kõigis piirkondades; Euroopa kaitsevõime ja julgeolek; inimeste toetamine, Euroopa ühiskonna ja Euroopa sotsiaalse mudeli tugevdamine; Euroopa elukvaliteedi säilitamine; demokraatia kaitsmine ja tugevdamine, õigusriik ning liidu väärtuste kaitsmine.

(15)Liidu kestliku heaolu kaitseks tuleks tugevdada liidu tööstusbaasi ja suurendada piirkondade atraktiivsust, et toetada „õigust paigale jääda“, sealhulgas linna- ja maapiirkondade ja rannikualade integreeritud arengu strateegiate ning Euroopa territoriaalse koostöö edendamise kaudu. Meetmed peaksid keskenduma tõelise energialiidu jaoks oluliste üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude projektide lõpuleviimisele ning süsinikuheite vähendamise projektidele, sealhulgas taastuvenergia tootmise, energiatõhususe, salvestamise ja arukate energiasüsteemide arendamise ning riigisiseste ülekande- ja jaotusvõrkude edendamisele, võimaldades samal ajal piirkondadel, sektoritel ja inimestel tegeleda liidu kliimaeesmärgini jõudmise mõjuga. Üleeuroopalised transpordivõrgud peavad valmima 2030. aastaks põhivõrgu puhul ja 2040. aastaks laiendatud põhivõrgu puhul, et toetada transpordi ja liikuvuse rohe- ja digiüleminekut. Samuti peaks nende eesmärk olema edendada majanduse uuenduslikku ümberkujundamist, aidata saavutada teadus- ja arendustegevuse eesmärki 3 % SKPst, ning kõrgtehnoloogia arendamist ja kasutamist, täiustatud digilahenduste, sealhulgas tehisintellekti kasutuselevõttu ning turvalist ja usaldusväärset IKT-ühenduvust, kaotades samal ajal innovatsiooni- ja digilõhe. Meetmed peaksid aitama rakendada digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 artikli 6 kohaseid soovitusi ja toetama digipööret. Samuti peaksid need aitama tugevdada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste vastupidavust ning toetama taskukohast eluaset. Meetmed peaksid toetama ka ELi konkurentsivõimelise ja säästva turismi sektorit, mille eesmärk on tasakaalustatud turism, turismivoogude juhtimine ja Euroopa kui maailma esimese turismisihtkoha edendamine.

(16)Liidu kaitsevõime ja julgeoleku valdkonnas peaksid meetmed tugevdama liidu kaitsevaldkonna tööstusbaasi ja sõjaväelist liikuvust ning tugevdama liidu valmisolekut, ohtude avastamist, elutähtsa energia- ja transporditaristu kaitset ning vastupanuvõimet ja kriisidele reageerimist, sealhulgas tugevdades küberturvalisust. See peaks hõlmama meetmeid kahesuguse kasutusega TEN-T taristu arendamiseks, et võimaldada vägede ning rasketehnika ja materjalide ulatuslikku liikumist lühikese etteteatamisajaga. Meetmete eesmärk peaks olema ka tagada liidus julgeoleku kõrge tase, sealhulgas integratsioonimeetmed, mis on kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud määruses (EL) […], mis käsitleb liidu toetust varjupaigaküsimustele, sealhulgas täiendavat kaitset, ajutist kaitset, rännet ja integratsiooni, määruses (EL) […], milles käsitletakse liidu toetust Euroopa [integreeritud] piirihaldusele, sealhulgas Schengeni ala toimimisele ja Euroopa viisapoliitikale, ning määruses (EL) […] sisejulgeolekule antava liidu toetuse kohta.

(17)Meetmed, millega toetatakse inimesi ning tugevdatakse liidu ühiskonda ja liidu sotsiaalset mudelit, peaksid aitama kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele ja selle peamiste eesmärkide saavutamisele kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikes 4 osutatud tööhõivesuunistega, toetades projekte tööhõive ja tööjõu liikuvuse, oskuste arendamise, hariduse, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise poliitikavaldkondades ning tugevdades seeläbi liidu vastupanu- ja konkurentsivõimet. Nende eesmärk peaks olema tagada võrdsed võimalused, võrdne juurdepääs tööturule, õiglased ja kvaliteetsed töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine, keskendudes eelkõige tööjõupakkumise suurendamisele, kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse tagamisele, elukestvale õppele ja materiaalsele toetusele enim puudustkannatavatele isikutele, kaotades olemasolevad lõhed, sealhulgas soolõhed. Meetmed peaksid toetama investeeringuid lastesse ja noortesse, tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevatesse kogukondadesse ning kolmanda riigi kodanikesse ning tagama võrdse juurdepääsu teenustele. Samuti peaksid need aitama tugevdada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste vastupidavust, toetama sotsiaaleluasemeid ja taskukohaseid eluasemeid ning keskenduma sotsiaalselt õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku saavutamisele, leevendades sotsiaalset mõju, mida avaldab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse.

(18)Liidu kestlikku elukvaliteeti tuleks toetada, tagades põllumajandustootjatele õiglasema ja piisava sissetuleku ja nende pikaajalise konkurentsivõime ning aidates kaasa pikaajalisele toiduga kindlustatusele. Fondi üldeesmärgid seoses ÜPPga tuleks määratleda liidu tasandil ja liikmesriigid peaksid neid oma kavade kaudu rakendama. Meetmed peaksid parandama ka maapiirkondade atraktiivsust ja elatustaset, õiglasi töötingimusi ning soodustama põlvkondade vahetumist; parandama põllumajandustootjate valmisolekut ja suutlikkust kriiside ja riskidega toime tulla, hõlbustama juurdepääsu teadmistele ja innovatsioonile ning kiirendama rohe- ja digipööret eduka põllumajandusliku toidutööstuse jaoks. Meetmed peaksid toetama liidu kalanduse ja vesiviljelussektori kestlikkust, konkurentsi- ja vastupanuvõimet, edendades kestlikku ja konkurentsivõimelist sinist majandust rannikualadel, saartel ja sisemaal, suurendades kohalike kogukondade sotsiaal-majanduslikke võimalusi ja vastupanuvõimet ning tagades ookeanide igakülgse tugeva majandamise koos ohutu, turvalise, puhta ja säästvalt majandatud ookeaniga. Need peaksid aktiivselt tõhustama kliimameetmeid, edendades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, toetades leevendamispüüdlusi ja hõlbustades kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Need peaksid tõhustama kliimameetmeid, ökosüsteemi teenuste osutamist, toetama tõhusat veemajandust ja -kerksust, tugevdama kestlikku arengut, keskkonnakaitset, tõhustama elurikkuse ja loodusvarade, sealhulgas mulla kaitset ja taastamist ning parandama loomade heaolu. Selleks et tunnistada põllumajandustootjate positiivset mõju kliimale ja hõlbustada nende juurdepääsu vabatahtlikele turupõhistele stiimulitele, jätkavad komisjon ja liikmesriigid tööd süsiniku eemaldamise metoodika väljatöötamiseks ja ÜPPga saavutatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise hindamiseks.

(19)Riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadega tuleks jätkuvalt toetada selliste uuenduslike sidusrühmade juhitud projektide arendamist, mis aitavad kaasa ELi strateegiliste prioriteetide saavutamisele, suurendades seeläbi ELi vastupanuvõimet keskkonna- ja kliimamuutustele ja juhtpositsiooni, säilitades samal ajal liidu loodusvarad ja elurikkuse, mis on meie heaolu ja jõukuse aluseks, tuginedes programmi LIFE kogemustele.

(20)Demokraatia ja liidu väärtuste kaitsmiseks ning õigusriigi tugevdamiseks tuleks toetada avatud, õigustel põhinevate, demokraatlike, võrdsete ja kaasavate ühiskondade säilitamist ja edasiarendamist ning kohtusüsteemide, korruptsioonivastaste raamistike, meedia mitmekesisuse ning tõhusa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi tugevdamist. Meetmete eesmärk peaks olema ka aidata kaasa paremale juhtimisele, suurendades avaliku halduse, sealhulgas õigusasutuste tõhusust ning liikmesriikide, piirkondade ja kohalike kogukondade avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust. See peaks suurendama toetatavate meetmete tõhusust ja tulemuslikkust. Selleks et tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba kohase Euroopa sotsiaalse mõõtme nõuetekohane elluviimine ning piisavate vahendite kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vahendeid sotsiaalse kaasavuse suurendamiseks. Erilise vajaduse tõttu toetada vaesuses elavaid lapsi peaksid liikmesriigid kavandama ka vahendeid lastegarantii raames võetavate meetmetega tegelemiseks. Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas – probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sealhulgas noortegarantii rakendamise kaudu. Seetõttu peaksid liikmesriigid eraldama sellele probleemile asjakohasel hulgal vahendeid. Liikmesriigid, keda noorte töötus tõsiselt mõjutab, peaksid eraldama ESFi vahendeid noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks.

(21)Turupõhise rahastamise edasiarendamine kõigis liikmesriikides, eelkõige nendes, kus kapitaliturud on praegu vähem arenenud, annab olulise panuse liidu kestlikku heaolusse ja konkurentsivõimesse. Nende eesmärkide saavutamiseks nõuab hoiuste ja investeeringute liit liikmesriikide ja ELi institutsioonide jagatud vastutuse raames alt üles lähenemisviisi. Kuigi ELi tasandi meetmed on õigustatud põhivaldkondades, kus kõik liikmesriigid peaksid liikuma ühtses rütmis, et kõrvaldada kogu ELi hõlmavad puudused, nõuavad ka muud meetmed kooskõlastatud samme, kuid sõltuvad rohkem liikmesriikide individuaalsest tegutsemisest.

(22)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid mõne eespool nimetatud probleemi ulatuse ja eripära tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Partnerluspõhimõttele ja mitmetasandilisele valitsemisele tugineva fondi keskmesse jäävad endiselt piirkonnad. Järjepidevuse tagamiseks tugineb fond võimalikult suurel määral olemasolevatele toetavatele struktuuridele, kus piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, sotsiaalpartneritel ja muudel asjaomastel sidusrühmadel on oluline roll fondist toetatavate meetmete kavandamisel, haldamisel, rakendamisel ja seirel.

(23)Lisaks määrusest (EL) […] [Globaalne Euroopa] toetatavatele meetmetele võib fondist toetada kolmandates riikides või nendega seoses võetavaid meetmeid. Sellised meetmed peaksid tagama täieliku kooskõla liidu välispoliitika põhimõtete ja üldeesmärkidega, liidu rahvusvaheliste kohustustega ning liidu õigustikus sätestatud õiguste ja põhimõtetega.

(24)Riiklike ja piirkondlike partnerluskavade rakendamise oluline tunnus on partnerluspõhimõte, mis tugineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisile ning tagab piirkondlike, kohalike, linnade ja muude avaliku sektori asutuste, organisatsioonide ning majandus- ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Partnerluse korralduse järjepidevuse tagamiseks tuleks kavade suhtes kohaldada jätkuvalt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014 9 loodud Euroopa partnerluse käitumisjuhendit, mis on kehtestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud partnerluslepingutele ja programmidele (edaspidi „Euroopa partnerluse käitumisjuhend“).

(25)Partnerluskavade eesmärk on tagada suur kulutõhusus. Selleks teeb komisjon makseid sõltuvalt väljundite saavutamisest ja kokkulepitud tingimuste täitmisest, olenemata sellest, millises vormis liikmesriigid toetusesaajatele hüvitist maksavad. Väljamaksete sidumine kokkulepitud ja eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide, sihtväärtuste ja väljunditega, mis hõlmavad toetatava meetme kogu kestust, aitab parandada liikmesriikidele tehtavate maksete korrektsust. Selle protsessi hõlbustamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada maksetaotlusi kuni kuus korda aastas. Rahastamise lihtsustamiseks ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks julgustatakse liikmesriike kasutama sama hüvitusmeetodit, mida kohaldatakse komisjoni poolt liikmesriikidele tehtavate maksete puhul, või ühikuhindade standardiseeritud astmikke, kindlasummalisi makseid või ühtseid määrasid.

(26)Fondi tuleks rakendada kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 202X/XXXX [tulemusraamistiku määrus], millega kehtestatakse kulutuste jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemusraamistik, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja punktis f osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühtne kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks eeskirjad, mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust. Fond peaks tagama ligipääsetavuse, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, sealhulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Fondist ei tohiks toetada meetmeid, mis aitavad kaasa mis tahes vormis segregatsioonile, diskrimineerimisele või tõrjutusele (sealhulgas rassistatud kogukondade, näiteks romade puhul), ning taristu rahastamisel tuleks tagada ligipääsetavus puuetega inimestele.

(27)Käesolev määrus peaks sisaldama tugevaid kaitsemeetmeid tagamaks, et fondi rakendatakse viisil, mis tagab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste, vabaduste ja põhimõtete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a sätestatud õigusriigi põhimõtete austamise 10 . Seepärast peaksid liikmesriigid oma partnerluskavade valideerimisprotsessi raames andma kindluse nende kahe horisontaalse tingimuse täitmise kohta, tehes kindlaks võimalikud puudused ja parandusmeetmed, mis põhinevad eelkõige õigusriigi olukorda käsitleva aruande ja Euroopa poolaasta raames kindlaks määratud riigipõhistel probleemidel, samuti rikkumismenetlustel ja Euroopa Liidu Kohtu otsustel. Kõigilt liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad poole rakendamisaja peal vaataksid oma partnerluskavad vahehindamise raames läbi, et kõrvaldada kõik uued tuvastatud puudused, võttes eelkõige arvesse õigusriigi olukorda käsitlevat viimast aruannet. Rakendamise ajal ja pärast teabevahetust asjaomase liikmesriigiga peaks olema võimalik liikmesriigile tehtud maksed osaliselt või täielikult blokeerida, kui üks või mitu õigusriigi põhimõtte ja harta horisontaalset tingimust ei ole täidetud. Võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, tuleks täitmata jätmise kindlakstegemisel ja asjaomaste konkreetsete meetmete kindlaksmääramisel võtta arvesse täitmata jätmise tegelikku või võimalikku mõju liidu eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele või liidu finantshuvidele ning rikkumise laadi, kestust, raskusastet ja ulatust.

(28)Komisjon peaks kehtestama liikmesriigile eraldatavad kogusummad käesolevas määruses sätestatud eraldamismetoodika kohaselt ja ühe rakendusotsusega. Kõnealune otsus peaks üldjuhul hõlmama käesoleva määruse kohaseid summasid, nagu on sätestatud määruse (EL) 202X/XXXX [varjupaigaküsimused] artiklis 4, määruse (EL) 202X/XXXX [piirihaldus] artiklis 4 ja määruse 202X/XXXX [sisejulgeolek] artiklis 4.

(29)Iga liikmesriik peaks esitama riikliku ja piirkondliku partnerluse kava komisjonile üldjuhul 31. jaanuariks 2028, et seda saaks hoolikalt ja aegsasti kaaluda. Fondi kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada partnerluskava projekt alates 2027. aasta juunist. Liikmesriigid peaksid partnerluskavad koostama ja neid rakendama koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, majandus-, sotsiaal- ja maapiirkondade partnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas liikmesriigi õigusraamistiku ja käesolevas määruses sätestatud õigusnormidega. Partnerluskavad tuleks koostada tihedas koostöös komisjoniga ja vastavalt esitatud vormile ning teha üldsusele kättesaadavaks pärast seda, kui nõukogu on need komisjoni hinnangu ja nõukogu rakendusotsuse ettepaneku alusel vastu võtnud. Kooskõlas kehtiva korraga on liikmesriikidel võimalus lisada oma partnerluskavasse piirkondlikud ja territoriaalsed peatükid ning neilt tuleks nõuda, et nad tagaksid, et piirkondlikud korraldusasutused saavad perioodi lõpuks korrapäraseid makseid, mis põhinevad nende asjaomaste meetmete rakendamisel tehtud edusammudel, ja summa, mis on vähemalt samaväärne neile eraldatud liidu toetusega, võttes arvesse võimalikke korrektsioone, mis tulenevad asjaomas(t)e peatüki(-tükkide) rakendamisest. Partnerluskava tõhusa juhtimise tagamiseks peaksid liikmesriigid looma peatükkide seirekomisjonid ning partnerluskava tasandil koordineerimiskomitee.

(30)Selleks et tagada riikide isevastutus, peaksid toetust saada soovivad liikmesriigid esitama komisjonile asjakohaselt põhjendatud partnerluskavad. Partnerluskavades tuleks täpsustada, kuidas need annavad tervikliku panuse fondi kõigi eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi konkreetseid riigiomaseid, piirkondlikke ja territoriaalseid probleeme. Samuti peaks kava sisaldama selgitust selle kohta, kuidas see aitab tulemuslikult lahendada asjakohaseid riigipõhiseid probleeme, mis on muu hulgas kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames, ja muude asjakohaste dokumentide raames, mille komisjon on ametlikult vastu võtnud seoses fondist toetatavate eesmärkidega, ning kuidas see aitab kaasa siseturu väljakujundamisele, eelkõige märkides ära reformid, investeeringud ja muud sekkumised, millel on piiriülene, riikidevaheline või mitut riiki hõlmav mõõde. Selleks et tugevdada liidu konkurentsivõimet strateegiliselt olulistes sektorites, tagades samal ajal võrdsed tingimused, peaksid partnerluskavad hõlmama piiriüleseid ja mitut riiki hõlmavaid projekte, eelkõige üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, mis keskenduvad kas teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile või esmakordsele tööstuslikule kasutuselevõtule või olulise taristu ehitamisele, mis on avatud kasutamiseks kolmandatele isikutele, võttes eelkõige arvesse viimases iga-aastases ühtse turu ja konkurentsivõime aruandes esitatud analüüse. Liikmesriigid peaksid oma kavade raames suunama vahendid majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste vähendamisele, eelkõige vähem arenenud piirkondades. Samuti peaksid need toetama põlvkondade vahetumist ja sotsiaalseid meetmeid ning edukat kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmist.

(31)Kava peaks tagama eri poliitikavaldkondi toetavate ja eri toetusesaajate rühmadele suunatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja koostoime. See on eriti tähtis selleks, et pakkuda terviklikku poliitilist lahendust edukate maapiirkondade ja rannikualade arendamiseks ning elujõulise põllumajandus- ja kalandussektori tagamiseks. Eelkõige julgustatakse liikmesriike edendama sellist koostoimet meetmete ja peatükkide kavandamisel ning kaasrahastamismäärade kohaldamisel. Meetmete puhul, millega toetatakse põhiteenuseid ja -taristut maapiirkondades ja rannikualadel ning maa- ja rannikuettevõtetes, peaksid liikmesriigid välja töötama integreeritud kava, et tagada maa- ja rannikukogukondade juurdepääs rahastamisele asjakohaste mehhanismide, sealhulgas konkreetsete poliitikameetmete kaudu; mehhanismid ja juhtimisstruktuurid, et koordineerida ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku poliitika kavandamist ja rakendamist, kohalikul ja piirkondlikul tasandil integreeritud rahastamisviiside kavandamist, võttes arvesse sihtrühmaks olevate toetusesaajate konkreetset konteksti ja suutlikkust, ja nii haldusasutustele kui ka toetusesaajatele suunatud suutlikkuse suurendamist. Riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas tuleks sätestada üksikasjalikud meetmed ja kord selle seireks ja rakendamiseks, sealhulgas kavaga tegelevate asutuste, seirekomisjoni ja koordineerimiskomitee loomine, nende meetmete hinnangulised kulud ning liikmesriigi osalus ja meetmed juhtimise kvaliteedi parandamiseks ja haldusasutuste haldussuutlikkuse suurendamiseks. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon, liikmesriigid ja nende piirkonnad tegema tihedat koostööd. Soodustada tuleks poliitikast õppimist ja eksperimenteerimist.

(32)Partnerluskavale peaks olema võimalik anda rahalist toetust laenuna, tingimusel et liikmesriigi asjakohaselt põhjendatud taotluse – mis esitatakse koos riikliku ja piirkondliku partnerluse kavaga – alusel sõlmitakse komisjoniga laenuleping. Laenutoetuse taotlus peaks olema põhjendatud suuremate finantsvajadustega, mis on seotud partnerluskavas sisalduvate lisareformide ja -investeeringutega, ning partnerluskava suuremate kuludega kui liidu rahalise toetuse ja liikmesriigi osaluse summa. 

(33)Selleks et maksimeerida liidu rahastamise mõju ja liikmesriikide isevastutust, järgides samal ajal võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtteid, peaks liikmesriigi osalus partnerluskava eri meetmete hinnangulistes kuludes kajastama piirkondade majandusarengu erinevat taset elaniku kohta võrreldes EL 27 keskmisega. Vastavust sellele kaasrahastamise nõudele tuleks eelnevalt hinnata kava heakskiitmise menetluse raames. Komisjon jälgib ELi toetuse täiendavust kogu programmi kestuse jooksul.

(34)Käesoleva määrusega tuleks kehtestada fondi esialgne rahastamispakett. Määruse kohaldamisel tuleks jooksevhinnad arvutada fikseeritud 2 % deflaatori abil.

(35)Selleks et edendada koostoimet riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade ning muude liidu vahendite vahel, peaks olema võimalik lisada kavadesse meetmed, mida rakendatakse liikmesriigi rahaliste panustega [Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU rahastamisvahendisse] või muudesse liidu vahenditesse, millega rakendatakse partnerluskava eesmärkidega kooskõlas olevat poliitikat, sealhulgas panused, mis on vajalikud nende vahendite kaudu rakendamise toetamiseks, tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas käesoleva määrusega.

(36)Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kriisiolukordades või muudel avaliku huviga seotud tungivatel põhjustel, peaks komisjonil olema võimalik teha nõukogule ettepanek võtta vastu partnerluskava heakskiitmise rakendusotsus piisavalt aegsasti, et võimaldada käesoleva määruse kohaste meetmete võtmist, tehes samal ajal kindlaks puudused, mis tuleb kõrvaldada, ja vastavad meetmed, mida sellised puudused mõjutavad, mille eest ei tohiks makseid teha enne, kui olukord on paranenud.

(37)Liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada fondi rakendamise aja jooksul põhjendatud taotlus riikliku ja piirkondliku partnerluse kava muutmiseks. Komisjon peaks hindama muudetud riikliku ja piirkondliku partnerluse kava vastavust käesolevale määrusele viisil, mis on proportsionaalne kavandatud muudatustega. Ülemäärase halduskoormuse vältimiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik teha riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas väiksemaid kohandusi või parandada tehnilisi vigu, teatades nendest muudatustest komisjonile lihtsa teatise vormis, tingimusel et need muudatused vastavad riikliku ja piirkondliku partnerluse kava nõuetele. 

(38)Iga liikmesriik peaks tegema oma partnerluskava vahehindamise. Vahehindamise väljundiks peaks olema partnerluskava täielik muudatusettepanek, mis põhineb meetmete rakendamisel tehtud edusammudel, asjakohaste hindamiste peamistel tulemustel ning partnerluskavaga hõlmatud meetmete hinnanguliste kogukulude läbivaatamisel, võimaldades samal ajal võtta arvesse nii uusi probleeme kui ka mis tahes kriisi tekkimist. Vahehindamisel tuleks arvesse võtta ka asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda, sealhulgas mis tahes olulist negatiivset finants-, majandus- või sotsiaalarengu suunda. Muudetud partnerluskava, mille liikmesriik esitab pärast vahehindamist, peaks sisaldama ettepanekut kohandatava summa kavandamiseks koos läbivaadatud või uute meetmetega koos nende hinnanguliste kuludega ning asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega. 

(39)Luua tuleks ELi rahastu, mis täiendaks rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil. ELi rahastust tuleks toetada riikidevahelise mõõtmega projekte, millel on suur liidu lisaväärtus ja mis nõuavad täiendavaid koordineerimispingutusi liidu tasandil ning tõenduspõhist poliitilist toetust ja mis aitavad kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisele. Samuti peaks see aitama liikmesriikidel kiiresti reageerida kiireloomulistele ja erivajadustele kriisiolukorras, näiteks suure loodusõnnetuse korral riigis või piirkonnas, ning kiirendada parandamist ja taastumist, et suurendada kriisijärgset vastupanuvõimet. Samuti peaks see aitama leevendada ebakindlust, andes liidule täiendavat manööverdamisruumi, et kohaneda liidu tasandil esilekerkivate prioriteetidega, mis nõuavad koordineeritud reageerimist. Lõpuks peaks see pakkuma liikmesriikidele tehnilist tuge käesoleva määrusega hõlmatud poliitika tõhusaks rakendamiseks. Tulevaste laienemiste kontekstis on oluline tagada, et liidu õigus- ja eelarveraamistik võimaldaks tõhusalt toetada ka uute liikmesriikide ühinemist. Seda tehes peaks rahastul olema võimalus kasutada eelarve jagatud, otsest või kaudset täitmist olenevalt meetme liigist ja kõige tõhusamast tegevussuunast. 

(40)Loodusõnnetustest tingitud kriiside korral ja selleks, et tagada vahendite kättesaadavus kogu fondi kestuse jooksul, peaks liidu toetus täiendama asjaomaste liikmesriikide jõupingutusi ja seda tuleks kasutada selleks, et katta osa kriisist põhjustatud kahjuga tegelemiseks rakendatud meetmetest. Nende sekkumiste rahastamiseks ja menetluste lihtsustamiseks peaks iga liikmesriigi rahastamispaketti kuuluma kohandatav summa („kriisi- ja vahehindamise meetmed“). See tagab liikmesriikidele piisavad rahalised vahendid kriisidele reageerimiseks kuni partnerluskavade rakendamise lõpuni. Asjaomasele liikmesriigile antava toetuse liigi ja summa hindamisel tuleks järgida mitmeastmelist lähenemisviisi, mille kohaselt peaks liikmesriik kõigepealt oma partnerluskava muutma, enne kui ta taotleb osa eraldamata kohandatavast summast, ning kui taotletud ja kättesaadav kohandatav summa ei ole vajaduste katmiseks piisav, taotlema liidu meetmetest lisatoetust. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada eelarvereservi viimase võimalusena toetuse andmiseks, kui muud rahastu vahendid osutuvad vajaduste katmiseks ebapiisavaks.

(41)Tuleks luua ühtne turvavõrk, et stabiliseerida põllumajandusturge turuhäirete ajal. Seda tuleks kasutada selleks, et reageerida turu tasakaalustamatuse perioodidele ja selle ohule, sealhulgas juhul, kui probleeme on põhjustanud looma- või taimetervise küsimused, mis mõjutavad põllumajandustoodete hindu ja sisendite kulusid kogu siseturul või selle osas. Selleks et kaitsta liidu strateegilist sõltumatust toiduga varustamisel ja tagada toiduga kindlustatus, tuleks ühtse turvavõrgu kaudu turutoetuseks eraldatavate vahendite puhul võtta arvesse kasvavat ebakindlust põllumajandusturgudel ja loomatervise küsimuste suurenenud kaudset mõju turu tasakaalule. Liidu turvavõrgu eesmärk ei ole hüvitada põllumajandustootjatele loodusõnnetuste tõttu kantud otsest kahju. Kooskõlas liidu põllumajandusturgude stabiliseerimise eesmärgiga peaksid jääma alles vahendid, mis on ette nähtud liidu põllumajandustoodete müügiedenduskampaaniateks, et avada liidu põllumajandussektorile uusi turuvõimalusi ning suurendada liidu toodete nähtavust ja turuosa nii liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil. 

(42)Järjepidevuse tagamiseks tuleks eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega ELi rahastu segarahastamistoimingute puhul, rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 11 X jaotisega ja [Euroopa Konkurentsivõime Fondi määrusega] ning komisjoni poolt selle kohaldamiseks kehtestatud tehnilise korra ja tingimustega. ELi rahastust eelarvelise tagatise või rahastamisvahendite vormis antavat toetust, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu puhul, tuleks anda üksnes [Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU rahastamisvahendi] kaudu. Selleks et anda rakenduspartneritele laiem juurdepääs eelarvelistele tagatistele ja rahastamisvahenditele, peaks komisjonil olema võimalik sõlmida kaudse eelarve täitmise raames lepinguid kõigi määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c loetletud üksuste kategooriatega. Usaldusväärse finantsjuhtimise ja eelarvedistsipliini tagamiseks ning tasumata maksete piiramiseks ei tohiks ELi rahastu raames rakendatava eelarvelise tagatise eraldisi siduda kulukohustustega pärast mitmeaastase finantsraamistiku viimase aasta lõppu ning need tuleks moodustada kolmanda aasta lõpuks pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppu. Kõnealuste eraldistega seotud eelarveliste kulukohustuste puhul tuleks arvesse võtta eelarvelise tagatise andmisel tehtud edusamme. Eraldiste moodustamisel tuleks arvesse võtta edusamme ELi rahastu eesmärke toetavate rahastamis- ja investeerimistoimingute heakskiitmisel ja allkirjastamisel.

(43)Mõjukama ja tõhusama poliitika nimel lihtsustatakse uut ÜPPd, kasutades ühtlustatud sekkumiste paketti ning tuginedes eelmise programmitöö perioodi kogemustele. See lihtsustab vahendeid, vältides killustatust ja tõhustades liikmesriikide strateegilist lähenemisviisi. Kasutades koostoimet riikliku ja piirkondliku partnerluse kava muude poliitikavaldkondadega, peaksid ÜPP jaoks olema kättesaadavad lisavahendid, et aidata tõhusalt kaasa vastupanuvõimelise, uuendusliku ja keskkonnateadliku põllumajandussektori arendamisele kogu Euroopas.

(44)Põllumajandustootjate sissetulekutoetus peaks jätkuvalt olema oluline poliitikavahend, et tagada põllumajandustootjatele õiglane sissetulek. Kasutades ära kvaliteetse tootmise ja ressursitõhususe eeliseid, aitab see edendada konkurentsivõimelist, vastupidavat ja kestlikku põllumajandussektorit, mis tagab põlvkondade vahetuse ja seega pikaajalise toiduga kindlustatuse. ÜPP toetus peaks olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes on määratletud kooskõlas WTO eeskirjadega. Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks pindalapõhine sissetulekutoetus olema suunatud põllumajandustootjatele, kelle jaoks põllumajandus on põhitegevusala. Sissetulekutoetus peaks olema suunatud põllumajandustootjatele, kes seda kõige rohkem vajavad, pöörates erilist tähelepanu looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele, naistele ning noortele ja uutele põllumajandustootjatele. Samal ajal suurendab maapiirkondade majanduslik areng, millega tagatakse taristu täiustamine ja digipööre, mis kõrvaldab piirkondlikud erinevused, maapiirkondade atraktiivsust ja sotsiaalset kaasatust ning parandab tööhõivevõimalusi maapiirkondades.

(45)Toetusesaajate eristamiseks ÜPP kontekstis peaksid põhitegevusala mõiste määratlemise kriteeriumid hõlmama põllumajandustulu osa kogutulus, tööjõusisendit põllumajandusettevõttes, ettevõtte eesmärki ja selle põllumajandustegevuse kandmist riiklikesse või piirkondlikesse registritesse. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kasutada ka negatiivseid nimekirju, et teha kindlaks taotlejad, kes ei vasta mõiste „põllumajandustootja“ määratlusele.

(46)Ühine kalanduspoliitika ja liidu merenduspoliitika peaksid aitama kaasa kestlikule kalapüügile ja mere bioloogiliste ressursside kaitsele, kalanduse põlvkondade vahetusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, säästvale vesiviljelustegevusele ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisele ja turustamisele, kestlikule sinisele majandusele rannikualadel, saartel ja sisemaal, merealaste teadmiste, sinise majandusega seotud tegevuste oskuste omandamisele, rannikukogukondade vastupanuvõimele ja eelkõige väikesemahulisele rannapüügile, ookeanide majandamise ja seire tugevdamisele ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamisele.

(47)Äärepoolseimad piirkonnad peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid, eelkõige kestliku sinise majanduse arendamiseks. Seepärast peaksid asjaomased liikmesriigid lisama oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavasse meetmed, millega toetatakse iga äärepoolseimat piirkonda, et tegeleda selle konkreetsete vajaduste ja probleemidega, nagu toiduga kindlustatus, eluase, transport, vee- ja jäätmekäitlus, energia, haridus ja oskused, ränne, vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes ja nendega kohanemine, keskkonnakaitse, juurdepääs tervishoiule, energia, transport ja digitaalne ühendatus ning majandusareng, sealhulgas kestlik ja mitmekesine sinine majandus. 

(48)Meetmed peaksid hõlmama toetust, millega tagatakse inimtoiduks või töötlemiseks ette nähtud ning põllumajandusliku toorainena kasutatavate oluliste toodetega varustamine, vähendades äärepoolseimast asukohast ja/või saarelisest asendist tingitult tekkinud lisakulusid ning kahjustamata kohalikku tootmist ja selle arengut. Meetmed peaksid hõlmama ka toetust põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse pikaajalise tuleviku ja arengu tagamiseks, sealhulgas kohalike põllumajanduslike taimekasvatussaaduste ja toodete tootmiseks, töötlemiseks, turustamiseks ja müügiks, ning toiduainete tootmise mitmekesistamiseks, pöörates erilist tähelepanu toiduga kindlustatusele ja toidualasele sõltumatusele, ning nende konkurentsivõime säilitamiseks ja tugevdamiseks. Lisaks peaksid meetmed hõlmama toetust, sealhulgas hüvitisi, põllumajanduse tarnimise erikorra jaoks, toetust kohalikule põllumajanduslikule tootmisele ja töötlemisele ning kohaliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise toetamist ning toetust transpordi, energia ja digitaalse ühendatuse parandamiseks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda kõnealuse toetuse rakendamiseks lisavahendeid. Kuna selline rahastamine on riigiabi, tuleks sellest teatada komisjonile, kes võib selle käesoleva määruse alusel kõnealuse toetuse raames heaks kiita.

(49)Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ühise kalanduspoliitika spetsiifiliste tingimustega tegelemiseks ja ühise kalanduspoliitika normide järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada erisätted maksete katkestamist, maksete peatamist ja finantskorrektsioone käsitlevate normide kohta. Kui liikmesriik ei ole täitnud oma ühise kalanduspoliitika kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad sellisele täitmata jätmisele, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski teha väljamakseid rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamiseks, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kohaldada finantskorrektsioone juhul, kui liikmesriik on jätnud ühise kalanduspoliitika normid olulisel määral täitmata.

(50)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastuvõetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2024/2509 ja nendega on määratud kindlaks eelkõige liidu üldeelarve koostamise ja täitmise kord. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks juhul, kui liikmesriikides rikutakse määruses (EL, Euratom) 2020/2092 sätestatud õigusriigi põhimõtteid. 

(51)Liidu meetmete nähtavuse tagamiseks kohapeal ja rahaliste vahendite jälgitavuse tagamiseks on olulised läbipaistvus, teave, teavitamine ja nähtavuse suurendamise tegevused, mis peaksid põhinema tõesel, täpsel ja ajakohasel teabel. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja ette näha asjakohane kord, mis võimaldab mitmel eesmärgil vajalikke andmeid koguda ja esitada ainult üks kord. Selleks et vältida topelttööd ja vähendada liikmesriikide halduskoormust, tuleks kogutud ja auditeerimiseks ja kontrolliks kättesaadavaks tehtud andmeid, läbipaistvust, tulemuslikkuse seiret ja hindamist ühtlustada ning kehtestada avaldamisnõuded, et tagada maksimaalne läbipaistvus.

