EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.6.2024

COM(2024) 600 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

2024. aasta Euroopa poolaasta kevadpakett

1. SISSEJUHATUS

Viimase viie aasta jooksul on EL eelkõige tänu koordineeritud poliitikameetmetele näidanud suurte majanduslike ja ühiskondlike vapustuste suhtes üles märkimisväärset vastupanuvõimet. EL ja selle liikmesriigid on võtnud edukalt käsile COVID-19 pandeemia, Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ning sellega seotud energiahindade tõusu ja inflatsiooni tõusu sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Kuigi ELi majandus on pärast pandeemiat jõuliselt taastunud, tõi Venemaa agressioonisõja põhjustatud energiakriis 2023. aastal kaasa turu märkimisväärse jahtumise. Käesoleva ja järgmise aasta jooksul võib oodata majanduskasvu järkjärgulist taastumist. Majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimiseks rakendatava Euroopa poolaasta raames on toetatud poliitikameetmeid kestliku taastumise ning rohe- ja digipöörde edendamiseks ning samas ELi vastupanuvõime tugevdamiseks. Euroopa poolaasta abil on tehtud kindlaks liikmesriikide reformi- ja investeerimisvajadused, pidades silmas nii pikaajalisi kui ka hiljutisi probleeme, ning koordineeritud nende tegevust COVID-19 kriisile, energiavarustuse probleemidele ja hinnašokkidele reageerimisel. Euroopa poolaasta raames esitas komisjon riigipõhised soovitused, mille nõukogu heaks kiitis. Nendele soovitustele tugineb programmitöö nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka riiklike taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mille iga liikmesriik on eespool nimetatud väljakutsetele vastamiseks loodud taasterahastu „NextGenerationEU“ rakendamise raames koostanud ja mis sisaldab ka eraldi peatükki kava REPowerEU kohta. Lisaks rakendatakse Euroopa poolaasta käigus Euroopa sotsiaalõiguste sammast ning panustatakse ELi 2030. aasta peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamisse.

Euroopa poolaasta on võimaldanud kasutada ELi rahastamisvahendeid ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks sihitatult ja tõhusalt. Taaste- ja vastupidavusrahastu, sealhulgas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatud REPowerEU peatükk, ja tehnilise toe instrument, mida kõiki praegu rakendatakse, ning ühtekuuluvuspoliitika vahendid on jätkuvalt peamisi tegureid, millest kõik liikmesriigid oma reforme ja investeeringuid tehes lähtuvad. Nagu on ette nähtud iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis, pööratakse Euroopa poolaasta 2024. aasta tsüklis tähelepanu ELi rahastamisvahendite ning liikmesriikide reformi- ja investeerimismeetmete vastastikusele täiendavusele ja koostoimele ning tehakse taaste- ja vastupidavuskavade ning ühtekuuluvuspoliitika programmide käimasolevast rakendamisest kokkuvõte. Taaste- ja vastupidavusrahastust on liikmesriikidele seni toetuste ja laenudena välja makstud üle 240 miljardi euro, mis moodustab kõigist kättesaadavaks tehtud vahenditest 37 %. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest on alates COVID-19 pandeemia algusest eraldatud üle 256 miljardi euro. Selle aasta riigiaruanded näitavad kujukalt, et nimetatud instrumendid ja muud ELi rahastamisprogrammid on aidanud kaasa liidu taastumisele ning sillutanud teed rohelisema, digitaalsema, õiglasema ja vastupanuvõimelisema majandusmudeli poole, sest nende abil on loodud uusi töökohti, suurendatud konkurentsivõimet, parandatud makromajanduslikku stabiilsust ning edendatud territoriaalset ja sotsiaalselt ühtekuuluvust. Lisaks antakse käesolevas Euroopa poolaasta tsüklis suuniseid ühtekuuluvuspoliitika programmide eelseisvaks vahehindamiseks. Samuti kutsutakse liikmesriike üles kasutama Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormiga (STEP) loodud võimalusi toetada tootmisvõimsuse arendamist elutähtsa tehnoloogia valdkonnas ja edendama samal ajal võrdseid võimalusi.

EL on jätkuvalt valmis tegema jõupingutusi tagada liidu pikaajaline konkurentsivõime, heaolu ja kaalukus üleilmse liidrina ning kindlustada oma avatud strateegilist autonoomiat. Sealjuures saavad EL ja selle liikmesriigid tugineda oma majanduse arendamisel selle järgmistele soodsatele erijoontele: kõrgelt kvalifitseeritud töötajad; teadusuuringute tipptase; kvaliteetne taristu; tugev tootmisbaas peamistes sektorites; tugev teenustesektor; heal tasemel sotsiaalhoolekandesüsteem ning terviklik rohe- ja digipöörde strateegia. Lisaks aitavad ühtse turu neli vabadust võimendada lähenemist ja majanduskasvu ning edendada suure konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning võrdseid tingimusi. Lähenemise edusammud on eriti ilmsed 13 liikmesriigis, kes ühinesid ELiga 2004. aastal ning kus on toimunud muljetavaldav ja katkematu majanduslik ja sotsiaalne areng, mis on pidanud hästi vastu suurtele kriisidele, millega EL on edukalt rinda pistnud 1 . Sellest hoolimata pitsitab ELi majanduse konkurentsivõimet tootlikkuse aeglane kasv, mida veelgi pidurdab nõrk investeerimisdünaamika ning püsivalt suur tööjõu- ja oskuste nappus. Samuti on nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees piisavalt võimalusi ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist veelgi tugevdada. EL jätkab meetmete võtmist konkurentsi- ja vastupanuvõimet pärssivate struktuursete probleemide lahendamiseks. See nõuab ühtse turu nelja mõõtme süvendamist, täpselt sihitud investeeringuid ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning laiaulatuslikke reforme. Komisjoni analüüsi 2 täiendab Enrico Letta kõrgetasemeline aruanne, 3 milles on tehtud konkreetsed ettepanekud, mille najal jätkata arutelu ühtse turu tuleviku üle peamistes prioriteetsetes valdkondades 4 . Täiendavaid suuniseid leiab ka Mario Draghi kõrgetasemelisest aruandest ELi konkurentsivõime kohta. Käesolevas kevadpaketis teeb komisjon majanduse olukorra analüüsi ja esitab riigipõhised soovitused, millega võetakse käsile peamised kitsaskohad ja aidatakse luua konkurentsivõime suurendamiseks sobivaid tingimusi, pidades silmas, et võetavad meetmed oleksid kooskõlas ELi püüdlustega saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.

2. MAJANDUSE JUHTIMISE LÄBIVAADATUD RAAMISTIK 

Läbivaadatud õigusaktid, millega reformitakse ELi majanduse juhtimise raamistikku, jõustusid 30. aprillil 2024 5 . Reformidega võetakse käsile senise raamistiku puudujäägid, muutes seda lihtsamaks, läbipaistvamaks ja mõjusamaks ning suurendades riiklikku vastutust ja parandades selle elluviimist. Reformitud raamistikuga tugevdatakse eelarve järkjärgulise konsolideerimise kaudu võla jätkusuutlikkust, kaitstes samal ajal avaliku sektori investeeringuid. Selles ette nähtud reformide ja investeeringutega edendatakse kõigis liikmesriikides kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, sealhulgas sellistes strateegilistes valdkondades nagu rohe- ja digipööre, sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime ning Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine, energiajulgeolek ja kaitsevõime ülesehitamine. Reformitud raamistik integreeritakse täielikult Euroopa poolaastasse. Uue raamistiku keskseks elemendiks peaks saama liikmesriikide koostatavad keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, milles nähakse ette kulude kavad ning prioriteetsed reformid ja investeeringud järgmiseks neljaks aastaks. Uue raamistiku usaldusväärsust suurendab riikide parlamentide ja muude riiklike sidusrühmade, sealhulgas sõltumatute eelarveasutuste ja sotsiaalpartnerite kaasamine kavade koostamisse. See protsess peaks tugevdama riikide isevastutust, andes neile eelarve kohandamise kavade koostamisel ning reformi- ja investeerimiskohustuste kehtestamisel ELi ühiste prioriteetide ja Euroopa avalikesse hüvedesse tehtavate investeeringute vajaduse raames suurema tegutsemisruumi. Et hõlbustada järelevalvet võetud kohustuste täitmise üle, esitavad liikmesriigid igal aastal eduaruande.

Koostöös liikmesriikidega tagab komisjon esimeste keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade õigeaegse esitamise, hindamise ja heakskiitmise. 21. juunil peaks komisjon andma liikmesriikidele suuniseid kavades ja järgnevates iga-aastastes eduaruannetes esitatava teabe suhtes esitatavate nõuete kohta. Vajaduse korral edastab komisjon liikmesriikidele eelarvekohanduste kohta arvulised suunised (võrdlustrajektoorid ja tehnilise teabe). Nende suuniste alusel hakkavad liikmesriigid ja komisjon pidama kavade ettevalmistamiseks tehnilist dialoogi. Liikmesriigid peaksid esitama oma esimese keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava sügiseks. Õigusaktides ette nähtud tähtpäev on 20. september, välja arvatud juhul, kui liikmesriik ja komisjon lepivad kokku tähtaja pikendamises mõistliku aja võrra. Et iga liikmesriigi 2025. aasta eelarve lähtuks osaliselt uuest keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavast ning sealt edasi hakataks keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava täielikult rakendama, hinnatakse neid koos euroala liikmesriikide eelarvekavadega, mis tuleb esitada 15. oktoobriks.

Oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas peaks iga liikmesriik riigipõhistes soovitustes ja käesolevas kevadpaketis ette pandud reformi- ja investeerimisalgatusi laialdaselt arvesse võtma. Kavas tuleb selgitada, kuidas kavatsevad liikmesriigid oma reformid ja investeeringud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamiste kitsaskohtade ja ELi ühiste prioriteetidega vastavusse seada. Kui liikmesriik esitab uued reformi- ja investeerimisettepanekud, mis eeldavad kohandamisperioodi pikendamist kuni kolme aasta võrra, peaksid need aitama jätkusuutlikul viisil parandada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali ja vastupanuvõimekust ning toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, tagama avaliku sektori investeeringute jätkusuutlikkuse ning lähtuma riigipõhistest soovitustest ja liidu ühistest prioriteetidest.

3. 2024. AASTA RIIGIPÕHISTE SOOVITUSTE PEAMISED EESMÄRGID

2024. aasta riigiaruannetes analüüsitakse põhjalikult liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning antakse ülevaade nende konkurentsivõimest. Aruannetes määratakse kindlaks peamised lahendamata probleemid, mis nõuavad täiendavaid poliitikameetmeid, keskendudes konkurentsivõimele. Samuti antakse ajakohastatud hinnang varasemate riigipõhiste soovituste, Euroopa sotsiaalõiguste samba ning sellega seotud ELi 2030. aasta tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Samuti tehakse aruannetes kokkuvõte taaste- ja vastupidavuskavade, sealhulgas nende REPowerEU peatükkide ja ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisest, kirjeldades, kuidas need vahendid üksteist täiendavad. Lisaks määratakse aruannetes kindlaks ühtekuuluvuspoliitika programmide eelseisva vahehindamise peamised prioriteedid.

Komisjoni soovitused põhinevad riigipõhistes aruannetes esitatud analüüsil ja nende eesmärgiks on tugevdada liikmesriikide konkurentsivõimet. Liikmesriike kutsutakse üles tegutsema kiiresti ja tagama nii ühtekuuluvuspoliitika programmide kui ka oma taaste- ja vastupidavuskavades, sealhulgas REPowerEU peatükkides, sisalduvate reformide ja investeeringute õigeaegne rakendamine. Vaatamata jätkuvatele edusammudele võib mõnes liikmesriigid täheldada märkimisväärseid viivitusi ja suuri raskusi, mis nõuavad kiiret tegutsemist. Riigipõhistes soovitustes osutatakse jätkuvalt probleemidele, mida taaste- ja vastupidavuskavades käsitletakse vaid osaliselt või üldse mitte. Teisalt on kerkinud esile uued probleemid ja on seatud uued poliitilised prioriteedid ning seniste kitsaskohtade mõju konkurentsivõimele on võimendunud, mis kõik nõuab liikmesriikidelt täiendavate poliitikameetmete võtmist. Seetõttu peaksid liikmesriigid nägema oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades ette reformid ja investeeringud, 6 millega muu hulgas toetada kohandamisperioodi võimalikku pikendamist. Lisaks annab ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamine võimaluse tuua esile probleeme ja haavatavusi, mis on pärast viimase programmide heakskiitmist laienenud.

Liikmesriikidele esitatavad riigipõhised soovitused hõlmavad järgmist:

1.soovitus eelarvepoliitika kohta, sealhulgas vajaduse korral eelarve- ja struktuurireformide kohta;

2.soovitus taaste- ja vastupidavuskava ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamise kohta, võttes arvesse rakendamisega seotud riigipõhiseid riske, koos suunistega ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamise kohta;

3.täiendavad soovitused (kui need on vajalikud) lahendamata ja/või uute probleemide kohta, keskendudes eelkõige konkurentsivõime suurendamisele.

4. EESSEISVAD VÄLJAKUTSED

4.1 Makromajanduslik stabiilsus

ELi majanduskasv peaks 2024. aastal järk-järgult kasvama, kuigi liikmesriigiti ebaühtlases tempos. Kuna SKP kasvas aastatel 2021–2022 jõuliselt ja sellele lisandus kõrge inflatsioon, on võla suhe SKPsse märkimisväärselt vähenenud. Võlakoorma vähenemine peaks edaspidi küll aeglustuma, sest inflatsioon on madalam ja majanduskasv jääb mõõdukaks. Pärast SKP kasvu aeglustumist 2023. aastal peaks see hakkama järk-järgult kiirenema, jõudes 2024. aastal 1,0 %-le ja 2025. aastal 1,6 %-le. Väliskaubanduses on energiahindade märgatav langus 2023. aastal parandanud Euroopa riikide jooksevkonto positsiooni. Komisjon on makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tuvastanud makromajandusliku tasakaalustamatuse või ülemäärase tasakaalustamatusega seotud haavatavuse üheksas liikmesriigis. Tekstikastis 2 võetakse kokku järeldused makromajandusliku tasakaalustamatuse kohta liikmesriikides.

