EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 6.5.2025

COM(2025) 440 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tegevuskava Vene energia impordi lõpetamiseks

1.Sissejuhatus

Vastuseks Venemaa agressioonile Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris ning kooskõlas riigipeade ja valitsusjuhtide Versailles’ deklaratsiooniga käivitas komisjon 2022. aasta mais kava „REPowerEU“ 1 . Kavas kutsuti üles lõpetama Euroopa sõltuvus Venemaa energiast, suurendades energiatõhusust, kiirendades taastuvenergia kasutuselevõttu ja mitmekesistades tarneid. Sellest ajast alates on taastuvenergia täiendav kasutuselevõtt ja energiasääst võimaldanud vähendada gaasiimporti aastatel 2022–2024 rohkem kui 60 miljardit kuupmeetrit aastas, 2 mis aitab kaasa Vene gaasist loobumisele.

Nendest jõupingutustest hoolimata importis EL 2024. aastal endiselt 52 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi (32 miljardit kuupmeetrit torugaasi ja 20 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi (LNG) ehk ligikaudu 19 % ELi gaasi koguimpordist), samuti 13 miljonit tonni toornaftat ja üle 2800 tonni uraani 3 rikastatuna või kütuse kujul. 2024. aastal importis kümme liikmesriiki Venemaalt maagaasi, kolm liikmesriiki naftat 4 ja seitse liikmesriiki rikastatud uraani või uraaniga seotud teenuseid.

Sõltuvus Venemaalt pärit energia impordist on liidule ja selle liikmesriikidele tõsine julgeoleku- ja majandusrisk, kuna Venemaa on pidevalt kasutanud energiatarneid relvana, et ohustada liidu stabiilsust ja jõukust.

Käesolevas tegevuskavas kirjeldatakse ELi strateegiat Venemaalt pärit energia allesjäänud impordi järkjärguliseks lõpetamiseks. Selles esitatakse ka ühine nägemus Euroopa solidaarsest koostööst, et tagada alternatiivne ja taskukohane energiavarustus kõigile liikmesriikidele, võttes samal ajal ühiseid meetmeid, et vähendada Venemaa tulusid, mis toidavad tema sõjamasinat ja ohustavad Euroopa stabiilsust 5 . Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine tugevdab veelgi ELi energiajulgeolekut ja -sõltumatust kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Käesolev tegevuskava on osa meie strateegiast, millega soovitakse suurendada ELi konkurentsivõimet ja kerksust ning kiirendada üleminekut puhtale energiale. Konkurentsivõime kompassi vastuvõtmisega 29. jaanuaril 2025 esitas komisjon tervikliku ja ambitsioonika plaani Euroopa tööstuseelise taastamiseks. Seda eesmärki tugevdavad veelgi puhta tööstuse kokkulepe, taskukohase energia tegevuskava ja ELi kriisivalmiduse strateegia. Nendes algatustes tunnistatakse Venemaa energiaimpordi negatiivset mõju Euroopa majandusjulgeolekule ja konkurentsivõimele.

Koos taastuvate energiaallikate, 6 sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside kiirema kasutuselevõtuga, täiendava elektrifitseerimisega, energiatõhususega ja alternatiivsete tarnetega, aitab Venemaa kütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kaasa puhta tööstuse kokkuleppe ja taskukohase energia tegevuskava eesmärkide saavutamisele. Käesolev tegevuskava ei piira võimalike ELi sanktsioonide kehtestamist tulevikus.

Venemaa energiast sõltuvuse vähendamiseks võetavad meetmed

EL on tänu 16 sanktsioonipaketile juba oluliselt vähendanud sõltuvust ja energiaimporti Venemaalt 7 . Sanktsioonidega on tõhusalt takistatud Venemaa söe ja nafta importi ELi ning keelatud Venemaalt pärit LNG ümberlaadimine ELi sadamates. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi naftavastastest sanktsioonidest kõrvalehoidmisele varilaevastike abil.

Kava „REPowerEU“ rakendamine on samuti märkimisväärselt kaasa aidanud gaasinõudluse vähendamisele 8 . Tänu energiasüsteemi ümberkujundamise ja hiljutise taskukohase energia tegevuskava täielikule rakendamisele peaks maagaasi kasutamist 2030. aastaks asendatama kuni 100 miljardi kuupmeetri ulatuses. See tähendab, et EL säästab 2027. aastaks gaasi rohkem kui 15 miljardit kuupmeetrit aastas või vähendab veelgi gaasinõudlust 40–50 miljardi kuupmeetri võrra, 9 mis hõlbustab ka Vene gaasi impordi järkjärgulist lõpetamist.

Tänu komisjoni ja liikmesriikide kooskõlastatud tegevusele ning ELi tõhusamale energiadiplomaatiale rahvusvaheliste partneritega on Vene gaasi (nii LNG kui ka torugaasi) import märkimisväärselt vähenenud: 45 %-lt 2021. aastal 19 %-le 2024. aastal. See import on asendatud usaldusväärsematest allikatest pärit tarnetega ja kohapeal toodetud energiaga ning see on olnud võimalik tänu vähenenud tarbimisele. Prognoosid osutavad edasisele langusele (13 %-le 2025. aastal) seoses Ukraina transiidi lõppemisega. Samuti on vähenenud Venemaa nafta impordi osakaal – 27 %-lt 2022. aasta alguses 3 %-le praegu. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele on Vene gaasi-, nafta- ja tuumatarned jätkuvalt osa ELi energiaallikate jaotusest, ohustades meie majandusjulgeolekut ja võimaldades Venemaal sõjamajandust rahaliselt toetada.

Tuginedes Balti riikide energiasüsteemi hiljutisele sünkroniseerimisele ja Ukraina gaasitransiidilepingu lõppemisele, on käesoleva tegevuskava eesmärk edendada veelgi ELi sõltumatust Venemaa energiast, kaotades järk-järgult gaasi, tuumkütuse ja nafta impordi, et vähendada energiatarnete relvana kasutamise ohtu ja hoida ära EList Venemaa eelarvesse laekuv tulu.