(52)Liikmesriigid ja komisjon peaksid liidu finantshuvide ja eelarve kaitsmiseks välja töötama ja rakendama proportsionaalsed meetmed. Asjaomaste tingimuste täitmisel peaks komisjonil olema võimalik maksetähtaega edasi lükata, peatada maksed ja kohaldada finantskorrektsioone. Komisjon peaks järgima proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse õigusnormide rikkumiste olemust, raskust ja sagedust ning nende finantsmõju liidu eelarvele. Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (6) ning nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95(7), (Euratom, EÜ) nr 2185/96(8) ja (EL) 2017/1939(9) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 on Euroopa Prokuratuur pädev uurima pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitama nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid kiiresti teatama komisjonile avastatud õigusnormide rikkumistest ning õigusnormide rikkumiste puhul võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel osalevad liikmesriikide pädevad asutused peaksid samuti põhjendamatu viivituseta teatama Euroopa Prokuratuurile kõigist kuritegudest, mille puhul Euroopa Prokuratuur võib teostada oma pädevust kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939. 

(53)Selleks et vähendada liidu rahaliste vahendite saajate halduskoormust ja kulusid ning vältida samade meetmete auditite ja juhtimiskontrollide dubleerimist, tuleks fondi suhtes kohaldada ühtse auditi põhimõtet. Auditeerimisasutus peaks auditid läbi viima ja tagama komisjonile esitatava auditiarvamuse usaldusväärsuse. Auditiarvamus peaks andma komisjonile kindluse, et liikmesriigi juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning et koordineeriva asutuse esitatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited on õiged. 

(54)Vastavalt eelarve jagatud täitmise põhimõttele ja normidele peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama kavade juhtimise ja kontrollimise ning kinnitama liidu vahendite õiguspärast ja nõuetekohast kasutamist. Kuna esmane vastutus sellise juhtimise ja kontrolli eest lasub liikmesriikidel, peaksid nad tagama, et fondist toetatavad tegevused ja toimingud on kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas kohaldatavate riigihanke ja riigiabi eeskirjadega.

(55)Liikmesriikide kohaldatavad tegevuste ja toimingute valimise menetlused võivad olla konkurentsipõhised või mitte, eeldusel et kohaldatavad kriteeriumid ja kasutatavad menetlused on mittediskrimineerivad, kaasavad, puuetega inimestele vajaduse korral kättesaadavad ja läbipaistvad, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, ning et valitud tegevustega maksimeeritakse liidu toetust ning et need on kooskõlas horisontaalsete põhimõtetega, mis on määratletud käesolevas määruses.

(56)Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte tagamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et nende partnerluskava hinnangulised kogukulud oleksid kogu selle rakendamise ajal mõistlikud ja usutavad, ning taotlema vajaduse korral oma partnerluskava muutmist. Fondi rakendamismudeli eesmärk peaks olema tagada prognoositavus ja kooskõla maksete tasemete ja iga meetme individuaalse rakendamiskiiruse vahel, määrates igale vahe-eesmärgile ja sihtväärtusele eelnevad väljamakseväärtused. Lisaks peaks liikmesriik vahehindamise raames läbi vaatama partnerluskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute ning muude sekkumiste hinnangulised kogukulud koos vastavate kohandustega, kui see on põhjendatud. Samuti peaks liikmesriik viimase eelarveaasta kohta lõpliku iga-aastase kinnituspaketi esitamisel kinnitama, et komisjoni maksete kogusumma ei ületa kogusummat, mida liikmesriik maksab toetusesaajatele kava rakendamisel, võttes arvesse liikmesriigi osalust. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks komisjonil olema lubatud meetme vaheetappide jaoks varem makstud summad tagasi nõuda, kui asjaomase meetme lõplik vahe-eesmärk või sihtväärtus ei ole täidetud, ning võtta meetmeid, kui vahe-eesmärk või sihtväärtus tühistatakse kuni viis aastat pärast vastava komisjoni makse tegemise kuupäeva.

(57)Selleks et märkimisväärselt lihtsustada menetlusi ja vähendada toetusesaajate, liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust, nähes samal ajal ette kindlad kaitsemeetmed liidu vahendite korrektse ja tulemusliku kasutamise kohta, peaksid partnerluskavad nii kavandamises, rakendamises kui ka seires sisaldama meetmeid, mis hõlbustavad rakendamist. Sellised elemendid peaksid hõlmama näiteks liikmesriikidele tehnilise abi ja toe andmist, auditi dubleerimise piiramist ühtse auditi lähenemisviisi kohaldamise kaudu ja loobumist arvete kontrollist, keskendudes selle asemel tegelikele tulemustele. Riiklikelt auditeerimisasutustelt ja komisjonilt ei tohiks sellega seoses eeldada, et nad oma audititöös kontrollivad tegevuste ja toimingutega seotud kulusid. Lihtsustamise eesmärgil tuleks rakendamise ajal tehnilise abi andmisel kasutada ühtset määra, mida kohaldatakse kõigi maksete suhtes. Fond peaks tagama piisava paindlikkuse kas kavade muutmise lihtsustatud menetluste kaudu või paremini reageerides ettenägematutele kriisidele mitme mehhanismi kaudu, mis võimaldavad sellisteks sündmusteks vahendeid mobiliseerida, näiteks kava läbivaatamine, kohandatav summa või juurdepääs rahastule. Samuti peaks fond võimaldama liikmesriikidel ise otsustada, millised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused tuleks esitada igas maksetaotluses, võttes arvesse nende rakendamise tempot. Selleks et tagada korrapärased väljamaksed ja liidu eesmärkide õigeaegne saavutamine kohapeal, tuleks iga-aastase kulukohustuste vabastamise reegliga tagada, et liikmesriigid esitavad korrapäraselt maksetaotlusi piisavalt suurte summade kohta.

(58)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrusega (EL) 2023/955 12 loodud kliimameetmete sotsiaalfondil on sarnased eesmärgid ja sellega toetatakse sarnaseid meetmeid sarnase rakendamise ajakavaga. Seepärast tuleks alates 2028. aastast kliimameetmete sotsiaalkavad integreerida riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadesse. See peaks võimaldama liidu vahendite tõhusamat kasutamist ning toetama fondi eesmärkide tulemuslikumat ja sidusamat saavutamist. See väldiks sarnaste süsteemide ja protsesside paralleelset toimimist ning tooks seeläbi selget kasu, aidates poliitikat paremini kavandada, suurendades selle järjepidevust ja muutes seda lihtsamaks. Samuti peaks see tagama ühiste eeskirjade kohaldamise, eelkõige seoses õigusriigi põhimõtte järgimise ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale vastavusega, samal ajal kui liikmesriikidele kliimameetmete sotsiaalfondist praegu tehtavad eraldised jääksid kehtima. Koordineeritud programmitöö kaudu tuleks soodustada ka moderniseerimisfondi raames tehtavate praeguste ja tulevaste investeeringute ning kavade meetmete koostoimet, et tagada parem vastastikune täiendavus ja poliitika sidusus liidu eelarve ja moderniseerimisfondile eraldatud vahendite vahel.

(59)Käesoleva määruse alusel antava toetuse suhtes tuleks kohaldada ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109. Siiski ei tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42 põllumajandussektori eripära arvesse võttes neid sätteid kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluva toetuse suhtes, mida antakse käesoleva määruse, määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] või määruse (EL) nr 1308/2012 alusel ja nendega kooskõlas, samuti selliste sekkumiste täiendava riikliku rahastamise suhtes, kus liidu toetus kuulub ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse. ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse nimetatud lepingu artikleid 107, 108 ja 109, võib komisjon kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada anda ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimatele piirkondadele tegevusabi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites, et leevendada spetsiifilisi piiranguid, mis tulenevad nende piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist või kaugusest.

(60)Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 sätteid eelarve jagatud täitmise kohta tuleks kohandada käesoleva määruse rakendamismudeliga. Selleks on vaja võimaldada esitada rakendamise edenemisega seotud teavet ning kohandada vastavalt liidu vahendite haldaja kinnituse sisu ja auditiarvamust.

(61)Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses artiklitega, mis käsitlevad kohalike põllumajandus-, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete toetamist, õigusnormide rikkumistest teatamist, hooliva juhtimisega seotud rahaliste karistuste arvutamist, andmete kogumist ja salvestamist, IACSit, samuti lisasid, milles käsitletakse vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmist, rakendamise edenemist, liidu meetmeid, finantskorrektsioone, ELi koolikava, ÜPP sekkumisi ja ÜPP koostööd. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 13 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(62)Selleks et tagada [liidu meetmete, põllumajandustavade, õliseemnete vähenduskoefitsientide loetelu] riikliku ja piirkondliku partnerluse kava rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 14 .

(63)Interregi kava vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust. Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis on seotud iga liikmesriigi soovitusliku võrdluspindala kindlaksmääramisega õliseemnete puhul ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga.

(64)Kuna tuleks jätkata programmitöö perioodi 2021–2027 suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamist programmitöö perioodi 2021–2027 kohastest fondidest toetatavate programmide, tegevuste ja toimingute suhtes ning kuna selle määruse rakendamisperiood kestab eeldatavasti käesoleva määrusega hõlmatud programmitöö perioodist kauem, tuleks kõnealuse määrusega heaks kiidetud teatavate tegevuste elluviimise järjepidevuse tagamiseks kehtestada etappideks jaotamise sätted. Etappideks jaotatud tegevuse iga üksik etapp, mis teenib sama üldeesmärki, tuleks rakendada kooskõlas selle programmitöö perioodi normidega, mille alusel tegevust rahastatakse, ning korraldusasutus võib valida asjaomase tegevuse jaoks programmitöö perioodi 2021–2027 raames läbi viidud valikumenetluse alusel teise etapi, eeldusel et ta on veendunud, et käesolevas määruses etapipõhise rakendamise kohta sätestatud tingimused on täidetud.

(65)Võttes arvesse, et käesoleva määrusega hõlmatud liidu fonde on vaja kasutada koordineeritud ja ühtlustatud viisil, ning et tagada määruse kiire rakendamine, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond (edaspidi „fond“). Selles sätestatakse eeskirjad järgmise kohta:

(a)ülesanded, esmatähtsad eesmärgid, korraldus ja rühmitamine fondi raames järgmiste vahendite puhul:

(I)struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond;

(II)ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahendid;

(III)ühise kalanduspoliitika vahendid;

(IV)vahendid, mida rahastatakse lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisest direktiivi 2003/87/EÜ alusel loodud heitkogustega kauplemise süsteemide raames, et leevendada hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtmisest vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele tulenevat sotsiaalset mõju;

(V)julgeoleku- ja kaitsevõime toetus;

(b)liidu sellise toetuse finantseeskirjad, mida rakendatakse riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade (edaspidi ka „partnerluskavad“ ja „kavad“), määruses XX [regionaalareng, Interregi kava käsitlev II peatükk] sätestatud Interregi kava (edaspidi „Interregi kava“) ja ELi rahastu (edaspidi „rahastu“) kaudu;

(c)rahalised vahendid ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034.

2.Allpool loetletud määrustega võidakse kehtestada käesolevat määrust täiendavaid spetsiifilisi tingimusi, mis ei ole käesoleva määrusega vastuolus:

(a)määrus XX [millega luuakse määruses (EL) […] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kava] sätestatud fondi osana Euroopa Regionaalarengu Fond, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö fond (Interreg) ja Ühtekuuluvusfond, ning kehtestatakse tingimused regionaalarenguks antava liidu toetuse rakendamiseks aastatel 2028–2034];

(b)määrus XX [millega luuakse määruses (EL) […] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kava] sätestatud fondi osana Euroopa Sotsiaalfond ning kehtestatakse tingimused kvaliteetse tööhõive, oskuste ja sotsiaalse kaasatuse jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034];

(c)määrus XX [millega kehtestatakse määruses (EL) […] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kava] sätestatud fondi osana ühine põllumajanduspoliitika ja kehtestatakse tingimused liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise toetamiseks antava liidu toetuse rakendamiseks kooskõlas ELi toimimise lepingu III osa III jaotisega, tagades põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustaseme ja toidu kättesaadavuse, suurendades põllumajanduse tootlikkust, stabiliseerides turge ja toetades pikaajalist toiduga kindlustatust aastatel 2028–2034];

(d)määrus XX [millega kehtestatakse määruses (EL) […] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kava] sätestatud fondi osana ühine kalanduspoliitika ja liidu merenduspoliitika ning kehtestatakse ………. rakendamise tingimused aastatel 2028–2034];

(e)määrus (EL) […], millega kehtestatakse liidu toetus varjupaigaküsimustele, rändele ja integratsioonile ajavahemikuks 2028–2034;

(f)määrus (EL) […], millega kehtestatakse liidu toetus Euroopa integreeritud piirihaldusele ja Euroopa viisapoliitikale ajavahemikuks 2028–2034;

(g)määrus (EL) […], millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeolekule ajavahemikuks 2028–2034;

(h)määrus (EL) 202X/XXXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 15 seoses koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kavaga (edaspidi „ELi koolikava“), sekkumisega teatavates sektorites, valgusektori loomisega, kanepile esitatavate nõuetega, juustu, valgurikaste kultuuride ja liha turustamisstandardite võimalusega, täiendavate imporditollimaksude kohaldamisega ning eeskirjadega varude kättesaadavuse kohta hädaolukorras ja tõsises kriisis niivõrd, kuivõrd see on asjakohane käesoleva määruse kohase toetuse jaoks;

Kui tekib kahtlus, kas kohaldada käesolevat määrust või esimeses lõigus osutatud poliitikavaldkonna keskseid määrusi, käsitatakse käesolevat määrust ülimuslikuna.

Artikkel 2
Fondi üldeesmärgid

1.Üldise eesmärgiga edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, liidu kestlikku arengut ja konkurentsivõimet, julgeolekut ja valmisolekut, toetatakse fondist järgmisi üldeesmärke:

(a)vähendada piirkondlikku tasakaalustamatust liidus ja kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämust ning edendada Euroopa territoriaalset koostööd kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa XVIII jaotisega, sealhulgas toetada keskkonnaprojekte ja üleeuroopaliste võrkude projekte transporditaristu valdkonnas kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 177 lõikega 2 (edaspidi „Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond“);

(b)toetada kvaliteetset tööhõivet, haridust ja oskusi ning sotsiaalset kaasatust kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa XI jaotisega ja XVIII jaotisega (edaspidi „Euroopa Sotsiaalfond“) ning aidata kaasa sotsiaalselt õiglasele kliimaneutraalsusele üleminekule kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 punktiga d, artikli 192 lõikega 1 ja artikli 194 lõikega 2;

(c)toetada liidu ÜPP rakendamist kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa III jaotisega; 

(d)toetada liidu ÜKP rakendamist kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa III jaotisega; 

(e)kaitsta ja tugevdada demokraatiat liidus ning kaitsta liidu väärtusi kooskõlas ELi lepingu artikliga 2.

Artikkel 3
Fondi erieesmärgid

1.Artiklis 2 nimetatud üldeesmärke püütakse saavutada kõigis piirkondades järgmiste erieesmärkide kaudu:

(a)toetada liidu kestlikku heaolu kõigis piirkondades järgmiselt:

(I)territooriumide atraktiivsuse suurendamine, et toetada „õigust paigale jääda“, sealhulgas linna- ja maapiirkondade integreeritud arengu strateegiate edendamisega, mis hõlmab toetust territoriaalsetele teenustele ja taristule;

(II)liidu tööstusbaasi ja vastupidavate tarneahelate tugevdamine ning kestliku ja konkurentsivõimelise tootmise edendamine eelkõige nullnetotehnoloogia ja kriitilise tähtsusega toorainete tehnoloogia valdkonnas, integreerides täielikult keskkonna- ja kliimaeesmärgid, et kiirendada üleminekut puhtale tööstusele, pöörates erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimele;

(III)õiglase ülemineku toetamine liidu 2030., 2040. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks, eelkõige seades esikohale puhta energia tootmise ja taristu toetamise, edendades energiatõhusust ja süsinikuheite vähendamist, salvestamist ja tehnoloogiat, arendades arukaid energiasüsteeme ning riigisiseseid ülekande- ja jaotusvõrke, võttes arvesse ka üleeuroopalist võrku (TEN-E) ja tehnoloogiat ning edendades ringmajandust, tagades, et kõik territooriumid ja inimesed saavad puhtale energiale üleminekule kaasa aidata ja sellest kasu;

(IV)digipöörde toetamine programmis „Tee digikümnendisse 2030“ sätestatud sihtide ja eesmärkide suunas, aidates seeläbi kaasa digitaalselt suveräänse, turvalise ja kaasava liidu saavutamisele ning edendades kõrgtehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti turvalise ja usaldusväärse digitaristu ja -teenuste, alg- ja kõrgtaseme digioskuste, digitaalsete avalike teenuste ja IKT ühenduvuse arendamist ja kasutamist, vähendades samal ajal digilõhet;

(V)teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine, sealhulgas innovatsiooni levitamine kõigis piirkondades;

(VI)toetusmeetmed, sealhulgas reformid Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu edendamiseks ning turupõhiste rahastamisvõimaluste väljatöötamise edendamiseks;

(VII)sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluruumide toetamine;

(VIII)liidu transporditaristu parandamine ja üleeuroopalise transpordivõrgu, eelkõige põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu valmimisele kaasaaitamine, vähendades samal ajal süsinikuheidet ja parandades ühenduvust, turvalisust ja juurdepääsetavust kaugetes, äärepoolsetes ja vähem ühendatud piirkondades; rohe- ja digipöörde toetamine;

(IX)turismi, sealhulgas kestlikkuse toetamine;

(X)tõhusa veemajanduse, kvaliteedi ja vastupanuvõime, keskkonnakaitse, kliimamuutustega kohanemise, kliimakerksuse toetamine ning elurikkuse, mulla kvaliteedi ja loodusvarade parandamine, ringluse, biomajanduse ja laiema ressursitõhususe edendamine, saastamise vältimise, kontrolli ja heastamise tõhustamine, looduse säilitamine ja taastamine, elurikkuse ja loodusvarade kaitsmine ning algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ lahenduste edendamine tehiskeskkonnas;

(b)toetada liidu kaitsevõimet ja julgeolekut kõigis piirkondades järgmiselt:

(I)liidu kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ja sõjaväelise liikuvuse toetamine, eelkõige arendades kahesuguse kasutusega TEN-T taristut;

(II)liidu valmisoleku tugevdamine kriisideks ja katastroofideks, järgides lõimitud valmisoleku põhimõtet;

(III)liidu julgeoleku tugevdamine, parandades ohtude avastamise, ennetamise ja neile reageerimise suutlikkust, sealhulgas tugevdades energia- ja transpordivaldkonna elutähtsat taristut ja küberturvalisust,

viisil, mis on täielikult kooskõlas eesmärkidega, mis on kehtestatud:

·määruses (EL) […], millega kehtestatakse liidu toetus varjupaigaküsimustele, rändele ja integratsioonile ajavahemikuks 1. jaanuar 2028 kuni 31. detsember 2034;

·määruses (EL) […], millega kehtestatakse liidu toetus Euroopa integreeritud piirihaldusele ja Euroopa viisapoliitikale ajavahemikuks 1. jaanuar 2028 kuni 31. detsember 2034;

·määruses (EL) […], millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeolekule ajavahemikuks 1. jaanuar 2028 kuni 31. detsember 2034;

(c)suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust, toetades inimesi ning tugevdades liidu ühiskonda ja liidu sotsiaalset mudelit järgmiselt:

(I)tööhõive, tööturule võrdse juurdepääsu, õiglaste ja kvaliteetsete töötingimuste ning tööjõu liikuvuse toetamine;

(II)tööjõupakkumise edendamine ning hariduse ja elukestva oskuste omandamise parandamine, eelkõige oskuste täiendamise ja ümberõppe edendamise kaudu;

(III)kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine, tugevate sotsiaalsete turvavõrkude toetamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ning vaesuse ja kodutuse vastu võitlemine ning sotsiaalsesse taristusse tehtavate investeeringute toetamine;

(IV)teenustele ja nendega seotud taristule juurdepääsu hõlbustamine, sealhulgas ajakohastamine, digiteerimine ning tervishoiusüsteemide, lastehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedi ja vastupidavuse parandamine;

(V)demograafiliste muutustega seotud probleemide lahendamine kogu ELis, sealhulgas tööjõupuudus ning põlvkondade ja piirkondade vahelised erinevused;

(VI)hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse lisamisest tuleneva sotsiaalse mõju leevendamine;

(d)säilitada elukvaliteet liidus järgmiselt:

(I)põllumajandustootjate õiglasema ja piisava sissetuleku ning nende pikaajalise konkurentsivõime, mis hõlmab põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas, toetamine;

(II)pikaajalisele toiduga kindlustatusele kaasaaitamine;

(III)maapiirkondade atraktiivsuse ja elatustaseme, sealhulgas tervishoiuteenustele juurdepääsu parandamine, õiglaste töötingimuste edendamine ning põlvkondade vahetumise toetamine; põllumajandustootjate valmisoleku ning kriiside ja riskidega toimetuleku suutlikkuse parandamine; teadmistele ja innovatsioonile juurdepääsu edendamine ning digi- ja rohepöörde kiirendamine eduka põllumajandusliku toidutööstuse jaoks;

(IV)liidu kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkuse, konkurentsivõime ja vastupanuvõime tagamine, edendades kestlikku ja konkurentsivõimelist sinist majandust rannikualadel, saartel ja sisemaal, suurendades kohalike kogukondade sotsiaal-majanduslikke võimalusi ja vastupanuvõimet ning tagades ookeanide igakülgse tugeva majandamise koos ohutu, turvalise, puhta ja säästvalt majandatud ookeaniga;

(V)kestlike põllumajandus- ja metsamajandustavade tõhustamine, et edendada vastupanuvõimelisi kliimameetmeid, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid, toetada tõhusat veemajandust, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, rakendada looduspõhiseid lahendusi, tugevdada kestlikku arengut ja keskkonnakaitset, tõhustada elurikkuse, mulla ja loodusvarade kaitset ja taastamist ning parandada loomade heaolu;

(e)kaitsta ja tugevdada põhiõigusi, demokraatiat, võrdsust ja õigusriigi põhimõtet ning kaitsta liidu väärtusi järgmiselt:

(I)avatud, õigustel põhineva, demokraatliku, võrdse ja kaasava ühiskonna säilitamine ja edasiarendamine, sealhulgas suurendades kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite suutlikkust kaitsta liidu väärtusi ning parandada kodanikuharidust ja noorte osalemist;

(II)õigusriigi põhimõtte edendamine ja toetamine kohtusüsteemide, korruptsioonivastaste raamistike, meedia mitmekesisuse, teabe tervikluse, meediapädevuse ning tõhusa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi tugevdamise kaudu;

(III)avaliku halduse tõhususe ning avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse suurendamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

(IV)kultuuri edendamine Euroopa väärtuste katalüsaatorina ning elujõulise ja mitmekesise kultuurisektori toetamine.

Artikkel 4
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(2)„kohaldatav õigus“ – liidu õigus ja selle kohaldamisega otseselt seotud riigisisene õigus;

(3)„toetusesaaja“ –

(a)avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik (kes ei ole osaleja), kes vastutab riikliku ja piirkondliku partnerluse kava ja Interregi kava kohase tegevuse või toimingu algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest ning kellele on esitatud toetuse tingimusi käsitlev dokument;

(b)rahastamisvahendite puhul valdusfondi haldav asutus või valdusfondi struktuuri puudumise korral erifondi haldav asutus või korraldusasutus, kui rahastamisvahendi haldamise eest vastutab korraldusasutus;

(c) ÜPP puhul põllumajandustootja, kes on:

(I)füüsiline või juriidiline isik, kelle põllumajanduslik majapidamine asub liidus ja kelle põhitegevusala on põllumajanduslik tegevus vastavalt kriteeriumidele, mille liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas käesoleva määrusega, või

(II)füüsiline isik või väike juriidiline isik, kelle põhitegevusala ei ole põllumajandus, kuid kes tegeleb vähemalt minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega, nagu on määratlenud liikmesriigid;

(4)„riikliku ja piirkondliku partnerluse kava peatükk“ – riikliku ja piirkondliku partnerluse kava osa, milles keskendutakse konkreetsele probleemile, sektorile, poliitikale või geograafilisele piirkonnale;

(5)„töövõtja“ – üksus või füüsiline isik, kellega toetusesaaja või vahendite saaja sõlmib lepingu, mille konkreetne eesmärk on ühe või mitme tegevuse või toimingu või selle osa elluviimine;

(6)„vahendite saaja“ – üksus, mis on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik (kes ei ole osaleja), kes saab toetusesaaja kaudu liidu eelarvest vahendeid;

(7)„vahendite lõplik saaja“ – üksus, mis on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik (kes ei ole osaleja), kes saab rahastamisvahendist toetust ja keda käsitatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 38 lõike 1 tähenduses vahendite saajana;

(8)„osaleja“ – füüsiline isik, kes saab tegevusest või toimingust otsest kasu ilma tegevust või toimingut algatamata või ellu viimata;

(9)„tegevus või toiming“ –

(a)kava meetme rakendamise raames valitud projekt, leping, meede või projektide rühm või meetmete rühm;

(b)rahastamisvahendite puhul riikliku ja piirkondliku partnerluse kava ja Interregi kava panus rahastamisvahendisse ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist vahendite lõplikele saajatele antav rahaline toetus;

(c)ÜPP puhul toetus, mida makstakse artikli 35 lõike 1 [sekkumisviisid] punktides a–g, o ja p osutatud pindala- ja loomapõhiste ÜPP sissetulekutoetustega seotud sekkumiste raames põllumajandustootjatele;

(10)„meede“ – riikliku või sellest madalama tasandi reform, investeering või muu sekkumine, mida toetatakse riikliku ja piirkondliku partnerluse kava või Interregi kava alusel;

(11)„vahe-eesmärk“ – kvalitatiivne saavutus, mille alusel mõõdetakse meetme elluviimisel tehtud edusamme;

(12)„sihtväärtus“ – kvantitatiivne saavutus, mille alusel mõõdetakse meetme elluviimisel tehtud edusamme;

(13)„väljamakseväärtus“ – summa, mille komisjon maksab liikmesriigile kava meetmete rakendamisel tehtud edusammude eest, võttes arvesse reformideks ette nähtud summasid;

(14)„põllumajanduse teadmussiirde- ja infosüsteem“ (AKIS) – korraldustegevus ja teadmiste liikumine määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artiklis 20 osutatud isikute, organisatsioonide ja asutuste vahel, kes kasutavad ning loovad teadmisi ja uuendusi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks;

(15)„mahepõllumajandus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 kohaselt sertifitseeritud mahepõllumajanduslik tootmissüsteem 16 ;

(16)„põllumajanduslik majapidamine“ – kõik põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad ja põllumajandustootja juhitavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355;

(17)„Egeuse mere väikesaared“ – kõik Egeuse mere saared, välja arvatud Kreeta ja Euboia;

(18)„märgised“ – kvaliteedimärgised ja suveräänsusmärgised, mis antakse liidu programmide rakendamisel programmitöö perioodil 2021–2027, ja märgised, mis antakse liidu programmide alusel, mida rakendatakse eelarve otsese täitmise raames aastatel 2028–2034, näiteks konkurentsivõime märgis;

(19)„alltöövõtja“ – isik või üksus, kellega töövõtja on sõlminud lepingu sellise lepingu osa täitmiseks, mille konkreetne eesmärk on ühe või mitme tegevuse või toimingu või selle osa elluviimine;

(20)„kriis“ – kriis, nagu on määratletud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 2 punktis 22;

(21)„sambapõhine hindamine“ – määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 lõigetes 3 ja 4 osutatud hindamine;

(22)lisaks kehtestavad liikmesriigid oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavades mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „toetusõiguslik hektar“ ja „noor põllumajandustootja“ kooskõlas objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide ning proportsionaalsuse põhimõttega:

(a)„põllumajanduslik tegevus“ määratakse kindlaks ühe või mõlema järgmise tegevuse kaudu:

(I)põllumajandustoodete tootmine, mis hõlmab igasugust tegevust nende toodete saamiseks; põllumajandustoote all mõistetakse ELi toimimise lepingu I lisas loetletud tooteid (välja arvatud kalandustooted), samuti puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa;

(II)põllumajandusmaa hooldamine, mis hõlmab tegevusi, mille eesmärk on hoida maa karjatamiseks või harimiseks sobivas seisukorras; kui see on loomade heaolu või keskkonnaga seotud põhjustel nõuetekohaselt põhjendatud, võib hooldamisena käsitada ka põllumajandusmaa ekstensiivset karjatamist, mis ei too kaasa põllumajandusliku tootmise suurenemist asjaomaste põllumajandustootjate jaoks;

(b)„põllumajandusmaa“ määratletakse nii, et see hõlmab üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavat maad, sealhulgas juhul, kui see moodustab agrometsandussüsteeme;

(c)„toetusõiguslik hektar“ määratletakse nii, et see hõlmab üksnes põllumajandustootjate kasutuses olevaid maa-alasid, mis koosnevad:

(I)põllumajandusmaast, kus põllumajanduslik tegevus toimub põllumajandustootja kontrolli all juhtimise, tulude ja finantsriskide osas. Kui nendel maa-aladel toimub ka mittepõllumajanduslik tegevus, peab põllumajanduslik tegevus olema ülekaalus;

(II)maa-aladest, mille jaoks antakse toetust käesoleva määruse artikli 35 lõike 1 punktide a ja g [kahanev sissetulekutoetus, väikepõllumajandustootjad] alusel või määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajao [BISS [kõik koos toetusõigustega], väikepõllumajandustootjate kava] kohase kestlikkuse tagamiseks antava baassissetuleku toetuse raames, kui põllumajanduslik tegevus ei toimu kulukohustuste ja kohustuste tõttu, mis tulenevad liidu või riiklikest sekkumistest või muudest programmidest, mis aitavad kaasa ÜPP keskkonna- ja kliimaalaste alaeesmärkide saavutamisele;

(III)liikmesriigid võivad otsustada lisada mõiste „toetusõiguslik hektar“ alla maastikuelemendid, mis ei ole hõlmatud punktis ii osutatud kulukohustuste ja kavadega, tingimusel et need maastikuelemendid ei takista märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust ega ole põllul domineerivad;

(d) „noor põllumajandustootja“ määratletakse nii, et see vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

(I)vanuse ülempiir vahemikus 35–40 aastat;

(II)on „põllumajandusliku majapidamise juht“.

Kui põllumajandustootjat peetakse toetuse esmakordse saamise ajal „noore põllumajandustootja“ määratluse alla kuuluvaks, säilitatakse see staatus kogu asjaomase toetuskava alusel kehtestatud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul, olenemata sellest, kas põllumajandustootja ületab hiljem vanuse ülempiiri; 

(23)„uus põllumajandustootja“ määratletakse nii, et see viitab noorest põllumajandustootjast erinevale põllumajandustootjale, kes on esimest korda põllumajandusliku majapidamise juht;

(24)„avaliku sektori kulutused“ – ÜPP kohaldamisel selline osalus tegevuste ja toimingute rahastamises, mis on saadud riigi, piirkondlike või kohalike ametiasutuste eelarvest, fondile kättesaadavaks tehtud liidu eelarvest, avalik-õiguslike asutuste või nende ühingute eelarvest või ametiasutuste ühingute eelarvest;

(25)„toetusmäär“ – ÜPP kohaldamisel avaliku sektori kulutuste osakaal tegevuses või toimingus; rahastamisvahendite puhul viitab see toetuse brutotoetusekvivalendile komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 2 punkti 20 tähenduses;

(26)„väikesemahuline rannapüük“ – püügitegevus, mida teostavad:

(a)mere- ja siseveekalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006(28) artikli 2 punktis 1 määratletud veetavaid püüniseid, või

(b)kaldakalurid, sealhulgas karpide korjajad;

(27)„kalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb töönduspüügiga;

(28)„kalapüük“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb töönduspüügiga;

(29)„kestlik sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, rannikualade ja siseveekogudega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene majandustegevus kogu siseturu ulatuses, mis hõlmab liidu saari, äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid, ja mille eesmärk on tagada pikaajaline keskkonnasäästlikkus ning sotsiaalne ja majanduslik kestlikkus ning mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige kestliku arengu eesmärgiga nr 14, ja liidu keskkonnaõigusaktidega;

(30)„merenduspoliitika“ – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada integreeritud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liidu, eelkõige rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti kestliku sinise majanduse valdkondade kestlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil;

(31)„meresõidu turvalisus ja mereseire“ – tegevus, mille eesmärk on terviklikult mõista, vajadusel ennetada ja hallata kõiki merendusvaldkonna sündmusi ja meetmeid, mis võiksid mõjutada meresõidu ohutust ja turvalisust, õiguskaitset, kaitset, piirikontrolli, merekeskkonna kaitset, kalanduskontrolli, kaubandust ja liidu majandushuve;

(32)„Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk“ (EMODnet) – merendusandmeid ja metaandmeid koguv partnerlus, et teha need killustatud allikad kättesaadavamaks ja kasutatavamaks avaliku ja erasektori kasutajatele, pakkudes kindla kvaliteediga, koostalitlevaid ja ühtlustatud merendusandmeid;

(33)„mereruumi planeerimine“ – protsess, milles asjaomased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad inimtegevust merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;

(34)„maailmamere seire“ – kõigi merealaste teadmiste alus. See moodustab mereökosüsteemide ja neid mõjutavate tegurite mõistmise aluse. Selle abil saadakse väga olulisi andmeid ilmaprognooside, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegiate, äärmuslike ilmastikunähtuste seire, tsiviiljulgeoleku (mereolud, üleujutused), merelaevanduse, merel toodetud taastuvenergia, kalanduse ja vesiviljeluse ning üha enam ka julgeoleku ja kaitse jaoks. See loob aluse tõenduspõhisele otsuste tegemisele ja annab olulist teavet selle kohta, kuidas inimtegevus mõjutab maailmamere seisundit ja milliseid teenuseid maailmameri ühiskonnale pakub;

(35)„õigusnormide rikkumine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis kahjustab või võiks kahjustada liidu eelarvet, kui selle tagajärjel saadakse eelarve vahe-eesmärkide, sihtväärtuste ja väljundite alusel põhjendamatut hüvitist;

(36)„valdusfond“ – korraldusasutuse vastutusel ja kava ühe või mitme peatüki raames moodustatud fond;

(37)„erifond“ – fond, mille kaudu pakub korraldusasutus või valdusfond finantstooteid vahendite lõplikele saajatele;

(38)„rahastamisvahendit rakendav asutus“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis täidab valdusfondi või erifondi ülesandeid;

(39)„vähem arenenud piirkonnad“ – piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst elaniku kohta;

(40)„üleminekupiirkonnad“ – piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst elaniku kohta;

(41)„enam arenenud piirkonnad“ – piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on suurem kui 100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst elaniku kohta.

Piirkondade klassifitseerimine ühte kolmest piirkonnakategooriast määratakse kindlaks selle alusel, kuidas iga piirkonna ostujõu standardites väljendatud ja liidu arvandmete alusel perioodiks 2021–2023 arvutatud SKP elaniku kohta on seotud 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmise SKPga elaniku kohta.

Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles esitatakse kolmest punktides 38–40 sätestatud piirkonnakategooriast ühe kategooria kriteeriumidele vastavate piirkondade ja artikli 22 lõike 2 punkti a kriteeriumidele vastavate liikmesriikide loetelu. See loetelu kehtib 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034.

Artikkel 5
Fondi haldamine

1.Liikmesriigid ja komisjon rakendavad liidu eelarvest rahastatavat rahastamispaketti ning lisavahendeid, mis on eraldatud riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadele ja Interregi kavale eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga b, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 ja määruse XX [regionaalareng, Interregi kava] artikli 6 lõike 3 [sätted, millega nähakse ette eelarve kaudse täitmise kasutamine teatavate Interregi koostööliikide puhul] kohaldamist.

2.Komisjon rakendab rahastut käsitlevat IV jaotist eelarve otsese, jagatud või kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a, b ja c.

3.Artiklis 10 osutatud komisjoni algatusel antavat tehnilist abi rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a ja c.