Finantsstabiilsuse parandamiseks on vajalik pangandusliit ja kapitaliturgude liit kiiremini välja kujundada, mis aitaks ühtlasi rahastada rohe- ja digipööret ning suurendada konkurentsivõimet. Nagu kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ja Euroopa Keskpanga viimaste stressitestide tulemused, on ELi pangandussüsteem usaldusväärne. Suurenevate rahastamiskulude, väheneva intressitulu ja aeglustuva laenukasvu ning tagasihoidliku majanduskasvu tõttu on ELi finantssüsteemi väljavaade seevastu kesisem. Pangandusliidu väljakujundamine ja ühise hoiuste tagamise skeemi kasutuselevõtt on vajalik ka suurema finantsstabiilsuse saavutamise ja ELi majanduse asjakohas rahastamise seisukohast. Et oleks võimalik vastata rohe- ja digipöördega seotud mahukale rahavajadusele ning ergutada innovatsiooni ja konkurentsivõimet, tuleb pankade kõrval leida turupõhiseid rahastamisvõimalusi ning muuta need Euroopas kiiremas korras laiemalt ja hõlpsamini kättesaadavaks. Et muuta ELi majandus tootlikumaks, vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks, on vaja integreeritud, sügavaid ja likviidseid kapitaliturge, mis aitaks eurooplaste sääste parimal viisil ära kasutada ja kapitali otstarbekalt jaotada, tagades sealjuures piisava rahastuse uuenduslikele idu- ja kasvufirmadele. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu hiljutiste järelduste ja eurorühma avaldusega jätkab komisjon tööd meetmetega, millega luua kodanike ja ettevõtjate hüvanguks kogu liidus tõeliselt ühtne kapitaliturg.

2024. aasta on ELi eelarvepoliitika koordineerimise üleminekuaasta, mille käigus jõustub majanduse juhtimise läbivaadatud raamistik. COVID-19 pandeemia ja energiahindade tõus ning poliitilised meetmed, millega neile reageeriti, on toonud viimastel aastatel mitmes liikmesriigis kaasa valitsemissektori võla märkimisväärse suurenemise. Võlakoorma kahandamiseks või vähemalt selle hoidmiseks konservatiivsel tasemel tuleks hakata eelarvetoetust vähendama. Nõukogu 2023. aasta juuli soovitustes anti 2024. aasta kohta kvantitatiivsed suunised, mida tuleks jätkuvalt järgida. 2025. aastal ja pärast seda peaks netokulude kasv 7 olema konservatiivset eelarvepoliitikat järgides vastavuses uue juhtimisraamistiku kohaste eelarve kohandamise nõuetega. See tähendab, et liikmesriigid, kelle valitsemissektori võlg on üle 60 % SKPst või eelarvepuudujääk suurem kui 3 % SKPst, peaksid kindlasti piirama netokulude kasvumäära nii, et valitsemissektori võla suhe SKPsse oleks keskpikas perspektiivis usutavas langustrendis, ning viima valitsemissektori eelarvepuudujäägi alla 3 % SKPst ja hoidma seda keskpikas perspektiivis allpool nimetatud taset. Lisaks vajadusele säilitada konservatiivne eelarvestrateegia tuleb säilitada ja vajaduse korral suurendada avaliku sektori investeeringuid, et toetada pikaajalist majanduskasvu, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, rohe- ja digipööret ning kaitsevõime ülesehitamist. Ajal, kui ilmneb üha uusi ohte ja julgeolekuväljakutseid, on Euroopa Liit võtnud oma eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt kohustuse suurendada üldist kaitsevalmidust ja -võimeid. Et parandada Euroopa kaitsetööstuse juurdepääsu avaliku ja erasektori rahalistele vahenditele, on komisjon asunud Euroopa Ülemkogu taotlusel uurima kõiki võimalusi rohkem rahastust kaasata.

Komisjon kavatseb teha nõukogule ettepaneku algatada 2024. aasta eelarvepoliitika suuniste 8 kohased ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused. Selle paketi raames esitab komisjon kõigepealt aruande, milles uuritakse eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse (3 % SKPst) ületamise põhjuseid 12 liikmesriigis (vt tekstikast 1). Aruandes on jõutud järeldusele, et 7 liikmesriigis ei ole eelarvepuudujäägi kriteerium täidetud. Kõnealuste liikmesriikide puhul kavatseb komisjon seega teha juulis pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse saamist nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega tunnistatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu. Menetluse järgmises etapis annab komisjoni soovitused nõukogu soovituste kohta, mis käsitlevad ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist, ning ühtlasi oma arvamused euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta. Selline lähenemisviis tagab kooskõla ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaste eelarvenõuete ja keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas kehtestatava kohandamiskava vahel, tingimusel et liikmesriigid esitavad keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad õigeaegselt, nagu eespool nõutud. Kui eelarvekavasid käsitleva komisjoni arvamuse esitamise ajaks ei ole keskpika perioodi struktuurset eelarvekava esitatud, peaksid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohased eelarvenõuded põhinema võrdlustrajektooridel, mis aitab tagada piisava eelarvejärelevalve. Selline ajakava on erandlik ja seotud üleminekuga uuele raamistikule, seega ei loo see pretsedenti.

Elanikkonna vananemise tõttu peaks liikmesriikide eesmärgiks olema endiselt riiklike pensionisüsteemide eelarve jätkusuutlikkuse ning tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide kulutõhususe edasine tugevdamine, tagades ühtlasi nende teenuste piisavuse, kvaliteedi ja kättesaadavuse. Vananemisega seotud kulud moodustavad ligikaudu viiendiku ELi SKPst ning prognooside kohaselt suurenevad need keskpikas ja pikas perspektiivis märkimisväärselt 10 . Pensioni-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid peaksid nende probleemidega kohanema, sealhulgas meetmete kaudu, millega ergutatakse eakamate töötajate osalemist tööturul, tugevdatakse pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ning parandatakse tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide kulutõhusust.

Avaliku sektori investeeringute rahastamiseks vajalikku maksutulu võib aidata saada ning ühiseid poliitikaeesmärke võib aidata saavutada ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust tagada see, kui rakendada alakasutatud maksustamisallikaid ja parandada maksumaksjate maksukuulekust. Kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks tuleks muuta maksusüsteem tasakaalustatumaks ja tulevikukindlamaks, tuginedes vahendite testimisele ja jaotusliku mõju hindamisele. Muu hulgas tuleks osa maksukoormust nihutada tööjõu maksustamiselt õiglasel ja tõhusal viisil keskkonnamaksudele ja kinnisvara korduvale maksustamisele, näiteks tugevdades põhimõtet „saastaja maksab“. Tõhusad tööriistad agressiivse maksuplaneerimise strateegiate vastu võitlemiseks ja maksukuulekuse parandamiseks aitaksid tagada, et maksumaksjaid koheldaks õiglaselt, avalike teenuste rahastamine oleks tõhus ja erainvesteeringute tegemine otstarbekas. Maksuhalduse jätkuv moderniseerimine ja digiüleminek peaks nõuete täitmisega seotud kulusid veelgi vähendama ja suurendama maksutulu.

4.2 Tootlikkus

Alates 2000. aastate algusest on ELis tootlikkuse kasv aeglustunud, mida on süvendanud finantskriisile järgnenud tagasihoidlikud investeerimismäärad ja võrreldes muude suurte majandustega tootlikkuse lõhe suurenemine. Kuigi investeeringute määr on hakanud taastuma, on EL tootlikkuse kasvult maha jäänud, eriti võrreldes USAga. See on tingitud suure kasvupotentsiaaliga sektorite, nagu IKT tootmise ja digiteenuste väiksemast mahust, innovatiivsete lahenduste ebapiisavast kasutuselevõtust, teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute vähesusest ning püsivast oskuste nappusest. Lisaks tuleks muuta EL ettevõtluskeskkonda innovatsioonisõbralikumaks. See nõuab piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil mitmete kitsaskohtade ületamist. Eelkõige peab EL vähendama halduskoormust, muutma ühtse turu tulevikukindlaks, parandama ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja mobiliseerima rohkem erakapitali, viies lõpule pangaliidu loomise ning muutes ELi kapitaliturud sügavamaks ja integreerides need omavahel, suurendama töötajate oskuste taset ning tagama ettevõtjatele stabiilse regulatiivse keskkonna ja lihtsamad aruandlusviisid.

Ühtse turu süvendamine on oluline tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Täielikult integreeritud turg looks idufirmadele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) edukaks tegutsemiseks soodsa pinnase ja ülemaailmseks konkureerimiseks vajaliku mastaabi. Eelkõige tuleks keskenduda teenuseturgudele, mis on ELi majanduse oluline osa ja kogu muu tööstusega järjest tihedamalt kokku põimunud. ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on vaja ühiseid jõupingutusi, et vähendada bürokraatiat, aruandluskohustusi ja maksukuulekusega seotud kulusid, ühtlustada standardeid ja kõrvaldada investeerimistõkked. Komisjon esitas esimese omataolise algatusena hiljuti seadusandlikud ettepanekud, millega vähendatakse Euroopa tasandil aruandluskohustust 25 %, ning liikmesriike julgustatakse tegema ka omalt poolt samaväärseid samme. Ettevõtluskeskkonna soodustamiseks oleks ühtlasi võimalik hoogustada riigihangete kaudu konkurentsi ning parandada juhtimis- ja haldussuutlikkust 13 . Investeeringuid ja innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna jaoks on määravateks teguriteks ka õigusriigi põhimõtte järgimine, eelkõige sõltumatud, kvaliteetsed ja tõhusad kohtusüsteemid, õiguskindlus ja võrdsus seaduse ees Kõigi piirkondade osalemine ühtsel turul on vajalik nende integreerimiseks Euroopa ja ülemaailmsetesse väärtusahelatesse, et hoida arenduses ära seisakut ja seega arengulõksude teket. Kõigi ELi piirkondade potentsiaali ja konkurentsieeliseid on võimalik veelgi enam ära kasutada, eriti nendes liikmesriikides, kus majandusarengut kannustab pealinnapiirkondade konkurentsivõime. Geograafiliselt tasakaalustatud arengule sillutab teed suuremate investeeringute tegemine transporditaristutesse ning tänapäevastesse vähese heitega transporditeenustesse ja -liikidesse, mille abil parandada eri piirkondade ühendatust ja kõigi inimeste juurdepääsu olulistele teenustele. Lisaks tuleb võtta arvesse mõju, mida Venemaa agressioonisõda Ukrainas võib avaldada Venemaaga piirnevate piirkondade vastupanuvõimele.

Et toetada ELi tehnoloogilist ümberkujundamist ja tagada vastupidavad tarneahelad, säilitades samal ajal konkurentsivõimelised ja moonutamata turud, peab tööstuspoliitika olema järjekindel ja terviklik. Tootmisvõimsuse suurendamiseks ja elutähtsate tarneahelate ja elutähtsa tehnoloogia valdkonnas kvaliteetsete töökohtade loomiseks, on vaja teha tööstuspoliitikat ELi tasandil ja kooskõlastada seda riikliku tasandi meetmetega, säilitades võrdsed tingimused ja ühtse turu terviklikkuse. Selleks tuleks rakendada rohelise kokkuleppe tööstuskava, 14 muuta ELi rahaliste vahendite ja muude rahastusvahendite kasutamine strateegilisemaks, kaasates rohkem vahendeid erasektorilt, kasutada strateegilistes sektorites riigihankeid viisil, mis soosib vastupanuvõimelisi, keskkonnahoidlikke, sotsiaalselt õiglasi, digitaalseid ja innovaatilisi lahendusi, rakendada elutähtsa tehnoloogia edendamiseks Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi. Samal ajal tuleb tagada aus konkurents mitte ainult ühtsel turul, vaid ka suhetes kolmandate riikidega.

Ka kaubanduspoliitika on ELi konkurentsivõime tugevdamisel tähtis. COVID-19 pandeemia ja Venemaa provotseerimata agressioon Ukraina vastu on põhjustanud ELi tarneahelais häireid ja paljastanud, et kriitilise tähtsusega sisendite vähene mitmekesisus ja liigne sõltumine piiratud arvust kaubanduspartneritest muudab ELi tarneahelad haavatavaks. ELi tarneahelate jaoks oleks parim tugineda kodumaiste ja mitme eri kolmanda riigi tarnijate ning nendega seotud tootmisrajatiste kombinatsioonile. ELi tugevuseks on majanduslik avatus ning ulatuslik kaubanduslepingute võrgustik aitab hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Ehkki rahvusvahelised pinged suurenevad, peaks kaubavahetus jätkuma. Arvestades moonutavate subsiidiumide ja ühepoolsete kaubandusotsuste tulemusel tekitatud ülevõimsuse ohtu strateegilistes sektorites, püüab EL kasutada kõiki käsutuses olevaid vahendeid, et tagada võrdsed tingimused, parandada tarneahelate läbipaistvust, suurendada haavatavate tarnete mitmekesistamist ning teha tööd tihedama partnerluse nimel kaubanduspartneritega, 15 tugevdades samal ajal oma majandusjulgeolekut.

Konkurentsivõime suurendamiseks on väga oluline suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, eelkõige erasektori poolt. Ettevõtete teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute poolest jääb EL maha teistest suurematest majandusruumidest, nagu USA, Hiina ja Jaapan. Ka jääb EL kaugele maha oma eesmärgist eraldada teadusuuringutele ja innovatsioonile 3 % SKPst, 16 sest ettevõtlussektor kulutab loiult 17 ning avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on väikesed. Et stimuleerida erasektori investeeringuid teadusesse ja innovatsiooni, on vaja toetavaid raamtingimusi, nagu soodne maksustamine ja ettevõtluskeskkond. Liikmesriigid peaksid rakendama kaugeleulatuvaid reforme, millega luua omaenda integreeritud teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem, ning pöörama tähelepanu teaduse juhtimisele, avalike teadussüsteemide ja -taristu väljaarendamisele, teadusasutuste ja ettevõtete koostööle ning teadmussiirdele, samuti innovatsiooni edendamisele ja kasutuselevõtule, sealhulgas riigihangete kaudu. Samuti on tarvis tagada teadlaste jaoks usaldusväärsed karjääriväljavaated ning meelitada kõikjal Euroopas enda juurde talente ja hoida neid siin. ELi ja liikmesriikide tasandi programmide vahelist koostoimet tuleks maksimeerida.