Komisjon ja liikmesriigid tegid tihedat koostööd tagamaks, et Vene gaasi Ukraina kaudu toimuva transiidi lõpetamine 2024. aasta detsembris 10 ei mõjutaks varustuskindlust. Kuigi mõju on piirkonniti erinev, ei ole üldine varustuskindlus ja hinnad kogu ELis märkimisväärselt muutunud. See näitab, et koordineeritud ettevalmistavad meetmed, mitmekesistamispüüdlused ja astmeline lähenemisviis Venemaalt pärit impordi järkjärgulisele kaotamisele on olulised, et säilitada varustuskindlus ning tagada hindade stabiilsus ja turu prognoositavus.

Käesolevas tegevuskavas esitatud meetmeid tuleks rakendada ELi tasandil ja koordineeritult, et minimeerida mõju energiahindadele, stabiliseerida energiaturge turvaliste ja prognoositavate alternatiivsete tarnete abil ning püüda tagada õiguskindlus.

2.Vajadus meetmete järele

2.1 Sõltuvus Vene gaasi impordist

Venemaa on korduvalt ohustanud ELi varustuskindlust, vähendades ühepoolselt gaasivooge Euroopa tarbijatele 2006., 2009., 2014. aastal ja hiljem 2022. aastal pärast Ukraina vastu suunatud agressiooni, samuti enne sissetungi. Seepärast on Vene gaasi impordi järkjärguline lõpetamine äärmiselt oluline, et tugevdada ELi energiajulgeolekut ja vältida energiatarnete kasutamist relvana. Samuti vähendaks see Venemaa tulusid, mida kasutatakse põhjendamatu Ukraina-vastase sõja rahastamiseks ja sõjalise võimsuse suurendamiseks.

Aastatel 2021–2023 vähendas EL Vene gaasi importi üle 70 % ehk 150 miljardilt kuupmeetrilt 43 miljardile kuupmeetrile. 2024. aastal see langustrend peatus ja import Venemaalt suurenes. LNG import kasvas 2023. aastaga võrreldes 12 %, 18 miljardilt kuupmeetrilt 20 miljardile kuupmeetrile, ja torugaasi import 26 %, 25 miljardilt kuupmeetrilt 32 miljardile kuupmeetrile.

Mitu liikmesriiki on võtnud varakult meetmeid Vene gaasi impordi vähendamiseks või isegi keelustamiseks, sealhulgas lõpetades Venemaa gaasitarnijatega sõlmitud lepingud 11 . Kuid isegi pärast Vene gaasi transiidi lõppemist läbi Ukraina 2025. aastal moodustab Vene gaas endiselt umbes 13 % ELi kogu gaasiimpordist. Praegu tarnib Venemaa ELi ligikaudu kaks kolmandikku gaasist pikaajaliste lepingute alusel, samas kui umbes kolmandik tarnitakse hetkelepingute alusel. Allesjäänud impordimahtusid ei kõrvaldata eeldatavasti ilma täiendavate Euroopa meetmeteta, kuna puuduvad kaubanduslikud stiimulid ja kehtivad pikaajalised lepingud.

ELi tasandi meetmeid on vaja selleks, et need gaasitarned järk-järgult lõpetada ja samal ajal tagada rahvusvahelistelt partneritelt alternatiivsed tarned LNG või torugaasi näol, tekitamata seejuures uusi sõltuvusi. Sellega seoses on oluline, et Venemaalt pärit impordi jaoks pikaajaliselt broneeritud taristu läbilaskevõime tehtaks kättesaadavaks alternatiivsetest allikatest pärit gaasi importimiseks. EL on juba märkimisväärselt toetanud mitmekesistamispüüdlusi, eraldades riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning Euroopa ühendamise rahastu energeetikavaldkonna algatustele 184,7 miljardit eurot, millest 5,84 miljardit eurot (2021–2027) on ette nähtud piiriülese taristu rahastamiseks ja 55 miljardit eurot tuleb ELi ühtekuuluvuspoliitika eelarvest 12 .

Vaatamata energiasüsteemi ümberkujundamise edendamisele jääb gaas järgmistel aastakümnetel ELi energiaallikate jaotuse osaks 13 . Stabiilsete tarnete tagamiseks peaksid Vene gaasi järkjärgulisele kaotamisele suunatud meetmetega kaasnema jõupingutused ELi tarneportfelli mitmekesistamiseks. Seda on võimalik saavutada ühismeetmete abil, mis hõlmavad nõudluse koondamist ELi tasandil, ning sõlmides konkurentsivõimelise hinnaga 14 pikaajalisi tarnekokkuleppeid alternatiivsete tarnijatega, kui see on asjakohane. Tulevane uus Vahemere piirkonna lepe ja eelkõige Vahemere piirkonna energiaalgatus pakuvad konkreetseid võimalusi energiavarustuse mitmekesistamiseks.

Mitmekesistamispüüdlusi ei tohiks ohustada vahetuslepinguid hõlmavad kokkulepped, st de facto Vene gaasi ostmine kolmandatelt isikutelt. Selline tegevus oleks vastuolus kava „REPowerEU“ eesmärkidega, kuna see säilitaks tuluvood Venemaale ja ELi haavatavus hinnamanipulatsioonide suhtes püsiks.

2.2 Tuumasektori sõltuvus Venemaast

Erinevalt sõltuvusest gaasisektoris on see tuumasektoris mitmetahuline. Venemaa tarnib ELi klientidele tooteid ja osutab teenuseid kogu tuumkütusetsükli jooksul. Sõltuvus on kõige suurem viies liikmesriigis, kus Venemaa projekteeritud reaktorid, 15 mida tuntakse ka VVERi nime all, sõltuvad traditsiooniliselt Vene tarnija kütusest. Ka teised liikmesriigid on tuumamaterjalide, varuosade või tuumkütusetsükliga seotud teenuste puhul tuginenud Venemaale. Venemaal on tugev positsioon ka teatavate meditsiiniprotseduurideks kasutatavate radioisotoopide tarnimisel.