Artikkel 6
Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine

1.Iga liikmesriik korraldab ja rakendab määruse XX [regionaalareng, Interregi kava] II peatükis osutatud riikliku ja piirkondliku partnerluse kava ja iga peatüki ning Interregi kava peatüki tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga terviklikku partnerlust, võttes arvesse asjaomaste peatükkide eripära. See partnerlus hõlmab järgmiste partnerite tasakaalustatud esindatust:

(a)piirkondlikud, kohalikud, linna-, maa- ja muud avaliku sektori asutused või neid esindavad ühendused;

(b)majandus- ja sotsiaalpartnerid, sealhulgas põllumajandustootjad, kalurid ja nende organisatsioonid;

(c)pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, näiteks keskkonnavaldkonna partnerid, valitsusvälised organisatsioonid, noorteorganisatsioonid ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused ning riiklikud inimõiguste institutsioonid ja organisatsioonid;

(d)teadusasutused ja ülikoolid, kui see on asjakohane.

2.Lõike 1 alusel loodud partnerlus toimib kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega ja alt üles lähenemisviisiga. Liikmesriik kaasab lõike 1 igas lõigus osutatud partnerid kava ettevalmistamisse ning peatükkide ettevalmistamisse, rakendamisse ja hindamisse, sealhulgas seirekomisjonides osalemise kaudu kooskõlas artikliga 55.

3.Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas Euroopa partnerluse käitumisjuhendiga, mis kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014. 

4.Lõike 1 punktis a osutatud partnerite puhul tagab liikmesriik, et kõik kava asjaomaste peatükkidega seotud asutused on asjakohaselt esindatud vastavalt asjakohasele territoriaalsele tasandile ja peatüki geograafilisele katvusele. 

5.Liikmesriigid võivad määrusega (EL) 202X/XX [piirihaldus] ja määrusega (EL) 202X/XX [sisejulgeolek] kehtestatud liidu toetuse eesmärgil partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise nõuetest kõrvale kalduda, kui liikmesriik on seda oma kavas nõuetekohaselt põhjendanud. Määrusega (EL) 202X/XX [varjupaigaküsimused, ränne ja integratsioon] loodud liidu toetuse puhul varjupaigaküsimustele, rändele ja integratsioonile hõlmab partnerlus piirkondlikke, kohalikke, linna- ja muid avaliku sektori asutusi või neid esindavaid ühendusi, kodanikuühiskonna organisatsioone, näiteks pagulasorganisatsioone ja rändajate juhitud organisatsioone, samuti riigisiseseid inimõiguste institutsioone ja võrdõiguslikkust edendavaid üksusi ning vajaduse korral rahvusvahelisi organisatsioone ning majandus- ja sotsiaalpartnereid.

6.Komisjon konsulteerib vähemalt kord aastas liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega kavade rakendamise teemal. 

Artikkel 7
Horisontaalsed põhimõtted

1.Liikmesriigid kavandavad riikliku ja piirkondliku partnerluse kava ja Interregi kava meetmed viisil, mis tagab

(a)määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a ja artiklis 3 sätestatud õigusriigi põhimõtted;

(b)Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigused, vabadused ja põhimõtted.

Liikmesriigid austavad neid õigusi, vabadusi ja põhimõtteid kogu oma kavade ettevalmistamise ja rakendamise ajal.

2.Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohased meetmed, et välistada kavade ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kavade ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks.

3.Artikli 35 lõike 1 punktides a–f ning punktides o ja p osutatud sekkumiste raames makstavate toetuste puhul, kuivõrd need on seotud kohalike põllumajandustoodete toetusega, tuleb järgida määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artiklis 3 sätestatud „põllumajandusettevõtte hoolivat juhtimist“. Maksed, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] I lisa A ja C osas osutatud põllumajandusettevõtte hooliva juhtimise nõudeid, loetakse vastavaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“.

4.Fondist antav toetus täiendab rahastamist riiklikest vahenditest.

5.Komisjon ja asjaomased liikmesriigid tagavad oma vastutusaladele vastaval viisil koordineerimise, järjepidevuse ja koostoime fondi ning muude liidu programmide ja rahastamisvahendite vahel. Selleks tagavad nad järgmise: 

(a)vastastikune täiendavus ja järjepidevus liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi eri vahendite vahel nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal;

(b)tihe koostöö ametiasutuste vahel, kes vastutavad liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil rakendamise ja kontrolli eest, et saavutada fondi eesmärgid ja fondi eri eesmärkide alla kuuluvate meetmete koostoime.

Tegevused võivad saada toetust ka muudest liidu programmidest ja vahenditest, kui selline toetus ning makseteni viivad vahe-eesmärgid ja sihtväärtused ei hõlma samu kulusid. Esimese lõigu kohaldamisel teevad liikmesriigid ja komisjon koostööd kava ja mõne muu liidu programmi raames kumulatiivselt rahastatavate tegevuste ja toimingute kavandamisel ja rakendamisel, et vältida topeltrahastamist.

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste, vabaduste ja põhimõtete järgimine

1.Liikmesriigid kehtestavad tõhusad mehhanismid ja haldavad neid, et tagada nende kavadega toetatavate meetmete ja nende rakendamise kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta asjaomaste sätetega kogu fondi rakendamise ajal (edaspidi „harta horisontaalne tingimus“).

Nad hindavad neid mehhanisme kooskõlas artikli 22 lõike 2 punktiga q [partnerluskava nõuded] ja teavitavad komisjoni kõigist muudatustest, mis mõjutavad harta horisontaalse tingimuse täitmist.

2.Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei täida või enam ei täida lõikes 1 sätestatud harta horisontaalset tingimust, teavitab ta asjaomast liikmesriiki oma hinnangust, lähtudes teabest, mille asjaomane liikmesriik on esitanud oma partnerluskavas vastusena komisjoni tähelepanekutele, ning võttes arvesse asjakohast teavet, sealhulgas õigusriigi olukorda käsitlevaid ja Euroopa poolaasta riigipõhiseid aruandeid.

3.Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ja võimalikud parandusmeetmed, sealhulgas partnerluskava muudatused, kahe kuu jooksul pärast lõike 2 kohasest hindamisest teatamist.

4.Kui komisjon jõuab järeldusele, et harta horisontaalne tingimus ei ole täidetud, võtab ta kahe kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud liikmesriigi tähelepanekute saamisest vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks harta horisontaalse tingimuse täitmata jätmine ning tuuakse välja partnerluskava konkreetsed meetmed, mida täitmata jätmine mõjutab.

Selleks võetakse arvesse harta horisontaalse tingimuse täitmata jätmise järgmisi aspekte:

(a)tegelik või võimalik mõju liidu eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele või liidu finantshuvidele;

(b)laad, kestus, raskusaste ja ulatus.

5.Liikmesriik võib esitada maksetaotlusi lõikes 4 osutatud otsuses nimetatud konkreetsete meetmete jaoks, kuid komisjon ei tee asjakohaseid makseid enne, kui harta horisontaaltingimus on täidetud.

6.Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni niipea, kui ta leiab, et harta horisontaalne tingimus on täidetud. Komisjon hindab seda teavet kahe kuu jooksul alates selle saamisest. Kui komisjon leiab, et harta horisontaalne tingimus on täidetud, tunnistab ta lõikes 4 osutatud otsuse kehtetuks.

Kui komisjon ei nõustu liikmesriigiga harta horisontaalse tingimuse täidetuks lugemise osas, teatab ta sellest liikmesriigile ja esitab oma hinnangu.

7.Komisjon vähendab proportsionaalselt liikmesriigile eraldatavat liidu rahalist toetust seoses asjaomaste konkreetsete meetmetega või võtab laenutoetuse puhul laenulepingu kohaseid meetmeid, kui lõikes 4 osutatud otsust ei ole ühe aasta jooksul alates selle vastuvõtmisest kehtetuks tunnistatud.

8.Kui komisjoni tuvastatud rikkumine võib kujutada endast ka õigusriigi põhimõtte horisontaalse tingimuse rikkumist, käivitatakse artiklis 9 sätestatud menetlus eelisjärjekorras.

Artikkel 9
Õigusriigi põhimõtete järgimine

1.Liikmesriigid tagavad määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a ja artiklis 3 sätestatud õigusriigi põhimõtete järgimise kogu fondi rakendamise ajal (edaspidi „õigusriigi põhimõtte horisontaalne tingimus“). Liikmesriik teavitab komisjoni kõigist selle tingimuse täitmist mõjutavatest muudatustest.

2.Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei täida või enam ei täida õigusriigi põhimõtte horisontaalset tingimust, teavitab ta asjaomast liikmesriiki oma hinnangust, võttes arvesse asjakohast teavet, sealhulgas teavet, mille asjaomane liikmesriik on esitanud oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas vastusena komisjoni tähelepanekutele ning õigusriigi olukorda käsitlevatele ja Euroopa poolaasta riigipõhistele aruannetele.

3.Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ja võimalikud parandusmeetmed, sealhulgas partnerluskava muudatused, kahe kuu jooksul pärast lõike 3 kohasest hindamisest teatamist.

4.Kui komisjon jõuab järeldusele, et õigusriigi põhimõtte horisontaalne tingimus ei ole täidetud, teeb ta kahe kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud liikmesriigi tähelepanekute saamisest nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, milles määratakse kindlaks õigusriigi põhimõtte horisontaalsete tingimuste täitmata jätmine ning tuuakse välja partnerluskava konkreetsed meetmed, mida täitmata jätmine mõjutab.

Selleks võetakse arvesse harta õigusriigi põhimõtte horisontaalse tingimuse täitmata jätmise järgmisi aspekte:

(a)tegelik või võimalik mõju liidu eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele või liidu finantshuvidele;

(b)laad, kestus, raskusaste ja ulatus.

Nõukogu võtab rakendusotsuse vastu nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist.

5.Liikmesriik võib esitada maksetaotlusi lõikes 4 osutatud otsuses nimetatud konkreetsete meetmete jaoks, kuid komisjon ei tee asjakohaseid makseid enne, kui õigusriigi põhimõtte horisontaalne tingimus on täidetud.

6.Liikmesriik teavitab komisjoni niipea, kui ta leiab, et õigusriigi põhimõtte horisontaalse tingimuse rikkumine on kõrvaldatud. Komisjon hindab seda teavet kahe kuu jooksul alates selle saamisest. Kui komisjon leiab, et rikkumine on täielikult kõrvaldatud, teeb ta nõukogule ettepaneku lõikes 4 osutatud otsus kehtetuks tunnistada. Kui komisjon leiab, et rikkumine on osaliselt kõrvaldatud, teeb ta nõukogule ettepaneku lõikes 4 osutatud otsust vastavalt muuta. Nõukogu võtab rakendusotsuse vastu nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist.

7.Komisjon vähendab proportsionaalselt liikmesriigile eraldatavat liidu rahalist toetust seoses asjaomaste kava konkreetsete meetmetega või võtab laenutoetuse puhul laenulepingu kohaseid meetmeid, kui lõikes 4 osutatud otsust ei ole [[ühe] aasta jooksul alates selle vastuvõtmisest] kehtetuks tunnistatud.

8.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata igast lõigete 4 ja 6 kohaselt kavandatavast, vastuvõetud, muudetud või kehtetuks tunnistatud otsusest.

II JAOTIS
FINANTSRAAMISTIK

1. PEATÜKK
Ühissätted

Artikkel 10
Eelarve

1.Rahastamispakett fondi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni detsembrini 2034 on 865 076 000 000 eurot jooksevhindades.

2.Rahastamispakett jaotatakse järgmiselt:

(a)782 879 000 000 eurot eraldatakse III jaotises osutatud riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadele kooskõlas I lisaga [jaotamispõhimõtted], millest:

(I)vähemalt 217 798 000 000 eurot vähem arenenud piirkondadele, kehtestades igale liikmesriigile II lisas sätestatud metoodika alusel miinimumsummad;

(II)vähemalt 295 700 000 000 eurot artikli 35 lõikes 1 [toetuse liigid] osutatud ÜPP sekkumisteks, lõike 1 punktides a–k ja r ning lõikes 10 osutatud sekkumisteks ning artikli 35 lõikes 11 loetletud sekkumisteks;

(III)vähemalt 34 215 510 000 eurot järgmiselt: 11 975 428 500 eurot, nagu on sätestatud määruse (EL) 202X/XXX [millega kehtestatakse liidu toetus varjupaigaküsimustele, rändele ja integratsioonile ajavahemikuks 2028–2034] artiklis 4, 15 396 750 000 eurot, nagu on sätestatud määruse (EL) 202X/XXX [millega kehtestatakse liidu toetus Schengeni alale, Euroopa integreeritud piirihaldusele ja ühisele viisapoliitikale ajavahemikuks 2028–2034] artiklis 4, ja 6 843 331 500 eurot, nagu on sätestatud määruse (EL) 202X/XXX [millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeolekule ajavahemikuks 2028–2034] artiklis 4 kõnealuste määruste artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

(b)71 933 000 000 eurot eraldatakse IV jaotises osutatud rahastule;

(c)10 264 000 000 eurot eraldatakse määruse XX [regionaalareng, Interregi kava] II peatükis osutatud Interregi kavale;

(d)kuni 0,5 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavale tehnilisele abile, nagu on osutatud artiklis 12 [tehniline abi].

3.Lisaks teise lõigu punktis a sätestatud eraldisele sisaldab liidu rahaline toetus 50 100 000 000 eurot direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 neljanda lõigu punktides c–g sätestatud kliimameetmete sotsiaalfondi summadest, mida rakendatakse kavade alusel kooskõlas määruse (EL) 2023/955 II lisas sätestatud jaotusega. Seda summat käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

4.Liikmesriikidele tehakse nende kavade rakendamiseks kättesaadavaks 150 000 000 000 eurot laenutoetust.

5.Vähemalt 14 % lõikes 2 osutatud rahastamispaketist ja lõikes 4 osutatud summast kasutatakse liidu sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks; summa arvutatakse määruse (EL) [tulemusraamistiku määrus] artikli 6 lõikes 1 osutatud koefitsientide abil. Lõike 2 punkti a alapunktis ii sätestatud summa ja kliimameetmete sotsiaalfondist saadav sihtotstarbeline välistulu jäetakse selle minimaalse eraldise arvutamise alusest välja.

6.Komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada seoses artiklites 2 ja 3 osutatud eesmärkidega igale liikmesriigile eraldatav maksimumsumma, kohaldades I lisas sätestatud metoodikat.

Artikkel 11
Lisavahendid ja vahendite kasutamine

1.Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud võivad fondi täiendavalt toetada. Täiendavat rahalist panust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses.

2.Riikliku ja piirkondliku partnerluse kava kohase meetme rakendamiseks võivad liikmesriigid teha ettepaneku lisada oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavasse hinnanguliste kuludena liikmesriikide rahaline panus liidu programmidesse või vahenditesse, mille abil rakendatakse riikliku ja piirkondliku partnerluse kava eesmärkidega kooskõlas olevat poliitikat, et rakendada meedet kõnealuste programmide või vahendite kaudu. Selliste panustega võib täiendada ka eelarvelise tagatise eraldisi või rahastada rahastamisvahendeid või tagastamatu toetuse summasid, kui need on kombineeritud eelarvelise tagatisega või segarahastamistoimingus oleva rahastamisvahendiga [Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU rahastamisvahendi] raames. Meede peab vastama käesoleva määruse nõuetele. Kui sellised summad aitavad kaasa [Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU rahastamisvahendi] eelarvelise tagatise eraldistele, täiendatakse neid vajaduse korral liikmesriigi kompensatsioonitagatisega, mis katab tingimusliku kohustise, mille suhtes ei ole eraldist moodustatud.

3.Liikmesriigid võivad esialgse kava esitamise ajal või koos muutmistaotlusega taotleda, et osa määruse (EL) XX (RÄNNE) artiklis 4, määruse (EL) XX (PIIRID) artiklis 4 ja määruse (EL) XX (JULGEOLEK) artiklis 4 sätestatud summast jaotataks ümber mõnes teises nimetatud määruses sätestatud eesmärkide rakendamiseks. Komisjon esitab ümberjaotamise taotlusele vastuväite üksnes juhul, kui selline ümberjaotamine mõjutaks muudetud kava vastavust käesolevas määruses sätestatud artikli 22 nõuetele.

Artikkel 12
Komisjoni algatusel antav tehniline abi

1.Komisjoni algatusel võib fondist toetada kava ja Interregi kava rakendamiseks antavat tehnilist ja haldusabi, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevust, asutusesiseseid infotehnoloogiasüsteeme ja -platvorme, info- ja kommunikatsioonitegevust, sealhulgas liikmesriikide ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade ELi-üleste võrgustike loomise, liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamise ning kõigi muude tehnilise ja haldusabi või personaliga seotud kulude kaudu, mis on komisjonile tekkinud fondi haldamisel, ja tehes seda vajaduse korral koostöös kolmandate riikidega.

2.Fondist toetatakse ka kogu muud tehnilist ja haldusabi, mida on vaja ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja haldamiseks, sealhulgas kalanduse kontrolli- ja jõustamismeetmeid, turukontrolli, andmete, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste ja meteoroloogiliste andmete kogumist või ostmist, ressursside seiret, mahepõllumajanduslike toodete ja nendega seotud asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide elektroonilise sertifitseerimise arendamist ja hooldamist, liidu kvaliteedikavadele viitavate tähiste, lühendite ja sümbolite väljatöötamist, registreerimist ja kaitset ning rahvusvaheliste lepingute kohaseid osamakseid. 

3.Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata eelnevaid ja järgnevaid programmitöö perioode.

4.Komisjon võtab vastu rahastamisotsuse, kui on ette nähtud fondi panus kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 110.

5.Sõltuvalt eesmärgist võidakse käesolevas artiklis osutatud meetmeid rahastada kas tegevus- või halduskuludena.

6.Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib rahastamisotsuses täpsustatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja piiratud ajavahemiku jooksul käesoleva määruse alusel komisjoni algatusel toetatavaid tehnilise abi meetmeid ja nendega seotud kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2028, isegi kui neid tegevusi rakendati ja kulud tekkisid enne toetusetaotluse esitamist.

Artikkel 13
Tehniline abi liikmesriigi algatusel

1.Liikmesriigi algatusel võib fondist toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud fondi tulemuslikuks rakendamiseks, sealhulgas rahastada selliseid ülesandeid nagu ettevalmistus, koolitus, juhtimine, seire, hindamine, nähtavuse suurendamine ja teavitamine.

2.Igale riiklikule ja piirkondlikule partnerluse kavale ning Interregi kava igale peatükile antav tehniline abi määratakse kindlaks kindla määrana, mis on vastavalt kuni 3 % ja 8 %, mida kohaldatakse igas maksetaotluses sisalduva summa suhtes kooskõlas artikliga 65 [maksetaotlused]. Ühtne määr on 10 % Interregi kava peatükkide puhul, millega toetatakse äärepoolseimat koostööd ja koostööd välispiiridel.

3.Kui liidu rahalist toetust vähendatakse, sealhulgas kulukohustustest vabastamise või finantskorrektsiooni tõttu, tagastab liikmesriik riikliku ja piirkondliku partnerluse kava lõpetamisel liidu eelarvesse kõik lõike 1 kohaselt tehniliseks abiks makstud vahendid, mis ületavad lõikes 2 sätestatud protsendimäära liidu rahalisest toetusest. 

4.Liikmesriigid tagavad, et komisjoni poolt partnerluskavade jaoks makstavad summad jaotatakse tasakaalustatult ja proportsionaalselt kava kõigi peatükkide vahel, et edendada kõiki toetatavaid eesmärke.

5.Liikmesriigid võivad taotleda toetust oma partnerluskavades sisalduvate reformide ettevalmistamiseks.

2. PEATÜKK
Kavade raames antav toetus

Artikkel 14
Eelarvelised kulukohustused

1.Komisjon määrab iga kava rahalisest eraldisest tulenevad liidu eelarvelised kulukohustused iga-aastaste osamaksetena kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 112 lõikega 2 ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 järgmiselt (ümardatuna): 

(a)2028. aastal 15,8 %;

(b)2029. aastal 15,5 %;

(c)2030. aastal 15,1 %;

(d)2031. aastal 14,8 %;

(e)2032. aastal 14,4 %;

(f)2033. aastal 12,8 %;

(g)2034. aastal 11,7 %.

2.Kohandatav summa, mis vastab liikmesriigile I lisa [jaotamismeetod] kohaselt antud liidu rahalisest toetusest 25 %-le, on programmitööks kättesaadav üksnes järgmiselt:

(a)liikmesriik võib taotleda kuni ühte viiendikku kooskõlas artikliga 34 (kava muutmine kriisiolukordades), ülejäänud summa hõlmatakse programmiga kooskõlas artikliga 25 (vahehindamine); 

(b)liikmesriik võib kooskõlas artikliga 25 [vahehindamine] taotleda kolme viiendikku, millest osa võib nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel taotleda enne vahehindamist;

(c)liikmesriik võib taotleda ühte viiendikku alles alates 2031. aastast kooskõlas artikliga 34 (kava muutmine kriisiolukordades). Alates 30. juunist 2033 on kava muutmiseks programmitööks kättesaadavad kõik programmivälised summad.

Rahalise toetuse osa, mis on eraldatud artikli 35 lõike 1 punktides a–h, j, k ja r osutatud sekkumistele [sekkumisviisid], ei arvestata kohandatava summa hulka.

Kohandatava summa puhul algab artikli 15 lõikes 1 sätestatud tähtaeg alles siis, kui summad on programmitööga hõlmatud vastavalt punktidele a, b ja c.

Käesolevat lõiget ei kohaldata liikmesriigile Interregi kava jaoks antud liidu rahalise toetuse suhtes.

Artikkel 15
Kulukohustuste vabastamine

1.Komisjon vabastab kulukohustustest riikliku ja piirkondliku partnerluse kava ning Interregi kava peatüki summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 17 [eelmaksed] või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artikliga 65 [maksetaotluste esitamine ja hindamine] eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva kalendriaasta 31. oktoobriks. 

2.Kulukohustustest vabastamise summat vähendatakse summade võrra, mis vastavad eelarvelise kulukohustuse sellele osale,

(a)millega seotud tegevused on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, või

(b)mille kohta pole olnud võimalik koostada maksetaotlust vääramatu jõu tõttu, mis mõjutab oluliselt kogu riiklikku ja piirkondlikku partnerluse kava või Interregi kava või nende osa rakendamist.

Esimese lõigu punkti b alusel vääramatut jõudu põhjusena esitavad riiklikud ametiasutused peavad tõendama vääramatu jõu otsest mõju kogu riikliku ja piirkondliku partnerluse kava või Interregi kava või nende osa rakendamisele.

3.Liikmesriik saadab 31. jaanuariks komisjonile lõike 2 esimese lõigu punktides a ja b osutatud erandeid käsitlevad andmed eelneva aasta 31. detsembriks deklareeritava summa kohta.

4.Assigneeringud, mis vastavad vabastatud kulukohustustele vastavalt määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 7 lõikele 3 ning käesoleva määruse artiklitele 8 [harta] ja 9 [õigusriigi põhimõtte horisontaalne tingimus], võib teha uuesti kättesaadavaks kasutamiseks muude liidu vahendite või programmide raames, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames, eelkõige selliste programmide raames, mis aitavad toetada Euroopa demokraatiat, kodanikuühiskonda, liidu väärtusi või korruptsioonivastast võitlust.

5.Käesolevat artiklit ei kohaldata sihtotstarbelise välistuluna kättesaadavaks tehtud summade suhtes ning lõikeid 1–3 ei kohaldata artikli 35 lõike 1 punktides a–g [sekkumisviisid] loetletud sekkumiste suhtes.

Artikkel 16
Kulukohustustest vabastamise kord

1.Lähtudes 31. jaanuari seisuga saadud andmetest, teeb komisjon liikmesriigile teatavaks kulukohustustest vabastatava summa.

2.Liikmesriigil on alates komisjonilt lõikes 1 osutatud teabe saamisest kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.

3.Kui kulukohustustest vabastamine on seotud riikliku ja piirkondliku partnerluse kava alusel eraldatud summadega, esitab liikmesriik komisjonile 30. juuniks taotluse partnerluskava muudatuse kohta, mis kajastab vähendatud toetussummat. Kulukohustustest vabastamise ja vastava vähendamisega seotud summad jaotatakse partnerluskavas meetmete rakendamisel tehtud edusammude alusel partnerluskava peatükkide vahel.

4.Interregi kava puhul võetakse finantskohustused peatüki tasandil. Kui kulukohustustest vabastamine on seotud mõne Interregi peatüki alusel eraldatud summadega, esitab korraldusasutuse asukohaliikmesriik komisjonile 30. juuniks taotluse vastava Interregi peatüki muudatuse kohta, mis kajastab vähendatud toetussummat.

5.Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud teavet ei esitata, vähendab komisjon fondi panust asjaomaseks kalendriaastaks hiljemalt 31. oktoobriks vastavalt kõnealustele lõigetele.

6.Pärast käesolevas artiklis sätestatud kulukohustustest vabastamise menetlust teeb komisjon ettepaneku uue nõukogu rakendusotsuse kohta, millega kiidetakse heaks riikliku ja piirkondliku partnerluse kava kooskõlas artikliga 23, kajastades vabastatud kulukohustustega seotud summasid.

Artikkel 17
Eelmaksed

1.Kui nõukogu võtab vastu artiklis 23 osutatud rakendusotsuse ja kui rahalised vahendid on kättesaadavad, teeb komisjon eelmakse. Eelmakse summa on 10 % artiklis 14 [eelarvelised kulukohustused] osutatud liidu rahaeraldisest ja see makstakse osamaksetena kolme järjestikuse aasta jooksul järgmiselt: 4 % aastal 2028, 3 % aastal 2029 ja 3 % aastal 2030. Kui nõukogu võtab rakendusotsuse vastu pärast 31. juulit 2028, makstakse välja ainult 2029. ja 2030. aasta osamaksed.

2.Komisjon teeb igale Interregi kava peatükile eelmakse summas 12 % fondist antavast liidu rahalisest panusest, nagu on sätestatud rakendusaktis, millega kiidetakse heaks Interregi kava peatükk kooskõlas määruse XX [regionaalareng, Interregi kava] artikliga 8, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. See summa makstakse kolme järjestikuse aasta jooksul kolmes võrdses 4 % suuruses osas.

Kui Interregi kava peatükk saab toetust instrumendist „Globaalne Euroopa“, võib määruse XX [regionaalareng, Interregi kava] [Interregi kava heakskiitmine ja muutmine] artikli 8 lõikes 1 osutatud rakendusaktiga kehtestada erieeskirjad käesolevast lõikest kõrvale kalduvate eelmaksete kohta.

3.Eelmaksetena makstud summad kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt iga-aastase kinnituspaketi kättesaamisel viimase rakendusaasta kohta.

Artikkel 18
Laenutoetuse taotlus

1. Liikmesriigi laenutoetuse taotlus sisaldab järgmist:

(a)taotletud laenutoetuse summa;

(b)artikli 21 [kava koostamine ja esitamine] kohased meetmed, mida rahastatakse laenutoetusest;

(c)punktis b osutatud meetmetega seotud finantsvajadused;

(d)selgitus selle kohta, miks riikliku ja piirkondliku partnerluse kava hinnanguline maksumus on suurem kui liidu rahalise panuse kogusumma, võttes arvesse liikmesriigi osalust.

2.Laenutoetus ei tohi olla suurem kui asjakohasel juhul läbivaadatud kava hinnanguliste kogukulude ning liidu ja liikmesriigi rahalise panuse kogusumma vahe.

3.Liikmesriigid esitavad komisjonile laenutoetuse taotluse 31. jaanuariks 2028.

4.Komisjon eraldab artikli 10 lõikes 4 osutatud laenutoetuse summad liikmesriikidele, võttes arvesse võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Neile kolmele liikmesriigile antavate laenude summa, kelle arvele jääb suurim osa kõigist antud laenudest, ei tohi ületada 60 protsenti artikli 10 lõikes 4 osutatud maksimumsummast.

Kui pärast lõikes 3 osutatud laenude eraldamist jääb laenutoetuseks vahendeid üle, võib komisjon avaldada uusi osalemiskutseid laenutoetuse saamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli lõigetes 1–5 ja artiklis 19 osutatud menetlust.

5.Laenu makstakse vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmisel kooskõlas artikliga 65 [maksetaotlus].

6.Komisjon hindab laenutoetuse taotlust kooskõlas artikliga 23 [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus].

Artikkel 19
Laenuleping ja laenutehingud

1.Selleks et rahastada kava raames laenudena antavat toetust, antakse komisjonile õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 224.

2.Pärast artiklis 23 [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus] osutatud nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist sõlmib komisjon liikmesriigiga laenulepingu. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 223 lõikes 4 nimetatud elementidele sätestatakse laenulepingus maksimaalne laenusumma, laenu saamise periood, iga laenu väljamakse maksimaalne kestus ning toetuse üksikasjalikud tingimused. Sellised lepingud võivad sisaldada ka eelmakse summat ja eelmakse tasaarvestamise eeskirju.

Artikkel 20
Liikmesriigi osalus hinnangulise maksumuse rahastamises

1.Liikmesriigi osaluse miinimummäär kava meetme hinnanguliste kulude katmiseks ei tohi olla madalam kui:

(a)15 % vähem arenenud piirkondade puhul;

(b)40 % üleminekupiirkondade puhul;

(c)60 % enam arenenud piirkondade puhul.

2.Kui konkreetse meetme puhul ei ole võimalik kindlaks määrata vähem arenenud piirkondades rakendamise osakaalu, ei tohi liikmesriigi osaluse määr hinnangulistes kuludes olla madalam kui lõikes 1 sätestatud piirkondade suhtes kohaldatavate osalusmäärade elanikkonnaga kaalutud keskmine.

3.Liikmesriigi osaluse määr Interregi iga peatüki tasandil ei tohi olla madalam kui 20 %. Seda määra vähendatakse [5] protsendipunkti võrra peatükkide puhul, millega toetatakse äärepoolseimate piirkondade koostööd ja piiriülest koostööd välispiiridel.

4.Liikmesriigi osalust ei taotleta artikli 35 punktides a, b, c ja g osutatud sekkumiste jaoks. Nendele sekkumistele ei anta täiendavat riiklikku rahastust. Mis tahes osalusmäära, mis kaldub kõrvale lõikes 1 sätestatust ja mis on sätestatud V jaotises osutatud sekkumiste jaoks, sealhulgas juhul, kui liikmesriigi osalust ei nõuta, kohaldatakse üksnes sekkumiste kogusumma suhtes, mis ei ületa liikmesriigi osa artikli 10 lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud summast, nagu on sätestatud I lisas.

III JAOTIS
RIIKLIKU JA PIIRKONDLIKU PARTNERLUSE KAVAD

1. PEATÜKK 
Kava ettevalmistamine ja vastuvõtmine

Artikkel 21
Kava ettevalmistamine ja esitamine

1.Iga liikmesriik koostab ja esitab komisjonile riikliku ja piirkondliku partnerluse kava (ka „partnerluskava“ ja „kava“), milles esitab oma reformide, investeeringute ja muude sekkumiste kava. Iga kava sisaldab meetmeid, mis moodustavad tervikliku ja sidusa paketi. Liikmesriik teeb komisjonile esitatud kava üldsusele kättesaadavaks artiklis 64 [läbipaistvus] osutatud veebisaidil.

2.Iga liikmesriik koostab kava ja rakendab seda koostöös partneritega, nagu on sätestatud artiklis 6 [partnerlus], sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, ning kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga. Kava sisaldab riigi ja valdkonna tasandi ning asjakohasel juhul piirkondlikke ja territoriaalseid peatükke.

3.Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mille rakendamine algas alates 1. jaanuarist 2028, tingimusel et need vastavad käesolevas määruses ja artikli 1 lõikes 1 loetletud määrustes sätestatud nõuetele.

Erandina esimesest lõigust võivad toetusesaajate ees võetud juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on tekkinud määruse (EL) 2021/2115 alusel rahastatavate sekkumiste raames, olla toetuse saamiseks kõlblikud tingimusel, et sellised kulud on esitatud asjaomases riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus].

Artikkel 22
Riikliku ja piirkondliku partnerluse kava nõuded

1.Iga riikliku ja piirkondliku partnerluse kava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning selles esitatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud elemendid kooskõlas V lisas esitatud vormiga.

2.Riikliku ja piirkondliku partnerluse kava:

(a)toetab artiklis 2 sätestatud üldeesmärke ning aitab terviklikul ja sobival viisil kaasa kõigi artiklis 3 sätestatud erieesmärkide saavutamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi konkreetseid probleeme, ning selles esitatakse sekkumisstrateegia, milles kirjeldatakse, kuidas neid eesmärke kava raames käsitletakse ja rahastatakse, millist rahastamise taset on vaja üldeesmärkide saavutamiseks ja kuidas see rahastamise tase on põhjendatud. Sellise liikmesriigi partnerluskavas, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, tuleb eelkõige näidata, et see aitab piisavalt kaasa artikli 3 punkti a alapunktides vii ja ix ning artikli 3 punkti d alapunktis v sätestatud erieesmärkide saavutamisele;

(b)aitab tõhusalt lahendada kõiki allpool loetletud dokumentide raames kindlaks tehtud probleeme või neist märkimisväärset osa:

(I)Euroopa poolaasta raames esitatud soovitused, eelkõige liikmesriigile esitatud asjakohased riigipõhised, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seotud soovitused;

(II)muud asjakohased dokumendid, mille komisjon on ametlikult vastu võtnud või mida ta on hinnanud seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkidega [erieesmärgid], sealhulgas määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artiklis 2 sätestatud ÜPP riigipõhised soovitused, Euroopa digikümnendi soovitused, mis põhinevad programmi „Tee digikümnendisse“ loomise otsuse artiklil 6, ning riiklikud energia- ja kliimakavad;

(III)asjakohased dokumendid ja strateegiad, mille nõukogu või komisjon on vastu võtnud sisejulgeoleku, Euroopa integreeritud piirihalduse, viisapoliitika ning varjupaigaküsimuste ja rände valdkonnas, võttes arvesse Schengeni IT-struktuuri, määruse (EL) 2022/922 kohast Schengeni hindamismehhanismi, haavatavuse hindamist kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896 ja Euroopa Liidu Varjupaigaameti järelevalvemehhanismi kooskõlas määrusega (EL) 2021/2303.