Uusi jõupingutusi tuleb teha ka digipöörde edendamiseks, mis on konkurentsivõimelise nüüdisaegse majanduse ülesehitamiseks hädavajalik. Ühelt poolt on EL digitaalset ja ökoinnovatsiooni sisaldava tehnoloogia arendamisel maailmas juhtival kohal. Teisest küljest kasutas 2023. aastal tehisintellektitehnoloogiat vaid 8 % ettevõtetest ja ainult 58 % VKEdest on jõudnud algtasemel digimahukuseni. EL on suurendanud jõupingutusi digivõimekuse tugevdamiseks, pakkudes peamiselt taaste- ja vastupidavuskavade ja ühtekuuluvuspoliitika programmide kaudu ELi vahenditest suuremat rahastust, ning käivitanud mikroelektroonika 18 ja pilvandmetöötluse tehnoloogia valdkonnas 19 üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti. Siiski on vaja täiendavaid avaliku sektori investeeringuid digitaristusse ja -oskustesse, eelkõige selleks, et tegeleda IKT-spetsialistide nappusega 20 ja ületada digilõhe. Lisaks on digiülemineku jaoks väga olulised algatused, millega kõrvaldada takistused tehnoloogia piiriüleselt kasutuselt, lihtsustada haldusmenetlusi ja automatiseerida teabevahetus ELis. Liikmesriikide tasandil tuleks stimuleerida erasektori investeeringuid ja riigihankeid digitehnoloogia ja tehisintellekti valdkonnas.

Väga tähtis on parandada uuenduslike projektide rahastamisvõimalusi, eriti idufirmade ja kasvufirmade puhul. ELi majanduse arengut takistabki see, et riskantseid ja uuenduslikke algatusi on võimalik rahastada vaid piiratud viisil, näiteks omakapitali kaudu või riskikapitali poolt 21 . Sellise mahajäämuse tõttu saavutavad vaid vähesed ELi idufirmad kõrge reitingu ja edu ülemaailmsetel turgudel. Nende puuduste kõrvaldamiseks ning tootlikkuse ja innovatsiooni toetamiseks kõikjal liidus peavad liikmesriigid tegema reforme, millega parandada säästude suunamist majandusse ning kapitalipõhist rahastamist ning hoogustada VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks kapitaliturgu ja alternatiivseid rahastamisviise. ELi tasandil on väga tähtis kiirendada kapitaliturgude liiduga seotud edusamme, millega täiendada igas suuruses äriühingute turupõhiseid rahastamisallikaid ja integreerida ELi kapitaliturud tõeliselt ühtseks kapitalituruks. Vahendite jaotamise tõhustamise ning parima kasvupotentsiaaliga tegevuste ja sektorite toetamise jaoks oleks vaja, et ELi kaasseadusandjad jõuaksid tulemuslikke ja ühtlustatud maksejõuetusraamistikke käsitleva komisjoni ettepaneku suhtes kiiresti sisukale kokkuleppele.

ELi tootlikkuse ja konkurentsivõime jaoks on väga oluline ka haridustulemuste parandamine ja töötajate oskuste arendamine. Inimeste oskuste parandamine on vajalik eelkõige majanduse alusmehhanismide muutumise tõttu, aga samuti rohe- ja digipöörde õnnestumise jaoks. Samal ajal näitavad OECD rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) katsete tulemused 15-aastaste õpilaste põhioskuste märkimisväärset vähenemist kogu ELis. ELi heaolu ja sotsiaalse progressi tagamiseks ning mõnes paigus talendipuudusest tuleneva arengulõksu ületamiseks on vajalik tagada liikmesriikides ja nende piirkondades juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele ning kvalifitseeritud õpetajate ja ajakohastatud õppekavade olemasolu 22 . Samuti aitaks teadusuuringuid hoogustada ning innovatsiooni- ja konkurentsivõimet parandada teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikalaste oskuste parandamine ning nende valdkondade lõpetajate arvu suurendamine, eelkõige naiste seas.

4.3 Keskkonnakestlikkus

Kooskõlas eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning suurendada konkurentsivõimet ja avatud strateegilist autonoomiat jätkab EL jõupingutusi energiavarustust mitmekesistada ja energiataristut ajakohastada. Venemaa impordi osakaal kogu ELi gaasiimpordist vähenes varasemalt 40 %-lt 2023. aastal 15 %-le, kuid mõned liikmesriigid peavad tegema Venemaalt pärit veeldatud maagaasi impordi järkjärguliseks lõpetamiseks täiendavaid jõupingutusi. Enamik ELi liikmesriike on lisanud oma muudetud taaste- ja vastupidavuskavasse REPowerEU peatüki, millega nähakse kokku ette üle 60 miljardi euro suurune rahastus ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiatõhususe suurendamine ning sõltuvuse vähendamine fossiilkütustest 2030. aastaks. Kava „REPowerEU“ põhimeetmete rakendamisel saab kasutada ka ühtekuuluvuspoliitika alusel energiatõhususe, taastuvenergia ja arukate energiasüsteemide edendamiseks antavat 47 miljardi euro suurust toetust. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest energiatootmisse tehtavate investeeringute abil peaks 2026. aastaks olema rajatud täiendavaid taastuvenergia tootmisrajatisi võimsusega vähemalt 60 GW. 2029. aastaks luuakse ühtekuuluvuspoliitika raames lisaks taastuvenergia tootmisrajatisi võimsusega 9,5 GW. 2023. aastal suurenes taastuvate energiaallikate osakaal elektritootmises 43 %-ni, 23 millele on kaasa aidanud osaliselt taaste- ja vastupidavuskavade raames tehtud loamenetluste reformid. Taastuvenergia osakaalu hoogsa kasvu hoidmiseks tuleb võtta kiiremas korras käsile haldussuutlikkuse kitsaskohad, sealhulgas need, mis on seotud kohaliku tasandi planeerimis- ja loamenetlustega. Lisaks on vajalik kiirendada elektrivõrkude, sealhulgas uute energiasalvestusrajatiste ja energiaühenduste laiendamist ja ajakohastamist, et võimaldada taastuvate energiaallikate paremat integreerimist energiasüsteemi ja suurendada elektrifitseeritust. 2023. aasta novembris vastu võetud ELi võrkude tegevuskava 24 sillutab teed kestlike ja vastupidavate elektrivõrkude loomisele. ELi esimeses ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide loendis 25  on kindlaks määratud energiarajatised ja -võrgud, mis on ELi jaoks rohelise kokkuleppe rakendamisel ja energiajulgeoleku suurendamisel esmatähtsad. Eelkõige keskendutakse selles elektrifitseerimiseks, avamere taastuvenergia arendamiseks ja keskkonnahoidliku vesinikumajanduse kasutuselevõtuks vajalikele võrkudele.

Vaatamata mõningatele edusammudele ei kulge 2030. aastaks taastuvenergia ja energiatõhususe vallas seatud eesmärkide saavutamine soovitud tempos. Euroopa tööstusel tuleb hakkama saada suhteliselt kõrgete energiahindadega. Seetõttu on Euroopa konkurentsivõime parandamiseks vaja parandada energiatõhusust ja vähendada energianõudlust ning minna üle vähem kulukale taastuvenergiale. Enamikus liikmesriikides puudub aga usaldusväärne ja piisavalt üksikasjalik investeerimisvajaduste hinnang, samuti ei ole võetud meetmeid puhtale energiale ülemineku rahastamisel erainvesteeringute ligimeelitamiseks. Komisjon kutsub kõiki liikmesriike üles esitama 30. juuniks 2024 oma lõplikud ajakohastatud energia- ja kliimakavad, võttes arvesse soovitusi, mida komisjon on andnud nende kavade projektide kohta, ja Euroopa poolaasta riigipõhiseid soovitusi. Samuti peavad liikmesriigid hoogustama fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist, et jõuda kooskõlla ELi eesmärgiga saada kliimaneutraalseks majanduseks. Sealjuures julgustab komisjon liikmesriike lisama oma riiklikesse energia- ja kliimakavadesse teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevaid peatükke ja neid edasi arendama, viidates energiatehnoloogia strateegilisele kavale 26 .

Rohepöörde ja ELi konkurentsivõime jaoks on tähtsal kohal ELi nullnetotööstuse autonoomia, vastupanuvõime ja konkurentsivõime suurendamine. Puhta tehnoloogia tootmise laiendamiseks võeti 2024. aasta mais vastu nullnetotööstuse määrus 27 . See loob soodsad regulatiivsed tingimused tehnoloogiasse ja tehnoloogiaga seotud projektidesse tehtavate investeeringute ligimeelitamiseks ja toetamiseks, võimaldades vastata ELi ja ülemaailmse nõudluse suurenemisele. Samuti kiirendatakse ja ühtlustatakse sellega liikmesriikide loamenetlusi, et oleks võimalik ehitada rohkem nullnetotehnoloogia tootmisrajatisi ja investeerida energiamahukate tööstusalade CO2 heite vähendamisse. Sellise tehnoloogia hulka kuuluvad näiteks vesinikkütusega transport, kestlikud lennukikütused, heiteta sõidukid, kiirraudteed ja intelligentsed transpordisüsteemid. Lisaks 85 miljardile eurole, mis on ette nähtud investeeringuteks taastuvenergiasse ja puhtasse tehnoloogiasse ühtekuuluvuspoliitika raames, on taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud nullnetotehnoloogia tootmiseks ja kasutuselevõtuks ligikaudu 27 miljardit eurot ning innovatsioonifondist ligikaudu 407 miljonit eurot. Samuti julgustatakse liikmesriike kulutama selleks otstarbeks 25 % oma heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumise tuludest. Programmiga InvestEU on seni kaasatud üle 250 miljardi euro väärtuses investeeringuid, millest üle poole läheb kliimameetmete toetamiseks, kusjuures kaks kolmandikku rahastusest tuleb erainvesteeringutest.

ELi rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamiseks on vaja tagada juurdepääs mitmetele turvalistele ja kestlikele kriitiliste toorainete allikatele, luua tooraine kaevandamist, töötlemist ja rafineerimist hõlmavad tarneahelad ning edendada ühtlasi kestlikke hanketavasid, ringlussevõttu ja teiseste toorainete kasutuselevõttu. 23. mail 2024 jõustunud kriitiliste toorainete määrusega on loodud õigusraamistik, millega tugevdada ELi kriitiliste toorainete varustuskindlust. Selles on määratud kindlaks teatavate kriitiliste toorainete väärtusahela eri lülide strateegilised projektid ning see hõlmab ka meetmeid ELi seiresuutlikkuse tugevdamiseks ja kriitiliste toorainete ringluse parandamiseks Euroopa turul. Ringmajanduse ja ringluslahenduste edendamine võib aidata säästa kuni 25 % ELi praegusest kasvuhoonegaaside heitest, aidates kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 28 .

Euroopa kliimamäärusega on EL võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja parandada valmisolekut kliimamuutustega kohaneda. Kasvuhoonegaaside heite ja energiatarbimise vähendamiseks on vaja teha suuremaid jõupingutusi ning saavutada siduvad 2030. aasta vahe-eesmärgid, eelkõige transpordi, hoonete ja põllumajanduse valdkonnas. Märkimisväärne osa investeeringutest, mida liikmesriigid taaste- ja vastupidavusrahastu raames teevad, lähevad kestliku liikuvuse arendamisele ja energiatõhususe parandamisele. Hoonete energiatõhususe direktiiv 29  ja algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ 30 aitavad rajada kliimaneutraalset, ringmajanduspõhist ja looduskeskset linnakeskkonda 31 . Keskkonnakulusid aitaksid märkimisväärselt vähendada ka tööstussaaste vähendamine ja puhtama tootmistehnoloogia kasutuselevõtt 32 . Samuti tuleks kiirendada fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, keskkonnale kahjulike toetuste reformimist ja rohelise eelarvestamise rakendamist. Samal ajal peaksid liikmesriigid tugevdama maakasutuses, maakasutuse muutuses ja metsanduses (LULUCF) kätkevaid CO2 sidujaid. Lisaks võttis komisjon 2024. aasta märtsis vastu kliimariskide juhtimist käsitleva teatise, 33 milles osutatakse märkimisväärsetele jõupingutustele, mida liikmesriigid peavad tegema, et tagada kõnealuste riskide juhtimiseks asjakohane institutsiooniline raamistik. ELi ranniku-, Vahemere- ja idapoolsed piirkonnad on haavatavamas olukorras ja neile avaldub ebaproportsionaalselt suur keskkonnamõju. Nende aastane majanduslik kahju on hinnanguliselt vähemalt 1 % SKPst ja inimeste kokkupuude kliimaga seotud kahjudega on suurem. Ökosüsteemide hea toimimise aluseks on jätkuvalt veealane vastupanuvõime, 34 vee kättesaadavuse tagamine ning veevarude oskuslik majandamine, eriti piirkondades, mida kliimamuutused ja veereostus enim mõjutavad ning äärepoolseimates piirkondades. See puudutab eelkõige energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiavarustuskindlust. Põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamise abil saaks saata keskkonda kahjustava tegevuse suhtes hinnasignaale.

4.4 Õiglus

ELi tööturg on jätkuvalt vastupanuvõimeline, kuna tööhõive on rekordtaseme lähedal, ning enamiku inimeste reaalsissetulek on hakanud taas suurenema. Kõige kiirem on olnud naiste, seaduslike sisserändajate ja eakamate töötajate tööhõive kasv. Sellega on kaasnenud tugev palgakasv, mis peaks 2023. aastal ulatuma 5,9 %-ni. 2023. aasta kolmandas kvartalis ületas palgakasv inflatsiooni, kuna reaalpalk peaks täielikult taastuma ja saavutama 2025. aastaks 2021. aasta taseme. Sellest seisukohast on endiselt tähtis osa miinimumpalgal 35 .