2.2.1 Venemaa tuumkütuse tarnijate asendamine alternatiivsete tarnijatega viies liikmesriigis, kus on Venemaa projekteeritud tuumareaktorid

Edusamme on tehtud Venemaa tuumkütuse asendamisel teiste tootjate kütusega viies liikmesriigis, kus on Venemaa projekteeritud VVER-reaktorid. Viiest asjaomasest liikmesriigist neljas on käitised alates 2022. aastast sõlminud alternatiivkütuse tarne lepinguid. Alternatiivkütust tuleb siiski katsetada ja sellele luba anda igas liikmesriigis, enne kui sellega saab Vene kütuse asendada. 2024. aastal laaditi esimesed katsekütusekomplektid Bulgaaria ja Soome reaktoritesse. EL toetab rahaliselt ka alternatiivkütuste arendamist oma projektide SAVE ja APIS kaudu 16 . Äkiliste poliitiliste muutuste korral võivad lühiajalises kuni keskpikas perspektiivis tekkida varustuskindluse riskid.

VVER-reaktorite jaoks alternatiivsete tuumkütuse väljatöötamist ja nendele loa andmist tuleb kiirendada ning lepingute sõlmimine alternatiivsete tarnijatega peaks kiiresti edenema, et täielikult asendada Venemaa tarned. Olulisi õppetunde võib saada Ukraina kogemustest, kus samuti tehakse edusamme väljastpoolt Venemaad pärit alternatiivkütuste kasutamisel, sealhulgas nende kogemustest tuumaohutusega seotud lubade andmise ja kütuse katsetamise valdkonnas.

2.2.2 Tarnete mitmekesistamine ja tuumkütusetsükli alternatiivse võimsuse loomine kõigis tuumarajatisi omavates liikmesriikides

Kuigi 2024. aastal hangiti ELis üle 14 % uraanist Venemaalt, on loodusliku ja töödeldud uraani ülemaailmne turg üsna mitmekesine 17 . Peamine takistus on uraani muundamise ja rikastamise teenuste (mis on vajalikud töödeldud uraani muundamiseks tuumkütuse tootmiseks vajalikuks materjaliks) koondumine piiratud arvu ettevõtete kätte. ELis või teistes lääneriikides asuvad ettevõtted ei suuda praegu nõudlust rahuldada, kuna kasutusel olevate muundamis- ja rikastamistehaste võimsus on piiratud. 2024. aastal kattis Venemaa ligikaudu 23 % kogu ELi nõudlusest uraani muundamise teenuste järele ning uraani rikastamise teenuste puhul kattis Venemaa peaaegu 24 % ELi vajadustest 18 .

Kuigi Euroopa rikastamisettevõtted on teatanud kavatsusest oma praegust võimsust suurendada, ei ole esimest uut rikastamisrajatist oodata enne 2027. aastat. Lisaks seisab ülemaailmne uraani muundamise tööstus tehnoloogia keerukuse ja turu ebakindluse tõttu silmitsi takistustega tootmise suurendamisel ning uued muundamisvõimsused on praegu välja kuulutatud alles 2030. aastate alguseks. ELi tuumasektor sõltub ka teatavate varuosade ja hooldusteenuste puhul jätkuvalt Venemaast. Jätkuv rahvusvaheline koostöö, näiteks G7 raames, on oluline, et tagada piisav rikastamis- ja muundamisvõimsus ning varuosad ja teenused ka järgnevatel aastatel. Komisjoni poolt teostatav rikastatud uraani tarneid käsitleva lähenemisviisi läbivaatamine toetab samuti varustuskindluse tugevdamist ja avatust usaldusväärsetele tarnijatele.

Teatavate stabiilsete radioisotoopide osas, mida kasutatakse vähiravis vajatavate meditsiiniliste radioisotoopide tootmiseks, ollakse Venemaast olulises sõltuvuses ja EL peab suurendama jõupingutusi selliste meditsiiniliste radioisotoopide tootmise arendamiseks ELis kõigi liikmesriikide hüvanguks. Eelkõige on oluline tugevdada radioisotoopide tarneahelat, tagades juurdepääsu lähtematerjalidele, tõhustada radioisotoopide tööstuslikku tootmist ning toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni uute nukleaarmeditsiini ravimeetodite valdkonnas.

2.3. Naftasektori sõltuvus Venemaast

2022. aastal moodustas Venemaa toornafta 27 % ELi toornafta impordist, samas kui praegu moodustab see üksnes 3 %. See on otsene tagajärg ELi sanktsioonide kehtestamisele ja tõhusale jõustamisele, millega keelati Venemaa toornafta import meritsi alates 2022. aasta detsembrist ja rafineeritud naftatoodete import alates 2023. aasta veebruarist.

Sellest hoolimata moodustas Vene torunafta 2024. aasta lõpus olulise osa Tšehhi, Slovakkia ja Ungari koguimpordist – nende riikide suhtes on praegu kehtestatud ajutised erandid ELi sanktsioonirežiimist.

Projekti TAL-PLUS lõpuleviimisega 2025. aasta aprillis on Tšehhil nüüd võimalik asendada Vene naftatarned alternatiivsete allikatega. Seevastu Slovakkias ja Ungaris moodustab Vene nafta üle 80 % nafta koguimpordist 19 . Selline suur sõltuvus võib ohustada nende varustuskindlust. Komisjon jätkab kõnealuste liikmesriikide toetamist, et järk-järgult asendada Vene nafta ja tagada alternatiivsed tarnijad Aadria naftajuhtme kaudu.

Venemaa on oma naftaekspordi säilitamiseks ja sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks tuginenud tankerite varilaevastikule. Need laevad on sageli vanad, kehvas seisukorras ning nende kuuluvus ja kindlustus on ebaselged. Seetõttu kujutavad need endast keskkonnale käegakatsutavat ohtu naftalekete ja muu laevade põhjustatud reostuse tõttu, mis võib põhjustada keskkonnakatastroofe. EL on kehtestanud sanktsioonid konkreetsete laevade suhtes, teinud ulatuslikku diplomaatilist tööd lipu- ja sadamariikidega ning tugevdanud meresõiduohutuse alaseid kohustusi, eelkõige Põhja- ja Baltimaade 8++ riikide 20 ühismeetmete kaudu. 

Venemaa varilaevastiku häirimiseks ja heidutamiseks ning ühtlasi keskkonnakaitse, meresõiduohutuse ja turvalisuse suurendamiseks ning Venemaa sõjamajanduse rahastamise vähendamiseks on veel vaja teha tööd ja võtta täiendavaid meetmeid.