Liikmesriik esitab selgituse selle kohta, kuidas partnerluskavas käsitletakse probleeme ja riigipõhiseid soovitusi, millist rahastamise taset kavandatakse ning kuidas kava:

(a)on eelkõige kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 kohaste riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991 17 kohaste riiklike taastamiskavadega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 18 kohaste riiklike energia- ja kliimakavadega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/2481 kohaste riiklike Euroopa digikümnendi strateegiliste tegevuskavadega 19 ;

(b)aitab kaasa ühtse turu väljakujundamisele, eelkõige nähes ette piiriülese, riikidevahelise või mitut riiki hõlmava mõõtmega meetmed, sealhulgas võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679 20 määratletud põhivõrgus ja laiendatud põhivõrgus elluviidavaid projekte, võttes arvesse ja võimaldades riiklike võrkude arendamise kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/869 21 määratletud ühishuviprojekte, toetades üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte ning tegevusi ja toiminguid, millele on antud konkurentsivõime märgis, ja rakendades hoiuste ja investeeringute liitu toetavaid meetmeid;

(c)esitab peatükkidesse koondatud meetmete loetelu ja kirjelduse, sealhulgas üld- ja erieesmärgid, mida iga meede peamiselt taotleb, ning kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste loetelu koos nende esialgse lõppkuupäevaga programmitöö perioodi jooksul, sealhulgas lisameetmed ning nendega seotud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused, kui asjaomane liikmesriik taotleb laenutoetust. ÜPPga seotud meetmed peavad olema kooskõlas V jaotises [ÜPP], määruses (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] ja määruses (EL) 202X/XXXX [ühine turukorraldus] sätestatud nõuetega ning ühise kalanduspoliitikaga seotud nõuetega vastavalt määruse XX [ÜKP] artiklis XX sätestatud nõuetele. Sihtväärtuste jaoks kavandatud näitajad põhinevad määruse (EL) 202X/XXXX [tulemusraamistiku määrus] I lisas loetletud väljundnäitajatel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

(d)esitab meetmete hinnangulised kogukulud vastavalt V lisas esitatud vormile osana kavast või selle muutmise taotlusest kogusummas, mis on vähemalt võrdne liidu rahalise toetuse, taotletud laenude ja liikmesriigi osaluse summaga, ning vajaduse korral koos teabega olemasoleva või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta, mida toetavad asjakohased põhjendused ja selgitused selle kohta, kuidas see on usutav ja mõistlik ning kooskõlas kulutõhususe ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning vastavuses eeldatava majandusliku ja sotsiaalse mõjuga. Kohandatavat summat, mida programmitööks ei kasutata, käsitatakse meetmete hinnanguliste kogukulude osana;

(e)kehtestab selge korra kava tõhusaks seireks ja rakendamiseks asjaomases liikmesriigis, sealhulgas vastutavad asutused ja seirekomisjonid, kajastades eesmärki luua partnerluspõhimõttel põhinev tugev mitmetasandilise valitsemise süsteem, kavandatud lähenemisviisi teabevahetusele ja nähtavusele ja võimalikke tehnilise toe vajadusi ning samuti selge ja tõhus korra riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel programmitöö, rakendamise, finantsjuhtimise, seire ja hindamisega seotud kohustuste osas kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga;

(f)vähendab majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi vähem arenenud piirkondades, üleminekupiirkondades ja enam arenenud piirkondades, eelkõige:

(I)eraldades vahendeid vähem arenenud piirkondadele, üleminekupiirkondadele ja enam arenenud piirkondadele vastavalt nende konkreetsetele probleemidele, millest tuleb VII lisas sätestatud metoodika alusel teatada V lisas;

(II)suunates vahendid vähem arenenud piirkondadele, kehtestades igale liikmesriigile II lisas sätestatud metoodika alusel miinimumsummad;

(III)keskendudes piirialade, põhjapoolsete hõredalt asustatud piirkondade, maa- ja linnapiirkondade, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondade ja saarte erivajadustele, mis tuleb VII lisas esitatud metoodika alusel esitada V lisas;

(IV)tugevdades äärepoolseimate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, mis sätestatakse asjaomaste territooriumide suhtes kohaldatavates erimeetmetes kooskõlas artikliga 46;

(g)suunab vahendid järgmistele valdkondadele:

(I)põlvkondade vahetuse toetamine põllumajandussektoris kooskõlas määruse XX [ÜPP, põlvkondade vahetumine] artikliga 8 ning kalandus- ja vesiviljelussektoris;

(II)sotsiaalmeetmed kooskõlas VI lisaga [sotsiaaltoetused];

(III)kalandus-, vesiviljelus- ja merendustegevuse, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi toetamine, määruses EL XX [ÜKP] sätestatud ühise kalanduspoliitika ja Euroopa ookeanipakti rakendamise toetamine kooskõlas V lisaga [kava vorm];

(h)aitab tõhusalt kaasa järgmisele:

(I)artiklis 74 [koostöösekkumised] osutatud koostöösekkumiste kasutamise edendamine, sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringutega linnadesse, linna- ja maapiirkondadesse ning rannikualadesse ning kogukonna juhitud kohaliku arengu või muud territoriaalsete vahenditega, sealhulgas õiglase ülemineku ja nutika spetsialiseerumise strateegiad, samuti LEADER, nagu on osutatud artiklis 77 [LEADER];

(II)põllumajandusettevõtete vastupanuvõime ja riskijuhtimise parandamine põllumajandusettevõtte tasandil ning põllumajanduse ja maapiirkondade digitaalse ja andmepõhise ülemineku toetamine, et suurendada nende konkurentsivõimet, kestlikkust ja vastupanuvõimet;

(III)määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP – keskkonna- ja kliimaalased prioriteetsed valdkonnad] artiklis 4 sätestatud keskkonna- ja kliimaalased prioriteetsed valdkonnad;

(i)edendab partnerlust, teadmiste vahetamist ja vajaduse korral põllumajandustoodete turustamist, sätestades:

(I)milliste sidusrühmadega on konsulteeritud, kuidas nad valiti, kuidas on tagatud nende esindatus ja huvide konfliktide ennetamine ning kuidas nende panus kajastub kavas kooskõlas partnerluse käitumisjuhendiga 22 , ning lisades kokkuvõtte kava ja iga peatüki koostamiseks korraldatud konsultatsiooniprotsessist;

(II)põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi, sealhulgas selle korralduse kooskõlas määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus – põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemid ning põllumajandusettevõtete nõuandeteenused] artikliga 20;

(III)ELi koolikava üksikasjad kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 I jaotise II osa IIa peatükiga;

(j)täpsustab, kuidas riikliku ja piirkondliku partnerluse kava ning selle rakendamine vastavad artikli 6 lõikes 3 sätestatud põhimõttele, sealhulgas kirjeldades määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artikli 3 lõikes 4 osutatud kaitsetavasid, nende territoriaalset kohaldamisala, põllumajandustootjaid ja muid toetusesaajaid, kelle suhtes seda tava kohaldatakse, esitades kokkuvõtte vastavast kaitsetavast ning kirjeldades põllumajandusettevõtte hooliva juhtimise elementide ja partnerluskava alusel toetatavate asjakohaste meetmete vastastikust täiendavust;

(k)selgitab, kuidas liikmesriigi süsteem ja kord on piisavad, et tagada liidu vahendite korrektne, tulemuslik ja tõhus kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja liidu finantshuvide kaitsega, tuginedes IV lisas [põhinõuded] sätestatud põhinõuetele koos võimalike puuduste kõrvaldamise meetmetega;

(l)määrab kindlaks korra, millega tagatakse, et maksetähtaegade arvestamise katkestamise või liidu rahastamise peatamise, finantskorrektsioonide või muude liidu finantshuvide kaitse tagamise meetmete korral täidavad liikmesriigid oma kohustust jätkata makseid toetusesaajatele, vahendite saajatele, vahendite lõplikele saajatele, töövõtjatele ja osalejatele;

(m)asjakohasel juhul esitab julgeolekualase enesehindamise, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et täita asjakohaseid kohaldatavaid õigusnorme;

(n)põhjendab kava sidusust ning artiklites 2 ja 3 osutatud eesmärke toetavate meetmete koostoimet ja vastastikust täiendavust, kirjeldades, kuidas käsitletakse rohkem kui ühe sihtrühma vajadusi, sealhulgas maa- ja rannikukogukondade vajadusi, ning milline kord on kehtestatud sellisest koostoimest kasu saamiseks;

(o) esitab enesehindamise artiklis 8 [harta artikkel] osutatud harta horisontaalse tingimuse täitmise kohta;

(p)täpsustab, kuidas kava ja selle kavandatud rakendamine tagavad artiklis 9 [õigusriigi põhimõtte horisontaalne tingimus] osutatud õigusriigi põhimõtte horisontaalse tingimuse järgimise, sealhulgas viimase õigusriigi olukorda käsitleva aruande ja Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmed ning meetmed nende kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide lahendamiseks;

(q)tagab, et partnerluskava aitab kaasa liidu sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele. Vähemalt 14 % liidu kogutoetusest ja laenudest eraldatakse nende eesmärkide saavutamiseks, mille arvutamisel kasutatakse määruse (EL) …/… [tulemusraamistiku määrus] artikli 6 lõikes 1 osutatud koefitsiente. Artikli 10 lõike 2 punkti a alapunktis ii sätestatud summa ja kliimameetmete sotsiaalfondist saadav sihtotstarbeline välistulu jäetakse selle minimaalse eraldise arvutamise alusest välja;

(r)tagab, et partnerluskava aitab kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Nende eesmärkide saavutamiseks eraldatakse partnerluskava liidu kogueraldisest miinimumprotsent, mis vastab määruse (EL) …/… [tulemusraamistiku määrus] III lisas osutatud konkreetsele kliima- ja keskkonnakulutuste kulueesmärgile.

Erandina lõikest 1 võib komisjon nõuda, et liikmesriigid eraldaksid kliima- ja keskkonnaeesmärkidele kava kogueraldisest väiksema või suurema miinimumprotsendi. Komisjon kehtestab konkreetse protsendimäära partnerluskava heakskiitmise raames.

Protsendimäära kindlaksmääramisel võetakse arvesse komisjoni hinnangut liikmesriigi edusammude ja kavandatud trajektoori kohta määruse (EL) 2018/842 (jõupingutuste jagamise määrus) kohaste sihtide saavutamisel, nagu seda on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni viimases riikliku energia- ja kliimakava hinnangus, ning määruse (EL) 2024/1991 (looduse taastamise määrus) kohaseid sihtväärtusi kooskõlas looduse taastamise kavadega.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 87 [delegeeritud volituste rakendamine] vastu delegeeritud õigusakte V lisas esitatud vormi muutmiseks.

Artikkel 23
Komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus

1.Komisjon hindab liikmesriigi esitatud kava või muudetud kava ja selle vastavust käesolevale määrusele nelja kuu jooksul alates selle esitamisest ning esitab ettepaneku nõukogu rakendusotsuse kohta. Hindamisel tagab komisjon, et partnerluskava vastab kõigile käesolevas määruses, eelkõige artiklis 22 sätestatud nõuetele. 

2.Komisjon võib esitada liikmesriikidele tähelepanekuid ja küsida lisateavet.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon taotleda lisameetmete lisamist või liikmesriigi kavandatud meetmete muutmist.

Liikmesriik esitab taotletud lisateabe ja vajaduse korral vaatab oma kava läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid ja taotlusi. Lõikes 1 sätestatud tähtaeg katkestatakse alates tööpäevast, mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saadab liikmesriigile oma tähelepanekud või taotluse läbivaadatud dokumentide esitamiseks, kuni kuupäevani, mil liikmesriik komisjonile vastab.

3.Kui kava ei vasta lõikes 1 osutatud nõuetele, edastab komisjon asjaomasele liikmesriigile lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud selgituse.

4.Kui komisjon jõuab järeldusele, et kava vastab lõikes 1 osutatud nõuetele, sätestatakse komisjoni ettepanekus nõukogu rakendusotsuse kohta:

(a)liidu kogutoetus;

(b)laenutoetuse summa, kui asjaomane liikmesriik sellise taotluse esitab, ning sellega seotud eelmaksete summa ja laenu saamise periood;

(c)partnerluskavas sisalduvate, liidu toetuse ja laenudega hõlmatud meetmete loetelu.

5.Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui komisjon jõuab järeldusele, et üks või mitu kava meedet ei vasta lõikes 1 osutatud nõuetele ja et liikmesriigid ei ole lõike 2 teise lõigu kohaselt esitatud taotlust rahuldavalt käsitlenud, võib ta lisada lõikes 4 osutatud komisjoni ettepanekusse teabe kõnealuseid meetmeid mõjutavate puuduste kohta.

6.Nõukogu võtab lõikes 1 osutatud rakendusotsused vastu üldjuhul nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist.

7.Kui nõukogu on lõikes 6 nimetatud rakendusotsuse vastu võtnud, võtab komisjon vastu rahastamisotsuse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 110 tähenduses, mis hõlmab järgmist:

(a)riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas sisalduvate meetmete rakendamisega seotud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused ning neist igaühe puhul asjaomane väljamakseväärtus;

(b)liidu aastane toetus, mis põhineb artikli 14 [kulukohustused] lõikes 1 sätestatud protsendimääradel.

Kõnealusest komisjoni otsusest asjaomasele liikmesriigile teatamine kujutab endast juriidilist kohustust.

Kui kohaldatakse mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõike 2 punkti b, võib seda rahastamisotsust muuta vastavalt iga-aastase eelarvemenetluse tulemusele.

8.Asjaomane liikmesriik võib esitada nõukogu poolt vastu võetud rakendusotsustes tuvastatud puudustest mõjutatud erimeetmete maksetaotlusi, kuid komisjon ei tee vastavaid makseid enne, kui puudused on kõrvaldatud.

3. PEATÜKK 
Partnerluskava läbivaatamine

Artikkel 24
Partnerluskava muutmine

1.Liikmesriik võib esitada komisjonile põhjendatud taotluse oma partnerluskava muutmiseks koos muudetud kavaga, tuues välja kõnealuse muudatuse eeldatava mõju artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

2.Komisjon hindab liikmesriigi muudetud kava vastavust käesolevale määrusele, sealhulgas artiklile 23 [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus], ning võib esitada tähelepanekuid kolme kuu jooksul alates muudetud kava esitamisest.

3.Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, olenemata sellest, kas liikmesriik esitas lõike 1 kohaselt põhjendatud taotluse oma kava muutmiseks, võib komisjon teha liikmesriigile ka ettepaneku muuta kehtivaid meetmeid või kehtestada uusi.

4.Liikmesriik vaatab muudetud kava läbi ühe kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud komisjoni tähelepanekute esitamise kuupäevast, võttes arvesse lõigetes 2 või 3 osutatud tähelepanekuid ja komisjoni ettepanekuid.

5.Kui komisjon ei ole tähelepanekuid esitanud või kui ta on veendunud, et tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud ja kui riikliku ja piirkondliku partnerluse kava muutmise tulemusena muudetaks liidu kogutoetust, laenutoetuse summat või meetmete loetelu või kui kava üks või mitu meedet ei vasta enam artikli 23 lõikes 1 [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus] osutatud nõuetele, teeb komisjon hiljemalt neli kuud pärast muudetud kava esitamist ettepaneku uue nõukogu rakendusotsuse kohta kooskõlas artikliga 23. Nõukogu võtab uue rakendusotsuse vastu üldjuhul nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist. Seejärel muudab komisjon vastavalt artikli 23 lõikes 7 [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus] osutatud rahastamisotsust.

Kui kava muutmise tulemusel ei muudeta liidu kogutoetust, laenutoetuse summat ega meetmete loetelu, muudab komisjon vastavalt artikli 23 lõikes 7 [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus] osutatud rahastamisotsust.

6.Lõikes 5 nimetatud otsuste vastuvõtmine ei ole nõutav:

(a)puhtalt kirjavigade või redaktsioonilist laadi vigade paranduste puhul või partnerluskavas tehtavate väikeste kohanduste puhul, mis kujutavad endast mõne kavas sätestatud sihtväärtuse suurenemist või vähenemist vähem kui 5 % võrra. Liikmesriigid kohaldavad neid eeskirju ainult üks kord sihtväärtuse kohta ja teatavad sellistest kohandustest komisjonile. Sellised muudatused peavad vastama kõigile partnerluskava nõuetele, sealhulgas kuluandmete läbivaatamisele;

(b)muudatuste puhul, mis on kooskõlas artikli 31 lõikega 7.

7.Liikmesriigid tagavad, et nende partnerluskava hinnangulised kogukulud on mõistlikud ja usutavad kogu kava rakendamise jooksul kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, ning taotlevad vajaduse korral oma kava muutmist kooskõlas lõikega 1.

8.Konkreetseid meetmeid, mis on kindlaks määratud artikli 9 lõikes 4 osutatud rakendusotsuses või mille suhtes kohaldatakse otsust, millega kehtestatakse eelarve kaitsmise meetmed määruse (EL, Euratom) 2020/2092 alusel, ei muudeta enne, kui see otsus on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui muudatuse eesmärk on toetada meetmeid, mis aitavad kaasa õigusriigi põhimõtte horisontaalse tingimuse täitmisele või eespool nimetatud otsuste vastuvõtmiseni viinud olukorra lahendamisele.

9.Artikli 8 lõikes 4 [harta tingimused] osutatud rakendusotsuses kindlaks määratud konkreetseid meetmeid ei muudeta enne, kui otsus on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui muudatus on ette nähtud selliste meetmete toetamiseks, mis aitavad kaasa:

(a)harta horisontaalse tingimuse täitmisele;

(b)oluliste muudatustega tegelemisele liidu prioriteetides 30 % ulatuses asjaomaste meetmetega seotud summadest.

10.Liikmesriigid ei pea läbi vaatama kava neid osi, mida liikmesriigi kavandatud muudatused otseselt ei mõjuta.

Artikkel 25
Vahehindamine

1.Liikmesriik vaatab oma partnerluskava läbi, võttes arvesse järgmist:

(a)artikli 22 lõike 2 punktide a, b ja c [kava nõuded] kohaselt kindlaks tehtud probleemid;

(b)asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslik olukord, pöörates erilist tähelepanu territoriaalsetele vajadustele, võttes arvesse mis tahes olulist negatiivset rahanduslikku, majanduslikku või sotsiaalset arengut;

(c)asjakohaste vahehindamise aruannete peamised tulemused;

(d)meetmete saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse partnerluskava rakendamisel tekkinud olulisi probleeme;

(e)üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid ja märgise saanud projektid;

(f)mis tahes kriisi esinemine;

(g)vajadus tagada kava rakendamisel õigusriigi põhimõtte ja harta horisontaalsete tingimuste pidev järgimine, võttes eelkõige arvesse õigusriigi olukorda käsitleva aruande ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiseid probleeme.

2.Liikmesriik esitab 31. märtsiks 2031 muudetud partnerluskava koos vahehindamise tulemustega, sealhulgas ülevaade kavaga hõlmatud meetmete hinnangulisest kogukulust ja ettepanek lisameetmete kohta, mida toetatakse artikli 14 lõikes 2 osutatud kohandatava summaga. 

3.Muudetud kava sisaldab järgmist:

(a)muudetud või uued meetmed;

(b)kava ajakohastatud hinnanguline kogukulu ja taotletud kohandatav summa;

(c)muudetud või uued vahe-eesmärgid ja sihtväärtused.

4.Muudetud kava kiidetakse heaks vastavalt artiklile 24 [muutmine].

IV JAOTIS
ELi rahastu

Artikkel 26
ELi rahastu rakendamise üldsätted

1.Artikli 10 [eelarve] lõike 2 punktis b osutatud summa eraldatakse rahastu kaudu.

2.Seda rakendatakse eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras, nagu on sätestatud artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetud rahastamisotsuses.

3.Rahastust võib anda rahalist toetust mis tahes vormis kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509. Seda võidakse anda määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 70 kohastele asutustele otse sihttoetuste vormis. Eelarve otsese täitmise raames rakendatavaid sihttoetusi antakse ja hallatakse kooskõlas kõnealuse määruse VIII jaotisega. Rahastust võib anda toetust ka eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite vormis, sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse sihttoetustega või muude tagastamatute toetuste vormidega segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu segarahastamistoimingute puhul.

4.Rahastust rahastatakse järgmisi komponente:

(a)63 223 000 000 eurot liidu meetmetele, sealhulgas XV lisa [liidu meetmed] lõike 1 punktis j osutatud ühtsele turvavõrgule, XV lisa (ELi rahastust toetatavad liidu meetmed, siseküsimustega seotud meetmed) lõike 1 punktis l osutatud liidu meetmetele, XV lisa [liidu meetmed] lõike 1 punktis n osutatud programmi LIFE meetmetele ja XV lisa [liidu meetmed] lõike 1 punktis i osutatud solidaarsusmeetmetele, mida toetatakse ELi rahastust;

(b)8 710 000 000 eurot uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservile („eelarvereserv“).

5.Komisjon kehtestab rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel.

6.XV lisa [ELi rahastust toetatavad liidu meetmed, sotsiaalsete investeeringute ja oskuste poliitikaharu] lõike 1 punktis c osutatud liidu meetmeid rakendatakse kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 7, 8 ja 9 ning artikliga 27 [rakendamine eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute vormis].

Kõnealuste liidu meetmete rakendamise suhtes kohaldatakse määruse [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikleid 21–25 [Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU rahastamisvahend], artiklit 14 [juhtimis- ja nõuandekogud], artiklit 1 [reguleerimisese], artiklit 31 [juurdepääs liidu rahastamisele], artiklit 26 [nõuandeteenused] ja artiklit 28 [äritegevuse abistamine].

7.XV lisa lõike 1 punktis c osutatud liidu meetmete puhul kasutatakse rahastu rahastamispaketti [Euroopa Konkurentsivõime Fondi määrusega] kehtestatud eelarvelise tagatise vastava summa eraldisteks.

8.Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikega 2 luuakse lõikes 7 osutatud eraldised kuni aastani [2037] ning nende puhul võetakse arvesse rahastu eesmärke toetavate rahastamis- ja investeerimistegevuste ja -toimingute heakskiitmisel ja allkirjastamisel tehtud edusamme.

9.Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud võivad rahastut täiendavalt rahaliselt või mitterahaliselt toetada. Rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses.

10.Kui rahastut rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise korras, kohaldatakse erandina artiklitest 63 ja 64 [andmete kogumine ja salvestamine ning läbipaistvus] määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 36 lõigete 6 ja 10 ning artikli 38 sätteid.

11.Rahastust võib anda liidu toetust kolmandates riikides võetavatele või nendega seotud meetmetele, tingimusel et meede aitab kaasa käesoleva määruse artiklites 2 ja 3, määruse [varjupaigaküsimused ja ränne] artiklis 3, määruse [piirid ja viisad] artiklis 3 ja määruse [sisejulgeolek] artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele. Sellised meetmed peavad teenima liidu sisepoliitika huve ja olema kooskõlas liidus võetavate meetmetega.

Artikkel 27
Rakendamine eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute vormis

1.Rahastu eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna sihttoetuste või muus vormis tagastamatu toetusega segarahastamistoimingutes, rakendatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 X jaotisega.

2.Kui rahastamisvahendeid või eelarvelisi tagatisi rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames, sõlmib komisjon erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikest 5 lepingud kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud üksustega.

3.Kui rahastu rakendamise rahastamisotsusega nähakse ette liidu rahastamine eelarvelise tagatisena, kasutab rahastu maksimaalses summas määrusega XX [Euroopa Konkurentsivõime Fondi määrus] kehtestatud eelarvelist tagatist.

4.Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 9 kohaldamist, võivad liikmesriigid, kolmandad riigid ja muud kolmandad isikud vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikele 2 ja artikli 221 lõikele 2 teha konkreetseid panuseid eelarvelisse tagatisse, mis on kehtestatud [Euroopa Konkurentsivõime Fondiga], või rahastamisvahenditesse. Sellised panused eelarvelisse tagatisse suurendavad selle summat.

Kui selline panus on rahaline, käsitatakse seda sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d ja e ning artikli 21 lõike 5 tähenduses.

5.Komisjon annab eelarvelise tagatise või usaldab rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute rakendamise määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud üksustele määruse (Euroopa Konkurentsivõime Fondi määrus) alusel sõlmitud rahalist toetust käsitlevate lepingute või tagatislepingute kaudu kooskõlas määruse [Euroopa Konkurentsivõime Fondi määrus] eeskirjadega.

Olenemata esimesest lõigust võib komisjon sõlmida eraldi rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või tagatislepinguid muude kui kõnealuses lõigus osutatud üksustega kooskõlas määruse [Euroopa Konkurentsivõime Fondi määrus] eeskirjadega.

Artikkel 28 
Assotsieerunud kolmandad riigid 

1.Rahastu võidakse avada täieliku või osalise assotsieerimise kaudu osalemiseks järgmistele kolmandatele riikidele kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega ja asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega või nende lepingute raames vastu võetud otsustega, mida nende riikide suhtes kohaldatakse: 

(a)Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, ja Euroopa mikroriigid; 

(b)ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid; 

(c)Euroopa naabruspoliitika riigid; 

(d)muud kolmandad riigid. 

2.Programmis osalemiseks sõlmitud assotsieerimislepingutega: 

(a)tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi panuse ja saadava kasu vahel; 

(b)nähakse ette programmides osalemise tingimused, sealhulgas viis, kuidas arvutada programmile antav tegevustoetusest ja osalustasust koosnev rahaline panus ja programmi üldised halduskulud; 

(c)ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust; 

(d)kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve. Kolmas riik annab määruse (EL, Euratom) 2024/2509 ja määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu ning tagab, et täiteotsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus ELi toimimise lepingu artikli 299 alusel, ning Euroopa Kohtu otsused ja määrused on vahetult täitmisele pööratavad; 

(e)vajaduse korral tagatakse liidu julgeoleku ja avaliku korra huvide kaitse. 

3.Erandina lõikest 1 jäetakse kolmandate riikide osalemine välja meetmete puhul, mis aitavad kaasa artikli 3 punkti d alapunktides i, ii ja iii sätestatud erieesmärkide saavutamisele.

Artikkel 29 
Kolmandates riikides toimuva või kolmandate riikidega seotud tegevuse toetamine

Liidu toetust võib anda kolmandates riikides või nendega seoses võetavatele meetmetele, tingimusel et need meetmed aitavad kaasa artiklis 3 [erieesmärgid] sätestatud eesmärkide saavutamisele. Sellised meetmed peavad teenima liidu sisepoliitika huve ja olema kooskõlas liidus võetavate meetmetega. 

Artikkel 30
Otsese ja kaudse eelarve täitmise raames rahastamiskõlblikud üksused

1.Väljavalimismenetlustes eelarve otsese ja kaudse täitmise raames antavate sihttoetuste, auhindade, rahastamisvahendite ja segarahastamise puhul võivad liidu rahastust saada järgmised õigussubjektid:

(a)liikmesriigis või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksused;

(b)rahvusvahelised organisatsioonid;

(c)muud mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud üksused, kui selliste üksuste rahastamine on meetme rakendamise seisukohast oluline ja aitab kaasa artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

2.Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatule võivad käesoleva määruse artiklis 28 osutatud assotsieerunud kolmandad riigid asjakohasel juhul osaleda määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigete 2 ja 3 kohastes hankemehhanismides ja neist kasu saada. Liikmesriikide suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse osalevate assotsieerunud kolmandate riikide suhtes mutatis mutandis.

3.Väljavalimismenetlusi, mis mõjutavad julgeolekut või avalikku korda, eelkõige seoses liidu või selle liikmesriikide strateegiliste varade ja huvidega, piiratakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 136.

4.Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 110 osutatud tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib täpsustada käesolevas määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume või kehtestada konkreetsete meetmete jaoks täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Eelkõige piiratakse väljavalimismenetlustes julgeolekukaalutlustel suure riskiga tarnijate rahastamiskõlblikkust kooskõlas ELi õigusega.

Artikkel 31
Liidu meetmed

1.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse käesoleva määruse XV lisas sätestatud summad [liidu meetmed]. Rahastamisotsuse võib teha üheks või mitmeks aastaks. Eesmärkide ja meetmete kindlaksmääramine põhineb õiglastel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning tagab tasakaalustatud jaotuse.

2.Käesoleva määruse XV lisa lõike 1 punktis j osutatud liidu meetmete [liidu meetmed, ühtne turvavõrk] kohaldamisel ja olenevalt eelarvelistest võimalustest muudetakse lõikes 1 osutatud rahastamisotsust vajaduse korral, et toetada delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide vastuvõtmist vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013. Neid liidu meetmeid käsitatakse väljundipõhiste sekkumistena ja neid rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

3.Lõikes 1 osutatud rahastamisotsuses võetakse arvesse seda osa summadest, mille komisjon peab liikmesriikidele kättesaadavaks tegema:

(a)vastavalt määruse XX [piiride määrus] artiklile 7, mida käsitatakse sihtotstarbelise sisetuluna kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikega 3, ning

(b)vastavalt määruse XX [piiride määrus] artiklile 8 ja määruse XX [rändemäärus] artiklile 9, mida käsitatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikega 5 sihtotstarbelise välistuluna.

Esimeses lõigus osutatud summad tehakse kättesaadavaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 7.

4.Kui liidu meedet rakendatakse eelarve otsese täitmise raames, võivad määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 153 osutatud hindamiskomitee liikmed olla väliseksperdid.

5.Riske, mis on seotud rahaliste vahendite saaja poolt tasumisele kuuluvate vahendite sissenõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ja neid osamakseid käsitatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohase piisava tagatisena.

6.Kui liidu meedet rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, saab liikmesriik lisaks artikli 10 [eelarve] kohasele rahalisele panusele liidu toetust selle meetme rakendamiseks.

Liidu meetmetele mõeldud rahalisi vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi riikliku ja piirkondliku partnerluse kava muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise liikmesriigi riikliku ja piirkondliku partnerluse kava muutmise kaudu heaks kiitnud, sealhulgas juhul, kui vahendeid kavandatakse kava raames ümber kooskõlas artikliga 34 [kava muutmine kriisiolukordades].

Teist lõiku kohaldatakse ka juhul, kui vahendid kavandatakse kava raames ümber kooskõlas artikliga 34 [kava muutmine kriisiolukordades].

7.Kui liidu meedet rakendatakse kooskõlas lõikega 6, võib komisjon liidu meetme liiki ja asjaomase liikmesriigi eelistust arvesse võttes eraldada liikmesriigile ELi rahastust rahalisi vahendeid kooskõlas lõikes 1 osutatud rahastamisotsusega. Pärast sellist eraldist teeb asjaomane liikmesriik ettepaneku lisameetmete lisamiseks riikliku ja piirkondliku partnerluse kavasse. Seda menetlust ei kasutata XV lisa lõike 1 punktis i osutatud liidu meetmete ja XV lisa [liidu meetmed] rohkem kui ühte liikmesriiki käsitlevate meetmete puhul ning erandina artikli 13 lõikest 3 [liikmesriikide algatusel antav tehniline abi] ei suurendata liidu toetust tehnilisele abile. Kui komisjon kiidab heaks osa või kõik kavandatud lisameetmed, teatab ta sellest liikmesriigile. Kõnealune teade kujutab endast juriidilist kohustust, mis täiendab artikli 23 lõikes 7 osutatud juriidilist kohustust. Liikmesriik lisab teavitamise eesmärgil oma kavasse kõik heakskiidetud lisameetmed järgmise muudatuse korral, mis nõuab artikli 24 lõike 5 kohaseid otsuseid.

8.Kui partnerluskava muudetakse, et reageerida XV lisa lõike 1 punktis i osutatud liidu meetmetele (liidu meetmed, loodusõnnetused), on liikmesriigi taotletud ja selliste muudatustega seotud meetmed rahastamiskõlblikud alates kriisi tekkimise kuupäevast ja need kavandatakse eesmärgi „Kriisiga toimetuleku meetmete toetamine ülesehitamise, parandamise ja vastupanuvõime suurendamise kaudu“ jaoks. See eesmärk täiendab artiklites 2 ja 3 (kava eesmärgid) sätestatud eesmärke ning seda kasutatakse üksnes kriisiolukordadele reageerimiseks kavandatud meetmete puhul, sealhulgas juhul, kui vahendeid kavandatakse ümber partnerluskava alusel kooskõlas artikliga 34 [kava muutmine kriisiolukordades].

9.Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõikele 4 kantakse XV lisa [liidu meetmed, ühtne turvavõrk] lõike 1 punktides i ja j osutatud liidu meetmetega seotud kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, automaatselt üle.

Esimese lõigu kohaselt ülekantud kulukohustuste assigneeringuid võib kasutada kuni 2034. aastani. Esimese lõigu kohaselt üle kantud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid kasutatakse järgmisel eelarveaastal esimesena.

10.Iga aasta 1. septembril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste katmiseks jääma kasutada vähemalt veerand XV lisa lõike 1 punktis i osutatud liidu meetmete jaoks eelarves ettenähtud iga-aastasest summast. 

11.Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 189 sätestatud rahastamiskõlblike kulude kriteeriumidele peab liikmesriikidele tekkinud kulude, mis on seotud erakorraliste veterinaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamisega käesoleva määruse XV lisa [liidu meetmed] punktis g sätestatud erieesmärgi raames, suhtes kehtima järgmine: a) need on määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõike 2 teise lõigu punkti b kohaselt rahastamiskõlblikud enne toetusavalduse esitamise kuupäeva; b) need võivad olla rahastamiskõlblikud alates loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtluse kuupäevast tingimusel, et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust. Komisjoni tuleb teavitada loomataudi esinemisest määruse (EL) 2016/429 artikli 19 või 20 ning artikli 23 alusel vastu võetud eeskirjade kohaselt või liidu karantiinse taimekahjustaja esinemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklite 9, 10 või 11 kohaselt enne toetustaotluse esitamist. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 111 lõikest 2 võtab komisjon selliste erakorraliste meetmetega seotud sihttoetuse eelarvelised kulukohustused pärast liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist.

Artikkel 32
Ühtse turvavõrgu riiklike sekkumismeetmetega seotud kulud

1.Kui rahastu raames ei ole riikliku sekkumise puhul liidu meetmena loodud ühtse turvavõrgu jaoks kindlat summat ühiku kohta kehtestatud, rahastatakse asjaomast meedet ühtsete standardsummade alusel, eelkõige kui tegemist on liikmesriikidest pärit rahaliste vahenditega, mida kasutatakse toodete kokkuostuks ning määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 osutatud riikliku sekkumise tingimustele vastavate toodete ladustamisest ja asjakohasel juhul nende töötlemisest tulenevateks materiaalseteks tehinguteks.

2.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud summad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 33
Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv

1.Artikli 26 lõike 4 punktis b [eelarvereserv] osutatud summat kasutatakse seal, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, eelkõige

(a)ettenägematutes olukordades liidu asjakohase reageerimise tagamiseks;

(b)uute liidu juhitavate või rahvusvaheliste algatuste või prioriteetide edendamiseks. 

2.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse käesoleva määruse artikli 26 lõike 4 punktis b [ELi rahastu rakendamise üldsäte] sätestatud eelarvereservi summad. 

3.Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõikes 4 sätestatule kantakse automaatselt üle kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud.

Esimese lõigu kohaselt ülekantud kulukohustuste assigneeringuid võib kasutada kuni 2033. aasta lõpuni. Esimese lõigu kohaselt üle kantud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid kasutatakse järgmisel eelarveaastal esimesena.

Artikkel 34
Riikliku ja piirkondliku partnerluse kava muutmine kriisiolukordades

1.Liikmesriigid võivad taotleda partnerluskavade muutmist kooskõlas artikliga 24 [kava muutmine], et toetada meetmeid, mis sarnanevad XV lisa [loodusõnnetused] lõike 1 punktis i osutatud meetmetega, ning et maksta kriisitoetusi loodusõnnetustest mõjutatud põllumajandustootjatele ja toetada investeeringuid põllumajanduspotentsiaali taastamisse, tingimusel et liikmesriigi pädev avaliku sektori asutus on neid sellisena tunnustanud.

Liikmesriik võib anda põllumajandustootjatele kriisitoetust üksnes juhul, kui: 

(a)tema pädev asutus on ametlikult tunnistanud, et on aset leidnud liikmesriigi määratlusele vastav loodusõnnetus, ebasoodsad ilmastikutingimused või katastroof; 

(b)määruse (EL) 2016/2031 kohaselt on võetud meetmeid taimehaiguse või -kahjustaja likvideerimiseks või leviku piiramiseks; 

(c)on võetud meetmeid komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas loetletud loomataudide ennetamiseks või likvideerimiseks, või 

(d)määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõike 3 ja artikli 259 kohaselt on võetud meetmeid seoses esilekerkiva taudiga. 

2.Kui muutmistaotlus ületab 1 % kava alusel antavast liidu rahalisest toetusest, võib liikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete jaoks taotleda lisaks kuni 2,5 % liidu rahalise toetuse summast programmitöövälisest kohandatavast summast artiklis 12 [eelarvelised kulukohustused] sätestatud piirides.

3.Kui lõike 2 alusel taotletav ja kättesaadav summa ei ole vajaduste katmiseks piisav, võivad liikmesriigid taotleda artiklis 26 [ELi rahastu rakendamise üldsäte] osutatud liidu meetmetest lisatoetust, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest. 

4.Kui lõike 3 alusel kättesaadav summa ei ole vajaduste katmiseks piisav, võivad liikmesriigid saada artikli 26 lõike 4 punktis b [ELi rahastu rakendamise üldsäte] osutatud eelarvereservist lisatoetust, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest.