Samal ajal on kõigis sektorites ja kõigil oskuste tasemetel hoolimata olukorra mõningasest paranemisest viimastel kvartalitel suur töötajate puudus, 36 seevastu mõnes piirkonnas on töötuse tase kõrge ning mitmel pool võib jätkuvalt täheldada ebavõrdsed tingimusi. Nagu on rõhutatud hiljuti vastu võetud tööjõupuudust ja oskuste nappust käsitlevas tegevuskavas, 37 oskuste ja talendi liikuvuse paketis 38 ning võrdõiguslikkuse liidu strateegiates, 39 on alaesindatud rühmade, sealhulgas naiste, eakate ja noorte ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade, nagu romade, rändetaustaga inimeste ja puuetega inimeste tööturul osalemise parandamiseks veel palju võimalusi. Kuna tööealine elanikkond edaspidi väheneb, aga näiteks digi- ja rohepöörde ning tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse sektoris jätkab nõudlus erioskustega töötajate järele suurenemist, suurenevad pikas perspektiivis tööjõupuudus ja oskuste nappus tõenäoliselt veelgi. Tööjõupuudust ja oskuste nappust käsitlevas tegevuskavas rõhutatakse seda, et rohkem inimesi peaks osalema hariduses ja koolituses. Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peavad ühiselt arendama oskuste prognoosimist, looma uusi valdkondlikke ja piirkondlikke oskuste partnerlusi ning kohandama õppekavasid, et need vastaksid paremini tööturu vajadustele, sealhulgas kutsehariduses. Lisaks võivad tööturul osalemist soodustada asjakohased maksud ja sotsiaaltoetused (mille puhul on pööratud suuremat tähelepanu jaotuslikule mõjule), nõuetekohased töötingimused ja senisest aktiivsem tööturupoliitika. Soolise tööhõivelõhe kaotamise kõrval aitavad haridustulemuste ja oskuste parandamiseks tehtavad investeeringud ja reformid parandada ka võrdseid võimalusi, võimalusi tööturul ja tootlikkust.

Tootlikkuse suurendamiseks, konkurentsivõime parandamiseks ning ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamiseks tuleb parandada ELis kõigi õppurite haridustulemusi. PISA tulemuste langus on murettekitav, kusjuures üldiste tulemuste kõrval võis täheldada langust tulevase innovatsiooni eeldataval kasvulaval – parimate õpilaste seas –, kuid samuti ilmnes haridustulemustes järjest süvenev sotsiaal-majanduslik lõhe. See näitab, et vaja on haridustulemusi üldiselt parandada, vähendada ebavõrdsust ja edendada hariduse tipptaset 40 . Noorte seas on mitteaktiivsuse määr endiselt kõrge. Suurenevad lüngad, sealhulgas märkimisväärsed piirkondlikud erinevused hariduse kättesaadavuses ja kvaliteedis, pidurdavad tervete piirkondade ja ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade arengut, kahjustades liikmesriikide sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet. Vaja on poliitikameetmeid, millega suurendada hariduse kättesaadavust, kaasavust ja kvaliteeti, edendada õpiedu, pakkuda õpilastele õpiradasid tipptaseme saavutamiseks ning tagada sujuv üleminek hariduse omandamiselt tööhõivele. Sellised jõupingutused toetavad lõppkokkuvõttes ka demokraatlikke väärtusi ja vaba ühiskonnaelu. Ebasoodsas olukorras olevate laste õppimisvõimaluste parandamisele ja naiste tööturul osalemise suurendamisele võib aidata kaasa kvaliteetsete ja kaasavate alusharidus- ja lapsehoiuteenuste tõhusam pakkumine.

Elukalliduse tõus on kõige valusam just haavatavamatele ühiskonnarühmadele. Kuigi inflatsioon on kiires languses, avaldavad suuremad toidu-, energia- ja transpordikulud negatiivset mõju eelkõige väiksema sissetulekuga rühmadele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele 41 . Seetõttu on vaja jätkuvaid jõupingutusi vaesuse, sealhulgas energiaostuvõimetuse vähendamiseks. Kuigi üldine vaesusrisk püsis üldjoontes muutumatuna, on laste vaesus suurenemas ning sotsiaalseid lõhesid (nt eri rühmade ja piirkondade vahel) on vaja pidevalt jälgida. Inimeste põhivajaduste rahuldamiseks on jätkuvalt vaja tagada taskukohane juurdepääs esmatähtsatele teenustele, sest see aitab vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu ja soolist ebavõrdsust tööhõives 42 . Taskukohaste eluasemete ebapiisav kättesaadavus on kogu ELis üha suurenev probleem, mis mõjutab mõnda liikmesriiki tõsisemalt.

Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleb muuta vajadustele vastavaks ja tulevikukindlaks. Elanikkonna vananemist, tööelu muutusi ning rohe- ja digipööret silmas pidades on vaja sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehitust ja rahastamist edasi arendada, tagades selle, et inimesed jätkuvalt sotsiaalkaitsesse panustaksid ja sellest kasu saaksid. Sealjuures tuleks tugevdada tööturule sisenemise stiimuleid ja toetusi ning parandada teenuste, sealhulgas tervishoiu ja pikaajalise hoolduse piisavust, kulutõhusust ja katvust. Paljudes liikmesriikides on endiselt vaja tugevdada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide vastupanuvõimet ja suutlikkust. Muu hulgas tuleks kasutada institutsionaliseerimist, rajada piisav ja sobiv taristu ning parandada töötingimusi ja vähendada sel teel tööjõunappust. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisel võib olla abi digivahenditest ja tehisintellektist, kuid selleks on vaja suurendada tervishoiutöötajate ja üldsuse digioskuste taset. Lisaks on oluline tagada, et tervishoiusüsteemide digiüleminek tooks kasu kõigile kodanikele ja aitaks vähendada tervisealast ebavõrdsust. Lisaks julgustatakse liikmesriike tegelema kõigis poliitikavaldkondades demograafiliste muutustega, milleks tuleks kasutada nii ELi tasandil kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas demograafiameetmete paketti, 43 kui ka riiklikke poliitikameetmeid, ning lähtuma oma jõupingutustes kohalikest oludest. 

Üleminek kliimaneutraalsele Euroopale peab olema õiglane ja kaasav. Õiglase ülemineku fondist ja muudest vahenditest saadav rahaline ja tehniline toetus aitab haavatavatel piirkondadel kiirendada majanduse mitmekesistamist ning nende piirkondade inimestel omandada oskusi, mida on vaja Euroopas kliimaneutraalsusele üleminekul loodavate töökohtade jaoks.

Ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ELis toetab jätkuvalt Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine( 44 ). Hoolimata edusammudest 2030. aasta riiklike tööhõive-eesmärkide saavutamisel, tuleb liikmesriikidel oskuste täiendamise ja vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamiseks veel kõvasti pingutada, samuti tuleb jätkata jõupingutusi, et täita nendes valdkondades ELi tasandil võetud kohustusi ning toetada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Lisaks nende valdkondade olulisimate reformide rakendamisele investeerivad liikmesriigid jõuliselt sotsiaalsemasse Euroopasse, milleks on taaste- ja vastupidavusrahastu raames haridus-, tervishoiu-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikale eraldatud üle 163 miljardi euro ning ühtekuuluvuspoliitika raames nähtud aastateks 2021–2027 investeeringutena (koos riikliku kaasrahastamisega) ette üle 165 miljardi euro. 6. mail 2024 avaldas komisjon kooskõlas sotsiaalse lähenemise raamistikuga seitsme liikmesriigi üksikasjaliku riigipõhise analüüsi tööhõive, hariduse, oskuste ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta (vt tekstikast 3) 45 . Kevadpaketi raames teeb komisjon ettepaneku ajakohastada järgmiseks iga-aastaseks tsükliks ka tööhõivesuuniseid, et võtta arvesse kõige uuemaid sotsiaal-majanduslikke olusid ja poliitilisi algatusi.

5. KOKKUVÕTE

Euroopa poolaasta on poliitika koordineerimise raamistik, millega ELi ja liikmesriikide tasandil lahendada peamisi majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. 2024. aasta Euroopa poolaasta tsüklis keskendutakse eelkõige konkurentsivõimele, kutsudes ELi ja selle liikmesriike üles kõrvaldama takistusi, millele taaste- ja vastupidavuskavade või ühtekuuluvuspoliitika programmide meetmes ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Samuti valmistutakse sellega uue majanduse juhtimise raamistiku edukaks rakendamiseks nii, et tugevdada liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkust ning edendada pikaajalist kestlikku majanduskasvu ja vastupanuvõimet, tagades samal ajal ELi pidevad edusammud kestliku arengu eesmärkide ning kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. Enamik liikmesriike liigub oma taaste- ja vastupidavuskavade ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisega jõudsalt edasi. Arvestades taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste tähtaja saabumist 2026. aastal ja ühtekuuluvuspoliitika vahehindamist, antakse mõnele liikmesriigile siiski soovitus asuda kiiresti lahendama seni kogunenud viivitusi ja struktuurseid probleeme. Ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamine annab võimaluse kaaluda kohandusi ja parandada Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi abil konkurentsivõimet.

Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu üles komisjoni 2024. aasta riigipõhiste soovituste ettepanekud kinnitama ja ELi nõukogu need ettepanekud vastu võtma. Samuti kutsub komisjon kõiki liikmesriike üles rakendama soovitusi täielikult ja õigel ajal, tihedas dialoogis sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kõigi teiste sidusrühmadega.

1. LIIDE. ÜLEVAADE RIIGIPÕHISTES SOOVITUSTES KÄSITLETUD TEEMAVALDKONDADEST

2. LIIDE. RIIGIPÕHISTE SOOVITUSTE RAKENDAMISEL TEHTUD EDUSAMMUD

Euroopa poolaasta 2024. aasta tsüklis tehakse kokkuvõte alates 2019. aastast vastu võetud riigipõhistes soovitustes osutatud struktuursete probleemide lahendamiseks liikmesriikides võetud poliitikameetmetest. Pärast taaste- ja vastupidavusrahastu kui ELi ja riiklike poliitiliste prioriteetide elluviimise olulise vahendi loomist vaadatakse 2024. aastal riigipõhiste soovituste rakendamise hindamisel liikmesriikide seni võetud poliitikameetmeid 47 ning taaste- ja vastupidavuskavades võetud kohustusi, olenevalt nende rakendatuse määrast. Hindamine kajastab seega taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise praegust etappi, mitte edusamme, mida oleks võimalik saavutada kavade täieliku rakendatuse korral 48 . Kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu kohaldamisalaga hõlmab 2024. aasta riigipõhiste soovituste hindamine 2019.–2022. aasta riigipõhiste soovituste mitmeaastast hindamist (mitmeaastane hindamine) ja 2023. aasta riigipõhiste soovituste aastapõhist hindamist (iga-aastane hindamine).

Joonis 1. 2019.–2022. aasta riigipõhiste soovituste rakendamise praegune tase	Joonis 2. 2019.–2023. aasta riigipõhiste soovituste rakendamine: järjestikused iga-aastased hinnangud võrreldes rakendamise praeguse seisuga
Märkus. Joonisel 1 esitatud mitmeaastases hinnangus vaadeldakse 2019.–2022. aasta riigipõhiste soovituste rakendamist alates nende vastuvõtmisest kuni käesoleva teatise avaldamiseni. Tuleb märkida, et 2021. aasta riigipõhised soovitused on seotud üksnes eelarvepoliitikaga ja 2024. aasta riigipõhiste soovituste hindamisel ei peetud neid enam asjakohaseks. Joonisel 2 esitatud iga-aastane hinnang näitab edusamme, mis on registreeritud esimesel aastal pärast riigipõhiste soovituste vastuvõtmist, ja mitmeaastane hinnang näitab hinnangut varasemate riigipõhiste soovituste kohta kuni tänaseni.

Mitmeaastases vaates on 2019.–2022. aasta riigipõhistest soovitustest 71 % puhul saavutatud vähemalt mõningaid edusamme (vt joonis 1). Võrreldes eelmise aasta hinnanguga on nii 2019. kui ka 2020. aasta riigipõhiste soovituste suhtes tehtud arvestatavaid täiendavaid edusamme. Praeguseks on neist riigipõhistest soovitustest 75 % (2023. aastal 68 %) rakendamisel tehtud vähemalt mõningaid edusamme. See näitab, et taaste- ja vastupidavusrahastu kui tulemuspõhine vahend kiirendab jätkuvalt poliitikameetmete võtmist riigipõhiste soovituste rakendamiseks ning eeldatavasti jätkub selle mõju riigipõhiste soovituste rakendamisele ka lähiaastatel, kui taaste- ja vastupidavuskavades ette nähtud reformide ja investeeringutega edasi minnakse. Samas on reformide rakendamises poliitikavaldkonniti arvestatavaid erinevusi. Viimastel aastatel on liikmesriigid teinud suurimaid edusamme rahastamisele juurdepääsu ja finantsteenuste valdkonnas, millele järgnevad rahapesuvastane võitlus, tööturu toimimine ning eelarveraamistik ja eelarvejuhtimine. Seevastu on edusammud olnud eriti aeglased maksupoliitika, maksuhalduse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise, mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste, pensionisüsteemide ning eluaseme valdkonnas.

2023. aastal vastu võetud riigipõhiste soovituste rakendamine on samuti hästi edenenud. Liikmesriigid on neile 2023. aasta juulis esitatud soovituste puhul teinud vähemalt mõningaid edusamme neist peaaegu 59 %-ga (joonis 2). Nende poliitikavaldkondade seas, mille kohta esitati 2023. aastal soovitus arvestatavale arvule liikmesriikidele, on kokkuvõttes kõige enam edusamme tehtud eelarveraamistiku ja eelarvejuhtimise valdkonnas, millele järgnevad ettevõtluskeskkond, energiatõhusus, taastuvenergia, energiataristu ja -võrgud. Vähem on edenenud maksupoliitikat käsitlevate soovituste rakendamine.