3.Meetmed Venemaalt pärit energia impordi järkjärguliseks lõpetamiseks

3.1 Torugaas ja LNG

1. meede: läbipaistvus, seire ja jälgitavus

Läbipaistvus, seire ja jälgitavus on vajalikud lähtepunktid Vene gaasi tõhusaks järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks ja sanktsioonide täitmise tagamiseks. Kehtivad ELi õigusaktid on juba aidanud suurendada ELi imporditava gaasi läbipaistvust ja jälgitavust, kuid teave ei ole piisavalt üksikasjalik:

·ELi eeskirjade 21 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile teatavad gaasilepingute üksikasjad, näiteks pikaajalised lepingud, mis hõlmavad Vene gaasi. Teavet jagatakse liikmesriikide kaupa, avaldamata iga üksiku lepingu vastaspoole andmeid. Täielikke lepinguid võib küsida ainult konkreetsetel asjaoludel.

·Kooskõlas ELi õigusaktidega 22 edastatakse tolliasutustele liidu tolliterritooriumile sisenemisel teatav teave imporditud gaasi kohta. Energiapoliitika eest vastutavatele riiklikele ametiasutustele ei ole siiski kohustust aru anda.

Kuigi mõnes liikmesriigis on kehtestatud riiklikud eeskirjad Vene gaasi jälgitavuse kohta, 23 puudub sidus ELi raamistik Venemaalt ELi imporditava gaasi läbipaistvuse, seire ja jälgitavuse kohta.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku meetmete kohta, mis on vajalikud tõhusamaks seireks ja jälgitavuseks. Ühe meetmega nõutaks, et ettevõtjad esitaksid liikmesriikide asjaomastele asutustele ja komisjonile teavet Vene gaasi lepingute kohta (nt mahud, kestus). Teine meede tagaks, et teavet Vene gaasi tegeliku impordi kohta jagatakse tolli, riiklike energia- ja julgeolekuasutuste ning komisjoni vahel.

Need meetmed annaksid valitsustele ja komisjonile juurdepääsu asjakohasele teabele nende energiasüsteemidesse siseneva Vene gaasi kohta, võimaldades rakendada kogu ELi hõlmavaid sihipäraseid ja tõhusaid meetmeid ning valmistada ette alternatiivseid tarneid. Selle teabe abil oleks komisjonil ka paremad võimalused koordineerida kogu ELi hõlmavaid meetmeid, et loobuda järk-järgult Vene gaasist kogu Euroopa Liidus ja valmistuda alternatiivseteks tarneteks.

Selle saavutamiseks kavatseb komisjon esitada järgmiseks kuuks seadusandliku ettepaneku Vene gaasi läbipaistvuse, seire ja jälgitavuse suurendamise eeskirjade kohta. Varustuskindluse ja valmisoleku parandamiseks kavatseb komisjon lisada sarnased läbipaistvusnõuded kogu ELi imporditava gaasi kohta energiajulgeoleku struktuuri tulevasse läbivaatamisse 2026. aastal.

2. meede: riiklikud kavad ELi tegevuse toetamiseks Vene gaasi kasutamise järkjärgulisel lõpetamisel

Hästi ette valmistatud, korrektne ja turvaline Vene gaasi kasutamise järkjärguline lõpetamine ELis vähendab mõju hindadele, turgudele ja varustuskindlusele. Komisjon kavatseb esitada õigusakti ettepaneku, millega nõutakse, et liikmesriigid kavandaksid ja jälgiksid kogu ELi hõlmavat Vene gaasi kasutamise järkjärgulist lõpetamist 24 .

Riiklikes kavades tuleks muu hulgas sätestada järgmine:

·Vene gaasi impordi maht kehtivate lepingute, sealhulgas võta-või-maksa klausliga lepingute alusel 25 ;

·ajakava, sealhulgas vahe-eesmärgid, millega toetatakse ELi meetmeid Vene gaasi kasutamise järkjärgulise lõpetamise eesmärgi saavutamiseks;

·mitmekesistamisvõimalused ja tehniline suutlikkus Vene gaasi asendamiseks, sealhulgas koostöö kaudu olemasolevate piirkondlike rühmadega.

Komisjon toetab liikmesriike kavade koostamisel, kasutades selleks loodud töö- ja koordineerimisrühmi, näiteks gaasikoordineerimisrühma või spetsiaalset allrühma ja piirkondlikke rühmi.

Komisjon kavatseb järgmisel kuul esitada seadusandliku ettepaneku Vene gaasi kasutamise järkjärgulise lõpetamise riiklike kavade kohta ning soovitab liikmesriikidel esitada oma esimesed riiklikud kavad juba 2025. aasta lõpuks, et võimaldada turvalist, koordineeritud ja hästi ettevalmistatud tegevust.

3. meede: Vene gaasi impordi astmeline keelustamine

Tuginedes Euroopa ühistele ettevalmistustele, komisjoni poolt pärast Versailles’ deklaratsiooni võetud meetmete mõju hindamisele, sealhulgas mõjule gaasivarustuskindlusele, turule, hindadele ja õiguslikele aspektidele (sealhulgas lepingud), kavatseb komisjon esildada õiguslikud meetmed Vene gaasi impordi tõhusaks järkjärguliseks lõpetamiseks.

Eeldusel, et järkjärguline lõpetamine toimub astmeliselt ja tagatud on alternatiivsed tarned, on Vene gaasi impordi keelustamisel eeldatavasti piiratud mõju hindadele ja varustuskindlusele liikmesriikides järgmistel põhjustel.

·ELi energiaeesmärkide ja toetavate õigusraamistike rakendamine 26 kiirendab taastuvenergia kasutuselevõttu ja energiatõhusust kogu ELis. Hinnangute kohaselt suudab EL säästa aastas rohkem kui 15 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis vähendab ELi üldist gaasinõudlust 2027. aastaks 40–50 miljardi kuupmeetri võrra.

·Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel peaksid lähiaastatel saama kättesaadavaks täiendavad üleilmsed LNG varud, mis parandavad maailmaturu tasakaalu 27 . Kuigi üleilmsed LNG turud jäävad 2025. aastal pingeliseks, prognoositakse 2026. aasta lõpuks uusi LNG tarneid 85–90 miljardi kuupmeetri ulatuses, eelkõige USAst, Kanadast, Katarist ja Aafrika riikidest. See kaalub eeldatavasti üles üleilmse nõudluse prognoositud suurenemise. 2030. aastaks peaks üleilmne LNG ekspordi võimsus kasvama ligikaudu 250 miljardi kuupmeetri võrra, mis on peaaegu 50 % rohkem kui olemasolev LNGga varustatus.

·Liikmesriigid on tänu koordineeritud jõupingutustele ja investeeringutele energiakriisi alguses hästi varustatud, et saada LNG tarneid üleilmsetelt partneritelt. Aastatel 2022–2024 võeti kasutusele rekordilised kaksteist uut LNG terminali ja kuus laiendusprojekti, mis lisavad ELile 70 miljardit kuupmeetrit LNG impordi võimsust. Nende hulka kuuluvad järgmised LNG terminalid: Alexandroupolis (Kreeka), Ravenna (Itaalia), Krk (Horvaatia), Swinoujscie (Poola) ning Wilhelmshaven 2, Mukran, Stade ja Lubmin (Saksamaa). Selle tulemusena on ELi LNG impordi koguvõimsus ligikaudu 250 miljardit kuupmeetrit aastas, mis on rohkem kui kaks korda suurem kui praegune LNG import.

·Lähiaastatel muutuvad suuremad gaasikogused kättesaadavaks ka Kesk- ja Kagu-Euroopas, mis traditsiooniliselt sõltuvad Venemaa torugaasi tarnetest. Alates 2027. aastast peaks Rumeenias asuv avamere gaasimaardla Neptun Deep tootma oma esimese kümne tegevusaasta jooksul kaheksa miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. 2026. aastast alates suurendatakse Aadria mere torujuhtme võimsust 1,2 miljardi kuupmeetri võrra, mis võimaldab suurendada gaasi importi Aserbaidžaanist.

·ELi gaasitaristu on piisavalt paindlik, kuna alternatiivsed marsruudid ja piiriülesed ühenduspunktid võimaldavad kõigil liikmesriikidel importida LNG-d ja torugaasi muudest kui Venemaa allikatest. Alates 2022. aastast on liikmesriigid välja töötanud peamise taristu ja 2028. aasta lõpuks valmivad täiendavad projektid.

Ligikaudu kaks kolmandikku Venemaa LNG ja torugaasi impordist põhineb olemasolevatel pikaajalistel lepingutel ELi sihtkohaga. Ülejäänud kogused tarnitakse hetkelepingute alusel, kusjuures importijad otsustavad ostude üle vastavalt oma vajadustele ja valitsevatele turutingimustele. Kuna olemasolevate pikaajaliste lepingute kestus on pikem ja maht suurem kui hetkelepingutega tavaliselt ostetav maht, on asjakohane lõpetada Vene gaasi import järk-järgult kahes etapis, alustades kohe kõigist uutest lepingutest ja olemasolevatest hetkelepingutest.

Astmeline lähenemisviis Vene gaasi impordi lõpetamisele võimaldaks turgudel paremini kohaneda ning minimeerida mõju turule ja võimalikku mõju varustuskindlusele.

Komisjon tagab, et Vene gaasi impordi lõpetamise meetmed kavandatakse viisil, mis minimeerib majanduslikku mõju turuosalistele ning on täielikus kooskõlas ELi õigusega ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega.

a.Keeld importida Vene gaasi uute lepingute ja kehtivate hetkelepingute alusel

Kuna hetkelepingud hõlmavad väiksemat osa Venemaa üldisest mahust ja on seotud lühiajaliste tarnetega, on vastavate mahtude järkjärguline kaotamine võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul. Komisjon kavatseb järgmisel kuul esitada õigusakti ettepaneku, et keelata igasugune import uute Vene gaasi lepingute ja kehtivate hetkelepingute alusel. Selline keeld peaks jõustuma hiljemalt 2025. aasta lõpuks.

   

b.Keeld importida Vene gaasi kehtivate pikaajaliste lepingute alusel

Komisjon kavatseb järgmisel kuul teha ettepaneku meetmete kohta, et keelata ülejäänud Vene gaasi (nii torugaasi kui ka LNG) import, st olemasolevate pikaajaliste lepingute alusel imporditud kogused. Sellise impordi järkjärguline lõpetamine nõuab pikemat üleminekuperioodi, kuna mõjutatud importijatel on suuremad mahud. Kõnealune keeld peaks jõustuma hiljemalt 2027. aasta lõpus.

Komisjon kaasab asjaomased liikmesriigid ja tagab, et ettepanek põhineb õigusliku ja majandusliku mõju nõuetekohasel hindamisel.

4. meede: mitmekesistamise toetamine nõudluse koondamise ja taristu parema kasutamise abil

Alternatiivsete tarnete tagamine usaldusväärsetelt partneritelt on äärmiselt oluline, et piirata mis tahes mõju turule või varustuskindlusele. Näiteks Norra, kes on ELi suurim gaasitarnija, ning Rumeenia ja Kreeka saavad aidata mitmekesistada Kesk- ja Ida-Euroopat, kus tavapäraselt domineerib Vene gaas, kasutades vastavalt Läänemeres asuvat torujuhet Baltic Pipe ja Trans-Balkani torujuhet. Komisjon jätkab arutelusid usaldusväärsete tarnijatega ja tõhustab oluliselt energiakoostööd partnerriikidega Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Musta mere ümbruses ning strateegia „Global Gateway“ 28 kaudu.

Samal ajal tuleks võimaluse korral jätkata maagaasi impordile alternatiivide väljatöötamist, eelkõige elektrifitseerimise või biogaasi ja biometaani ning saastevaba vesiniku tootmise edendamise kaudu kooskõlas kavaga „REPowerEU“.