5.Liikmesriigid esitavad taotluse, milles esitatakse lõikes 1 ning vajaduse korral lõigetes 2 ja 3 osutatud partnerluskava muutmise põhjused ning kirjeldatakse kahju ja parandamis- ja taastamisvajadusi, nelja kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus kriisi sellisena tunnistas. Muudatus sisaldab järgmisi elemente:

(a)kriisist tuleneva kahju kõrvaldamiseks ning parandamise kiirendamiseks ja kriisist taastumise soodustamiseks võetavate meetmete kirjeldus koos nende hinnanguliste kulude ning asjakohaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;

(b)vajaduse korral kohandatavast summast ja rahastust taotletud summad kuni kaasnevate meetmete hinnanguliste kogukulude summani, võttes arvesse ümber kavandatud summasid.

6.Erandina artiklist 24 [kava muutmine] teeb komisjon kõik endast oleneva, et kiita partnerluskava muudatused heaks 15 tööpäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on need esitanud.

7.Komisjon maksab erakorralise eelmaksena kuni 80 % lõikes 5 osutatud meetmete eraldisest, nagu on sätestatud lõikes 6 osutatud kava muutmise heakskiitmise otsuses, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest. Selline makse täiendab partnerluskava eelmakseid, mis on sätestatud artiklis 17 [eelmaksed], ning see tasaarvestatakse igal aastal.

8.Liikmesriigid võivad otsustada kasutada XV lisa (ELi rahastust toetatavad liidu meetmed, siseküsimuste meetmed) lõike 1 punkti l kohaselt antava toetuse puhul käesolevas artiklis sätestatud menetlust.

9.Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata loodusõnnetustes kannatada saanud põllumajandustootjatele kriisitoetuste maksmise suhtes.

V JAOTIS
ÜHINE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

I PEATÜKK

Artikkel 35
Sekkumisviisid

1.Kooskõlas määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] XX artiklis [toetuse liigid] loetletud sekkumistega on sätestatud järgmised ÜPP sekkumised:

(a)kahanev pindalapõhine sissetulekutoetus; 

(b)tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus; 

(c)puuvilla eritoetus;

(d)looduslikust ja muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seotud toetus; 

(e)teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate ebasoodsate teguritega seotud toetus; 

(f)põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed; 

(g)väikepõllumajandustootjate toetus;

(h)riskijuhtimisvahendite toetus; 

(i)põllumajandustootjate ja metsavaldajate investeeringute toetamine; 

(j)noorte põllumajandustootjate, uute põllumajandustootjate, maapiirkondade ettevõtete ja idufirmade tegevuse alustamise ning väikepõllumajandustootjate arendamise toetus;

(k)põllumajandustootjate asendusteenuste toetus;

(l)LEADER;

(m)teadmiste jagamise ja innovatsiooni toetamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades;

(n)territoriaalsed ja kohalikud koostööalgatused;

(o)sekkumised artiklis 46 osutatud äärepoolseimates piirkondades;

(p)sekkumised artiklis 42 osutatud Egeuse mere väikesaartel;

(q)määruse (EL) nr 1308/2013 I jaotise II osa IIa peatükis osutatud ELi koolikava;

(r)toetus sekkumiseks teatavates sektorites, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 X jaotises.

2.Lõike 1 punktides a, b, c ja g osutatud sekkumisi ei kohaldata IV jaotises osutatud äärepoolseimate piirkondade suhtes.

3.Lõike 1 punktides a–k ja r osutatud sekkumised on sissetulekutoetusega seotud sekkumised, mida rahastatakse fondist vastavalt artikli 10 lõike 2 punkti a alapunktile ii [eelarve].

Esimeses lõigus osutatud kahaneva pindalapõhise sissetulekutoetuse kavandatav keskmine hektari kohta antav toetus ei tohi ühegi liikmesriigi puhul olla väiksem kui 130 eurot ega suurem kui 240 eurot. Puuvilla puhul on toetused määratletud artiklis 38.

4.Kui artikli 20 lõikest 4 [liikmesriigi osalus hinnangulistesse hinnangulise maksumuse rahastamises] ei tulene teisiti, on lõike 1 punktides d–k osutatud sekkumistele antav minimaalne liikmesriigi panus vähemalt 30 % iga sekkumise hinnangulistest kogukuludest. 

Lõike 1 punktis 1 osutatud sekkumiste [põllumajandustootjate investeeringud] suhtes kohaldatav maksimaalne toetusmäär on 75 % iga sekkumise rahastamiskõlblikest kogukuludest. Lõike 1 punktis i osutatud noortele põllumajandustootjatele suunatud sekkumiste suhtes kohaldatav maksimaalne toetusmäär on 85 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest.

5.Lõike 1 punktis b osutatud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega sekkumistele eraldatav rahaeraldis piirdub maksimaalselt 20 %ga liidu toetusest, mille liikmesriik on partnerluskavas lõike 1 punktides a, c, f ja g osutatud ÜPP sissetulekutoetusega seotud sekkumiste jaoks kindlaks määranud. Seda protsendimäära võib suurendada maksimaalselt 5 protsendipunkti, tingimusel et 20 % ületavale protsendile vastav summa eraldatakse valgukultuuridele, põllumajandustootjatele, kes ühendavad põllukultuuride tootmise ja loomakasvatuse, või põllumajanduspiirkondadele, kus on oht põllumajanduslikust tootmisest loobuda, eelkõige kavades määratletud idapoolsetel piirialadel. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad idapoolsed piirialad liidu NUTS2 piirkondi, mis piirnevad maa või mere kaudu Venemaa Föderatsiooni, Valgevene või Ukrainaga ning mis ei kata kogu asjaomase liikmesriigi territooriumi. 

6.Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa IIa peatükis osutatud ELi koolikava sekkumiste rahastamiskõlblike avaliku sektori kogukulude katmiseks antav minimaalne liikmesriigi panus on 30 % iga sekkumise rahastamiskõlblikest avaliku sektori kogukuludest.

Lisaks liidu finantsabile ja liikmesriigi osalusele esimeses lõigus osutatud sekkumiste kulude katmises võivad liikmesriigid anda riiklikku lisarahastust.

Partnerluskavas sätestatud liidu finantsabi summa määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 29 osutatud teadlikkuse suurendamise sekkumisteks ei tohi ületada 15 % liidu rahalise abi kogusummast ja liikmesriigi panusest, mis on sätestatud partnerluskavas esimeses lõigus osutatud ELi koolikava sekkumisteks.

Partnerluskavas sätestatud liidu finantsabi summa selliste toodete tarnimiseks ja jaotamiseks, mis sisaldavad vaba suhkrut või mille rasvasisaldus on üle 4 %, ei tohi ületada 10 % esimeses lõigus osutatud sekkumiste jaoks riiklikus ja piirkondlikus partnerluskavas sätestatud liidu finantsabi ja liikmesriigi panuse kogusummast.

7.ELi koolikava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolikava rakendamist. Liidu rahalisi vahendeid võib kasutada olemasolevate riiklike koolikavade või haridusasutustele puuvilja, köögivilja ja piima jagamise kavade kohaldamisala laiendamiseks ja tulemuslikkuse suurendamiseks, kuid need ei asenda kõnealuste olemasolevate riiklike kavade rahastamist, välja arvatud haridusasutustes lastele tasuta toidu jagamise puhul.

8.Kui artikli 20 lõikest 4 [liikmesriigi osalus hinnangulistesse hinnangulise maksumuse rahastamises] ei tulene teisiti, on määruse (EL) nr 1308/2013 I jaotise II osa IIa peatükis osutatud teatavates sektorites sekkumise rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude katmiseks antav minimaalne liikmesriigi panus 30 % iga sekkumise rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest.

Kõnealuste sekkumiste suhtes kohaldatav maksimaalne toetusmäär on 75 % iga sekkumise rahastamiskõlblikest kogukuludest.

Erandina esimesest ja teisest lõigust on muude toetusesaajate kui tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude või kindlaksmääratud tootjarühmade rakendatavate mesindussektori sekkumiste rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude katmiseks antav minimaalne liikmesriigi panus vähemalt võrdne nende sekkumiste jaoks antava liidu finantsabiga.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada suurendada maksimaalset toetusmäära kuni 95 %ni iga sekkumise rahastamiskõlblikest kogukuludest sekkumiste puhul, mis on seotud põlvkondade vahetuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, riskijuhtimise või keskkonna ja kliimaga, ning tootjaorganisatsioonide puhul, kes rakendavad rakenduskavasid esimest korda.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada hüvitada tootjatele määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 31 punktis n osutatud sekkumiste rakendamise tõttu saamata jäänud tulu, kattes kuni 100 % asjaomasest kahjumist maksimaalselt kolme aasta jooksul.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada suurendada maksimaalset toetusmäära selliste sekkumiste puhul, mis on seotud turult kõrvaldamisega tasuta jagamise eesmärgil, 100 %ni sellise turult kõrvaldamise puhul, mis ei ületa 5 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu mahust. Toodangu maht arvutatakse nende toodete üldmahtude keskmisena, mille suhtes tootjaorganisatsiooni on tunnustatud ja mida tootjaorganisatsioon on kolme eelneva aasta jooksul turustanud. Liikmesriigid tagavad, et turult kõrvaldamise eest makstav hüvitis ei ületa turult kõrvaldatud toodete turuhinda.

9.Kui artikli 20 lõikest 4 ei tulene teisiti, piirdub liidu finantsabi, mida antakse tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, tootjaorganisatsioonide liitudele või kindlaksmääratud tootjarühmadele, kes rakendavad sekkumisi teatavates sektorites, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 31, järgmisega:

(a)4,1 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest;

(b)4,5 % iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest;

(c)5 % iga riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest.

Neid piirmäärasid võib suurendada 0,5 protsendipunkti võrra, kui rakenduskava koosneb ühest või mitmest sekkumisest, mis on seotud põlvkondade vahetuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, riskijuhtimise või keskkonna ja kliimaga, tingimusel et esimese lõigu punktides a, b või c sätestatud vastavat protsendimäära ületavat summat kasutatakse üksnes nende sekkumiste rakendamisega seotud kulude rahastamiseks.

Liikmesriigid kehtestavad oma partnerluskavades veini kõrvalsaaduste destilleerimise toetuse arvutamise eeskirjad, tagades õiglase hüvitise nii destilleerijatele kui ka veinitootjatele.

Kui liikmesriigid kehtestavad oma partnerluskavas, et määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 32 lõikes 3 nimetatud üksused võivad olla kõnealuse määruse artiklis 31 osutatud teatavate sektorite sekkumiste kasusaajad, annavad liikmesriigid lisaks sekkumise rakendamiseks ette nähtud toetusele toetust ka tootjaorganisatsioonide loomiseks kooskõlas artikliga 74 [koostöö].

Liidu finantsabi ja liikmesriigi panus igale sekkumisele teatavates sektorites, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 31, ei tohi kokku ületada 100 % sekkumise tegelikest kuludest.

10.Lõikes 1 osutatud sekkumiste puhul võib toetust anda üksnes käesolevas jaotises sätestatud tingimustel. Kõik määruse (EL) 2021/2115 V lisas sätestatud 2027. taotlusaastaga seotud summad ning määruse (EL) 2021/215 artiklis 42 osutatud sekkumisviisidega seotud nõuded ning määrustega (EL) 228/2013 ja 229/2013 seotud nõuded loetakse 2028. eelarveaasta eelarveliste kulukohustuste osaks, nagu on sätestatud artikli 14 lõike 1 punktis a.

Erandina käesoleva määruse artikli 23 lõikest 7 võib esimeses lõigus osutatud summa kohta võtta vastu rahastamisotsuse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 110 tähenduses ning summa võib siduda kulukohustustega ja maksta välja enne käesoleva määruse artikli 23 lõikes 6 osutatud rakendusotsuse vastuvõtmist.

11.Ühise kalanduspoliitika sekkumised hõlmavad järgmist:

(a)säästva kalapüügi ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise, kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise ning ohutuse parandamise meetmete toetamine;

(b)innovatsiooni toetamine selektiivsemaks püügitegevuseks ning veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamiseks, kaitsmiseks ja taastamiseks;

(c)ühise turukorralduse toetamine;

(d)kalurite või vesiviljelustootjate toetamine kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamiseks ning määruse (EL) nr 1379/2013 II lisas loetletud kalandustooteid ladustavatele tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele hüvitise maksmiseks, kui neid tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30 ja 31.

12.ÜPP sekkumiste jaoks antava toetuse jaoks väljamakstavate summade kindlaksmääramisel, nagu on osutatud artikli 35 lõike 1 punktides a–h ja j, k ja r ning lõikes 11, arvutatakse väljamakseväärtused ilma reformide jaoks summasid ette nägemata.

Artikkel 36
ÜPP sekkumiste erinõuded

1.Liikmesriigid näevad oma kavades iga sekkumise kohta ette järgmise:

(a)sekkumisviis, millel sekkumine põhineb, territoriaalne kohaldamisala ja piirkonna liik, millele sekkumine on suunatud; 

(b)vajaduse korral sektorid, millele sekkumine on suunatud, või põllumajandustootjate rühm või muud toetusesaajad, kellele sekkumine on suunatud, ÜPP keskkonna ja kliimaga seotud prioriteetne valdkond kooskõlas määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artikliga 4;

(c)selgitus WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaste kriteeriumide kohta, millele on osutatud artiklis 40 [WTO omamaine toetus] ja XVII lisas [WTO lisa];

(d)sekkumise ülesehituse, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse tingimuste ning määruse XX [ÜPP] artiklis 10 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete kirjeldus;

(e)sekkumisega hõlmatud põllumajandustavade kirjeldus, mis põhineb Teadusuuringute Ühiskeskuse põllumajandustavade liigitusel kooskõlas määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artikli 3 lõikega 5;

(f)seoses sekkumistega teatavates sektorites, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise IIa peatükis, valitud sektoritele suunamise põhjendus ja vastastikune täiendavus muude ÜPP sekkumistega ja vajaduse korral muude kavas sätestatud meetmetega. 

2.Liikmesriigid määravad määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud üleminekumeetmete jaoks antava toetuse summa kindlaks üleminekukavades esitatud kuluprognooside põhjal. Toetuse ülemmäär on [200 000 eurot] põllumajandustootja kohta kava programmitöö perioodil. 

3.Kui määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artikli 13 alusel investeerimistegevusele või -toimingule antav avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot ja selle suhtes ei kohaldata riigihanke eeskirju, antakse toetust ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste maksete või ühtsete määrade vormis. 

Artikkel 37
Põllumajandusressursside seire

Fondist võib toetada komisjoni võetavaid meetmeid põllumajandusressursside seireks kasutatavate kaugseirerakenduste kaudu, mille eesmärk on anda komisjonile vahendid, et: 

(a)hallata liidu põllumajandusturge ülemaailmses kontekstis; 

(b)tagada põllumajandusmaa kasutuse ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse põllumajanduslik seire ning põllumajanduslik keskkonna- ja kliimaseire, samuti mulla, põllukultuuride, vee, elurikkuse, põllumajandusmaastike ja põllumajandusmaa seisundi seire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid ning võimaldada hinnata põllumajandussüsteemide vastupidavust ja edusamme ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel; 

(c)jagada rahvusvahelises kontekstis juurdepääsu punktis b osutatud prognoosidele, näiteks seoses algatustega, mida koordineerivad ÜRO organisatsioonid, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride loomine, või muud rahvusvahelised ametid; 

(d)anda panus konkreetsetesse meetmetesse, mis suurendavad maailmaturgude läbipaistvust, võttes arvesse liidu eesmärke ja kohustusi; 

(e)tagada agrometeoroloogilise süsteemi tehnoloogiline järelevalve. 

Artikkel 38
Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste ja katastroofide järel põllumajandustootjatele makstavad kriisitoetused

1.Liikmesriigid võivad anda kriisitoetusi põllumajandustootjatele, keda on mõjutanud loodusõnnetused, ebasoodsad ilmastikutingimused või katastroofid. Nende toetuste eesmärk on tagada kõnealuste põllumajandustootjate põllumajandusliku tegevuse järjepidevus ning nende suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud ja liikmesriikide täpsustatud tingimusi.   

2.Käesoleva artikli kohast toetust antakse tingimusel, et liikmesriigi pädev asutus tunnistab ametlikult, et aset on leidnud liikmesriigi määratlusele vastav loodusõnnetus, ebasoodsad ilmastikutingimused või katastroof ning et need sündmused või määruse (EL) 2016/2031 kohaselt taimehaiguse või -kahjustaja likvideerimiseks või leviku piiramiseks võetud meetmed või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas loetletud loomataudide ennetamiseks või likvideerimiseks võetud meetmed või määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõike 3 ja artikli 259 kohaselt seoses esilekerkiva taudiga võetud meetmed on otseselt põhjustanud kahju, mille tagajärjel on hävinud vähemalt 30 % põllumajandustootja kolme eelneva aasta keskmisest aastatoodangust või eelneva viieaastase perioodi alusel pärast kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja väljajätmist arvestatud kolme aasta keskmisest.     

3.Kahju arvutatakse kas põllumajandusliku majapidamise tasandil, põllumajandusliku majapidamise asjaomase sektoriga seotud tegevuse tasandil või seoses konkreetse maa-alaga.  

4.Liikmesriigid kehtestavad toodangu vähenemise hüvitamiseks kohaldatavad toetusmäärad. Need määrad on kõrgemad põllumajandustootjate puhul, kes rakendavad sekkumisi või muid ennetavaid meetmeid põllumajandusettevõtte tasandil, et vähendada tootmis- ja sissetulekuriske, millega seoses toetust antakse. Toodangu vähenemise arvutamiseks võib kasutada indekseid.   

5.Käesoleva artikli alusel toetuse andmisel tagavad liikmesriigid, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis tuleneb käesoleva toetuse ning muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakindlustussüsteemide vahendite ühendamisest.  

Artikkel 39
Puuvilla eritoetus

1.Bulgaaria, Kreeka, Hispaania ja Portugal annavad puuvilla eritoetust põllumajandustootjatele, kes toodavad CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla. Kõnealused liikmesriigid kehtestavad erinõuded, et tagada tootmise tõhususe ja tootekvaliteedi miinimumtase.   

2.Lõikes 1 osutatud liikmesriigid tagavad, et toetatav puuvillatootmine ei koorma liigselt loodusvarasid, nagu vesi ja pinnas. Sel eesmärgil või muudel keskkonnaalastel või sotsiaal-majanduslikel põhjustel võivad kõnealused liikmesriigid anda toetust üksnes teatavate puuvillasortide puhul konkreetsetes piirkondades või teatavate põllumajanduslike tootmisviiside puhul või kehtestada põllumajandustavadega seotud nõudeid.   

3.Puuvilla eritoetust antakse toetusõigusliku puuvillakasvatusmaa hektari kohta.  

4.Kehtestatakse järgmised riiklikud baaskülvipinnad: 

(a)Bulgaaria: 3 342 ha;  

(b)Kreeka: 250 000 ha;  

(c)Hispaania: 48 000 ha;  

(d)Portugal: 360 ha. 

5.Kehtestatakse järgmised kindlad saagikused võrdlusperioodil: 

(a)Bulgaaria: 1,2 tonni/ha; 

(b)Kreeka: 3,2 tonni/ha;  

(c)Hispaania: 3,5 tonni/ha;  

(d)Portugal: 2,2 tonni/ha.  

6.Puuvilla eritoetuse summa toetusõigusliku ala hektari kohta arvutatakse, korrutades lõikes 2 kehtestatud saagikused järgmiste võrdlussummadega: 

(a)Bulgaaria: 636,13 eurot

(b)Kreeka: 229,37 eurot  

(c)Hispaania: 354,73 eurot   

(d)Portugal: 223,32 eurot  

7.Kui puuvillakasvatuse toetusõiguslik ala teatavas liikmesriigis ja teataval aastal ei ületa lõikes 1 kehtestatud baaskülvipinda, võib lõikes 3 nimetatud summat hektari kohta suurendada kas koefitsiendiga, mis saadakse riigisisese baaskülvipinna jagamisel tegeliku toetusõigusliku alaga, või 25 % võrra, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

8.Kui toetusõiguslik ala ületab baaskülvipinda, vähendatakse hektari kohta makstavat summat võrdeliselt baaskülvipinna ületamisega.  

9.Käesolevas artiklis tähendab „heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon“ juriidilist isikut, mille on asutanud puuvilla tootvad põllumajandustootjad ja vähemalt üks toorpuuvilla töötleja ja mis koosneb nendest. Sellised organisatsioonid tagavad tõhusad ja kestvad meetmed, mille eesmärk on koondada pakkumist ja kohandada tootmist turu nõuetele.    

10.Liikmesriik, kus toorpuuvilla töötlejad on asutatud, kiidab heaks tootmisharudevahelise organisatsiooni, mis vastab lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.  

11.Nende põllumajandustootjate puhul, kes on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, suurendatakse puuvilla eritoetust lõikes 4 sätestatud riikliku baaskülvipinna toetuskõlbliku hektari kohta kahe euro võrra. Selleks võivad liikmesriigid kehtestada selliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide liikmetele erinõuded. 

II PEATÜKK
Rahvusvahelised kohustused

Artikkel 40
WTO omamaine toetus

1.Liikmesriigid kavandavad käesoleva määruse XVII lisas [WTO lisa] loetletud sekkumisviisidele vastavad ÜPP sissetulekutoetusega seotud sekkumised, sealhulgas artiklis 4 sätestatud mõisted ja tingimused selliselt, et need vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa kriteeriumidele. 

2.Artikli 35 lõike 1 punktides a, d, g, o ja p nimetatud toetus peab vastama asjaomase sekkumisega seoses käesoleva määruse XVII lisas [WTO lisa] osutatud WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktide kriteeriumidele. Muu sekkumise puhul on käesoleva määruse XVII lisas [WTO lisa] osutatud WTO põllumajanduslepingu 2. lisa konkreetsed punktid soovituslikud ja sekkumisel võib järgida WTO põllumajanduslepingu 2. lisa teisi punkte, kui see on partnerluskavas täpsustatud ja selgitatud. 

Artikkel 41
Õliseemneid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamine

1.Kui liikmesriigid näevad ette GATTi raames sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise õliseemneid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi lisaga seotud pindalapõhised sekkumised, siis ei tohi kogu toetatav pindala, mis põhineb asjaomaste liikmesriikide kavadega hõlmatud kavandatud väljunditel, ületada toetatavat maksimumpindala kogu liidu kohta.

2.Iga liikmesriik, kes kavatseb anda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust, märgib vastavad kavandatud väljundid hektarites ära oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas.

3.Kui kõik liikmesriikide partnerluskavades kavandatud väljundid ületavad kogu liidu jaoks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetatavat maksimumpindala kogu liidu kohta, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse iga liikmesriigi jaoks soovituslik võrdluspindala, mis on arvutatud, lähtudes iga liikmesriigi osakaalust liidu keskmises haritavas pindalas viimase viie aasta jooksul alates kava ettepaneku esitamisele eelnevast aastast. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 88 [komiteemenetlus] osutatud kontrollimenetlusega.

4.Komisjon teatab igale kõnealusele liikmesriigile vähenduskoefitsiendi. Liikmesriigid kohandavad partnerluskavades kavandatud väljundeid vastavalt vähenduskoefitsientidele. 

5.Kui liikmesriik kavatseb suurendada kavandatud väljundeid, millele on osutatud lõikes 1 ja mis on sätestatud komisjoni poolt heaks kiidetud riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas, teatab ta sellest komisjonile, esitades taotluse partnerluskava muutmiseks.

6.Kui see on vajalik selleks, et ei ületataks lõikes 1 nimetatud toetatavat maksimumpindala kogu liidu kohta, sätestab komisjon vähenduskoefitsiendid või vaatab olemasolevad vähendamiskoefitsiendid läbi iga liikmesriigi puhul, kes ületasid oma partnerluskavas võrdluspindala.

Komisjon kehtestab esimeses lõigus osutatud vähenduskoefitsiendid või vaatab need läbi rakendusotsusega.

7.Liikmesriigid jätavad lõikes 1 osutatud mis tahes pindalapõhisest sekkumisest välja toiduks kasutatavate päevalilleseemnete kasvatamise.

III PEATÜKK
Toetus Egeuse mere väikesaartele 

Artikkel 42 
Kohaldamisala ja üldised nõuded

1.Käesolevas peatükis sätestatakse konkreetsed sekkumisviisid põllumajanduses, et leevendada Egeuse mere väikesaarte saarelisest asendist, väikesest pindalast ja turgude kaugusest tulenevaid raskusi. 

2.Käesolevas määruses tähendavad Egeuse mere väikesaared kõiki Egeuse mere saari, välja arvatud Kreeta ja Euboia. 

3.Lisaks artikli 3 punktis d sätestatud erieesmärkide saavutamisele aitavad lõikes 1 osutatud sekkumised kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele: 

(a)tagada Egeuse mere väikesaarte varustamine inimtoiduks või töötlemiseks ette nähtud ning põllumajandusliku toorainena kasutatavate oluliste toodetega, vähendades äärepoolseimast asukohast või saarelisest asendist tingitult tekkinud lisakulusid ning kahjustamata kohalikku tootmist ja selle arengut; 

(b)tagada Egeuse mere väikesaarte põllumajandustegevuse pikaajaline tulevik ja areng, sealhulgas kohalike põllukultuuride ja toodete tootmine, töötlemine ja müük, pöörates erilist tähelepanu toiduga kindlustatusele ja toidualasele sõltumatusele, ning säilitada ja tugevdada nende konkurentsivõimet. 

4.Kreeka võib rakendada Egeuse mere väikesaartel artikli 35 lõikes 1 osutatud sekkumisi, välja arvatud artikli [sekkumisviisid] esimese lõigu punktis o [äärepoolseimad piirkonnad] osutatud sekkumised. 

5.Määruse (EL) …/… [ÜPP määrus] artiklis 3 osutatud põllumajandusettevõtete hoolivat juhtimist kohaldatakse toetusesaajate suhtes, kes saavad toetust artiklis 44 [kohalike põllumajandustoodete toetus] osutatud kohalike põllumajandustoodete eest. 

6.Artiklis 44 [kohalike põllumajandustoodete toetus] osutatud kohalike põllumajandustoodete toetuse saaja, kes saab iga-aastast toetust, mis ei ületa 3 000 eurot, vabastatakse määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] …/… XI lisa A ja C osas osutatud põllumajandusettevõtte hooliva juhtimise nõuetest. 

Artikkel 43 
Tarnimise erikord

1.ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete jaoks, mis on Egeuse mere väikesaartel olulised inimtoiduna, vahendina muude toodete tootmiseks või põllumajandusliku toorainena, kehtestatakse tarnimise erikord. 

2.Kreeka kehtestab oma kavas kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil iga põllumajandustoote maksimumkoguse ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodete hulgast, et määrata kogused, mida on vaja igal aastal Egeuse mere väikesaarte tarnevajaduste rahuldamiseks. 

3.Esimeses lõigus osutatud põllumajandustoodete maksimumkogus hõlmab ka nende toodete koguseid, mida vajavad selliseid tooteid pakendavad ja töötlevad ettevõtjad, mis on kavandatud kohalikule turule, ülejäänud liitu edasisaatmiseks või piirkondliku kaubanduse või tavapäraste kaubavoogude raames kolmandatesse riikidesse eksportimiseks. Esimeses lõigus osutatud toodete maksimumkogus määratakse kindlaks, võttes eelkõige arvesse nende toodete koguseid, mis on kindlaks määratud eelmise programmitöö perioodi prognoositavas tarnebilansis. 

4.Toetust antakse Egeuse mere väikesaarte varustamiseks liidu toodetega, et tagada lõike 2 kohaselt kehtestatud tarnimise erinõuded hinna ja kvaliteedi osas, säilitades samal ajal liidu osa nende toodete tarnimises. 

5.Toetust ei anta nende toodete tarnimiseks, mille suhtes on juba kohaldatud tarnimise erikorra soodustusi teistel Egeuse mere väikesaartel. 

6.Tarnimise erikorda kohaldatakse üksnes veatute standardse turustuskvaliteediga toodete suhtes.

7.Tarnimise erikorra rakendamisel võtab Kreeka eelkõige arvesse vajadust tagada, et olemasolevat kohalikku tootmist ei destabiliseeritaks ega takistataks selle arengut, ja lõikes 5 sätestatud nõuet. 

Artikkel 44 
Kohalike põllumajandustoodete toetus

1.Kreeka annab toetust töötlemata ja töödeldud põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks, turustamiseks ja veoks Egeuse mere väikesaartel. 

2.Kreeka kavandab sekkumismeetmed nii, et oleks tagatud kohaliku põllumajandusliku tootmise järjepidevus ja areng Egeuse mere väikesaartel. 

3.Kreeka näeb ette maksete õiglase jaotamise. Kreeka võib piirata toetusesaajale asjaomasel kalendriaastal antava toetuse summat või kasutada järk-järgult vähenevaid makseid. 

4.Kreeka võib anda toetust toodete turustamiseks väljaspool nende tootmispiirkonda. Kõnealune toetus ei tohi ületada 10 % asjaomase kalendriaasta sihtkohatsooni toimetatud turustatava toodangu väärtusest. 

5.Kui kava muudetakse kooskõlas artikliga 24 [kavade muudatused], võivad erakorralisest loodusõnnetusest või raskest ilmastikutingimusest mõjutatud toetusesaajad saada jätkuvalt toetust lõikes 1 sätestatud tootmise, töötlemise või turustamise toetamise meetmete vormis, olenemata nende tegevuse tasemest kogu taastamisperioodi jooksul, kuid tingimusel, et nad võtavad ametliku kohustuse taastada oma põllumajanduslik tootmisvõimsus. 

Artikkel 45 
Kontrollid ja karistused

1.Tarnimise erikorra puhul teostab Kreeka kontrollimist halduskontorolli ja kohapealse kontrolli kaudu.

2.Põllumajandustoodete impordi, sisseveo, ekspordi ja edasisaatmise halduskontroll on täielik ja sisaldab tõendavate dokumentide ristkontrolli. Põllumajandustoodete impordi ja riiki sisenemise füüsiline kontroll asjaomastel Egeuse mere väikesaartel peab hõlmama representatiivset valimit, mis on moodustatud vähemalt 5 % litsentsidest ja sertifikaatidest.

3.Kohaliku tootmise toetamise meetmete puhul teostab Kreeka kontrollimist halduskontorolli ja kohapealse kontrolli kaudu.

4.Halduskontroll on täielik ja sisaldab ristkontrolli, milles muu hulgas kasutatakse ka ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid.

5.Pädev asutus valib kohapeal kontrollitavad tarnimise erikorra ja kohaliku tootmise toetuse taotlejad riskianalüüsi ja esitatud toetusetaotluste representatiivsuse alusel; pädevad asutused kontrollivad iga meetme puhul kohapeal vähemalt 5 % toetusetaotlustest. Valimis peab olema esindatud ka vähemalt 5 % iga tegevuse toetuseks antud summadest.

Kõikidel asjakohastel juhtudel kasutab Kreeka artikliga 70 ette nähtud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi.

Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrolliaruanne, mis kajastab üksikasjalikult erinevaid kontrollimise aspekte.

VI JAOTIS
ÄÄREPOOLSEIMAD PIIRKONNAD

Artikkel 46
Äärepoolseimad piirkonnad

1.Asjaomased liikmesriigid valmistavad oma kava osana ette meetmed, et tegeleda liidu äärepoolseimate piirkondade püsivate ja struktuursete piirangutega, mis takistavad oluliselt nende piirkondade arengut, nagu on tunnustatud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Meetmeid võib rakendada eraldi peatükis. Meetmed peavad olema suunatud järgmistele eesmärkidele:

(a)tegeleda nende konkreetsete vajaduste ja probleemidega, nagu toiduga kindlustatus, eluase, kestlik transport, vee- ja jäätmekäitlus, energia, tööhõive ja tööjõu liikuvus, eelkõige noorte jaoks, CO₂ heite vähendamine, ringlus, haridus ja oskused, sotsiaalne kaasatus, ränne, vastupanuvõime kliimamuutustele ja nendega kohanemine, keskkonnakaitse, sinine majandus, juurdepääs tervishoiule, energiale, kestlikule transpordile ja digitaalsele ühenduvusele ning majandusareng, sealhulgas kestlik ja mitmekesine sinine majandus;

(b)tagada inimtoiduks või töötlemiseks vajalike ning põllumajandusliku toorainena kasutatavate toodete tarnimine, leevendades äärepoolseimast asukohast ja/või saarelisest asendist tingitult tekkinud lisakulusid ning kahjustamata kohalikku tootmist ja selle arengut;

(c)kindlustada põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse pikaajaline tulevik ja areng, sealhulgas kohalike põllumajanduslike taimekasvatussaadusete ja toodete tootmine, töötlemine, turustamine ja müük ning toiduainete tootmise mitmekesistamine, pöörates erilist tähelepanu toiduga kindlustatusele ja toidualasele sõltumatusele, ning säilitada ja tugevdada nende konkurentsivõimet.

2.Lisaks hõlmavad peatükid muid sekkumisi [mida toetatakse artiklis 10 (eelarve) sätestatud vahenditest], sealhulgas hüvitisi, mis on seotud järgmisega:

(a)artiklis 47 osutatud tarnimise erikord;

(b)artiklis 48 osutatud eritoetus kohaliku põllumajandustootmise ja -töötlemise toetamiseks;

(c)äärepoolseimate piirkondade kalapüügi- ja vesiviljelustoodete võrdsete võimaluste edendamine;

(d) artiklis 48 osutatud eritoetus kohaliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise ning turustamise toetamiseks;

(e) eritoetus eelkõige majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule vähese CO2 heitega transpordi, puhta energia ja digitaalse ühenduvuse edendamiseks, et hüvitada nende piirkondade kaugusega seotud lisakulusid ning luua Mandri-Euroopaga võrdsed tingimused, tugevdades nende julgeolekut ja vastupanuvõimet;

(f)eritoetus juurdepääsu parandamiseks tööhõivele ja tööjõu liikuvusele, haridusele, oskustele ja sotsiaalsele kaasatusele, et hüvitada nende piirkondade kaugusega seotud lisakulusid ning luua Mandri-Euroopaga võrdsed tingimused, tugevdades nende julgeolekut ja vastupanuvõimet;

(g)struktuuritoetus kalandus- ja vesiviljelussektorile, kalandus- ja vesiviljelussektori lisakulude hüvitamine, sealhulgas selle arvutamise metoodika, ning muud kestliku sinise majanduse investeeringud, mis on vajalikud rannikualade kestliku arengu saavutamiseks.

Artikkel 47
Tarnimise erikord

1.Tarnimise erikorra võib kehtestada ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete jaoks, mis on äärepoolseimates piirkondades olulised inimtoiduna, muude toodete tootmiseks või põllumajandusliku toorainena. 

2.Asjaomane liikmesriik kehtestab kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil iga ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toote maksimumkoguse, mida on vaja iga äärepoolseima piirkonna aastase tarnevajaduse rahuldamiseks.

Toodete maksimumkogus hõlmab ka nende toodete koguseid, mida vajavad selliseid tooteid pakendavad ja töötlevad ettevõtjad, mis on kavandatud kohalikule turule, ülejäänud liitu edasisaatmiseks või piirkondliku kaubanduse või tavapäraste kaubavoogude raames kolmandatesse riikidesse eksportimiseks. Toodete maksimumkogus määratakse kindlaks, võttes eelkõige arvesse nende toodete koguseid, mis on kindlaks määratud eelmise programmitöö perioodi prognoositavas tarnebilansis.

Eraldi prognoositava tarnebilansi võib kehtestada kohalikuks turustamiseks, ülejäänud liitu edasisaatmiseks või piirkondliku kaubanduse või tavapäraste kaubavoogude raames kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud tooteid töötlevate ja pakendavate ettevõtete vajaduste jaoks. 