Riigipõhiste soovituste rakendamise 2024. aasta hindamise tulemused koos eelmiste aastate tulemustega tehakse kättesaadavaks komisjoni veebisaidil.

3. LIIDE. ELis KESTLIKU ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL TEHTUD EDUSAMMUD

Hindamisega hõlmatud viie aasta jooksul 49 on ELis märkimisväärselt edenenud ebavõrdsuse vähendamine (10. eesmärk) inimväärse töö ja majanduskasvu tagamine (8. eesmärk) ning vaesuse vähendamine (1. eesmärk). Häid edusamme on tehtud ka nälja kaotamise (2. eesmärk), tööstuse, innovatsiooni ja taristu (9. eesmärk), vastutustundliku tarbimise ja tootmise (12. eesmärk), ookeani- ja mereökosüsteemide (14. eesmärk), kvaliteetse hariduse (4. eesmärk) ja soolise võrdõiguslikkuse (5. eesmärk) eesmärkide saavutamisel. EL on teinud edusamme ka järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisel: rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid (16. eesmärk), kestlikud linnad ja kogukonnad (11. eesmärk), üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks (17. eesmärk) ja kliimameetmed (13. eesmärk).  

Puhta vee ja sanitaartingimuste eesmärgi (6. eesmärk) saavutamisel on tehtud siiski vähe edusamme, kusjuures mitme näitaja järgi oli areng positiivne, kuid mitme teise näitaja järgi edusammud puudusid või oli näha tagasiminekut. Taskukohase ja puhta energia (7. eesmärk) puhul täheldati mõningast eesmärgist eemaldumist, sest Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on avaldanud negatiivset mõju energia taskukohasusele, mis on tinginud ELis energiakriisi. Hea tervise ja heaolu eesmärgi (3. eesmärk) saavutamist on pidurdanud COVID-19 pandeemia tagasilöögid, mis on nüüd kättesaadavates andmetes täielikult nähtavad. Elurikkuse ja maismaa-ökosüsteemide eesmärki (15. eesmärk) iseloomustavad elurikkuse ja maa degradeerumise valdkonnas mitmed jätkusuutmatud suundumused, mille tõttu on hinnatava lühiajalise perioodi lõikes hinnang ELi edusammudele selles valdkonnas mõõdukalt ebasoodne. Euroopa Komisjon on Euroopa rohelise kokkuleppe osana esitanud ökosüsteemide seisundi halvenemise peatamiseks mitu olulist algatust, nagu ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia, ELi metsastrateegia, ELi mullastrateegia aastani 2030 ja strateegia „Talust taldrikule“.  

4. LIIDE. ELi LIIKMESRIIKIDE MAKROMAJANDUSLIKU TASAKAALUSTAMATUSE PÕHJALIKU ANALÜÜSI TULEMUSED

Tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus leiti 12-st põhjalikult analüüsitud liikmesriigist 9-s. Põhjalikus analüüsis vaeti tasakaalustamatuse tõsidust, selle hiljutist ja tulevast arengut ning selle kõrvaldamiseks võetud poliitikameetmeid. Sel aastal esitati põhjalik analüüs enne Euroopa poolaasta kevadpaketti, et võimaldada põhjalikumaid mitmepoolseid arutelusid liikmesriikidega veel enne tasakaalustamatuse leidude kohta järelduste tegemist ja seejärel riigipõhiste soovituste sõnastamist 50 .

Liikmesriikide liigitus lähtub uuest jõustunud majanduse juhtimise raamistikust, milles on täpsustatud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ning stabiilsuse ja kasvu pakti rolli üldises makromajanduslikus järelevalves ning riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskide hindamisel. Kui riskid tulenevad peamiselt riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud probleemidest ja nõutavad poliitikameetmed kuuluvad suures osas eelarvepoliitika valdkonda, oleks sobiv kasutada järelevalve tegemiseks ja poliitikasoovituste esitamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti. Kui riigi rahanduse jätkusuutlikkuse probleemidele lisanduvad makromajanduslikud riskid, sealhulgas võimalik ülekanduv mõju, mille jaoks on vaja ulatuslikumaid poliitikameetmeid, tuleks stabiilsuse ja kasvu pakti kohase järelevalve kõrval jätkata makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kohast järelevalvet. Kui haavatavuse juurpõhjus ei ole kõrge võlatase või lõdvendatud fiskaalpoliitika, on peamiseks vahendiks, millega tagada piisavalt tugev järelevalvemehhanism, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus.

Haavatavuse areng on liikmesriigiti olnud erinev, kuid paljudel juhtudel on haavatavus vähenenud, sest majandustingimused on kõrge – kuid langeva – inflatsiooniga kohandunud. Sel aastal võeti tasakaalustamatuse hindamisel arvesse eelmise aasta nõrka majanduskasvu, samuti ootust, et kasv sel aastal järk-järgult kiireneb. Osaliselt energiahindade märkimisväärse languse tõttu vähenenud inflatsioonisurve küll toetas välispositsioone, kuid endiselt avaldab mõju kulu- ja hinnasurve. Samal ajal on viimase kahe aasta jooksul finantstingimuste karmistamine riske suurendanud. Sellega paralleelselt on haavatavuse arengut mõjutanud ka poliitikameetmete erinev tase. Sellise majandusliku arengu mõju ei pruugi olla täielikult avaldunud, mistõttu on vaja tasakaalustamatust jätkuvat hoolikalt jälgida, kusjuures oluline on tulevikku suunatud perspektiiv. Järgmistes punktides käsitletakse praegu kõige olulisemaid haavatavusi ja väljavaateid.

Surve kulude ja hindade konkurentsivõimele väheneb, kuid riikide erinev dünaamika on endiselt probleem. Koguinflatsioon on kõigis ELi riikides selgelt aeglustunud – ja energiahindade langusel on selles olnud keskne roll –, kuid disinflatsioon on olnud laiapinnalisem, nagu näitab alates 2023. aasta algusest märkimisväärselt langenud alusinflatsioon. Inflatsioonimäärade erinevused on euroalal ja ELis vähenenud, kuid mitte kõikjal ühtviisi. Üks põhjuseid, miks inflatsioon kõikjal ühes tempos ei vähene, on madalamate energiakulude teistesse kaupadesse ja teenustesse jõudmise erinev kiirus ning energiahindade piiramiseks 2022. aastal võetud meetmete järk-järgult kaotamise ajastuse erinevused. Riigisisene inflatsioonisurve on jäänud märkimisväärseks ning tööjõu ühikukulud ja kasumimarginaalid rühivad ülespoole. Tööjõu ühikukulu kasv kiirenes 2023. aastal tänu ajalooliselt madala töötuse taseme olukorras toimunud suurele palgakasvule ning loiu tööviljakuse ja nõrga majanduskasvu taustal. Teisalt võis inflatsioonisurvet pärssida nominaalse vahetuskursi kallinemine, sealhulgas enamikus euroalavälistes riikides.

Kuigi eeldatakse kulu- ja hinnasurve edasist vähenemist, on need endiselt probleemsed. Oodata on kulusurve, sealhulgas tööjõu ühikukulude edasist aeglustumist, sest palgakasv peaks taanduma ja tootlikkus majandustsükli jooksul suurenema. Inflatsioon on siiski endiselt kõrge paljudes euroala ja ELi riikides. Kui palga- ja kasumidünaamikast tulenev surve püsib pikka aega tugev, võib disinflatsioon kulgeda eeldatust aeglasemalt. Kulude ja hindade arengus püsivate ja muust kui suurenenud tootlikkusest tulenevate erinevuste tõttu võib kinnistuda konkurentsivõime vähenemine, millega kaasnevad riskid välispositsioonidele ja rahapoliitilise hoiaku tulemuslikkusele. Selle probleemi lahendamine eeldab poliitikameetmeid, sealhulgas eelarvepoliitika kasutamist nõudluse tagasi jätkusuutlikumale tasemele tõstmiseks, ning jõupingutusi turgude toimimise parandamiseks.

Jooksevkontod tugevnesid tänu madalamatele energiahindadele, kuid suurte jooksevkonto puudu- ja ülejääkide jätkumine näitab, et sisenõudluse dünaamikaga on probleeme. Kogu ELis tulid välispositsioonidele kasuks võrreldes 2022. aasta kõrgete hindadega langenud energiaimpordihinnad. Ühtlasi on mõnel riigil olnud kasu turismiekspordi edasisest kiirest kasvust, samas kui teiste riikide kaubandusbilanssi mõjutas maailmakaubanduse nõrkus, eelkõige kaupade tootmises ja eriti ELi-välises kaubanduses. Kokkuvõttes oli välispositsioonide areng muu kui energiabilansi osas erinev, sõltudes osaliselt sisenõudluse tugevusest. Mõne riigi puhul pikendasid dünaamiline tarbimine ja investeeringud suurt jooksevkonto puudujääki; teistes oli suure ülejäägi püsimisel oma osa loiul sisenõudlusel.

Edaspidi peaksid jooksevkonto muutused olema tagasihoidlikumad kui viimastel aastatel, kuid mitme riigi puhul võib väline tasakaalustamatus veidi kasvada. Eeldatavate muutuste taga on mõneti erinevad kaubandustingimused, samuti ootus, et üleilmne kaubavahetus mõnevõrra kiireneb, ning piiratud muutused sisenõudluses. Võib eeldada, et enamikes riikides, kus on suur jooksevkonto puudujääk, väheneb see vaid veidi. Lisaks on need puudujäägid tavaliselt põhinäitajatest nõrgemad ja pandeemiaeelsest kehvemal tasemel. Enamikul muudel riikidel suureneb väline tasakaalustamatus eeldatavasti veelgi, sealhulgas suureneb pikaajaline suur jooksevkonto ülejääk, mis peaks siiski jääma tunduvalt alla enne 2022. aastat täheldatud taseme.

Suuremal osal riikidest, millel oli negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, paranes see SKP nominaalkasvust toetatuna 2023. aastal veelgi. Mõned negatiivsemad positsioonid paranesid hoolimata jooksevkonto suurest puudujäägist. Siiski ei pruugi mitmes riigis, kus rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni ja SKP suhe oli väga negatiivne, see sel ega järgmisel aastal rohkem paraneda ning mõne muu riigi puhul ei pruugi see näitaja SKP väiksema nominaalkasvu ja suure välislaenuvajaduse tõttu enam nii palju paraneda kui varem.

Eluasemehinnad on mõnel juhul jäänud mõõdukamale tasemele või langenud, mis on toonud kaasa eluasemeturgude ülehindamise vähenemise. Eluasemeturud jahtusid 2023. aastal veelgi selle taustal, et rahastamistingimused olid karmimad ja kodumajapidamiste sissetulekud surve all; need kaks tegurit vähendasid kodumajapidamiste laenuvõtmisvõimet ja eluasemenõudlust. Eluasemehindade korrektsioon olnud märgatavam riikides, kus hinnad olid rohkem ülehinnatud ja kodumajapidamiste võlakoormus suurem. Sellistel juhtudel eluasemeturgude ülehinnatus vähenes – kuigi eluasemed on enamasti endiselt ülehinnatud – ning hinna ja sissetuleku suhe vähenes. Mõnel juhul seevastu kasvasid eluasemehinnad jõudsalt, mõnikord varasemate aastate dünaamika jätkuna, teistel juhtudel uuema suundumusena. Ka ärikinnisvara hindades on toimunud korrektsioon, kuid mõnes riigis valmistavad need endiselt probleeme.

Eluasemehindade dünaamika peaks jääma mõõdukaks, sest rahastamistingimused on endiselt karmid, kuid aja jooksul võivad hinnad taas tõusta, kui laenuvõtmisvõime taastub ja pakkumine on endiselt piiratud. Eluasemehindade languse periood võib olla lõppemas, kuid lühiajalisele väljavaatele jätavad endiselt oma jälje ranged rahastamistingimused, mis pärsivad nõudlust ja hindu. Need tegurid võivad siiski pöörduda, kui kodumajapidamiste sissetulekud koos intressimäärade languse ja reaalpalga kasvuga suurenevad. Samal ajal võib viimasel ajal mitmes riigis uute eluasemete ja ehituslubade arvu vähemise põhjal oletada, et eluasemete alapakkumine võiks pigem süveneda kui paraneda ja see tähendab tavaliselt hinnatõususurvet. Samal ajal jätkub mitmes riigis poliitilistest aspektidest, sealhulgas maksustamispõhimõtetest ja ebatõhusast üüriturust, tingitud surve kasutada eluasemeomandi rahastamiseks võlga, mis võib rahastamistingimuste piisavalt atraktiivseks muutudes kaasa tuua hinnatõusu. Ärikinnisvaraga seotud mured püsivad siiani ja sektor on rahastamistingimuste suhtes endiselt väga tundlik.

Erasektori ja valitsemissektori võla kõrged suhtarvud on tänu SKP suurele nominaalkasvule ja väiksemale laenuvõtmisele jätkuvalt vähenenud, kuid on mitmel juhul endiselt märkimisväärsed. Valitsemissektori võla suhe SKPsse on alates 2021. aastast nähtavalt kahanenud, mis on suuresti tingitud suuremast SKP nominaalkasvust, kuid see mõju nõrgenes üldiselt juba 2023. aastal, sest SKP reaalkasv aeglustus. Lisaks on rangemate rahastamistingimuste tõttu nõrgenenud nähtavalt nii kodumajapidamiste kui ka mittefinantsettevõtete krediidivood, kusjuures need vood muutusid mõnel juhul isegi veidi negatiivseks, mis on aidanud vähendada laenude osakaalu majanduses. Sellest hoolimata on erasektori võlg mitmel juhul endiselt suur. Mis puudutab valitsemissektori võlga, siis suurendas mitmes riigis võla suhet märkimisväärne eelarvepuudujääk, mis endiselt ületas COVID-19 kriisi eelset taset ja mis mõnes kõrge võlatasemega riigis täiendavate poliitikameetmete võtmata jätmise korral eeldatavasti suureneb.