Kriisi ajal on mehhanism AggregateEU 29 osutunud tõhusaks vahendiks, mis aitab kaasa kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisele, toetades Euroopa tarbijaid ja ettevõtjaid gaasi hankimisel mujalt kui Venemaalt. Teine keskpika perioodi nõudluse koondamise ja sobitamise voor AggregateEU raames viidi lõpule 26. märtsil 2025 ning see pälvis märkimisväärset huvi nii nõudluse kui ka pakkumise poolel: 29 miljardit kuupmeetrit nõudlust, 31 miljardit kuupmeetrit pakkumist ning peaaegu 20 miljardit kuupmeetrit pakkumise ja nõudluse huvide sobitamist. See hõlmas gaasinõudlust ajavahemikul 2025–2030 ning võimaldas ostjatel märkida eelistatud terminali ELis või tarnida gaasi franko laeva pardal, mis andis ostjatele täiendavat paindlikkust.

Tulevikku vaadates tuleks uurida ka võimalusi, mis lähevad kaugemale nõudluse koondamisest, et kasutada ELi ostujõudu mitmekesistamispüüdluste toetamiseks.

AggregateEU kogemustele tuginedes hindab komisjon mittefossiilse päritoluga gaasiliste molekulide, sealhulgas biometaani kasutuselevõttu ja nendega kauplemist toetava platvormi teostatavust.

Lisaks teeb komisjon koostööd ettevõtete ja muude sidusrühmadega, et edendada kestliku biogaasi ja biometaani kasutuselevõttu. Pärast biometaani tegevuskava vastuvõtmist 2022. aastal on tehtud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas biometaani tööstuspartnerluse kaudu. Tuginedes biometaani tööstuspartnerluse edukale sõlmimisele, loob komisjon kolmepoolse lepingu raames liikmesriikide uue biogaasivõrgu, et paremini rahuldada ELi eri piirkondade erinevaid vajadusi ning kaasata riigi ja kohaliku tasandi sidusrühmi.

Võttes arvesse liikmesriikide ning Kesk- ja Kagu-Euroopa energiaühenduse lepinguosaliste (CESEC) konkreetseid probleeme piiriüleses kaubanduses, teeb komisjon CESECi kõrgetasemelise töörühma 30 raames koostööd energiaühenduse sekretariaadi 31 ja laienemisprotsessis osalevate riikidega, et maksimeerida olemasoleva taristu kasutamist, eesmärgiga kõrvaldada regulatiivsed ja turutõkked, suurendada mitmekesistamist ja aidata kandidaatriikidel vähendada sõltuvust Venemaa energiaimpordist.

3.2. Tuumaenergia

5. meede: Uued piirangud uraani, rikastatud uraani ja muude tuumamaterjalide impordi järkjärguliseks lõpetamiseks Venemaalt

Erinevalt gaasisektori sõltuvusest on sõltuvus tuumasektoris mitmetahuline ning ootamatute poliitiliste muutuste korral võivad lühikeses kuni keskpikas perspektiivis ikkagi tekkida varustuskindlusriskid. Seetõttu on käesoleva meetme eesmärk toetada Euroopa tuumareaktorite kütuse tootmiseks kasutatavate Venemaalt pärit uraani, rikastatud uraani ja muude tuumamaterjalide tarnete, sealhulgas Venemaal projekteeritud VVER-reaktorite kütuse tarnija tarnete järkjärgulist lõpetamist.

a. Rikastatud uraani käsitlevad meetmed

Komisjon püüab muuta Venemaa rikastatud uraani impordi majanduslikult vähem tasuvaks, esitades järgmisel kuul kaubandusmeetmed rikastatud uraani impordi suhtes. See loob võrdsed tingimused ning soodustab poliitilisi ja äriotsuseid asjaomastes liikmesriikides, et kiirendada investeeringuid ja suutlikkuse suurendamist, arendada ELi väärtusahelat ja mitmekesistada seda järk-järgult väljapoole Venemaad, võimaldades samal ajal tarneid teistelt rahvusvahelistelt partneritelt.

b.Euratomi Tarneagentuuri kaasallkirjastatud lepingute piirangud

Järgmisel kuul kavatseb komisjon piirata ka Euratomi Tarneagentuuri kaasallkirjastatud uusi lepinguid uraani, rikastatud uraani ja muu tuumamaterjali tarnimiseks 32 Venemaalt alates teatavast kuupäevast. Olemasolevatel lepingutel põhinevad tarned jätkuvad, kuid Euratomi Tarneagentuur ei kiida enam heaks lepingute pikendamisi ega uusi tarnelepinguid. Selle meetmega tugevdatakse pikaajalist varustuskindlust ja prognoositavust ning toetatakse tuumkütusetsükliga seotud Euroopa tööstus- ja majandustegevuses osalejaid, tagades kindlustunde ja prognoositavuse investeerimisotsuste tegemisel.

6. meede: mitmekesistamiskohustus ja läbipaistvus: riiklikud kavad Venemaa tuumatarnete järkjärguliseks lõpetamiseks

Komisjon ootab, et liikmesriigid võtaksid süstemaatilisi meetmeid, et järk-järgult lõpetada tuumkütuse, kütuseteenuste ja varuosade tarnimine Venemaalt ning asendada need aja jooksul täielikult Euroopa alternatiividega. Liikmesriigid peavad välja töötama konkreetsete meetmete ja tähtaegadega riikliku kava ning komisjon soovitab liikmesriikidel esitada oma esimese riikliku kava juba 2025. aasta lõpuks, pakkumaks ettevõtjatele kindlustunnet ja prognoositavust investeerimisotsuste tegemisel, et teha kättesaadavaks piisav uraani muundamise ja rikastamise võimsus.

Täpsemalt kavatseb komisjon esitada järgmisel kuul seadusandliku ettepaneku, mis sisaldab liikmesriikidele konkreetseid eesmärke, et:

·asendada Venemaa tuumkütused alternatiivkütustega, kiirendades selliste kütuste lepingute sõlmimist ja kasutuse lubamist ning arendades edasi täielikult Euroopa alternatiive;

·lõpetada järk-järgult sõltuvus Venemaast uraani, rikastatud uraani ja muude tuumamaterjalide puhul;

·suurendada sõltuvuse läbipaistvust ning lisaks Venemaalt tarnitavatele varuosadele ja hooldusteenustele soodustada tarnete mitmekesistamist.