3.Tollimakse ei kohaldata tarnimise erikorraga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit toodete importimisel äärepoolseimatesse piirkondadesse, mis vastavad riikliku ja piirkondliku partnerluse kavades lõike 2 kohaselt kehtestatud maksimumkogusele.

Tooteid, mis on liidu tolliterritooriumile sisse toodud seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel kolmandatest riikidest otse imporditud toodetena. 

4.Toetust antakse äärepoolseimate piirkondade varustamiseks liidu toodetega, et tagada lõike 2 kohaselt kehtestatud tarnimise erinõuded hinna ja kvaliteedi osas, säilitades samal ajal liidu osa nende toodete tarnimisel. 

Toetust ei anta nende toodete tarnimiseks, mille suhtes on juba kohaldatud tarnimise erikorra soodustusi muus äärepoolseimas piirkonnas. 

5.Tarnimise erikorda kohaldatakse üksnes veatute standardse turustuskvaliteediga toodete suhtes. Kolmandate riikide toodete kohta esitatud garantii tase peab vastama liidu veterinaar- ja taimetervisestandardite kohaselt toodetud toodete tasemele.

6.Tarnimise erikorra rakendamisel võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse vajadust tagada, et olemasolevat kohalikku tootmist ei destabiliseeritaks ega takistataks selle arengut, ja lõikes 6 sätestatud nõuet.

7.Kontrollitegevuses teostavad liikmesriigid halduskontrolli, füüsilist kontrolli ja kohapealset kontrolli. Toodete impordi, sisseveo, ekspordi ja edasisaatmise halduskontroll on täielik ja sisaldab tõendavate dokumentide ristkontrolli. Asjaomases äärepoolseimas piirkonnas tehtavad toodete impordi ja sisseveo füüsilised kontrollid peavad hõlmama representatiivset valimit, mis on moodustatud vähemalt 5 % litsentsidest ja sertifikaatidest.

Artikkel 48
Toetus kohalikele põllumajandus-, kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele

1.Iga asjaomane liikmesriik koostab kooskõlas käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud kriteeriumidega iga äärepoolseima piirkonna kohta põllumajandus-, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks nende toodete koguse, mis vastab ettevõtjatele tekkinud lisakulude hüvitamise tingimustele.

2.Lõikes 1 osutatud loetelu hõlmab vähemalt järgmisi üksikasju: 

(a)kavandatud sekkumiste kirjeldus;

(b)selliste toetuste loetelu, mis kujutavad endast sissetulekutoetusega seotud sekkumisi artikli 35 lõike 1 tähenduses; 

(c)programmiga kehtestatud ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks iga sekkumise jaoks määratud toetusesumma ja iga tegevuse jaoks ette nähtud esialgne summa. 

3.Sekkumised võivad hõlmata toetust äärepoolseimate piirkondade töötlemata ja töödeldud põllumajandus-, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks, töötlemiseks, turustamiseks ja veoks.

Lõikes 1 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, eelkõige äärepoolseimate piirkondade ettevõtjatele tekkinud lisakulusid, ning vajadust tagada, et hüvitis oleks kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika normidega.

4.Liikmesriigid näevad ette maksete õiglase jaotamise. Liikmesriigid võivad piirata toetusesaajale asjaomasel kalendriaastal antava toetuse summat või kasutada järk-järgult vähenevaid makseid.

5.Hüvitist ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mida:

(a)püüavad kolmanda riigi laevad, välja arvatud kalalaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes, vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1565 (37);

(b)püüavad liidu kalalaevad, mis ei ole registreeritud mõne äärepoolseima piirkonna sadamas;

(c)imporditakse kolmandatest riikidest.

6.Lõike 5 punkti b ei kohaldata, kui asjaomase äärepoolseima piirkonna töötlemissektori olemasolev võimsus ületab tarnitava tooraine koguse.

7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artiklitega 86 ja 87 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades asjaomaste piirkondade konkreetsetest eripäradest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.

VII JAOTIS
KAVA JUHTIMINE

1. PEATÜKK
Kavaga seotud asutused ja nende ülesanded

Artikkel 49
Kavaga seotud asutused

1.Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 63 lõike 3 kohaldamisel määrab iga liikmesriik kava jaoks ühe või mitu korraldusasutust, ühe või mitu makseasutust ja ühe või mitu auditeerimisasutust. Määratud asutused peavad vastama käesoleva määruse IV lisas sätestatud asjakohastele põhinõuetele. Kõigil käesoleva artikli kohaldamisel kindlaks määratud asutustel on võimalus komisjoniga teavet vahetada.

2.Kui liikmesriik usaldab kava rakendamise asutustele, kes vastutavad ühtekuuluvuspoliitika, ÜPP või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamise eest programmitöö perioodil 2021–2027, ning komisjon ei ole seadnud kõigi kättesaadavate audititulemuste põhjal nende asutuste tõhusat toimimist kahtluse alla, loetakse need asutused põhinõuetele vastavaks. 

3.Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe korraldusasutuse, peab ta looma koordineeriva asutuse. Koordineeriva asutuse teatavate ülesannete täitmise võib usaldada korraldusasutusele. Koordineeriva asutuse ja korraldusasutuse vahelised kokkulepped vormistatakse kirjalikult.

4.Korraldusasutus võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, kes täidavad teatavaid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid. Korraldusasutuste ja vahendusasutuste vahelised kokkulepped vormistatakse kirjalikult. Vahendusasutustele delegeeritud ülesandeid ei anta edasi teistele asutustele.

5.Auditeerimisasutus peab olema avaliku sektori asutus, mis tegutseb auditeeritavatest sõltumatult. Auditeerimist võib auditeerimisasutuse vastutusel teostada muu avaliku sektori või eraõiguslik asutus. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe auditeerimisasutuse, kehtestab ta koordineerimiskokkulepped artiklis 53 [auditeerimisasutuse ülesanded] osutatud iga-aastase auditiarvamuse ja auditite kokkuvõtte koostamiseks.

6.Liikmesriigid tagavad, et kava jaoks määratud asutuste vahel ja nende sees järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet. 

7.Liikmesriigid akrediteerivad makseasutused, kes vastutavad käesoleva määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud meetmete ning XV lisa lõike 1 punktides h ja j osutatud liidu meetmete [liidu meetmed] – mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames – juhtimise ja kontrolli eest ning võivad delegeerida nende artiklis 52 [makseasutuse ülesanded] nimetatud ülesanded korraldusasutusele või muule organile.

8.Korraldus- ja auditeerimisasutused võivad vastutada kava ühe või mitme peatüki eest. Neile antakse oma ülesannete täitmiseks asjakohased vahendid. 

9.Kavaga seotud asutused võivad oma ülesannete täitmisel kasutada ühtset integreeritud ja koostalitlusvõimelist teabe- ja seiresüsteemi, sealhulgas ühtset andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, nagu on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 36 lõike 2 punktis d, et tagada juurdepääs asjaomastele andmetele ja neid analüüsida, pidades silmas üldist kohaldamist liikmesriikides.

10.Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse kord aastas iga-aastane läbivaatamiskoosolek kava või selle peatükkide tulemuste hindamiseks. Asjaomased asutused ja koordineeriv asutus osalevad läbivaatamiskoosolekutel. Läbivaatamiskoosoleku tulemused vormistatakse kirjalikult. Liikmesriik võtab järelmeetmed seoses läbivaatamiskoosolekul tõstatatud küsimustega, mis mõjutavad kava või selle ühe või mitme peatüki rakendamist, ja teavitab komisjoni võetud meetmetest kolme kuu jooksul.

Artikkel 50
Koordineeriva asutuse ülesanded 

Koordineeriv asutus vastutab alljärgneva eest: 

(a)kava rakendamise jälgimine, tagades samal ajal usaldusväärsed juhtimistavad ja kava eest vastutavate asutuste piisava haldussuutlikkuse; 

(b)kava eri peatükkide sidusa rakendamise tagamine; 

(c)kava maksetaotluste esitamine komisjonile kooskõlas artikliga 65; 

(d)prognooside koostamine jooksval kalendriaastal ja järgneval kalendriaastal esitatavate maksetaotluse summa kohta 31. jaanuariks ja 30. juuliks vastavalt X lisas esitatud vormile [maksete prognoos];

(e)artikli 59 lõike 1 punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse esitamine [iga-aastane kinnituspakett] kooskõlas XII lisas esitatud vormiga [liidu vahendite haldaja kinnitus], millele on alla kirjutanud korraldusasutus või makseasutus; 

(f)kõikide dokumentide, mida nõutakse artiklis 59 [iga-aastane pakett] osutatud iga-aastase kinnituspaketi osana, koordineerimine ja esitamine komisjonile; 

(g)rahavoogude tagamine korraldusasutustele, tagades, et need asutused saavad iga komisjoni tehtud maksega neile võlgnetavad summad kooskõlas asjaomastes peatükkides sisalduvate meetmete rakendamisel tehtud edusammudega, võttes arvesse nende peatükkide rakendamisest tulenevaid võimalikke finantskorrektsioone, ning et nad saavad perioodi lõpuks summa, mis on vähemalt samaväärne neile eraldatud liidu toetusega;

(h)raamistiku tagamine ametiasutuste, sidusrühmade, partnerite ja toetusesaajate haldussuutlikkuse tugevdamiseks riiklikul ja kohalikul tasandil ning poliitikakogemustest õppimise ja eksperimenteerimise edendamine;

(i)koordineerimiskomitee töö toetamine, andes vajalikku teavet ja tagades järelmeetmete võtmise koordineeriva seirekomisjoni otsuste ja soovituste põhjal; 

(j)liidu kodanikele riikliku ja piirkondliku partnerluse kava eesmärkide ja tulemuste edastamine kooskõlas määruse [tulemusraamistiku määrus] artikliga 18 ühtse veebiportaali kaudu, mis võimaldab juurdepääsu partnerluskava kõikidele peatükkidele vastavalt artikli 64 lõikele 1. 

Artikkel 51
Korraldusasutuse ülesanded

1.Korraldusasutus vastutab kava või kava osa juhtimise eest, et saavutada selle eesmärgid. Korraldusasutusel on järgmised ülesanded: 

(a)tegevuste ja toimingute valimine, et maksimeerida kava panust fondi eesmärkide saavutamisse, mis on kindlaks määratud selle peatükkide ja meetmete tasandil, kehtestades ja kohaldades mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid kriteeriume ja menetlusi;

(b)juhtimiskontrollide tegemine, et tagada kavas sätestatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmine ning vahendite tõhus kasutamine kooskõlas kohaldatava õigusega; liidu vahendite haldaja kinnituse koostamisel ei eeldata korraldusasutuselt tegevuste ja toimingutega seotud kulude kontrollimist; 

(c)tõhusate ja proportsionaalsete meetmete ja menetluste kohaldamine, võttes arvesse tuvastatud riske, et ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, sealhulgas pettust, korruptsiooni, huvide konflikte ja topeltrahastamist, ning tagada aluseks olevate tegevuste vastavus kohaldatavale õigusele kooskõlas IV lisas sätestatud asjakohaste põhinõuetega [põhinõuded]; 

(d)seirekomisjoni töö toetamine, andes õigel ajal vajalikku teavet ja tagades järelmeetmete võtmise seirekomisjoni otsuste ja soovituste põhjal; 

(e)vajaduse korral vahendusasutuste järelevalve, tagades samal ajal usaldusväärsed juhtimistavad ja piisava haldussuutlikkuse olemasolu; 

(f)vahendusasutuste (kui see on asjakohane) ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamine ning poliitikakogemusest õppimise ja eksperimenteerimise edendamine;

(g)tagamine, et toetusesaaja saab meetme rakendamisega seotud tasumisele kuuluva summa kätte täielikult ja hiljemalt 80 päeva pärast maksetaotluse esitamise kuupäeva, ning artikli 35 punktides a–g, o, p ja r [sekkumisviisid] osutatud sekkumiste puhul tagamine, et maksed toetusesaajatele tehakse hiljemalt maksetaotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks. Tähtaja arvestamise võib peatada, kui toetusesaaja esitatud teave ei võimalda korraldusasutusel kindlaks määrata, kas summa kuulub maksmisele; 

(h)selliste andmete elektrooniline registreerimine ja säilitamine, mis on vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vastavalt artiklile 58 [liikmesriigi kohustused] ja IV lisale [peamised nõuded], ning andmete turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise tagamine; 

(i)tagamine, et igale toetusesaajale antakse dokument, milles on sätestatud toetuse tingimused, rahastamiskava, elluviimise piirangud ja vajaduse korral maksetingimuste kohaldamise meetod;

(j)tagamine, et toetusesaajad täidavad oma kohustust tagada liidu toetuse nähtavus kooskõlas määruse (EL, Euratom) XX [tulemusraamistiku määrus] artikliga 18;

(k)artikli 59 lõike 1 punkti c alapunktis 1 a [iga-aastane kinnituspakett] osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse allkirjastamine vastavalt XII lisas esitatud vormile [liidu vahendite haldaja kinnitus];

(l)teabe esitamine kava meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta, nagu on nõutud artiklis 58 [liikmesriikide kohustused] ja IX lisas [aruandlus meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta].

2.Lõike 1 punktis b osutatud juhtimiskontrollid on riskipõhised ja proportsionaalsed eelnevalt kirjalikult kindlaks määratud riskidega. 

3.Juhtimiskontrollid hõlmavad toetusesaajate esitatavate maksetaotluste halduskontrolli ja tegevuste kohapealset kontrolli. Neid juhtimiskontrolle tehakse enne iga-aastase kinnituspaketi esitamist kooskõlas artikliga 59. 

Artikkel 52
Makseasutuse ülesanded 

1.Makseasutusel peab olema halduslik ülesehitus ja sisekontrollisüsteem, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud sisekontrollistandarditele ning annab piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist.

2.Iga liikmesriik seab, võttes arvesse oma institutsioonilisi sätteid, akrediteeritud makseasutuste arvu piiriks ühe makseasutuse riigi tasandil või vajaduse korral ühe makseasutuse piirkonna kohta.

3.Artiklis 35 [ÜPP sekkumisviisid] osutatud meetmete puhul täidab makseasutus korraldusasutuse ülesandeid, mis on loetletud artikli 51 lõike 1 [korraldusasutus] punktides b, c, f, g, h, i, j ja k ning selle artikli lõigetes 2 ja 3.

Makseasutus võib delegeerida oma ülesannete täitmise, välja arvatud maksete tegemine.

4.Makseasutus esitab koordineerivale asutusele määruse artikli 50 punktide c, e ja f kohaldamiseks [koordineeriv asutus] vajaliku teabe.

Makseasutuse juht koostab ja esitab koordineerivale asutusele käesoleva määruse artikli 59 lõike 1 punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse [iga-aastase kinnituspaketi esitamine].

5.Iga liikmesriik jälgib pidevalt makseasutuse vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele ning vastutab nende akrediteeringu väljastamise, läbivaatamise ja tühistamise eest.

Kui liikmesriik on teinud kindlaks, et akrediteeritud makseasutus ei täida enam üht või mitut lõikes 1 sätestatud nõuet ja see mõjutab tema ülesannete täitmist, kehtestab liikmesriik makseasutuse akrediteeringu suhtes viivitamata katseaja. Ta koostab kava, mis sisaldab meetmeid ja tähtaegu väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks sellise ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks sõltuvalt probleemi raskusest. See ajavahemik ei ole pikem kui 12 kuud alates akrediteeringu suhtes katseaja kehtestamise kuupäevast. Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon seda ajavahemikku asjakohaselt põhjendatud juhul pikendada.

Artikkel 53
Auditeerimisasutuse ülesanded

1.Auditeerimisasutus teeb vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmise auditeid ja süsteemiauditeid, et anda komisjonile kindlust juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise kohta, sealhulgas selle kohta, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid tagavad aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning liidu finantshuvide tõhusa ja õigeaegse kaitse. Auditid annavad kindluse vahendite tõhusa kasutamise kohta kooskõlas kohaldatava õigusega.

2.Auditeerimisasutus koostab: 

(a)määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 63 lõike 7 kohaldamisel iga-aastase auditiarvamuse kooskõlas käesoleva määruse XIII lisas esitatud vormiga. Selles tehakse kindlaks, kas

(I)artikli 59 lõike 1 punktis a [kinnituspakett] osutatud võrdlusperioodi kohta esitatud maksetaotlustesse sisestatud andmed on täielikud, täpsed ja usaldusväärsed;

(II)juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning tagavad liidu finantshuvide tõhusa ja õigeaegse kaitse ning aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

(III)rahaliste vahendite kasutamine on kooskõlas kohaldatava õigusega;

(IV)audit seab kahtluse alla liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited;

(b)kokkuvõtte artikli 59 lõike 1 punkti b [kinnituspakett] kohaselt tehtud audititest, sealhulgas tuvastatud puuduste laadi ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

Auditeid tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega. 

3.Auditeerimisasutus koostab riskihindamisel põhineva auditistrateegia, võttes arvesse artikli 22 lõike 2 punktis m nõutud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust; koostatud strateegia hõlmab süsteemiauditeid ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega seotud auditeid ning vahendite tõhusat kasutamist kooskõlas kohaldatava õigusega. Enne esimese maksetaotluse esitamist viiakse kõigi uute korraldusasutuste suhtes läbi süsteemiaudit. 

4.Liidu vahendite haldaja kinnituse koostamisel ei eeldata auditeerimisasutuselt tegevuste ja toimingutega seotud kulude kontrollimist.

II PEATÜKK
Seire korraldus

Artikkel 54
Seirekomisjon ja koordineerimiskomitee

1.Iga liikmesriik moodustab riikliku ja piirkondliku partnerluse kava peatükkide jaoks ühe või mitu seirekomisjoni, kui see on asjaomase peatüki puhul asjakohane. Hõlmatud on kõik kava peatükid. Sama seirekomisjon võib tegeleda rohkem kui ühte peatükiga. 

2.Kui liikmesriik moodustab mitu seirekomisjoni, moodustab ta ka koordineerimiskomitee, mis tagab kava rakendamise ülevaate ja seire pärast konsulteerimist partnerluskava iga peatükki korraldavate asjaomaste asutustega kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile partnerluskava heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva. Koordineerimiskomitee kiidab heaks kõik artikli 56 lõikes 1 [seirekomisjoni ülesanded] loetletud elemendid. 

3.Koordineerimiskomitee ja seirekomisjoni suhtes kohaldatakse artiklites 55 ja 56 sätestatud nõudeid. 

4.Iga seirekomisjon ja koordineerimiskomitee võtab vastu oma kodukorra, mis sisaldab sätteid igasuguse huvide konflikti vältimise ja läbipaistvuse põhimõtte kohaldamise kohta. 

5.Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi oma vastutusalasse kuuluva partnerluskava peatüki või peatükkide rakendamise, sealhulgas kõik eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused. 

6.Seirekomisjoni kodukord ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja teave avaldatakse artiklis 64 osutatud veebisaidil. 

Artikkel 55
Seirekomisjoni koosseis

1.Iga liikmesriik määrab avaliku menetluse käigus ning objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel kindlaks seirekomisjoni koosseisu ja suuruse, tagades asjaomaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artiklis 6 [partnerlus] osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse. Selliste partnerite arv peab olema võrdne asutustesse või vahendusasutustesse kuuluvate liikmete arvuga või sellest suurem. 

Seirekomisjoni koosseisus võetakse arvesse kava peatükki või peatükke, mille eest seirekomisjon vastutab. Seirekomisjoni koosseis ja suurus peavad võimaldama komisjonil teha oma tööd tõhusalt ja tulemuslikult.

Seirekomisjoni igal liikmel on üks hääl.

Liikmesriik avaldab seirekomisjoni liikmete loetelu ja ajakohastab seda igal aastal artiklis 64 osutatud veebisaidil.

2.Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega. 

Artikkel 56
Seirekomisjoni ülesanded

1.Seirekomisjon kontrollib: 

(a)kava peatükis sisalduvate meetmete rakendamisel tehtud edusamme; 

(b)kõiki probleeme, mis mõjutavad peatüki tulemusi, ja nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid; 

(c)artiklites 8 ja 9 [õigusriigi põhimõtte ja harta horisontaalsed tingimused] sätestatud õigusriigi põhimõtte ja harta horisontaalsete tingimuste täitmist ning nende kohaldamist kogu programmitöö perioodi jooksul;

(d)hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusamme; 

(e)reformide ja investeeringutega ning muude peatükiga hõlmatud sekkumistega seotud teabe-, teavitamis- ja nähtavusmeetmete rakendamist; 

(f)avaliku sektori asutuste, partnerite ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist, kui see on asjakohane; 

(g)partnerluse tõhusat toimimist seoses kava peatüki või peatükkidega, mis kuuluvad tema vastutusalasse. 

2.Seirekomisjon kiidab oma vastutusalasse kuuluva peatüki puhul heaks järgmise: 

(a)kõik ettepanekud tema vastutusalasse kuuluva riikliku ja piirkondliku partnerluse kava peatüki või peatükkide muutmiseks, välja arvatud muudatused vastavalt artiklile 34 [liidu meetmed, ELi rahastu];

(b)tegevuste väljavalimise metoodika, kriteeriumid ja menetlused, sealhulgas nende muudatused. Kohaldatavad kriteeriumid ja kasutatavad menetlused peavad olema mittediskrimineerivad, kaasavad ja läbipaistvad, tagama juurdepääsuvõimalused puuetega inimestele ja soolise võrdõiguslikkuse ning võtma arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

(c)hindamise tegevuskava ja kõik selle muudatused;

(d)teavitamisstrateegia;

(e)territoriaalse arengu strateegiad. 

3.Koordineerimiskomitee vaatab läbi ja kiidab heaks samad elemendid, mida on nimetatud eelmises lõikes, kuid kava tasandil. Lahkarvamuste korral on ülimuslik peatüki eest vastutava seirekomisjoni arvamus.

4.Kava eri peatükkide rakendamisel esinevate viivituste või probleemide korral võib koordineerimiskomitee anda kava peatükke haldavatele asutustele soovitusi nende peatükkide tulemuslikkuse parandamiseks nende eesmärkide saavutamisel, sealhulgas mis tahes parandusmeetmete kohta, mida asutused peavad võtma.

Artikkel 57
Euroopa ja liikmesriikide ÜPP võrgustik

1.Iga liikmesriik loob hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on kava heaks kiitnud, põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja teiste innovatsioonis osalejate ning muude selles valdkonnas tegutsevate isikute ühendamiseks riigi tasandil ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku (edaspidi „riiklik ÜPP võrgustik“) ja toetab seda. Riiklikud ÜPP võrgustikud tuginevad liikmesriikide olemasolevatele võrgustiku loomise kogemustele ja tavadele.

2.Komisjon loob Euroopa ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku (edaspidi „Euroopa ÜPP võrgustik“) põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas tegutsevate riiklike võrgustike, organisatsioonide ja haldusasutuste ühendamiseks liidu tasandil.

3.Riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustike eesmärgid on järgmised:

(a)kaasata sidusrühmad partnerluskava ÜPP sekkumiste koostamisse ja rakendamisse;

(b)toetada liikmesriikide haldusasutusi ÜPP sekkumiste rakendamisel;

(c)parandada partnerluskavade ja eelkõige nende põllumajandusega seotud meetmete kvaliteeti ning levitada tulemusi;

(d)edendada innovatsiooni, vastastikust õppimist ja teadmiste jagamist;

(e)suurendada seire- ja hindamissuutlikkust;

(f)levitada teavet ÜPP ja rahastamisvõimaluste kohta;

(g)aidata kaasa ühise põllumajanduspoliitika edasiarendamisele.

4. Lõikes 6 osutatud eesmärkide saavutamiseks peavad võrgustikud:

(a)koguma, analüüsima ja levitama teavet ÜPPga seotud parimate tavade kohta ning analüüsima põllumajanduse ja maapiirkondade arengut;

(b)suurendama liikmesriikide haldusasutuste ja muude ÜPPga seotud riiklike ja piirkondlike partnerluskavade rakendamise, seire ja hindamisega seotud osalejate suutlikkust;

(c)hõlbustama vahetusi, vastastikust õppimist ja võrgustike loomist, sealhulgas asjakohasel juhul teabevahetust kolmandate riikide võrgustikega;

(d)toetama rahastatud koostööprojektide, näiteks artikli 77 [LEADER] kohaste kohalike algatusrühmade ja määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artiklis 19 osutatud EIP-AGRI töörühmade võrgustike loomist ning edendama sidemeid muude liidu rahastatavate strateegiatega.

5.Euroopa ÜPP võrgustik ja riiklikud ÜPP võrgustikud teevad koostööd ning viivad ellu ühistegevusi lõikes 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Euroopa ÜPP võrgustik kasutab eristatavat visuaalset identiteeti.

X JAOTIS
JUHTIMIS- JA FINANTSREEGLID

I PEATÜKK
Üldised juhtimisreeglid

Artikkel 58
Liikmesriikide kohustused

1.Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks ning selle tagamiseks, et rahalisi vahendeid kasutatakse kavade rakendamisel kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas kohaldatavate riigihanke ja riigiabi eeskirjadega. Eelkõige tagavad nad õigusnormide rikkumiste, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamise, avastamise, kõrvaldamise ja nendest teatamise. 

2.Lõike 1 kohaldamisel liikmesriigid: 

(a)kehtestavad oma kavade jaoks tulemuslikud ja tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid kooskõlas IV lisas sätestatud põhinõuetega ning tagavad nende nõuetekohase toimimise kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega; 

(b)tagavad ja kontrollivad korrapäraselt, kas antud toetust on nõuetekohaselt kasutatud kehtestatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste või väljundite saavutamiseks, ning võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et rahalisi vahendeid kasutatakse kavade rakendamisel kooskõlas kohaldatava õigusega; 

(c)võtavad asjakohaseid meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, sealhulgas pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte, sealhulgas andmekaevevahendite kasutamist;

(d)kohaldavad parandusmeetmeid, kui kohaldatavat õigust ei järgita; 

(e)tagavad, et välditakse topeltrahastamist liidu eelarvest, ning võtavad viivitamata meetmeid, et kõrvaldada kõik topeltrahastamise olukorrad, tühistades viimased asjaomastele tegevustele või toimingutele eraldatud vahendid; 

(f)tagavad määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 130 sätestatud kohustuste täitmise;

(g)tagavad, et komisjoni rikkumisjuhtumite haldamise süsteemis teatatakse kõigist pettuse-, korruptsiooni- ja õigusnormide rikkumise kahtlustest, sealhulgas huvide konfliktist, topeltrahastamisest ja muudest kohaldatava õiguse rikkumistest; komisjon teeb teabest kokkuvõtte ja avaldab selle igal aastal ning esitab selle Euroopa Parlamendile;

(h)tagavad, et komisjon, OLAF ja kontrollikoda ning määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuur: 

(I)saavad kasutada oma volitusi, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 129 lõikes 1, sealhulgas nõudes sõnaselgelt, et liidu vahendite saajad annaksid või tagaksid vajalikud õigused ja juurdepääsu;

(II)saavad oma volituste piires juurdepääsu artiklis 63 [andmete kogumine ja avaldamine] osutatud andmetele; 

(i)liikmesriigid kehtestavad süsteemid ja menetlused, millega tagatakse, et kõiki fondist toetatava meetmega seotud kontrolljälje jaoks vajalikke tõendavaid dokumente säilitatakse asjakohasel tasemel kümne aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil komisjon tegi liikmesriigile viimase makse; kui on algatatud kaebemenetlus, on esitatud kaebus või kui on alustatud kohtumenetlust, säilitatakse tõendavaid dokumente seni, kuni need menetlused või mis tahes järgnevad tagasinõudmismenetlused on lõpetatud;

(j)kehtestavad korra, et tagada fondi kasutamist käsitlevate kaebuste tõhus läbivaatamine kooskõlas nende institutsioonilise ja õigusraamistikuga ning komisjoni taotlusel vaatavad läbi komisjonile esitatud kaebused, mis kuuluvad partnerluskava kohaldamisalasse, ning teavitavad komisjoni nende läbivaatamiste tulemustest; 

(k)tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ning partnerluskavaga tegelevate asutuste vahel ning komisjoniga toimub elektrooniliste andmevahetussüsteemide kaudu, mis hõlmab muu hulgas automaatsete ja interaktiivsete vormide ja arvutuste kasutamist, tagab dokumentide säilitamise ja andmete talletamise süsteemis, mis võimaldab nii toetusesaajate esitatud maksetaotluste halduskontrolli kui ka auditite tegemist, ning võimaldab automaatset sünkroniseerimist ja andmete edastamist toetusesaajate ja liikmesriikide süsteemide vahel;

(l)tagavad, et kogu ametlik teabevahetus komisjoniga toimub XVI lisas osutatud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu [SFC2028: liikmesriikide ja komisjoni vaheline elektrooniline andmevahetussüsteem]. Liikmesriikidelt ei eeldata, et nad kontrolliksid vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmise hindamisel tegevuste, toimingute ja meetmetega seotud kulusid.

3.Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 15. veebruariks kavades sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, kvantifitseerides iga sihtväärtuse ja vahe-eesmärgi täitmise ning kavadega toetatavate väljundipõhiste sekkumiste puhul saavutatud edu. See teave esitatakse kooskõlas IX lisas [aruanne meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta] esitatud vormiga. Kui eduaruannete süsteemides ei ole vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusamme kvantifitseeritud, esitab liikmesriik IX lisas [aruanne meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta] esitatud vormi kohase hinnangu saavutatud edusammude kohta. Kättesaadavaks tehtud teave hõlmab aasta N lõpuni tehtud edusamme ja see esitatakse artikli 57 lõike 1 punktis a osutatud iga-aastase kinnituspaketi osana.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 [delegeeritud õigusaktid] vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesoleva artikli lõike 2 punkti g eeskirjadega kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse kindlaks pettuse, korruptsiooni ja õigusnormide rikkumise kahtlused, millest tuleb teatada, ning sellega seoses esitatavate andmete kohta.

Artikkel 59
Iga-aastase kinnituspaketi esitamine

1.Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 63 kohaldamisel esitavad liikmesriigid komisjonile iga 2028. aastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid (edaspidi „iga-aastane kinnituspakett“): 

(a)aruanne artikli 58 lõikes 4 [liikmesriikide kohustused] sätestatud kava meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta vastavalt IX lisas [aruanne meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta] esitatud vormile, viidates eelmisel eelarveaastal esitatud maksetaotlustele;

(b)artikli 53 lõike 2 punktis b osutatud auditite kokkuvõte [auditeerimisasutuse ülesanded];

(c)liidu vahendite haldaja kinnitus vastavalt XII lisas esitatud vormile, milles on märgitud, et:

(I)maksetaotlus(t)ega koos esitatud teave on täielik, täpne ja usaldusväärne;

(II)vahendeid kasutati nõuetekohaselt;

(III)kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja annavad vajaliku kindluse, et vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusaktidega, sealhulgas huvide konfliktide, korruptsiooni, topeltrahastamise, pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste ennetamise, avastamise, neist teatamise ja kõrvaldamise osas, ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

(IV)punktis a osutatud teave annab õige ja õiglase ülevaate rakendamisel tehtud edusammudest;

(d)artikli 53 lõikes 2 [auditeerimisasutuse ülesanded] osutatud iga-aastane auditiarvamus vastavalt XII lisas esitatud vormile. 

2.Komisjon võtab arvesse iga-aastases kinnituspaketis esitatud teavet, et otsustada, kas mõni artiklites 66, 67 ja 68 [maksete edasilükkamine][maksete peatamine][finantskorrektsioonid] sätestatud meetmetest on vajalik.

3.Liikmesriik peab viimase eelarveaasta kohta lõpliku iga-aastase kinnituspaketi esitamisel kinnitama, et komisjoni maksete kogusumma ei ületa kogusummat, mida liikmesriik maksab toetusesaajatele kava rakendamisel, võttes arvesse liikmesriigi osalust. 

Artikkel 60
Komisjoni kohustused

1.Komisjon peab saama piisava kindluse, et liikmesriigid on kehtestanud käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et kõnealused süsteemid toimivad kavade rakendamisel tulemuslikult ja tõhusalt. 

2.Komisjon koostab oma audititöö jaoks riskihindamisel ja proportsionaalsuse põhimõttel põhineva auditistrateegia ja auditikava. 

3.Komisjon ja auditeerimisasutus koordineerivad oma audititööd. 

4.Auditite tegemiseks on komisjoni ametnikel või nende volitatud esindajatel kooskõlas artikli 58 lõike 2 punktiga h [liikmesriigi kohustused] juurdepääs kõigile vajalikele kava rakendamisega, sealhulgas fondist toetust saanud tegevustega või juhtimis- ja kontrollisüsteemidega seotud andmetele, dokumentidele ja metaandmetele, sõltumata nende säilitamiseks kasutatud andmekandjast, ning nad saavad nende koopiad nende poolt taotletud vormingus. Komisjoni ametnikud või nende volitatud esindajad võivad nõuda lisateavet ja teha kohapealseid auditeid. 

5.Komisjon teeb auditeid fondi rakendamise ajal ja kuni kolm aastat pärast lõppmakse kuupäeva. 

6.Ei eeldata, et komisjon kontrolliks oma audititöös tegevuste ja toimingutega seotud kulusid.

Artikkel 61
Ühtse auditi põhimõte

1.Auditeid tehes võtavad komisjon ja auditeerimisasutused nõuetekohaselt arvesse ühtse auditi ja proportsionaalsuse põhimõtteid seoses liidu eelarvele avalduva riski tasemega.

2.Komisjon ja auditeerimisasutused kasutavad esmalt kogu artikli 58 lõike 2 punktis h (liikmesriikide kohustused) osutatud teavet ja kõiki andmeid, sealhulgas juhtimiskontrollide tulemusi, ning võivad taotleda ja saada kava asutustelt ja asjaomastelt toetusesaajatelt täiendavaid dokumente ja auditi tõendusmaterjale üksnes juhul, kui nende kutsealase otsustuse põhjal on see vajalik põhjalike auditijärelduste koostamiseks. 

3.Kavade puhul, millega seoses komisjon leiab, et auditeerimisasutuse arvamus on usaldusväärne, ning mille puhul asjaomane liikmesriik osaleb Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostöös, piirduvad komisjoni enda auditid auditeerimisasutuse töö auditeerimisega. 

4.Komisjon ja auditeerimisasutus võivad otsustada mitte auditeerida vahe-eesmärke ja sihtväärtusi aastal, mil Euroopa Kontrollikoda on neid juba auditeerinud.

5.Olenemata lõikest 3 võib iga vahe-eesmärgi ja sihtväärtuse puhul teha rohkem kui ühe auditi, kui auditeerimisasutus järeldab oma kutsealase otsustuse põhjal, et põhjendatud auditiarvamuse koostamine ei ole võimalik. 

6.Lõiget 2 ei kohaldata, kui: 

(a)ilmneb konkreetne pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti oht või kahtlus või mõni muu tõsine artiklis 58 [liikmesriikide kohustused] osutatud kohustuste eiramine; 

(b)auditeerimisasutuse tööd on vaja korrata, et saada kinnitust selle tulemusliku töö kohta pärast komisjoni tehtud riskihindamist; 

(c)on tõendeid selle kohta, et auditeerimisasutuse toimimine ei vasta artiklis 53 [auditeerimisasutuse ülesanded] ja IV lisas [kontrolli- ja auditeerimissüsteemi nõuded] sätestatud põhinõuetele.

7.Komisjon ja auditeerimisasutused kohtuvad regulaarselt ja kui ei ole kokku lepitud teisiti, vähemalt üks kord aastas, et läbi vaadata auditistrateegia, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamus, koordineerida oma auditikavasid ja -meetodeid ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhustamisega seotud küsimustes.

Artikkel 62
Põllumajandusettevõtete hooliva juhtimise ja ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteem

1.Liikmesriigid kontrollivad artiklis 58 [liikmesriikide kohustused] osutatud kontrollide osana, kas toetusesaajad täidavad määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artiklis 3 ja määruse (EL) 202X/XXXX [ÜKP määrus] artikli XX lõikes XX osutatud põllumajandusettevõtete hooliva juhtimise nõudeid.