Võlakoormuse vähenemine peaks jätkuma, kuid langeva inflatsiooni taustal vähenevas tempos, teisalt võivad ranged finantstingimused võlgnikele endiselt riske tekitada. Madalam inflatsioon sillutab teed madalamatele intressimääradele, kuid rahastamistingimused võivad jääda nii mõnegi võlgniku ja laenuvõtja jaoks keeruliseks. Lisaks võib küll eeldada intressimäärade langust, kuid need jäävad tõenäoliselt siiski inflatsiooni suurenemisele eelnenud aastate madalatest tasemetest kõrgemale, mis avaldab survet võla teenindamise kuludele. See võib tekitada probleeme seal, kus refinantseerimisvajadus on suurem. Kui märkimisväärne osa laenudest on võetud välisvaluutas, võivad riske süvendada ka haavatavused välispositsioonis, mis võivad muuta vahetuskursi volatiilseks ja suurendada riskipreemiat, mistõttu on vaja konservatiivset poliitikat. Keskpikas perspektiivis peaks aitama võlakoormust vähendada potentsiaalse majanduskasvu tugevdamine, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavade tulemusliku rakendamise kaudu.

Pangandussektor on üles näidanud vastupanuvõimet nõrga majandusolukorra suhtes, kuid rangemate rahastamistingimuste täielik mõju ei pruugi veel olla täielikult avaldunud. Pangandussektor on viimastele makromajanduslikele arengutele hästi vastu pidanud. Pankade kasumlikkus on suurenenud ühes suurema intressituluga, mis on aidanud veelgi tugevdada nende omavahendite suhtarvu. Nõrk majanduskasv ja karmimad rahastamistingimused ei tundu olevat pankade varasid seni mõjutanud. Viivislaenud on jätkuvalt vähenenud, kuigi minimaalselt. Mõnes riigis on väljaspool pangandussektorit hoitavate viivislaenude restruktureerimisega endiselt probleeme. Mõnel juhul kujutavad riigisisesed riigivõlakirjad endast endiselt märkimisväärset riski. Tulevikku silmas pidades ei pruugi viimase kahe aasta rahaliste tingimuste karmistamise mõju võla teenindamisele olla veel täielikult teada ja see võib ilmneda aegamööda. Praeguses olukorras võib ärikinnisvarasektori olukord vajada tähelepanu, sest mõne riigi pankadel ja muudel finantsasutustel on selles sektoris väga suur riskipositsioonide kontsentratsioon.

Tabel 1. LIIKMESRIIKIDE LIIGITUS MAKROMAJANDUSLIKU TASAKAALUSTAMATUSE MENETLUSE ALUSEL

	2023. aasta tulemused	2024. aasta tulemused
Tasakaalustamatus puudub	CZ, EE, LV, LT, LU, SK	ES, FR, PT
Tasakaalustamatus	CY, DE, ES, FR, HU, NL, PT, RO, SE	CY, DE, EL, HU, IT, NL, SK, SE
Ülemäärane tasakaalustamatus	EL, IT	RO
p.m.: põhjalikku analüüsi ei tehtud	AT, BE, BG, DK, HR, FI, MT, PL, SI	AT, BE, BG, CZ, DK, EE, HR, FI, IE, LV, LT, LU, MT, PL, SI

Märkus. Liikmesriigid, mille liigitust on 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes muudetud, on mõlemas veerus märgitud paksus kirjas.

Liikmesriigid, kus tasakaalustamatust enam ei esine 

Leitakse, et Prantsusmaal enam tasakaalustamatust ei esine. Poliitikameetmed on aidanud vähendada piiriülese tähtsusega haavatavusi, mis on seotud konkurentsivõimega tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes, kuid jõupingutusi tuleb jätkata, samas püsivad suure valitsemissektori võlaga seotud haavatavused. Hindade konkurentsivõime areng on alates 2021. aastast olnud soodne, mis on osaliselt tingitud madalamast inflatsioonist kui kaubanduspartneritel. Kulupõhise konkurentsivõime tulemused on aga olnud ebaühtlasemad, sest tööviljakust on COVID-19 kriisi järel pidurdanud ajutised tegurid, sealhulgas mõnes olulises sektoris püsiv varutööjõu hoidmine ja tööhõive suurendamisele suunatud poliitikameetmed. Need on viimastel aastatel kaasa toonud tööhõive jõulise kasvu. Tööjõu tootlikkus ja konkurentsivõime peaksid edaspidi paranema, sest neid tõukavad tagant kavandatud investeeringud ja reformid, mis peaksid toetama võlakoormuse vähendamist. Erasektori võlg suurenes pandeemia ajal märgatavalt, kuid sellega kaasnes kodumajapidamiste säästumäära tõus ning omakapitali suurenemine ja likviidsuspuhvrite akumuleerumine ettevõtetes, kusjuures mõlemad on nüüd kasutusele võetud. Ettevõtjatele investeerinuteks laenuandmine on hoolimata karmimatest finantstingimustest endiselt dünaamiline. Valitsemissektori võla suhe SKPsse on alates 2021. aastast mõnevõrra vähenenud ja oli 2023. aastal veidi üle 110 %. Prognooside kohaselt jääb see 2024. aastal üldjoontes stabiilseks, kuid peaks 2025. aastal jätkuva suure valitsemissektori eelarvepuudujäägi tõttu taas kasvama. Tootlikkuse aeglase kasvu tõttu ohtu sattunud konkurentsivõime parandamiseks võetud poliitikameetmed on üldjoontes olnud asjakohased ja peaksid tootlikkuse kasvu lähiaastatel toetama, kuid jõupingutusi tuleb jätkata. Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine aitab jätkata konkurentsiprobleemide lahendamist ja parandab samal ajal tootlikkuse kasvu. Kuigi riigi rahanduse tugevdamiseks on võetud poliitikameetmeid, on selge, et valitsemissektori suure võla vähendamiseks on vaja rohkem pingutada. Reformitud stabiilsuse ja kasvu paktiga, sealhulgas kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega on loodud sobiv ja kindel järelevalvemehhanism riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskide maandamiseks.

Leitakse, et Portugalis enam tasakaalustamatust ei esine. Tehtud on arvestatavaid edusamme suure erasektori, valitsemissektori ja välisvõlaga seotud haavatavuse vähendamisel ning võib eeldada, et see vähenemine jätkub. Pärast COVID-19 pandeemia kriisist põhjustatud katkestust on erasektori ja valitsemissektori võla suhe hakanud uuesti vähenema. Need on alates 2021. aastast märkimisväärselt vähenenud, millele on kaasa aidanud tugev SKP kasv ja valitsemissektori võla puhul hiljutine eelarveülejääk. Selgelt negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon on oluliselt paranenud, millele on kaasa aidanud märgatav majanduskasv ja jooksevkonto ülejääk, ning selle struktuur on endiselt soodne, arvestades makseviivituse riskita instrumentide suurt osakaalu. Erasektori ja valitsemissektori võlakoormus on endiselt kõrge ning rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon on jätkuvalt negatiivne , kuid mõlemad peaksid prognooside kohaselt tulevikus paranema, kuigi SKP nominaalkasv muutub vähem toetavaks. Jooksevkonto pöördus eelmisel aastal ülejääki ja püsib prognooside kohaselt nii sel kui ka järgmisel aastal positiivsena. Eelarveülejääk on saavutatud. Intressimäärade tõus on avaldanud mõningast survet kodumajapidamistele ja eluasemehinnad on aastaid tugevalt kasvanud. Viivislaenud on juba niigi mõõdukalt tasemelt veelgi vähenenud. Kindlaks tehtud haavatavuste kõrvaldamisel on saavutatud püsivaid poliitilisi edusamme, mis aitavad saavutatud tulemusi kindlustada. Taaste- ja vastupidavuskava käimasolev rakendamine avaldab eeldatavasti jätkuvalt soodsat mõju kasvupotentsiaalile, toetades Portugali välispositsioonide jätkusuutlikkust, samuti riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

Leitakse, et Hispaanias enam tasakaalustamatust ei esine. Arvestatavaid edusamme on tehtud suure era- ja välisvõlaga seotud piiriülese tähtsusega haavatavuse vähendamisel ning vähenenud on ka valitsemissektori võlg. Pärast COVID-19 pandeemiast tingitud katkestust hakkas erasektori võlg 2021. aastal vähenema ja negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon paranema, millele aitas kaasa SKP tugev nominaalkasv. Mõlemad peaksid lähiaastatel jätkuvalt paranema, kuigi aeglasemalt kui hiljuti, sest SKP nominaalkasv on eeldatavasti vähem toetav. Jooksevkonto on olnud kümme aastat ülejäägis ja ülejääk suurenes 2023. aastal veelgi, mis kajastab nii kiiresti kasvavat eksporti kui ka madalamaid energiahindu. Kõrge valitsemissektori võla suhe SKPsse on tänu SKP tugevale nominaalkasvule järjest vähenenud, kuid sel ja järgmisel aastal peaks paranemine olema tagasihoidlikum, sest eelarvepuudujääk on jätkuvalt suur ja SKP nominaalkasv jääb väiksemaks. Töötuse määr on olnud kümme aastat languses ja langeb prognooside kohaselt veelgi. Pangandussektor on laenuvõtjatele kehtivate karmimate rahastamistingimuste olukorras püsinud vastupanuvõimelisena. Kindlaks tehtud haavatavuste kõrvaldamisel on saavutatud arvestatavaid poliitilisi edusamme, sealhulgas viimastel aastatel tänu taaste- ja vastupidavuskava rakendamisele, kuid on vaja rohkem pingutada, eelkõige valitsemissektori suure võla vähendamiseks.

Liikmesriigid, kus varem tasakaalustamatust ei olnud, kuid nüüd on 

Leitakse, et Slovakkias esineb tasakaalustamatus. Hoolimata mõningasest hiljutisest paranemisest püsib kulupõhise konkurentsivõime, välistasakaalu, eluasemeturu ja kodumajapidamiste võlakoormusega seotud haavatavus ning poliitikameetmeid ei paista. Slovakkia suhtes tehti 2023. aastal põhjalik analüüs ja leiti, et Slovakkia haavatavus ei kujuta endast makromajanduslikku tasakaalustamatust, kuna see peaks keskpikas perspektiivis vähenema. Leitud haavatavus on vähenenud, kuid mitte nii kiiresti, kui aasta tagasi eeldati. Lisaks paistab paranemine olevat tsükliline ja struktuurne haavatavus paistab olevat juurdunud, samal ajal kui poliitikameetmed on puudulikud. Suur jooksevkonto puudujääk eelmisel aastal vähenes, kuid jooksevkonto peaks jääma selgelt negatiivseks ning sellest tulenevalt püsib ka märkimisväärselt negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon. Alusinflatsioon on osutunud oodatust stabiilsemaks ja on püsinud euroala keskmisest kõrgemana, samal ajal kui tööjõu ühikukulu kasvab jätkuvalt rohkem kui enamikul kaubanduspartneritel. Eeldatakse, et selline hinna- ja kulusurve sel või järgmisel aastal märkimisväärselt kahaneb, mis võib takistada konkurentsivõime ja kaubandusbilansi paranemist. Kodumajapidamiste laenuvõtmine on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud ja vähenes 2023. aastal hüpoteeklaenude vähenemise tõttu. Eluasemehinnad on langenud, kuid on siiski mõnevõrra ülehinnatud ja peaksid hakkama taas tõusma, kuna eluasemete pakkumine on endiselt piiratud. Eluasemenõudlust toetavad sellised poliitikameetmed nagu hiljuti vastu võetud hüpoteegitoetused, mis takistavad rahapoliitika ülekandumist ja on eelarve seisukohast kulukad. Eelarve kohandamine on viibinud ja valitsemissektori suur eelarvepuudujääk peaks sel aastal suurenema, samal ajal kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2024. ja 2025. aastal kasvama hoolimata toetavast SKP kasvust, mis avaldab sisenõudlusele hinnatõususurvet. Üldiselt ei ole poliitikameetmed olnud kindlaks tehtud haavatavuste kõrvaldamiseks piisavad, mistõttu on haavatavused pigem kinnistunud. Eelarve kohandamine aitaks aeglustada alusinflatsiooni ja tugevdada välispositsiooni ning ohjeldada valitsemissektori võla suurenemist; sellist kohandamist peaks toetama ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine. Meetmeid on vaja ka hinnapõhise ja hinnavälise konkurentsivõime parandamiseks ning eluasemeturu ja kodumajapidamiste võla kuhjumisega seotud riskide vähendamiseks, sealhulgas toimiva üürituru arendamise kaudu.

Liikmesriigid, kus esineb tasakaalustamatust 

Küprosel esineb endiselt tasakaalustamatus. Erasektori, valitsemissektori ja välisvõlaga seotud haavatavus on üldiselt vähenenud, kuid on endiselt oluline, ning suur jooksevkonto puudujääk on veelgi suurenenud. Nii kodumajapidamiste kui ka mittefinantsettevõtete võla suhe SKPsse on jätkuvalt vähenenud, kuigi see on endiselt kõrgel tasemel. Siiski suurendab ettevõtete võlga ja välisvõlga eriotstarbeliste üksuste võlg, mis kujutab endast sisemajandusele piiratud ohtu. Pankade portfellis olevate viivislaenude suur hulk on viimastel aastatel, sealhulgas 2023. aastal, märkimisväärselt vähenenud, ning viivislaenude likvideerimine laene ülesostvate äriühingute poolt peaks veelgi toetama erasektori võla vähenemist. Sellest hoolimata suurendavad karmimad finantstingimused tõenäoliselt survet suure võlakoormusega majapidamistele ja ettevõtetele. Valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb kiiresti ning Küprose eelarve peaks sel ja järgmisel aastal olema ülejäägis, mis aitab võla suhet veelgi vähendada. Suur jooksevkonto puudujääk kasvas 2023. aastal veelgi, mis oli paljuski tingitud jätkuvalt tugevast sisenõudlusest ja kasumi repatrieerimisest. Prognooside kohaselt jääb see suureks ka käesoleval ja järgmisel aastal. Ülimalt negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ei paranenud ka eelmisel aastal ja halveneb edaspidi tõenäoliselt veelgi, välja arvatud juhul, kui jooksevkonto seisund märkimisväärselt paraneb. Kindlaks tehtud haavatavuste kõrvaldamiseks on võetud ulatuslikke poliitikameetmeid. Taaste- ja vastupidavuskava ning seda täiendavate meetmete täielik ja õigeaegne rakendamine peaks aitama laiendada eksporti ja vähendada liigset sõltuvust naftaimpordist.