Komisjon ja Euratomi Tarneagentuur jätkavad koostööd ja dialoogi viie mõjutatud liikmesriigi ja tuumasektori sidusrühmadega, et tagada mitmekesistamispüüdluste tõhus koordineerimine ja seire.

7. meede: ELi tootmise hoogustamine: ettepanek Euroopa radioisotoopide keskuse algatuse (ERVI) kohta

Komisjon kavatseb teha ettepaneku luua ELi struktuur – Euroopa radioisotoopide keskus –, et tagada ELi varustamine meditsiiniliste radioisotoopidega suurema omatoodangu abil, vähendada ELi sõltuvust välismaistest tarnijatest, eelkõige Venemaast, ning suurendada Euroopa tarneahela vastupanuvõimet, võttes arvesse liikmesriikide erinevaid vajadusi.

3.3 Nafta

8. meede: riiklikud kavad Vene nafta kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks ja alternatiivsete tarnete tagamiseks

Kooskõlas ettepanekuga koostada riiklikud kavad Vene gaasi impordi järkjärguliseks lõpetamiseks soovitab komisjon kahel asjaomasel liikmesriigil kavandada Venemaalt pärit nafta impordi järkjärguline lõpetamine ning selle rakendamist seirata. On olemas piisav taristu sellise naftaimpordi asendamiseks väljastpoolt Venemaad pärit tarnetega. Seepärast kavatseb komisjon teha ettepaneku kohustuseks, millega nõutakse kõnealustelt liikmesriikidelt sellise kava koostamist ja selle rakendamise seiret.

Asjaomased liikmesriigid peavad koostama ja esitama komisjonile riikliku kava, milles kirjeldatakse nende strateegiat Vene nafta impordi asendamiseks 2027. aasta lõpuks. Kavad peavad sisaldama järgmist:

 

·ajakava, sealhulgas vahe-eesmärgid koos vastavate meetmetega Vene nafta kasutamise järkjärgulise lõpetamise eesmärgi saavutamiseks;

·mitmekesistamisvõimalused ja tehniline suutlikkus Vene nafta asendamiseks;

·Venemaa nafta impordi maht kehtivate lepingute alusel ja lepingute lõppemine.

Sellised kavad võiks lisada eraldi peatükina riiklikku kavasse Vene gaasi kasutamise järkjärgulise lõpetamise kohta.

Olemasolevad töö- ja koordineerimisrühmad, nagu nafta koordineerimisrühm või spetsiaalsed alarühmad ja piirkondlikud rühmad tagavad koordineerimise ja toetuse. Komisjon julgustab mõjutatud liikmesriike eelistama alternatiivseid tarnetaristuid, kui need on olemas.

Komisjon kavatseb järgmisel kuul esitada seadusandliku ettepaneku riiklike kavade kohta, milles käsitletaks Venemaalt pärit nafta impordi järkjärgulist lõpetamist, ning soovitab asjaomastel liikmesriikidel esitada oma esimese riikliku kava juba 2025. aasta lõpuks.

9. meede: jätkata sanktsioonide kehtestamist ja jõustamist ebaseaduslikus tegevuses kahtlustatavate üksuste ja laevade suhtes

ELi naftasanktsioonidest kõrvalehoidmine varilaevastiku kasutamise abil on suur probleem, mille lahendamiseks on ette nähtud järgmised meetmed:

·jätkata teavitustegevust ja dialoogi asjaomaste kolmandate riikidega;

·teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO), et kehtestada ja säilitada ranged meresõiduohutuse ja -turvalisuse standardid;

·julgustada liikmesriike tõhustama mereseiret, tuginedes Euroopa Meresõiduohutuse Ametis pakutavatele integreeritud teenustele, mis võimaldavad järgmist:

opidev seire ja teabevahetus huvipakkuvate laevade kohta, et teha kindlaks kahtlane tegevus või käitumine;

oebaseadusliku merendustegevuse tõhusam tõkestamine ja rahvusvahelise mereõiguse täitmise tagamine;

·kõrge esindaja uurib koos liikmesriikidega ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni algatamist, mille eesmärgiks on:

ojärelevalve teostamine ja merendustegevuse pidev seire, et teha kindlaks kahtlased laevad või käitumine;

oebaseadusliku merendustegevuse tõkestamine;

orahvusvahelise mereõiguse täitmise tagamine, sealhulgas nõudes kahtlase laeva lipuriigilt või kaptenilt, et laev siseneks riigi territoriaalmerre, kus kõnealune rannikuriik saab võtta kõik vajalikud meetmed kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni ja oma siseriikliku õigusega;

ohuvipakkuvate laevade pardale minek ja inspekteerimine avamerel või ELi liikmesriikide majandusvööndis, kui see on lubatud UNCLOSi alusel või pärast lipuriigilt vastava nõusoleku saamist;

·sõlmida asjaomaste lipuriikidega lepingud, et saada nende nõusolek pardaleminekuks avamerel või ELi liikmesriikide majandusvööndis.

4.Järeldused

Vene energia impordi lõpetamist käsitleva käesoleva tegevuskava eesmärk on tagada ELi sõltumatus Vene energiast, lõpetades järk-järgult gaasi, tuumamaterjali ja nafta impordi nõuetekohasel, turvalisel ja hästi ettevalmistatud viisil kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

See täiendab ELi strateegilisi eesmärke, mis on sätestatud ELi konkurentsivõime kompassis, puhta tööstuse kokkuleppes ja taskukohase energia tegevuskavas, vähendades fossiilkütuste importi tarnijatelt, kes tekitavad majandusjulgeolekuprobleeme, ning kiirendades üleminekut puhtale energiale, loobudes fossiilkütustest.

Käesolevas tegevuskavas kavandatud üheksa meetmega kõrvaldatakse Venemaa energia ELi turgudelt tõhusalt, ilma et see ohustaks varustuskindlust ning minimeerides samal ajal mõju hindadele ja turgudele.

Tegevuskava elluviimine nõuab kõigi liikmesriikide, ELi institutsioonide ja energiaturu osaliste tugevat pühendumist, solidaarsust, kaasatust ja koostööd.