Kui esimeses lõigus osutatud toetusõiguslik ala, mis on deklareeritud artiklis 70 [ühtne haldus- ja kontrollisüsteem] osutatud georuumilises taotluses, ei ületa kümmet hektarit, vabastatakse toetusesaajad käesoleva artikli kohastest kontrollidest ja karistustest.

Kui toetusesaaja on välja valitud toetusetaotluse või maksetaotlusega seotud kohapealseks kontrolliks, ei vali liikmesriigid võimaluse piires ja seonduvaid riske arvesse võttes toetusesaajat kõnealuse aastaga seoses järgmiseks kontrolliks ja kontrollivalimisse, välja arvatud juhul, kui asjaolud nõuavad rohkem kui ühte kohapealset kontrolli, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse. See säte ei vähenda kontrollide taset.

2.Liikmesriigid kasutavad oma kontrolli- ja õigusnormide täitmise tagamise süsteeme kliima ja keskkonna, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaolu, sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusaktide, kohaldatavate tööstandardite ning, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas, et tagada toetuse saajate vastavus esimeses lõigus sätestatud nõuetele.

3.Kui see on asjakohane, teavitatakse korraldusasutust või makseasutust vähemalt kord aastas mittevastavuse juhtumitest, kui sellega seoses on lõikes 2 osutatud kohaldatavate kontrolli- ja õigusnormide täitmise tagamise süsteemide alusel vastu võetud täitmisele pööratavaid otsuseid. Teatis sisaldab hinnangut asjaomase mittevastavuse raskuse, ulatuse, püsivuse, korduvuse ja tahtlikkuse kohta.

4.Lõikes 5 osutatud halduskaristusi kohaldatakse üksnes juhul, kui määruse XX artiklis 3 [ÜPP, põllumajandusettevõtte hooliv juhtimine] osutatud põllumajandusettevõtte juhtimise nõudeid ei täideta, kui see mittevastavus on vahetult toetusesaaja tegevuse või tegematajätmise tagajärg, ja kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest: 

(a)mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega, mille liikmesriigid on määratlenud oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavades kooskõlas artikli 4 punkti 21 alapunktiga a [põllumajandusliku tegevuse raammääratlus];

(b)mittevastavus on seotud artikli 4 lõikes 15 [mõisted – põllumajanduslik majapidamine] määratletud põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja juhitavate sama liikmesriigi territooriumil asuvate maadega.

Kui mittevastavus on seotud metsaaladega, ei kohaldata lõikes 5 osutatud karistusi, kui asjaomase ala puhul ei ole taotletud toetust.

5.Liikmesriigid loovad halduskaristuste süsteemi, mida kohaldatakse lõikes 4 osutatud toetusesaajate suhtes, kes ei täida mis tahes ajal asjaomase kalendriaasta jooksul põllumajandusettevõtte hooliva juhtimise nõudeid.

Karistuseks on asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlustega, mille toetusesaaja on esitanud või esitab mittevastavuse tuvastamise kalendriaasta jooksul, määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artikli 35 lõike 1 punktides a–f, o ja p loetletud meetmete alusel tehtavate maksete kogusumma vähendamine või sellest ilma jätmine niivõrd, kuivõrd need on seotud kohalike põllumajandustoodete toetusega. Karistused arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga ei ole võimalik kindlaks määrata kalendriaastat, millal mittevastavus aset leidis, arvutatakse vähendamised või ilmajätmised mittevastavuse tuvastamise aastal tehtud või tehtavate maksete alusel.

Karistuste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust või korduvust ja tahtlikkust vastavalt lõikes 3 osutatud hinnangule. Esimeses lõigus osutatud karistuste arvutamisel võetakse arvesse karistust, mis on määratud määruse XX [ÜPP] I lisa A ja B osas loetletud õigusakte rakendavate riigisiseste õigusaktide alusel põllumajandusettevõtte või muu toetusesaaja sama teo või tegevusetuse eest.

Kulud, mida on karistuse kohaldamise tulemusena vähendatud, loetakse seaduslikeks ja korrektseteks. Vähendamine on üldjuhul 3 % maksete kogusummast. Tahtliku mittevastavuse korral on vähendamine vähemalt 15 % kõnealuste maksete summast.

Liikmesriigid näevad ette, et halduskaristust ei määrata, kui:

(a)mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud või erandlikud asjaolud;

(b)mittevastavuse põhjuseks on avaliku sektori asutuse korraldus.

6.Määruse (EL) XX [ühine kalanduspoliitika] artiklile XX mittevastavuse korral nõutakse toetusesaajale makstud toetus tagasi ja toetusesaaja esitatud toetusetaotlus ei ole käesoleva artikli lõike 8 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et toetusesaaja on toime pannud pettuse.

7.Kui määruse (EL) XX [ühine kalanduspoliitika] artiklis XX loetletud juhtum leiab aset taotluse esitamise ja lõppmakse tegemisele järgneva viie aasta vahelisel ajal, nõutakse toetusesaajale makstud toetus tagasi. Tagasinõudmine peab olema proportsionaalne asjaomase toetusesaaja kohustuste täitmata jätmise või raskete rikkumiste laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

8.Selleks et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ning lõikes 5 osutatud karistuste ja määruse EL XX [ühine kalanduspoliitika] artiklis XX ning käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7 osutatud tagasinõudmiste ja vastuvõetamatuse tõhusus, proportsionaalsus ja hoiatav mõju, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust järgmisega:

(a)üksikasjalikud eeskirjad karistuste kohaldamise ja arvutamise kohta;

(b)vastuvõetamatuse rakendumise künnise ja ajavahemiku kindlaksmääramine ning antud toetuse tagasinõudmise kord, sealhulgas selle rakendumise künnised.

Artikkel 63
Andmete kogumine ja salvestamine

1.Auditi ja kontrolli, läbipaistvuse ning tulemuslikkuse seire ja hindamise eesmärgil koguvad, talletavad ja säilitavad liikmesriigid elektrooniliselt punktides a–g osutatud teavet, tagades samal ajal andmete turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise ja võimaldades automatiseeritud andmevahetust komisjoni tuvastatud elektroonilise süsteemiga:

(a)toetusesaaja kohta: 

(I)kas toetusesaaja on avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, üksus, mis on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik või füüsiliste isikute rühm;

(II)üksuse täielik juriidiline nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas, või muu kordumatu tunnus riigi tasandil;

(III)füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, asukoht ja riiklik isikukood;

(IV)teave toetusesaaja kõigi tegelike kasusaajate kohta, kui neid on, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 4 lõikes 6 23 toodud määratlusele: eesnimi (eesnimed) ja perekonnanimi (perekonnanimed), sünnikuupäev (sünnikuupäevad) ning käibemaksukohustuslasena või maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid), kui on olemas, või muu kordumatu tunnus riigi tasandil;

(V)liidu toetuse summa, mis on ette nähtud toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis;

(VI) märge kavaga seotud meetme kohta koos meetme järjekorranumbri ja tegevuse tunnuskoodiga;

(VII)rahastamisvahendite puhul teave selle kohta, kas toetusesaaja on valdusfondi rakendav asutus või valdusfondi struktuuri puudumise korral erifondi rakendav asutus või, kui rahastamisvahendit haldab otseselt korraldusasutus, teave korraldusasutuse kohta; 

(VIII)seoses artikli 35 lõikes 1 osutatud ÜPP sekkumistega:

·sugu, kas toetusesaaja on põllumajandustootja, metsa valdaja, noor põllumajandustootja või vastloodud ettevõte; valdkondlike sekkumiste puhul tootjaorganisatsiooni liik;

·põllumajandusliku majapidamise asukoht, kas see asub määruse (EL) 202/XXXX [ÜPP määrus] artiklis 8 osutatud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tingitud piirangutega alal, nitraaditundlikul alal 24 , kõnealuse määruse artiklis 9 [toetus teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate ebasoodsate tegurite korral] osutatud Natura 2000 alal; 

·põllumajandustootmise viis 25 , kas põllumajanduslik majapidamine on mahepõllumajanduslik 26 , põllumaa hektarite koguarv, püsirohumaa pindala hektarite koguarv koos püsikultuuridega, millel põllumajanduslikku tegevust ei toimu, kuid mis on toetuskõlblikud, hooliva juhtimise all olevate juhitavate koguarv, millest kaitstavad põllumajandustavad;

(b)vahendite saaja ja vahendite lõpliku saaja kohta:

(I)kas vahendite saaja või vahendite lõplik saaja on füüsiline või juriidiline isik ning juriidilise isiku puhul kas ta on avalik-õiguslik või eraõiguslik isik;

(II)juriidilise isiku puhul vahendite saaja või vahendite lõpliku saaja täielik juriidiline nimi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas, või muu kordumatu tunnus riigi tasandil, ning füüsilise isiku puhul vahendite saaja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas, või muu kordumatu tunnus;

(III)eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate ühist põllumajanduspoliitikat toetavate sekkumistega seotud rahastamisvahendite puhul sugu, kas vahendite lõplik saaja on põllumajandustootja, metsa valdaja, noor põllumajandustootja, vastloodud ettevõte, ning vahendite lõpliku saaja ja panga vahel sõlmitud lepingute arv;

(IV)vahendite saaja või vahendite lõpliku saaja asukoht, nimelt vahendite saaja aadress, kui vahendite saaja või vahendite lõplik saaja on juriidiline isik; kui vahendite saaja või vahendite lõplik saaja on füüsiline isik ja tema alaline elukoht on liidus, siis NUTS 2 tasandi piirkond, või kui vahendite saaja või vahendite lõplik saaja on füüsiline isik ja tema alaline elukoht ei ole liidus, siis riik;

(V)teave vahendite saaja või vahendite lõpliku saaja kõigi tegelike kasusaajate kohta, kui neid on, vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 lõikes 6 toodud määratlusele: eesnimi (eesnimed) ja perekonnanimi (perekonnanimed), sünnikuupäev (sünnikuupäevad) ning käibemaksukohustuslasena või maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid), kui on olemas, või muu kordumatu tunnus riigi tasandil;

(VI)eraldatud liidu toetuse summa, märge kavaga seotud meetme kohta ja tegevuse tunnus;

(c)töövõtja kohta:

(I)nimi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number;

(II)teave vahendite saaja või vahendite lõpliku saaja kõigi tegelike kasusaajate kohta, kui neid on, vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 lõikes 6 toodud määratlusele: eesnimi (eesnimed) ja perekonnanimi (perekonnanimed), sünnikuupäev (sünnikuupäevad) ning käibemaksukohustuslasena või maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid), kui on olemas, või muu kordumatu tunnus riigi tasandil;

(III)teave kõigi lepingute kohta: nimi, kuupäev, viide, lepingu summa ja mis tahes asjakohane tunnus või registreerimisnumber;

(IV)märge kavaga seotud meetme kohta koos meetme järjekorranumbri ja tegevuse tunnuskoodiga;

(d)alltöövõtja kohta:

(I)nimi, käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number;

(II)teave alltöövõtulepingu kohta: nimi, kuupäev, viide, lepingu summa ja mis tahes asjakohane tunnus või registreerimisnumber;

(III)märge kavaga seotud meetme ja tegevuse või toimingu kohta koos meetme järjekorranumbri ja tegevuse tunnuskoodiga;

(e)tegevuse kohta:

(I)tegevuse nimi ja kordumatu tunnus ning asukoht või mobiilsete tegevuste, pilves rakendatud tegevuste või mitut tegevuskohta hõlmavate tegevuste puhul toetusesaaja asukoht;

(II)tegevuse lühikirjeldus ja eesmärgid, välja arvatud artikli 35 lõike 1 punktides a–g, o ja p osutatud ÜPP sekkumised;

(III)nende projektikonkursside ja hankemenetluste kordumatu tunnus, mille alusel tegevus välja valiti, ja sellega seotud teave vastavalt määruse (EL) [tulemusraamistiku määrus] artikli 12 lõikele 4;

(IV)rahastamistaotluse esitamise kuupäev ja toetuse saamise tingimusi sisaldava dokumendi kuupäev;

(V)liidu toetuse summa, mis on nimetatud toetuse tingimusi sätestavas dokumendis;

(VI)toetusesaajale tegevuse eest välja makstud summa;

(VII)kava asjaomase peatüki suhtes kohaldatav kaasrahastamise määr ja vajaduse korral täiendav riiklik rahastamine;

(VIII)tegevuse või toimingu alguskuupäev ja lõppkuupäev, mis on märgitud toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis;

(IX)tegelik kuupäev, mil tegevus füüsiliselt lõpule viiakse või täielikult rakendatakse;

(X)tegevuse valuuta (nagu on esitatud toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis);

(XI)selle kava kordumatu tunnus, mille alusel tegevust toetatakse;

(XII)teave selle kohta, kas tegevuses osaleb mõni kolmas riik või kas tegevus toimub kolmandas riigis; kui jah, siis milline kolmas riik;

(XIII)määruse [tulemusraamistiku määrus] artikli 14 kohaste meetme, vahe-eesmärgi ja sihtväärtuse, sekkumisvaldkonna ja tulemusnäitajate järjekorranumber, mille saavutamisele tegevus kaasa aitab, ning edusammud saavutuste ja iga näitaja puhul;

(XIV)artikli 35 lõikes 1 osutatud ÜPP sekkumiste puhul: toetusõiguslik ala, vajaduse korral hõlmatud põllumajandustavad, kas seda põllumajandustava on äsja rakendatud, põllumajandussektor, põllumajandustootjate rühm või ala, kellele/millele sekkumised on suunatud, toetatava ala liik, kindlustatud ala, loomade arv või kapital, investeeringute kategooria, koolituse liik;

(XV)teave selle kohta, kas rahastamisvahendit kombineeritakse programmi toetusega sihttoetuste kujul artikli 71 tähenduses;

(XVI)teave selle kohta, kas rahastamisvahendi tegevust või toimingut rakendatakse järgmistel asjaomastel programmitöö perioodidel: programmitöö periood 2021–2027 ja pärast programmitöö perioodi 2027–2034;

(XVII)kui rahastamisvahendit hallatakse valdusfondi kaudu, teave valdusfondi alla kuuluvat erifondi haldava asutuse kohta;

(XVIII)rahastamisvahendi tegevuste või toimingute puhul lisaks fondidele kaasatud avaliku ja erasektori vahendite summa, toodete kaupa: laenud; garantiid; omakapital või kvaasiomakapital; sihttoetused rahastamisvahendi toimingute raames;

(f)kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta seoses iga kohaliku algatusrühmaga:

(I)liikmete arv kategooriate kaupa, otsustusprotsessis osalevate liikmete arv kategooriate ja soo kaupa, noorte kaasamine otsuste tegemisse;

(II)rakendatud meetmete arv toetusesaajate liikide ja piirkondade kaupa, innovatsiooniga seotud meetmete arv; liidu toetuse summa, mis on eraldatud ja makstud suutlikkuse suurendamiseks ja ettevalmistavate tegevuste jaoks ning strateegia ja selle rakendamise juhtimiseks, seireks ja hindamiseks;

(III)kohaliku algatusrühma toetus regionaalarengule, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikale või ranniku- ja vesiviljeluskogukondade arendamisele;

(g)iga EIP-AGRI töörühma kohta:

(I)projekti pealkiri; projekti koordinaator ja partner(id): partneri liik, nimi, aadress, e-post ja telefon; projekti algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid ja laad; peamised käsitletavad teemavaldkonnad; territoriaalne kohaldamisala, geograafiline asukoht; projekti lühikokkuvõte(-kokkuvõtted) koos projekti peamiste järeldustega; projekti panus ÜPP erieesmärkide saavutamisse; lõpparuanne;

(II)vajaduse korral liidu toetusele ja kaasrahastamisele lisanduvad rahastamisallikad.

2.Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud teabe komisjonile kättesaadavaks kaks korda aastas automaatse andmevahetuskorra kaudu.

3.Seoses lõikes 1 osutatud andmetega, mis on seotud ÜPP sekkumistega, teevad liikmesriigid komisjonile igal aastal hiljemalt N aasta 31. oktoobriks kättesaadavaks teabe taotlusaastal N-1 tehtud pindala- ja loomapõhiste maksete, kalendriaastal N-1 rakendatud valdkondlike sekkumiste ja muude asjakohaste sekkumiste kohta.

4.Liikmesriigid loovad oma süsteemid andmete kogumiseks digiteerimist toetaval ja koostalitlusvõimelisel viisil, lähtudes põhimõttest, et andmeid kogutakse ainult üks kord ja neid taaskasutatakse. Liikmesriigid tagavad, et toetusesaajatel, vahendite saajatel, vahendite lõplikel saajatel, töövõtjatel ja alltöövõtjatel on nii vähe kui võimalik vaja andmetaotlusi dubleerida, neil on juurdepääs kõigile nendega seotud asjakohastele andmetele ning neil on lihtne neid andmeid taotluste täitmiseks ja esitamiseks taaskasutada. Võimaluse korral taaskasutavad liikmesriigid olemasolevaid registreid ja andmebaase.

5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 [delegeeritud volituste rakendamine] vastu delegeeritud õigusakte lõikes esitatud andmekategooriate muutmiseks.

Artikkel 64
Läbipaistvus

1.Liikmesriik tagab kuue kuu jooksul alates [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus] artiklis 23 osutatud nõukogu otsuse vastuvõtmisest, et on olemas toimiv veebisait, kus on kättesaadav teave käesoleva määruse kohase toetuse kohta, mis hõlmab kava eesmärke, tegevusi, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.

2.Liikmesriik tagab artikli 63 lõikes 1 [andmete kogumine ja salvestamine] sätestatud teabe avaldamise käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veebisaidil, võttes arvesse isikuandmete kaitset ja käesoleva artikli lõikes 5 loetletud erandeid. Seda teavet ajakohastatakse vähemalt kord iga kuue kuu järel.

Erandina esimesest lõigust tagavad liikmesriigid artikli 35 lõikes 1 osutatud ÜPP sekkumiste puhul N+1 aasta 31. maiks artikli 63 lõikes 3 [andmete kogumine ja salvestamine] osutatud teabe avaldamise, välja arvatud kõnealuse artikli lõike 1 punkti a alapunktides iv ja ix ning punkti e alapunktis xiv osutatud andmed.

Samuti tagab liikmesriik, et sellel veebisaidil avaldatakse määruse (EL) [tulemusraamistiku määrus] artikli 12 lõikes 4 osutatud elemendid seoses fondi raames korraldatavate projektikonkursside ja hankemenetlustega ning fondi raames kavandatud projektikonkursside ajakava koos nende elementidega; seda teavet ajakohastatakse vähemalt kaks korda aastas.

Teave on liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ja/või kas inglise, prantsuse või saksa keeles ning jääb veebisaidile kättesaadavaks kaheks aastaks alates selle esialgsest avaldamisest. Lõikes 1 osutatud veebisaidil avaldatavad andmed peavad olema digiteerimist toetavas, avatud, koostalitlusvõimelises ja masinloetavas vormingus, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtteid teha, neid võrrelda ja taaskasutada.

3.Enne lõike 2 kohast avaldamist teavitab liikmesriik toetusesaajaid ja palub neil teavitada vahendite saajaid, vahendite lõplikke saajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, et andmed avalikustatakse.

4.Komisjon avaldab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmed määruse [tulemusraamistiku määrus] artiklis 12 [ühtne värav] osutatud kesksel veebisaidil.

Esimese lõigu kohaldamisel avaldab komisjon liidu toetuse osa artiklis 63 [andmete kogumine ja salvestamine] osutatud summades. Liidu toetus määratakse kindlaks, korrutades artiklis 63 [andmete kogumine ja salvestamine] osutatud summad kava vastava peatüki suhtes kohaldatava kaasrahastamismääraga. Muus vääringus kui eurodes väljendatud summad konverteeritakse eurodesse, kasutades määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuist raamatupidamislikku vahetuskurssi.

5.Teavet ei avaldata, kui liidu või riigisisese õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra ja kriminaaluurimistega seotud põhjustel või kui teave kuulub määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 38 lõike 3 punktide a–d kohaldamisalasse.

Teavet põllumajandustootjate ees- ja perekonnanimede kohta ei avaldata, kui neile ühe aasta jooksul laekunud summa ei ületa 2 500 eurot.

II PEATÜKK
Maksete tegemise eeskirjad

Artikkel 65
Maksetaotluste esitamine ja hindamine

1.Komisjon teeb makseid kooskõlas eelarveassigneeringutega ja sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. 

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile maksetaotluse vastavalt XI lisas esitatud vormile [maksetaotluse vorm]. Maksetaotlusesse kantavad summad peavad vastama summadele, mis on põhjendatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisega või muude sekkumiste vastavate väljunditega ja kooskõlas kava heakskiitmise otsusega ning tuginevad liikmesriigi kogutud ja kontrollitud tõenditele.

3.Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmise hindamisel hindab liikmesriik iga vahe-eesmärki ja sihtväärtust tervikuna, võttes arvesse selle sõnastust, aluseks olevat eesmärki ja konteksti vastavalt VIII lisale [hindamissuunised fondi vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste rahuldava saavutamise kohta].

4.Liikmesriigid esitavad komisjonile maksetaotlused vastavalt XI lisas esitatud vormile kuni kuus korda aastas 31. oktoobriks. 

5.Maksetaotlust ei loeta vastuvõetavaks, kui viimast nõutud kinnituspaketti ei ole veel esitatud kooskõlas artikliga 59 [iga-aastane kinnituspakett] ja kuni selle esitamiseni. 

6.Vahendite olemasolul teeb komisjon makse 60 päeva jooksul alates maksetaotluse saamise kuupäevast. Summad võib välja maksta ühe või mitme osamaksena. 

7.Eelmaksete ja tehtud maksete kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada 95 % fondide panusest kavasse. Kui see ülemmäär on saavutatud, jätkab koordineeriv asutus komisjonile maksetaotluste edastamist. Ilma et see piiraks artiklite 66, 67 ja 68 kohaldamist, teeb komisjon lõppmakse hiljemalt kümme kuud pärast dokumentide kättesaamist viimase rakendusaasta kohta.

8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakt VIII ja IX lisa muutmiseks [maksetaotlus ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmine]. 

Artikkel 66
Tähtajad ja maksetähtaja edasilükkamine

1.Kui komisjonile on määratud tähtaeg liikmesriikide suhtes meetmete võtmiseks, algab selle tähtaja arvestamine ajast, kui liikmesriik on esitanud kogu käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastava teabe. 

2.Kõnealuse tähtaja arvestamine peatatakse järgmisel kuupäeval pärast seda, kui komisjon saadab liikmesriigile oma tähelepanekud või nõude läbivaadatud dokumentide esitamiseks, kuni kuupäevani, mil liikmesriik neile tähelepanekutele vastab või need dokumendid esitab. 

3.Võttes arvesse tema käsutuses olevat teavet ja proportsionaalsuse põhimõtet, võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksimaalselt kuueks kuuks või võtta laenutoetuse puhul laenulepingu alusel meetmeid, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 

(a)teave viitab sellele, et liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata artiklis 58 [liikmesriikide kohustused] sätestatud kohustused, mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid; 

(b)komisjon kavatseb teha kontrolle eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas üks või mitu maksetaotluses sisalduvat vahe-eesmärki või sihtväärtust või väljundit ei ole täidetud või saavutatud;

(c)vahe-eesmärk või sihtväärtus, mille jaoks makse on tehtud, võib olla tühistatud kooskõlas artikliga 69 [tühistamised]. 

4.Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki kirjalikult edasilükkamise põhjustest ja vajaduse korral nõuab olukorra parandamist.

Artikkel 67
Maksete peatamine

1.Komisjon võib peatada kõik maksed või osa neist või võtta laenutoetuse puhul mis tahes meetmeid, mis on laenulepingu alusel kättesaadavad, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, kõikidel järgmistel juhtudel: 

(a)liikmesriik ei ole võtnud parandusmeetmeid artikli 66 [edasilükkamine] lõike 3 punkti a kohase edasilükkamise põhjuseks oleva olukorra parandamiseks; 

(b)on jäetud olulisel määral täitmata artiklis 58 [liikmesriikide kohustused] sätestatud kohustused, mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid;

(c)üks või mitu maksetaotluses sisalduvat vahe-eesmärki või sihtväärtust või väljundit ei ole täidetud või vahe-eesmärk või sihtväärtus, mille puhul on makse välja makstud, on artikli 69 [tühistamised] kohaselt tühistatud; 

(d)komisjon on esitanud ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaselt põhjendatud arvamuse seoses rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis ohustab meetmete tulemuslikku rakendamist;

(e)nõukogu on otsustanud, et liikmesriik:

(I)ei ole võtnud tõhusaid meetmeid oma ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks, välja arvatud juhul, kui nõukogu on võtnud euroalal või liidus tervikuna esineva tõsise majandussurutise korral vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 artikli 25 kohase soovituse;

(II)ei ole võtnud ülemäärase tasakaalustamatuse korrigeerimiseks parandusmeetmeid, välja arvatud juhul, kui nõukogu on võtnud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 9 lõike 4 alusel antud soovituse muudatused;

(III)on otsustanud, et liikmesriik ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajanduslikus kohandamisprogrammis sisalduvaid poliitikanõudeid asjaomase liikmesriigi kontrolli all olevatel põhjustel;

(f)komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik ei tegutse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 artiklites 3 ja 3a osutatud kohandamisprogrammi ja vastastikuse mõistmise memorandumiga.

2.Enne peatamise kohta otsuse tegemist teatab komisjon liikmesriigile oma järeldused ja annab liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul oma märkused komisjoni hinnangu kohta. Seda tähtaega võib vastastikkusel kokkuleppel pikendada. Komisjon võtab enne peatamise kohta otsuse tegemist arvesse kogu liikmesriigi esitatud asjakohast teavet ja märkuseid. 

3.Komisjon tühistab peatamise, kui liikmesriik on võtnud parandusmeetmed lõikes 1 osutatud asjaolude parandamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata kava muutmist täiendavate maksetingimuste lisamisega. 

Artikkel 68
Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

1.Komisjon kohaldab finantskorrektsioone, et vähendada proportsionaalselt liidu rahalist toetust, ja kui see on asjakohane, nõuab liikmesriikidelt sisse kõik liidu eelarvesse tasumisele kuuluvad summad või võtab laenutoetuse puhul kõik laenulepingu alusel kättesaadavad meetmed, kui ta teeb kindlaks, et esineb üks järgmistest olukordadest: 

(a)asjaomane liikmesriik ei ole võtnud artikli 67 [maksete peatamine] lõikes 2 osutatud vajalikke meetmeid ja kui maksed on peatatud vähemalt kuueks kuuks;

(b)esineb liidu finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni või huvide konflikti, mida liikmesriik ei tuvastanud, millest ta ei teatanud ja mida ta ei kõrvaldanud;

(c)on jäetud olulisel määral täitmata artiklis 58 [liikmesriikide kohustused] sätestatud kohustused, mille suhtes liikmesriik ei ole võtnud parandusmeetmeid;

(d)summad on makstud välja täitmata vahe-eesmärgi või sihtväärtuse või saavutamata väljundi eest, mida liikmesriik ei tuvastanud ja millest ta ei teatanud, ning kava lõpuks ei ole võetud parandusmeetmeid; kui liikmesriik on teatanud sellistest järeldustest komisjonile, kohaldatakse artikli 67 (maksete peatamine) lõike 1 punktis c sätestatud peatamismenetlust;

(e)vahe-eesmärk või sihtväärtus, mille jaoks makse on välja makstud, on tühistatud pärast seda, kui kava alusel on tehtud viimane makse, ja kava lõpuks ei ole võetud parandusmeetmeid. 

2.Finantskorrektsiooni summa üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse lõikes 1 loetletud puuduste tõsidust, sagedust ja finantsmõju. See peab võimalikult täpselt vastama liidu eelarvele tekitatud tegelikule rahalisele kahjule või riskile. Kui komisjon ei saa alusetult tehtud maksete tegelikku taset ja liidule tekitatud rahalise kahju summat mõistlike jõupingutustega kindlaks määrata, võib komisjon summa kindlaks määrata, kohaldades XIV lisa [kindlamääraliste finantskorrektsioonide taseme kindlaksmääramine] kohaselt ekstrapoleeritud või ühtse määraga korrektsioone. 

Saavutamata vahe-eesmärgi või sihtväärtuse puhul, mida liikmesriik ei tuvastanud ja millest ta ei ole teatanud, nagu on osutatud lõike 2 punktis d, määratakse komisjoni kohaldatud korrektsiooni väärtus proportsionaalselt täitmata osaga. 

Kui konkreetse meetme lõplikku eesmärki või sihtväärtust ei ole saavutatud, määratakse komisjoni kohaldatud korrektsiooni väärtus proportsionaalselt meetme rakendamisega, võttes arvesse varasemaid makseid. 

3.Enne finantskorrektsiooni kohta otsuse tegemist teatab komisjon liikmesriigile oma järeldused ja annab liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul oma märkused komisjoni hinnangu kohta. Seda tähtaega võib vastastikkusel kokkuleppel pikendada. Komisjon võtab enne finantskorrektsiooni kohaldamise kohta otsuse tegemist arvesse kogu liikmesriigi esitatud asjakohast teavet ja märkuseid. 

4.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, vähendab komisjon proportsionaalselt toetust ja nõuab sisse kõik summad, mis tuleb liidu eelarvesse tagasi maksta, kõigil sellistel juhtudel, mis mõjutavad liidu finantshuve või vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamist ja mille suhtes liikmesriik ei ole võtnud parandusmeetmeid, või kui on jäetud olulisel määral täitmata IV lisas [põhinõuded] nimetatud põhinõuded või artiklis 58 [liikmesriikide kohustused] sätestatud kohustused ja liikmesriik ei ole seda olukorda viimasel eelarveaastal kinnituspaketi esitamisega parandanud. 

5.Kui pärast kava muutmist jäetakse välja meede, mille puhul on makstud välja summad lõpuleviidud eesmärkide või sihtväärtuste saavutamise eest, nõutakse varem väljamakstud summad tagasi ilma liidu rahalist toetust vähendamata ja kavandatakse need ümber muude meetmete jaoks. 

Artikkel 69
Kestvus ja tühistamised

1.Liikmesriik tagab, et mis tahes asjakohane vahe-eesmärk ja sihtväärtus jääb täidetuks vähemalt viie aasta jooksul alates komisjoni sellise makse tegemise kuupäevast, mis vastab vahe-eesmärgi või sihtväärtuse saavutamisele.

2.Kui komisjon leiab, et lõikes 1 sätestatud nõudeid ei ole järgitud, või kui liikmesriik teavitab tühistamisest kinnituspaketis, järgib komisjon artiklites 66, 67, 68 [edasilükkamine, maksete peatamine, korrektsioon] osutatud tegevuskorda.

3.Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 3 punktis c sätestatud erieesmärkide kohaste investeeringute suhtes, mis ei ole taristuinvesteeringud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes kehtib riigiabi eeskirjade kohaselt investeeringu säilitamise kohustus või kui selline säilitamise kohustus on sätestatud kavas.

4.Ümberpaigutamist toetavad tegevused ei ole rahastamiskõlblikud.

Artikkel 70
Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS)

1.Iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem“) ning tagab selle toimimise. Seda kohaldatakse artikli 35 lõike 1 punktides a–g loetletud sekkumiste suhtes.

2.Kui see on vajalik, kasutatakse ühtset süsteemi ka määruse XX [ÜPP] artiklis XX osutatud [põllumajandusettevõtete hooliv juhtimine] haldamiseks ning kõigil asjakohastel juhtudel VI jaotises [sätted äärepoolseimate piirkondade toetamise kohta] osutatud meetmete puhul.

3.Ühtne süsteem sisaldab järgmisi elemente:

(a)põllumajanduse seiresüsteem (AMS). AMS on kord, mille alusel regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadeldakse, jälgitakse ja hinnatakse põllumajanduslikke tegevusi ja tavasid tehnoloogiliste vahendite, sealhulgas Copernicuse Sentineli satelliitandmete alusel;

(b)georuumiline ja loomapõhine taotlussüsteem (GSA). GSA on digitaalne taotlusvahend, mille abil toetusesaaja saab deklareerida põllumajandusliku majapidamise põllumajanduslikku tegevust ja tavasid;

(c)maatükkide identifitseerimise süsteem (LPIS);

(d)loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem;

(e)lõigetes 1 ja 2 loetletud sekkumistega seotud toetusesaajate identifitseerimise süsteem;

(f)kontrolli- ja karistussüsteem. Liikmesriigid teevad igal aastal toetuse- ja maksetaotluste halduskontrolle, et teha kindlaks nende seaduslikkus ja korrektsus. Neid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid, mida võib teha tehnoloogia abil kaugjuhtimise teel. Liikmesriigid võivad siiski otsustada mitte teha kohapealseid kontrolle, kui meetmete rahastamiskõlblikkuse tingimuste täitmist jälgitakse käesoleva artikli punktis a osutatud põllumajanduse seiresüsteemi alusel.

4.Liikmesriigid hindavad igal aastal lõike 3 punktides a, b ja c osutatud ühtse süsteemi elementide kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Kui hindamise käigus tuvastatakse ühtse süsteemi elementides puudusi, võtavad liikmesriigid asjakohased parandusmeetmed või kui selliseid parandusmeetmeid ei võeta, nõuab komisjon, et koostataks tegevuskava, milles kirjeldatakse üksikasjalikult täitmata parandusmeetmete rakendamise ajakava.

Hindamisaruanne ning vajaduse korral parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava esitatakse komisjonile asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks.

5.Komisjon edastab põllumajanduse seiresüsteemi jaoks vajalikud satelliidiandmed tasuta põllumajanduse seiresüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või neid asutusi esindama volitatud teenusepakkujatele. Lõikes 4 osutatud ühtse süsteemi kvaliteedi hindamiseks esitab komisjon neile tasuta vajalikud väga suure resolutsiooniga kujutised. Komisjon jääb satelliidiandmete ja kujutiste omanikuks. 

6.Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, loovad liikmesriigid Euroopa maaseiresüsteemi. See annab põllumajandustootjatele teavet, et toetada nende põllumajanduslike majapidamiste kestlikku majandamist. Lisaks esitatakse selles andmeid ÜPP poliitika väljatöötamiseks ja seireks ning edendatakse põllumajandusettevõtete kestlikkusandmete jagamist.

7.Euroopa maaseiresüsteem sisaldab vähemalt lõikes 3 osutatud ühtse süsteemi osadega seotud andmeid ja vajaduse korral andmeid, mida põllumajandustootjad jagavad avaliku sektori asutustega vastavalt määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artiklile 10. Liikmesriigid võivad põllumajandustootjate huvides osutada lisateenuseid, et tõhustada Euroopa maaseiresüsteemi muude teabeallikatega.

8.Kui see on vajalik selleks, et tagada käesolevas peatükis sätestatud ühtse süsteemi tõhus, sidus ja mittediskrimineeriv rakendamine viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte, täiendades käesolevat määrust järgmisega:

(a)eeskirjad metoodika kohta, mis on liidu tasandil kehtestatud lõike 3 punktides a, b ja c osutatud ühtse süsteemi osade iga-aastaseks kvaliteedihindamiseks;

(b)lõike 3 punktis c osutatud LPIS-süsteemi käsitlevad eeskirjad.

9.Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad järgmise kohta:

(a)komisjonile edastatavate või kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm ja sisu ning edastamise või kättesaadavaks tegemise kord:

(I)lõikes 4 osutatud hindamisaruanne;

(II)liikmesriikide esitatud parandusmeetmed;

(b)järgmiste süsteemide põhijooned ja eeskirjad:

(I)AMS;

(II)GSA;

(III)LPIS;

(IV)Euroopa maaseiresüsteem.

10.Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 87 lõikes 3 [komiteemenetlus, kontrollimenetlus] osutatud kontrollimenetlusega.