Saksamaal esineb endiselt tasakaalustamatus. Endiselt esineb haavatavus, mis on seotud suure jooksevkonto ülejäägiga, hoolimata mõningasest vähenemisest viimastel aastatel, sest püsib nõrga sisenõudluse ja tagasihoidlike investeeringute probleem, millel on piiriülene tähtsus, ning poliitikameetmed on samas olnud piiratud. Madalamate energiahindade, nõrga sisenõudluse ja loiu maailmamajanduse tõttu suurenes jooksevkonto ülejääk 2023. aastal 5,9 %-le SKPst (4,2 % SKPst 2022. aastal). Prognooside kohaselt tõuseb see sel ja järgmisel aastal mõnevõrra rohkem, jäädes samas tublisti allapoole pandeemiaeelset taset. Arvestades Saksamaa majanduse suurust ja kaubandusintegratsiooni euroalaga, on sellel negatiivne ülekanduv mõju ülejäänud piirkonnale. Eluasemehindade langus on märkimisväärselt vähendanud eluasemehindade ülehinnatust, millel on seni olnud finantssüsteemile piiratud mõju, kuid ärikinnisvara tuleb jätkuvalt jälgida. Eluasemeinvesteeringute vähenemine võib taas viia hinnasurveni ja sellest tuleneva ülehindamise ohuni lähitulevikus. Edaspidi on oodata kulupõhise konkurentsivõime mõningast halvenemist ning kodumajapidamiste ostujõud hakkab koos palkade prognoositud reaalkasvuga vähehaaval taastuma. Erainvesteeringute taastumine võtab aega ja eelarve konsolideerimine rõhub eeldatavasti sisenõudlust ja võib pärssida avaliku sektori investeeringuid. Üldine haavatavus seoses märkimisväärse säästude ja investeeringute lõhega ei ole põhimõtteliselt muutunud: investeerimisvajadused on aastate jooksul suurenenud, peamiselt seoses avaliku sektori investeeringutega piirkondlikul tasandil ja ettevõtete investeeringutega üldiselt, mis peaks toetama majanduskasvu tulevikus. Kuigi valitsus on võtnud meetmeid investeeringute toetamiseks ning taaste- ja vastupidavuskava sisaldab olulisi meetmeid investeeringute edendamiseks, ei ole poliitikameetmed tervikuna seni viinud märkimisväärsete edusammudeni ega ole olnud era- ja avaliku sektori investeeringute suurendamises seisneva üldprobleemi lahendamiseks piisavad.

Ungaris esineb endiselt tasakaalustamatus. Hinnasurve ning välisrahastamise ja valitsemissektori rahastamisvajadustega seotud haavatavus on endiselt oluline, kuigi paranev väliskeskkond on leevendanud mõningaid lühiajalisi riske. Suur jooksevkonto puudujääk suleti 2023. aastal, kui sisenõudlus Ungaris majanduslanguse ja madalamate energiahindade taustal vähenes. Koos rangema rahapoliitikaga aitasid need tegurid väga kõrget inflatsioonimäära vähendada. Sellest hoolimata on alusinflatsioon jäänud üheks ELi kõrgeimaks ning tööjõu ühikukulud jätkasid tugevat kasvu, avaldades survet konkurentsivõimele. Kui sisenõudlus taastub, peaks jooksevkonto taas jõudma väikese puudujäägini, samal ajal kui majandus ja selle välisrahastamine on endiselt avatud energiahindade muutustele ja riskipreemiatele. Kõrgemate intressimäärade taustal eluasemehinnad 2023. aastal aeglustusid ja ülehinnatus vähenes. Alates 2023. aasta majanduslangusest on ekspansiivse poliitika ja majanduskasvu aeglustumise tõttu püsinud suur eelarvepuudujääk. Prognooside kohaselt väheneb puudujääk mõnevõrra, kuid jääb märkimisväärseks, mis soodustab inflatsiooni ja suurendab välislaenude vajadust. Valitsemissektori võla suhe SKPsse ja intressikoormus jäävad ilmselt suureks. Poliitilisi edusamme oli kõigis valdkondades (eelkõige eelarve- ja struktuurivaldkondades) vähe ja osaliselt seetõttu on kindlaks tehtud haavatavused ka visad kaduma. Eelarve kohandamine aitaks aeglustada alusinflatsiooni ja tugevdada välispositsiooni ning ohjeldada valitsemissektori võla suurenemist; sellist kohandamist peaks toetama ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine. Taaste- ja vastupidavuskava õigeaegne ja tulemuslik rakendamine aitab haavatavust eeldatavasti vähendada, ning sellele aitaksid kaasa turge moonutavate sekkumiste järkjärguline kaotamine ja eelarve konsolideerimist toetavad reformid.

Madalmaades esineb endiselt tasakaalustamatus. Mõningatest edusammudest hoolimata valmistab endiselt muret piiriülese tähtsusega haavatavus, mis on seotud erasektori suure võlaga ülehinnatud eluasemeturu kontekstis. Jooksevkonto suure ülejäägiga seotud haavatavusi on leevendanud suhteliselt kiire sisenõudluse kasv. Suur jooksevkonto ülejääk jääb eeldatavasti püsima kaupade ja teenuste kaubanduse märkimisväärse ülejäägi tõttu, mis kajastab sisemaiste säästude ülejääki võrreldes investeeringutega majandusse tervikuna. Sisenõudlus on viimastel aastatel siiski kasvanud jõulisemalt kui euroalal keskmiselt, mis viitab sellele, et jooksevkonto ülejäägi ülekandumine ülejäänud piirkonnale on muutumas vähem murettekitavaks. Rahvusvaheliste ettevõtete märkimisväärne kohalolu Madalmaades, ettevõtete jaotamata kasumi statistiline mõju ning välismaal investeeritud suuri sääste koguvate pensionifondide roll on tegurid, mis põhjustavad suure säästute ja investeeringute lõhe. Erasektori võlg vähenes 2023. aastal jätkuvalt märkimisväärselt ja võib ka edaspidi väheneda, kuid võlg on endiselt suur. Võla kõrge tase koos suurte mittelikviidsete varadega, peamiselt eluasemete ja pensionisäästudega, muudab majapidamised muutuvate majandustingimuste suhtes haavatavaks, eriti arvestades ülehinnatud eluasemeturgu. Eluasemehindades toimus karmimate rahastamistingimuste taustal suurem osa eelmisest aastast mõningane korrektsioon, kuid eluasemed on endiselt ülehinnatud ehkki vähem kui enne. Kindlaks tehtud haavatavuste kõrvaldamiseks on võetud meetmeid, kuid vaja on täiendavaid jõupingutusi. Eluasemepuuduse probleemi jõulisemaks lahendamiseks võiks kasutada mitmesuguseid võimalusi – suurendada eluasemeinvesteeringuid, kõrvaldada takistusi uute eluruumide ehitamiselt ning samas vaadata läbi võlapõhiselt rahastatava koduomandi maksusoodustused. Eraüürituru hiljutised reformid ei soodusta tõenäoliselt eluasemete kättesaadavust.

Rootsis esineb endiselt tasakaalustamatus. Kinnisvaraturu ja erasektori suure võlaga seotud haavatavus on hoolimata hiljutisest kinnisvarahindade korrektsioonist endiselt üsna suur ning poliitikameetmed nende probleemide lahendamiseks on olnud piiratud. Pärast mitu aastat kestnud märkimisväärset tõusu on kinnisvarahinnad alates 2022. aasta lõpust langenud. Erasektori võlg vähenes võrreldes SKPga SKP suure nominaalkasvu tõttu, mis tulenes kiirest inflatsioonist, samal ajal kui võlatase nominaalväärtuses siiski suurenes. Intressimäärade kiire tõus on negatiivselt mõjutanud kodumajapidamiste ja ärikinnisvaraga tegelevate ettevõtete võlateenindust, vähendanud nõudlust ja mõjutanud kinnisvarahindu. Muutuvad intressimäärad ja väga pikad hüpoteeklaenud on avaldanud survet kodumajapidamiste rahalisele olukorrale, vähendanud tagasimaksevõimet ja põhjustanud tarbimise vähenemist, samuti soodustasid need 2023. aasta majanduslangust. Samal ajal vähenes uute elamute ehitus järsult. Vaatamata hiljutisele langusele on eluasemehinnad endiselt märkimisväärselt ülehinnatud; samuti näib, et ärikinnisvara hinnad ei ole veel täielikult korrigeeritud ning kui intressimäärad püsivad kõrged ja väärtus langeb, on oht võla teenindamise suutlikkusele. Finantssektor on kinnisvarasektoris avalduvatele riskidele väga avatud, kuid selle tugevad näitajad peaksid kaitsma selle eest, et kinnisvaraprobleemid laienevad mujale majandusesse. Poliitilisi edusamme oli vähe ning kindlamate meetmete puudumisel jäävad kindlaks tehtud haavatavused püsima ja võivad kaasa tuua võlgadest rahastatavate eluasemete soetamise ja eluasemehindade ülehindamise taasleviku. Meetmed, millega suurendatakse eluasemete pakkumist, võivad aidata neid probleeme ära hoida. Lisaks soodustab maksustamine jätkuvalt võlgadest rahastatavat eluaseme soetamist hüpoteeklaenude intressimaksete märkimisväärse maksuvabastuse kaudu ja soodustab koduomandi eelistamist. Üüriturgu ei ole reformitud.

Liikmesriigid, kus nüüd esineb tasakaalustamatus (varem ülemäärane tasakaalustamatus)

Kreekas esines 2023. aastal ülemäärane tasakaalustamatus, nüüd tehti kindlaks tasakaalustamatus. Valitsemissektori suure võla ja viivislaenude suure osakaaluga seotud haavatavus on suure tööpuuduse tingimustes endiselt oluline, kuigi see on märkimisväärselt vähenenud ja peaks veelgi vähenema, kuid välispositsioon on endiselt nõrk. Valitsemissektori võla suhe SKPsse on pidevalt vähenenud ja kuigi see oli 2023. aastal ligikaudu 162 %, mis on endiselt suur, näivad võla jätkusuutlikkuse lühiajalised riskid olevat väikesed. Viimastel aastatel on valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenenud suuresti tänu SKP nominaalkasvule, kuid eelarveseisu eeldatav edasine paranemine peaks tagama, et vähenemine jätkub ka edaspidi. 2020.–2022. aastal märkimisväärselt suurenenud jooksevkonto puudujääk vähenes 2023. aastal oluliselt, kuid on elava sisenõudluse taustal endiselt kõrgel tasemel. Sel ja järgmisel aastal eeldatakse üksnes minimaalset jooksevkonto paranemist, sest prognoos on, et investeeringute jõulise kasvu tulemusel püsib import kõrgel tasemel. Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni suhe SKPsse, mis on sügavalt negatiivne, paranes eelmisel aastal tänu SKP suurele nominaalkasvule, kuid on endiselt ELi nõrgim. Viivislaenude maht on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud ja vähenemine jätkus ka 2023. aastal, kuid viivislaenude restruktureerimine väljaspool pangandussektorit on endiselt aeglane, mistõttu on need majandusele endiselt koormavad. Tööhõive suurenes ja töötus jätkas vähenemist, kuid on endiselt suhteliselt kõrge. Aastate jooksul ellu viidud püsivad poliitikameetmed ja ulatuslikud struktuurireformid on selgelt soodustanud kindlaks tehtud haavatavuste leevendamist. Konservatiivse eelarvepoliitika säilitamine ning ka edaspidi taaste- ja vastupidavuskava õigeaegne rakendamine on endiselt otsustava tähtsusega, et parandada konkurentsivõimet ja tagada majanduse, sealhulgas välispositsiooni tasakaalustatus.

Itaalias esines 2023. aastal ülemäärane tasakaalustamatus, nüüd tehti kindlaks tasakaalustamatus. Haavatavus on seotud valitsemissektori suure võla ja tootlikkuse aeglase kasvuga, arvestades tööturu nõrkusi ja mõningaid finantsturgudel endiselt esinevaid puudusi, millel on piiriülene tähtsus. Itaalia valitsemissektori võla suhe SKPsse on pärast COVID-19 pandeemia kriisi haripunkti märkimisväärselt langenud, peamiselt tänu SKP tugevale nominaalkasvule. Valitsemissektori võla suhe on siiski endiselt kõrge, moodustades 2023. aastal üle 137 % SKPst, ning langemise jätkumise asemel hakkab see sel ja järgmisel aastal eeldatavasti taas tõusma. See pöördumine on tingitud võlakoormust suurendavast suurest võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelisest erinevusest, valitsemissektori eelarvepuudujäägist, mis on küll vähenemas, kuid endiselt märkimisväärne, ning väiksemast SKP nominaalkasvust. Tootlikkuse kasv on kokkuvõttes ja keskmiselt olnud positiivne, kuid piiratud, mis kinnitab vajadust reformide ja investeeringute järele, et ületada struktuursed puudused ja edendada tootlikkuse kasvu soodustavaid tingimusi. Tööturutingimused on viimastel aastatel paranenud ega ole kaasa toonud palgasurvet. Tööjõus osalemise määr on tõusnud rekordtasemele, kuigi see on endiselt suhteliselt madal. Finantssektor on pankade varade kvaliteedi ja kasumlikkuse paranemise tulemusel veelgi tugevnenud, kuid Itaalia pankade bilansis on endiselt rohkelt riigi- ja riigigarantiiga laene. Poliitikameetmed on soodustanud haavatavuste kõrvaldamist, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kaudu, millega muu hulgas edendatakse tootlikkust ja potentsiaalset SKP kasvu, et aidata vähendada valitsemissektori võla suhet pikemas perspektiivis. Endiselt on oluline hoida taaste- ja vastupidavuskava rakendamise tempot ja selleks kuluks ära täiendavad poliitilised jõupingutused. On selge, et valitsemissektori kõrge võla suhte vähendamiseks tuleb veel meetmeid võtta. Reformitud stabiilsuse ja kasvu paktiga, sealhulgas kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, võimaldatakse sobivat ja tugevat järelevalvemehhanismi riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskide maandamiseks ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kohase järelevalve täiendamiseks.