Komisjon hindab Vene energia impordi järkjärgulise lõpetamise mõju, jälgib tähelepanelikult edusamme ja pakub kõigile liikmesriikidele vajalikku tuge kõikide selliste probleemide lahendamisel, millega nad võivad kokku puutuda. Selline korrapärane teabevahetus olemasolevates koordineerimisrühmades ja piirkondlikes koostöörühmades tagab, et EL püsib oma eesmärkide saavutamisel graafikus ning teeb samal ajal õigeaegselt ja tõhusalt vajalikke kohandusi, võttes arvesse varustuskindlust ja turu dünaamilist arengut.

(1)

  COM(2022) 230 final  

(2)

  Eurostati maagaasistatistika . 2024. aastal importis Euroopa 273 miljardit kuupmeetrit, 2022. aastal 334 miljardit kuupmeetrit.

(3)

Imporditud toodetes sisalduv loodusliku uraani ekvivalent.

(4)

Alates 2025. aasta aprillist ei impordi Tšehhi enam Vene naftat.

(5)

2024. aastal maksis EL Venemaa energia eest kokku 23 miljardit eurot, sealhulgas 1 miljard eurot tuumkütuse eest. Allikas: COMEX.

(6)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal ELi energia lõpptarbimises, mille eesmärk on 2030. aastaks vähemalt 42,5 %, kuid soovitakse saavutada 45 %.

(7)

24. veebruaril vastu võetud 16. sanktsioonipakett, mis sisaldab Vene nafta ajutise ladustamise keeldu ja on suunatud varilaevastiku vastu. EL kehtestas Venemaa vastu 16. sanktsioonipaketi . Sanktsioonipaketid ei hõlma Vene maagaasi . Vt ka Kronoloogia – ELi sanktsioonid Venemaa vastu – Nõukogu .

(8)

18 % 2022. aasta augustist kuni 2025. aasta jaanuarini.

(9)

Hinnangud põhinevad komisjoni pikaajalistel CETO prognoosidel, mida on kohandatud gaasinõudluse hiljutise arenguga. Prognoosid kajastavad praegu kättesaadavat teavet ja ootusi ning on seega ebakindlad, näiteks seoses energiahindade, geopoliitilise olukorra ja puhta tehnoloogia arenguga.

(10)

Naftogazi ja Gazpromi vaheline transiidileping.

(11)

Eesti, Leedu, Läti, Taani, Soome, Rootsi, Saksamaa, Poola, Horvaatia, Malta, Iirimaa, Luksemburg, Austria ja Tšehhi on keelanud või peatanud gaasitarned Venemaalt. Mõnda liikmesriiki võidakse siiski kaudselt varustada Venemaa päritolu gaasiga hulgituruostude kaudu. 

(12)

Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise ettepanek laiendab võimalusi investeerida energiasüsteemi ümberkujundamisse (COM(2025) 123 final).

(13)

Vt prognoosid Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, SWD(2024) 63 final. 2040. aastaks väheneb fossiilkütuste kasutamine energia saamiseks võrreldes praegusega rohkem kui 70 %. Üle poole kõigist ELis 2050. aastal tarbitavatest fossiilkütustest kasutatakse energiaga mitteseotud sektoris keemiliste protsesside (plast, väetised jne) lähteainena. Venemaalt pärit fossiilse maagaasi impordi järkjärguline lõpetamine kiirendab seda üleminekut. Maagaasi, biometaani ja biogaasi tarbimine on 2040. aastaks hinnanguliselt ligikaudu 105–155 miljonit naftaekvivalenttonni (4,5–6,5 EJ). 2050. aastal tarbitakse neid gaaskütuseid ELis kõigi stsenaariumide puhul endiselt 70–80 miljonit naftaekvivalenttonni (3,0–3,5 EJ).

(14)

Näiteks: Euroopa või rahvusvahelised börsihinnad, indeksid ja võrdlusalused (TTF, Henri Hub jne).

(15)

Bulgaaria, Tšehhi, Soome, Ungari ja Slovakkia.

(16)

EL toetab rahaliselt VVER-reaktorite alternatiivkütuste arendamist Westinghouse’i (APIS) ja Framatome (SAVE) poolt, andes Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi kaudu toetust 10 miljoni euro ulatuses kummagi projekti jaoks (kokku 20 miljonit eurot).

(17)

 Kuigi üle 85 % uraanist toodetakse kuues riigis (Kasahstan, Kanada, Austraalia, Namiibia, Niger ja Venemaa), on uraanikaevandusi praegu paljudes riikides ja kaevanduseta maardlad on olemas ka mõnes ELi liikmesriigis.

(18)

Turuosad 2024. aasta esialgsete andmete põhjal.

(19)

COMEXTi 2024. ja 2023. aasta teabe kohaselt.

(20)

Põhja- ja Baltimaade 8++ riikide hulka kuuluvad Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Madalmaad, Norra, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik.

(21)

Määruse (EL) 2017/1938 artikkel 14.

(22)

  Liidu tolliseadustik

(23)

Nt Hispaanias, www.enagas.es  

(24)

Vt allpool 3. meetme raames kavandatavaid eeskirju kasutamise järkjärgulise lõpetamise kohta.

(25)

Võta-või-maksa-leping on energiatööstuses, eelkõige gaasimüügis sagedasti kasutatav kokkulepe. Sellises lepingus on sätestatud, et ostja peab kas võtma vastu teatava koguse gaasi või maksma eelnevalt kindlaksmääratud trahvi, kui ta tarnet vastu ei võta.

(26)

Sealhulgas kehtiv taastuvenergia direktiiv, vesiniku ja dekarboniseeritud gaasi turu pakett, energiatõhususe direktiiv, elektrituru korraldus, võrkude tegevuskava, taskukohase energia tegevuskava ja kavandatav elektrifitseerimise tegevuskava.

(27)

Allikas: World Energy Outlook 2024 (IEA) ja gas-market-report-q1-2025 (IEA) .

(28)

 Vt strateegia „Global Gateway“ kohta: Global Gateway – Euroopa Komisjon

(29)

  AggregateEU – Euroopa Komisjon

(30)

Kesk- ja Kagu-Euroopa energiavõrkude ühendamine.

(31)

  Energiaühendus .

(32)

Vt Euratomi asutamislepingu artikkel 52 koostoimes artikliga 197.