XI JAOTIS
TOETUSE ERILIIK

Artikkel 71
Rahastamisvahendid

11.Liikmesriigid võivad lisada oma kavadesse toetuse olemasolevatele või uutele rahastamisvahenditele, mida rakendab otse korraldusasutus või mida rakendatakse korraldusasutuse vastutusel. 

12.Rahastamisvahendite kasutamine ja nende võimalik kombineerimine sihttoetuste andmisega peab olema põhjendatud, võttes arvesse turu vajadusi ning nende võimet vähendada riske ja võimendada erakapitali. Rahastamisvahendi hinnangulised kulud määratakse kindlaks kooskõlas lõikega 11.

13.Liikmesriigid valivad rahastamisvahendeid rakendavad asutused. Kui rahastamisvahendit rakendab valdusfond, valib valdusfondi rakendav asutus läbipaistvate menetluste abil välja erifonde rakendavad asutused.

14.Haldustasud peavad põhinema tulemuslikkusel.

Kui valdusfondi haldavad asutused valitakse välja otselepingu sõlmimise teel, on haldustasude ülemmäär omakapitali- või kvaasiomakapitali toodete puhul kuni 7 % kava rahalisest toetusest ja mis tahes muude finantstoodete puhul kuni 5 %.

Kui erifondi haldavad asutused valitakse välja otselepingu sõlmimise teel, on haldustasude ülemmäär omakapitali- või kvaasiomakapitali toodete puhul kuni 15 % kava rahalisest toetusest ja mis tahes muude finantstoodete puhul kuni 7 % kava rahalisest toetusest.

15.Liikmesriik võib sõlmida lepingu rahastamisvahendi rakendamiseks otse järgmiste toetusesaajatega:

(a)EIP Grupp;

(b)rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus;

(c)avalikus omandis pank või asutus, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegeleb kutseliselt finantstegevusega ning vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(I)tal puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud kooskõlas aluslepingutega riigisisesest õigusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, mis ei avalda asjaomasele pangale või finantseerimisasutusele otsustavat mõju, ning välja arvatud erakapitali osaluse vormid, mis ei mõjuta otsuseid, mis puudutavad fondidest toetatava rahastamisvahendi igapäevast haldamist;

(II)ta tegutseb lähtuvalt avalikust poliitikast, milleks on talle volituse andnud asjaomane liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi asutus, ning kogu tema tegevus või selle osa hõlmab majandusarengu meetmeid, mis aitavad saavutada fondide eesmärke;

(III)kogu tema tegevus või selle osa hõlmab majandusarengu meetmeid, mis aitavad saavutada fondide eesmärke piirkondades, poliitikavaldkondades või sektorites, mida ei ole üldiselt võimalik rahastada turuallikatest või mille puhul selline rahastus ei oleks piisav;

(IV)ta ei keskendu oma tegevuses eeskätt maksimaalse kasumi saamisele, vaid tagab oma tegevuse pikaajalise rahalise kestlikkuse;

(V)ta tagab, et lõikes 4 osutatud otselepingu sõlmimisega ei kaasne mingit otsest ega kaudset kasu äritegevusele, võttes kooskõlas kohaldatava õigusega asjakohased meetmed;

(VI)kooskõlas kohaldatava õigusega teostab tema üle järelevalvet sõltumatu asutus;

(d)muud asutused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL 27 artiklis 12 sätestatud tingimustele.

16.Rahastamisvahendi võib kombineerida sihttoetuste vormis antava rahastamisega sama rahastamisvahendi toimingu ja sama rahastamislepingu raames, kui mõlemat eri vormis toetust annab rahastamisvahendit rakendav asutus. Sellisel juhul kohaldatakse kogu kõnealuse rahastamisvahendi toimingu suhtes rahastamisvahendi suhtes kohaldatavaid eeskirju. Sihttoetuse vormis antav rahastamine peab olema otseselt seotud rahastamisvahendiga ja selle jaoks vajalik ning see ei või ületada finantstootega toetatavate investeeringute väärtust. Iga toetuse liigi kohta peetakse eraldi arvestust.

17.Rahastamisvahendite raames rakendatavate meetmete lõplikud eesmärgid ja sihtväärtused nõuavad toetuse andmist vahendite lõplikele saajatele.

18.ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste puhul ei tohi vahendite lõplikule saajale antava käibekapitali toetuse kogusumma brutoekvivalent mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. Sama ülemmäära kohaldatakse rahastamisvahendite kaudu noorte põllumajandustootjate konkreetsele projektile, sealhulgas tegevuse alustamiseks, antava toetuse maksimumsumma suhtes.

19.Sihttoetusi ei kasutata rahastamisvahenditest saadud toetuse tagasi maksmiseks. Rahastamisvahendeid ei kasutata sihttoetuste eelrahastamiseks.

20.Fondidest rahastamisvahenditesse makstud toetus kantakse liikmesriikides asuvate finantseerimisasutuste kontodele ja seda hallatakse kooskõlas aktiivse rahavoogude juhtimise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondist rahastamisvahenditesse makstud toetusega, kasutatakse sama eesmärgi saavutamiseks kui algset fondidest saadud toetust, sealhulgas selliste haldustasude maksmiseks, mis on rahastamisvahendit rakendaval asutusel tekkinud kas siis sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi lõpetamist muude rahastamisvahendite või vahendite lõplikesse saajatesse täiendavalt investeerimise toetuse muude vormide kaudu kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni. Intressid ja muud tulud, mida ei ole kasutatud vastavalt eelmisele lausele, arvatakse kogutoetusest maha.

21.Rahastamisvahendi hinnangulised kulud määratakse kindlaks kavandatud finantstoodete sihtmahu ja vastavate haldustasude alusel. Rahastamisvahendite hinnanguliste kulude hulka võib lisada ka järgmised kategooriad:

(a)laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute puhul maksed vahendite lõplikele saajatele;

(b)tagatislepingute jaoks eraldatud, veel välja maksmata või juba välja makstud vahendid, mis on ette nähtud tagatiste võimalikuks realiseerimiseks kahjude eest ning mis arvutatakse koefitsiendi alusel, mis on kindlaks määratud vastavate välja antud uute laenude või vahendite lõplikesse saajatesse tehtud omakapitali investeeringute jaoks;

(c)maksed vahendite lõplikele saajatele või nende kasuks, kui rahastamisvahendid on kombineeritud ühesainsas rahastamisvahendi toimingus kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5;

(d)rahastamisvahendit rakendavate asutuste haldustasud.

(e)Korraldustasusid või nende mis tahes osa, mida nõutakse sisse vahendite lõplikelt saajatelt, ei arvata hinnanguliste kulude hulka.

22.Rahastamisvahenditest vahendite lõplikesse saajatesse tehtud investeeringutest või tagatislepingute kohaselt eraldatud vahendite vabanemise tulemusena enne rahastamiskõlblikkuse perioodi lõppu tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimakseid ja igasugust fondi panusega seotud tulu, kasutatakse uuesti sama või muu rahastamisvahendi raames täiendavate investeeringute tegemiseks vahendite lõplikesse saajatesse, et korvata fondist rahastamisvahendisse tehtavate maksete nimiväärtuse vähenemist, mis on tingitud negatiivsest intressist, kui selline vähenemine leiab aset hoolimata aktiivsest rahavoogude juhtimisest, või selleks, et katta selliste täiendavate investeeringutega seotud halduskulud ja -tasud, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kaheksa aasta jooksul pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi lõppu kasutatakse tagastatud vahendeid uuesti kooskõlas kava eesmärkidega kas sama või muude rahastamisvahendite raames või muude toetuste vormis.

Artikkel 72
Rahastamisvahendite juhtimiskontroll ja auditid

1.Korraldusasutus teeb artikli 51 [korraldusasutuse ülesanded] kohaseid kohapealseid juhtimiskontrolle üksnes rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil. Korraldusasutus võib tugineda väliste asutuste tehtud kontrollidele ja võib mitte teha kohapealseid juhtimiskontrolle, kui tal on piisavalt tõendeid nende väliste asutuste pädevuse kohta. Tagatisfondide puhul võib korraldusasutus teha kohapealseid juhtimiskontrolle vahendite lõplikele saajatele toetust andvate asutuste tasandil, kui tõendid juhtimise ja kontrollide toimimise kohta ei ole rahastamisvahendit rakendava asutuse või korraldusasutuse tasandil kättesaadavad.

2.Auditeerimisasutus teeb asjakohasel juhul artikli 53 [auditeerimisasutuse ülesanded] kohaseid auditeid rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil. Auditeerimisasutus võib üldise kindluse tagamiseks võtta arvesse rahastamisvahendit rakendavate asutuste välisaudiitorite audititulemusi ning selle alusel võib auditeerimisasutus otsustada oma audititööd piirata. Tagatisfondide puhul võivad auditi eest vastutavad asutused auditeerida vahendite lõplikele saajatele toetust andvaid asutusi, kui tõendid toetuse kohta ei ole rahastamisvahendit rakendava asutuse või korraldusasutuse tasandil kättesaadavad.

3.Korraldus- ja auditeerimisasutused võivad tugineda määruse (EL, Euratom) 2024/2059 artikli 157 kohaselt sambapõhise hindamise tulemustele.

4.Korraldusasutus ei tee kohapealseid juhtimiskontrolle EIP Grupi või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus. 

5.EIP Grupp või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad korraldusasutusele maksetaotlusi tõendavad kontrolliaruanded.

6.EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad komisjonile ja auditeerimisasutusele iga-aastase auditiaruande, mille nende välisaudiitorid koostavad iga kalendriaasta lõpuks. See aruanne on alus auditeerimisasutuse tööle. 

7.Süsteemiauditeid ei tehta rahastamisvahendi üksikute toimingute tasandil.

8.Kontrolljälg peab olema kättesaadav rahastamisvahendeid rakendavate asutuste tasandil või nende asutuste tasandil, kes annavad toetust vahendite lõplikele saajatele tagatisfondide raames.

Artikkel 73
Eelhindamise läbinud üksuste kui toetusesaajate juhtimiskontrollid ja auditid

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui toetusesaaja on määruse (EL, Euratom) 2024/2059 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud üksus, kelle süsteemidele, reeglitele ja menetlustele on komisjon kõnealuse määruse artikli 157 lõigete 4 ja 7 kohaselt eelnevalt andnud positiivse hinnangu.

2.Korraldusasutused ja auditeerimisasutused võivad tugineda komisjoni poolt määruse (EL, Euratom) 2024/2059 artikli 157 kohaselt tehtud sambapõhise eelhindamise tulemustele, võttes arvesse kõnealuse artikli kolmandas lõigus osutatud järelevalvemeetmeid. 

3.Artiklis 58 osutatud iga-aastase kinnituspaketi puhul nõuab korraldusasutus, et eelhindamise läbinud üksused esitaksid liidu toetuse rakendamise kohta dokumendid, mis võivad olla samaväärsed määruse (EL, Euratom) 2024/2059 artikli 158 lõikes 1 osutatud dokumentidega, sealhulgas liidu vahendite haldaja kinnituse, milles kinnitatakse, et liidu toetuse kasutamise tingimused on täidetud. 

4.Korraldusasutus võib tugineda väliste asutuste eelhindamise läbinud üksuse tasandil tehtud kontrollidele ning, kui lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti, otsustada mitte teha kohapealseid juhtimiskontrolle kõnealuse üksuse tasandil, kui tal on piisavalt tõendeid nende väliste asutuste pädevuse kohta. 

5.Korraldusasutus teeb kohapealseid juhtimiskontrolle eelhindamise läbinud üksuse tasandil, kui:

(a)korraldusasutus tuvastab seoses eelnevalt hinnatud üksuse algatatud või rakendatud tegevuse või toiminguga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu, sealhulgas pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti kahtluse;

(b)kõnealune korraldusasutus teeb kindlaks konkreetse riski, et antud liidu toetust ei ole nõuetekohaselt kasutatud või et rahaliste vahendite kasutamine kavade rakendamisel ei ole kooskõlas kohaldatava õigusega.

6.Auditeerimisasutus võib üldise kindluse tagamiseks võtta arvesse eelhindamise läbinud üksuse tasandil tehtud auditeid ja kontrolle ning selle alusel võib auditeerimisasutus otsustada oma audititööd piirata. 

7.Auditeerimisasutus võib teha auditeid, kui ta tuvastab seoses eelnevalt hinnatud üksuse algatatud või rakendatud tegevuse või toiminguga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu, sealhulgas pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti kahtluse.

Artikkel 74
Territoriaalsed ja kohalikud koostööalgatused

1.Liikmesriigid võivad luua ja toetada koostööd järgmistes valdkondades:

(a)integreeritud territoriaalne ja linnaareng;

(b)kogukonna juhitud kohalik areng, sealhulgas LEADER, ja muud kodanike juhitud algatused;

(c)arukate külade strateegiad;

(d)määruse XX [ÜPP] artikli 19 lõikes 2 osutatud EIP-AGRI töörühmade projektid;

(e)liidu või liikmesriikide tunnustatud kvaliteedikavad ja nende kasutamine põllumajandustootjate poolt;

(f)tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide toetamine;

(g)põlvkondadevahelise koostöö, sealhulgas põllumajandusettevõtete pärimise edendamine ja toetamine;

(h)muude koostöövormide toetamine, mis aitavad kaasa erieesmärkide saavutamisele.

2.Lõikes 1 osutatud koostöö hõlmab vähemalt kahte osalejat ja aitab saavutada ühte või mitut artiklis 3 osutatud erieesmärki [erieesmärgid].

3.Liikmesriigid piiravad tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomise toetuse määra, mis on kuni 10 % rühma või organisatsiooni käibest ning maksimaalselt 100 000 eurot aastas; kõnealune toetus väheneb järk-järgult ja piirdub esimese viie aastaga pärast tunnustamist või ühise tegevuse alustamist, mille eesmärk on tunnustamine, nagu on kindlaks määranud liikmesriigid oma kavade põllumajandust käsitlevas peatükis.

Artikkel 75
Integreeritud territoriaalne ja linnaareng

1.Territoriaalse arengu toetamine põhineb integreeritud territoriaalse arengu strateegiatel, sealhulgas kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu, keskendudes linnapiirkondadele, maapiirkondadele, saartele, rannikualadele või mis tahes asjakohasele territoriaalsele piirkonnale, samuti nutika spetsialiseerumise või õiglase ülemineku territoriaalsetele strateegiatele või CO₂ heite vähendamise strateegiatele, mis on välja töötatud liidu vahendite toel aastatel 2021–2027, võttes vajaduse korral arvesse funktsionaalset piirkonna- ja kohapõhist lähenemisviisi. Asjaomased vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kehtestatakse kavas.

2.Integreeritud territoriaalse arengu ja linnaarengu strateegiad:

(a)aitavad kaasa artiklites 2 ja 3 [kava eesmärgid] sätestatud eesmärkide saavutamisele;

(b)määravad kindlaks strateegiaga hõlmatud geograafilise piirkonna ja elanikkonna;

(c)esitavad kindlakstehtud arenguvajadustega tegelemiseks rakendatava arenguvajaduste analüüsi ja integreeritud lähenemisviisi kirjelduse;

(d)määravad kindlaks mõõdetavate sihtväärtustega põhieesmärgid;

(e)määravad kindlaks partnerite kaasamise strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.

3.Korraldusasutus(ed) valib (valivad) käesoleva artikli kohaselt rakendatavad strateegiad toetuse andmiseks, sealhulgas selle ettevalmistamiseks. Nende rakendamise eest vastutavad asjaomased territoriaalsed või linna asutused või organid, kes valivad välja tegevused ja toimingud või osalevad nende valimises.

Artikkel 76
Kogukonna juhitud kohalik areng

1.Kogukonna juhitud kohalik areng:

(a)keskendub allpiirkondadele, maapiirkondadele ja rannikualadele;

(b)seda kavandavad ja rakendavad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalikud sidusrühmad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm;

(c)viiakse ellu strateegiate kaudu kooskõlas artikliga 75 [integreeritud territoriaalne ja linnaareng], toetades kohalikul tasandil uuenduste rakendamist, võrgustike loomist ja koostööd muude piirkondlike osalejatega.

2.Fondi toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule hõlmab järgmist:

(a)suutlikkuse suurendamise meetmed ja ettevalmistavad meetmed, mis toetavad strateegia kavandamist;

(b)strateegia raames valitud tegevuste või toimingute, sealhulgas koostöötegevuste ettevalmistamine ja rakendamine;

(c)strateegia ja selle rakendamise juhtimine, seire ja hindamine, sealhulgas sidusrühmadevahelise teabevahetuse hõlbustamine.

3.Kogukonna juhitud kohaliku arengu ettevalmistamisel ja rakendamisel täidavad järgmisi ülesandeid üksnes kohalikud algatusrühmad:

(a)kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine;

(b)kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel;

(c)mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm;

(d)tegevuste ja toimingute valimine;

(e)eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimine ja strateegia rakendamise hindamine;

(f)teavitamine kohaliku arengu strateegiast ja liidu rollist selle toetamisel.

4.Kohalik algatusrühm võib olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi või toiminguid kooskõlas strateegiaga, eeldusel et ta tagab ülesannete lahususe põhimõtte austamise.

Artikkel 77
Toetus LEADERi raames

1.Määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artiklis 18 osutatud LEADERi kaudu antav toetus peab vastama järgmistele nõuetele: 

(a)lihtsustatud kuluarvestuse kasutamine on LEADERi kohalike algatusrühmade tegevuskulude puhul kohustuslik; 

(b)LEADERi kohaliku arengu strateegiate kohaselt elluviidavatele projektidele antavat toetust, mis ei ületa 20 000 eurot, antakse kindlasummaliste maksetena ning seda võib eristada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel; 

(c)maapiirkondade ettevõtluse alustamise toetust mittepõllumajanduslikuks tegevuseks maapiirkondades võib anda kindlasummaliste maksetena kuni 100 000 euro ulatuses ning seda võib eristada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel; 

(d)LEADERi kohaliku arengu strateegiate raames rakendatavate projektide puhul soovitatakse kasutada lihtsustatud kuluarvestust.

2.Käesoleva artikli alusel antav toetus võib hõlmata kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamise kulusid või rakendatud tegevuste või nende kombinatsiooni kulusid. Liikmesriigid tagavad, et tegevuste kulud vastavad käesolevas määruses asjaomaste sekkumisviiside jaoks sätestatud nõuetele.

Artikkel 78
Toetusesaajatele antava lihtsustatud toetuse vormi kasutamine

1.Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, antakse juhul, kui tegevuse hinnanguline kogumaksumus ei ületa 400 000 eurot, liikmesriigi poolt toetusesaajale antavat avaliku sektori toetust kuludega sidumata rahastamise vormis, ühikuhindade, kindlasummaliste maksete või ühtse määra alusel, välja arvatud tegevused, mille puhul toetus kujutab endast riigiabi.

3.Artikli 34 [sekkumisviisid] lõikes 1 osutatud sekkumiste raames toetatavate tegevuste puhul kohaldatakse esimese lõigu nõudeid üksnes nende tegevuste suhtes, mille kogumaksumus ei ületa 100 000 eurot.

Artikkel 79
Tingimused meetmete puhul, mis hõlmavad etapipõhiselt elluviidavaid tegevusi

1.Liikmesriigid võivad toetada meetmeid, mille aluseks olevad tegevused või toimingud moodustavad määruse (EL) 2021/1060 alusel juba toetuse saamiseks valitud ja alustatud tegevuse või toimingu teise etapi, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)määruse (EL) nr 2021/1060 alusel toetuse saamiseks välja valitud tegevusel või toimingul on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg;

(b)punktis a viidatud tegevuse või toimingu kogukulud ületavad 5 000 000 eurot;

(c)meetme kulude arvestamisel võetakse arvesse üksnes kulusid, mille puhul ei ole esimese etapiga seotud kulusid maksetaotlusse lisatud; 

(d)tegevuse või toimingu teine etapp on kooskõlas kohaldatava õigusega ja on käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblik;

(e)liikmesriik kehtestab tegevuse või toimingu teise ja viimase etapi vahe-eesmärgid ja sihtväärtused. 

2.Käesolevat määrust kohaldatakse meetme suhtes, mis hõlmab tegevuse või toimingu teist etappi.

XII JAOTIS
Kliimameetmete sotsiaalfond ja moderniseerimisfond

Artikkel 80
Kliimameetmete sotsiaalkava peatükk

1.Artikli 21 (kava koostamine ja esitamine) kohaselt komisjonile esitatud kava sisaldab meetmeid ja investeeringuid, mis sisalduvad kliimameetmete sotsiaalkavas, mille liikmesriik esitab määruse (EL) 2023/955 alusel, eraldi kliimameetmete sotsiaalkava peatükis.

2.Kliimameetmete sotsiaalkavades sisalduvad rahastamiskõlblikud meetmed ja investeeringud on kava alusel jätkuvalt rahastamiskõlblikud, kui artiklist 7 [horisontaalsed põhimõtted] ei tulene teisiti. 

3.Käesolevas määruses sätestatud reegleid kohaldatakse kliimameetmete sotsiaalkava peatüki suhtes.

4.Erandina lõikest 3 võib liikmesriik otsustada jätkata oma kliimameetmete sotsiaalkava peatüki rakendamist määruses (EL) 2023/955 sätestatud reeglite alusel. Kahtluse korral määruse (EL) 2023/955 ja käesoleva määruse kohaldamise suhtes on määrus (EL) 2023/955 ülimuslik, ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 6, 8 ja 9 kohaldamist.

5.Määruse 2023/955 artiklis 15 sätestatud liikmesriigi osalust kohaldatakse jätkuvalt kliimameetmete sotsiaalkava peatüki suhtes.

6.Liikmesriigid võivad riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade ettevalmistamisel või muutmisel oma kliimameetmete sotsiaalkava peatükis täielikult või osaliselt kavandada kliimameetmete sotsiaalfondi raames kättesaadavaid vahendeid muudeks meetmeteks, mis aitavad kaasa artikli 3 punkti c alapunktis vi sätestatud eesmärkide saavutamisele, sealhulgas määruse (EL) 2023/955 artiklis 8 sätestatud meetmete kaudu.

Artikkel 81
Vahendite ümberpaigutamine 

Liikmesriigid võivad oma esialgses kavas taotleda, et nad paigutaksid ümber summad oma 2026. ja 2027. aasta kliimameetmete sotsiaalfondi eraldistest. Sellised summad kavandatakse nende kliimameetmete sotsiaalkava peatükkides. Neid summasid käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5 ja need aitavad kaasa artikli 3 punkti c alapunktis iv sätestatud eesmärkide saavutamisele, sealhulgas määruse (EL) 2023/955 artiklis 8 sätestatud meetmete kaudu. 

Artikkel 82
Koostoime moderniseerimisfondiga

1.Moderniseerimisfondi raames toetatavad investeeringud kavandatakse ja rakendatakse eesmärgiga tagada kooskõla ja koostoime riikliku ja piirkondliku partnerluse kava meetmetega.

2.Partnerluskavade koostamisel kirjeldavad moderniseerimisfondist toetust saavad liikmesriigid investeeringuid, mida nad kavatsevad esitada direktiivi 2003/97/EÜ artikli 10d lõikes 5 sätestatud investeeringute komiteele järgmise kolme aasta jooksul, ning selgitavad koostoimet partnerluskava meetmetega.

3.Liikmesriik esitab selgituse selle kohta, kuidas on kavandatud investeeringud, mida ta kavatseb moderniseerimisfondist rahastada, võttes arvesse poliitikat, olemasolevate ja tulevaste moderniseerimisfondi investeeringute eeldatavat koostoimet ning partnerluskava reforme ja investeeringuid.

Artikkel 83
Määruse (EL) 2023/955 muutmine

Määrust (EL) 2023/955 muudetakse järgmiselt. 

(1)Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10
Fondi vahendid

1.Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2032 tehakse kliimameetmete sotsiaalkavade rakendamiseks kättesaadavaks maksimaalselt 65 000 000 000 eurot jooksevhindades vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 8b ja artikli 30d lõigetele 3 ja 4. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 kuuenda lõigu kohaldamist, käsitatakse seda summat sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud maksimumsumma piires ei ületa iga-aastased summad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 neljandas lõigus osutatud summasid.

Summad aastateks 2028–2032 tehakse kättesaadavaks kliimameetmete sotsiaalkava investeeringute ja meetmete rakendamiseks riiklike ja piirkondlike partnerluskavade raames kooskõlas käesoleva määruse artikliga 27a ja määruse XXX [RPP määrus] artikliga 20 ajavahemikuks 2028–[2032].

Kui direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteem lükatakse kõnealuse direktiivi artikli 30k kohaselt edasi kuni 2028. aastani, on kättesaadavaks tehtav maksimumsumma 54 600 000 000 eurot ja eraldatavad iga-aastased summad ei ületa direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 viiendas lõigus osutatud vastavaid summasid.

2.Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 22 lõikest 2 ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 19 kohaldamist, tehakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomast iga-aastast summat hõlmavad kulukohustuste assigneeringud automaatselt kättesaadavaks iga eelarveaasta alguses alates 1. jaanuarist 2026 lõike 1 teises ja neljandas lõigus osutatud asjakohaste kohaldatavate iga-aastaste summade ulatuses.

3.Lõikes 1 osutatud summad võivad katta ka fondi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, sealhulgas eelkõige kulutusi uuringutele, ekspertide kohtumistele, sidusrühmadega konsulteerimisele, info- ja kommunikatsioonimeetmetele, sealhulgas kaasavale teavitustegevusele, ning liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, samuti kulutusi teabe töötlemiseks ja vahetamiseks vajalikele infotehnoloogiavõrkudele ning asutusesisestele infotehnoloogiavahenditele ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil fondi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulud, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja seire kohapeal, ning rahastamiskõlblike meetmete hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulud.

(2)Lisatakse artikkel 27a:

„Artikkel 27a
Kliimameetmete sotsiaalkavad ning riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad

1.Liikmesriigid lisavad määruse XXX [RPP määrus] artikli 21 kohaselt esitatavatesse riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadesse käesoleva määruse kohaselt koostatud ja vastu võetud kliimameetmete sotsiaalkavade investeeringud ja meetmed eraldi peatükki, nagu on sätestatud määruse XXX [RPP määrus] artiklis 80.

2.Kliimameetmete sotsiaalkava peatüki suhtes kohaldatakse määruse XXX [RPP määrus] norme.

3.Erandina lõikest 3 võib liikmesriik otsustada jätkata oma kliimameetmete sotsiaalkava peatüki rakendamist käesoleva määruse reeglite alusel. Kui tekib kahtlus, kas kohaldada määrust XXX [RPP määrus] või käesolevat määrust, käsitletakse käesolevat määrust ülimuslikuna, välja arvatud määruse XXX [RPP määrus] artiklid 6, 8 ja 9.

4.Ilma et see piiraks täitmata maksetaotlusi, mille liikmesriik esitab komisjonile käesoleva määruse artikli 20 kohaselt, muudab komisjon artiklis 23 osutatud rakendusotsuse [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus], millega kiidetakse heaks riikliku ja piirkondliku partnerluse kava, vastuvõtmisel käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud lepingut või lõpetab selle, kui selline leping on liikmesriikidega sõlmitud.“

XI JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK
Konkurentsieeskirjad põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektoris

Artikkel 84
Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Kui toetust antakse määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] artikli 35 lõikes 1 osutatud ÜPP sekkumiste kaudu ettevõtjatevahelise koostöö vormidele, võib seda anda üksnes sellistele koostöövormidele, mis vastavad määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud konkurentsieeskirjadele.

Artikkel 85
Riigiabi

1.Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määruse (EL) 202X/XXXX [ÜPP määrus] ja määruse (EL) nr 1308/2013 alusel antava toetuse suhtes seoses kõnealuse määruse II osa I jaotise IIa peatükis sätestatud sekkumisviisidega või liikmesriikide poolt liidu kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava toetuse suhtes ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109.

2. ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata toetuse suhtes, mida liikmesriigid maksavad käesoleva määruse kohaselt ja kooskõlas sellega, ega liikmesriigi osaluse rahastamiskõlblike kulude katmises artikli 35 lõike 1 punktides d–f ja h–r osutatud ÜPP sekkumiste puhul, ega ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate ÜPP sekkumiste jaoks ette nähtud täiendava riikliku rahastamise suhtes, millele on osutatud artikli 35 lõike 1 punktides d–f ja h–r, ning liikmesriikide poolt liidu kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi suhtes, mis kuulub ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse.

3.Lõikes 1 osutatud toetust, mida liikmesriigid annavad seoses ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste või toimingutega, ning mis on ette nähtud täiendava rahastuse andmiseks käesoleva määruse artikli 35 lõike 1 punktides d, e, f ja h–r osutatud sekkumistele, millele antakse liidu toetust mis tahes ajal kava perioodi jooksul, võib anda üksnes juhul, kui see on kooskõlas käesoleva määrusega, määrusega (EL) … [ÜPP määrus] ja määrusega (EL) nr 1308/2013 ning on sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas.

4.Liikmesriigid ei anna täiendavat riiklikku rahastamist käesoleva määruse artikli 35 lõike 1 punktides a, b, c ja g osutatud sekkumiste jaoks.

5.Komisjon võib ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandus-, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte eraldatusest, saarelisest asendist, väiksusest ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks tegevusabi andmist põllumajandus-, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

Liikmesriigid võivad eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid sekkumiste rakendamiseks äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel vastavalt käesolevale määrusele. Sellisel juhul peavad liikmesriigid teavitama täiendavast rahastamisest komisjonile ja komisjon võib selle kavade osana vastavalt käesolevale määrusele heaks kiita. Abi, millest on teatatud, loetakse teatatuks ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

6.Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 211 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1184/2006 28 artiklist 3 ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt kohaliku põllumajandustootmise toetamiseks tehtavate maksete ja tarnimise erikorra suhtes.

2. PEATÜKK
Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus

Artikkel 86
Volituste delegeerimine seoses teatavate artiklite ja lisade muutmisega

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 87 [delegeeritud volituste rakendamine] vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse artikleid 48 [toetus kohalikele põllumajandus-, kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele], 58 [liikmesriikide kohustused, õigusnormide rikkumistest teatamine], 62 [hooliva juhtimisega seotud karistuste arvutamine], 63 [andmete kogumine ja salvestamine], 70 [ühtne haldus- ja kontrollisüsteem], VIII lisa [vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmine], IX [rakendamise edenemine], XI [maksetaotlus], XV [liidu meetmed], XIV [finantskorrektsioonid], et kohandada neid programmitöö perioodil toimunud muutustega.

Artikkel 87
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 86 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 86 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

7.Määruse (EL) nr 1303/2013 29 artikli 5 lõikega 3 komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada Euroopa partnerluse käitumisjuhend, jääb programmitöö perioodil 2028–202X jõusse. Volituste delegeerimist teostatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 86.

Artikkel 88
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. PEATÜKK
Määrus (EL, Euratom) 2024/2509

Artikkel 89
Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 muutmine

Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklit 63 muudetakse järgmiselt.

(1)Lõike 5 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) teabe, mis annab õige ja õiglase ülevaate valdkondlikes normides määratletud vaatlusperioodi jooksul tehtud rakendamise edusammudest või oma raamatupidamise aastaaruande selliste kulude kohta, mille nad on valdkondlikes normides kindlaks määratud vaatlusperioodil oma ülesannete täitmise käigus kandnud ja mille nad on esitanud komisjonile hüvitamiseks;“

(2)Lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Lõike 5 punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab eelmakseid ja summasid, mille sissenõudmise menetlus on pooleli või lõpule viidud. Lõike 5 punktis a osutatud teabele või raamatupidamise aastaaruandele lisatakse liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et vahendite haldamise eest vastutavate isikute arvates:

a) on selles sisalduv teave, sealhulgas lõike 5 punktis a osutatud teave, korrektselt esitatud, täielik ja täpne;

b) on kulutusi tehtud ettenähtud otstarbel või summad, mille jaoks komisjonilt taotleti makset, olid kooskõlas valdkondlikes normides kindlaks määratud maksetingimustega;

c) tagavad kehtestatud kontrollisüsteemid raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.“

(3)Lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 5 punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruandele või teabele, mille alusel komisjonilt on makset taotletud, ja punktis b osutatud kokkuvõttele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamus. Arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt, kas nende aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus on tagatud ning kas audit seab lõikes 6 osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla. Samuti märgitakse, kas raamatupidamisarvestus või teave, mille alusel komisjonilt makset on taotletud, annab õige ja õiglase ülevaate ning kas vahendite kasutamine on kooskõlas kohaldatava õigusega või kas kulud, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.“

4. PEATÜKK
Lõppsätted

Artikkel 90
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 30  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028–2034 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2035.

 piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu 31  

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik  2028–2034 KOKKU
			2028	2029	2030	2031	2032	2033	2034
Tegevusassigneeringud
02. Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond	Kulukohustused	(1a)	135,571.000	133,134.000	130,131.000	127,411.000	123,879.000	111,535.000	103,415.000	865,076.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.01 Riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi toetuskulud	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.02 Riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad ja Interregi kava – tegevuskulud	Kulukohustused	(1a)	123,887.000	122,988.000	120,223.000	117,315.000	114,259.000	101,388.000	93,083.000	793,143.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.02.01 Euroopa kestlik heaolu	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.02.02 Euroopa kaitsevõime ja julgeolek	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.02.02.01 Ränne, varjupaigaküsimused, piirihaldus, viisad ja sisejulgeolek	Kulukohustused	(1a)	5,847.000	5,633.000	5,407.000	5,170.000	4,922.000	3,945.000	3,291.510	34,215.510
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.02.02.02 Muu	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.02.03 Inimeste, Euroopa ühiskonna ja Euroopa sotsiaalse mudeli toetamine	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.02.04 Euroopa elukvaliteedi säilitamine	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02 02 04 01 ÜPP ja ÜKP sekkumised	Kulukohustused	(1a)	42,272.000	42,268.000	42,265.000	42,261.000	42,257.000	42,204.000	42,172.000	295,699.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.02.04.02 Muu	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.02.05 Liidu demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitsmine ning liidu väärtuste kaitsmine	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.02.06 Paindlikkus	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.02.07 Interregi kava	Kulukohustused	(1a)	0.000	1,753.000	1,782.000	1,810.000	1,840.000	1,524.000	1,555.000	10,264.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.02.08 Komisjoni algatusel antav tehniline abi – tegevuskulud	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.03 ELi rahastu	Kulukohustused	(1a)	11,684.000	10,146.000	9,909.000	10,095.000	9,621.000	10,147.000	10,331.000	71,933.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.03.01 Liidu meetmed	Kulukohustused	(1a)	10,512.000	8,951.000	8,690.000	8,852.000	8,353.000	8,853.000	9,012.000	63,223.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.03.01.01 Kriisiolukord – Euroopa Liidu solidaarsus	Kulukohustused	(1a)	2,706.000	2,760.000	2,815.000	2,872.000	2,929.000	2,988.000	3,047.000	20,117.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.03.01.02 Ühtne turvavõrk (põllumajandusturgude stabiliseerimine)	Kulukohustused	(1a)	900.000	900.000	900.000	900.000	901.000	900.000	900.000	6,301.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
02.03.01.03 Ränne, varjupaigaküsimused, piirihaldus, viisad ja sisejulgeolek	Kulukohustused	(1a)	3.401.000	3.469.000	3.539.000	3.609.000	3.682.000	3.755.000	3.830.000	25.285.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.03.01.04 Muud liidu meetmed	Kulukohustused	(1a)								0.000
	Maksed	(2a)								0.000
02.03.02 Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv	Kulukohustused	(1a)	1,172.000	1,195.000	1,219.000	1,243.000	1,268.000	1,294.000	1,319.000	8,710.000
	Maksed	(2a)	pm							0.000
assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	135,571.000	133,134.000	130,131.000	127,411.000	123,879.000	111,535.000	103,415.000	865,076.000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	pm	pm	pm	pm	pm	pm	pm	pm