Liikmesriigid, kus nüüd esineb ülemäärane tasakaalustamatus (varem tasakaalustamatus)

Rumeenias esines 2023. aastal tasakaalustamatus, nüüd tehti kindlaks ülemäärane tasakaalustamatus. Maksebilansiga seotud haavatavus, mis tuleneb ennekõike suurest ja üha kasvavast valitsemissektori eelarvepuudujäägist, mis püsib, samas kui märkimisväärne hinna- ja kulusurve on kasvanud ning poliitikameetmed on olnud nõrgad. Jooksevkonto puudujääk 2023. aastal mõnevõrra paranes – peamiselt seetõttu, et eratarbimine on olnud nõrgem ja kaubandus on kasvanud, kuid puudujääk on endiselt ilmselgelt suur ning prognooside kohaselt ei parane see ei sel ega järgmisel aastal. Selle tulemusena rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon SKP suhtes enam ei parane, hoolimata SKP suurest nominaalkasvust, ja jooksevkonto suure puudujäägi jätkumise korral on oht, et see muutub negatiivseks. Koguinflatsioon on aeglustunud, kuid alusinflatsioon on endiselt väga kõrge, vaid veidi alla hiljutise tipptaseme ja kõrgem kui aasta tagasi. Palkade ja tööjõukulude dünaamika kiirenes 2023. aastal ning oli tugev ka 2024. aastal, kajastades osaliselt suurt miinimumpalga ja avaliku sektori palgatõusu pingelise tööturu olukorras. See on põhjustanud muret kulupõhise konkurentsivõime pärast, samas kui mittekulupõhist konkurentsivõimet piiravad jätkuvalt struktuursed kitsaskohad. Kõik need tegurid suurendavad muret konkurentsivõime vähenemise kinnistumise ja kaubandusbilansi vajaliku parandamise viivituste pärast. Jooksevkonto suure puudujäägi peamiseks põhjuseks olev nõrk eelarveolukord on viimase aasta jooksul veelgi halvenenud. Prognooside kohaselt suureneb eelarvepuudujääk 2024. ja 2025. aastal veel veidi. Valitsemissektori võla suhe SKPsse kasvas hoolimata SKP suurest nominaalkasvust, kuid jäi pidama mõõdukale tasemele 53 %, ent suur osa sellest on nomineeritud välisvaluutas. Valitsemissektori eelarve suure puudujäägi püsimine võib suurendada välisvõlga ja muuta Rumeenia sõltuvamaks välistest rahastamisallikatest, jättes riigi investorite meeleolumuutuste valda ja väliste vapustuste suhtes haavatavaks. Poliitikameetmed kindlaks tehtud haavatavuste kõrvaldamiseks on olnud nõrgad. Majanduse stabiilsust kõigutavate riskide vähendamiseks tuleks eelarvet usutavalt konsolideerida. See eeldab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovituste järgimist ning taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate eelarve- ja struktuurireformide täielikku rakendamist – eelkõige tuleks teha selliseid reforme, millega suurendada valitsemissektori struktuurseid tulusid – ning viimaste aastatega võrreldes oluliselt rangemat kulukontrolli. Konkurentsivõimet parandaks ka see, kui lisaks taaste- ja vastupidavuskavas näidatud eelarve- ja struktuurireformidele rakendataks selles sisalduvaid muid reforme ja investeeringuid.

(1)

Ostujõu standardites väljendatuna suurenes 20 aastat tagasi ELiga ühinenud kümne „uue“ liikmesriigi SKP elaniku kohta 51 %-lt ühinemise ajal 2004. aastal 79 %-le 2023. aastal. Vt Euroopa Komisjon (2024), 2024. aasta kevadprognoos.

(2)

 Näiteks komisjoni teatis pikaajalise konkurentsivõime kohta ; ühtse turu ja konkurentsivõime 2024. aasta aruanne ning üheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta .

(3)

 Enrico Letta, „ Much more than a market“ (Palju enamat kui turg) (aprill 2024) (europa.eu) .

(4)

Nt kuidas parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu kapitalile, vähendada energiakulu, parandada tööjõu oskusi, tihendada kaubavahetust muu maailmaga?

(5)

Nende jõustumine tähistab 2020. aasta veebruaris algatatud majanduse juhtimise läbivaatamise lõppu. Oma seadusandlikud ettepanekud esitas komisjon 26. aprillil 2023.

(6)

Kavas tuleks selgitada, kuidas tagatakse asjaomastele riigipõhistele soovitustele vastavate investeeringute ja reformide elluviimine. Sealjuures vaadeldakse selliseid riigipõhiseid soovitusi, mille puhul ei ole Euroopa poolaasta järelevalvemenetluses veel tuvastatud, et liikmesriik on teinud täielikke või märkimisväärseid edusamme.

(7)

„Netokulu“ – valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed,

liidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud liidu rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed.

 

(8)

Teatis 2024. aasta eelarvepoliitika suuniste kohta (COM(2023) 141 final), 8. märts 2023.

(9)

Läbivaadatud majanduse juhtimise raamistikus on võlakriteeriumile vastavuse hindamist oluliselt muudetud . Võla suhet käsitatakse „piisavalt vähenevana ja kontrollväärtusele 60 % SKPst rahuldava kiirusega lähenevana“, kui asjaomane liikmesriik järgib nõukogu kehtestatud netokulude kava. Kuna nõukogu ei ole sellist netokulude kava veel kehtestanud, ei saa võlakriteeriumit praeguses etapis hinnata.

(10)

() 2024. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta: ELi liikmesriikide majandus- ja eelarveprognoosid (2022–2070) – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(11)

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus: nõukogu võttis vastu järeldused – Nõukogu (europa.eu) .

(12)

2024. aasta põhjalikud analüüsid on avaldatud kahes osas: esimene osa avaldati 25. märtsil 2024 ja see sisaldas analüüse Hispaania, Küprose, Madalmaade, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi kohta ning teine osa 23. aprillil ja see hõlmas analüüse Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari ja Portugali kohta.

(13)

  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele: „Euroopa haldusruumi tugevdamine (algatus ComPAct)“ .

(14)

() Teatis: „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ | Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(15)

  Euroopa Komisjon ja ELi kõrge esindaja on välja töötanud strateegia „Global Gateway“, millega edendada sidemeid kolmandate riikidega digi-, energeetika- ja transpordisektoris ning tugevdada tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme üle kogu maailma.

(16)

() Eesmärki eraldada teadusuuringutele ja innovatsioonile 3 % SKPst on kinnitatud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni paktis (2021) . Muu hulgas on seda eesmärki kinnitatud ka Euroopa Ülemkogu 17.–18. aprilli 2024. aasta järeldustes.

(17)

1,2 % SKPst võrreldes 2,3 %ga USAs.

(18)

() Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt mikroelektroonika valdkonnas (ipcei-me.eu) .

(19)

() Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt pilvandmetöötluse tehnoloogia valdkonnas (europa.eu) .

(20)

Lisaks tekitab muret sooline ebavõrdsus IKT-oskustes. 2021. aastal, mis on viimane aasta, mille kohta on andmed kättesaadavad, oli tegutsevatest IKT-spetsialistidest 81 % mehed. Vt https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=ICT_specialists_in_employment.

(21)

Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) on parandanud Euroopa tasandil noorte ettevõtjate juurdepääsu rahastusele.

(22)

https://ec.europa.eu/regional_policy/whats-new/newsroom/14-12-2023-eu-addresses-talent-development-trap-in-new-call-for-regions-to-harness-existing-talent_en.

(23)

  Global Electricity Review (Ülemaailmne elektrienergia ülevaade) 2024 | Ember (ember-climate.org) .

(24)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023DC0757 .

(25)

  Määrus (EL) 2022/869 .

(26)

Energiatehnoloogia strateegiline kava (europa.eu).

(27)

() Nullnetotööstuse määrus – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(28)

 Euroopa Komisjon (2024), mõjuhinnangu aruanne, mis on lisatud teatisele „Meie tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“ .

(29)

() https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L_202401275&pk_keyword=Energy&pk_content=Directive .

(30)

Investeeringute rakendamisel peaksid liikmesriigid tuginema uue Euroopa Bauhausi väärtustele ja põhimõtetele, luues võimalusi mööda kestlikke ja taskukohaseid lahendusi ja kaasates kohalikke kogukondi keskkonna ümberkujundamise kavandamisse. „ Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav.“ – Euroopa Liit (europa.eu) .

(31)

Ehitus- ja renoveerimisprojektides kasutatavate toodete olelusringi kestlikkuse parandamisel saab tugineda ELi hoonete kestlikkuse hindamise tööriistale „Level(s)“ ja ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Samuti saavad avaliku sektori asutused kohaldada iseseisvalt keskkonnahoidlikke riigihankeid.

(32)

Kuni 193 miljardit eurot – Euroopa Keskkonnaamet (2024), „ The costs to health and the environment from industrial air pollution in Europe – 2024 update“ (Tööstusliku õhureostuse mõju tervisele ja keskkonnale – 2024. aasta väljaanne); peamiste õhusaasteainete puhul (NH3, lämmastikdioksiid, PM10, SO2, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan) on näitajad arvutatud inimelu statistilise väärtuse metoodika abil.

(33)

() Euroopa Komisjoni teatis „ Kliimariskide juhtimine – inimeste ja heaolu kaitsmine “, vt: b04a5ed8-83da-4007-9c25-1323ca4f3c92_et (europa.eu) .

(34)

St võime veega seotud vapustuste ja pingete (nt põud ja üleujutused) korral ellu jääda ja areneda.

(35)

Piisava miinimumpalga tagamisel oli otsustavaks sammuks ELi miinimumpalga direktiivi (direktiiv (EL) 2022/2041) vastuvõtmine.

(36)

2023. aasta neljandas kvartalis oli vabade ametikohtade määr ELis 2,5 %, mis on endiselt üle kahe korra suurem kui kümme aastat tagasi.

(37)

  Tööjõu ja oskuste nappuse vähendamine ELis – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(38)

Oskuste ja talendi liikuvuse paketiga vähendatakse tööjõu ja oskuste nappust, nähes ette ELi talendireservi ja kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanismi, millega meelitada liitu kvalifitseeritud kolmandate riikide kodanikke ja hoida neid liidus.

(39)

  Võrdõiguslikkuse liidu strateegiatega edendatakse naiste ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks puuetega inimeste ning rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimeste, sealhulgas romade võrdseid võimalusi tööturul ja hariduses.

(40)

Ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastest ei saavutanud 2022. aastal matemaatikas minimaalset oskuste tase ligikaudu pooled (48 %) – see tulemus on halvenenud rohkem kui teistel gruppidel.

(41)

Nt üksikvanemad, puuetega inimesed ning rändetaustaga või rahvusvähemustega inimesed (nt romad).

(42)

  ELi piirkondlik sotsiaalarengu indeks (väljaanne 2.0 2024) .

(43)

  EUR-Lex - 52023DC0577 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .

(44)

Komisjoni riigipõhine analüüs sotsiaalse lähenemise kohta kooskõlas sotsiaalse lähenemise raamistiku põhimõtetega (SWD(2024)132).

(45)

Vt komisjoni riigipõhine analüüs sotsiaalse lähenemise kohta kooskõlas sotsiaalse lähenemise raamistiku põhimõtetega (SWD(2024)132).

(46)

  2024. aasta ühine tööhõivearuanne, mille EPSCO nõukogu võttis vastu 11. märtsil 2024 .

(47)

 Sealhulgas riiklikus reformikavas ning taaste- ja vastupidavusrahastu aruannetes (aruanded, mis esitatakse kaks korda aastas eesmärkide ja sihtide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning maksetaotluste hindamise tulemuste kohta) esitatud poliitikameetmed.

(48)

 Liikmesriikidelt nõuti, et nad käsitleksid oma taaste- ja vastupidavuskavades tulemuslikult kõiki asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi või olulist osa neist. Siin tutvustatavas riigipõhiste soovituste hinnangus on arvesse võetud taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmete ning väljaspool taaste- ja vastupidavuskavasid võetud meetmete rakendatuse määra hindamise ajal. Hinnang „vähesed edusammud“ antakse meetmetele, mis on ette nähtud taaste- ja vastupidavuskavadele antud hinnangu heakskiitmise kohta vastu võetud nõukogu rakendusotsuste lisades ning mida ei ole veel vastu võetud ega rakendatud, kuid mida peetakse riigipõhiste soovituste hindamise metoodika kohaselt usaldusväärsel viisil teatavaks tehtuks. Kui need meetmed saavad rakendatud, võib neile olenevalt asjakohasusest anda hinnangu „mõningad/märkimisväärsed edusammud“ või „täielikult rakendatud“.

(49)

Märkus. Sellel joonisel on valitud näitajatele tuginedes kujutatud ELi viimase viie aasta edusamme kõigi 17 eesmärgi saavutamisel. Näitajate hindamise ja eesmärkide tasandil kokkuvõtmise meetod, samuti üksikasjalikumad analüüsid on avaldatud Eurostati veebisaidil: ülevaade – kestliku arengu näitajad – Eurostat (europa.eu) . 

(50)

12 põhjalikku analüüsi avaldati kahes jaos, esimesed märtsis (Küprose, Madalmaade, Rumeenia, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi kohta) ja järgmised aprillis (Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia ja Portugali kohta): põhjalikud analüüsid – Euroopa Komisjon (europa.eu) .